heleduse tuhandeid kordi. Kvasarid on tähesarnased objektid,mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga. Suure heleduse ja Click icon to add picture Click icon to add picture lihtsa vaatlusmetoodika tõttu on kvasarid ühed kaugemad objektid maailmaruumis,omap ärased " Universumi majakad". Teleskoobiehituse edusammud lubavad praegu vaadelda ka suurtel kaugustel asuvaid galaktikaid. Relativistlik punanihe Kvasarite spektrid,kus hästituntud spektrijoonte lainepikkus on kasvanud mitmekordseks,kutsub esile nähtava vastuolu relatiivsusteooria põhiprintsiibi valguse kiiruse konstantsusega. Kvasarite ja aktiivsete galaktikate tuumade pideva spektri kuju vastab mittesoojuslike energiaallikate kiirguselepärssehk sünkrotonkiirgusele. Heledamate kvasarite kogukiirus ületab sadu kordi kõige heledamategalaktikate kiirguse. Esimesena avastatud ja kõige suurema näiva heledusega (12,8
W= . Kui võimsus muutub ajas, võetakse kasutusele võimsuse hetkväärtus: W=limt->0=. Kui dA=fds saame: W==f. Kuna ds/dt on kiirusvektor v, siis W=fv Võimsuse ühikuks on võimsus, mille puhul ajaühike kestel sooritatakse ühikuline töö (SI-s on see vatt W, ehk J/s). Kineetiline energia kulgliikumisel 1) Klassikaline mõõtub tööga, mida tuleks teha, et keha täielikult peatada . dWk = dA = Fdr= dmv*dr/dt = dmv *vdt/dt -> dWk=dA=v*dmv 2) Relativistlik keha relativistlik mass on ühtlasi tema koguenergia mõõt. Mass ja energia on ekvivalentsed suurused. dWk = c2dm; Wk = mc2 m0c2. Gravitatsiooniseadus - Gravitatsioonivälja iseloomustavad suurused Töö gravitatsiooniväljas Potentsiaalne energia raskusväljas Potentsiaalne energia elastsel deformatsioonil Mehaanilise energia jäävuse seadus
Relatiivsusteooria kohaselt kaovad koos asjadega ka ruum ja aeg." 6. Universaalset konstanti valguse kiirus vaakumis saab kasutada etalonina kiiruste võrdlemisel. Kiirus on väike, kui v << c, ja suur, kui v ~ c. 7. Kaob liikumisseaduste universaalsus. Suurte kiiruste korral kaotavad kehtivuse klassikaline kiiruste liitmise seadus ja Newtoni teine seadus. Kui v << c, kehtib Kui v ~ c, kehtib Galilei kiiruste liitmise seadus Relativistlik kiiruste liitmise seadus v = v1 + v2 , seega juhul kui u c ja v c, siis u' c. Newtoni liikumisseadus Relativistlik liikumisseadus , , kus on kiirendus ja kus: on Leibnizi diferentseerimise tähistus. on jõud
sirgjooneliselt (kehtivad Newtoni seadused) 2) Mitteinertsiaalne taustsüsteem taustsüsteemid mis liiguvad üksteise suhtes kiirendusega. Inertsiaalne maapind, liikumisvahendid mis liiguvad üksteise suhtes sirgjooneliselt. Klassikalises füüsikas liikumine suhteline, koordinaadid, kell ei sõltu taustsüsteemi valikust. Ajakulg ei sõltu kiirusest, pikkusest, mõõtmed, koordinaadid, mass. II Relativistlik füüsika selle füüsika areng al. 20. saj algusest kuni praeguseni. Relativistlik füüsika toetub kahele postulaadile. (Postulaat väide mida ei tõestata) 1) Postulaat. Valgusekiirus vaakumis on kõikides inertsiaaltaustsüsteemides ühesugune ja ei sõltu valgusallika liikumise kiirusest. ( Kui liigud rongis valguskiirusega siis maapinna suhtes liigud alati valguskiirusega) Valguskiirus on looduses kõige kiirem kiirus. Seda kiirust mõõdetud ei ole
Päikesesüsteemi ehitus JUHENDAJA: AIN TOOM ÕPILANE: JANNO MARIPUU Sisukord Päikesesüsteem Geotsentriline maailmapilt Heliotsentriline maailmapilt Relativistlik maailmamudel Ülesehitus ja struktuur Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest , mis tekkisid molekulaarpilve(tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,6 miljardit aastat tagasi [viide?]. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massiston jagunenud kaheksa planeedi vahel. Need planeedid tiirlevad ümber
sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. *Kaasaegne füüsika koosnebki kahest suurest teooriast -- mikromaailma kirjeldavast kvantmehaanikast ning aega ja ruumi käsitlevast relatiivsusteooriast KAASAEGNE FÜÜSIKA FÜÜSIKA KLASSIKALINE FÜÜSIKA Kvantmehaaniline Relativistlik UURITAV MAAILM MAKROMAAILM MIKROMAAILM MEGAMAAILM Liikumine Suhteline Absoluutne (valguse kiirus ei sõltu vaatlejast) Aeg Absoluutne Suhteline (sõltub liikumiskiirusest) Ruum Absoluutne Suhteline (sõltub liikumiskiirusest)
7) Ristuvate võnkumiste liitmine? Üldisel juhul tekivad väga keerulised trajektoorid. XXVI 1) Jõuõlg? M=rFsin , r on punktist O jõu rakenduspunkti tõmmatud raadiusvektor. Lõiku l=rsin nimetatakse jõu F õlaks. Jõu mõjumissirge kaugus pöörlemisteljest. 2) Impulsmoment? N = r × mv impulsimomendiks telje suhtes nim teljel asuva punkti suhtes määratud impulsimomendi selle telje suunalist komponenti 3) Relativistlik impulss,jõud???? dr dr dv p = m =m =m d v v dt 1 - ( ) 2 1 - ( )2 c c 4) A. Einsteini relatiivsusprintsiip? Mitte mingisugused füüsikalised katsed ja vaatlused ,mida tehakse inertsiaalsüsteemi sees ,ei võimalda määrata selle liikumiskiirust
9. Süsteem on analüüsimiseks valitud osa füüsikalisest universumist. Kõike, mis sinna süsteemi ei kuulu, nimetatakse keskkonnaks. 10. Protsess on asjade tulemuseni jõudmine. 11. Kasutegur avaldab kasuliku energia. 12. Energia miinimumi printsiip - kõik iseeneslikud protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. EI TEA: füüsika üldmudel, absoluutne aeg, liikumise üldmudelid, atomistlik printsiip, tõrjutusprintsiip, superpositsiooniprintsiip, relativistlik füüsika, massi ja energia samaväärsus. KONTROLLTÖÖ(Juanni töö järgi) Millise sõltuvusega on tegu? Lineaarne sõltuvus sirge diagonaalne joon Pöördvõrdeline ümar nurk Ruutsõltuvu ümar joon nurgast ülesse Pöördruutsõltuvus terav nurk Süsteemi kirjeldamine KRISTINI KONSPEKT
Liikumise suhtelisus- liikumist saab kirjeldada vaid teiste kehade suhtes toimuvana. Nt- metsa suhtes liigub loom. Pöörlemine- liikumine, mille korral liiguvad keha punktid mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje, nt grammofoniplaat. Laine-võnkumine levimisprotsessi ruumis. Plastmass pudel lainelises vees. Aine tunnused - tahked,vedelad,gaasilised. Kindel siseehitus. Mõõtmetelt lõplik. Newtoni 2 seadus - kui kehale mõjub jõud, siis saab ta kiirenduse, mis on võrdeline selle jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. a=F/m, a-kiirendus m/s2, F- jõud 1N, m-mass 1kg. Võimsus - töö tegemise kiirus. Mõõtühikuks 1W. N=A/t, N-1W, A-töö 1J, t-aeg 1s Potentsiaalne energia - vastastikmõju energia. üles tõstetud kehad -gravitatsioonijõud. Energia miinimumi printsiip-kõik iseeneselikud protsessid kulgevad kehade süsteemi enegria kahanemise suunas. Nt- kivi kukub ikka alla poole. Tõrjutuse printsiip - Ainelisi objekte ei saa aset...
Aegruum:kuna aeg on ühemõõtmeline ja ruum kolmemõõtmeline, siis on vaja mõistet aegruum, mis võtab aja ja ruumi koordinaadid kokku neljamõõtmelisse ruumi. Aega ja ruumi ei saa eraldi käsitleda, kuna neid on mõlemaid vaja punkti liikumise kirjeldamiseks. Relativistlik füüsika:täpsem klassikalisest ja laiema rakendusega, kuna seda saab kasutada kõikvõimalike kiirustega. Klassikaline füüsika:kaotab kehtivuse mõndades ebatavalistes tingimustes, nt ülisuurte kiiruste puhul(kiirused mis lähenevad valguse kiirusele vaakumis). Üldrelatiivsusteooria:käsitleb aja, ruumi ja gravitatsiooni seoseid. Erirelatiivsusteooria:käsitleb ühtlast sirgjoonelist liikumist. Kiiruse relatiivsus klassikalises mehaanikas: kiirus on suhteline ehk relatiivne füüsikaline suurus. Kui küsitakse, et kui kiiresti mingi asi liigub, siis peab alati küsima vastu, et mille suhtes? Nt. isegi kodus voodis magav inimene ei ole igas mõttes paigas, kuna tegelikult pöörleme me kõ...
2. Klassikaline maailmapilt- maa on kerakujuline.Universum on sfääriliste kihtide kogum. 3. Geotsentriline maailmapilt-maailma keskpunktiks on maa.Plaaton,Aristoteles, Tolemaios, 4. Heliotsentriline maailmapilt-Maailma keskpunktiks on päike.Koppernik, Kepler, Galilei. 5. Lõpmatu maailmapilt-Tähed on kauged päikesed,tähed on koondunud süsteemidesse- galaktikatesse.Tähesüsteeme on lõpmatult palju. Universum on kõikides suundades ühesugune. Kershell,Bruna 6. Relativistlik maailmapilt-universum on paisuv süsteem- Freagman,Fuggle 1957 hakkati kosmoses käima, enne seda tehti maapealt uuringuid. 1961 käis Gagarin kosmoses. Astronoomia uurimismeetodid: 1. Vaatlus 2. Katse 3. Andmetöötlus Astronoomiliste vaatluste iseärasused: · Passiivse iseloomuga · Maa liigub st taevakehade asend muutub. · Mõõdetakse nurkkaugust. Mõõteriistad: · Teleskoop · Rekraktor · Reflektor · Raadioteleskoobid
Füüsika 1. üldrelatiivsusteoorja- käsitleb aja, ruumi ja raskusjõu ehk gravitatsiooni seoseid 2. erirelatiivsusteoorja- selline füüsika kus käsitletakse ühtlast sirgjoonelist liikumist 3. relativistlik füüsika- täpsem ja laiema rakendusega ehk kõikvõimalike kiiruste füüsika 4. taustsüsteemid- ehk erinevatest vaadetes sõltuv ühe keha olek NT. Kui auto sõidab 50 km tunnis kitsal tänaval on tunne, et auto kiirus on suur, kui laial maanteel siis tundub kiirus olevat väga väike seega taustsüsteemiks on tänav/maantee kus auto sõidab. 5. inertsiaalsüsteemid – kiirenduseta, üksteisesuhtes ühtlaselt, sirgjooneliselt liikuvad kehad. 6
maksimaalse amplituudiga. Seejuures ei esine näivat liikumist piki lainet nimetatakse seisvaks laineks. Seisvate lainete rakendusala on väga lai. Eriti suur tähtsus on neil akustikas. Ka igas muusikariistas tekib seisva laine seisund ,kui see heliseb XXXII Ainepunktide inertsmoment? Ainepunkti impulsmoment(valem)??Vedrupendel?Kas keha soojendamine muudab tema massi?E=m0c2 nim keha paigalseisu energiaks. See on keha koostisosade vastastikuse seose ja sisemise liikumise energia. Keha relativistlik mass on ühtlasi tema koguenergia mõõt. Mass ja energia on ekvivalentsed suurused, kui uks neist kasvab ,siis kasvab ka teine ja vastupidi Kuidas muutuvad kineetiline-,potensiaalne-ja keha koguenergia harmoonilisel võnkumisel?(valemid)Mida nimetatakse tuiklemiseks? (valem?)Pulseeriva amplituudiga harmoonilist võnkumist kus liidetavateks on 2 samasihilist võnkumist mille sagedused on lähedased nim tuiklemiseks. Tuiklemist kasutatakse muusikariistade
FÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1.Vastastikmõju on loodusnähtus, mille tulemusena enamasti muutub selles olevate kehade liikumisolek. Vastastikmõju suurust kirjeldab jõud (F) 2. 3.Väli on looduse põhivorm, mis vahendab vastastikmõjusid kehade vahel. Aine on looduse põivorm, millest koosnevad kõik ained 4.Relativistlik füüsika on selline aja ja ruumi käsitlus, mis lähtub absoluutkiiruse printsiibist. 5.Süsteemiks nimetatakse omavahel vastastikmõjus olevate kehade hulka. Suletud süsteem on süsteem, millesse kuuluvad kehade on vastastikmõjus ainult omavahel ja millel puudub aine- või energiavahetus väliskeskkonnaga. Avatud süsteem on süsteem, milles kuuluvad kehad on vastastikmõjus ka süsteemi mittekuuluvate ja süsteemil esineb aine- või energiavahetus väliskeskkonnaga. 6.Superpositsiooniprintsiip väidab, et kuitahes palju välisi objekte võib täita üht ja sedasama ruumiosa. Neist väljadest tingitud jõud tuleb vektoriaalselt...
-tunnuste järgi. d. Sotsiaalne sugu / soo roll - teatud soole omistatavad käitumisviisid e. Sooidentiteet - enda tunnetamine mehe või naisena f. Seksuaalne orientatsioon - seksuaalne ja emotsionaalne külgetõmme ühe või teie soo esindaja vastu 2. Seksuaalsuse neli dimensiooni - nauding, armastus, soo jätkamine, sooidentiteet 3. Kolm erinevat mõtteviisi seksuaalsuse kohta: a. Absolutistlik - seks peale abielu b. Relativistlik - kokkuleppeline, siis kui valmis c. Hedonistlik - ainult seks,ilma probleemideta 4. Milline on õige seksuaalsus - pole olemas 5. Seksuaalsuse areng, etappide lühikirjeldused: a. Bioloogiline sugu - areneb enne sündi, kas poiss või tüdruk b. Ema ja lapse vaheline suhe - vastastikused hellitused ja puudutused kujundavad vundamendi, millele rajaneb lapse suhtumine endasse, seksuaalsusesse c
Astornoomia Teadus mis uurib taevakehi, nende paiknemist ja liikumist ruumis (universumis). Astronoomia objekt- planetoloogia(uurib planeete); tähtede füüsika(uurib tähti); galaktikate füüsika(uurib tähesüsteeme nt linnutee); kosmoloogia(teadus universumi arenemisest ja tekkimisest). 4.ajajärku: 1)primitiivne inimesed ei liikunud, elasid seal kus elasid, maa oli lame ketas mida kattis kuppel. 2)klassikaline maailmapilt laevad, osati navigeerida, maa oli keskpunktiks. 3)lõpmatu universumi maailmapilt päike keskel 4)relativistlik maailmapilt Uurimissuunad: 1)ruumiline uuritakse taevakehade paiknemist ja liikumist. 2)füüsikaline uurib taevakehadel toimuvaid nähtusi. 3)kosmoloogiline taevakehade arengu uurimine. Valdkonnad (harud): 1)Meetodi järgi: · Astromeetria asukoha ja liikumise mõõtmine kaardil. · Taeva mehhaanika uurib taevakehade liikumise arengut. · Astrofüüsika uurib taevakehadel toimuvaid nä...
On neljamõõtmeline :1 aja ja 3 ruumikoordinaati.Nii aeg kui koordinaat sõltuvad taustsüsteemist. Kiiruste liitumine klassikalises mehhaanikas -kui keha liigub tausta suhtes kiirusega u, taust ise aga liigub samas suunas teise tausta suhtes kiirusega v, siis keha kiirus süsteemis on u'=u+v.Kui kehad liiguvad vastassuunas: u'=u-v. Nt. kui mänguauto kiirus vaguni suhtes on u ja vaguni kiirus metsa suhtes on v siis mänguauto kiirus metsa suhtes on u'. Relativistlik kiiruste liitumine - sama mis eelmine,aint suurtel kiirustel.Aja dilatatsioon - nähtus,mille käigus aeg aeglustub suurtel kiirustel.Kell käib seda aeglasemalt,mida suurema kiirusega ta ruumis liigub.St. et liikuvas süsteemis toimuvad protsessid näivad paigalseisvale vaatlejale aeglustunutena.Kella käigu sõltuvus liikumise kiirusest peegeldab samuti aja ja ruumi omavahelisi seoseid. Kaksikute paradoks - on aja aeglustumise efekt
Aravete Keskkool LORENTZI TEISENDUSED Füüsika ettekanne Koostaja: Kaari Tamtik Klass: 12 Juhendaja: Gustav Uuland LORENTZI TEISENDUSED I. postulaat ehk erirelatiivsusprintsiip ütleb, et ei ole olemas absoluutset ruumi. Ei eksisteeri ühtegi eset, mida võiks lugeda absoluutselt liikumatuks taustkehaks. Nii nagu ruum on relatiivne, on ka aeg relatiivne. Aja relatiivsus tähendab seda, et igas inertsiaalsüsteemis on oma aja kulgemise tempo. Kõik need ajad on samaväärsed; nende hulgas ei ole ühtki, mida võiks mingisuguse tunnuse järgi teiste seast esile tõsta, omistades talle absoluutse aja tähenduse. See on otsene järeldus inertsiaalsüsteemide samaväärsusest. Mingis inertsiaalsüsteemis kulgev aeg on see, mida mõõdab selles süsteemis liikumatu kell. Seega väide, et eri süsteemides on aja kulgemine erinev, tähendab teiste sõnadega ...
allapoole. 14. Tõrjutusprintsiip: kaks ainelist objekti ei saa korraga paikneda samas ruumiosas. Nt: vanni minnes, vanni veetase tõuseb. 15. Superpositsiooniprintsiip: mitteaineliste ehk väljaliste objektide puhul tõrjutusprintsiib ei kehti. Nt: magnetväljad. 16. Absoluutkiiruse printsiip: kõigi vaatlejate jaoks rangelt ühesugune kiirus. Nt: valguse kiirus. 17. Erinevused: Klassikaline mehaanika: max kiirus alates valguse kiirusest, aegruum. Relativistlik füüsika: max kiirus valguse kiirus, aeg ja ruum eraldi. 18. Relativistliku füüsika alused: kõik vaatlusandmed on suhtelised, suurim võimalik kiirus on absoluutkiirus. 19. Ainest koosnevad kehad, vastastikmõjusid kehade vahel vahendavad väljad. 20. Kehade põhiomadusteks on koosnemine aatomitest, mõõtmete omamine, liikumine, inertsus ja osalemine vastastikmõjudes. 21. Kehade omadustest tulenevad peamised füüsikalised suurused. 22
kukkub allapoole jne) Tõrjutuse printsiip- ainelisi objekte ei saa üksteise sisse panna ( õuna ei saa pirni sisse panna) Absoluutkiirse printsiip- puhalt väljalised objektid nagu valgus liiguvad mistahes aineliste objektide suhtes alati absoluutkiirusega.( valguse liikumine- ei sõltu ka teistest) Superpositsiooni printsiip- väljad ei sega üksteist ja nende mõjud liituvad. (laserite läbimine üksteisest). Klassikaline füüsika uurib makromaailma nähtusi, aga relativistlik füüsika uurib aega ja ruumi. Massi ja energia samaväärsus: Einseteni teooria- mass ja energia on üks ja sama. Nad on ühe ja sama füüsikalise maailma-mateeria- kahe erineva avaldusvormi väljendused. Mass väljendab ainet ja energia väljendab väljasid. Valem: E=m*c(ruudus)
liikumine on absoluutne. Piirkiirus (välja levimise kiirus c) on kõigis taustsüsteemides ühesugune. Kõik teised liikumised on suhtelised (relatiivsusprintsiip). Iga vaatleja võib maailma kirjeldada, valides taustkehaks iseenda (eeldada, et just tema on paigal ja teised liiguvad). Absoluutkiiruse printsiip väljendab tõdemust, et aeg ja ruum on vaid ainelise vaatleja mõttekonstruktsioonid. Mida kujutab endast relativistlik maailmapilt? kujunes välja aastail 1905-1919 Einsteini tööde tulemusena. Varasemale lisandus absoluutkiiruse printsiip. Ilmnes pikkuse ja aja suhtelisus (relatiivsus). Milline on energia ja massi vaheline seos? = kmc2
Mehhanistlik maailmapilt -Valitses 17saj kuni 19saj. - Aluseks Galilei ja Newtoni mehaanika. -Liikumiseks oli vajalik algtõuge, arvati, et see pärineb jumalalt. -Kord liikuma pandud maail on ajas muutumatu ja sarnaneb kellamehhanismiga, mille kõik osad on omavahel ühendatud. -Maailma saab kirjeldada matemaatiliselt võrranditega, mis väljendavad põhjuse ja tagajärje vahelisi seoseid. -Maailmas pole kohta juhusel, kõik on täielikult determineeritud. -Loodusseadusi on võimalik eksperimentaalselt avastada, kui oskame looduselt õigesti küsida. -Makrokehade liikumist seletavad seadused kehtivad ka üksikaatomite ja molekulide korral. -Maailm on pmst tunnetatav, selleks on vaja olendit, mida nim LAPLACE´i deemoniks. See suudab koostada kõikide kehade liikumise diferentsiaalvõrrandid ja need ka integreerida. Nii on maailma moodustavate kehade trajektoorid ja liikumisolekud määratud minevikus ja olevikus. Nähtused:1)mehhaaniline liikumine-keha as...
Aeg pole kõigi jaoks sama. Mida kiiremini liikuda, seda vähem aega kulub. Aja kulg sõltub liikumiskiirusest! Kiiresti liikudes aeg aeglustub. Aja sõltuvust kiirusest väljendab valem: Suurtel kiirustel kaugused ja pikkused lühenevad. Mass on keha inertsuse mõõt. Erineva massiga kehi mõjutada sama suure jõuga, kasvab suurema massiga keha kiirus aeglasemalt Kiiruse kasv muutub järjest aeglasemaks. Kiiruse kasvu aeglustumine tähendab, et keha muutub inertsemaks ehk keha mass kiiruse suurenedes kasvab Aine tunnuseks on see, kehadel on kindlad ruumimõõtmed ja nad koosnevad osakestest. Ainelisi kehi iseloomustavateks suurusteks on näiteks mass ja ruumala. Mida suurem on keha, seda rohkem on ainet (aineosakesi) ning seda suurem on mass. Mass on ainelise mateeria hulga mõõduks. Väljalised objektid on seotud vastastikmõju ning energia. Me teame, et valgus on väljaline ning ka seda, et valgus kannab endaga energiat. Valgus soojendab kehi, mill...
-absolutism absolutismlik mõtteviis, mis pooldab seksuaalelu alguse edasilükkamist kuni ametliku abielu sõlmimiseni. Seksuaalvahekorraga kaasnev nauding on lubatud pärast abiellumist. Absolutistlikke ideid võib leida näiteks kristluses ja islamis. -relativism mõtteviis, mille puhul langetatakse otsus sõltuvalt konkreetsest olukorrast, näiteks astutakse seksuaalvahekorda, siis kui on olemas vastastikune kokkulepe, meeldivus/kiindumus ja tuvarlisus.Ühest küljest annab relativistlik mõtteviis vabaduse oma käitumise üle otsustada, teisalt nõuab see vastutustunnet, oskust asjaolusid kaaluda ja enda üle kohut mõista. Relativistlik teooria ei pea abielueelset seksi paheks, kui selles on vastastikust meeldimist ja lugupidamist. -hedonism põhineb ideel, et inimese paneb tegutsema soov kogeda naudingut ja vältida valu. Seksuaalse iha rahuldamine on sama loomulik ja vajalik nagu janu või nälja kustutamine. Ka üheöösuhted on hedonistlikud. Mis on kehataju?:
Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul). Lokaalselt iseloomustab liikumist kiirus ja globaalselt saab seda kirjeldada trajektoori abil. Masspunkti liikumine piirdub asukoha muutumisega. Jäiga keha või kehade süsteemi puhul lisandub massikeskme asukoha muutumisele (kulgliikumine) keha või kehade osade vastastikuse asendi muutus (pöördliikumine). Liikumine võib seisneda ka keha mõõtmete ja kuju alalises muutumises. Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks kasutatakse mitmeid mõisteid: 1. Trajektoor. 2. Teepikkus. 3. Ajavahemik ehk aeg. 4. Kiirus. Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori kuju järgi saab liikumist liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. Punktmassi sirgjoonelisel liikumisel võivad muutuda kiirusvektori mo...
Mehaaniline liikumine Liikumine ehk mehhaaniline liikumine on kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas. Lokaalselt iseloomustab liikumist kiirus ja globaalset saab seda kirjeldada trajektoori abil. Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks kasutatakse mitmeid mõisteid. Trajektoor on keha või punkti (keha osa või punktmassi) teekond liikumisel ruumis või tasandil. Trajektoori kuju järgi saab liikumist liigitada sirgjooneliseks, kõverjooneliseks, ringjooneliseks jne. Looduses esineb sirgjoonelist liikumist harva, tavaliselt on sirgjooneline vaid mõni osa trajektoorist. Trajektoori pikkust, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul nimetatakse teepikkuseks. Näiteks kahurist tulistatud kuuli trajektoor vaakumis on raskusjõu mõjul parabooli kujuga. Liikumise suhtelisus Tänapäeva füüsikas võetakse asukoha mõõtmisel aluseks kindel vaatleja kindlas taustsüsteemis (koordinaadistikus koos kellaga aja mõõtmiseks...
• https://www.google.ee/search?q=ptolemaios+solar+system Inimkonna nägemuse muutumine • Heliotsentriline maailmapilt (Kopernik) Süsteemi tsentriks Päike Planeedid liiguvad kindlal ringikujulisel orbiidil Maa üks planeetidest • Galilei täiendused • Kepleri seadused • Newtoni gravitatsiooniteooria Heliotsentriline maailmapilt • http:// www.szkolneblogi.pl/blogi/sko-brzesko/540-lat-temu-urodzil-si Inimkonna nägemuse muutumine • Relativistlik maailmamudel (Einstein) Päike ei asu kosmose keskel Tähed ei asu sfääris • „Paisuva universiumi“ teooria • Hubble´i Galaktikate laialilendamise teooria • Tänapäeva kosmoloogia alus Planeetide rühmad • Maa-tüüpi planeedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss Planeetide rühmad • Jupiteri tüüpi planeedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Merkuur • Päikesele lähim planeet • Diameetrilt väikseim , u 4800 km (38,25 % Maast)
Relatiivsusteooria Jaguneb kaheks: 1)Erirelatiivsusteooria 2)Üldrelatiivsusteooria Erirelatiivsusteooria avaldas Einstein 1905. aastal. Erirelatiivsusteooria tugineb 2 postulaadil: 1)Loodusnähtuste kirjeldamisel on kõik inertsiaal süsteemid samaväärsed (liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt) 2)Valgusekiirs on kõikides inertsiaalsüsteemides sõltumata suunast võrdne c-ga ehk valgusekiirusega Suurte kiiruste liitmine Reegel: V = V1 + V2 Einsteini järgi relativistlik suurte kiiruste liitmine: V= (V1 + V2) : (1 + (V1 + V2) : C2) kui V1/V2 <<, siis V = V1 + V2 Kui V1 = C , siis V=C Kui V1 = C ja V2 = C , siis V=C Valguskiirus on suurim võimalik kiirus looduses! Samaaegsuse relatiivsus Relatiivsusteooria kohaselt ei ole sündmuste toimumise samaaegsus absoluutne, vaid relatiivne ehk suhteline. Signaalid jõuavad vaatlejani samaaegselt
Küsimused YFR0011 kordamiseks ja eksamiks. 1. Mida uurib klassikaline füüsika ja millisteks osadest ta koosneb? Füüsika uurib aine ja välja kõige üldisemaid omadusi ja liikumise seadusi. Füüsika ei uuri ennustamist, hiromantiat, astroloogiat...Füüsika valdkonda kuuluvad: Kvantmehaanika, relativistlik kvantmehaanika, Newtoni ehk klassikaline mehaanika, erirelatiivsusteooria, üldrelatiivsusteooria. 2. Mis on täiendusprintsiip? Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. 3. Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatiliste võrranditega
käsitlus, pole nõus evolutsionistidega. Religioon aitab inimesel oma hirmutundega toime tulla, maagilised praktikad aitavad inimesel luua illusiooni, et ta kontrollib midagi (a`la ilm) Radcliffe-Browne (1881-1955) Nõus Melanowskiga, aga rõhub kollektiivsusele, religioon aitab ühiskonnal hakkama saada hirmudega. Evans-Pritchard (1902-1973) Uuris Aafrikas erinevate rahvaste religiooni. Nõidus ja maagia- neil on ühiskondlikud funktsioonid, see on ratsionaalne, see on kõik relativistlik (suhteline), igaühest võib saada nõid, ka vastu tahtmist. Lèvi-Strauss (1908-2009) Strukturalist. Tegeles intellektuaalsete küsimustega seoses religiooniga. Teda huvitas inimese üleüldine tunnetus ja mõtlemine, püüab inimese mõtlemist avada läbi religiooni ja müütide. - müütide tekstide detailid- üldine müüdi struktuur kajastab üldist inimtunnetust. Me ei pea religiooni mõistma üks-ühele, usulised tekstid annavad ka teist teavet peale otsese. 7
isikuomadused, üksused – põlvnemisgrupid) 60. Territoriaalne hõimuliit – eristamine riigist tinglik, põhineb sugulusel, poliitiline struktuur on püsiv, juhtkond formaalne, sünnijärgne eesõiguste kujunemine 61. Riik – keskse valitsusega ja arenenud sotsiaalmajandusliku kihistumisega poliitiline struktuur 62. Formalistid – üldiste majandusseaduste pooldajad (kasumiprintsiip); 63. Substantivistid – relativistlik suhtumine majanduse toimimise seaduspärasustesse. 64. anastav majandus - (kalurid, kütid, korilased) 65. viljelev majandus - (karjakasvatajad, põlluharijad) 66. Üleloomulik – jõud, mis usutakse olema mitteinimlikud või mitte alluma loodusseadustele. 67. antropogeograafia – etnograafilised esemed näitavad ajaloolisi seoseid
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Eetika * On kolme sorti eetika teooriate tüüpe: -) Absolutistlik eetika ütleb, et hea ja kuri ning õige ja vale on inimesest üle ja inimesest sõltumatud. (tappa ei tohi mitte sellepärast, et see mulle ei meeldi, vaid sellepärast, et inimelu on püha) -) Teleoloogiline eetika (nimi tuleneb Telos'est), kus hea ja halb sõltuvad eesmärgist. -) Relativistlik eetika, kus hea ja halb on suhteline. Eetiline relativism * Eetilises relativismis on kõik suhteline. * On väga mugav, sest ütleb alati ka seda, miks keegi ei saa ega pea teiste asjadesse sekkuma. * Asjadele lähenetakse ,,peaks" vaatenurgast. * Kultuuriline relativism: -) Antropoloog William Graham Sumner on märkinud, et see mida peame heaks ja halvaks ei tulene sellest, kas miski oleks seda, vaid, et kultuurid vastavalt keskkonnale on
viib vastavuse paradigma ja tegelikkuse vahel veelgi kõrgemale astmele. Normaalteadus ei tohi paratamatult olla ülearu kriitiline. Kui kõik teadlased teeksid kriitikat oma kogu aeg tehtava töö põhiraamatu kohta, ei jõutaks üldse detailse tööni. Autor nimetab Kuhni relativistiks, kuigi Kuhn ise eitab end seda olemast. Autor üritab järjekindlalt tõestada, et ta seda kindlasti on. Kui Kuhn väitis, et relativistlik käsitlus ei ole tema eesmärgiks olnud, aga sellegi poolest on ta esitanud ühe võimaliku. Mina arvan pigem, et inimene on see, milleks ta end peab. Huvitav oli ka peatükk ,,Indiviidi vabadus," kus kirjeldati Feyerabendi vaateid. Nimelt räägib ta sellest, kuidas püütakse vabadust suurendada, elada täisväärtuslikku ja tänuväärset elu. Ta julgustab loobuma kõigist metodoloogilistest piirangutest, annab indiviidile julgustava vabaduse valida teaduse ja teiste tunnetusvormide vahel
jõu mõjul nihke, tööd teeb alati jõu liikumissihiline komponent. Energia muutmise protsessi jõudude toimel nim tööprotsessiks. Energia muutust sellel protsessil nim jõudude poolt tehtud tööks. dA=Fdr. Võimsus f.s. mis näitab kui suur töö tehakse ühes ajaühikus P=dw/dt= dA/dt=Fdr/dt=Fv. Kineetiline energia kulgliikumisel mõõtub tööga, mida tuleks teha, et keha täielikult peatada. dWk= dA=Fdr=dmv *dr/dt=dmv * vdt/dt -> dWk=dA=v*dmv || keha relativistlik mass on ühtlasi tema koguenergia mõõt. Mass ja energia on ekvivalentsed suurused dWk=c2dm; Wk=mc2 m0c2 Gravitatsiooniseadus jõud, millega kaks keha tõmbuvad, võrdeline nende kehade massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Gravi võlja isel suurused väli on ainest erinev mateeria eksisteerimise vorm, mille kaudu aine osakesed mõjutavad teineteist. Välja isel väljatugevus. Gravi väljatugevuseks nim jõudu,
53. epifenomenalism kehalised protsessid põhjustavad vaimseid. (Huxley) 54. solipsism Descartes'lik mina dfinistatsioon: ma ei saa kunagi olla kindel teiste vaimude olemasolus 55. moraal - kombelisus 56. eetika teoreetiline arutlus moraali üle. filosoofiline arutlemine moraali üle. 57. normatiivsus arutletakse, mis on õige või hea, kuidas tuleb käituda. Jõutakse reeglite sõnastamiseni. 58. universaalne metafüüsilise pretentsiooniga filosoofia eetika. 59. relativistlik skeptilise traditsiooni mõtlejate eetika, üldisi reeglaid eitav. 60. teleoloogiline teooria standard moraalselt õiga käitumise jaoks on ise moraaliväline väärtus. Nt. Tegu on moraalselt õige, kui toodab võimalikult palju hüve ja vähe kannatusi. 61. deontoloogiline teooria standard moraalselt õiga käitumise jaoks on objektiivne väärtus (moraalne väärtus on tegudes endis) nim. ka naturalistlikuks. 62. emotivism 20. saj. Moore, Carnag
nukleonide koosseisust eraldada. Kvargid on hadronites igaveses vangistuses. Uute teadmiste valguses eraldus tuumafüüsikast uus füüsiharu elementaarosakeste füüsika. Avastati nõrk vastastikmõju. Tuumafüüsikas ja elementaarosakeste füüsikas uuritavatel objektidel on nii korpuskulaar- kui laineomadused. Paljud objektid liiguvad valguse kiirusele lähedase kiirusega, seega oligi vaja luua relativistlik kvantmehaanika(kvantmehaanika+relatiivsusteooria). Aatomituumade uurimisel avastati, et nendes on peidus tohutult energiat(kasutatakse aatomielektrijaamades). I. Idealiseeritud objektid Aatomituum. Aatomi koostisosa, millesse on koondunud peaaegu kogu aatomi mass. Koosneb prootonitest ja neutronitest, mida hoiavad koos tuumajõud. Pauli keeluprintsiibi kohaselt on tuum kihilise ehitusega. Nukleon on tuuma koostisosa. Prooton ja neutron on nukleoni kaks olekut. Positron on elektroni antiosake
olenedes kultuurist või isiku valikust. universaalselt. Eetilise relativismi järgi pole olemas absoluutseid universaalseid Relativistlik eetika selliseid moraalistandardeid, mis oleksid lahendusi ei anna. siduvad kõigi inimeste jaoks kõikidel aegadel. Kaalume objektiivset moraali. 3 A Free sample background from www
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! Slide 27 JÄRELDUS Me vajame toimivat moraali, mis lahendaks elu küsimusi universaalselt. Relativistlik eetika selliseid lahendusi ei anna. A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! 5
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Avaliku õiguse instituut Liis Tõnismaa ALAN F. CHALMERS ,,MIS ASI SEE ON, MIDA NIMETATAKSE TEADUSEKS?" Raamatuülevaade Juhendaja: Varro Vooglaid Tallinn 2010 Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Läbi ajaloo on üritatud vastatud küsimusele ,,mis on teadus?". Seetõttu on tekkinud palju erinevaid arusaamu, mille esindajad usuvad, et just nende selgitus on parim ja tõelähedaseim. Siiski pole leitud ühte ja õiget seisukohta ning igaühele jääb oma arvamus. Adam Chalmers on oma raamatus teinud neist arusaamadest hea ülevaate ning avaldanud ka oma arvamuse. Kõige varasem on induktivistlik seisukoht, et teadus on tõestatud teadmine. Tõestuse all mõeldakse vaatlustulemusi, kogemus...
või postulaatidena sõnastatud liikumisseadused füüsika aluseks. Nendel seadustel põhinevat mehhaanikat nimetatakse tänapäeval klassikaliseks mehhaanikaks ehk Newtoni mehhaanikaks. Klassikalisel mehhaanikal põhinevad liikuvate kehade trajektooride ja jõudude arvutused olid väga edukad, kuni füüsikutel tekkis võimalus mõõta ja vaadelda väga kiireid füüsikalisi nähtusi. Relativistlik mehhaanika Väga suurte kiiruste puhul ei anna klassikalise füüsikal põhinevad arvutused enam õigeid tulemusi. Selle asemel kasutatakse Albert Einsteini relatiivsusteooriat. Väikeste kiiruste puhul jääb relatiivsusteooria ja klassikalise füüsika vaheline erinevus mõõtmisvea piiresse, mistõttu kasutatakse Newtoni mehhaanikat, mille arvutused on lihtsamad. Valguse kiirusest palju väiksemate kiiruste korral võib liikuva keha massi ja pikkust lugeda
seisneb selles, kuidas viimastes teineteise suhtes erineva kiirusega liikuvaid vaatlejaid kirjeldatakse: relatiivsusteoorias on ajaühikud, ruumilised pikkused ning sündmuste ajaline järjestuski erinevate kiirustega liikuvate vaatlejate jaoks erinevad. Viimane tuleb sellest, et valguse kiirus on kõigi vaatlejate jaoks alati ühesugune. y’=y z’=z β=v/c √ √ 27. Relativistlik energia. (kineetiline energia) valemid 2 Kogu relativistlik energia E mc v2 1 2 c Kineetiline energia Ekin mc 2 mc 2 , mc on seisuenergia. 2 2
y’=y z’=z β=v/c √ 1−β 2 √1−β 2 26.Relativistlik energia. (kineetiline energia) valemid mc 2 E v2 1 c2 Kogu relativistlik energia mc 2 E kin m0 c 2 2 v 1 c2 Kineetiline energia , m0c2 on seisuenergia (keha koostisosade vastastikuse seose ja sisemise liikumise energia). 27.Ideaalse gaasi olekuvõrrand.
ümberväärtustajaks. * Ainuke mõõdupuu saab olla inimene ise, teiste nägemusel pole tähtsust. Tänu sellele tekib üliinimene, seadustest kõrgemal seisja. * Üliinimene on filosoofiline satanist (inimese õilistamine). -> natsireziim (ülirass). * ,,Gott is tot." jumal on surnud saksa keeles. * Eetiline egoism. * Omakasupüüdlikkus, rahuldus. * Nietzscelik ültemine Kivisildnik. * Tähtsal kohal üksikindiviid. * Relativistlik eetika. * Seosed: * Hedonism hea on see, mis suurendab naudingut. * Nartsissism eneseimetlus. * Eneseteostus on muutunud eesmärgiks omaette. Kõige rohkem kannatavad suhted ja perekond. * Individualistlik egoist teised peavad minu heaks tegutsema. (Vastand on alturism). * Universalistlik egoist ma pean eelkõige iseenda elu eest seisma. Tagajärjeks võib olla anarhia. * Kultuuriline relativism. * Moraal või eetika sõltub antud kultuurist.
Sugulussuhete asemel klassisüsteem, kihistumine. Majandus – kultuuriantropoloogid ja etnoloogid uurivad majandussüsteemide kultuuridevahelist varieerumist, kuidas majandussüsteemid on seotud toidu hankimise viisidega. Samuti on olulised sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine, perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised süsteemid. Formalistid – üldiste majandusseaduste pooldajad (kasumisprintsiip) Substantivistid – relativistlik suhtumine majanduse toimimise seaduspärasustesse Holistlik suundumus – iga nähtust tuleb vaadata kõikide teiste nähtuste kontekstis. Võrldlevad suundumused – ei peeta silmas vahetusprintsiipe vaid ühes ühiskonnas, võrreldakse ühiskondi. Etnograafia-kesksed suundumused – lähtutakse rohujuure tasandilt; mis motiveerib inimest. Anastav majandus – ei ole veel inimese kontrolli all. Kalurid, kütid, korilased.
Aja relatiivsus- liikudes suure kiirusega, aja kulg aeglustub 259. Mis on omapikkus? Pikkuse relatiivsus- liikudes suure kiirusega, pikkus väheneb 260. Mis on inertsiaalsüsteem? Inertsiaalne taustsüsteem on selline, milles kehtib Newtoni esimene seadus [kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus, liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt] 261. Mis on seisumass? m m = m0 m0 = 262. Mis on relativistlik mass? Massi relatiivsus- liikudes suure kiirusega, mass suureneb 263. Mis on seisuenergia? Üldistame massi ja energia võrdelisuse ka seisumassile. Saame seisuenergia E0 = m0c 2 Seisuenergiat omab keha ka siis, kui tal muud energiat pole. Ja teistpidi: igasugune energia omab massi vastavalt seosele E m= 2
taevale pisut kõrgema, selja taha jäävale aga madalama temperatuuri. Juuresolev taevakaart on selliste vaatluste tulemus (NASA satelliit COBE, Cosmic Background Observer, kosmilise fooni vaatleja, 1994. a. seis); "soojem" piirkond on märgitud punaste, "külmem" siniste toonidega. Selle kaardi järgi liigub Päikesesüsteem Karika tähtkuju suunas kiirusega (365 +- 18) km/s, mis olekski liikumine "absoluutses ruumis". 46. Arvutage, missuguse keskmise tiheduse korral muutub relativistlik kosmoloogiline mudel kinniseks, kui Hubble'i konstant on 75 km/sMpc. 47. Mis on antroopsusprintsiip? Antroopsusprintsiip on tees, mille kohaselt maailm on niisugune, et seal saaks eksisteerida inimene, sest muidu ei oleks inimesel võimalik seda vaadelda ega kirjeldada.
* Laineliste objektide jaoks pole aga liikumine suhteline vaid absoluutsed- kaasaegne füüsika. Kaasaegne füüsika koosneb- kvantmehaanikast ja relatiivsusteooriast. Relativistliku füüsika järgi pole megamaailmas suurte kauguste ja ülisuurte kiiruste korral aeg, ruum ja mass enam absoluutsed. Füüsika Klassikaline Kaasaegne füüsika Kvantmehaaniline Relativistlik Uuritav maailm makromaailm mikromaailm megamaailm liikumine suhteline absoluutne absoluutn aeg absoluutne suhteline suhteline ruum absoluutne suhteline suhteline mass absoluutne suhteline suhteline 33
Mehaaniline liikumine Taustsüsteem. Koordinaadid. Raadiusvektor. Tehted vektoritega. Liikumisvõrrand. Trajektoor. Kulg- ja pöördliikumine. Nihe ja teepikkus. Nurknihe. Ainepunkt-mõnikord võib liikumise uurimisel jätta kehade mõõtmed arvestamata: siis kui need on palju väiksemad kõikidest teistest mõõtmetest, millega antud ülesandes on tegemist. Ainepunkti asukoha ruumis saab määrata raadiusvektori r abil. Punkti liikumisel muutub vektor r üldjuhul nii suuruse kui ka suuna poolest. Taustsüsteem- taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja aja arvestamise alghetk mood. taustsüsteemi. Koordinaadid Keha koordinaadid võimaldavad määrata tema asukohta ruumis. Liikumise kirjeldamisel tuleb arvestada ka aega. Raadiusvektor- Punkti raadiusvektoriks nimetat. koordinaatide alguspunktist antud punkti tõmmatud vektorit . Raadiusvektor r määrab üheselt punkti asukoha ruumis. Vektoriks nim. sellest liiki suurust nagu nihe, s. o. suurus, mida iselo...
Neid puudusi on püüdnud ületada positivismi esindajad teaduses. Postpositivism tekkis 20. saj 60ndatel. Mõiste "postpositivism" hõlmab neopositivismi, asendades selle laiema mõistega. Postpositivism ei esine ühtsust: paljudes küsimustes, on "sisemine" arutelu. Väljendades ühe oma tuntumima esindaja Thomas Kuhn'i mõtteid, paljudes küsimustes esineb sisemine paradigma. Võib välja tuua kaks peamist valdkonda (muidugi tekib vahel teisitimõtlejate kogukondi): relativistlik, esindaja Thomas Kuhn, Paul Feyerabend Michael Polanyi, ja fallibilistlik, see grupi eest peaks vastutama eelkõige Karl Popper ja Imre Lakatos ja J. Watkins, J. . Agassi, J. Fetzer. Esimese esinadajad veenavad hetkeseisu suhtelisust, tavalisust, teaduslike teadmiste olukorrast olenemist, omistavad suurt tähtsust sotsiaalsed tegurite mõjule teadusele. Teise filosoofia põhineb teaduslike teadmiste patulisusele, selle ebastabiilsusele ajas.
Eetilise relativismi vormid: Subjektiivne eetiline relativism e Subjektivism kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt individuaalsest valikust. Konventsionaalne eetiline relativism e Konventsionalism kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt; käsitus, mille järgi teaduslikud mõisted ja teooriad on vaid tinglikud kokkulepped, mistõttu ei saa tõestada ka ühegi teooria tõesust ega ekslikkust. JÄRELDUS Me vajame toimivat moraali, mis lahendaks elu küsimusi universaalselt- Relativistlik eetika selliseid lahendusi ei anna. III Moraaliobjektivism- Kas on universaalseid moraaliprintsiipe? Moraaliobjektivism- on olemas muutumatud universaalsed moraaliprintsiibid, mis on siduvad kõigi inimeste jaoks kõigis ühiskondades. Eetiline absolutism- Teooria, mis ütleb, et igale moraaliprobleemile on ainult üks õige lahendus ja et vastus ei sõltu kultuurist. TTD- topelttagajärje doktriin- on teooria, mis annab algoritmi kõigi moraalidilemmade
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
