Selleks sobib näiteks absoluutne piirkiirus c (välja levimise kiirus, valguse kiirus vaakumis). c = 299 792 458 m/s ehk ligikaudu 3 . 108 m/s. Siis näiteks 108 km/h = 30 m/s = 10-7 c. Taustsüsteem määrab tingimused, milles liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem koosneb taustkehast (kehast, mille suhtes liikumine toimub), koordinaadistikust ja ajamõõtjast (kellast). Relativistlik füüsika näitab, et taustsüsteem on alati relatiivne, vaid inimlik abivahend liikumise kirjeldamiseks. Klassikaline füüsika tegeleb kehade, liikumise, vastastikmõju ja väljaga, rakendades atomistlikku printsiipi vaid kehadele, uurib makromaailma nähtusi, mikro- ja megamaailma kirjeldada ei suuda. Klassikaline füüsika on reduktsionistlik ja kasutab fatalistlikku mõtlemisviisi. Ta uurib (tegelikult vaid mudelina eksisteerivaid) fatalistlikke protsesse kui kõige lihtsamaid ja rikub inimkonna kollek-
kui temperatuur ei muutu, kuid suureneb õhurõhk. Veeauru kogust õhus väljendatakse kahel viisil: Absoluutne niiskus on ühes kuupmeetris gaasis leiduva vee (auru) mass grammides (g/m3). Maksimaalne võimalik absoluutne niiskus sõltub gaasi temperatuurist: mida külmem on gaas, seda vähem mahutab see veeauru ja vastupidi. Absoluutset niiskust saab leida järgmise valemiga: AH=mw/Va, kus mw on veeauru mass grammides, Va on gaasi ruumala (1 kuupmeeter). Suhteline ehk relatiivne niiskus on õhus leiduva veeauru koguse ja selles õhuosas samadel füüsikalistel tingimustel maksimaalselt sisalduda võiva veeauru koguse suhe. Relatiivset niiskust võib defineerida ka kui füüsikalist suurust, mis näitab, millise osa moodustab absoluutne niiskus sellest niiskusest, mis antud temperatuuril küllastaks. Suhtelist niiskust väljendatakse protsentides. Mida soojem on õhk, seda enam saab ta sisaldada veeauru
Märk ei seo mitte objekti ja nime (see ei ole keeleprobleem), vaid mõistet ja akustilist kujundit. Tähistaja on keeles kehatu, ja selle loob mitte materiaalne substants, vaid eranditult need erinevused, mis piiritlevad seda akustilist kujundit kõikidest ülejäänud akustilistest kujunditest. Foneemid, tähed kirjakeeles. Tähistatav -- mentaalne mõiste, idee, kontsept. Ilma tähistajata on psühholoogia objektiks Väärtus (valeur)-- relatiivne, suhteline om-s. Keel on puhaste väärtuste süsteem. Märgi väärtus on märgi teistele märkidele vastandamise tulemus ja on seega puhtdiferentsiaalne, st teda saab määratleda vaid läbi eituse -- suhtega teistesse süsteemi elementidesse. Väärtus juhatab sisse keelesüsteemi, võib muutuda vaid seoses teise märgi muutmisega. Tähendus (signification, sens) -- viib mõttesfääri. See, mis on märgis suhestatud akustilise
Vastukaaluks positivismile. Ühtse teooria puudumine (Cassel ja Symon, 1995) Ei ole absoluutset tõde, tõde on suhteline, relatiivne (Calas & Smirchch, 1999) Konstruktivism (Creswell, 2003: Konstruktivism
teised. Asjaõiguse objekt on mingi õiguse omandamine: omandi, valduse, servituudi jne. Võlaõigussuhte puhul on õigustatud subjektiks kreeditor ehk võlausaldaja ja kohustatud isikuks kõikide teiste asemel vaid deebitor ehk võlgnik. Seega konkreetne isik. Võlaõigussuhte objektiks on mingi tegevus, selle resultaat või tegevustus. Asjaõigussuhe on absoluutne - teada on ainult õigustatud subjekt, kohustatud subjektide ring on kindlaks määramata. Võlaõigussuhe on relatiivne - st et subjektid on alati kindlaks määratud. Paulus toob asja- ja võlaõigussuhte erinevusena välja järgmist: Paulus libro secundo institutionum: Obligationum substantia non in eo consistit, ut aliquod corpus nostrum aut servitutem nostram faciat, sed ut alium nobis obstringat ad dandum aliquid vel faciendum vel praestandum. (D. 44, 7, 3, pr) (Paulus Institutsioonide teises raamatus: Obligatsioonide olemus ei seisne mitte
sotiaalselt) definitsioonide vahel. * Edasi saab absoluutse definitsiooni puhul seletada deviantsust bioloogiliste või psühholoogiliste omadustega või sotsiaalsete tegurite poolt tekitatud; relatiivsete definitsioonide puhul saab seletada kas inimeste interaktsioonis toimuvaga või ka ühiskonnastrukuuri, eriti võimustruktuuriga. Tabel (Aggleton 1987/1993: 14) Definitsiooni tüüp: absoluutne (teatud tegevused on relatiivne (deviantsus on iseenesest deviantsed) sotsiaalselt defineeritud) Seletuse tüüp: bioloogiline ja sotsiaalne interaktsionistlik strukturaalne psühholoogiline positivistlik, positivistlik - Biol & psühh. seletused: varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest (nt. itaallane Cesare Lombroso 19. saj: mõõtis kurjategijate pealuid
praktilise kliinilise töö kontekstis on ilmselgelt asjakohane. Samuti ilmneb siin selge tendents eelistada empiiriliste teaduslike meetoditega saadud andmeid ning tehtud järeldusi. Antud mõtteviis on Jungi puhul domineeriv ning iseloomustab tema maailmanägemist ning probleemikäsitlemisviisi üldisemalt. Jung väldib võimalikult spekulatsioone. (Väljaarvatud ehk mõned tema alkeemia alased käsitlused.) Teatud relatiivne suhtumine, käsitledes nii psühholoogilisi kui usulisi tõdesid, on märgatav. Nii näiteks käsitledes Kolmainu olemust ning püüdes seda erinevate mõttekonstruktsioonide abil selgitada, tõdeb Jung taolise valdkonna puhul nende vahendite abitust. ,,Kuid kõik taolised väited saab - ning teaduslikel põhjustel ka peab - taandama inimesele ning tema psühholoogiale, kuna need on meelte looming millede puhul ei saa eeldada mingit metafüüsilist paikapidavust
Liiva (võõrandamine võltsitud volitusega)> Laikmaa. AS Resfrepo > T. Orissaare . Riigikohus seisus seisukohale, et Orissaar on heauskne. §92. Võõrandaja peab andma asja omandajale. Isik ainult näidis, et asi talle üleantakse. Riigikohtu otsus nr 3-2-1-18-05 Heauskne omandamine toimub asja saamisega otsesse valdusesse, seega peab omandaja olema heauskne nii kokkuleppe sõlmimise kui ka otsese valduse saamise ajal. Riigikohtu otsus nr 3-2-3-6-05 Võlaõiguslik leping on relatiivne, seega kolmas isik ei saa seda vaidlustada ja nõuda vigade parandamist. Asja puudused (nt sissetungiv vihmavesi) on aluseks võlaõigusliku, kuid mitte asjaõigusliku lepingu tühistamiseks. Millised tingimused peavad olema täidetud vallasomandi üleminekuks? peab olema kokku lepitud omandi üleminekus (asjaõigusleping käsutustehing); valduse peab üle andma. Omand saab üle minna siis, kui kõik seadusega ette nähtud tingimused on täidetud. Valduse
happelisem keskkond ja väiksem number. Arteriaalse vere (plasma) pH on 7,4 ja venoossel (plasma) 7,35. Vere pH muutumise piirid on 7,37 7,43. Ja selle säilitamisel konstantsena osalevad mitmed tegurid. Nendeks on vere puhversüsteemid, gaasivahetus kopsudes ja erutusmehanismid neerudes. Erütrotsüütide raskestimõõdetav pH erineb plasma omast ja on 7,2 7,3. *Atsitoos vere pH < 7,37; *Alkaloos <7,43. Võrreldes veega on tervete täiskasvanute vere keskmine relatiivne viskoossus 4,5, vereplasmal 2,2. Viskoossus suureneb hematokriti kasvu korral progresseeruvalt. Hematokrit on erütrotsüütide osa vere mahust. Tervel mehel on see 0,44-0,46; naisel 0,41-0,43. Vastsündinul 20% suurem, väikelastel 10% väiksem kui naistel. · Vererakud. Vererakkude liigid ja hulk veres, nende morfoloogilised iseärasused. Leukotsüütide jagunemine alaliikideks, leukotsütaarne valem. Erinevate vererakkude peamised funktsioonid
Nood sekkusid ja mitmed linnriigid langesid nende kuningate võimu all (Firenze ja Milano). · Kuidas riigid saaksid end säilitada? Nii valitsejate (kuningriigis) kui kodanike (vabariigis) ülim eesmärk: riigi säilitamine. Kõik muud eesmärgid on sellele allutatud. Sealt kasvabki välja kuulus põhimõte: eesmärk pühitseb abinõu. · Selleks ,,suurus" (grandezza) e võim. Võim aga on relatiivne (sõltub teiste suurusest) · Seega ainuvõimalik vahend säilimiseks ekspansioon ehk riigi suuruse suurendamine. Võim ei ole absoluutne suurus, vaid suhteline. Võimas ollakse siis, kui atribuute on rohkem kui teistel. Kui on palju füüsilist jõudu, siis on see võimas ainult siis, kui see jõud teistest üle käib. Kõige kindlam viis ellujäämiseks on kasvada agressiivne välispoliitiline doktriin.
Mis puutub tarvitamisesse, siis ei tähenda nimetatud tähtaja möödumine alati seda, et neid tooteid süüa ei tohi, kui neid enne "kõlblik kuni..." möödumist on küpsetatud või külmutatud, mis säilimisaega pikendab. Säilitamistingimused kiireltriknevate toidukaupade puhul, samuti juhtudel, kui see on tingitud toidukauba iseloomust. Säilitamisel toidukaupu mõjutavateks teguriteks on 4 temperatuur, õhu relatiivne niiskus, õhu koostis, päikese valgus, ventilatsioon, kaubaline naabrus, kahjurite tegevus, mikroobid ja fermendid. Seetõttu võidakse pakendil ära tuua säilitamistingimusi käsitlevaid väiteid, nagu "Hoida jahedas kohas ja valguse eest kaitstult", "Hoida kuivas kohas" väikese niiskusesisaldusega toidukaubad, "Hoida temperatuuril +2...6° " kiireltriknevad toidukaubad, "Hoida temperatuuril alla 18° " külmutatud toidukaubad. Viimasel juhul peab olema veel
Seega ei ole ôiglane ôigus "sobiv" ôigus. Küll aga on sobiva ôiguse näiteks kohtuniku otsus. Tegu on otsusega, mis peab arvesse vôtma kôiki üksik juhuga seotud juriidilisi fakte ja otsustamisel lähtuma objektiisest ôigusest. Pôhimôtteliselt sisaldab ôiguskord kahte liiki ôiglust: vôrdsustavat ja jaotatavat. Vôrdsustav ôiglus realiseerub valdavalt eraôiguse valdkonnas. Jaotatava puhul peetakse silmas riigi suhet kodanikesse. Relatiivne, subjektiivne õigus, millele vastab ainult teatava isiku 129 või teatavate isikute kohustus. Absoluutne, subjektiivne õigus, millele vastab kõikide kohustus. 353. Mida tähendab kaks lähenemist õigusele: legistlik (lad. k. Lex seadus) ja juristlik (lad. k. Jus õigus) 354. Milline on positiivse ja ülipositiivse õiguse vahekord?
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esi...
Eesti oiguskorras voivad valitsus ja ministrid vastu votta intra legem ja praeter legem maaruseid. Intra legem maaruste vastuvotmine tuleneb pohiseaduse §-dest 87 ja 94 ja praeter legem maaruste vastuvotmine pohiseaduse §-dest 3, 87, ja 94. 345. Mida tahendab, et oigusnormid ei ole lihtsalt olemisnormid vaid pidamisnormid? 346. Kuidas maaratleda absoluutne subjektiivne oigustus; relatiivne subjektiivne oigustus; konstitutiivne ehk oigustmoodustav oigustus; isiku-, perekonna- ja varanduslik oigustus? 347. Millised on uksikkodaniku huvid riigi suhtes (3) ja milline on neist huvidest lahtuv subjektiivsete avalike oiguste liigitus? 348
Seda suurust mõõdetakse tavaliselt ühikus 1 g/m3. Õhuniiskust saab väljendada ka küllastunud auru mõistet kasutades. Sel juhul hinnatakse, kui suure osa maksimaalselt võimalikust veeauru kogusest moodustab tegelikult õhus olev veeaur. Selleks mõõduks võib kasutada antud temperatuuril õhus oleva veeauru rõhu pt ja samale temperatuurile iseloomuliku küllastunud veeauru rõhu ptk suhet, mis on väljendatud protsentides. Nii on määratud õhu relatiivne ehk suhteline niiskus Srel: Srel = pt / ptk . 100% . Relatiivset niiskust saab väljendada ka absoluutse niiskuse kaudu: Srel = t / tk . 100%, kus t on õhu absoluutne niiskus antud temperatuuril ja tk küllastunud veeaurule vastav absoluutne niiskus samal temperatuuril. Õhuniiskuse määramiseks kasutatakse asjaolu, et vedeliku aurumisel lahkuvad vedelikust eelkõige kiiremini liikuvad molekulid. Selle tulemusel vedeliku molekulide keskmine
I Sissejuhatus asjaõigusesse Asjaõiguse allikad Asjaõigus sisaldub valdavalt AÕS-s. Kuna nimetatud seadus oli uue eraõigusliku korra esimeseks seaduseks, tuli sellesse võtta ka osa selliseid sätteid, mis eeskujuks olnud BGB-s asusid üldosas( eriti asju puudutavad sätted: asi, oluline osa, päraldis jne). Kuigi Saksa õiguses loetakse neid sätteid asjaõiguslikeks ja nende asumine asjaõiduses ei ole patt, viidi neee hiljem siiski AÕS-st üle uude TsÜS-i. Sellega on Eesti eraõigus kujundatud ülesehituselt küllaltki sarnaseks Saksa eraseadustikuga. AÕS kõrval sisaldub materiaalset asjaõigust ka teistes seadustes, millest olulisemateks on AÕSRS, KOS, TsÜS ja KRS. Asjaõiguse koht eraõiguse süsteemis Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses tähenduses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paidalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja...
viisil asjaõiguslik tähendus. Erandlikult saab omandi ulatust AÕS § 79 lg 2 järgi alusdokumentide kaudu vahendada kinnisasja kaasomandi valdamist, kasutamist ja kaasomandi lõpetamist puudutavate kokkulepete avalikustamise näol. (p 12) - Eelmärke puhul säilib kinnisasja omanikul jätkuvalt võimalus kinnisasja käsutada, sh seda nii võõrandada kui ka piiratud asjaõigustega koormata. - Eelmärke tagajärjeks on aga eelmärkega vastuolus oleva käsutuse relatiivne tühisus. Järelikult on eelmärkega tagatud nõudeõigust kitsendav käsutus tühine üksnes eelmärke järgi õigustatud isiku suhtes ja seda niivõrd, kuivõrd õigustatud isik tühisusele tugineb. (p 15) - Olukorras, kus hagejal oli õigus nõuda lepingu eseme üleandmist, ilma et seda koormaksid kolmandate isikute õigused, kahjustasid ja piirasid kostjate kasuks sisse kantud kohtulikud hüpoteegid hageja eelmärkega tagatud omandiõiguse ülekandmise nõuet
Tegemist on nn. "õiguslausega". Seega on õiguslaused sellised laused, mis sisaldavad ülestähendust õiguse sisu või õiguse kehtimise kohta. Õigusnorm kirjutab midagi ette, tagab või jätab koguni millestki ilma. Õigusnormid on niisiis käitumiseeskirjad, mis on formuleeritud õiguslausetena. Õigusnormid on kas kehtivad või mitte (ei saa öelda tõesed või väärad). ÕIGUSTUS 355. Kuidas määratleda absoluutne subjektiivne õigustus; relatiivne subjektiivne õigustus; konstitutiivne ehk õigustmoodustav õigustus; isiku-, perekonna- ja varanduslik õigustus? Subjektiivne õigus on positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev ja kuuluv õigustus. Subjektiivses õiguses peegelduvad nii õigussubjekti HUVI kui ka VÕIM. Rooma juristi Ulpianuse huviteooria kohaselt on peamiseks õiguse määrajaks huvi: "Kui asi puudutab Rooma riigi huvi, on see avalik õigus, kui eraisiku kasu, siis eraõigus"
Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe on tsiviilõiguslik suhe, milles ühel isikul on õigus nõuda teiselt isikult mingi teo teaostamist või vastupidi, mingist teost hoidumist. Võlasuhtes on suhte subjektid üheaegselt kindlaks määratud (nn relatiivne õigussuhe erinevalt absoluutsest, nagu nt omandisuhe, kus on määratud vaid suhte üks pool) ning nende subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused on suunatud mingile konkreetsele objektile, nagu asjad, asjaõigus, raha, teenused jms. TSÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, samuti õigusvastastest tegudest. Võlasuhe võib tekkida: 1. lepingust; 2
Joonis 3.5: m¨argi morfoloogiline puu. 79 tatud m¨arkide morfoloogilise indeksi v¨a¨artus on arvutatud lugedes kokku m¨argid, kus antud m¨ark esineb. Et indeksi v¨a¨artus s~oltub otseselt m¨arkide arvust n = 14, mis on m¨a¨aratud andmebaasis kirjeldatud m¨argihulgaga, siis on otstarbekas kasutada m¨argivalimi suurust arvestavat relatiivset indeksit. Saadud relatiivne indeks pole kaugeltki sobivaim meetod m¨arkide ot- simiseks, kuna otsitav m¨argikuju v~oib olla esmapilgul mitte seostatav (nt. oleks suhteliselt m~ottetu otsida seostatuna m¨argiga), kuid see polegi eesm¨argiks. Eesm¨argiks on korrastava mehhanismi avamine kanji semantika seletamiseks, mida saaks kasutada n¨aiteks lk.42 toodud leksi- kograafiliste probleemide argumenteeritud lahendamiseks. Morfoloogilise indeksi plussid ja miinused on esitatud kokkuv~otvalt tabelis.
1 2 või KarS § 83 lg-tes 3 või 4, § 83 lg-s 2 või § 83 lg-s 2 nimetatud kolmandalt isikult, kellele vara konfiskeerimisotsustuse tegemise ajal kuulub. Seega ei ole konfiskeerimisotsustuse toime piiratud mitte üksnes esemeliselt (otsustuses nimetatud konfiskeerimise objektiga), vaid ka isikuliselt (isikuga, kellelt ese konfiskeeritakse). Teisisõnu ei ole konfiskeerimise toime mitte absoluutne, vaid relatiivne, sest see ei mõjuta mitte määratlemata isikute ringi, vaid üksnes konfiskeerimisotsustuse adressaadi õigusi konfiskeeritavale esemele. Sarnaselt on Riigikohus konfiskeerimise toimet mõtestanud ka varem (vt Riigikohtu üldkogu 16. mai 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-88-07, p 37 ja kriminaalkolleegiumi 11. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-97-10, p 33). 57. Üldkogu hinnangul on KarS § 85 selline tõlgendus kõige paremini ühitatav PS §-s 32 sätestatud omandipõhiõiguse üldise
sellesse on võimalik siseneda mistahes tavaruumi koordinaadi punktist ja kehad teleportreeruvad „sealt“ mistahes tavaruumi punkti. 1.1.3 Kehade tõelised ja näilised endised asukohad ruumis Kõikide kehade liikumised Universumis on suhtelised ehk relatiivsed. See tähendab seda, et mistahes keha liikumist kirjeldatakse mingisuguse taustsüsteemi suhtes. Näiteks inimese liikumine jõe peal sõitval laeva tekil on relatiivne ( sest inimese liikumine toimub laeva suhtes ), kuid laeva liikumist ( koos reisijaga ) jõe kalda suhtes nimetatakse kaasaliikumiseks. Reisija liikumist jõe kalda suhtes nimetatakse aga absoluutseks liikumiseks. Kui inimene liigub planeedil Maa ruumipunktist A punkti B, siis kulub ju sellele alati mingisugune ajavahemik ja läbitakse alati ka mingisugune ruumiline ulatus. Näiteks tavapärases korterelamus või majas liikuv inimene sooritab asukoha muutuse ruumis mingisuguse aja vältel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
