Relatsioonid ja funktsioonid 1. Relatsioon Lähtu me ees pooldefineeri tud hulkade Cartes ius e korrutis es t ehk ris tkorrutis es t (öeldaks e ka ots ekorrutis ) A × B tähendab kõiki järj es tatud paaride hulka (a,b), kus a A j a b B. N 1: A ntud on hulgad A= { 1,2} j a B={ 1} Leia me : A × B= { (1,1),(2,1)} B × A ={ (1,1),(1,2)} J äreldus : A × B B × A Hu lga A × B alam h ulk a R n im etatak s e b in aars eks relats ioon ik s hu lgas t A hu lk a B K ui (a,b) R, s iis kirj utataks e ka aRb. J uhul kui a pole s eotud b-ga s iis kirj utataks e a R b . Erij uhul kui B=A , s iis R on binaars e relats ioon hulgal A . (alterna tiivne levinud tähis tus on A x B : A B ) Relatsiooni (vastavuse) määramispiirkond D om(R )= { a A |leidub b B nii et (a,b) R } (doma in of R) Relatsiooni (vastavuse) muutumispiirkond R ange(R )= { b B | leidub a A nii et (a,b) R} (range of R) N 2: A ntud on hulgad A= { 2...
Relatsioonid ja funktsioonid 1. Relatsioon on hulk paare Lähtu me ees pooldefineeri tud hulkade Cartes ius e korrutis es t ehk ris tkorrutis es t (öeldaks e ka ots ekorrutis ) A × B tähendab kõiki järj es tatud paaride hulka (a,b), kus a A j a b B. N 1: A ntud on hulgad A= { 1,2} j a B={ 1} Leia me : A × B= { (1,1),(2,1)} B × A ={ (1,1),(1,2)} J äreldus : A × B B × A Hu lga A × B alam h ulk a R n im etatak s e b in aars eks relats ioon ik s hu lgas t A hu lk a B K ui (a,b) R, s iis kirj utataks e ka aRb. J uhul kui a pole s eotud b-ga s iis kirj utataks e a R b . Erij uhul kui B=A , s iis R on binaars e relats ioon hulgal A . (alterna tiivne levinud tähis tus on A x B : A B ) Relatsiooni (vastavuse) määramispiirkond , tähis on Dom(R) D om(R )= { a A |leidub b B nii et (a,b) R } (doma in of R) Relatsiooni (vastavuse) muutumispiirkond R ange(R )= { b B | leidub a A nii et (a,b) R} (range ...
KONTROLLKÜSIMUSTEGA TEST - vastavused ja relatsioonid file:///C:/Users/CPU/Desktop/Diskmati_TESTID_moodle__'s_-_100%... Diskreetne Matemaatika You are logged in as Alger Abna (Logout) Home My courses IAY0010 Topic 6 KONTROLLKÜSIMUSTEGA TEST - vastavused ja relatsioonid Review of attempt 2 Started on Saturday, 3 December 2011, 12:52 PM Quiz navigation Completed on Saturday, 3 December 2011, 12:58 PM 1 2 3 4 5 6 Time taken 5 mins 9 secs 7 8 9 10 11 12 Marks 21.00/21.00
Vastavus seab lähtehulga elementidele vastavaks sihthulga elemente. Vastavuses osalevad lähtehulga elemendid moodustavad vastavuse määramispiirkonna Vastavuses osalevad sihthulga elemendid moodustavad vastavuse muutumispiirkonna Vastavuse W täiend on selline vastavus, kuhu kuuluvad vastavusse W mittekuuluvad järjestatud paarid Vastavus on hulk, mis koosneb järjestatud paaridest Vastavuse W pöördvastavus on selline vastavus, mis seab vastavuse W sihthulga elementidele vastavaks tema lähtehulga elemente Milliseid tehteid saab teha vastavustega? Kompositsioon Funktsioon on kõikjal määratud ühene vastavus Üks-ühene funktsioon on injektsioon Kõikjale määratud funktsioon on sürjektsioon Kõikjale määratud üks-ühene funktsioon on bijektsioon Kui funktsioon on samaaegselt nii sürjektsioon kui ka injektsioon, siis on ta ka bijektsioon Millised võivad olla relatsiooni esitusviisid? Naabrusmaatriks, orientee...
id=78718 lk 5 12 16) a. Hulkade A ja B otsekorrutiseks e. Descartes'i korrutiseks nimetatakse hulka A × B, mille moodustavad kõik järjestatud paarid (a, b), kus a A ja b B: A × B = {(a, b) | a A & b B }. b. Hulga A n-ndaks otseastmeks An nimetatakse otsekorrutist A×...× A, kus A esineb n korda. c. Otsekorrutise omadused. https://moodle.ut.ee/mod/resource/view.php? id=78718 lk 13 15. Funktsioonid ja relatsioonid 17) a. Def. Binaarseks seoseks ehk relatsiooniks hulkade X ja Y elementide vahel nimetatakse nende hulkade otsekorrutise suvalist alamhulka X × Y b. Def. n-aarseks seoseks ehk relatsiooniks hulkade X1, X2,..., Xn elementide vahel nimetatakse nende hulkade otsekorrutise suvalist alamhulka X1 × X2 × ... × Xn c. Def. Kui X × Y on seos hulkade X ja Y elementide vahel, siis
Küsimus 1 Õige - Hinne 2,00 / 2,00 vali õiged : Vastavus seab elementidele lähtehulga vastavaks elemente sihthulga Küsimus 2 Õige - Hinne 2,00 / 2,00 vali õiged mõisted : Vastavuses osalevad lähtehulga elemendid moodustavad vastavuse . määramispiirkonna Vastavuses osalevad sihthulga elemendid moodustavad vastavuse . muutumispiirkonna Küsimus 3 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 sisesta õige sõna : Vastavuse W on selline vastavus, kuhu täiend kuuluvad vastavusse W mittekuuluvad järjestatud paarid Küsimus 4 Õige - Hinne 2,00 / 2,00 vali õiged mõisted : Vastavus on...
Veeb ÕIS Moodle E-mail Töölaud / Minu kursused / IAX0010 Diskreetne matemaatika / VASTAVUSED; RELATSIOONID / VASTAVUSED ja RELATSIOONID — kontrollküsimustega test Alustatud teisipäev, 15. detsember 2020, 16.37 Olek Lõpetatud Lõpetatud teisipäev, 15. detsember 2020, 16.41 Aega kulus 4 min 46 sekundit Hindepunktid 21,00/21,00 Hinne 100,00, maksimaalne 100,00 Küsimus 1 Õige Hindepunkte 2,00/2,00 vali õiged :
Eksam 3. Relatsioonid Olgu R ja S mingid ühel ja samal hulgal määratud relatsioonid. 1. Tõestada, et kehtib sisaldavus R2 U S2 c (R U S)2 2. Tõestada, et ei tarvitse kehtida sisaldavus (R U S)2 c R2 U S2 4. Jagavus 1. Defineerida jagavus. 2. Tõestada vahetu arutlisega, lähtudes jaguvuse mõistest, et kui a | b ja a | c, siis ka a | b + c, a | b c ja a | bc. 3. Vaatleme Eukleidese algoritmi sammu a1b b1r. Tõestada, et kui mingi arv d on vasaku
Aatomifüüsika 1) de Broglie hüpotees osakeselainetest. Elektron pole mitte osake,vaid laine.Mehaanika vähima mõju printsiip on ekvivalentne Fermat´ printsiibiga optikas,kui keha impulss p=mv asendada lainearvuga valemi p=hk abil.EHK omistades liikuvale osakesele lainepikkuse lambda=h/p,võime trajektoori leidmisel kas interferentsivalemeid. 2) .Mikromaailma täpsuspiirangud(määramatuse relatsioonid).Määramatus on seotud mõõtmisega.Mõõtmine vigadega.Meil ei ole üheaegselt võimalik mõõta aega&energiat(mikromaailmas).Kui määrata 1 täpsex,jääb teine määramatux.Meil ei ole üheaegselt võimalik mõõta impulssi(kiirust)&asukohta. 3) Bohri aatomimudel.Elektronid võivad aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel.Sellisel orbiidil liikudes elektron ei kiirga.Ringorbiidil avaldub seisulaine: L=n x lambda lambda=(2Pii x R)/h.Elektroni üleminekul suurema energiaga orbiidilt väiksema energiaga orbiidile aatom kiirgab kvandi,üleminekul ...
3. Tuua näide turniirist, mis pole tugevalt sidus, kuid ühe kaare summa vastupidiseks muutmisel tekib tugevalt sidus turniir. 4. Tõestada, et igas turniiris, mis pole tugevalt sidus, leidub kaar, mille suuna vastupidiseks muutmisel tekib tugevalt sidus turniir. 5. Olgu G turniir, mille iga tipu puhul leidub sinna sisenev ja sealt väljuv kaar. Kas võib väita, et selline turniir on alati tugevalt sidus? 3. Relatsioonid Olgu R, S ja T mingid ühel ja samal hulgal määratud relatsioonid. 1. Tõestada, et kui R on transitiivne, siis kehtib sisaldavus (RS)o(RT)cR(SoT) 2. Tõestada, et ei tarvitse kehtida sisaldavus R(SoT)c(RS)o(RT) 4. Kanooniline kuju 1. Mis on arvu kanooniline kuju? 2. Kuidas leida etteantud naturaalarvu tegureid, kui on teada arvu kanooniline kuju? 3
docstxt/14145086789018.txt
koordinaadist ja ajast. Kvantarvud on Peakvantarv, kõrval-ehk orbitaalkvantarv, magnetkvantarv, elektroni spinn. Milles avalduvad elektroni lainelised omadused Elektron omab lainelisi omadusi, mida saab jälgida, kui lasta elektrone läbi kitsa pilu. Elektronid ei paikne siis ruumis ühtlaselt, vaid nende paiknemine sarnaneb interferentsi ribadega, st, elektroni on mõnes ruumipunktis võimalik leida suurema tõenäosusega kui kõrvalpunktist. St nim neid ka tõenäosuslaineteks. Heisenbergi relatsioonid Teisisõnu ebatäpsuspiirangud on mikromaailmas ebatäpsussuhtes, mille järgi mikromaailmas on füüsikaliste suuruste paare, millest kumbagi suurust ei saa korraga määrata suvalise täpsusega. Ühe määramise täpsust suurendades väheneb teise määramise täpsus: kiirus ja koordinaat Energia ja aeg. Pauli keeluprintsiip Ehk tõrjutusprintsiip: ühes aatomis ei saa olla ühesuguste kvantarvudega elektroni. Ühel kihil saab olla maksimaalselt teoreetiliselt 2nruudus elektrone.
docstxt/15111984904585.txt
Werner Karl Heisenberg (1901-1976) Freddy Rohtla, Kaspar Lind 12B 2014 Üldiselt elust • Sündis 5. detsembril 1901; • Õppis Maximiliani gümnaasiumis ja Müncheni ülikoolis; • Võttis osa noorteliikumistest; • Doktorikraad Göttingeni ülikoolist; • Huvitus ka klaverimängust ja matkamisest; • Abielu Elisabeth Schumacheriga; • Erinevad auhinnad-preemiad; • Arendas II MS ajal Saksamaal tuumapommi. Heisenberg Müncheni ülikoolis • Tahtis avastada uut kvantmehaanika teooriat. • Tema maatriksmehaanika teooria avaldas Max Born, kes nägi selles potentsiaali. • See teooria sai kvantmehaanika aluseks. • Füüsikud ei tunnustanud algselt maatriksmehaanikat, sest see oli väga referatiivne ja tundmatu Heisenberg ja Schrödinger • Enamus füüsikuid soosisid pigem Schrödingeri leiutatud lainemehaanikat, kui Heisenbergi maatriksmehaanikat. • Schrödinger hiljem tõestas, et tema ...
t nn. "pidevale" matemaatikale. u — Algebralised struktuurid v Poolrühmad. Rühmad. Ringid. Integriteetkonnad. Väljad. r vs. A " diskreetne matemaatika " " pidev matemaatika " — Vastavused. Relatsioonid Ekvivalentsisuhe. Tükeldus. Osalised järjestussuhted. Võred. t "Pidevaks matemaatikaks" võib tinglikult nimetada kõiki neid u matemaatikavaldkondi, kus tegeletakse pidevate funktsioonidega. u — Loogikaalgebra ( Boole'i algebra )
"Mis on andmebaas?" Kerli Erm VS12 Mõisteid · Andmed · Info · Andmeväli · Kirje · Andmebaasisüsteem · Andmebaasiserver · Indeksid · Relatsioonid Andmebaas · Moodus, kuidas organiseerida informatsiooni, milleks võib olla pisike nimekiri või tohutu informatsioon. · Andmebaas ehk tabel, mis koosneb ridadest ja veergudest. · Andmebaasi põhiülesanne on genereerida kvaliteetne, adekvkaatne infokeskkond objektsüsteemi seisundi ja selle muutumise kohta infosüsteemi kasutajatele. Andmebaas peab olema: · Ammendav · Terviklik · Mitteliiane · Struktuurne · Aktuaalne · Aktiivne
1. Pragmatism …on suund filosoofias, mis asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena. 2. Ontoloogia Filosoofia osa, mis on õpetus olemisest, uurib olemise mõistet ja põhilist olemust. 3. Metafüüsika Õpetuse reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest. 4. Gnoseloogia Tunnetusteooria, uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust ja päritolu. 5. Deism on seisukoht, mille kohaselt Jumal on maailma loonud, kuid ei sekku selle toimimisse. 6. Idealism Teooria, mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltmetub olulisel viisil teadvusest. 7. Materialism Teooria, mille kohaselt reaalsus lõppkokkuvõttes on materiaalne. Idealismi vastand. 14. Marksism sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd. 15. Hegeli dialektika teesi eitab sellele vasturääkiv antitees ning süntees haarab endasse olulise nii te...
kuju, tihedus, arv jne.) ja · sekundaarseid, subjektiivseid kvaliteete nagu värv, maitse, lõhn, mis kujutavad endast vaid subjekti kujutlusi. Vaimul on aga ka aktiivne võime võrdlemise, eristamise, sidumise ja abstraheerimise kaudu sünnitada komplektseid ideid, mille koostisosadeks on aga ikkagi lihtsad ideed. Inimene loob kolme liiki komplektseid ideid ehk liitkujutlusi: substantsid, modid, ja relatsioonid. · Substantsid on kas iseendas olemasolevad üksikasjad või liigid (nagu inimene, taimed). Substants kannab loendamatuid modisid. Substants on see, mille kohta me ei tea, mis see on. Me teame, et see on kõigi olendite, esemete ja asjade kandja. Locke võrdleb substantsi kerratõmbunud siiliga. · Modid on komplektsed ideed, mis ei eksisteeri iseenda jaoks, vaid tulevad ette substantsides (nii on päev lihtne aja modi). Selle kõrval on ka segunenud modi'si, mille
Aatomi keskel on positiivse laenguga tuum (prootonid, neutronid), mille ümber tiirlevad kindlatel orbiitidel elektronid. Ühel kindlal orbiidil liikudes elektron ei kiirga ega neela energiat. Orbiiti vahetades kiirgab (madalamale) või neelab (kõrgemale). 31. Millal aatom kiirgab ja millal neelab kvandi? Aatom neelab kvandi, kui ta elektron liigub madalamalt orbiidilt kõrgemale. Aatom kiirgab kvandi, kui elektron liigub kõrgemalt orbiidilt madalamale.' 32. Heisenbergi relatsioonid Heizenbergi relatsioonid, ehk ebatäpsus piirangud s.t mikromaailmas on osakeste iseloomustavat suuruste paare, millest kumbagi suurust ei saa korraga määrata suvalise täpsusega. 32. Pauli keeluprintsiip Ühes ja samas aatomis ei saa olla mitut ühesuguste kvantarvudega elektroni. See annab et ühel kihil saab olla elektroni. 35. Mille poolest erinevad gaas ja aur? Gaas on gaasilises olekus aine, kus temperatuur on kõrgem kriitilisest.
kaudu neid iseloomustada saab: · Asukohatäpsus viga meetrites · Ajakohasus kuupäev · Loogiline õigsus vastuolude puudumine · Täielikkus puuduvate objektide määr 6. Hierarhilise andmebaasi puhul.. · On igal alama klassi olemil ainult üks ,,ülemus" · Igal kõrgema taseme olemi klassil võib olla mitu alamklassi 7. Relatsioonilise andmebaasi puhul on.. · Relatsioonid realiseeritud erinevate tabelite identsete väljade alusel · Tabelid seotud omavahel viidetega 8. Topoloogia geoinformaatikas tegeleb.. · Nähtuste ruumilise paiknemisega üksteise suhtes 9. Andmebaasi teine normaalkuju tähendab, et.. · Tabel on esimesel normaalkujul ja iga mittevõtmetunnus on funktsionaalselt sõltuv primaarvõtmest. 10. Thiesseni polügoonid näitavad...
kaudu neid iseloomustada saab: · Asukohatäpsus viga meetrites · Ajakohasus kuupäev · Loogiline õigsus vastuolude puudumine · Täielikkus puuduvate objektide määr 6. Hierarhilise andmebaasi puhul.. · On igal alama klassi olemil ainult üks ,,ülemus" · Igal kõrgema taseme olemi klassil võib olla mitu alamklassi 7. Relatsioonilise andmebaasi puhul on.. · Relatsioonid realiseeritud erinevate tabelite identsete väljade alusel · Tabelid seotud omavahel viidetega 8. Topoloogia geoinformaatikas tegeleb.. · Nähtuste ruumilise paiknemisega üksteise suhtes 9. Andmebaasi teine normaalkuju tähendab, et.. · Tabel on esimesel normaalkujul ja iga mittevõtmetunnus on funktsionaalselt sõltuv primaarvõtmest. 10. Thiesseni polügoonid näitavad...
lõpptipp. Pikkus pole piiratud ja kaared võivad korduda. Tipu aste: (orienteerimatagraafil) tipuga seotud kaarte arv Tipu sisendaste: (orienteeritud graafil) tippu saabuvate kaarte arv Tipu väljundaste: (orienteeritud graafil) tipust väljuvate kaarte arv Tsükkel: suletud elementaarahel orienteerimata graafis Täielik graaf: graaf, mille iga tipp on ühendatud kõigi teiste tippudega Tühi graaf: graaf, milles pole ühtki kaart Vastavused ja relatsioonid Lähtehulk: hulk millest elemente vastavusse seatakse Relatsioon: vastavuse erijuht, kus lähte- ja sihthulk on samad Sihthulk: hulk, millesse elemente vastavusse seatakse Järjestussuhted Aatom: osalise järjestussuhte vähimat elementi kattev element Alamraja: suurim alamtõke Alamtõke: hulgaelement, millest madalamal ei asu elemente (neid võib olla mitu) Boole'i algebra: tõkestatud, distributiivne ja täienditega võre
o DEF: Funktsiooni f : X→Y nimetatakse bijektiivseks, kui funktsioon on injektiivne ja sürjektiivne. o Bijektiivsus tähendab, et igal hulga Y elemendil leidub täpselt üks originaal Pöördfunktsiooni mõiste 17 o DEF: Bijektiivse funktsiooni f : X→Y pöördfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni f 1: Y→X, mis seab igale y∈Y vastavusse sellise elemendi x∈X, mille korral f(x) = y. BINAARSED RELATSIOONID 21. Binaarse relatsiooni definitsioon. Näited. [2] Binaarne relatsioon o DEF: Binaarseks relatsiooniks e. seoseks hulkade X ja Y elementide vahel nimetatakse nende hulkade otsekorrutise suvalist alamhulka R ⊆ XY. Näited o Näide 1. Olgu X = {a, b, c, d, e, f, g, h} ja Y = {1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8}. Kaks elementi x ∈ X ja y ∈ Y loeme seotuks parajasti siis, kui nad koos määravad tavalisel malelaual musta värvi välja
Pärnumaa Kutsehariduskeskus AA-09 ANDMEBAASID Referaat Johanna-Margret Kakko 2010 SISUKORD ANDMEBAASID. Informatsioon ja andmed. Andmebaaside põhifunktsioonid. Andmebaaside tüübid. Andmelaod ja andmeaidad. ANDMEBAASIDE PÕHIMÕISTED. Objektid, atribuudid, võtmed, indeksid. Seosed 1:1, 1:M, M:M. Atribuutide tüübid. Normaliseerimine, normaalkujud (3). Semantilised mudelid (UML). Andmebaaside käivitamine (installeerimine, avamine). Uue andmebaasi loomine (objektsüsteemi analüüs). Olemasoleva andmebaasi kopeerimine. TÖÖ TABELITEGA. Tabeli väljade lisamine, kustutamine, ümbernimetamine. Primaarne võti. Väline võti. Unikaalne entifikaator. Tabelite seostamine (relatsioo...
Vaadeldavate suuruste säärasest uuelaadsest mõistest tuleneb, et mitme mõõtmise puhul on oluline mõõtmiste järjekord, sest ilma kindla järjekorrata ei saa kaks vaadeldavat suurust mingile olekule mõjuda. Tulemus võib oleneda mõõtmiste järjekorrast. Kui kahe vaadeldava suuruse puhul on lõpptulemused erineva mõõtmiste järjekorra puhul erinevad, siis tekib määramatuse relatsioon. Koordinaadi ja impulsi puhul kirjeldas seda esimesena Werner Heisenberg 1927. Määramatuse relatsioonid kirjeldavad kvantitatiivselt lõppolekute erinemist vaasdeldavate suuruste järjekorra äravahetamisel. Aastal 1927 sõnastasid Bohr ja Heisenberg Kopenhaageni interpretatsiooni, mida nimetatakse ka kvantmehaanika ortodoksseks interpretatsiooniks. See tugines Borni ettepanekule võtta süsteemi olekut kirjeldava olekufunktsiooni ehk lainefunktsiooni väärtuse mooduli ruutu tõenäosustihedusena (Borni interpretatsioon). Kuigi vahepeal on ilmunud arvukalt muid kvantmehaanika
Andmebaasid 1.9 Teema 1 • Erinevat tuupi andmemudelite (hierarhiline, relatsiooniline, objektorienteeritud) ja vastavate andmebaasisusteemide valjatootamise kronoloogiline jarjekord ̈ (koigepealt hierarhilisel mudelil pohinevad andmebaasisüsteemid puustruktuuriga hierarhiline mudel, kus tekivad anomaaliad andmete lisamisel ja kustutamisel ning on palju liiasust; seejarel relatsioonilisel mudelil pohinevad on relatsioonid ehk tabelid, ̈ millel on atribuudid ehk veerud ja andmed esitatakse korteežidena ehk ridadena; koige viimaks objektorienteeritud andmebaasisusteemid neis saab hoida objekt oritenteeritud keeles kirjutatud objekte, kapseldada ja polümorfismi kasutada). Teema 2 • Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed ja millega nad on end ajalukku jaadvustanud – E. F. Codd (relatsioonilise mudeli "...
Füüsikaline Maailmapilt Füüsika aines ja teaduslikud meetodid: mudelid, keel, põhjuslikkus. Makroskoopiliste kehade liikumine ja selle põhjused; Newtoni seadused. Kehasüsteemide liikumine – aine molekulaar-kineetiline teooria, olekuparameetrite muutumise seaduspärasused. Suure tihedusega molekulaarsüsteemid. Soojus – aineosakeste kaootilise liikumise energia. Elektromagnetism: elektrilaengud ja nende liikumine magnet- ja elektriväljas. Valguse dualism – osakeste voog versus elektromagnetlainetus. Mikromaailma ehituskivid – elementaarosakesed. Kvantmehaanika põhiideed. Relatiivsus maailma käsitlemisel: erirelatiivsusteooria postulaadid, energia ja massi ekvivalentsus ning aegruumi kõverdumine. Universumi teke, struktuur ja evolutsioon. Füüsikas avastatud seaduspärasuste rakendatavus teistes teadustes. Õpimeetodid: loengud, seminarid. Iseseisev töö: töö kirjandusega ja harjutusülesannete lahendamine. 1 MAKROSKOOPILISTE KEHADE LIIKUMINE...
o Asjakohasus ülearuse puudumine Eksitakse nt päringutulemuste esitamisel liiga palju infot või liiga palju klasse atribuudiväärtuste kohta. o Töötluse kvaliteet Oluline on teada rakendatud algoritme ning kasutatud parameetrite väärtusi Andmebaaside liigitamine · Relatsiooniline andmebaasi objektid on tabelites, mis on ühendatud erinevate seostega (relatsioonid). Relatsioonid on realiseeritud identsete väljade alusel (primaarvõti), mis asuvad mõlemas tabelis. Primaarvõti peab iga kirje jaoks olema unikaalne · Hierarhiline andmed ,,puu kujuliselt", iga olemi klass moodustab tabeli, iga konkreetne kirje on selle andmetabeli reas ja veergudes on atribuudid, igal kõrgema taseme olemil võib olla mitu alamklassi ja mitte vastupidi. · Võrkmudel igal olemi klassil võib olla mitu alam- ja ülemklassi, mistõttu ei
täpselt ühele muutumispiirkonna D(𝜑) elemendile: ∀𝑎, 𝑏 ∈ 𝐷(𝜑) [𝜑(𝑎) = 𝜑(𝑏) → 𝑎 = 𝑏] OK RELATSIOONID Binaarne relatsioon on vastavuse erijuht, kus nii lähtehulk kui ka sihthulk on üks ja sama hulk („Relatsioon hulgal M“) 𝐷(𝜑) = 𝑀 𝑅(𝜑) = 𝑀 𝜑 ⊂ 𝑀𝑥𝑀 . Hulka, millel relatsioon on määratud, nim binaarsuhte alushulgaks. Kuna relatsioonid on vastavused, kehtivad ka nende juures täiend, pöördvastavus, kompostitsioon. Omadused 1. refleksiivsus (𝛼1 ): ∀𝑎 ∈ 𝑀(< 𝑎, 𝑎 >∈ 𝑅) – binaarne suhe on refleksiivne, kui alushulga iga element on relatsioonis iseendaga. 2. antirefleksiivsus (𝛼2 ): ∀𝑎 ∈ 𝑀(< 𝑎, 𝑎 >∉ 𝑅) – binaarne suhe on antirefleksiivne, kui alushulga ükski element pole relatsioonis iseendaga.
Mistahes formaalne esitus peab olema üheselt tõlgendatav! — Loogikaalgebra (Boole'i algebra) — Loogikafunktsioonid: minimeerimine, normaalkujud . . . — Algebralised struktuurid: "mitteformaalne" ≡ "verbaalne" (sünonüümid) Fundamentaalalgebrad: Võred, Rühmad, Ringid, Korpused — Vastavused ja Relatsioonid MATEMAATILINE LOOGIKA — Graafid LAUSEARVUTUS — Kombinatoorika: Kombinatsioonid, Variatsioonid, Permutatsioonid Lausearvutus on loogilise mõtlemise matemaatiline mudel.
....................................................... 10 Loogikaskeemid. Funktsioonide täielikud süsteemid. Teisendused baasidesse ............................................. 11 Jääkfunktsioon. Tuletis. Shannoni arendus. Funktsioonide klassid................................................................. 13 Hulgad.............................................................................................................................................................. 14 Vastavused ja relatsioonid............................................................................................................................... 16 Tükeldused ...................................................................................................................................................... 18 Järjestussuhe ................................................................................................................................................... 19 Graafid ..............................
Relatsioonilise mudeli põhimõisted Relatsioon on samade atribuutidega olemieksemplaride ja nende atribuutide hulk. Baasrelatsioon on relatsioon, mille kirjed on füüsiliselt andmebaasi salvestatud. Vaade e. virtuaalne relatsioon on ühe või mitme baasrelatsioonile rakendatud relatsioonilise operatsiooni tulemus, mille tulemuseks on samuti relatsioon. Selle relatsiooni kirjed pole andmebaasi salvestatud vaid vaate abil kasutaja jaoks dünaamiliselt konstrueeritud. Relatsioonid saab jagada kolme klassi: - (Tugev) esmasrelatsioon on selline, mille esmasvõtme (e. primaarvõtme) koosseisus pole ühegi teise relatsiooni võtit. - Nõrk esmasrelatsioon on selline, mille esmasvõti sisaldab parajasti ühe teise relatsiooni esmasvõtit. - Teisene relatsioon on selline, mille esmasvõti on teiste relatsioonide esmasvõtme konkatenatsioon. Relatsiooniline muutuja e relvar on tabel. Relatsioon kui suhe on seos kahe tabeli vahel. Relatsioon võib olla ka
Need füüsilised sündmused on ühendatud rangete seadustega teiste füüsiliste sündmustega. Kaks sündmust on põhjuslikult seotud kui neil on kirjeldused, mis algväärtustaksid range seaduse. Niisiis, vaimne põhjuslikult toimub vastastikku füüsilisega. Davidson jõuab selle mõttekäiguga selleni, mida ta kutsub anomaalseks monismiks, et vaimusündmused on identsed füüsiliste sündmustega, vaatamata sellele, et pole rangeid seadusi, mis seoks neid. Põhjuslikkus ja identsus on relatsioonid individuaalsete sündmuste vahel. Seadused on lingvistilised. Individuaalsed sündmused on seletatavad või ennustatavad seadustega ainult kui need sündmused on kirjeldatavad ühel või teisel viisil. Eksisteerib mitte nomoloogiline põhjuslikkuse printsiip kui individuaalsed sündmused on kirjeldatud ainult füüsiliste tingimustega. Aga kui sündmused on kirjeldatud vaimsete tingimustega – kui on tegemist vaimusündmustega, siis on olemas ainult mentaalne anomalismi printsiip. 2
Seega on ' minimaalse kaaluga toespuu, mis sisaldab graafi +1 Suunatud graafiks nimetatakse paari G=(V,E), kus V on mittetühi (tippude) hulk ning E hulk, mis koosneb hulga V elementide järjestatud paaridest o neid paare nimetatakse graafi kaarteks Binaarseks relatsiooniks hulga V elementide vahel nimetatakse paaride hulka R V x V o Järelikult on suunatud graafis ja sama hulga elementide vahel defineeritud binaarsed relatsioonid üks ja sama struktuur: hulk V koos tema elementide paaride hulgaga Suunatud graafi maatriksi omadused: o Rea summa on vastava rea tipu väljundaste o Veeru summa on vastava veeru tipu sisendaste Suunatud graafi alusgraafiks nimetatakse graafi, kus suunatud graafi kaared on asendatud suunamata servadega Tipu v sisendaste d+(v) on tippu v sisenevate kaarte arv Tipu v väljundaste d-(v) on tipust v väljuvate kaarte arv
Enterprise formaadi kasutusse võtmisel on andmestik hallatatav/redigeeritav nii Oracle, Microsoft SQL Server, IBM DB2 kui ka IBM Informix platvormi(de)l. Joonis 20. ArcGIS geoandmebaasi formaadid Kui ArcView litsents võimaldab luua, editeerida ja kustutada Accessil põhinevat personaalset geoandmebaasi ja/või faili-põhist geoandmebaasi ning kasutada ArcSDE tehnoloogia abil loodud geoandmebaasi infot mitmesuguste ülesannete tarbeks (päringud, tabeli relatsioonid ja ühendamised jne), siis ArcEditor ja ArcInfo lisavad juurde võimaluse luua ja muuta ka ArcSDE 19 tehnoloogial baseeruvaid geoandmebaase. ArcGIS geoandmebaasi formaatide peamised omadused ja parameetrid on lisatud alljärgnevas tabelis. Geoandmebaasi formaat Platv orm DBMS tehnoloogia Parameetrid
Aatomi statsionaarsetele olekutele vastab elektroni tiirlemine kindlatel orbiitidel, millel elektroni liikumishulga momendi absoluutväärtus on kordne Plancki konstandiga h mvl rl = l 2 279. Milles seisneb de Broglie hüpotees? Kui osakese kiirus läheneb valguse kiirusele, tuleb seisumassi asemel kasutada relativistlikku massi 280. Milles seisnevad Heisenbergi määramatuse relatsioonid? Mikroosakese liikumishulga ja koordinaadi samanimelisi komponente ei saa korraga määrata kuitahes täpselt. 281. Mis oli Bohri aatominudeli põhiline puudus? Bohri aatomimudeli ülesehitus on suhteliselt pealiskaudne. Seetõttu see ei ole täielik aatomimudel ning ei suuda seletada paljusid väiksemaid aatomi koostises olevadi struktuure. 282. Mille poolest erineb kvantmehaaniline aatomi mudel Bohri mudelist?
Paradoksid: Russelli ehk habemeajaja paradoks (hulga esitamine predikaadi abil): P(X) = true, kui argumendina esitatud hulk pole iseenda elemendiks. P(X) = false, kui argumendina esitet hulk on iseenda elemendiks. Kontrollime hulka Y = {X | P(X)} Eeldades, et Y kuuluks hulka Y, saame P(Y) = false => Y ei kuulu hulka Y Eeldades, et Y ei kuulu hulka Y, saame P(Y) = true => Y kuulub Y Paradokside elimineerimine hulkade hierarhia ja klassifitseerimisega. 2. Relatsioonid. Ekvivalentsi- ja järjestusseosed. Relatsioon ehk seos hulkade A ja B vahel on alamhulk A x B-le. Seos hulgal A on alamhulk A x A-le. Pöördrelatsioon R-1 on relatsiooni täiend. aRb -> Elemendid a ja b on seoses R Refleksiivsus - iga a korral aRa (a on iseendaga seoses) Sümmeetria iga a korral aRb => bRa (kõik seosed on vastastikused) Transitiivsus iga a korral aRb && bRc => aRc (põhimõtteliselt järjestusseos)
Nendest eeldustest lähtuvalt tunnustas L. ka vaimse moraalikorra olemasolu. Selle maailma substantsideks on monaadid, mitterelatsioonilised ehk mittesuhtestatud, sõltumatud mittefüüsikalised üksused (L. ei sallinud atomismi). Monaadid on lihtsad, individuaalsed, tajude ja soovidega vaimuolendid. [14] Maailma fenomenide taga peitub monaadiline aktiivsus. Ka aeg ja ruum pole muud kui monaadidevahelised seosed. Mõistus surub neile peale (omistab?) relatsioonid nagu kausaalsuse (phenomena bene fundata). Inimene vaimumonaadina on seotud monaadide monaadi ehk Jumalaga. Inimese olemus on ideaalina antud jumalikus vaimus, konkreetne inimene peab aga täiustuma selleks, et seda eesmärki saavutada. [15]Õiglus kuulub jumala olemusse: õigus on õigus mitte sellepärast, et Jumal on seda tahtnud, vaid sellepärast, et Jumal on õiglane. Eetilis-õiguslikud normid on "igavese tõe määrused" (decreta aeternae veritatis)
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (...
raamat, mis liigendb kaheks osaks: loogikaks ja müstikaks. *) Need kaks on omavahel ühendatud läbi selle, et seal on numereeritud laused. *) Pealaused seavad paika raamatu loogilise ülesehituse raamistiku. Kümnendkohtadel paiknevad laused interpreteerivad enamasti seitset tuumlauset, olles mõnikord neist olulisemad. -) Uskus, et maailm koosneb asjadst ja asjaoludest. *) Asjad ise on subsdants ehk ei sõltu asjaoludest. Asjaolus on asjad üksteisega seotud relatsiooni kaudu. Need relatsioonid moodustavad maailma loogilise koe ja ühtlasi ka keele ja maailma ühisosa ehk keel peegeldab ümbritsevat. -) Asjaolude üldine loogiline vorm on "aRb", mis tähendab, et "a on seotud b-ga". See kehtib ka elementaarlausete vormi puhul. Elementaarlause peegeldab lihtsat asjaolu. Ta koosneb nimedest, mis tähendavad asju, ja nende vahelisest seosest. -) Lause on mõttekas siis, kui ta väidab asja olemasolu või siis olematust.
iseenda jaoks, vaid tulevad ette substantsides võimalikult suure kindluse saavutamise vajadust. (päev on lihtne aja modi). Kuid on ka segunenud · Ta paneb maha uusaja filosoofia põhijooned. modisid, mille hulka kuuluvad ka moraali ideed · Elu (õiglus). · Nooruses Descartes reisis palju. Hilisemad · Komplektsed ideed eluaastad elas tagasitõmbunult. · Relatsioonid on näiteks põhjuse ja tagajärje ideed. · Armastas väga sooja, mõtiskleb tihti ahjul. Väldib Need sünnivad mõistuse vaba loomingu inimeste seltskonda. tulemusena. · Kõige loomingulisem periood möödub Hollandis · "Vaimul ei ole kogu oma mõtlemise juures mingit 1629 1649. muud vahetut objekti kui omaenda ideed ... Sellest · Elu
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...
vaakumis kõigi vaatlejate suhtes. Suurte masside läheduses või masside ülikiire liikumise korral hakkavad aeg ja ruum teisenema aeg aegleneb ja kehade pikkused lühenevad. Kvantmehaanikas on aga võimalik kehade ( osakeste ) füüsikalist olekut kirjeldada ainult tõenäosuslikult. See tähendab seda, et näiteks kehade liikumise füüsikalisi parameetreid ( näiteks kiirus, asukoht ) ei ole võimalik täpselt ette teada, sest kehtivad nn määramatuse relatsioonid. 20 sajandi algusest alates kuni praeguse ajani ei ole jõutud nende arusaamadest kaugemale. Kuid käesolevas töös tekivadki uued teooriad, mis seletavad ära nendes kahes teoorias esinevad näiliselt ebaloogiliseid nähtusi. Käesoleva ajani baseerusid eranditult kõik ajas rändamise võimalikkuse teooriad just Albert Einsteini üldrelatiivsusteoorial. See teooria ennustab ussiaukude olemasolu kahte punkti ruumis (
vaakumis kõigi vaatlejate suhtes. Suurte masside läheduses või masside ülikiire liikumise korral hakkavad aeg ja ruum teisenema – aeg aegleneb ja kehade pikkused lühenevad. Kvantmehaanikas on aga võimalik kehade ( osakeste ) füüsikalist olekut kirjeldada ainult tõenäosuslikult. See tähendab seda, et näiteks kehade liikumise füüsikalisi parameetreid ( näiteks kiirus, asukoht ) ei ole võimalik täpselt ette teada, sest kehtivad nn määramatuse relatsioonid. 20 sajandi algusest alates kuni praeguse ajani ei ole jõutud nende arusaamadest kaugemale. Kuid käesolevas töös tekivadki uued teooriad, mis seletavad ära nendes kahes teoorias esinevad näiliselt ebaloogiliseid nähtusi. Käesoleva ajani baseerusid eranditult kõik ajas rändamise võimalikkuse teooriad just Albert Einsteini üldrelatiivsusteoorial. See teooria ennustab ussiaukude olemasolu – kahte punkti ruumis (
vaakumis kõigi vaatlejate suhtes. Suurte masside läheduses või masside ülikiire liikumise korral hakkavad aeg ja ruum teisenema aeg aegleneb ja kehade pikkused lühenevad. Kvantmehaanikas on aga võimalik kehade ( osakeste ) füüsikalist olekut kirjeldada ainult tõenäosuslikult. See tähendab seda, et näiteks kehade liikumise füüsikalisi parameetreid ( näiteks kiirus, asukoht ) ei ole võimalik täpselt ette teada, sest kehtivad nn määramatuse relatsioonid. 20 sajandi algusest alates kuni praeguse ajani ei ole jõutud nende arusaamadest kaugemale. Kuid käesolevas töös tekivadki uued teooriad, mis seletavad ära nendes kahes teoorias esinevad näiliselt ebaloogiliseid nähtusi. Käesoleva ajani baseerusid eranditult kõik ajas rändamise võimalikkuse teooriad just Albert Einsteini üldrelatiivsusteoorial. See teooria ennustab ussiaukude olemasolu kahte punkti ruumis (
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
