2. Eklektikiline (erinevate meetodite ja protseduuride rakendamine) 3. Integraalne (erinevate teooriate ühendamine raamistik praktikasse) 4. Pluralistlik (paljusus, ei eelista üht teisel, ei ühtsusele, koostöö kolleegidega) Sotsiaalpedagoog on oma praktilises töös eelkõige eklektik. Sotsiaalpedagoogi (Sp) intellektuaalne ja eetiline areng: 1. Dualistlik (kui alustatakse tööd on kaks vaatenurka). 2. Mitmene: edasi saab teist eklektik või integraal. 3. Relativistlik. 4. Pühendunud (ollakse viimaks). Kui praktikat tähtsustatakse üle, muutub see harjumuspärseks ja me ei õpi uusi lähenemise. Kui me reflekteerime praktikat saame küsida, mis teeb praktika heaks läbi teooria ja praktika. Sotsiaalpedagoogi ees on selline probleem, millele on palju lahendusi ja lähtub kliendist. Erinevad perspektiivid. Sotsiaalpedagoog vaatab haridust läbi sotsiaalsete prillide sotsiaalne reaalsus läbi hariduse.
• Ideedest saab mõelda • Mittetõeline - Meeleline maailm, näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm • Näiva maailma tajutavad esemed on muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävinemises • Kehalised esemed on ainult ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud, ideed on aga algkujud. • Asjad ja nähtused on meeltega tajutavad • Arvamus ja teadmine • Meeleline maailm on relativistlik (kas klaas on pooltühi või -täis), s.o suhteline, selle kohta saab olla vaid arvamusi, uskumusi, kujulusi. • Teadmine on üldine ega sõltu vaataja nägemisnurgast; tõeline teadmine saab olla ainult ideede kohta. • Iluidee on jääv ja püsiv • Meelevälised • Tunnetusteooria • Kuidas inimene saab teadmisi? (Platon arvas, et:) • Hing on surematu • Uskus idamaist • Hingenerännak
On võimatu selline protsess, mille ainus ml võnketsentrix. Kiiruste relativistlik liitmine lõpptulemus oleks soojuse võtmine mingilt =. Kui viia kinnituspunkt võnketsentrisse, siis saab kehalt ning selle täielik muundamine tööks. end. kinnituspunkt uueks v.tsentriks
Lorenzi teisendused. Esimeseks postulaadiks on üldine relatiivsusprintsiip ehk Galilei relatiivsusprintsiip. Teiseks postulaadiks on: valguse kiiruse olenematus nii valgusallika liikumisest kui kui ka inertsiaalsüsteemist, milles kiirust mõõdetakse. Lorenzi teisendused u x- x = t u2 1- 2 c y = y z = z xu t- t = c2 u2 1- 2 c 64. Liikumissuunalise mõõtme lühenemine ja aja aeglustumine. 65. Relativistlik kiiruse liitmise seadus. 66. Relativistlik energia. 67. Intervall. Samaaegsus. 68. Energia ja massi ekvivalentsus.
(kaks veejuga põrkuvad kokku) näide mittekehtivusest välja korral (kaks laserikiirt või taskulambi kiirtevihku lähevad teineteisest labi). • Absoluutkiiruse printsiip -välja liikumine aine suhtes toimub alati suurima võimaliku kiiruse ehk absoluutkiirusega, aineliste objektide omavaheline liikumine on aga suhteline. • klassikaline (Newtoni) füüsika eeldab absoluutkiiruse lõpmatust (piirangu puudumist) • Relativistlik füüsika lähtub absoluutkiiruse olemasolust ja uurib liikumisi sellele lähedastel kiirustel. Absoluutkiirus ≡ valguse kiirus vaakumis c *108 m000km/s 3e.300 /s Valgus on inimesele kõige tuntum näide puhtalt väljalise (täpsemalt – nullise seisumassiga) objekti kohta. See liigub ainelise objekti suhtes alati absoluutkiirusega (sõltumata aineliste objektide omavahelisest liikumisest). • Relativistliku füüsika loomulikkus: ruum ja aeg
1. Mida uurib klassikaline füüsika ja millisteks osadest ta koosneb? ´Uurib aine ja välja kõige üldisemaid omadusi ja liikumise seadusi. Koosneb: Relativistlik kvantmehaanika, kvantmehaanika, erirelatiivsusteooria, klassikaline mehaanika, üldrelatiivsusteooria. 2. Mis on täiendusprintsiip? Ükski uus teooria ei saa tekkida tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. 3. Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatiliste võrranditega
Kõlbelise mõtlemise areng (Lawrence Kohlberg) - Kohlberg näeb laste moraalset arengut üldistele printsiipidele põhineva liikumisena konkreetselt üldisele, enesekeskselt ja vahetult hoolitsuselt enda eest hoolitsusele teoste heaolu eest Prekonventsionaalsed astmed - Karistuse-allumise orientatsioon sel asteml püüavad lapsed peamiselt hoiduda ebameelidvusest , vältida karistust, vabaduse piiramist, ärevusi tekitavaid situatsioone - Instrumentaal relativistlik orientatsioon ka siin on lapse põhimureks oma tarvete rahuldamine, kuid saavad ka aru, et teistel on teatud õigused. Seeõttu ilmutavad mõnikord soovi jõuda kokkuleppele, mis võimaldaks võrdsel alusel rahuldada kõikide osapoolte vajadusi. Konventsionaalse moraali astmed - Armsa tüdruku/hea poisi orientatsioon - Elu kuldreegel tehke teistele seda, mida te tahate, et nad teeksid teile. Sel astmel on lapsed õppinud tundma rõõmu teiste
ärieetikas · RELATIVISM arvestab situatsioonlisi, kultuurilisi ja traditsioonilisi aspekte. Maailma muutumisel avatumaks toob eetilise käitumise juures konflikte riikide ja rahvaste erinevatest arusaamadest nii kasulikkusest kui ka heast-halvast. Eetika tuleneb ühiskonnas kehtivatest üldistest väärtustest, normidest, perekonnast ning kasvatusest, religioonist jne. Relativistlik lähenemine püüab neid arvesse võtta. Küsimused, mida tuleks selle lähenemise puhul endale esitada: - Kas minu tegevus võtab arvesse situatsioonilisi, kultuurilisi ja traditsioonilisi aspekte? - Kuivõrd on eetiline käitumine määratletud üksikisikute ja gruppide kogemuste alusel? · TELEOLOOGILINE EETIKA - tagajärgede ja mõjude olulisus. Tulemuse headust hinnatakse vastavalt tagajärjele
Liikumine on suhteline, sest on erinevate vaatlejate suhtes erinev. Samas aja kulgemine, kaugused ja kehade mõõtmed ning mass on kõikide vaatlejate jaoks ühesugused ega sõltu liikumisest. Aeg, ruum ja mass on klassikalises füüsikas absoluutsed. FÜÜSIKA KLASSIKALINE KAASAEGNE FÜÜSIKA FÜÜSIKA kvantmehaaniline relativistlik UURITAV MAAILM MAKROMAAILM MIKROMAAILM MEGAMAAILM Liikumine Suhteline Absoluutne(valguse kiirus ei sõltu vaatlejast) Aeg Absoluutne Suhteline(sõltub liikumiskiirusest) Ruum Absoluutne Suhteline(sõltub liikumiskiirusest) Mass Absoluutne Suhteline(sõltub liikumiskiirusest) AJA AEGLUSTUMINE
Kõlbelise mõtlemise areng (Lawrence Kohlberg) - Kohlberg näeb laste moraalset arengut üldistele printsiipidele põhineva liikumisena konkreetselt üldisele, enesekeskselt ja vahetult hoolitsuselt enda eest hoolitsusele teoste heaolu eest Prekonventsionaalsed astmed - Karistuse-allumise orientatsioon – sel asteml püüavad lapsed peamiselt hoiduda ebameelidvusest , vältida karistust, vabaduse piiramist, ärevusi tekitavaid situatsioone - Instrumentaal – relativistlik orientatsioon – ka siin on lapse põhimureks oma tarvete rahuldamine, kuid saavad ka aru, et teistel on teatud õigused. Seeõttu ilmutavad mõnikord soovi jõuda kokkuleppele, mis võimaldaks võrdsel alusel rahuldada kõikide osapoolte vajadusi. Konventsionaalse moraali astmed - Armsa tüdruku/hea poisi orientatsioon - Elu kuldreegel – tehke teistele seda, mida te tahate, et nad teeksid teile. Sel astmel on lapsed õppinud tundma rõõmu teiste
ümmargune ja koosneb sfääridest. Maa universumi keskel.(Vana-Kreeka) 3.Koperniku vaatepilt- Päike keskel ja tähtede sfäärid ümber 4. Lõpmatu maailm- Oletuse lõpmatust maailmast tõi G. Bruno. Ta oletas et tähed on päikesesarnased. Hiljem avastas W. Herschel et tähed on kogunenud galaktikatesse ja galaktikast väljaspool neid ei esine. Lõpmatult palju täheparvi (galaktikaid) maailmas. 5. Relativistlik kosmoloogia- sai alguse A. Einsteini üldrelatiivsusteeriast ja hiljem leidis vene matemaatik A. Friedmann, et universum paisub või tõmbub kokku. E. Hubble avastas galaktikate laialipaisumise. Seda teooriat täiustati hiljem soojusenergia sissetoomisega. Astronoomia liigendus 1.Astromeeria-taevakehade asukoha määramine ning taevakaartide koostamine. 2.Taevamehaanika-taevakehade(enamasti planeetide) liikumine ruumis ja
· Näiteks tõrjutusprintsiibi kehtivus aine korral (kaks veejuga põrkuvad kokku) näide mittekehtivusest välja korral (kaks laserikiirt või taskulambi kiirtevihku lähevad teineteisest labi). · Absoluutkiiruse printsiip -välja liikumine aine suhtes toimub alati suurima võimaliku kiiruse ehk absoluutkiirusega, aineliste objektide omavaheline liikumine on aga suhteline. · klassikaline (Newtoni) füüsika eeldab absoluutkiiruse lõpmatust (piirangu puudumist) · Relativistlik füüsika lähtub absoluutkiiruse olemasolust ja uurib liikumisi sellele lähedastel kiirustel. Absoluutkiirus valguse kiirus vaakumis c *108 m000km/s 3e.300 /s Valgus on inimesele kõige tuntum näide puhtalt väljalise (täpsemalt nullise seisumassiga) objekti kohta. See liigub ainelise objekti suhtes alati absoluutkiirusega (sõltumata aineliste objektide omavahelisest liikumisest). · Relativistliku füüsika loomulikkus: ruum ja aeg
........................................... 28 8. PÄIKESESÜSTEEM............................................................................................. 29 8.1. AVASTAMINE JA UURIMINE..........................................................................30 8.1.1. Geotsentriline maailmapilt...................................................................30 8.1.2. Heliotsentriline maailmapilt.................................................................30 8.1.3. Relativistlik maailmamudel..................................................................31 8.2. ÜLESEHITUS JA STRUKTUUR........................................................................31 8.3. PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD.................................................................32 8.3.1. Väikeplaneedid..................................................................................... 32 8.4. KOMEEDID..........................................................................
eksisteerib suurim võimalik kiirus ehk absoluutkiirus. Puhtalt väljalise objekti liikumine aine suhtes on absoluutne, aineliste objektide omavaheline liikumine aga suhteline. • Absoluutkiirus c- Absoluutkiirus c on kiirus, millega puhtväljaline ehk ilma seisumassita objekt liigub mistahes ainelise objekti suhtes. Absoluutkiirust nimetatakse enamasti valguse kiiruseks vaakumis, kuna valgus on inimestele kõige tuntum puhtväljaline objekt. • Klassikaline ja relativistlik füüsika- Klassikaline füüsika eeldab absoluutkiiruse lõpmatust (piirangu puudumist), relativistlik füüsika arvestab absoluutkiiruse lõplikkust (piirangu olemasolu) ja uurib liikumist absoluutkiirusele lähedastel kiirustel. Ülesanded • Arutlege, milliseid piiranguid seab absoluutkiiruse printsiip inimese võimalustele otsida elu Linnutee teistelt planeetidelt ja teistest galaktikatest. • Kas marsikulgurit on võimalik Maalt juhtida? Kirjeldage,
Füüsikaline maailmapilt Mehaaniline ? Kujunes valja 18. sajandi lopuks Galilei, Descartes'i, Huygens'i ja eelkoige Newtoni toode uldistamise tulemusena. ? Oluliseks peeti vaid kehi, nende liikumist ja vahetul kontaktil ilmnevat vastastikmoju. ? Vastastikmoju vahendajat ei tahtsustatud. Elektromagnetiline ? Kujunes valja 19. sajandi lopuks Faraday ja Maxwelli toode tulemusena. ? Erinevalt mehaanilisest maailmapildist tahtsustatakse selles ka vastastikmoju vahen dajat, milleks on vali. Relativistlik ? Kujunes valja aastail 1905?1916 Einsteini toode tulemusena. ? Varasemale lisandus absoluutse kiiruse printsiip. ? Ilmnes pikkuse ja aja suhtelisus (relatiivsus). Kvantmehaaniline ? Kujunes valja aastail 1924?1930 Bohri, de Broglie, Schrodingeri, Heisenbergi, Pauli ja Diraci toode tulemusena. ? Lisandusid dualismiprintsiip ja toenaosuslikkuse printsiip. Kaasaegne ? Kujunes valja 20. saj II poolel. ? Tugeva ja norga vastastikmoju avastamine.
on majandus. Võrdlev majandusteadus – eri ühiskondade majandussüsteemida uurimine Etnoloogia uurib majandussüsteemide kultuuridevahelist varieerumist, kuidas majandussüsteemid on seotud toidu hankimise viisidega. Samuti on olulised sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine, perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised struktuurid Formalistid – üldiste majanduste pooldajad, sellega seostub kasumiprintsiip – kuidas ja kust kokku hoida jne Substantivistid – relativistlik suhtumine majanduse toimimise seaduspärasusse, vaidlesid kasumiprintsiibi vastu, sest kõigil ühiskondadel ei loodeta kasumile ja see ei ole oluline. Nende sõnul majanduse eesmärk millegi hea saavutamine (õnn, prestiiž) aga mitte kasum. Uued majandusetnoloogilised suundumised: holistlikud – iga nähtust tuleb vaadelda teiste nähtuste kontekstis, ka majandust (seoses poliitikaga, seoses ühiskonnaga jne) võrdlevad – kui uuritakse vahetussüsteemide tähtsust mingis ühiskonnas,
Kas üldse püüelda (seada arengueesmärke?) – Areng kui konstrukt - relatiivne või universaalne, individuaalne või üldinimlik? – Kas saab defineerida üldinimlikke ja kultuurist sõltumatuid arengueesmärke, millisel skaalal neid mõõta ja hinnata? Kui jah, kas siis saab/tohib arengut suunata, motiveerida, jõuga peale suruda? Eriti – kui selleks on olemas ressurss?! – Relativistlik vaade – Relativism: tõe suhtelisus, moraalne relativism. – Relativism is the idea that some elements or aspects of experience or culture are relative to, i.e., dependent on, other elements or aspects. – 20 sajandi II pool: nihe relativismi suunas – Pöörded sotsiaalias ja humanitaarias – vt KK 8-9, 2008
Selleks sobib näiteks absoluutne piirkiirus c (välja levimise kiirus, valguse kiirus vaakumis). c = 299 792 458 m/s ehk ligikaudu 3 . 108 m/s. Siis näiteks 108 km/h = 30 m/s = 10-7 c. 7 Taustsüsteem määrab tingimused, milles liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem koosneb taustkehast (kehast, mille suhtes liikumine toimub), koordinaadistikust ja ajamõõtjast (kellast). Relativistlik füüsika näitab, et taustsüsteem on alati relatiivne, vaid inimlik abivahend liikumise kirjeldamiseks. Absoluutkiiruse printsiip väidab, et piirkiirusega (suurima võimaliku kiirusega) toimuv liikumine on absoluutne. Piirkiirus (välja levimise kiirus c) on kõigis taustsüsteemides ühesugune. Kõik teised liikumised on suhtelised (relatiivsusprintsiip). Iga vaatleja võib maailma kirjeldada, valides taust-
protsesside toimumise seisukohast on võrdsed (ekvivalentsed) kõik inertsiaalsed taustsüsteemid. Avaldumisvorme füüsikas: Galilei ja Einsteini relatiivsusprintsiibid. Absoluutkiiruse printsiip väidab, et looduses eksisteerib üks absoluutne kiirus, seeon valguse kiirus vaakumis. See kiirus on ühesugune kõigis taustsüsteemides ja pole olemas suuremat kiirust. Avaldumisvorme füüsikas: Lorenzi teisendused, kogu relativistlik füüsika. Dualismi printsiibi kohaselt on mateerial üheaegselt nii ainelised kui väljalised omadused. Teiste sõnadega pole teravat piiri mateeria kahe eri vormi aine ja välja vahel. Avaldumisvorme füüsikas: mikroosakeste lainelised omadused, elektromagnetvälja kvantomadused, aine muutumine väljaks (annihillatsioon) jne. Atomismi printsiibi kohaselt ei ole aine ega väli lõpmatult väikesteks samade omadustega portsjoniteks jaotatav
Kirjanduskaanoni traditsionalistlik mõistmine Kaanon kui klassika sünonüüm Väärtus Kvaliteet (semantiline tihedus, avatus, tõlgenduste rohkus) Harold Bloom "Lääne kaanon", "Mõjutuse äng" "Core Curriculum" USA ülikoolides Katkendeid Vanast ja Uuest Testamendist, Augustinus Platon, Homeros, v-kreeka tragöödia Dante, T. More, Machiavelli, Luther Hobbes, Voltaire, Rousseau, S. Mill Marx, Nietzsche, Freud, Darwin Kirjanduskaanoni relativistlik mõistmine Kaanoni konstrueeritus Kirjanduskaanon kui ühiskondliku kokkuleppe vorm John Guillory "Kultuuriline kapital: kirjanduskaanoni kujunemise probleem" Jan Assmann. Kanon und Zensur (1987) "Hiiliva muudatuse" mõiste "Kanoniseeriv tagasipöördumine" Kirjanduskaanoni probleem Eestis Epp Annus. Kirjanduskaanon ja rahvuslik identiteet (KK 2000, N 1) Tiit Hennoste. Kaanon (rmt: Eurooplaseks saamine) 2
1583 aastal. Bruno traktaadis "Lõpmatusest, Universumist, maailmadest" on ilmaruum kõigis suundades ühesugune, täidetud päikesesarnaste tähtedega, mille ümber tiirlevad samuti planeedid. 18. saj. avastas W. Herschel, et tähed on koondunud süsteemi -- Galaktikasse, millest väljaspool neid ei esine. Küll aga on ruumis näha teisigi tähesüsteeme ja nendele ei näi tänapäevani lõppu tulevat, ükskõik kui kaugele me ka ei vaataks. 4. Relativistlik maailma mudel sai alguse Albert Einsteini üldrelatiivsusteooriast 1916. aastal. 1922. a. leidis vene matemaatik Aleksander Friedmann, et selline Universum ei saa olla tasakaalus, vaid peab kas paisuma või kokku tõmbuma. Kinnituse "paisuva Universumi" teooriale said astronoomid 1926. a., kui Edwin Hubble avastas galaktikate laialilendamise. See teooria, mida on täiendatud temperatuuri (soojusenergia) sissetoomisega, ongi tänapäeva kosmoloogia aluseks.
Sissejuhatus: Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores kombed (omadussõna moralis). Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Moraal on arusaam, eetika on teadus. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetika tahab juhtida inimese käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiibid on universaalsed (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb järgida), üles kaaluvad (kaaluvad üles teised väärtused, nt ilu), avalikud, teostatavad (ei eelda üle jõu käivaid pingutusi). Metaeetika uurib, mis on üleüldse he...
Platon pooldab Sokratese intellektuaalset eetikat, mille järgi ei toimi keegi tahtlikult vääralt. Pürgimus korra ja seaduspärasuse poole. Platoni õpetus ideaalsest riigist on utoopiline. Tema seisukohti on põhjust nimetada absolutistlikeks. Platoni ideeõpetus Õpetus ideedest seostub Platoni teiste teemadega. Asjadele tuleb läheneda vaid ainult mõtlemise abil. Protagorase relativism Protagorase kuulsa õpetuse järgi on inimene kõigi asjade mõõt. Relativistlik seisukoht seob teadmise teadja endaga. Igaüks vaatab asju lähtuvalt oma seisukohast, kõik teadmised on subjektiivsed. Teadmiste vältimatu subjektiivsuse tõttu ei ole üldkehtiv teadmine võimalik. Platon on selle õpetuse vastu. Tema õpetuse põhitelg on, et teadmine on üldine ega sõltu vaatleja nägemisnurgast. Tõeline teadmine puudutab ideid, mis on inimteadvusest sõltumatud. Ideede maailm ei sõltu inimestest. Meeltega tajutav
Tallinna Tehnikaülikool YFR0011 Füüsika I eksamiküsimused ja vastused 2011 1. Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Klassikaline füüsika uurib aine ja välja kõige üldisemaid omadusi ja liikumise seaduspärasusi. Valdkonda kuuluvad kvantme- haanika, relativistlik kvantmehaanika, Newtoni (ehk klassikaline) mehaanika, erirelatiivsusteooria ja üldrelatiivsusteooria. Uurimisprotsess algab vaatlustest/eksperimentidest, jätkub hüpoteesi püstitamisega, selle igakülgse tõestamisega ja lõpuks teadusliku teooria koostamisega. 2. Mis on täiendusprintsiip? Põhimõte, mis väidab, et ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale, vaid tekib vana teooria asemele või selle ül- distuseks
üldisemaid omadusi ja liikumise seadusi. Klassikalise füüsika valdkonda kuuluvad: kvantmehaanika, relativistlik kvantmehaanika, Newtoni ehk klassikaline mehaanika, erirelatiivsusteooria, üldrelatiivsusteooria. 17. Mis on liikumisvõrrand? Mis on liikumiste sõltumatuse printsiip? Ainepunkti asukoht on määratud kolme
on universaalsed. Majandus on nagu loodus, pole vahet, millises ühiskonnas ta on, ta toimib ikka nagu majandus ühtemoodi. Universaalne nähtus on kasumiprintsiip kõigis ühiskondades toodetakse elatusvahendeid kasumisaamise eesmärgil. Kõik majandus põhineb individuaalsel motivatsioonil ühiskonnad töötatakse välja hästi töötavad ühiskondlikud institutsioonid. Meie vajadused on lõputud, kuid vahendid on piiratud. Substantivistid relativistlik suhtumine majanduse toimimise seaduspärasustesse turumajanduse süsteemid ei kehti mitte-lääne ühiskondades. Erinevates piirkondades võivad olla erinevad majandused väga relativistlik suhtumine. Kõigis ühiskondades ei ole kasumiprintsiip on põhiline majandust käivitav motivaator on ühiskondi, kus ei käivtata majandustegevust selleks, et saada kasumit. Majandussüsteemid ei ole määratletud üksikisikute valikutest ja motivatsioonist vaid
Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama. Moraal ehk kõlblus arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääratest tegudest. Eetika on teadus kõlblusest ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moral. Eetika kui empiiriline ehk kogemuslik teadus uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt. Eetika kui normatiivne ehk juhendav teadus põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus kehtib kõikidele, kes sarnases olukorras · Ettekirjutavus normed on normatiivsed, neid tuleb järgida · Üleskaaluvus kaaluvad üle teise väärtused, nt maj kasu · Avalikkus peab olema avalik · Teostatavus peab olema teostatav Eetika valdkonnad: · Teoreetiline eetika: o Metaeetika uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid k...
kõik vennad ja õed, meil on ühine isake. 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: Filosoofide kui tõeliste teadmiste omandajate võim on ülim. On kaks võimalus: 1) filosoofid hakkavad valitsema 2) valitseja hakkab filosoofiks.Demokraadid ei näe tõelisust, vaid varje; on türannide eelkäijad. Demokaraatlik inimene tahab vabadust kuritarvitada. 7 Aristoteles: Õige valitsusvorm on relativistlik. Monarhia on ainuke ülivooruslik valitsusvorm. Demokraatia on valitsus vaeste huvides. 3. Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin Kuningas on Jumala poolt seatud. Tema võim on Jumala and. Peaülesandeks rahu. Paternalistlik ja personaalne suhe alamatega. Kuningas kui vooruse kehastus ja tagaja. 4. Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade Türannia on korrumpeerunud monarhia. Aristoteles: Monarhia on ülivooruslik valitsusvorm,
Kiiruse otsene määratlus tähendab mingi kindla kiiruse valimist etaloniks. Selleks sobib näiteks absoluutne piirkiirus c (välja levimise kiirus, valguse kiirus vaakumis). c = 299 792 458 m/s ehk ligikaudu 3 . 108 m/s. Siis näiteks 108 km/h = 30 m/s = 10-7 c. Taustsüsteem määrab tingimused, milles liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem koosneb taustkehast (kehast, mille suhtes liikumine toimub), koordinaadistikust ja ajamõõtjast (kellast). Relativistlik füüsika näitab, et taustsüsteem on alati relatiivne, vaid inimlik abivahend liikumise kirjeldamiseks. Absoluutse kiiruse printsiip väidab, et piirkiirusega (suurima võimaliku kiirusega) toimuv liikumine on absoluutne. Piirkiirus (välja levimise kiirus c) on kõigis taustsüsteemides ühesugune. Kõik teised liikumised on suhtelised (relatiivsusprintsiip). Iga vaatleja võib maailma kirjeldada, valides taust-
kuidas majandussüsteemid on seotud toidu hankimise viisidega. Samuti on olulised sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine, perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised süsteemid. · Majandus on kogukonna elatusvahendite tootmise, jaotamise ja tarbimise süsteem; · Võrdlev majandusteadus - eri ühiskondade majandussüsteemide uurimine. · Formalistid üldiste majandusseaduste pooldajad (kasumiprintsiip); · Substantivistid relativistlik suhtumine majanduse toimimise seaduspärasustesse. Uuemad majandusetnoloogilised suundumused · Holistlikud (rõhutavad terviku esmasust selle osade ees); · Võrdlevad; · Etnograafia-kesksed. Majandusetnoloogia kirjeldab inimeste poolt loodud kaupade tootmise, jaotamise ning tarbimise viise; · Kuidas on tootmine, jaotamine ja tarbimine organiseeritud eri ühiskondades? Keskendutakse inimkäitumise süsteemile, organisatsioonile;
· kohustused lubaduste tagajärjel; · eelnenud ebaõigete tegude parandamiseks; · hindamaks teiste eelnenud tegusid; · teiste heameeleks; · eneseparandamiseks; · teiste mittekahjustamiseks. Kohustused on kohustuslikud, kuni need ei ole ümber lükatud suurema kohustusega (näiteks lubadus sõbrale > kohustus töö juurest). Kui võrrelda omavahel teleoloogilist ja deontoloogilist lähenemist, võib märgata, et teleoloogiline lähenemine on pigem relativistlik, suhteline s.t. teo moraalsus või ebamoraalsus ei ole sisemiselt determineeritud, vaid sõltub olukorrast, tulemusest jms. 6 Deontoloogiline lähenemine on pigem absolutistlik siin leitakse, et tegu iseenesest on moraalne või ebamoraalne ja eksisteerivad absoluutsed universaalsed standardid, millega teo moraalsust hinnata. Kui vaadata minevikku, siis tollastes ühiskondades oli ülekaalus moraalne absolutism:
1. Tunda filosoofia valdkondi (metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika) ning mida nad uurivad. Metafüüsika - küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Tänapäeval ei ole metafüüsika populaarne, valitseb relativistlik-liberaalne kõigi arvamuste suhtelisus. Kuna maailm ei ole enam metafüüsiliste küsimuste jaoks avatud, siis elab moodne filosoofia igavesti oma lõppu läbi. Käesoleva kursuse lähtekohaks siiski, et metafüüsika on esimene filosoofia -- mitte ainult ajalooliselt, aga ka tähtsuse poolest. Kõigis filosoofia reformimise kavades on sees varjatud metafüüsika, arusaam oleva tervikust (kuna metafüüsika fundamentalismina ei ole moes, siis sageli nüüd varjatud kujul). Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala...
avaliku elu tegelase funktsioone, on tegemist ta eraeluga. *õigus au ja hea nime kaitsele jne Avalikkuse õigus oma sõnavabadust kasutada vs toimetuse õigus valida, mida ja kus avaldada. Riigi julgeolekuabinõude salvestamine vs riigikodanike õigus teada, mis riigis toimub Inimeste õigus eraelule vs ajakirjanduse majanduslik huvi Ajakirjandus kui ühiskonna valvekoer vs inimeste õigus eraelule 18 15. Relativistlik ja universalistlik eetika. Universals and Differences in Global Journalism Ethics Universiaalne eetika: mõju, tõde, objektiivsus, ausus, austus, täpsus Realtivistlik eetika: hea ja halb on suhteline. skeptilise traditsiooni mõtlejate eetika . Üldisi reegleid eitab. Moraalirelativism ehk eetiline relativism on relativismi variant, mille kohaselt moraalistandardid ei ole absoluutsed, vaid tulenevad sotsiaalsetest tavadest ja teistest allkatest.
TUUMAFÜÜSIKA 1.Tuuma ehitus, Miks prootonid ja neutronid ei liitu tohutult suurte tuumajõudude tulemusel? Miks osakesed millel pole välispinda ei lähene rohkem üksteisele? Põhjus on sama, miks elektronid on üle kogu aatomi laiali jagunenud? Vastuse annab mitteklassikaline füüsika KVANTMEHAANIKA Tähtsaim osa on ENERGIAL Kehtivad ranged reeglid Siin on oma osa mitmel füüsikalisel suurusel. : 1. Osake saab omada vaid teatud kindlaid energiaväärtusi (lubatud energiatasemed) 2. Ühel energiatasemel saab olla vaid kindel piiratud arv osakesi (igal tasemel on see arv erinev) 2.tuuma jõud prooton neutron, Kuna nukleonid on neutraalse värvilaenguga, siis ei saa nende vahel olla tugevat vastasmõju (kuigi prootonid ja neutronid koosnevad kvarkidest, ei saa nad vahetada omavahel gluuoneid). Nukleonide vahelist jõudu vahendav osake peab ise olema samuti neutraalse vä...
Kooli nimi Anton Hansen Tammsaare, August Gailit Õpimapp Koostaja: Sinunimi Juhendaja: õpetajanimi Tartu 2009 Anton-Hansen Tammsaare (30.01.1878 - 01.03.1940) Elulugu Anton Hansen-Tammsaare (1878-1940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest oli Tammsaare tegelikult väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas. Tammsaare kolis lõplikult Tallinnasse elama 1919. aasta 1.septembril. Enne s...
Kuidas: 1. Identifitseeri konkreetne psühholoogiline protsess kui küpse/arenenud mõtlemise standard. 2. Võrdle teisi klt’e selle standardiga. Nt. Müller-Lyeri illusioon. Etnotsentrism ja kultuurilise varieeruvuse tõlgendamine Evolutsioonililine perspektiiv – kõige suurem vastuseis klt psühholoogidelt, sest kas on võimalik psühholoogilise fenomeni standardit objektiivselt identifitseerida? Pigem võetakse relativistlik perspektiiv, mille kohaselt tajuline süsteem vormub kogemuste käigus. Reeglina viib etnotsentrism eelduseni, et inimese enda kultuur ja eluviis on mingil moel paremad kui teiste omad. Etnotsentrismi kalde (ethnocentrism bias) tõttu on raske kaaluda enda kultuuristandardist erinevaid viise üldise standardini, kuhu poole püüelda. Nt kuidas määratleda kõige kõrgema elustandardiga kultuuri?
10-34 J.s on Plancki 1 konst. - valguse sagedus (Hz) Fotoefekti punapiiri sagedus p on väikseim valguse sagedus, mis antud ainest veel elektroni välja suudab lüüa. Einsteini fotoefekti valem : E = A + K , kus E = h . - footoni energia A = h . p - väljumistöö, s. o. min. energia, mis sellest ainest elektroni välja lööks K = m . v2 / 2 - elektroni kineetiline energia, mille ta välja lennates vôib saada. Einsteini relativistlik energia ja massi seos : E = m0. c2 , kus c = 3 . 108 m/s - valguskiirus Bohri postulaadid : I Aatom viibib kindla energiaga statsionaarsetes ehk kvantolekutes, milles ta energiat ei kiirga. II Aatom kiirgab energiakvandi, kui läheb suurema energiaga statsionaarsest olekust väiksema energiaga statsionaarsesse olekusse. Selle valguskvandi sagedus : = ( E1 _ E2 ) / h Laserid ehk spektri nähtava diapsooni elektromagnetlainete kvantgeneraatorid töötavad indutseeritud
Tõde peab ise tunnetama, et see saaks olla minu tõde. ILMALIK EKSISTENTSIALISM JeanPaul Sartre (19051984) eetika põhiküsimus: mis teeb elu elamisväärseks? Võrdleb elu maalimisega iga uus pintslitõmme peaks sobituma eelmisega. Nagu maalimises pole olemas absoluutseid reegleid, kuidas õigesti teha, siis nii on ka elamises. Eetika on subjektiivne. Tema eetika ei ole relativistlik. Arvab seda, et õige ja vale on objektiivselt olemas. Indiviidile on see suhteline, sõltuvalt olukorrast. Inimene ei tunneta alati objektiivset tõde ja vale. Inimeste valikute õigsus sõltub sellest, millise positsiooni inimene endale valib. Me teeme valikuid seepärast, et võtame osa inimeksistentsist. Eksisteerimine ise ei anna meile vastuseid, mida oma eluga tegelikult peale hakata. Ei ole vastust küsimusele, mis teeb elu elamisväärseks. Ei ole ka väärtust, mis tagaks hea elu
Formalistid üldiste majandusseaduste pooldajad. Lääne printsiibid kehtivad kõikjal kasumiprintsiip. Kõik maailmas tahavad kasu saada. Vajadused on lõputud ent vahendid piiratud. Kriitika: pole õnnestunud tõestada, et üldised majandusprintsiibid kehtivad kõikjal. Kuid formalistid vastasid, et kasum võib väljenduda ka muus: prestiiz, õnn, mugavus. Mõningaid lääne majandusprintsiipe õnnestus rakendada ka teistes ühiskondades. Substantivistid relativistlik suhtumine majanduse seaduspärasustesse. Osades ühiskondades ei püüta kasu saada ja rikastuda. Erinevates ühiskondades on erinevad motivaatorid. Tuvastasid kaupade vahetamise süsteemis palju uut. Kriitika: vaatavad asja romantiliselt, õilsad metslased, kes vastanduvad lääne kasuahnetele inimestele. Holistlikud suundumused iga nähtust tuleb vaadata kõigi teiste nähtuste kontekstis
endasse Kõlbelise mõtlemise areng (Lawrence Kohlberg) - Kohlberg näeb laste moraalset arengut üldistele printsiipidele põhineva liikumisena konkreetselt üldisele, enesekeskselt ja vahetult hoolitsuselt enda eest hoolitsusele teoste heaolu eest Prekonventsionaalsed astmed - Karistuse-allumise orientatsioon sel astmel püüavad lapsed peamiselt hoiduda ebameelidvusest , vältida karistust, vabaduse piiramist, ärevusi tekitavaid situatsioone - Instrumentaal relativistlik orientatsioon ka siin on lapse põhimureks oma tarvete rahuldamine, kuid saavad ka aru, et teistel on teatud õigused. Seeõttu ilmutavad mõnikord soovi jõuda kokkuleppele, mis võimaldaks võrdsel alusel rahuldada kõikide osapoolte vajadusi. Konventsionaalse moraali astmed - Armsa tüdruku/hea poisi orientatsioon - Elu kuldreegel tehke teistele seda, mida te tahate, et nad teeksid teile. Sel astmel on lapsed õppinud tundma rõõmu teiste heatahtlikkusest
Kõlbelise mõtlemise areng (Lawrence Kohlberg) Kohlberg näeb laste moraalset arengut üldistele printsiipidele põhineva liikumisena konkreetselt üldisele, enesekeskselt ja vahetult hoolitsuselt enda eest hoolitsusele teiste heaolu eest. Prekonventsionaalsed astmed Karistuse-allumise orientatsioon – sel astmel püüavad lapsed peamiselt hoiduda ebameeldivusest , vältida karistust, vabaduse piiramist, ärevusi tekitavaid situatsioone. Instrumentaal – relativistlik orientatsioon – ka siin on lapse põhimureks oma tarvete rahuldamine, kuid saavad ka aru, et teistel on teatud õigused. Seeõttu ilmutavad mõnikord soovi jõuda kokkuleppele, mis võimaldaks võrdsel alusel rahuldada kõikide osapoolte vajadusi. Konventsionaalse moraali astmed Armsa tüdruku/hea poisi orientatsioon - Elu kuldreegel – tehke teistele seda, mida te tahate, et nad teeksid teile
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab...
ta on ikka majandus. See kehtib ka mittelääne ühiskondades. Põhiline universaalne nähtus on kasumiprintsiip, kõikides ühiskondades elatusvahendeid kasumisaamise eesmärgil. Majandus põhineb individuaalsel motivatsioonil. See on aluseks sellele, et ühiskonnas töötatakse majanduslikud institutsioonid, klassikalise maj.teooria jälgedes, meie vajadused on lõputud, aga meie vahendid on piiratud. Inimesed püüavad paremuse poole ja siis maj areneb. 2) Substantivistid – relativistlik suhtumine majanduse toimimise seaduspärastustesse. Leidsin et eri liiki ühiskondades võib olla erineva põhimõttega majandus. Vaidlesid kasumiprintsiibi vastu(põhierienvus) - see ei pole põhiline majanduslik motivaator. Kõikides riikides ei ole tähtsaim kasum. Majandussüsteemid ei ole määratletud üksikisiku valikutest, vaid motivatsioonistruktuuridest, mille piires inimesed valikuid teha saavad. Ei valita
ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülo...
korda. Sofistid tegelesid peamiselt RETOORIKA arendamisega. Sofiste võib võrrelda tänapäeva advokaatidega, kes musta valgeks räägivad ja tõestavad asju vastavalt vajadusele. Kõik on suhteline. Tuntuim esindaja GORGIAS ja tema NIHILISTLIK õpetus (olemist ei saa tegelikult üldse mõista, väljendada jne). Lisaks on tuntud läbi Platoni teoste PROTAGORAS, kelle järgi ´inimene on kõigi asjade mõõt`, st RELATIVISTLIK lähenemine olemasolevasse, mis seob teadmise teadjaga ja et teadmised on subjektiivsed. Ühest tõde ei ole olemas. ANTIIKFILOSOOFIA jätkub nn KLASSIKALISE filosoofia ajastuga, kuhu alla kuuluvad Sokrates, Platon, Aristoteles. Tegeleti peamiselt ÜHISKONNA mõtestamise ja poliitiliste probleemküsimustega. SOKRATES (469 - 399 eKr) - temast teame läbi Platoni jt kirjutiste. Ise ei pannud ta kirja midagi. Harrastas filosofeerida astudes avalikku elavasse dialoogi Ateena tänavatel ja
Leksikaalne lähenemine- olulisi isiksuseomadusi hakatakse kirjeldama keeles sõnadega. Arvati et peaks olema igapäevakasutusest erinevad sõnad isiksuseomaduste kirjeldamiseks, et vältida segiajamist. Leksikaalne struktuur- 1. Hinnang 2 dünamism 3. Ekstravertsus, sotsiaalsus, meelekindlus Meil ei ole kindlat fakti, kui palju on isiksuse faktoreid H.J Eysenck PEN-mudel - psühhotism - ekstravertsus - neurootilisus Marvin Zuckermann - relativistlik idee Kuuefaktoriline mudel HEXACO - kirjelduslik ISIKSUSETÜÜPIDE IDEE - paigutame isiksused gruppidesse - paindlik(kõik head omadused), ülekontrollija(kõrge meelekindlus, madal ekstravertsus), alakontrollija(madal meelekindlus) VÄÄRTUSTE LEKSIKAALNE LÄHENEMINE POS PSÜHHOLOOGIA- voorused ja tugevused. CARL GUSTAV JUNG NEUROOTILISUS- kas vihastamine kuulub ka siia alla?- kõige suurem arutelu - mõne jaoks tähendab ärevust/murtesemist. Kas impulsiivsus käib ka siia alla?
.............................................................................. 21 1.1.5.1 Ajas liikumise avaldumine Universumis ...............................................................................................................21 1.1.5.2 Hubble´i seadus ...................................................................................................................................................23 1.1.5.3 Klassikaline ja relativistlik Universumi paisumine................................................................................................24 1.1.5.3.1 Universumi klassikaline paisumine ..............................................................................................................25 1.1.5.3.2 Universumi meetriline paisumine, ,,tume energia" hüpotees .....................................................................33 1.1
maailmavaateks või pildiks. Teaduslik paradigma grupi teadlaste arusaam sellest, milline on maailm ja milliseid probleeme tasub uurida. Teadus koosneb tavaliselt mitmest võistlevast paradigmast, millest üks parasjagu domineerib. Teaduslik revolutsioon domineeriva paradigma vahetumine teisega. Paradigma füüsikas: Klassikaline füüsika (Newton) 20.sajandi alguses domineeris Newtoni paradigma. Relativistlik füüsika (Einstein) uus paradigma Paradigmad sotsioloogias: Funktsionalism Konflikti-paradigma Interaktsionism 9 Paradigma Ühiskonna olemus Uurimisteemad Näide: kunst Funktsionalism Ühiskond on Kuidas Kunst seob isereguleeruv institutsioonid ühiskonna tervikuks;
sotsioloogilise analüüsi abil. Kuhni positsioon ei anna meile mingit võimalust kindla teadlaskonna otsustuste ja toimisviisi kritiseerimiseks; ehkki Kuhni käsitluses on sotsioloogiline analüüs põhiline. Lakatosiga võrreldes: ta siiski pakub vahendeid, mille abil mõnda teadlaskonna otsust saaks kritiseerida. 160. Kokkuvõtteks: Lakatosi eesmärk oli esitada teaduse ratsionalistlik käsitlus, mis tal ei õnnestunud; Kuhn väitis, et relativistlik käsitlus polnud ta eesmärk, aga esitas ühe võimaliku. 5.Debati tingimuste muutmisest (160-161). 11 – peatükk. Füüsika teooriavahetuste objektivistlik käsitlus: 1.Lakatosi objektivismi piirid (175-176). Teooriavahetuse käsitlus on Lakatosi teaduslike uurimisprogrammide metodoloogia modifikatsioon. Ennem seda vaadelda Lakatosi käsitluse piire või pigem see, et Lakatos pole teooriavahetust esitanud (175). Lakatosi metodoloogia hõlmab ka teadlaste otsustusi ja valikuid,
iseloomulik punanihe. 1929. Edwin Hubble (1889-1953) oli kümme aastat teinud vaatlusi; leidis, et kaugemad galaktikad liiguvad meist eemale suure kiirusega mida kaugemal nad on seda kiiremini. 2. Millised olid põhisündmused Universumi arengu alguses kuni selle läbipaistvaks muutumiseni? -43 -43 Enne 10 sek Plancki järk. Kõik oli relativistlik. Peale 10 sek GUT järk (Grand Unified Theory-ühendab nõrga, tugeva ja elektromagnetilised mõjud ilma gravitatsioonita) gravitatsioon rebib end lahti, temperatuur? -34 50 27 10 sek inflatsioon lõpeb, olles paisunud 10 korda, temp langes 10 kraadini. 3 min - tuumade moodustumine 380 000 aastat kergete aatomite moodustumine, Universum. 3. Millistel alustel hinnatakse Päikesesüsteemi vanust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
