Laboratoorne töö nr. 4 TUTVUMINE ELEKTROMAGNETILISTE RELEEDEGA Töö eesmärgiks on tutvumine vahelduv- ja alalisvoolu releede ehituse, töö põhimõtte ja parameetritega. Üldandmeid. Releeks nimetatakse automaatikaelementi, mis mingi füüsika lise või keemilise suuruse (sisendsuuruse: rõhu, elektrivoolu vm.) mõjul muudab hüp peliselt olukorda juhitavas vooluringis (relee suleb või avab kontakti, relee kontaktide asend, siin väljundsuurus, muutub hüppeliselt). Releesid võib liigitada mitmesuguste tunnuste põhjal. Näiteks eristatakse
surunupule (S0). Seejärel teeb silindri (Z1) kolb automaatselt miinus-suunalise liikumise, kui detail on sissepressitud teatud (reguleeritava) jõuga. · Kolvi liikumiskiirus peab olema reguleeritav mõlemas suunas. · Silindri kolb saab teha pluss-suunalise liikumise peale surunupu (S0) vajutamist ainult juhul, kui silinder on algselt miinus-asendis. · Silindrit (Z1) peab juhtima elektrilise 5/2 bistabiilse suunaventiiliga. Suunaventiili solenoide tuleb juhtida kaudselt kasutades releede (K1 ja K2) kontakte. · Lõppasendi anduritena kasutada silindri küljes olevaid PNP-tüüpi magnetandureid. Liimimismasin Kahepoolse toimega silindrit (Z1) kasutatakse detailide kokkusurumiseks liimimisel. Liimiga kaetud detailid asetatakse masinasse. Kahepoolse toimega silindri (Z1) kolb teeb pluss-suunalise liikumise vajutades surunupule (S0) ning pressib detailid kokku. Viie sekundi möödudes teeb silindri (Z1) kolb automaatselt miinus-suunalise liikumise.
................................................12 Joonis 3: peidetud teenuste kategooriad.........................................................................13 3 Tabelite loetelu Tabel 1: top 10 riiki, millest on samal ajal kasutajad TOR võrku ühendunud 21.11.2016 seisuga...............................................................................................................................7 Tabel 2: entry- ja exit releede jaotuvus TOR võrgus, 20.11.2016 seisuga.......................11 4 Sissejuhatus Tänapäeval on muutunud isiku privaatsus internetis suhteliseks mõisteks. Veebilehed püüavad andmeid internetikasutajate kohta, et jälgida mis kindlale kasutajale meeldib, mida ta ostab ning millega tegeleb. Seejärel müüakse tihti antud info kolmandatele osapooltele edasi
Kontaktor ei kaitse seadmeid lühise ega liigkoormuse eest. Aktiivtakistusega tarbija (hõõglamp, kütte-element) korral tuleb seadet kaitsta lühise eest. Kui tarbijaks on elektrimootor, tuleb seda kaitsta lisaks lühisele ka ülekoormuse eest. Alapinge eest nad kaitsevad, lülitudes välja, kui pinge langeb 50...60 protsendini nimi-pingest. Kontaktoreid saab lülitada eemalt: · käsitsi (distantsjuhtimine) · releede abil (automaatjuhtimine) Magnetkäiviti koosneb kontaktorist, lülituspunktist ja termoreleest. Magnetkäivitite juhtimisahelad joonestatakse laotatud skeemina, mille elemendid joonestatakse elektrilises järjekorras, sõltumata nende tege-likust asukohast aparatuuris. Releede ja kontaktorite kontaktid ning juhtimis-nupud joonestatakse normaalasendis, s.t. asendis, kui relee või kontaktori mähises puudub vool ning nuppudele ei mõju välisjõud.
Tartu Kutsehariduskeskus AUT12 Lisavalgustite ühendamine elektrisüsteemiga relee abil Iseseisev töö Miko Pinnär Juhendaja: Toomas Sommer Tartu 2012 Releede ühendamine vooluahelasse Lisavalgustitena võib kasutada lisakaugtulesi, LED päevasõidutulesi või udutulesi, mille ühendamiseks on vaja releesi, kaitsmeid ja juhtmeid. Releesse vool sisse lastes tõmbab elektromagnet kaks klemmi kokku ja see on peamine vooluahel. Igal lisavalgustil on 2 juhet- üks maandus ja teine pluss. Pluss tuleb ühendada releel märgitud klemmile number 87- relee väljund. Aku plussklemmilt tuleb vedada juhe relee klemmile number 30- pidev toide akult.
omadused. Elektrimaterjale liigitatakse elektriliste ja magnetiliste omaduste järgi: o elektrijuhid (juhtmed, mähised, lülitite kontaktid); o dielektrikud ehk elektrilised isolaator materjalid (isolaatorid, kondensaatorid); o pooljuhid (võimendid, alaldid, mittelineaarsed takistid); o pehmemagnetmaterjalid (raadiotehnilised ja elektrimootorite detailid ning trafode ja releede südamikud); o kõvamagnetmaterjalid (püsimagnetid, alalisvoolu masinates, side-ja kõrgsagedusvoolu seadmetes). Samal ajal võivad magnetmaterjalid olla elektrijuhid, pooljuhid või ülijuhid. Kasutuskoht määrab valitava materjali vajalikud omadused. Elektrijuhid on tavaliselt metallid või nende sulamid võimalikult väikese elektrilise eritakistuse, piisava mehaaniliste tugevuste, kõvaduste ja vajalike füüsikalis-keemiliste
Pingereleed Võimsusreleed Termoreleed Optilised releed jne Releede ehitus Releedel on tavaliselt kolm funktsionaalset sõlme: Vastuvõtu- e. kontrollelement Vahe- e. võrdluselement Täiturelement Lisaelement - viiteelement Vastuvõtuelemendi järgi liigitatakse releed: Primaarreleed vastuvõtuelement lülitatakse vahetult kontrollitavasse ahelasse. Sekundaarreleed vastuvõtuelement lülitatakse kontrollitavasse ahelasse mõõtetrafo abil. Vahereleed rakendatakse tööle teiste releede täiturelementide abil ja nad on ettenähtud signaalide võimendamiseks või paljundamiseks. Oma tööpõhimõttelt on nad sarnased kontaktoritega. Täiturelemendi toime järgi liigitatakse releed: Kontaktreleed toimivad juhitavale ahelale oma kontaktide kommutreerimise abil. Kontaktivabad releed oma juhitavasse ahelasse lülitatud täiturelemendi mingi parameetri (R, L,C) hüppelise muutmise abil. Releed jaotatakse kasutusala järgi: Kaitsereleed on tavaliselt kaudse toimega;
· Aktiivtakistuse tarbija korral tuleb seadet kaitsta lühise eest Kui tarbijaks on elektrimootor siis tuleb teda kaitsta lisaks lühisele ka ülekoormuse eest. Kontaktor ei kaitse seadmeid lühise ega liigkoormuse eest. Alapinge eest kaitseb, lülitades välja, kui pinge langeb 50...60% - ni nimipingest. Kontaktor omab nullkaitset st kui pinge kaob ära siis kontaktor lülitub välja. Kontaktoreid saame lülitada eemalt: · Käsitsi (distantsjuhtimine) · Releede teel (automaat juhtimine) Magnetkäiviti koosneb kontaktorist, lülituspunktist ja termoreleest. Termorelee on elektriahela element, mille ülesanne on kaitsta tarbijat ülekoormuse eest. Termorelee töö põhimõte seisneb tarbija voolul, mis läbib kütteelementi ning asub bimetallist plaadi lähedal ja kiirgab selle soojust ülekuumenemisvooluga kuumeneb bimetallist plaat liiast ning paindub. Sulavkaitse on elektriahela element, mille ülesanne on kaitsta tarbijat lühise eest.
Detaile, mille kaudu toimub elektriline kontakt, nimetatakse kontaktideks. [2] Sõltuvalt kontaktosade omavahelisest liikumisest jaotadakse elektrilised kontaktid kolme gruppi: 1) Lahtivõetavad kontaktid - mis töö käigus omavahel ei nihku, vaid jäävad kindlalt fikseerituiks (näiteks polt- ja klemmühendused).[2] 2) Kommutatsioonikontaktid - millega toimub vooluahelate kommuteerimine (näiteks kontaktorite, lülitite, releede jms. kontaktid).[2] 3) Liugkontaktid milles üks kontaktdetail libiseb teise suhtes, kusjuures elektriline kontakt säilib (nt reostaatide kontaktid, elektrimasinate kommutaatorite harikontaktid).[2] Kuna kontakt on tähtis element, on kindlasti ülimalt oluline, et see oleks valmistatud korralikust materjalist, mis omaks vajalikke omadusi. Millised aga on need
Elektroonikaseadmete valmistamisel kasutatavad skeemid: · põhimõttekeem Põhimõtteskeemil kujutatakse kõik elemendid, mis on vajalikud ettenähtud elektriliste protsesside toimumiseks, samuti nendevahelised ühendused. Jõuelektroonika lülitustel eristatakse energia- ehk jõuahelaid ja info- ehk juhtahelaid. Jõuahelad joonestatakse jämedama joonega. · põhimõttekeem Eristatakse koondatud ja laotatud skeeme. Koondatud skeemidel kujutatakse elementide koostisosad (näiteks releede mähised ja kontaktid) koos või lähestikku. Laotatud skeemidel on põhinõudeks skeemi selgus ja loetavus. Järjestikku ühendatud osad näidatakse võimalikult ühel sirgel. Üksikelementide eraldamiseks ja nende kokkukuuluvuse näitamiseks kasutatakse tähtedest ja numbritest koosnevaid tähiseid. · montaaziskeem Seadmed või komponendid kujutatakse geomeetriliste kujunditena või tingmärkidena. Komponentide ja osade paigutus ning mõõtmed kujutatakse kas ligikaudu või mõõtkavas.
kaitse). Hõlmatavus- kaitse peab haarama kõiki elektrivõrgu seadmeid. Tundlikkus- kaitse võime reageerida võimalikult väiksele muutusele. 3. Rekeejautse toimimispõhimõtted (elemendi- ja süsteemikaitse. Süsteemikaitse toimimine) Elem. kaitse: liigvoolu, distants, pikidif ja võrdlus, põikdifkaitse. Süst. kaitse(avariitõrjeautomaatika): koormusvähenduskaitse, koormustaastusautomaatika. 4. Elektromehaaniliste releede toimimispõhimõtted Ankrust ja ikkest koosnev magnetahel. Kontakti liikuv osa on meh. seotud ankruga, ankru asendi muutumise tulemusel kontakt sulgub või avaneb ja relee rakendub. Relee rakendub kui mähises läbiv vool tekitab magnetvoo, mis on suurem takistusmomendist (Mtöö>Mtak+Mhõõre). Tak. moment luuakse üldjuhul vedruga. 5. Mikroprotsessoripõhine releekaitse Nüüdisaegne releekaitse
Lk 237. 32. Mis on kontaktorid ja milleks neid kasutatakse? Kontaktorid on distantsjuhtimisega elektromagnetilised lülitid, mis on mõeldud elektrimootorite ja teiste tarvitite sisse-ja väljalülitamiseks. Neid kasutatakse alalis-ja vahelduvvooluahelates pingega kuni 1000V. Lk 250. 33. Kuidas saab kontaktorit sisse ja välja lülitada? Kust kulgeb kontaktori peavooluahel ja juhtimisvooluahel? Kontaktoreid saab lülitada eemalt käsitsi(distantsjuhtimine) või releede abil(automaatjuhtimine).Kontaktori juhtimisvooluahel läbib elektromagneti mähist ja peavooluahel läbib jõukontakteLk 251 . 34. Kas kontaktor kaitseb tarviteid 1)liigkoormuse, 2) lühise, 3) alapinge eest? Põhjenda vastuseid. Kontaktorid ei kaitse seadmeid lühise ega liigkoormuste eest ja seetõttu peavad töötama koos kas sulav- või teiste kaitsmetega. Alapinge eest nad kaitsevad, lülitudes välja, kui pinge langeb 50...60 protsendini nimipingest (kui pinge
aga 1942 oli ta sunnitud sõja tõttu oma töö katkestama. Lõpetamata arvuti koosnes 300-st vaakum elektronlambist arvutuste teostamiseks ja mahuteist kahendkoodis informatsiooni hoidmiseks. Vanadest mehhaanilistest liitmismasinatest, mis kasutasid otsest lugemist, erines ABC neist selle poolest, et kasutas loogilisi operatsioone liitmise ja lahutamise teostamiseks. . Esimesed universaalsed programmjuhtimisega arvutid ehitati elektromagnetiliste releede baasil. Peagi leiti, et olemasolevate vahenditega arvutada on raske ja tülikas. 1938-47 ehitasid füüsik Howard H. Aiken [eikin] ja G. R. Stibitz USA-s ning K. Zuse (s. 1908) Saksamaal telefoniaparatuuril põhinevad programmjuhtimisega releearvuteid. Aastal 1941 tegi Konrad Zuse kahendkoodi kasutava arvuti. Aastal 1944 leiutas H. H. Aiken Mark-I, et kergendada raske arvutamise kandamit. Arvuti valmis samal aastal Ameerika Ühendriikides Aikeni projekti järgi. Arvuti tööd juhtis
poolt tavaliselt vaid 1-käsklus juhtnupu(surunup) abil. Juht.ahelad saavad tavliselt toidet samast toiteõrgust kust M. Juht.skeeme realis. Mitmesuguste põh.mõtete alusel. N:õib astmeline käiv. Olla juhitud aja, voolu, pinge või pöörlemiskiiruse järgi. Teisest küljest on el.ajam alati seotud tehnol.seadmega(töömasin.) ja juht.õib toimuda ka sõltuvalt muudest param. Sagedamini on teg.seadme autom.sisse ja välja lül.-ga aga ka kaitseblokeeringutega. Releede ja kont.-ga juht.skeemidega süntees rajaneb lihtsal JA-EI loogikal, sest el.kontaktidel on vaid 2 fiks. Posits.(suletud- JA; avatud-EI) 4. El.ajamite juht.põhimõtete realiseerimise tüüpsõlmed- Kiirus, aeg ja teekond skeem 19. asünk.M vastulülitus pidurdus., otsevõrku üxkõik millises pöörlemissuunas, 5. El.M kaitse- Kaitset vaadeldaxe 2 kategoorias: 1.Kaitse Mväliste kahjustuste eest 2.Kaitse M.siseste rikete edasise laienemise vastu M
Edaspidi väheneb käivitusvool kuni staatilise tasakaalu vooluni Ia,st ja sellega on käivitusprotsess lõppenud. Asünkroonmootori käivitusprotsess erineb alalisvoolumootori käivitusprotsessist selle poolest, et käivituse alguses rakenduvad korraga mõlemad kiirendusreleed ja peale kiirenduskontaktori KM2 rakendumist ei toimu kiirendusrelee KA2 teistkordset rakendumist. Käivitusskeemi töö korrektsus sõltub kiirenduskontaktorite ja releede omarakendus- aegade vahekorrast releede omarakendusajad peavad olema väiksemad kui kontaktoritel. Harilikult on see tingimus täidetud, sest tänu releede liikuvate osade väiksemale massile on nende omarakendumisaeg umbes 3...5 korda väiksem kui kontaktoritel. Joonis 1.7 1.3.2. Käivitamise tüüpsõlm sõltuvalt elektromotoorjõust. Selline juhtimispõhimõte on edukalt kasutatav alalisvoolumootori käivitamisel ja vastavat tüüpsõlme on kujutatud joonisel 1.8.
TÖÖ NR.1 Kontaktor magnetkäiviti kontaktorkaitselüliti on madalapingelistes jõuahelates kasutatav elektromagnetiline komminukatsiooniseade. madalpinge -1000v jõuahel 3 faasi elektromagnetiline magnet mille omadused tulevad juhitavast elektrivoolust. Lülitussagedus kontaktorite lülitusagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis,nimivool mõni A kuni mõni mA. Kontaktorite kasutamine elektriajamite, võimsate valgusseadmete jms. Automaat ja distantsjuhtimiseks Türistokontaktor tingilikult nimetatakse kontaktoreiks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektroseadmeid (türistorkontaktor) Kontaktori lülitused kontaktid on mõeldud miljonitekas lülitusteks ja mitmekümneteks lülitusteks minutis. Kontaktori kontaktid kahte liiki tugevad peakontaktid on seadme peavooluringide (tugevvoolu)sisse ja välja lülitamiseks abikontaktid on juhtimis ja signalisatsiooniahelate tarbeks. Peakontaktide arvu järgi tehakse vahet ühe, kahe, kolme, neljapooluse...
............. 10 TARKVARA TURVALISUSE TESTIMINE....................................................................................... 10 AUTOMATISEERITUD TESTIMINE JA TÖÖRIISTAD.................................................................... 10 2 SISSEJUHATUS Aastal 1947 olid arvutid suured, ruumi suurused masinad mis töötasid mehaaniliste releede ja ja hõõguv vaakumlampidega. Uusi ja parim arvuti mis ehitati oli Mark II, mis ehitati Harvardi Ülikoolis. Teadlased jooksutasid arvutit omas tempos kuni see järsku seisma jäi. Nad uurisid, miks arvuti end välja lülitas ja avastasid, et sügavale arvutisse relee kontakti peale oli lennanud liblikas. Arvatavasti oli ta lennanud sinna, kuna seal on soe ja valge. Ning kui ta maandus releele sai ta elektri löögi ja suri. Niimoodi sündis esimene viga.
· laialdaselt vaakumtehnika elemente. Volframkarbiidide WC2 baasil saadakse ülikõvu sulameid -kermiseid. Elavhõbe (Hg) on ainus metall, mis on toatemperatuuril vedelas olekus. Keemiliselt väheaktiivne aine. Oksüdeerub keemistemperatuuril 365°C. Tihedus - 13,55 gr/sm³. Tardub - -39°C. Eritakistus r = 0,95 W × mm²/mm. Ta lahustub kontsentreeritud sool-, väävel- ja lämmastikhappes. Cu, Zn, Pb, Ni, Sn, Ag, Au lahustuvad elavhõbedas. Kasutatakse · spetsiaalsete releede ja lülitite elavhõbeda kontaktide valmistamiseks, · elavhõbealaldites, · gasotronides ja ignitronides ETTEVAATUST! Elavhõbeda aurud on tervistkahjustavad. Säilitatakse hermeetilistes portselan- või purunemiskindlates klaasnõudes. Elavhõbedaga töötatakse tõmbekapis ja ruumis, kus põrandad on ilma pragudeta. Bimetallid Värviliste metallide kokkuhoidmiseks ja juhtme mehaanilise tugevuse tõstmiseks sama ristlõike juures, kasutatakse side- ja elektriülekandeliinide rajamisel nn.
kontaktideņ. Kasutatakse neid laiatdaselt anduntJną mida mõjutatakse pusimagnetigu ("! pusimaņetiga vanrstatud poe,r.oiiĮindrid). Nende töötamine põhineb herkoni kontaktide sulņmisel magnetvätjas (vt sele 34.). 3t Sele 34 _ Herkoni tÖÖtamispõhimõte 6. 3 Elekūomagnetreįeed ( elektromaņetiga j uhitavad kontaktid) Tegemist on elektromaņetiga juhitavate kontaktidega. Releede konstruktsioonid võivad olla sõltuvalt nende kasutamise otstarbest väga erinevad. Klassikaline konstrrrktsioon on esitatud sele 34. Jūtides läbi ankrumähise (5) piisava tugevusega eĮektrivoolu (rakendusvool) tõmbub ankur (3) lūlitades ūmber relee kontaktid. Vžįhendades voolutugewst teatava vžiįįrhrseni (ennisfusvooĮ) üib vedru (6) ankru tagasi lįihteasendisse. PaljudeĮ jūtudel sisatdab reįee mitmeid kontaktignrppe (vt. Sele 35.).
52. Relee tööpõhimõte. Relee on elektromagnetiline seadis, kus vooluga pooli südamiku liikumise tulemusena suletakse või avatakse elektrilised kontakid. Releed nimetatakse ka kontaktidega anduriks, kus elektrilised kontaktid avatakse või suletakse muul viisil tekitatud liikumise tulemusena. Liigitatakse pinge-, voolu-, termo-, aja-, rõhu- ja kiirusreleed. Elektrimootori juhtimissüsteemides kasutatakse kontakte, mis sulguvad ja avanevad viivitusega nii releede rakendumisel, kui relee mähis lülitatakse pinge alla, kui ka väljalülitamisel. Viivitusi saab elektromagnetilise induktsiooni nähtuse või soojusliku inertsi ära kasutamisel. Relee juhtimisskeemide süntees rajaneb ,,jaa-ei" loogikal, sest elektrilistel kontaktidel on vaid kaks fikseeritud positsiooni suletud (jaa) ning avatud (ei). 53. Trafo tööpõhimõte. Trafo otstarbeks on muundada mingi pingega vahelduvvoolu elektrienergiat sama sagedusega,
juhtivus. Baasi piirkonna juhtivus on nende vahepealne. Seega ei tohi transisotri töötamisel kollektorit ja emitterit omavahel vahetada. Kasutusvaldkondi on transistoril kaks: võimenduselemendina, kus ta on vaadeldav sisendvooluga tüüritava takistusena ja lülitina, kus teda kasutatakse releede ja lülitite asemel ning seejuures tüüritakse teda sisendvooluga. Seejuures võrreldes tavaliste lülituselementidega puuduvad transistoril sädelevad ja kuluvad kontaktid ning tema töösagedus ja ka iga on lülititest märksa suuremad. Transistoril on kaks PN-siiret. Emitteri ja baasivahelist siiret nimetatakse emitter-sirdeks ning baasi ja kollektori vahelist siiret kollektor-siirdeks. Võimendina töötamisel on emitter-siire pingestatud pärisuunas
Ootemultivibraatorid on võimalik koostada ka loogika elementide baasil ja toodetakse ka integraalskeemidena, kus lülitus sisaldab kogu vajaliku skeemi ja väljast poolt lisatakse ainult kondensaator, mille valikust sültub formeeritava impulsi kestvus. Rakenduselektroonika 31 4. Kontaktivabad lülitid Kontaktivabad lülitid on integraallülititele sarnaselt valmistatud lülititena releede ja käivitite asendamiseks kasutatavad seadised, kus kontaktide asemel on kas türistorid, sümistorid või suure võimsuslised transistorid. Nende tüürimiseks kasutatakse loogilist nivood (pinget 310V). Nende eeliseks on sädelevate ja kuluvate kontaktide puudumine, mistõttu võimalik lülituste arv on väga suur, kuna võimalik lülituslik tööiga on kuni miljon lülitust. Ka on võimalik kontaktivabase lülitusse
Näide: floppy disk, kõvaketas, CD-ROM. XV 1. Registrid. VT IX piletit 2. Käsuformaadid- 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. VT IX piletit 3. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris. VT XI piletit XVI 26 1. Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad. - Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad: 30ndatel valmistati releede baasil, 40ndatel kasutati elektronlampe, 50ndatel kasutati bipolaarseid pooljuhtdioode ning transistoreid, 60ndatel sündisid esimesed mikroskeemid. TTL (Transistor-Transistor Logic) – bipolaarne tehnoloogia, kus kasutatakse bipolaarseid transistoreid. 90ndatest asendus MOS-tehnoloogiaga (Metal-Oxide Semiconductor Field-Effect Transistor, MOSFET MOS) – väljatransistorite unipolaarsed tehnoloogiad
Elektriohutus Terminoloogia: Elektripaigladis- üksteisega ühendatud elektriseadmete ja juhtide teatud otstarbega ja kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt: ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Sellesse kuuluvad ka elektrienergia salvestus seadmed nagu akupatarei, kondensaatorid jm salvestatud elektrienergia allikad. Elektripaigladiseks on nt: elektrijaam, elektrivõrk, jaotusvõrgu piirkond, alajaam, ülekandeliin aga ka madalpinge kilp koos väljuvate fiidritega->toiteliin, tootmis hoone elektriseadmed jms. Elektriseadmed: Elektriseade on elektrienergia tootmiseks muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud elektrilisi või elektroonilisi komponete sisaldav seade. Käit- igasugune sealhulgas töötoiminguid sisaldav tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmiseks see hõlmab selliseid toiminguid nagu lülitamised nagu lülitamised, ...
lihtsates temperatuuri reguleerimise süsteemides, nagu elektriküttekehad, -ahjud, -radiaatorid. Binaarregulaatori omadusi saab parandada (nt. suure hilistusega ahjude puhul) elektrooniliste tagasisidede abil. Tagasisidet kasutatakse lülitussageduse suurendamiseks, mis aitab vähendada ka võnkumise amplituudi. Lisaks sellele paranevad juhtimisomadused dünaamilises talitluses. Lülitussagedus võib olla piiratud väljundmooduliga. Mehhaaniliste täiturite puhul (nt. Releede ja kontaktorite korral) ei tohiks lülitussagedus olla suurem kui 1.... % lülitust minutis. Suuremaid lülitussagedusi võimaldavad pooljuhtkommutaatorid (nt. IGBT transistoridel või türistoridel lülitid). Suure lülitussageduse tõttu pole väljundsuuruse võnkumine enam märgatav ning reguleerimisel saadakse pidevreguleerimisega võrreldavad tulemused. Kui pidevreguleerimise korral on regulaatori väljundis pidevsignaal, siis tagasisidega
generaatorit käitab mootor, mille pöörded kõiguvad laia- des piirides (500 .'; .6000 p/min), võib pinge, mis mõõdu- katel pööretel sobiv, tõusta pöörete suurenedes mitme- kordseks. Selle tagajärg oleks lampide ja releede peen- tnähiste läbipõlemine ning aku ülelaadimine. Ülekoormuse tõttu võib rikneda ka generaator ise. Peale selle tuleb generaator lahutada akust, kui ta ei tööta või ta pinge on madalani aku pingest, et vältida aku tühjenemist generaa-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
