Relatiivsusteooria Albert Einstein oli legend juba oma eluajal. Tema kõige tähelepanuväärsemaks saavutuseks on kahtlemata relatiivsusteooria, mis muutis põhjalikult inimkonna arusaama aja ja ruumi olemusest. Ent missugust kasu võin saada mina kui lihtinimene relatiivsusteooriast? Relatiivsusteooria põhiolemus seisneb selles, et füüsikaseadused on universaalsed ning kehtivad kõikjal ühtmoodi, kuid erinevas kohas ja olukorras olevatele vaatlejaile võib asi tunduda isemoodi. Mis ühe jaoks tundub miljoni aastat, on teise jaoks kõigest sekund. Kui kusagil tuleb jutuaineks relatiivsusteooria, siis kuuleme tihtipeale seda mõtet kõige sagedamini. Einsteini välja mõeldud idee kõlab küll võimsalt, isegi geniaalselt, ent mida head
Tuum- kerataoline, suure tihedusega objekt ahelreaktsioon- reakt. Mis põhjustab iseenda aatomi keskmes. jätkumist- raskete tuumade lõhustumisel. Paljunemistegur: ahelreaktsiooni mõjutav Tuuma diameeter: 10astmes-15 m prooton- elektrilaeng +e : elementaarlaeng, tema neutoronite paljunemine arv määr. Keemilise elemendi kriitiline mass: vähim tuumkütuse kogus, milles laenguarv- prootonite arv tuumas, perioodilisuse tuumalõhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina süsteemis elemendi järjenumbriks ülekriitiline mass: kõik tuumarelvad plahvatavad neutron- laeng puudub, neutraalne osake, mis ülekriitilise massi saavutamisel. suurendab tuuma massi ...
vaatlejate jaoks erinev. Samas aja kulgemine, kaugused ja kehade mõõtmed ning mass on kõikide vaatlejate jaoks ühesugused ega sõltu liikumisest. Aeg, ruum ja mass on klassikalises füüsikas absoluutsed. Kaasaegne füüsika ütleb kokkuvõtlikult, et kõik koosneb ainest ja väljast. Aine ja väli on kaks põhimõtteliselt erinevalt käituvat looduse alget. Kaasaegne füüsika erineb klassikalisest tõenäosusliku mõtteviisi laialdase rakendamise poolest. 6. Mis järeldub relatiivsusteooriast aja, pikkuste ja massi kohta. Relatiivsusteooria järgi liigub absoluutkiirusega nullise seisumassiga objekt nullist erineva seisumassiga objekti suhtes. Kui erineva massiga kehi mõjutada sama jõuga, siis kasvab suurema massiga keha kiirus aeglasemalt. Mass sõltub liikumiskiirusest. Liikuvad objektid osutuvad võrreldes paigalseisvatega liikumissuunas lühenenuks (pikkuse kontraktsioon) ja liikuvad kellad aeglustunuks (aja dilatatsioon). 7
Näeme, et energia salvestub lisamassina. • Sama järelduseni jõudis relatiivsusteooria välja töötanud Einstein. Teooria näitas, et mass ja energia pole kaks eri liiki objekte kirjeldavat erinevat suurust, vaid on tegelikult teineteisega väga lähedalt seotud. Enamgi veel — mass ja energia on üks ja sama! Nad on ühe ja sama füüsikalise maalma — mateeria — kahe erineva avaldusvormi väljendused. Mass väljendab ainet ja energia väljendab väljasid. Relatiivsusteooriast selgub, et mass ja energia on ekvivalentded ehk samaväärsed. Massi ja energia ekvivalentsust väljendab kõigi aegade kuulsaim füüsikavalem Tuumaenergia • Kuna massi ja energia ekvivalentsuse valemis sisalduv valguse kiiruse ruut on hiiglaslikult suur arv, on aines talletuv energia hiiglasuur. Kui ühe grammise massiga ainekogus õnnestuks jäägitult üle viia väljalisse vormi, vabaneks sama palju energiat, kui saaksime 3000 tonni kivisöe põlemisel.
Absoluutkiiruse printsiip- puhtalt väljalised objektid nagu valgus liiguvad mistahes aineliste objektide suhtes alati absoluutkiirusega. Absoluutkiiruseks on valguse kiirus vaakumis. Klassikaline ja kaasaegne füüsika- *Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. *Kaasaegne füüsika koosnebki kahest suurest teooriast -- mikromaailma kirjeldavast kvantmehaanikast ning aega ja ruumi käsitlevast relatiivsusteooriast KAASAEGNE FÜÜSIKA FÜÜSIKA KLASSIKALINE FÜÜSIKA Kvantmehaaniline Relativistlik UURITAV MAAILM MAKROMAAILM MIKROMAAILM MEGAMAAILM Liikumine Suhteline Absoluutne (valguse kiirus ei sõltu vaatlejast)
Liikumise suhtelisus- See, et liikumist saab kirjeldada vaid teiste kehade suhtes toimuvana, tähendab, et liikumine on suhteline. Kulgliikumine- Sellist liikumist, mille puhul jääb keha kogu liikumise vältel oma algsihiga paralleelseks, nimetatakse kulgemiseks. Näide: õmblusmasina nõel Pöörlemine liikumine , mille korral liiguvad keha punktid mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje. Näide: grammofoniplaat Deformatsioon Kuju muutumine ja mahu muutumine. Näide : õhupall, plastiliini voolimine. Aine omadused tahked, vedelad, gaasilised,kindel siseehitus,mõõtmetelt lõplik Välja omadused-Väljad on pidevad,Väljadel pole mõõtmeid,ei sega üksteist,omavad energiat Newtoni 1.seadus- kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Inserts- Nähtust, kus kehad püüavad oma liikumisolekut säilitada, nimetatakse inertsiks. Newtoni 2.seadus- kui kehal...
Näeme, et energia salvestub lisamassina. Sama järelduseni jõudis relatiivsusteooria välja töötanud Einstein. Teooria näitas, et mass ja energia pole kaks eri liiki objekte kirjeldavat erinevat suurust, vaid on tegelikult teineteisega väga lähedalt seotud. Enamgi veel -- mass ja energia on üks ja sama! Nad on ühe ja sama füüsikalise maalma -- mateeria -- kahe erineva avaldusvormi väljendused. Mass väljendab ainet ja energia väljendab väljasid. Relatiivsusteooriast selgub, et mass ja energia on ekvivalentded ehk samaväärsed. Massi ja energia ekvivalentsust väljendab kõigi aegade kuulsaim füüsikavalem E = mc2. Massi ja energia ekvivalentsusest tulenevad näiteks sellised eksperimentaalset kinnitust leidnud nähtused, kus valgus muutub aineosakesteks ning vastupidi -- aineosakesed hävinevad kohtumisel ning muutuvad valguseks. Tuumaenergia
Kui mootorid sisse lülitatakse, tajuvad pardal olijad kiirendust, mis sarnaneb gravitatsioonijõuga, mis inimesi ka Maa poole tõmbab. Einsteini sõnul ongi gravitatsiooniline kiirendus põhimõtteliselt eristamatu raketimootori tekitatud kiirendusest. · See iseenesest ei ole veel kuigi revolutsiooniline tähelepanek, kuid Einstein lisas, et massiivsete kehade lähedal peavad aeg ja ruum olema kõverad. Seda kõverust me aga gravitatsioonina tajumegi. · Relatiivsusteooriast tuleneb ka üks kuulsamaid valemeid, mille kohaselt on mass ja energia üksteiseks muundatavad. E=mc² ehk energia on massi ja valguse kiiruse ruudu korrutis. · Erirelatiivsusteooria sidus suhtelise aja ja ruumi neljamõõtmeliseks aegruumiks. Üldrelatiivsusteoria lisas aegruumile kõveruse, milleks on gravitatsioon. Mass kõverdab ruumi ja valguskiir järgib seda kõverust. Selle teooria järgi on inertsiaalne ja gravitatsiooniline mass
Populaarteaduslik kirjandus ehk aimekirjandus on kirjanduse liik, mille eesmärgiks on laiale auditooriumile selgitada teadust kergemini mõistetavas vormis. Selle hulka kuuluvad teaduslike uurimuste tulemuste populaarsed esitused, aga samuti mitmesuguste teadusharude andmeid kasutav kirjandus (ajalugu, psühholoogia, meditsiin, politoloogia jne). Sageli esitatakse populaarteaduslikus vormis ka tõestamata oletusi, hüpoteese, arvamusi jpm. Tänapäeval käsitletakse aimekirjandusena peamiselt teadusuuringute ülevaateid ja maailma aimekirjutised pärinevad peamiselt vastava ala teadlastelt, üliõpilastelt ja teaduritelt. Harry Õiglane ("Vestlus relatiivsusteooriast", 1958), Ustus Agur ("Mõtlevad masinad", 1961), Jaan Eilart ("Inimene, ökosüsteem ja kultuur", 1976). ------ kate.kismus <12 ja 13:-e> RELIG lühike usuõpetuse käsiraamat Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul. Kieveli katekismus Kieveli katekismus on ...
Aeg pole kõigi jaoks sama. Mida kiiremini liikuda, seda vähem aega kulub. Aja kulg sõltub liikumiskiirusest! Kiiresti liikudes aeg aeglustub. Aja sõltuvust kiirusest väljendab valem: Suurtel kiirustel kaugused ja pikkused lühenevad. Mass on keha inertsuse mõõt. Erineva massiga kehi mõjutada sama suure jõuga, kasvab suurema massiga keha kiirus aeglasemalt Kiiruse kasv muutub järjest aeglasemaks. Kiiruse kasvu aeglustumine tähendab, et keha muutub inertsemaks ehk keha mass kiiruse suurenedes kasvab Aine tunnuseks on see, kehadel on kindlad ruumimõõtmed ja nad koosnevad osakestest. Ainelisi kehi iseloomustavateks suurusteks on näiteks mass ja ruumala. Mida suurem on keha, seda rohkem on ainet (aineosakesi) ning seda suurem on mass. Mass on ainelise mateeria hulga mõõduks. Väljalised objektid on seotud vastastikmõju ning energia. Me teame, et valgus on väljaline ning ka seda, et valgus kannab endaga energiat. Valgus soojendab kehi, mill...
poeg).Abielupaar Liivi ja Avo rosenvald(maja nr.38 majahoidjad,mis oli muuseum), ´´Einsteinid´´ Kas teed lähevad või tulevad? Mis on teel siis, mis on teel siit? Midagi me ei tea, aga vestleme relatiivsusteooriast. Ilona Laaman Mulle see luuletus väga meeldib,kuna see on teistsugune ja sobib väga hästi siis raamatusse. Raamatust: Raamat algab lausega.Kui Aapo isaga koolimajja jõudis,olid tunnid juba alanud... See on täpselt sama nagu ´´Kevade´´ algus,et Arno asemel on Aapo.Nii võibki terve selle raamatu vältel ära tunda ´´Kevadet´´,ainult natuke uuemates seikades ja teissuguste nimedega
Relatiivsusteooria Albert Einstein oli Saksa teadlane, kes elas ajaperioodil1879-1955. Teda tuntakse paremini kui teooria loojana, mis muutis põhjalikult inimeste arusaama aja ja ruumi olemusest. Relatiivsusteooriast tuleneb üks kuulsamaid valemeid, millega Einstein näitas massi ja energia võrdelisuse (E = mc^2), mis tähendab, et objekti massi suurenedes suureneb ka selle energia ja vastupidi. Seega mass sõltub liikumiskiirusest. Mida kiiremini objekt liigub, seda massiivsem ta on. Just seetõttu ei saavuta mitte ükski kosmoselaev kunagi valguse kiirust, sest siis peaks ta mass olema lõputult suur. Valgust kandvatel osakestel ehk footonitel aga seisumassi ei ole, seetõttu saab valgus valguse kiirusel liikuda. . Kõige väiksem on mass siis, kui keha seisab paigal; seda massi nimetatakse keha seisumassiks. Üldistame massi ja energia võrdelisuse ka seisumassile. Saame seisuenergia E0=m0c^2. Sei...
Füüsika Füüsika uurib nähtusi, Iga nähtus kutsub esile järgmise nähtuse ja nähtuste vahel esineb põhjuslik seos. Seda uurib füüsika. Nt. looduse mõistmine oleneb põhjuslike seoste märkamisel. Mõned näited põhjuslikult seotud nähtustest: · Maa külgetõmme sunnib kehi kukkuma allapoole; · vastastikmõju tagajärjeks on keha liikumise muutumine; · soojenemisel kehad paisuvad; · valguse neeldumisel kehad soojenevad; · elektrivool tekitab magnetvälja. Ennustamise aluseks on põhjuslike seoste tunnetamine. Põhjuslikkust saab liigitada võimalike tagajärgede arvu järgi: 1) Fatalistlik põhjuslikkus kui mingi sündmus saab põhjustada vaid ühe kindla tagajärje; selle korral on ennustamine võimalik 2) Mittefatalistlik põhjuslikkus kui mingil sündmusel on mitu võimalikku tagajärge 3) Juhuslik põhjuslikkus kui võimalike tagajärgede arv on teada ja nende esinemise ...
käitumist aatomites, valguse mõju laetud osakestele, vastavastatud valguse kiiruse absoluutsust ning mitmeid muid vaatlustulemusi. KAASAEGNE FÜÜSIKA · Valdkonnad, mida klassikaline füüsika seletada ei suutnud kuulusid mikro- ja megamaailma. Uus, kaasaegne füüsika, asus uurima aatomeid (mikromaailm) ning mõõtmatut ruumi (megamaailm). Kaasaegne füüsika koosnebki kahest suurest teooriast --kvantmehaanikast ja relatiivsusteooriast. · Klassikaline füüsika kirjeldab makromaailma sellisena nagu me seda tavaelus tajume. Liikumine on suhteline, sest on erinevate vaatlejate suhtes erinev. Samas aja kulgemine, kaugused ja kehade mõõtmed ning mass on kõikide vaatlejate jaoks ühesugused ega sõltu liikumisest. Aeg, ruum ja mass on klassikalises füüsikas absoluutsed. FÜÜSIKA KLASSIKALINE KAASAEGNE FÜÜSIKA
Mõnedes teostes on Dali tsiteerinud või parodeerinud mineviku kunsti, tihi maalib ta oma piltidesse optilisi petteid (,,Mae West"), mille kõigega üritab kustutada reaalsuse piiri. Tema kuulsaim teos ,,Mälestuste püsivus" (ing.k. The Persistence of Memory) kujutab pehmeid, sulavaid taskukellasid. Dawn Ades on öelnud, et need kellad on alateadlik kujutus aja ja ruumi relatiivsusest. Tema interpretatsioon viitab sellele, et Dali oli mõjutatud Albert Einsteini relatiivsusteooriast. Teose keskel suures ,,koletises" on inimfiguur, millega Dali üritas sel perioodil ennast kujutada. Osanz kell all vasakus nurgas on kaetud sipelgatega, millega kunstnik tihti surma kujutas. Rene Magrinette Belglase Rene Magrinette teosed olid samuti veristlikud. Ta sai tuntuks oma mitmete nutikate ja arvatavalt provotseerivate tööde poolest. Tema teos ,,Mehe poeg" (ing.k The Son of Man) on autoportree, kus ta seisab madala müüri ees, seljas pintsak, näo ees õun
vaatleja liikumisest. Klassikaline füüsika on makromaailma kirjeldav füüsika, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused. Makromaailm on kõik see mida enda ümber näeme ilma eriliste abivahenditeta. Makromaailm koosneb inimestega samas suurusjärgus mõõtmetega objektidest. Kaasaegne füüsika käsitleb aga valdkondi mida klassikaline füüsika seletada ei suuda ehk mikro- ja megamaailm. See uurib aatomeid ja mõõtmata ruumi. Kaasaegne füüsika koosneb kvantmehaanikast ja relatiivsusteooriast. Kvantmehaanika kirjeldab mikromaailma, relatiivsusteooria aga ruumi ja aega. Mass on ainelise mateeria hulga mõõduks. Kehadel on kindlad ruumimõõtmed ja nad koosnevad osakestest. Mida suurem on keha, seda suurem on keha mass ja aineosakeste arv. Energia aga on väljalise mateeria hulga mõõduks. Valgus on väljaline ning kannab endaga kaasas energiat. Valgus neeldub kehades ja neile kandub üle energia. Seda kasutatakse päikesepaneelides.
tähega. Kui aga heleda täpi põhjustaja asub Universumi teises servas, peaks see sisaldama uskumatult palju tähti - kümneid ja isegi sadu kordi rohkem kui kõige suuremates galaktikates. Vaatlusandmed on aga näidanud, et kvasari kiirgus lähtub piirkonnast, mis on väiksem kui Päikesesüsteem. Selleks, et mahutada säärast tohutut kiirgust tekitav mehhanism nii väiksesse ruumalasse, peame appi võtma kogu fundamentaalfüüsika arsenali alates relatiivsusteooriast kuni elementaarosakeste füüsikani. Aktiivsed galaktikatuumad Mida teevad astronoomid, kui nad ei suuda mõnd kosmilist nähtust selgitada? Nad ütlevad, et süüdi on tumedad jõud: mustad augud ja tumeaine, viimasel ajal veel tumeenergia. Just nii toimitakse ka kvasarite puhul - suurem osa astronoomidest on jõudnud üksmeelele, et kvasari kiirgusvõimsuse põhjustab ülimassiivne must auk, mis paikneb suure galaktika keskel. Must auk on aga
hiiglane". TUUMA SEOSEENERGIA Tuuma seoseenergia all mõistetakse seda energiat, mida läheb vaja tuuma täielikuks lõhkumiseks üksikuteks koostisosadeks. Energia jäävuse seaduse põhjal võib väita, et seoseenergia võrdub selle energiaga, mis eraldub tuuma moodustumisel üksikutest osakestest. Tuuma seoseenergia on väga suur ja ta sõltub tuuma massist. Mõõtes või teades tuuma täpset massi ja kasutades Einsteini valemit relatiivsusteooriast E=mcruut saab määrata tuuma seoseenergia. URAANI TUUMADE LÕHUSTUMINE. AHELREAKTSIOONID Tuumade muundumisi nim tuumareaktsioonideks. Tuumareaktsioonide eriliseks liigiks on aatomituumade lõhustumine, mille korral raske elemendi tuum jaguneb kaheks osaks (killuks), kiirates samaaegselt kaks-kolm neutronit ja ?kiiri. sealjuures eraldub tohutu energia. Uraanituuma lõhustumise avastasin 1938 a sakslased Hahn ja Strassmann. Neil
32.Selgita relativistliku füüsika peamist erinevust klassikalisest füüsikast * Klassikaline füüsika- makromaailma kirjeldav füüsika. Klassikaline füüsika kirjeldab makromaailma sellisena nagu me seda tavaelus tajume. Liikumine on suhteline, sest on erinevate vaatlejate jaoks erinev. Aeg, mass ja ruum on klassikalises füüsikas absoluutsed. * Laineliste objektide jaoks pole aga liikumine suhteline vaid absoluutsed- kaasaegne füüsika. Kaasaegne füüsika koosneb- kvantmehaanikast ja relatiivsusteooriast. Relativistliku füüsika järgi pole megamaailmas suurte kauguste ja ülisuurte kiiruste korral aeg, ruum ja mass enam absoluutsed. Füüsika Klassikaline Kaasaegne füüsika Kvantmehaaniline Relativistlik Uuritav maailm makromaailm mikromaailm megamaailm liikumine suhteline absoluutne absoluutn
Naturaalarv - Naturaalarv on sõltuvalt kontekstist kas üks arvudest 1, 2, 3, ... või üks arvudest 0, 1, 2, 3, ...; kõikide naturaalarvude hulka tähistatakse sümboliga N. Naturaalarvude kaks põhilist otstarvet on loendamine ja järjestamine. Täisarv - Täisarv on arv, mis on esitatav naturaalarvude vahena. kasutatakse indeksitena mitmekomponendiliste objektide (maatriksid, vektorid, tensorid etc.) juures ning arvuridade kirjapanekul (summeerimisindeksid). Kõikide täisarvude hulka tähistatakse tavaliselt sümboliga Z. Täisarvude hulgal on defineeritud liitmine, lahutamine ja korrutamine ning lineaarne järjestus. Täisarve ei saa jagada, sest siis pole tulemuseks enam täisarv. Ratsionalarv arv, mida saab esitada kujul a/b , kus a ja b on täisarvud ning b0 . Ratsionaalarvude tähis on Q. Kompleksarvude hulk- Kompleksarvud on algebraline süsteem, mis lubab kirja panna suvalise astme võrrandi lahendeid. Koosneb reaal- osast (tavaline reaalarv) j...
ning miski ei suuda teda sellelt teelt väärata. Sõnn ja huumor Sõnni huumorimeel kipub olema häälestatud rohkem jämedakoelisele naljale. Peent huumorit ei mõista ta tihtipeale, kuid ta möirgab naerda, kui keegi libastub banaanikoorel või saab torditükiga vastu nägu. Sõnni huumor on maine ja heasüdamlik, ta on harva, kui üldse kunagi, õel ja kättemaksuhimuline. Sõnnist naine Sõnnist naine ei sea endale puht vaimseid eesmärke. Ta lihtsalt ei ole nii hirmus huvitatud relatiivsusteooriast ja abstraktsete mõistete rägastikus ringituhnimisest. Ülikoolidiplomid ja teaduslikud kraadid ei avalda talle muljet. Tema nõuab inimeselt praktilist mõistust ja asjade põhiolemusest arusaamist. Tüüpiline nais-Sõnn ei loe suuri filosoofe selleks, et jätta endast haritlase muljet. Keerulised ideoloogiad ei ole tema ampluaa. Ta on maiselt praktiline mõtleja ning tühiste sõnamängudega edvistamine on talle võõras. Tema jalad on tugevasti maa küljes kinni
1 tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. ● Kuidas kujunes sinu maailmapilt? (Sündmused tekitavad signaale, mida me oma meeleorganitega aistingutena tajume. Tajude tulemused töötab inimaju läbi ja nii tekibki inimese ettekujutus ehk kujutluspilt maailmast) ● Mil viisil füüsika õppimine on Sinu kujutlust maailmast muutnud? ● Kuidas füüsikas tehtud uurimused ja teadussaavutused on muutnud ühiskonna elukorraldust? (Füüsika uurimused võimaldavad luua ja välja töötada üha keerulisemaid ning paremaid seadmeid jmt.) ● Mis on maailm? ● Mida mõista loodusena ja millest see koosneb? ● Mis on füüsika? Et kreeka keeles tähendab sõna πχυσισ (physis) loodust. Sellepärast võime füüsikat julgesti pidada loodusteaduseks. Loodusteadusi on teisigi nagu bioloogia, geograafia, geoloogia, keemia ja astronoomia. Kuid kun...
Loengute lühikonspektid. 2. loeng 2. loeng 1. Virginia Woolfi (1882 – 1941) romaani „Tuletorni juurde“ esimese osa „Uks“ valitud lõikude stiili analüüs. Loetavad ka veebikeskkonnas kaustas „Teoreetilised tekstid“. Pöörake tähelepanu lausete pikkusele, põimlausetele, vahefraasidele. Ootamatud lausekonstruktsioonid, meeleolude võnked, hüpped vaatepunktis (ühe tegelase mõtete voolust teise tegelase aistingutesse), teraselt jälgiva ja uneleva, lüürilis-kujundliku ja praktilis-asjaliku informatsiooni kiire vaheldumine ja põimingud. Jutustus kandub mõtetelt kiiresti tegevuse kirjeldamisse ja tagasi. Mõelge ka sellele, kas ja kui edukalt on tõlkijatel õnnestunud Woolfi lausete maagiat teises, eesti keeles korrata – seejuures on tulnud arvestada nii seda, mille säilitamist algupärand nõuab, kui ka seda, mis eritingimused ja erivõimalused seab eesti keel. Woolfi stiil on ühtaegu tihe ja kerge, kesksõnalised (des-vorm) ja mitmesugused muud vah...
enda liikumiskiirus hakkab liginema valguse kiirusele Oma teooriaga suutis Einstein kummutada maailmas alates Newtoni ja Galileo ajast eksisteerinud teooriad universumi seaduste kohta. Einsteini kuulus valem E=mc2, kus ta seadis sõltuvusse massi ja energia (energia võrdub mass korda valguse kiirus ruudus), rajas tegelikult aatomiteooria. Albert Einstein rääkis oma relatiivsusteooriast. Keegi tõusis püsti ja väitis: "Minu terve inimmõistus eitab asju, mida pole võimalik näha." "Täitsa õige!" kiitis Einstein. "Pange kogu oma mõistus siia lauale ja siis ma usun, et ta on teil olemas." Kunagi ära jäta meelde asju, mida saad vaadata raamatutest (Never memorize what you can look up in books.) Ära muretse oma raskuste pärast matemaatikas
ja megamaailmaks. Makromaailma, mis koosneb inimesega samas suurusjärgus mõõtmetega objektidest, tajub vaatleja ilma eriliste abivahenditeta. • Valdkonnad, mida klassikaline füüsika seletada ei suutnud kuulusid mikro- ja megamaailma. Uus, kaasaegne füüsika, asus uurima aatomeid (mikromaailm) ning mõõtmatut ruumi (megamaailm). Kaasaegne füüsika koosnebki kahest suurest teooriast – mikromaailma kirjeldavast kvantmehaanikast ning aega ja ruumi käsitlevast relatiivsusteooriast (ld relātīvus Massi ja energia samaväärsus • Aine tunnuseks on see, ainelistel kehadel on kindlad mõõtmed ja nad koosnevad osakestest. Ainelisi kehi iseloomustavateks suurusteks on näiteks mass ja ruumala. Mida suurem on keha, seda rohkem on temas kindla massiga aineosakesi ning seda suurem on keha kui terviku mass. • Mass on aineliste objektide üldkoguse loomulikuks mõõduks, kõige üldisemaks olemasolu väljendavaks suuruseks
11.1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn. terve mõistusega ei jõua...
kaugele jäänud. Kuid köögi ,,näiline" endine asukoht ruumis on alati siis kui me seda külastame. Mitte näiliste vaid tõeliste endiste ( või tulevaste ) asukohtade külastamine ,,ruumis" on tegelikult juba ajas rändamine. Ja nii ongi võimalik liikuda ruumis ,,kahte erinevat moodi": 1. liikudes nö. tõelistesse endistesse või tulevastesse asukohtadesse ruumis. Sellisel juhul avaldubki ajas rändamine, sest kehtib ka relatiivsusteooriast tuntud printsiip aja ja ruumi üksteise lahutamatusest. Ajas rännatakse siis vastavalt kas minevikku või tulevikku. 2. liikudes nö. näilistesse endistesse ( või tulevastesse ) asukohtadesse ruumis. Sellisel juhul ei avaldu ajas rändamine. Esineb ainult ,,tavapärane" Universumis liikumine, mida me kõik igapäevaselt niikuinii teeme. Näiteks
kaugele jäänud. Kuid köögi ,,näiline" endine asukoht ruumis on alati siis kui me seda külastame. Mitte näiliste vaid tõeliste endiste ( või tulevaste ) asukohtade külastamine ,,ruumis" on tegelikult juba ajas rändamine. Ja nii ongi võimalik liikuda ruumis ,,kahte erinevat moodi": 1. liikudes nö. tõelistesse endistesse või tulevastesse asukohtadesse ruumis. Sellisel juhul avaldubki ajas rändamine, sest kehtib ka relatiivsusteooriast tuntud printsiip aja ja ruumi üksteise lahutamatusest. Ajas rännatakse siis vastavalt kas minevikku või tulevikku. 2. liikudes nö. näilistesse endistesse ( või tulevastesse ) asukohtadesse ruumis. Sellisel juhul ei avaldu ajas rändamine. Esineb ainult ,,tavapärane" Universumis liikumine, mida me kõik igapäevaselt niikuinii teeme. Näiteks
Mitte näiliste vaid tõeliste endiste ( või tulevaste ) asukohtade külastamine „ruumis“ on tegelikult juba ajas rändamine. Sellist asjaolu tõestatakse matemaatiliselt järgmistes peatükkides. Ja nii ongi võimalik liikuda ruumis „kahte erinevat moodi“: 1. liikudes nö. tõelistesse endistesse või tulevastesse asukohtadesse ruumis. Sellisel juhul avaldubki ajas rändamine, sest kehtib ka relatiivsusteooriast tuntud printsiip aja ja ruumi üksteise lahutamatusest. Ajas rännatakse siis vastavalt kas minevikku või tulevikku. 2. liikudes nö. näilistesse endistesse ( või tulevastesse ) asukohtadesse ruumis. Sellisel juhul ei avaldu ajas rändamine. Esineb ainult „tavapärane“ Universumis liikumine, mida me kõik igapäevaselt niikuinii teeme. Näiteks Maa kaaslase Kuu orbiidil esineb
tõepärane. Partner eeldab, et sa "Ütle, kallis, kuidas ma välja näen?" ütled seda, mida õigeks pead. (1) Mittetõepärane vastus: "Kõik on tipp-topp." (2) Tõepärane vastus: "Nagu jaanalind." Suhted Peaksid omalt poolt andma Suhete eesmärgi põhimõtte eiramine: vestlusse sellise panuse, mis Loengul relatiivsusteooriast oleks kohatu esitada lektorile vastaks vestluse eesmärkidele. küsimusi naiste moe ja koeratõugude kohta. Maneer Peaksid vältima segaseid Väljenduse selguse eiramine: väljendusi ja ebamääraseid "Sotsiaalse koosluse üksikliige saab sageli informatsiooni häälitsusi ning oma seisukohta-de visuaalsete sümbolistlike kanalite kaudu." sihilikku ähmastamist. "Inimesed loevad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
