vedelikukogus ei vähene. Oma vedelikuga tasakaalus olevat auru nimetakse küllastunud auruks. Kui õhus olev veeaur muutub küllastunuks, siis võib tekkida udu, maha langeda kaste või tekib hall või härmatis. 9. Õhuniiskus Õhuniiskuseks nimetatakse veeauru sisaldust õhus. Õhuniiskust iseloomustatakse mitme erineva füüsikalise suurusega: 1. Absoluutne niiskus veeauru mass grammides ühes kuupmeetris õhus (). 2. Suhteline ehk relatiivne niiskus näitab, kui kaugel õhus olev veeaur on küllastunud olekus, väljendatakse protsentides. Srel= , kus S - suhteline niiskus (%) , -absoluutne niiskus (g/m3) rel Kui absoluutne niiskus ei muutu, siis õhutemperatuuri langedes muutub õhus leiduv veeaur varem või hiljem küllastunuks tekib udu, kaste või sademed jne. 3. Kastepunkt õhutemperatuur, mille juures temas leiduv veeaur muutub küllastunuks.
lihvida. Lihvitud laudpõrandale kinnitatakse kas puitplaat; vineer või kipsplaat. Kinnitus peab toimuma kas 22mm pikkuste klambritega või kruvidega 10 cm-ste vahedega plaadi mõlemas suunas. Pudist aluspõrandate absoluutne niiskusesialdus ei tohi ületada 8% (ekvivalente väärtusele 40% suhtelist niiskust). Jälgi, et liim, materjal kui ka õhutemperatuur oleksid 24 tundi enne paigaldadust ja ka paigalduse ajal vähemalt +18 kraadi. Relatiivne õhuniiskus peaks olema vahemikus 30%-60%. Paigaldamine Põrandakatte ääre peab tõusma seinale vähemalt 10cm kõrguseni. Juhul kui paigaldatakse ka seinakte, peavad ääred üksteist katma vähemalt 3 cm. Torud, mis läivad põrandat, peaksid asetsema nii seinast kuia üksteisest vähemalt 4 cm kaugsel. Tõmba pliiatsiga seintele sirged jooned umbes 10 cm kõrgusele kõikjal, kuhu põrandakatet on kavas paigaldada. Kanna väiksed hambulise pahtilabida abil liim seintele kui märgitud piirini
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Tõe korrespondentsiteooria..................................................................................................... 4 Pragmatismi tõeteooria ..................................................................................................... 6 Tõe koherentsiteooria.............................................................................................................. 7 Tõesus matemaatikas............................................................................................................. 8 Objektiivne tõde.......................................................................................................
Üldse räägitakse termodünaamikas mitte gaasist endast, vaid selle olekust, mõeldes viimase all olekuparameetrite väärtuste komplekti. Olekuparameetrite muutumist nimetame termodünaamikas protsessiks; kui see on väljendatav tasakaaluolekute ajalise järgnevusena, on protsess tasakaaluline. Gaasi universaalkonstant- gaasi universaalkonstant R on töö, mida teeb 1 mool gaasi isobaarilisel paisumisel kui temperatuur tõuseb 1K võrra. Absoluutne ja relatiivne niiskus- Suhteline ehk relatiivne niiskus on õhus leiduva veeauru koguse ja selles õhuosas samadel füüsikalistel tingimustel maksimaalselt sisalduda võiva veeauru koguse suhe.Relatiivset niiskust võib defineerida ka kui füüsikalist suurust, mis näitab, millise osa moodustab absoluutne niiskus sellest niiskusest, mis antud temperatuuril küllastaks.Suhtelist niiskust väljendatakse protsentides. Mida soojem on õhk, seda enam saab ta sisaldada veeauru
FÜÜSIKA MEHAANIKA 2.peatükk Mehaaniline liikumine- keha asukoha muutmine ruumis aja jooksul Punktmass- keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata Trajektoor- joon, mida mööda keha liigub Nihe- keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik Taustsüsteem- koosneb taustkehast, sellega seotud koordinaadistikust ja aja mõõtmise süsteemist Taustkeha- keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldadakse Vaba langemine- kehade kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väike 3.peatükk Ühtlane sirgjooneline liikumine- sirgjooneline liikumine, kus mistahes võrdsete ajavahemike jooksul sooritatakse võrdsed nihked. Liikumisvõrrand: x=x0+vt. Kiiruse võrrand:v=v0+at Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine- sirgjooneline liikumine, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra. Liikumisvõrrand:x=x0+vt+(att)/2 Kiirendus- kiiruse muut ajaühikus a=(v-v0)/t 4.peatükk Newtoni esimene seadus- vastasmõju...
· Puhas energiaallikas--energiaallikas, mis Maa tingimustes maksimaalselt kasutab ära vahetult maavälist energiat. Maaväliseks energiaks vahetult on põhiliselt Päikese kiirgus. · Reaalne gaas--laiemas tähenduses reaalselt eksisteeriv gaas. Kitsamas tähenduses gaas, mille omaduste seletamisel ei piisa ideaalse gaasi mudelist. · Rekristallisatsioon--faasisiire, kus aine muudab oma kristallstruktuuri tahke agregaatoleku piires. · Relatiivne niiskus--protsentides avaldatud suurus, mis väljendab õhu absoluutse niiskuse suhet antud temperatuuril küllastunud aurule vastava absoluutse niiskuse väärtusesse samal temperatuuril. · Siirdesoojus--soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku aine kohta. · Siirdetemperatuur--temperatuuri väärtus antud rõhul, millest kõrgemal on aine ühes, madalamal aga teises faasis.
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LAOHOIDJA LH 2 MIRJAM TAMMERIK VALIMISTE FUNKTSIOON, VALIMISSÜSTEEMID Referaat Juhendaja: Margit Veskimäe, ühiskonnaõpetuse õpetaja Paide 2010 SISUKORD Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Majoritaarne valimissüsteem (ka enamusvalimised) ...........................................................................4 Proportsionaalne valimissüsteem (ka võrdelised valimised)................................................................6 Eesti Vabariigi Riigikogu valimised.....................................................................................................7 Valimiste funktsioonid...............................
õhuhapnik). 20. aurumine on vedeliku osakeste väljumine vedelikust läbi tema vaba pinna. Aurumisega väljuvad need vedeliku pinnakihis olevad osakesed, mille soojusliikumise kiirus on keskmisest suurem. Kondenseerumine on õhu küllastumine veeauruga õhutemperatuuri langemise tõttu. Kondenseerumine tähendab tihenemist, aine üleminekut gaasilisest vedelasse või tahkesse olekusse. 21. Õhuniiskuse karakteristikud veeauru rõhk, absoluutne ja relatiivne niiskus, niiskuse defitsiit, katsepunkt jt. 22.
õhukeskkonna tingimustega elu-ja ühsikondlikes ruumides, kus inimene veedab olulise osa oma ajast. Keskkonna temperatuur mõjutab ka tööviljakust. Optimaalsest kõrgem ja madalam temperatuur võib tööviljakust märgatavalt vähendada. Optimaalsest kõrgema õhutemperatuuri puhul võib optimaalsest mõnevõrra erinev (eeskätt madal) temperatuur tööviljakust soodustada. Tihedalt on seotud ruumi temepratuuriga relatiivne õhuniiskus (protsent maksimaalsest võimalikust veeauru kogusest õhus). Ohtlik on tervisele esmajoones kõrge üle70% õhuniiskus. See tugevdab nii liialt kõrge kui madala õhutemperatuuri ebasoodsat mõju. Õhuniiskus alla 30% põhjustab halba enesetunnet -nina ja silmalimaskesta ärritust. Siiski on oht üldiselt väiksem kui kõrge õhuniiskuse puhul. Optimaalne õhuniiskus on enamasti 40-60%. Optimaalne õhu liikumise kiirus on 0,03- 0,1m/s
Kiirgusbilanss- juurdetulnud ja lahkunud soojusjuhtivus- soojus antakse edasi molekulide sisalduvat veeauru tihedust g/m3. *Relatiivne niiskus kiirgusvoogude vahe. Selle kaudu isel saabunuid ja kaootilise liikumise kaudu. Õhu soojusjuhtivus on väga (r)- õhus oleva veeauru rõhu suhe samal temp õhku lahkunud nergiavooge. KB sõltub koha geograafilisest väike, siis soojeneb sel teel ainult aluspinna kohal väga küllastuva veeauru rõhusse, väljendatuna %des. Näitab, laiusest, aastaajast, aluspinnast (mnner, ooken), ilmast. õhuke õhukiht. *Konvektsioonivoolud- tekivad aluspinna kuivõrd lähedal on õhk küllastumisolukorrale. Kui õhk Geograafiilise jaotuse isel kasut KB isojooni, need on ebaühtlase soojenemise tagajärjel. Alumine, rohkem oleks täiesti kuiv (kõrbes), siis relat niiskus oleks 0%, kui jooned, mis ühendavad ühesugusekiirgusbilansiga ko...
tihti seotud kutsetööga (ahjutolm, puidutolm, tsemenditolm jm.). Elamutolm Allergiseeriva toime poolest on olulisem elamutolm. Elamutolm on paljudest komponentidest koosnev olmeallergeen, mis on igas korteris või majas erinev. Tänapäevaks on selgunud, et elamutolmu kõige olulisem allergiseeriv osa on lestad. Elamutolmu lestad on mikroskoopilised putukad, palja silmaga neid ei näe. Elamiseks vajavad nad teatud tingimusi - soodne on relatiivne niiskus 65-80 % ja optimaalne temperatuur 25-30° C. Sellised tingimused on sageli just vanemates ahiküttega majades. Meeliskohaks on tolmu koguvad esemed - madratsid, vaibad, padjad, pehme mööbel, voodid. Väga sageli on elamutolmu lestad lapsepõlves algava atoopilise astma põhjustajad, kuid võivad põhjustada vaevusi ka silmade, nina ja naha poolt. ÕIETOLMUD Puude õietolm Õietolmu hooaeg algab varakevadel puude õietolmuga. Peamisteks allergiahaiguste
Kuna ilm on pea kogu aeg pilvitu, siis soojendab Päike maapinda palju. Selletõttu on troopiline õhumass väga soe. Õhuniiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal. Troopiline mandriline õhumass on väga kuiv, aga troopiline mereline õhumass on niiske. 3. Absoluutne, suhteline niiskus, temperatuur Absoluutse niiskuse all mõistetakse ühes kuupmeetris niiskes õhus sisalduvat veeauru massi. Suhteline niiskus ehk relatiivne niiskus on õhus oleva ja õhu temperatuurile vastava küllastava veeauru rõhu suhe, mis on väljendatud protsentides- sõltub õhutemperatuurist, kuna sooja veeauru mahutavus on suurem. Relatiivne niiskus on tavaelus kõige tuntum ja ka inimese poolt kõige paremini tajutav niiskuse karakteristik. Kui väljas on udu või sajab lausvihma on suhteline niiskus tavaliselt väga lähedane või võrdne 100%, sest siis on õhk veeauruga küllastunud (või väga lähedal sellele).
erinev. Suvel toob tsüklon kaasa pilves, sajuse ja jaheda ilma. Talvel aga kaitsevad tsüklonis olevad pilved maapinda jahtumise eest ja võib kujuneda suhteliselt soe kauni lumesajuga ilm. Antitsüklon - kujutab endast õhupöörist, mille keskmes valitseb kõrgrõhkkond ja tuuled puhuvad keskelt äärealade poole. Põhjapoolkeral puhuvad tuuled antitsüklonis päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva. Antitsükloni keskmes valitsevad laskuvad õhuvoolud. Laskudes õhk soojeneb, relatiivne õhuniiskus langeb, pilved hajuvad ning tekib selge, stabiilse temperatuuriga enamasti nõrga tuulega ilm, mis suvel on soe ja talvel seevastu käreda pakasega. Tsüklonid ja antitsüklonid liiguvad üksteise kannul mööda kindlaid trajektoore. Eesti kliimale on tähtis Islandi piirkonnast tulevad tsüklonid. Tsükonite ja antitsüklonite teket ning nende liikumist mõjutavad maakeral üsna püsivalt suured madala- või kõrgrõhuga alad, mida nim ka atmosfääri mõjukeskusteks.
selle veeauru osarõhk õhu kui gaaside mehaanilise segu kogurõhus. Sellepärast võimegi veeauru sisaldust õhus hinnata veeauru rõhu kaudu.2)absoluutne niiskus- 1 m3 õhus oleva veeauru hulk grammides. See näitab õhus sisalduva veeauru tihedust g/m3. 3)Relatiivne niiskus- õhus oleva veeauru rõhu suhe samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhusse, väljendatuna protsentides. See näitab, kuivõrd lähedal on õhk küllastumisolukorrale. Kui õhk oleks kuiv täiesti kuiv, siis relatiivne niiskus oleks 0% (kõrbes), kui aga õhk on veeauruga küllastunud, siis oleks relatiivne niiskus 100% (udu korral).4)küllastusvajak- antud temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu ja õhus tegelikult oleva veeauru rõhu vahe. See näitab, kui kaugel on õhk küllastusest. Täiesti kuiva õhu korral küllastusvajak võrdub maksimaalse rõhuga antud temperatuuril. Küllastuse korral küllastusvajak võrdub aga nulliga.5)kastepunkt- temperatuur,
Sademed ületavad auramise. Eesti asub mõõdukalt liigniiskes piirkonnas. Päikese kiirgusrežiimi mõjutavad samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhusse, väljendatuna protsentides. See näitab, kuivõrd lähedal on õhk küllastumisolukorrale. suurel määral pilvitus. Kõige päikesepaistelisem on juuni ja kõige vähem päikest on novembris ning detsembris. Aastalõikes n meil kõige Kui õhk oleks kuiv täiesti kuiv, siis relatiivne niiskus oleks 0% (kõrbes), kui aga õhk on veeauruga küllastunud, siis oleks relatiivne niiskus külmem kuu veebruar. 100% (udu korral).4)küllastusvajak- antud temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu ja õhus tegelikult oleva veeauru rõhu vahe. See näitab,
VAESUS Sotsialoogia iseseisev töö Tartu 2009 ,,Vaesus ja selle mõõtmine. Vaesuse suundumused Eestis" Vaesus on oluline sotsiaalne probleem kogu maailmas, sealhulgas ka arenenud riikides. Käesoleva ülevaatega tutvustame suhtelise vaesuse, absoluutse vaesuse ja elatusmiinimumi mõisteid ning näidatame, kuidas tarbimiskaalude valik mõjutab erinevate leibkonnatüüpide vaesuse näitajaid. Vaesuse määratlused ja mõõtmisviisid: Vaesust võib määratleda nii inimeste, leibkondade kui ka riikide tasemel. Maailmas on nii rikkaid kuid vaeseid riike, kusjuures Euroopa riigid on enamasti jõukad ja seal on suurema osa inimeste elujärg heal tasemel. Siiski pole vaesus Euroopaski tundmatu. Vaesus on mitme mõõtmeline mõiste, kusjuures vaesuse erinevad komponendid on omavahel seotud majanduslikult vaene isik on sageli halvem tervisega, s.t. on ka tervise poolest vaene, rahalises kitsikuses pere lapsed jäävad tihti ilma hea hariduseta, m...
Kogu külmatöötluse saavad liilia sibulad Hollandis Valime kohalikes tingimustes ajatamiseks sobivad sordid järgmistest rühmadest: Aasia-hübriidid, Ida-hübriidid, LA-hübriidid ja Longiflorum-hübriidid Eraldi sordid on lõikeõite tootmiseks ja potikultuuri jaoks Nõuded kasvuhoone ja kasvutingimuste suhtes: Kastides kasvatamisel temperatuur varrejuurte moodustamise ajal 12-13º, kasvuajal 14-16º, päeval päikesega 22-25º, relatiivne õhuniiskus 80-85% Kasvutingimuste muutmiseks kasutada ventilatsiooni ja varjutamist. pH Aasia- hübriididel 6 – 7, Ida- LA ja Longiflorum hübriididel 5.5-6.5 Võimalik ettekasvatamine juurutusruumis 3-4 nädalat 10-13º juures Kastides kasvatamine: Eelajatamisel võib kaste juurutusruumis hoida seni kui võsud on 8-10 cm pikad. Istutamisel peab sibulate alla jääma 3-4 cm substraati, peale aga talvel 6-8 ja suvel 10-12 cm. Istutamise
sunni rakendamise võimalusega või kätkeb sunni rakendamist. Kuigi õigusnorm, millel õigussuhe põhineb, on abstraktne, siis õigussuhe on alati konkreetne, sest see tekib konkreetsete isikute vahel, konkreetsel juhtumil ja asjaoludel. 1. Mis on subjektiivne õigus? Selgita! Subjektiivne õigus on õigus, mis kuulub kindlale isikule nt mul on õigus omada konkreetset arvutit. Eraõiguses võib subjektiivset õigust: absoluutne, relatiivne ja konstitutiivseks. Absoluutne subjektiivne õigus kujutab endast õiguslikku võimu inimese või asja üle teda vahetult mõjutada ja kolmandate mõju välistada. Relatiivne subjektiivne õigus ehk nõudeõigus annab õiguse nõuda kolmandalt isikult tegevust või tegevusetust. Konstitutiivne subjektiine õigus ehk õigusmoodustav õigus, mis annavad selle omajale võimu ühepoolselt õigust muuta.
Termosüsteemides inimese südamerütmi kasutamise võimalikuse uuring Kokkuvõte Tänapäevase temperatuurimugavuse teooria järgi on ainevahetuse kiirus(metabolic rate) ja riiete isolatsioon ühed olulised kriteeriumid mis mõjutavad inimese temperatuuri tunnetust. Südamerütm on olulises seoses inimese ainevahetuse kiirusega seega võib uskuda, et see on otseses või vähemalt kaudses seoses inimese temperatuurimugavusega. Tänapäeva teooriates on inimese temperatuurimugavuse analüüsid tehtud põhiliselt lähtudes erinevate kehaosade temperatuurist või kogu keha temperatuurist, kuid südamerütmi mõju uuritavale valdkonnale pole siiani veel väga põhjalikult analüüsitud. Selles artiklis kirjeldatakse uuringut, mille eesmärk oli just uurida seos inimese südamerütmi ja välistemperatuuri vahelisi seoseid erinevate tegevuste vältel. Lisaks uuriti kas kehamassiindeks ja katsealuse sugu mõjutavad katsetulemusi. Tulemused näitasid, et südamerütmis oli märgat...
h1 = 10,2 mm h4 = 9,8 mm h2 = 10,1 mm h5 = 10,3 mm h3 = 9,9 mm h6 = 9,7 mm hk = 10mm n hk = 1/n hi i=1 i = hk - hi - absoluutne viga n 1 k = / n i n-1 k= 0,2mm - relatiivne viga k = 100 [%] hk =2% 8 10 Ühtlane kulgliikumine. ( v=const) v = S /t = const Ühtlaselt muutuv kulgliikumine. ( a=const) v = v0 ± at ; s = v0t ± at²/2 ; v = 2as Mitteühtlaselt muutuv sirgliikumine. ( v const ; a const ) v = ds/dt ; a = dv/dt Ühtlane ringliikumine vt. lk. v = const. ; = const. vt. samuti lk.
8. Kuidas on võimalik tagada ruumide hea sisekliima? Tagada sobiv õhutemperatuur ruumis (liiga palavas keskkonnas suureneb higieritus, toimub vedeliku ja soolade kadu ning töövõime langus, liiga jahedas keskkonnas võivad tekkida külmavärinad ning võivad tekkida hingamisteede haigused, optimaalne temperatuurivahemik 18 24° C), tagada sobiv õhuniiskus (liiga kuiv õhk ärritab limaskesti, liiga niiske õhk suurendab külmetamisohtu ning krooniliste haiguste süvenemist, optimaalne relatiivne õhuniiskus 40 60%), tagada ühtlane õhu liikumise kiirus (ebaühtlane õhu liikumise kiirus põhjustab lihas ja närvipõletikke, külmetushaigusi, töövõime langust, optimaalne õhu liikumise kiirus 0,1 0,4 m/s), tagada ruumi varustatus värske õhuga. (konspekt) 9. Millised on töökeskkonna keemilised ohutegurid? Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. (konspekt) 10. Millised on töökeskkonna bioloogilised ohutegurid? Mikroorganismid (bakterid,
Normaalrõhk on 1013 mb/ 760 mmHg. Õhurõhu muutus tähendab ilma muutust. Kõrge ÕR→ selge päikeseline ilm. Madal ÕR→ pilves, sageli sajune ilm. 2.Õhutemperatuur Troposfääris langeb õhutemperatuut 1 km tõusu korral 6 kraadi. Õhutemperatuur on ööpäevane ja aastaajaline rütm. 3.Õhuniiskus- veeauru sisaldus õhus Sooja õhku mahub veeauru rohkem kui külma õhku. Kui õhk küllastub veeaurust, siis tekivad pilved, udu või muu taoline. Ilmaennustus on oluline suhteline e relatiivne õhuniiskus. Väljendatakse protsentides. %- näitab kui palju on puudu küllastunud olekust. 75% → küllastunud olekus puudu 25% 4.Tuul tekib õhurõhkude erinevusest. Tuule kiirus sõltub rõhkude erinevuste suurusest. 4. Ilm ja kliima Ilm- õhkkonna hetkeseisund mingis paigas Kliima- maakera mingile piirkonnale omane ilmade vaheldumise viis ja kord Mandriline ja mereline kliima
liikumise kiirus; 21) punkti liikumise kiirendus; 22) nurkkiirus; 23) nurkkiirendus; 24) normaalkiirendus; 25) tangensiaalkiirendus; 26) aksipetaalkiirendus; 27) punkti kiiruse projektsioon teljele; 28) punkti kiiruse projektsioon tasapinnale; 29) punkti kiirenduse projektsioon teljele; 30) punkti kiirenduse projektsioon tasapinnale; 31) trajektoori kõverusraadius; 32) pöörlemiskiirendus; 33) punkti kaasaliikumise kiirus; 34) punkti relatiivne kiirus; 35) punkti kaasaliikumise kiirendus; 36) punkti relatiivne kiirendus; 37) punkti kaugus pöörlemisteljest; 38) Coriolise kiirendus; 39) keha raskuskeskme koordinaadid; 40) punkti poolt läbitud kaare pikkus; 180. Sõnastada dünaamika I aksioom. 181. Sõnastada dünaamika II aksioom. Kirjutada ka valem. 182. Sõnastada dünaamika III aksioom. 183. Sõnastada dünaamika IV aksioom. Kelle nime see aksioom kannab? 184
liikumise kiirus; 21) punkti liikumise kiirendus; 22) nurkkiirus; 23) nurkkiirendus; 24) normaalkiirendus; 25) tangensiaalkiirendus; 26) aksipetaalkiirendus; 27) punkti kiiruse projektsioon teljele; 28) punkti kiiruse projektsioon tasapinnale; 29) punkti kiirenduse projektsioon teljele; 30) punkti kiirenduse projektsioon tasapinnale; 31) trajektoori kõverusraadius; 32) pöörlemiskiirendus; 33) punkti kaasaliikumise kiirus; 34) punkti relatiivne kiirus; 35) punkti kaasaliikumise kiirendus; 36) punkti relatiivne kiirendus; 37) punkti kaugus pöörlemisteljest; 38) Coriolise kiirendus; 39) keha raskuskeskme koordinaadid; 40) punkti poolt läbitud kaare pikkus; 180. Sõnastada dünaamika I aksioom. 181. Sõnastada dünaamika II aksioom. Kirjutada ka valem. 182. Sõnastada dünaamika III aksioom. 183. Sõnastada dünaamika IV aksioom. Kelle nime see aksioom kannab? 184
kujutise jälgimine ekraanil olema puhkepausideta 2.7.Nahaärritus Nahaärritus on suhteliselt harv kaebus seoses arvutitööga. Mõned inimesed tajuvad arvutiga töötades nahaärritust, samuti võib esineda naha punetust. Taoliste ilmingute täpne põhjus pole teada, arvatavalt on teiste tegurite seas olulisel kohal nii tööruumi kuiv õhk, staatiline elekter kui ka individuaalne tundlikkus. Sageli on leitud, et taolisi vaevusi aitab leevendada õhu kõrgem relatiivne niiskus ning suurem värske õhu juurdevool. 2.8.Printeritega seotud ohud Printerite intensiivse töö käigus võib õhku erituda mitmeid ühendeid, eelkõige värvaine komponente ja paberitolmu. Mitmesuguste ärritavate ainete tekkimisel peetakse peasüüdlaseks episoodilist osooni teket (kõrge temperatuuri juures trükitsüklite vältel). Ärritavaks aineks võib olla kas osoon ise või selle mitmesugused reaktsiooniproduktid. Kui printer ei ole töös üle 50%
vastab küllastunud aurule. Keemine Keemine on aurumise erijuht, mille korral saab vedeliku küllastunud auru rõhk võrdseks välisõhu rõhuga. Sel juhul tekivad vedelikus aurumullid, mis on täidetud küllastunud auruga. Keemisele vastba kindel temp. keemistemperatuur. Vedeliku keemisel ei muutu temperatuur. Keemiseks nim. vedeliku aurustumist keemistempertauuril. Õhuniiskus Absoluutne niiksus näitab veeauru massi õhu ruumalaühikus(1g/m3). Relatiivne ehk suhteline niiskus: Srel= (pt ptk) 100% (pt-õhus oleva veeauru rõhk, ptk-küllastunud veearuru rõhk.) Relatiivset niiskust saab väljandada ka absoluutse niiskuse kaudu: Srel= (pt ptk) 100% (pt- absoluutne niiskus antud temperatuuril, ptk-küllastunud veearurule vastav vastav absoluutne niiskus samal temperatuuril.) Õhuniiskuse määramiseks kasutatakse asjaolu, et vedeliku aurumisel lahkuvad vedelikust eelkõige kiiremini liikuvad molekulid
töökoha. 1.1.5. NAHAÄRRITUS Nahaärritus on suhteliselt harv kaebus seoses arvutitööga. Mõned inimesed tajuvad arvutiga töötades nahaärritust, samuti võib esineda naha punetust. Taoliste ilmingute täpne põhjus pole teada, arvatavalt on teiste tegurite seas olulisel kohal nii tööruumi kuiv õhk, staatiline elekter kui ka individuaalne tundlikkus. Sageli on leitud, et taolisi vaevusi aitab leevendada õhu kõrgem relatiivne niiskus ning suurem värske õhu juurdevool. 7 1.1.6. PEAVALU Peavalu võib olla põhjustatud mitmetest teguritest seoses arvutitööga, sageli aga on tõenäoliselt tegemist mitme teguri üheaegse toimega . Sagedasimad peavalu põhjused seoses arvutitööga on järgmised: peegeldav või pimestav ekraan, kujutise kehv kvaliteet, sobimatud prillid, töö hulgast või kiirest tempost tingitud stress, uue
(KLIINIK.EE 2009). 3.1.3 Nahaärritus Nahaärritus on suhteliselt harv kaebus seoses arvutitööga. Mõned inimesed tajuvad arvutiga 8 töötades nahaärritust, samuti võib esineda naha punetust. Taoliste ilmingute täpne põhjus pole teada, arvatavalt on teiste tegurite seas olulisel kohal nii tööruumi kuiv õhk, staatiline elekter kui ka individuaalne tundlikkus. Sageli on leitud, et taolisi vaevusi aitab leevendada õhu kõrgem relatiivne niiskus ning suurem värske õhu juurdevool (KLIINIK.EE 2009). 3.1.4 Stress Stress on organismi keerukas reaktsioon, mis algfaasis aitab organismil uue situatsiooniga kohaneda, ent mis ülitugeva ärrituse tõttu võib jõuda ka organismi kurnatuse faasi (sageli nimetatakse taolist reaktsiooni distressiks). Tööl arvutiga on ülemäärase stressi põhjustatud enamasti pigem töökorraldus kui arvuti ise. On mõistetav, et liigne töökoormus, ülemäära keerukad
vähemalt neli satelliiti (orbiidil liigub korraga vähemalt neli või rohkem GPS satelliiti). GPS loodi ja realiseeriti Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt ning originaalselt oli kasutuses 24 satelliidiga, mis asusid 20 200 km kõrgusel. See kujunes välja 1973. aastal, et üle saada eelmiste navigatsioonisüsteemide piirangutest. Satelliitside: GPS Paljud tsiviilisiku aplikatsioonid kasutavad ühte või rohkemat GPSi kolmest komponendist: täpne asukoht, relatiivne liikumine ja aja ülekanne. Mobiilsus: Kella sünkroniseerimine võimaldab aja üleviimist, mis on oluline jaamade omavaheliseks sünkroniseerimiseks, et lihtsustada ja kiirendada asukohtade leidmist, kui tehakse nt hädaabikõne vms. Esimesed sisseehitatud GPS seadmed tulid välja 1990. aastate lõpus. Kaardistamine: Nii tsiviilisikute kui militaartegelaste kaardistajad kasutavad paljusid GPS-i funktsioone. GPS kasutusalad: Asukoha määramine: Masina jälgimise süsteem,
ultraviolett nähtav valgus infrapuna Nähtav valgus: kehtestatud lainepikkuse standart 380-780 nm loomulik valgus ehk päevavalgus, kunstlik valgustus: hõõglambid, halogeenlambid, luminofoorlambid (lahenduslambid), LED lambid, laserid – ebasobiv valgustus TÖÖRUUMIDE SISEKLIIMA näitajad on: õhutemperatuur, relatiivne niiskus, õhu liikumise kiirus. Soojusmugavus sõltub: Optimaalsest temperatuurist – temperatuur, mis rahuldab enamiku (95%) inimesi antud riietuse ja tööraskuse järgi õhu liikumiskiirusest, suhtelisest õhuniiskusest, inimese aktiivsusest, riietuse soojuspidavusest. soojusmugavuse klass õhut. vertikaalne erinevus I väiksem kui 2 II väiksem kui 3
• Vibratsioonist tingitud kutsehaigust nimetatakse vibratsioontõveks. Pidevas kokkupuutes vibratsiooniga, võivad töötajal tekkida vibratsioonikahjustused juba 5 – 10 aastaga Enamasti tekib vibratsioontõbi pika tööstaaži (20 aastat ja enam) puhul. Vibratsiooniga kokkupuude EL töötingimuste uuring 2010-Vibratsiooniga puutub kokku 33% meestest, kuid ainult 10% naistest (võrreldes 2000.a. olukord muutuseta); Eestis vastavalt 45% ja 18%; Sisekliima • Õhutemperatuur• Õhu relatiivne niiskus• Õhuliikumine • Õhus tolmu kontsentratsioon Alates 01.07.2009.a. ei kehti Eestis Rahvatervise seaduse alusel sotsiaalministri poolt 28.12.1995.a. kehtestatud “Tööruumide mikrokliima tervisekaitsenormid ja – eeskirjad TKNE-5/1995.” Hetkel normid optimaalse ja lubatud mikrokliima kohta puuduvad, lähtuda tuleb standardist. (EVS-EN 15251)(SM on lubanud välja töötada vastavad juhendid, kuid hetkel neid veel ei ole) Õhutemperatuur
ümbritseva keskkonna temperatuur. Nomogramm võimaldab näiteks kiiresti määrata niiskuse, mille puit omandab suhteliselt kestval hoidmisel antud temperatuuril ja õhu suhtelisel niiskusel. 19. Selgitage mõisteid suhteline niiskus ja tasakaaluline niiskus Absoluutne niiskus: niiskus väljendatakse puidus leiduva vee ja absoluutselt kuiva puidu massi suhtena. (Praktikas enam kasutusel). Wa= (m - m0)*100 / m0 , % Relatiivne niiskus: niiskus väljendatakse puidus leiduva vee ja niiske puidu massi suhtena. Wo= (m - m0)*100 / m , % 20. Millise niiskuse-% on õhukuiv puit? Õhkkuiv puit ( W~15%) 21. Milline on puidu kuivamiskahanemine 3 lõike suunas? Joonistage skeem koos selgitustega. Tangentsiaal- ja radiaalsuunaline kokkutõmbumine võib erineda 1,5…10 korda Samuti erineb kokkutõmbumine ka piki- ja ristisuunaliselt
välispinna eri osadega (marrasnahk, juuksed, näo- ja ihukarvad, küüned ja huuled) või hammaste ja suuõõne limaskestadega ainult või peamiselt nende puhastamiseks, lõhnastamiseks või kaitseks, et säilitada nende seisundit, muuta nende välimust või kõrvaldada ebameeldivaid ihulõhnu. Kosmeetikavahendite kvaliteedinõuded: Tooted riknevad aja jooksul. Toodetel on säilimisaeg. Tooteid tuleb hoida +5C kuni + 15 juures. Õhu relatiivne niiskus peaks olema 55-70%. Ei tohi hoida otsese päikesevalguse käes. Ei tohi olla kihistunud. Ei tohi olla kõrvalisi lõhnu. Puudrilised tooted peavad olema hästi jahvatatud. Tooted ei tohi olla kihistunud. Lakid ei tohi olla paksenenud. Tooted ei tohi sisaldada kõrvalisi lisandeid. Tooted ei tohi tekitada nahaärritusi ega kutsuda esile allergilisi nähte. Nahahooldusvahendid peavad olema dermatoloogiliselt testitud. Jumestusvahendite eesmärk:
•isikukaitsevahendid Vibratsioon •Vibratsioon on mingi materiaalse keha võnkumine. •Lokaalne vibratsioon on tingitud masina poolt tekitatud vibratsiooni mõjust otse kontaktsele kehapiirkonnale (nt kätele). •Üldine vibratsiooni toime avaldub siis, kui vibreeriv masin paneb vibreerima põranda (aluspinna), kus töötaja seisab, ning siis kandub vibratsioon põrandalt jalgade kaudu kogu töötaja kehale edasi. Sisekliima •Õhutemperatuur •Õhu relatiivne niiskus •Õhuliikumine •Õhus tolmu kontsentratsioon Õhutemperatuur Optimaalne temperatuurivahemik 18 – 24º C Keemilised ohutegurid (1) Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. (2) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja käesolev seadus. (3) Ohtlike
EMÜ Sotsiaalinstituut Maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine 1. kursus PÕLTSAMAA LINNA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat Juhendaja: Triin Teesalu Koostaja: Annika Kartsepp Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. ÜLEVAADE PIIRKONNA AJALOOST JA HETKESEISUNDIST.....................................4 1.1. Põltsamaa linna ajalugu....................................................................................................4 1.2. Põltsamaa linna funktsionaale struktuur..........................................................................4 1.3. Haljastus ja heakord................................................................
. Keemilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid: kuidas mõjutab töötaja tervist, mida peab ette võtma terviseriskide vältimiseks; 11. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi loengus ära); Müratugevus: inimkõrvale ebasoodne al 60dB. Lubatud max tööohutusstandard 85dB Vibratsioon: Lokaalne- 2,5m/s2, Üldvibratsioon- 0,5m/s2 Õhu relatiivne niiskus norm 40-60%(piirid 30-70%) Õhuruumi töötaja kohta 10m3 12.Töötajate tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe. Mis etappides kulgeb, mis on sisu, kes teostab ja millega lõpeb?; 1)Sissejuhatav juhendamine (viib läbi töökeskkonnaspetsialist) ettevõtte töökorralduse, sisekorraeeskirjade ning töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide tutvustamist; 2) töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks
struktuur, mis ei võimalda niiskusel kapillaarselt levida. Suhtelise niiskuse 90-95% juures on plokkide veesisaldus ca 6,5% kaalust. Plokkide vähese veeimavuse tõttu on müüri- ja krohvimördil head kivinemistingimused isegi õhukese kihina, sest mördis oleva vee edasikandumine plokkidele on minimaalne. Plokkide krobeline pealispind tagab hea nakkumise mördi ja plokkide vahel. Katsed on näidanud, et korrektselt paigaldatud normikohase soojustusmaterjali puhul ei ületa relatiivne niiskus absoluutset niiskust ja kandekonstruktsioonis kondentsvett ei teki. Ekspluatatsiooni tingimustes on välisseinte niiskuse sisaldus ca 4% ja siseseintel 2-3% ja see püsib stabiilsena aasta ringi, mis omakorda aitab luua hoones tervisliku ja 3 meeldiva sisekliima. Konstruktsiooni piisava aurutiheduse aitab tagada seina viimistlemine seestpoolt tsementkrohvi või – pahtliga.
Sissejuhatus semiootikasse kordamisküsimused 1)Peirce'i märgitüübid Semiootikas on kolm elementi: esitis (märk), objekt ja tõlgend. Semioosi on 3 mõõdet ehk kolm märgisüsteemi: semantika ((märgi seos referendiga (märk suhtes objektiga), nt ikoon, indeks, sümbol)), süntaktik (märk ise oma olemusest n. Qualisign (tähistab kvaliteeti), sinsign (siin ja praegu), legisign (sõna)), pragmaatika märgi suhe kasutajaga, tõlgendiga nt rhema (üksik sõna, mõiste), dicent (ütlus, lause), argument (väide)). (4.loeng slaidid 8-10) Ikoon- Me peame teadma, millega võrrelda ikooni- millega sarnane (näib, lõhnab, kõlab, tundub, maitseb samamoodi). Diagramm on ikoon, sest näitab visuaalselt suhet ehk vahekorda. Foto, joonis- tõlgenduste tegemine, kultuur mõjutab meid. Metafoor-. Algebraline võrdlus-ikoon et nr erinevad, struktuur sama. Indeks- tähistaja ja tähistatava vahel on otsene füüsiline või põhjus-tagajärg suhe. Looduslikud märgid: suits, jalajälg, ...
vähendab. Tuul kui veeauru eemaldaja, soodustab auramist. Taimed vajavad väga palju vett, suurem osa sellest veest aurub taimedest lehtede kaudu välja. Auramise mõõtmisel määratakse, kui palju vett antud ajavahemikul on aurunud. Aurustumise mõõtmiseks evaporomeeter. Mida kõrgem temperatuur, seda suurem on aurumine. Õhu niiskus. Absoluutne niiskus ühes kuupmeetris sisalduva veeauru hulk grammides. Mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem veeauru võib õhk sisaldada. Relatiivne e. suhteline niiskus absoluutse niiskuse protsent antud temperatuuril õhku küllastavast veeaurust. Eriniiskuseks nimetatakse ühes kilogrammis niiske õhus sisalduva veeauru hulka grammides. Niiskuse defitsiit e. vajak õhus on antud temperatuuri juures maximaalselt võimaliku veeauru rõhu ja tegeliku veeauru rõhu vahe. Kastepunktiks nim temperatuuri, milleni tuleb õhku jahutada, et see osutuks veeaurust küllastunuks.
*Suurust A, mis võrdub punkti maksimaalse kaugusega asukohast x = 0, nimetatakse võnkeamplituudiks. *Suurust t + nimetatakse võnkefaasiks ja võnkumise algfaasiks. *Vähimat ajavahemikku, mille möödumisel liikumine kordub, nimetatakse võnkeperioodiks. 24. Punkti liikumine ringjoonel. Punkti liikumise erijuht ( liikumine pöörlemisel) nurkkiirus: =` nurkkiirendus: =``; v=* => - konstantne, mida väiksem kiirus, seda suurem kiirus. 25. Punkti liitliikumine (absoluutne, relatiivne, ülekande- e. kaasaliikumine). *absoluutne - DEF:Punkti liitliikumiseks ehk absoluutseks liikumiseks nimetatakse selle punkti liikumist koordinaatide süsteemi suhtes, mis on valitud põhiliseks. *relatiivne - DEF: Punkti liikumist liikuva koordinaatide süsteemi suhtes nimetatakse relatiivseks. *ülekande ehk kaasliikumine - DEF: Liikuva teljestikuga muutumatult seotud punkti liikumine paigalseisva teljestiku suhtes on ülekandeliikumine ehk kaasaliikumine. 26
ja absoluutseks kiirenduseks? 23 Punkti absoluutseks liikumiseks nimetatakse punkti liikumist liikumatu taustsüsteemi suhtes. Punkti absoluutseks kiiruseks nimetatakse punkti kiirust liikumatu taustsüsteemi suhtes. Punkti absoluutseks kiirenduseks nimetatakse punkti kiirendust liikumatu taustsüsteemi suhtes. 186. Mis on punkti relatiivne liikumine, kaasaliikumine ja absoluutne liikumine? Punkti relatiivseks liikumiseks nimetatakse punkti liikumist liikuva taustsüsteemi suhtes. Punkti kaasaliikumiseks nimetatakse liikuva taustsüsteemi liikumist liikumatu taustsüsteemi suhtes. Punkti absoluutseks liikumiseks nimetatakse punkti liikumist liikumatu taustsüsteemi suhtes. 187. Sõnastada kiiruste liitmise teoreemi ja Coriolise teoreemi punkti liitliikumisel. Kirjutada ka valemid. Kiiruste liitmise teoreem:
lumena jne. Maapinnalt ta aurab uuesti. Õhu niiskuse karakteristikud - Õhus oleva veeauru rõhk e mm Hg või mb. Mida rohkem õhk sisaldab veeauru, seda suurem on selle veeauru osarõhk õhu kui gaaside mehhaanilise segu kogurõhus - Absoluutne niiskus a on 1 kuupmeetri õhus oleva veeauru hulk grammides. Seega sisuliselt näitab absoluutne niiskus õhus sisalduva veeauru tihedust g/m3. - Relatiivne niiskus r on õhus oleva veeauru rõhu suhe samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhusse, väljendatuna %-des. Näitab, kuivõrd lähedal on õhk küllastumisolukorrale. Kui õhk oleks täiesti kuiv (kõrbetes), siis relatiivne niiskus oleks 0%. Kui aga õhk on aga veeauruga küllastunud (udu), siis on relatiivne niiskus 100% - Küllastusvajak (küllastusdefitsiit) d on antud temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu ja õhus tegelikult oleva veeauru rõhu vahe
5. Infertiilsus (lai mõiste) - võimetus rasestuda (viljastada) või rasedust lõpuni kanda. Sünonüümina kasutatakse mõiste subfertiilsus. Steriilsus (absoluutne mõiste) - olukord, kus abielupaaril ei ole vähemalt aasta kestnud regulaarse suguelu järel tekkinud rasedus. Steriilsus: relatiivne - ravitav vorm absoluutne - ravimatu vorm primaarne - varasemad rasedused puuduvad sekundaarne - varasema raseduse järel tekkinud viljatus Rasestumise tõenäosus Iga ovulatoorse tsükli jooksul rasestumise tõenäosus ~ 20-25% (> 40 a. ~ 5%) Rasestumine 3 kuud ~ 57% 6 kuud ~ 72%
Seeneniidistiku arenemisel ja hariliku majavammi elutegevuse tulemusel võib puidu absoluutne niiskus tõusta ka üle 70%. Ventilatsioon Konstruktsioonide ventileeritavuse (õhu liikumise) arvutusi, mis on hariliku majavammi kasvuks sobivad, pole eraldi välja toodud. Siiski on õige väide, et majavammi arenguks 3 sobib paremini vähene õhu liikumine. Põhjuseks on ventileeritavates konstruktsioonides leiduva õhu väiksem relatiivne (suhteline) niiskus ja seetõttu ka madalam materjalide absoluutne niiskus. Neutraalsete ja aluseliste ainete lähedus Majavamm vajab oma elutegevuses toodetud hapete neutraliseerimiseks aluselisi ja neutraalseid aineid. Sobivaim nendest on kivikonstruktsioonides, pinnases ning ka ehitusmaterjalides leiduv kaltsium. 3. LEVIKUVIISID Eosed on hariliku majavammi kõige levinum levikuviis. Suurema eoste koguse puhul on võimalik eristada punakaspruuni eostolmu
Sõltub välistest teguritest: temperatuur, õhuniiskus, õhu liikumis kiirus, soojusallikad; inimesega seotud tegurid: füüsiline aktiivsus, riietus, metabolismi kiirus, verevarustuse tase · Temperatuuristress Kuumastress: soojusvahetus väliskeskkonnaga on takistatud või ei toimi piisaval määral; külmastress lokaalne või üldisne soojusenergia väljavoog kehast · Optimaalne relatiivne niiskus ruumis on 40-60% · Liigniiskus põhjustab hallitust ja majavammi, hoone konstruktsioonide hävimist, tervisehäireid Liigkuivus põhjustab limaskestade probleeme, allergilisi reaktsioone, sarvkesta põletikku, staatilist elektrit · Normaalsed meteoroloogilised tingimused tagatakse planeerimis- ja konstruktiivsete abinõudega, mehhaniseerimise/automatiseerimisega, distantsjuhtimisega, ventilatsiooniga
Puidu absoluutse niiskuse juures üle 55% eosed ei idane. Seeneniidistiku arenemisel ja hariliku majavammi elutegevuse tulemusel võib puidu absoluutne niiskus tõusta ka üle 70%. Ventilatsioon Konstruktsioonide ventileeritavuse (õhu liikumise) arvutusi, mis on hariliku majavammi kasvuks sobivad, pole eraldi välja toodud. Siiski on õige väide, et majavammi arenguks sobib paremini vähene õhu liikumine. Põhjuseks on ventileeritavates konstruktsioonides leiduva õhu väiksem relatiivne (suhteline) niiskus ja seetõttu ka madalam materjalide absoluutne niiskus. Neutraalsete ja aluseliste ainete lähedus Majavamm vajab oma elutegevuses toodetud hapete neutraliseerimiseks aluselisi ja neutraalseid aineid. Sobivaim nendest on kivikonstruktsioonides, pinnases ning ka ehitusmaterjalides leiduv kaltsium. LEVIKUVIISID Eosed on hariliku majavammi kõige levinum levikuviis. Suurema eoste koguse puhul on võimalik eristada punakaspruuni eostolmu
Sõltub välistest teguritest: temperatuur, õhuniiskus, õhu liikumis kiirus, soojusallikad; inimesega seotud tegurid: füüsiline aktiivsus, riietus, metabolismi kiirus, verevarustuse tase Temperatuuristress – Kuumastress: soojusvahetus väliskeskkonnaga on takistatud või ei toimi piisaval määral; külmastress – lokaalne või üldisne soojusenergia väljavoog kehast Optimaalne relatiivne niiskus ruumis on 40-60% Liigniiskus põhjustab hallitust ja majavammi, hoone konstruktsioonide hävimist, tervisehäireid Liigkuivus põhjustab limaskestade probleeme, allergilisi reaktsioone, sarvkesta põletikku, staatilist elektrit Normaalsed meteoroloogilised tingimused tagatakse planeerimis- ja konstruktiivsete abinõudega, mehhaniseerimise/automatiseerimisega, distantsjuhtimisega, ventilatsiooniga
moraaliprintsiipe, kuid kõik kehtivad moraaliprintsiibid on õigustatud kultuurilise heakskiiduga tunnistab moraali ühiskondlikku iseloomu. 23. Mida väidab eetiline relativism? Relativismi kolm võimalikku teesi. Eetiline relativism väidab, et pole mingeid absoluutseid või objektiivseid moraalistandardeid, mis oleksid kõikidele inimestele kõikidel aegadel siduvad. See, kas teatud teguviis on indiviidi jaoks õige või mitte, sõltub ühiskonnast, kuhu indiviid kuulub, või on relatiivne selle ühiskonna suhtes. Normatiivne tees: on hea, kui igal kultuuril on oma moraal, teised ei tohi sellesse sekkuda. Mitmekesisuse tees: erinevatel kultuuridel on erinevad kombed ja tavad, erinevad arusaamad sellest, mis on õige, mis vale kultuurirelativism. Sõltuvuse tees: moraal on kultuuri produkt. Inimeste moraaliseisukohad kujunevad välja vastavalt sellele ühiskonnale, kus nad sündisid ja üles kasvasid. Järelikult pole olemas kultuuriühest moraali. 24
Koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Mida suurem on ...
Üldine meteoroloogia Soojus on energia, mis kantakse ühelt kasvuhoonegaaside sisaldust. Fossiilsete 1000 m paksuse pilve puhul neeldub ja Meteoroloogia uurib atmosfääris ja tema objektilt teisele nende vahelise temp kütuste põledes paiskub õhku peegeldub kogu kiirgus. piirpindadel (maa-õhk, vesi-õhk) erinevuse tõttu süsihappegaas CO2. Metaan CH4 eraldub Vertikaalselt langevast valgusest peegeldub toimuvaid protsesse. riisipõldudelt, metsaalustes tagasi 3%, 80´ all vertikaali suhtes Temperatuuri skaalad. lagunemisprotsessides ja loomade langenud valgusest pool tgasi. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
