4 ºC (juuli 2010; Narva-Jõesuu) Kõige külmem kuu Eestis - -18,0 ºC (jaanuar 1987; Narva) Kõige soojema aasta keskmine temperatuur Eestis on 8,5 ºC (2008; Vilsandi) Kõige külmema aasta keskmine temperatuur Eestis on 1,6 ºC (1942; Jõgeva) 2.5. Õhuniiskus, Eesti keskmised Õhuniiskuseks nimetatakse õhus olevat veeauru. Eristatakse kahte kahte õhuniiskust - küllastunud ja küllastamata. Õhuniiskust iseloomustavad karakteristikud on veeauru rõhk, absoluutne ja relatiivne niiskus, niiskuse defitsiit, kastepunkt. Õhuniiskust mõõdetakse niiskusmõõturiga ehk hügromeetriga. Eestis mõõdetakse suhtelist ehk relatiivset niiskust. Relatiivse niiskuse all mõistetakse õhus oleva ja õhu temperatuurile vastava küllastava veeauru rõhu suhet, mis on väljendatud protsentides. Kuiva õhu relatiivne niiskus on 0% ja küllastunud õhul 100%. Mõnikord võib relatiivne niiskus ületada 100%. Sellist olukorda nimetatakse üleküllastuseks.
ainetega) väljutatakse organismist. Kitsamas mõistes hõlmab see üksnes kopsude ventileerimist, ehk õhuhapniku jõudmist hingamisorganeisse. Õhuniiskus Õhuniiskuseks nimetatakse õhus leiduvat veeauru. Vastavalt veeauru kahele olekule (küllastamata ja küllastatud) eristatakse küllastamata ja küllastatud niiskust. Õhuniiskust iseloomustavad mitmed karakteristikud, nagu veeauru rõhk, absoluutne ja relatiivne niiskus, niiskuse defitsiit, kastepunkt, jt. Meie ilmajaamas mõõdetakse suhtelist e. relatiivset niiskust Relatiivseks niiskuseks r nimetatakse õhus oleva veeauru rõhu ja samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu suhet protsentides. r = e/E*100%, kus e veeauru rõhk, E küllastunud veeauru rõhk samal temperatuuril, mille juures tehti mõõtmisi. Sellest selgub, et relatiivne niiskus võib muutuda 0-st ( täielikult kuiv õhk ) kuni 100% ( küllastunud niiske õhk )
samasuguse elektronkihtide arvuga elemendid Molekulvalem- molekuli kostist ja ehitust kirjeldab molekuli valem Indeks- aine valemis esinev number, mis näitab elemendi aatomite arvu molekulis või ioonide arvude suhet kristallis 2. Molekulmassi leidmine- Nt: Mr(H2SO4)= 2*Ar(H) + 1*Ar(S) + 4*Ar(O)= 2*1+1*32+4*16= 98 amü (mõisted: molekulmass- molekuli mass aatommassiühikutes, tähis M, aatommass- aatomi mass aatommassiühikutes, tähis A, relatiivne molekulmass- Mr(aatomite masside summa), relatiivne aatommass- Ar(aatommass ümartatud täisarvuks) ) Mr(HCl)= 1+35,5=36,5 amü 3. Elektronskeemi koostamine aatom- ja ioon- on laenguga aatom, mis on elektrone loovutanud või vastu võtnud Element: süsinik Elektronskeem: C +6/ 2)4) aatomskeem ja iooniline kui loovutab või võtab Kihi nr Elektronide max arv 1 2 2 8 3 18 4 32 5 32 6 32 7 32 4. Okteti reegel- kõik aatomid(v.a. elemendid 1-5) soovivad saada viimasesse kohti 8 elektroni
VILJATUS Ester Oks 9.a klass Tallinna Reaalkool 2010 VILJATUSEKS NIMETATAKSE OLUKORDA, KUS MEES JA NAINE SOOVIVAD LAST SAADA, KUID NAINE EI OLE RASESTUNUD ÜHE AASTA JOOKSUL. Joonis1- VILJATUS VÕIB OLLA: · Relatiivne- viljatuse ravitav vorm · Absoluutne- steriilsuse ravimatu vorm Joonis 2 Primaarne- varasemad rasedused puuduvad Sekundaarne- viljatus on tekkinud varasema raseduse järel Joonis 3 2008 Ø VILJATUS PUUDUTAB IGA VIIENDAT KOOSELAVAT PAARI Selle põhjused on: 40% naistepoolsed ja 40% meestepoolsed 10% mõlemapoolsed 10% pole teada Joonis 3 Vijatuse sümptomid ja põhjused: Võimetus soovi korral rasestuda Menstruaaltsükli häired Kriptorhism Trauma/ põletik Erektsiooni ja ...
Uue tehnoloogia kasutuse hirmust tulenev stress Kestev kujutise jälgimine ekraanil ilma puhkepausideta Ebaõigest kehaasendist tulenev kaela-õlapiirkonna lihaste pinge Nahaärritus Nahaärritus on suhteliselt harv kaebus seoses arvutitööga. Mõned inimesed tajuvad arvutiga töötades nahaärritust, samuti võib esineda naha punetust. Sageli on leitud, et taolisi vaevusi aitab leevendada õhu kõrgem relatiivne niiskus ning suurem värske õhu juurdevool. Kasutatud kirjandus : http://www.mees.eu/artikkel/arvutimojum l http://www.google.ee/images?q=arvuti %20ja %20tervis&hl=et&biw=1024&bih=555&p rmd=ivns&tbas=0&um=1&ie=UTF 8&source=og&sa=N&tab=wi
Millest soolalambid koosnevad. Mille poolest võivad soolalambid erineda, kuhu soolalambid sobivad? 2 1. SOOLAKAMBER Soolakambris iiaksev läbi kaasaegse aerosoolse füsioteraapia ehk haloteraapia seansse. Soolaravi on aerosoolteraapia. Tänapäevastes soola- ehk halokambrites kasutatakse kõige tavalisemat soola. Kambris püsib kuiv kliima, relatiivne niiskus jääb 50-60% piires. Peamiseks ravifaktoriks on keskkond, mis on küllastatud NaCl kuiva aerosooliga konsentratsioonis 0,5-12 mg/m3,osakeste suurus 2-5 m. Soolakambri lagi, seinad ja põrand on kaetud soolaga. Samal ajal kui klient lebab lamamistoolil ja kuulab kõrvaklappidest rahulikku muusikat, teeb soolaveski soola jahvatades 14-20 000 tuhat pööret minutis, annab ühtlasi soolaosakestele negatiivse elektrilise laengu, mis on organismile kõige kasulikum ja pihustab soolaaerosooli
· niida maja ümbrusest enne õitsemist heintaimed (muru) ja umbrohud (puju, koirohi, malts); · ära too tuppa vaasi urbadega oksi (lepp, sarapuu, kask, paju) ega tugevalõhnalisi lilli; · kui võimalik, viibi suvel mere, järve ääres, kus on vähem õietolmu; · tuuluta tuba varahommikul, mil on õhus vähem õietolmu; · ära kuivata allergeentolmu toimeperioodil õues pesu. Elamutolmu lestad · hea ruumide ventilatsiooniga püüa hoida relatiivne niiskus alla 45%; · tuuluta sageli ruume, eriti magamistuba; · ära kuhja magamistuppa suuri vaipu ega tolmukoguvat mööblit, parem, kui neid seal polekski; · kasuta pestavaid tihedast materjalist madratsikatteid; 3 · vaheta voodipesu vähemalt 2 nädala tagant ja pese üle 60° -ses vees; · jäta voodi päevaks korda tegemata, et keha niiskus voodist eemalduks;
1. Aatomimudeli areng (keeksi mudel, Rutherfordi katse) AATOMIFÜÜSIKA areng - Thompsoni mudel ehk ''keeksi'' mudel. Selle järgi koosneks aine elektronide pilvest, mille sees on üksikud suure massiga + laengud. See meenutab nagu rosinatega keeksi. Rutherfordi katse: pommitas kuldlehte alfaosakestega (alfaosake- heeliumi aatomi tuum, suure massiga kiirguse jaoks ning + laenguga). Tulemusena enamus alfaosakesi läbis kuldlehte ilma takistuseta. Osad kaldusid kõrvale ja üksikud nagu põrkusid tagasi. Järeldused: 1) aatom koosneb enamus tühjusest ehk vaakumist 2) aatomis peab olema + laeng koondunud väga väikesesse kuid raskesse ruumiossa (aatomituum) 2. Planetaarne aatomi mudel (osakesed, asetus, laeng, mass, arvud + joonis) Aatom koosneb tema keskel asuvast tuumast, mille ümber tiirlevad elektronid. Aatomtuum koosneb prootonist ja nerutronist (v.a vesinik). Aatomituuma ja elektronide vahel on väga palju vaakumit. Mass - aatomi põhimass on ko...
Normaalrõhk on 1013 mb/ 760 mmHg. Õhurõhu muutus tähendab ilma muutust. Kõrge ÕR→ selge päikeseline ilm. Madal ÕR→ pilves, sageli sajune ilm. 2.Õhutemperatuur Troposfääris langeb õhutemperatuut 1 km tõusu korral 6 kraadi. Õhutemperatuur on ööpäevane ja aastaajaline rütm. 3.Õhuniiskus- veeauru sisaldus õhus Sooja õhku mahub veeauru rohkem kui külma õhku. Kui õhk küllastub veeaurust, siis tekivad pilved, udu või muu taoline. Ilmaennustus on oluline suhteline e relatiivne õhuniiskus. Väljendatakse protsentides. %- näitab kui palju on puudu küllastunud olekust. 75% → küllastunud olekus puudu 25% 4.Tuul tekib õhurõhkude erinevusest. Tuule kiirus sõltub rõhkude erinevuste suurusest. 4. Ilm ja kliima Ilm- õhkkonna hetkeseisund mingis paigas Kliima- maakera mingile piirkonnale omane ilmade vaheldumise viis ja kord Mandriline ja mereline kliima
Mehaanika. Mehaaniline liikumine – keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass – ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor – joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline Kiiruse järgi a) Ühtlane liikumine – mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. b) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus – erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus – iseloomustab keha liikumist, mõõdetakse mööda t...