Küllastunud aur-olukord, kus ajaühikus aurunud ja kondenseerunud molekulide arv on ühesugune, protsessid toimuvad ühesuguse kiirusega. Küllastunud auru rõhk- rõhk, millel vedelik antud temp-l aurustub, see tähendab hakkab keema. rõhu väärtus oleneb vedelikust ja selle temp-st. temp tõustes küllastunud auru rõhk suureneb, samuti suureneb kül auru tihedus,vedelik mille aur kinnises ruumis selle vedeliku kohal on, aga käitub vastupidiselt, paisumise tõttu väheneb vedeliku tihedus, mingil kindlal vedelikule omasel t´-l saavad need tihedused võrdseteks, sellest hetkest kaob vedeliku ja auru vaheline piirpind, nüüd on tegu gaasiga. kui vedelik liigub kiiresti, võib rõhk mingis süsteemiosas langeda alla küllastunud auru rõhu ja kuigi vedelik pole kuum hakkab ta keema. Juhul kui suurendada küllastunud auru tihedust, siis kasvab kül auru rõhk. Kriitiline temp- emperatuuri pideval tõstmisel väheneb pidevalt vedeliku ja selle kohal oleva küllastun...
Aurmine on vedela aine minek gaasilisse olekusse. Kondenseerumine gaasi üleminek vedelasse olekusse. Küllastunud aur on oma vedelikuga tasakaalus olev aur. Keemine on aine üleminek vedelast faasist gaasilisse, Keemine algab siis kui küllastunud auru rõhk mullides saab võrdseks välise õhurõhuga. Mida kõrgem on õhurõhk, seda kõrgemal temperatuuril vedelik keeb. Keemise ajal ei muutu keemis temperatuur. Pindpinevus jõud Osutu, et vedeliku pinnal on erilised füüsikalise omadused, ehk pindpidevud. Vedelik proovib alati tekitada sellist pinda, mille pindala on väikseim anutud ruumala korral, selleks on üldiselt kera. Selleks, et tekiks väiksem pindala tekib pinna sees pindpinevusjõud. Näiteks nõela ujumine veepinnal. Märgamine Sel juhul vedelik nagu roniks ülespoole, mööda anumaseinu. Mittemärgamine sel juhul surub anuma sein nagu vedeliku alla. Näiteks elavhõbe. Vedelik mis ei märga, võtab aine peal kerakuju. Kapilaarsus On ved...
Erisoojus on tabelina toodud, igal ainel eri. Mis on keemine ja keemistemperatuur Keemiseks nim aine üleminekut vedelast faasist gaasiliseks. Keemine on aurumine kogu vedelikust, mitte ainult pinnalt. Keemistemperatuur on igal ainel erinev temperatuur, mille juures antud rõhul aurumise iseloom muutub. See on temp, mille juures vedeliku aururõhk saab võrseks välisrõhuga. St, aine hakkab keema. See on suurim temp, mida antud rõhul vedelik saab omada. Mis on absoluutne ja relatiivne õhuniiskus ülesanne Absoluutne õhuniiskus on suurus p, mis väljendub veeauru massi ühes kuupmeetris õhus. Relatiivne õhuniiskus näitab protsendiliselt suhet, kus veeauru osarõhk on antud temperatuuril jagatud küllastusele vastava veeauru osarõhuga samal temperatuuril. Valemi kujul näeb välja: Srel= Pt/ptk*100% Relatiivne õhuniiskus= absoluutne õhuniiskus jagada küllastusele vastava õhuniiskusega ning korrutada 100%-ga. Küllastus tähendab, et aurumine ja temp on tasakaalus
Tõde- absoluutne või suhteline? Mis on absoluutne? Absoluutne on minu arvates vankumatu tõde, mis lihtsalt on nii, seda ei saa muuta ja on kõigi jaoks täpselt ühesugune ja üheselt mõistetav. Näiteks on absoluutne tõde see, et puhas vesi hakkab keema 100 kraadi Celsiuse juures või, et Maa tiirleb ümber Päikese 365/366 päeva jooksul ning pöörleb ümber oma kujuteldava telje 24 tunni jooksul. Need kaks näidet on kindlad, muutumatud, neid ei saa teisiti mõista ja ega neid muuta, nad on absoluutsed. Mis on suhteline? Suhteline on täpselt absoluutse vastand. Suhtelisuses pole midagi kindlat, see on relatiivne. Suhtelisus võib muutuda ja on mõjutatav. Suhtelisust võib mitut moodi mõista ja inimestel on suhtelistest asjadest oma arusaam. Suhteline on näiteks see, et kas punane auto on ilus? Mõnele meeldib punane värv ja arvab, et punane auto on ilus aga teisele ei meeldi punane üldse ja arvab, et punane auto pole...
nr. 1. 21,51 0,07 30,04 0 2. 21,59 -0,01 30,06 -0,02 3. 21,61 -0,03 30,05 -0,01 4. 21,68 -0,10 30,01 0,03 5. 21,52 0,06 30,03 0,01 d1 =21,58 =0,05 hj =30,04 =0,01 = / d1*100%=0,23% =0,03% Järeldus: Relatiivne viga andis täpse tulemuse kõigil mõõtmistel Tabel 2. Katsekeha nr.2. Mõõtmise d1 = d1 - dj h = h - hj ds = ds -dj nr. 1. 22,25 0,02 72,83 0,03 18,13 -0,10 2. 22,28 -0,01 72,86 0 18,00 0,03 3. 22,22 0,05 72,79 0,07 18,11 -0,08 4
Sellist olukorda nimetatakse küllastuseks. Me ütleme, et õhk on veeauruga küllastatud. Küllastusele vastavat veeauru rõhku nimetame küllastavaks veeauru rõhuks ja tähistame E -ga. Kuna veest lahkuvare molekulide arvu määrab vee temperatuur, siis vastab igale temperatuurile kindel küllastava veeauru rõhk E . Küllastava veeauru rõhu E leidmiseks on tabel, kus on antud igale ilmastikus võimalikule temperatuurile vastav küllastava veeauru rõhk. 3. Relatiivne ehk suhteline niiskus (tähis r). Relatiivse niiskuse all mõistetakse õhus oleva ja õhu temperatuurile vastava küllastava veeauru rõhu suhet, mis on väljendatud protsentides. r = 100e / E % kus: e - veeauru rõhk E - õhu temperatuurile vastav küllastava veeauru rõhk Täiesti kuiva õhu relatiivne niiskus on 0 ja veeauruga küllastatud õhul 100%. On võimalikud olukorrad, kus relatiivne niiskus ületab 100%. Selline olukord, mida
seega nooniuse täpsus on 3-2,9=0,1 6. Kuidas võetakse nooniuse abil lugem? Mõõtmisel määratakse kõigepealt mõõteskaalalt lugem M (joonis 1.1 b). Selleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0-kriips. Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips N ühtib täpselt mõne mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile M . 7. Kuidas leida risttahuka ruumala liitmääramatus? 8. Mida iseloomustab relatiivne viga? Relatiivne viga = absoluutne viga/ suuruse tõeline väärtus. Iseloomustab, kui täpselt on antud suurus mõõdetud, võrreldes tema tõelise väärtusega. 9. Mõõtmisel nihikuga, mille nooniuse täpsus on 0,05 mm, saadi pikkuseks mõõtmisel tulemuseks 5,35 mm. Kui suur on mõõtmistulemuse B-tüüpi määramatus ja liitmääramatus? Absoluutne viga on +-0,05mm, relatiivne viga on 0.05/5,35*100=0,93% 10.Kuidas määratakse kruviku täpsus? Keerme samm/ ringskaala jaotiste arv. 11
5 0,587 15 23,22 1,55 2,40 9,66 0,08 6 0,778 15 26,72 1,78 3,17 9,69 0,05 = 9,74 = 0,07 6. Kvaliteedi määramine - Esinevad väikesed juhuslikud vead - Süstemaatiline viga Maa raskusjõud on 9,81 m/s². Esineb suur süstemaatiline viga. - Kvaliteet Lubatud relatiivne viga on 1%. Mõõtmistulemuste põhjal on relatiivne viga: = * 100(%) = 0,70% < Kvaliteet on hea.
Kus P0=760mmHg, V0=?, T0=273K. P1=784mmHg, V1=21,1L/1m3, T1=(3+273)=276K V0=(784mmHg*7,26L/1m3*273K)/(760mmHg*276K) = 7,41L/1m3 n(vee aur) = V/Vm = 7,41L/22,4L/mol = 0,330mol/1m3 m(vee aur) = n*M = 0,330mol*18g/mol = 5,95g/1m3 (3 oC juures) Vastus: kondensaati tekib = 14,9g/1m3 (25 oC juures) - 5,95g/1m3 (3 oC juures) = 8,95g/1m3 õhu kohta. o 2. Õhu relatiivne niiskus on 70%, temperatuur 18 C ja õhurõhk 101kPa. Millise temperatuurini võib õhk jahtuda ilma, et tekiks kondensaat (udu)? Andmed tabelist: P küllastatud veeauru = 15,48mmHg (18 oC juures) Lahendus: Püld = 101kPa = 760mmHg P veeaur 18oC juures = 15,48mmHg*0,7 = 10,84mmHg Tabelist leiame, et 12 oC juures on küllastatud veeaururõhk = 10,518mmHg, 13 oC juures on küllastatud veeaururõhk = 11,231 mmHg.
millest kõrgemal väärtusel ei ole võimalik gaasi kokku surudes muuta vedelikuks. Vedeliku pinnal olevat gaasi nim. veeauruks. · Aine on gaas, kui tema temp. on kriitilisest temp. kõrgem · Aine on aur, kui tema temp. on kriitilisest temp. madalam Õhuniiskus iseloomustab vee auru sisalduvust. · Õhus on alati veeauru. Kaks liiki: · absoluutne õhuniiskus - otseselt mõõta ei saa t - õhuniiskus antud temperatuuril 1g/m3 · suhteline e. relatiivne õhuniiskus - mõõtmiseks kasutatakse psühromeetrit tk - antud temp. oleva küllastunud veeauru sisalduvus 1m3 Srel - õhu relatiivne niiskus Srel=t/tk*100% Srel=pt/ptk*100%
ÜLDMÕÕTMISED 1. Tööülesanne Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid Nihik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused Mõõta antud katsekehade paksus, läbimõõt ja pikkus viiest erinevast kohast. Arvutada iga katsekeha keskmine paksus ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne viga. Lubatud on veaprotsent 0,10%. 4. Kasutatud valemid Absoluutne viga = d - Relatiivne viga = * 100(%) 5. Arvutustabelid Katsekeha 1. Mõõtmise nr. d = d - h = h - 1 21,62 -0,07 30,12 -0,09 2 21,52 0,03 30,03 0,00 3 21,52 0,03 30,06 -0,03 4 21,53 0,02 30,07 -0,04 5 21,54 0,01 29,89 0,14 d = h =
1. Tööülesanne Tutvumine nooniusega. Nihiku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid Nihik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused Mõõta antud katsekehade paksus, läbimõõt ja pikkus viiest erinevast kohast. Arvutada iga katsekeha keskmine paksus ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne viga. Lubatud on veaprotsent 0,40%. 4. Kasutatud valemid di Absoluutne viga ∆ = d₁ - ❑ Relatiivne viga δ= d id * 100(%) 5. Arvutustabelid Katsekeha 1. ∆ = d₁ - ∆ = hh - ∆ = d₂ - Mõõtmise di hi di nr
4 ºC (juuli 2010; Narva-Jõesuu) Kõige külmem kuu Eestis - -18,0 ºC (jaanuar 1987; Narva) Kõige soojema aasta keskmine temperatuur Eestis on 8,5 ºC (2008; Vilsandi) Kõige külmema aasta keskmine temperatuur Eestis on 1,6 ºC (1942; Jõgeva) 2.5. Õhuniiskus, Eesti keskmised Õhuniiskuseks nimetatakse õhus olevat veeauru. Eristatakse kahte kahte õhuniiskust - küllastunud ja küllastamata. Õhuniiskust iseloomustavad karakteristikud on veeauru rõhk, absoluutne ja relatiivne niiskus, niiskuse defitsiit, kastepunkt. Õhuniiskust mõõdetakse niiskusmõõturiga ehk hügromeetriga. Eestis mõõdetakse suhtelist ehk relatiivset niiskust. Relatiivse niiskuse all mõistetakse õhus oleva ja õhu temperatuurile vastava küllastava veeauru rõhu suhet, mis on väljendatud protsentides. Kuiva õhu relatiivne niiskus on 0% ja küllastunud õhul 100%. Mõnikord võib relatiivne niiskus ületada 100%. Sellist olukorda nimetatakse üleküllastuseks.
ainetega) väljutatakse organismist. Kitsamas mõistes hõlmab see üksnes kopsude ventileerimist, ehk õhuhapniku jõudmist hingamisorganeisse. Õhuniiskus Õhuniiskuseks nimetatakse õhus leiduvat veeauru. Vastavalt veeauru kahele olekule (küllastamata ja küllastatud) eristatakse küllastamata ja küllastatud niiskust. Õhuniiskust iseloomustavad mitmed karakteristikud, nagu veeauru rõhk, absoluutne ja relatiivne niiskus, niiskuse defitsiit, kastepunkt, jt. Meie ilmajaamas mõõdetakse suhtelist e. relatiivset niiskust Relatiivseks niiskuseks r nimetatakse õhus oleva veeauru rõhu ja samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu suhet protsentides. r = e/E*100%, kus e veeauru rõhk, E küllastunud veeauru rõhk samal temperatuuril, mille juures tehti mõõtmisi. Sellest selgub, et relatiivne niiskus võib muutuda 0-st ( täielikult kuiv õhk ) kuni 100% ( küllastunud niiske õhk )
Tolerantsuse paradoks 3 küsimust relativismi tähenduse kohta Milline osa moraalist on relatiivne? Tolerantsus on absoluutne väärtus, ·Käitumine Moraal on relatiivne mille austamist tuleb nõuda ka ·Teisejärgulised arusaamad (suhteline) teistelt ühiskondadelt
Aravete Keskkool LORENTZI TEISENDUSED Füüsika ettekanne Koostaja: Kaari Tamtik Klass: 12 Juhendaja: Gustav Uuland LORENTZI TEISENDUSED I. postulaat ehk erirelatiivsusprintsiip ütleb, et ei ole olemas absoluutset ruumi. Ei eksisteeri ühtegi eset, mida võiks lugeda absoluutselt liikumatuks taustkehaks. Nii nagu ruum on relatiivne, on ka aeg relatiivne. Aja relatiivsus tähendab seda, et igas inertsiaalsüsteemis on oma aja kulgemise tempo. Kõik need ajad on samaväärsed; nende hulgas ei ole ühtki, mida võiks mingisuguse tunnuse järgi teiste seast esile tõsta, omistades talle absoluutse aja tähenduse. See on otsene järeldus inertsiaalsüsteemide samaväärsusest. Mingis inertsiaalsüsteemis kulgev aeg on see, mida mõõdab selles süsteemis liikumatu kell. Seega väide, et eri süsteemides on aja kulgemine erinev, tähendab
samasuguse elektronkihtide arvuga elemendid Molekulvalem- molekuli kostist ja ehitust kirjeldab molekuli valem Indeks- aine valemis esinev number, mis näitab elemendi aatomite arvu molekulis või ioonide arvude suhet kristallis 2. Molekulmassi leidmine- Nt: Mr(H2SO4)= 2*Ar(H) + 1*Ar(S) + 4*Ar(O)= 2*1+1*32+4*16= 98 amü (mõisted: molekulmass- molekuli mass aatommassiühikutes, tähis M, aatommass- aatomi mass aatommassiühikutes, tähis A, relatiivne molekulmass- Mr(aatomite masside summa), relatiivne aatommass- Ar(aatommass ümartatud täisarvuks) ) Mr(HCl)= 1+35,5=36,5 amü 3. Elektronskeemi koostamine aatom- ja ioon- on laenguga aatom, mis on elektrone loovutanud või vastu võtnud Element: süsinik Elektronskeem: C +6/ 2)4) aatomskeem ja iooniline kui loovutab või võtab Kihi nr Elektronide max arv 1 2 2 8 3 18 4 32 5 32 6 32 7 32 4. Okteti reegel- kõik aatomid(v.a. elemendid 1-5) soovivad saada viimasesse kohti 8 elektroni
Seda veeauru rõhku nimetatakse küllastunud veeauru rõhuks Tähis roo, g/cm3 9. Mis on keemine, millest sõltub keemistemperatuur ? Too näide . Keemine on nähtus, kus aurumine toimub kogu vedeliku ulatuses; välisrõhust.. Mäe näide 10. Mida näitab absoluutne niiskus, miks tekib välja hingamisel mõnikord " hingeaur "? Absoluutne õhuniiskus näitab veeauru massi ühes kuupmeetris õhus. 11. Mida näitab relatiivne niiskus, miks tekib udu sauna välisukse juures? ' Relatiivne niiskus näitab, kui kaugel õhus olev veeaur on küllastunud olekust. 12. Mis talvel välja viidud pesu kuivab ja miks talvel tekib härmatis ? Vastavate faaside nimetused? Härmatis tekib siis kui temperatuur langeb talvel sinna punkti kus veeaur on küllastunud olekus siis veeaur kondenseerub ja jäätub. aurumine ja härmatumine 13. Õhuniiskuse mõõtmise võimalused, kaste tekkimine, must jää.
ÜLDMÕÕTMISED 1. Tööülesanne. Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. 3.1. Nihik. - Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 – kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt.Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. - Elektrooniline nihik täpsusega 0,01 mm. 4. Töökäik. 4.1. Mõõtmised nihikuga. 1. Määrata juhendaja poolt antud nihiku täpsus. 2. Mõõtke antud viie katsekeha põhimõõdud. Selleks asetage katsekeha, vastavalt soovitud mõõdule, mõõtotsikute vahele ning lükake need tihedalt vastu katsekeha ja leidke lugem. Korrake iga põhimõõdu mõõtmisel mõõtmisi ...
. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 Üldmõõtmised 1. Tööülesanne. Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. Mõõta antud katsekehade paksus, läbimõõt ja pikkus viiest erinevast kohast. Arvutada iga katsekeha keskmine paksus ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne viga. Lubatud on veaprotsent 0,40%. 4. Kasutatud valemid __ __ Relatiivne viga δ = Δ / d * 100 (%) Absoluutne viga ∆ = d₁ - � � 5. Arvutustabelid Keha nr 1 _ _ Mõõtmi Δ = d1 _ Δ = ds - se nr d1 - di h1 Δ= h -hi ds ds 1
FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖ NR. 2 14) Miks on õhk niiske, mida näitab absoluutne õhuniiskus? (lk 17) – Õhk on niiske, sest õhus on veeauru ehk õhuniiskust. Absoluutne õhuniiskus näitab mitu grammi on õhus niiskust. 15) Mida nimetatakse küllastunud õhuniiskuseks (lk 18)? – Küllastunud õhuniiskus on õhu maksimum veesisaldus. 16) Mida näitab suhteline (relatiivne) õhuniiskus (lk 19)? – Suhteline õhuniiskus näitab seda mitu protsenti moodustab tegelik õhuniiskus maksimaalsest õhuniiskusest. 17) Milline on soovituslik õhuniiskus eluruumides, mida need arvud tähendavad (lk 19)? – 60-70%, mis tähendab, et veeauru sisaldus õhus moodustaks maksimum võimalikust 60-70% 18) Millal on õhu suhteline (relatiivne) niiskus 100%? – Õhk ei saa olla niiskem, see on maksimum. 19) Mis on kastepunkt (lk20)? – Temperatuuri langedes veeauru mahutuvus õhus väheneb, sellepärast peab temperatuuri langedes osa ve...
töötamist. TÖÖKOHA MIKROKLIIMA NÄITAJAD TÖÖKESKKONNA MIKROKLIIMA Mikrokliima - see on õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Töötades ruumis on mikrokliima suhteliselt stabiilne. Temperatuur / õhuniiskus Tootmisruumi temperatuur 15-20 C (optimaalne 17-19 C). Suvel ei tohi ruumi temperatuur ületada välistemperatuuri rohkem kui 3 C võrra, aga mitte üle 28 C. Optimaalne relatiivne niiskus 40-60 %. TEMPERATUURI MÕJU TÖÖTAMISELE Liiga madal temperatuur põhjustab: tähelepanu nõrgenemist vaimse ja füüsilise töövõime langust Liiga kõrge temperatuur põhjustab: higistamise suurenemist ja soolade kadu liigutuste aeglustumist ja tööviljakuse langust Maailmas on palju õhutemperatuuri norme sõltuvalt töö füüsilisest raskusest, aastaajast ja soojuseraldustest tööruumis (sealhulgas Eesti vabariiklikud normid).
Kui vedel märgab tahket keha, siis vedelik tõuseb torus seda kõrgemale, mida peenem on toru. http://gyazo.com/710a70b2ea5f4983abd662efa58c43ae Kui vedelik ei märga tahket pinda, siis tema tase kapillaartorudes langeb, mida peenem toru, seda madalamale langeb. Õhuniiskus Õhus on alati teatud hulk veeauru. Õhuniiskust iseloomustatakse absoluutse ja relatiivse niiskuse abil. Õhu absoluutseks niiskuseks nim. Ühes m2 õhus sisalduva veeauru massi grammides. Relatiivne niiskus näitab, kui kaugel on veeaur küllastunud olekust. Oma vedelikuga tasakaalus olevat auru nim. küllastunuks st. rohkem auru õhku ei mahu. Relatiivseks niiskuseks nim. antud temp. õhus leiduva veeauru tiheduse ja samal temp. küllastunud veeauru tiheduse suhet %-des ρ - absoluutne niiskus ρo – OLENEB TEMPERATUURIST(13,6g/m3) ρ = m/V l - relatiivne õhuniiskus l = (ρ/ρo) x 100% Elektriõpetus Tihedas kontaktis olles, nt hõõrudes, kehad elektriseeruvad
säilitada osakeste keskmine kiirus. o Milleks kulub aurustumissoojus? Molekulide omavahelise vastastikmõju ületamiseks (lahtirebimisel); Vedeliku pindpinevuse ületamiseks (pinnani jõudmisel); Paisumistööks, mis on määratud aine vedela ja gaasilise faasi tiheduste vahega ning osakestevaheliste tõmbejõudude sõltuvusega kaugusest gaasilises faasis. o Kui suur on keskmine relatiivne niiskus kõrbes, talvel keskküttega korteris, Eestis, vihmasel päeval? Kõrbes 20-30%; Talvel.... 20-30%; Eestis 60-70%; Vihmasel päeval 100%; o Kas relatiivne niiskus võib olla suurem kui 100%? Kui jah, siis kus?- Udus ja pilvedes.
LABORATOORNE TÖÖ Üldmõõtmised Õppeaines: füüsika Trantsporditeaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: P. Otsnik Tallinn 2007 1. Tööülesanne. Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. 3.1. Nihik. Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0...
V (km/s) l (m) 0 1 (üks) 10 000 0.99994 100 000 0.94 200 000 0.74 290 000 0.25 299 900 0.024 Relatiivsusteooria, ka mass, pole absoluutne suurus, vaid mass kasvab kiiruse kasvades. m = mo : (1 – V2 / C2)0.5 m = keha mass kiirusel V mo = seisumass V (km/s) m (kg) 0 1 100 000 1.06 200 000 1.34 250 000 1.11 290 000 3.94 299 700 40 Relatiivsusteooria seisukohalt pole ajakulg absoluutne, vaid relatiivne t = to * (1 – V2 / C2)0.5 t= aeg kiirusel V to = paigalseisev aeg Valemist on näha, et kiiruse suurenedes ajakulg aeglustub V (km/s) t (min) 0 60 100 000 56 min 34s 200 000 44 min 43s 250 000 33min 7s 299 700 1min 28s Energia ja massi seos Einstein väitis, et energia ja mass on ekvivalentsed suurused ehk samaväärsed suurused. E = m * C2 === E = (mo * C2) : (1 – V2 / C2)0.5 m = mo : (1 – V2 / C2)0
mõõdule, mõõtotsikute vahele ning lükake need tihedalt vastu katsekeha ja leidke lugem. Korrake iga põhimõõdu mõõtmisel mõõtmisi viies erinevast kohast ning leidke keskmine mõõt ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne(suhteline) viga. 4.2 Mõõtmised kruvikuga 1. Määrake kruviku samm ja jaotiste arv trumlil. 2. Mõõtke antud kahe katsekeha paksus viiest erinevast kohast. 3. Arvutage iga katsekeha keskmine paksus ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne viga. Mõõtmistulemused kandke kõigil mõõtmistel tabelitesse. Tabel 1. Katsekeha nr.1 (Silinder) lubatud = 0,4% Mõõtmise _ _ nr. d1 = d1- di h = h - hi 1. 21,53 mm 0,03 30,07 mm -0,02 2. 21,55 mm 0,01 30,05 mm 0 3
tahke keha molekulide vahelised tõmbejõud. 13)Milles seisneb kapillaarsus + valem? Kapillaarsus on nähtus, mis esineb peenikestes torudes. Märgav vedelik tõuseb mööda toru ülesse, mittemärgav vajub alla. Vedeliku tõusu kõrgus või langemise sügavus sõltub toru suurusest. 2 h= gr g=9,8 (vabalangemise kiirendus) r=toru raadius 14)Mis on absoluutne niiskus? Absoluutne niiskus näitab kui palju on veeauru ühes m3 õhus. 15)Mis on relatiivne niiskus + valem? Suhteline ehk relatiivne niiskus näitab antud temperatuuril õhus leiduva veeauru osarõhu ja samal temperatuuril küllastunud veeauru suhet protsentides. p P= 0 * 100% P= p0 *100% 16)Mis on kastepunkt? Kastepunktiks nimetatakse temperatuuri, mille juures õhus leiduv veeaur muutub küllastunud veeauruks. 17)Kuidas ja milleks kasutatakse psühromeetrit? Psühromeetrit kasutatakse relatiivse niiskuse määramiseks. Tal on kaks termomeetrit. Üks kui, teine märg
Teiste sõnadega 20 oC juures, 100L õhus on 0,86L veeauru või 8,6L veeauru 1m3 (1000L) õhu kohta. Arvutame vee auru ruumala normaaltingimustel: Kus P0=760mmHg, V0=?, T0=273K. P1=760mmHg, V1=8,6L/1m3, T1=(5+273)=278K V0=(760mmHg*8,6L/1m3*273K)/(760mmHg*278K) = 8,45L/1m3 n(vee aur) = V/Vm = 8,45L/22,4L/mol = 0,377mol/1m3 m(vee aur) = n*M = 0,377mol*18g/mol = 6,8g/1m3 (5 oC juures) Seega kondenseerub igast õhu kuupmeetrist: 15,6g - 6,8g = 8,8g vett. 2. Õhu relatiivne niiskus 26 oC juures on 80%. Kui palju kondensaati moodustub õhu komprimeerimisel rõhuni 12 atm? Lahendus: Andmed tabelist: P küllastatud veeaur = 23,76mmHg (26 oC juures) Pvee aur 26oC juures= 23,76mmHg*0,80 = 19,0mmHg. Rõhu P=12atm juures on Pvee aur komprimeerimisel= 19,0mmHg*12atm = 228mmHg. Gaasilise olekusse jääb 12 atmosfääri üldrõhu korral veeauru kogus, mis annab osarõhu 23,76mmHg (mis küllastatud veeauru rõhk 26 oC juures).
VILJATUS Ester Oks 9.a klass Tallinna Reaalkool 2010 VILJATUSEKS NIMETATAKSE OLUKORDA, KUS MEES JA NAINE SOOVIVAD LAST SAADA, KUID NAINE EI OLE RASESTUNUD ÜHE AASTA JOOKSUL. Joonis1- VILJATUS VÕIB OLLA: · Relatiivne- viljatuse ravitav vorm · Absoluutne- steriilsuse ravimatu vorm Joonis 2 Primaarne- varasemad rasedused puuduvad Sekundaarne- viljatus on tekkinud varasema raseduse järel Joonis 3 2008 Ø VILJATUS PUUDUTAB IGA VIIENDAT KOOSELAVAT PAARI Selle põhjused on: 40% naistepoolsed ja 40% meestepoolsed 10% mõlemapoolsed 10% pole teada Joonis 3 Vijatuse sümptomid ja põhjused: Võimetus soovi korral rasestuda Menstruaaltsükli häired Kriptorhism Trauma/ põletik Erektsiooni ja ...
Relativistlik füüsika:täpsem klassikalisest ja laiema rakendusega, kuna seda saab kasutada kõikvõimalike kiirustega. Klassikaline füüsika:kaotab kehtivuse mõndades ebatavalistes tingimustes, nt ülisuurte kiiruste puhul(kiirused mis lähenevad valguse kiirusele vaakumis). Üldrelatiivsusteooria:käsitleb aja, ruumi ja gravitatsiooni seoseid. Erirelatiivsusteooria:käsitleb ühtlast sirgjoonelist liikumist. Kiiruse relatiivsus klassikalises mehaanikas: kiirus on suhteline ehk relatiivne füüsikaline suurus. Kui küsitakse, et kui kiiresti mingi asi liigub, siis peab alati küsima vastu, et mille suhtes? Nt. isegi kodus voodis magav inimene ei ole igas mõttes paigas, kuna tegelikult pöörleme me kõik koos Maaga ümber selle telje. Kaksikute paradoks:1 lahkub valguse kiirusele lähedasel kiirusel kosmosesse ja 2 jääb koju. Kui 1 kaksik Maale naaseb, on tema jaoks aeg kiiremini läinud ning ta on jäänud nooremaks kui kodune kaksik
NIISKUS Suhteline (relatiivne) niiskus- õhu tegeliku niiskussisalduse ja sellele temperatuurile vastava suurima võimaliku õhu niiskussisalduse suhe. või RH (- või %). Absoluutne niiskus- on ühes massi või mahuühikus gaasis leiduva vee(auru) mass või maht (kg/m3, kg/kg, m3/m3). Maksimaalne võimalik absoluutne niiskus sõltub gaasi temperatuurist: mida külmem on gaas, seda vähem mahutab see veeauru ja vastupidi. Niiskus ehitusmaterjalides Vesi võib materjalis esineda kõigis oma kolmes olekus: auruna, veena, jääna Niiskuse liikumapanevaks jõuks on: - -Suhtelise õhuniiskuse erinevus (,RH) - Niiskussisalduse erinevus (u, w,) - Rõhu erinevus (pcap) Niiskus satub materjali: ehitusniiskusest: pinnaseniiskusest; sademetest; ekspluatsioonilisest niiskusest; hügroskoopsest niiskusest (materjali omadus neelata niiskust õhust); kondentsveest. Materjali niiskussisaldus sõltub: - Ümbritseva õhu suhtelisest niiskusest (RH%) - Temperatuur...
FÜÜSIKA Küllastunud aur- aur, kus molekule aurab samapalju kui tagasi läheb. Aurumine ja kondenseerumine on tasakaalus. Küllastamata aur- aur, kus on aurumine suurem. Absoluutne niiskus- näitab veeauru hulka grammides ühe kuupmeetri õhu kohta. Veeauru tihedus õhus. Relatiivne niiskus- kui kaugel on küllastunud olekust. Keetes on vesi küllastunud olekus. Keemine- vedelik läheb keema, kui küllastunud auru rõhk mullides saab võrdseks välisrõhuga. Keemine oleneb- rõhust mis väljaspool vedelikku on. Mida kõrgem on rõhk seda kõrgem on keemis temperatuur. Keemis ja aurumis erinevus- aurumisel toimub molekulide väljumine pinnalt, keemisel aga kogu vedeliku seest. Aurumine- faasisiire, kus vedel aine läheb gaasilisse olekusse. Sulamine- faasisiire, kus tahke aine läheb vedelasse olekusse. Faasisiirde paarid- sulamine ja tahkumine; aurumine ja kondenseerumine. Tahkis- aine, mille molekulide paiknemisel esineb kindel kord. Kristallstruktuur. Pindp...
miski on aktuaalne, siis sellega öeldakse, et see miski on ruumis-ajaliselt seotud minuga(rääkijaga). Ma tean, et ma olen aktuaaln(triviaalne tähenduse küsimus): ma tean triviaalselt, et ma olen osa sellest maailmast, milles ma olen. Teadmine, et ma olen aktuaalne, on siis analoogne teadmisele, et ma olen siin, mis on samuti triviaalne, analüütiline teadmine. Ma tean, triviaalselt, et ma asun siin, kuhu ma(rääkija) on asendatud – aktuaalne olemine ja siin olemine. Aktuaalne on relatiivne asjaolu. Mitte ükski maailm pole täielikult aktuaalne. Iga maailm on aktuaalselt relatiivne iseendaga ja selle elanikele. Mitteaktuaalne on relatiivne teistele maailmadele ja selle elanikele. Modaal-realisti vaatenurgast – ainult võimalikust maailmast ei erine aktuaalsest maailmast ontoloogiliselt. 4. Kuidas tõestab Russell suhete kui universaalide olemasolu? Universaalid on määratletud kui midagi, mida võivad jagada paljud üksikasjad(partikulaarid).
nooniuse jaotiste arv). 4. õõtarv, X suuruse tõeline väärtus). Nooniuse kasutamisel on absoluutne viga ± T. 5. T = 3 29/10 = 0.1 mm 6. Määratakse skaala lugem M. Leitakse, mitmes nooniuse kriips (N) ühtib mõne põhiskaala kriipsuga. See korrutatakse nooniuse täpsusega T. tulemus = M + T * N. 7. 2 2 2 a b c V V a b c 8. Relatiivne viga = absoluutne viga / suuruse tõeline väärtus. Iseloomustab, kui täpselt on antud suurus mõõdetud, võrreldes tema tõelise väärtusega. 9. Absoluutne viga on ± 0.05 mm, relatiivne viga on 0.05/5.35*100 = 0.93 % 10. Keerme samm / ringskaala jaotiste arv. 11. Et surve oleks alati ühesugune. 12. Suruda mõõtepinnad tihedalt üksteise vastu ja määrata lugem. 13. 1000000 14. T = (27-25.5) (32.5-25.5)/5 = 0.1 cm. Väärtused on 0, 1, 2, 3, 4, 5 15. T = (14.5-13.5) - (18-3
nooniuse jaotiste arv). 4. õõtarv, X suuruse tõeline väärtus). Nooniuse kasutamisel on absoluutne viga ± T. 5. T = 3 29/10 = 0.1 mm 6. Määratakse skaala lugem M. Leitakse, mitmes nooniuse kriips (N) ühtib mõne põhiskaala kriipsuga. See korrutatakse nooniuse täpsusega T. tulemus = M + T * N. 7. 2 2 2 a b c V V a b c 8. Relatiivne viga = absoluutne viga / suuruse tõeline väärtus. Iseloomustab, kui täpselt on antud suurus mõõdetud, võrreldes tema tõelise väärtusega. 9. Absoluutne viga on ± 0.05 mm, relatiivne viga on 0.05/5.35*100 = 0.93 % 10. Keerme samm / ringskaala jaotiste arv. 11. Et surve oleks alati ühesugune. 12. Suruda mõõtepinnad tihedalt üksteise vastu ja määrata lugem. 13. 1000000 14. T = (27-25.5) (32.5-25.5)/5 = 0.1 cm. Väärtused on 0, 1, 2, 3, 4, 5 15. T = (14.5-13.5) - (18-3
Kinemaatika- teadus, mis tegeleb kehade punktmasside liikukumisega, ning liikumise geomeetrilisi seaduspärasid. Trajektoor- punktmassi liikumise tee kindlas taustsüsteemis. Liikumisseadus- Vektoriaalne määramisviis r=r(t) Koordinaatviisiline määramisviis (telef), Loomulik liikumisseadus s=f(t) Punktmass- materiaalne keha, mille mõõtmeid liikumise uurimisel ei arvestata. Punkti kiirendus- tema kohavektor esimese tuletise järgi. Kiirus- vektor, mis on suunatud piki trajektooripuutujat liikumissuunas ja isel. Kohavektori pikkuse kui ka suuna muutus. (telef) Punkti kiirendus- kiirusvektori I tuletis aja järgi ehk kohavektori II tuletist aja järgi. Kiirendus- isel. Kiiruse muutust (telef) Rööpliikumine- kui keha liigub ühest punktist teise ja sellel olevad sirged on paralleelsed. (telef) Jäiga keha selline liikumine, mille puhul iga kohaga muutumatult seotud sirge jääb kogu liikumise kestel oma algsihiga paralleelseks. Ühe punkti liikumine t...
Arvuti ja tervis Arvuti on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina. Arvuti on tööriist, meelelahutaja, õppevahend ja suhtlemisvahend. Arvuteid on väga erinevaid, nii ka arvutiga kaasnevaid terviseprobleeme. Mitmed probleemid tekivad sellest, et inimesed veedavad liiga kaua aega arvuti taga ja ei liiguta ennast piisavalt. Arvuti kasutamisega võib tekkida palju terviseprobleeme, millest esijalgu ei pruugi inimestel aimugi olla. Arvutisõltuvus on tõsine tervisehäire, mis sunnib meid liigselt tegelema arvutiga. Usun, et paljud tänapäeva inimesed, ka mina nende hulgas, ei suudaks olla enam ilma arvutita ja internetita. Kindlasti põhjustab arvutisõltuvus ka ülekaalu. Arvutis olles saab aega parajaks teha ja igavust peletada, aga kõik see aeg, mil me töötame arvutiga kahjustab sama aeg ka meie tervist. Kõige rohkem mõjutab arvuti meie silmi ja nägemist. Mõju silmadele sõltub peamiselt ...
Uue tehnoloogia kasutuse hirmust tulenev stress Kestev kujutise jälgimine ekraanil ilma puhkepausideta Ebaõigest kehaasendist tulenev kaela-õlapiirkonna lihaste pinge Nahaärritus Nahaärritus on suhteliselt harv kaebus seoses arvutitööga. Mõned inimesed tajuvad arvutiga töötades nahaärritust, samuti võib esineda naha punetust. Sageli on leitud, et taolisi vaevusi aitab leevendada õhu kõrgem relatiivne niiskus ning suurem värske õhu juurdevool. Kasutatud kirjandus : http://www.mees.eu/artikkel/arvutimojum l http://www.google.ee/images?q=arvuti %20ja %20tervis&hl=et&biw=1024&bih=555&p rmd=ivns&tbas=0&um=1&ie=UTF 8&source=og&sa=N&tab=wi
Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25cm³), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügomeeter Katse arvutused Katsetulemused: Vee nivoo büretti enne reaktsioon - V = 13,7mL = 13,7 cm³ Vee nivoo peale reaktsiooni - V = 7,6mL = 7,6 cm³ Eraldunud vesiniku mat - V = V - V = 6,1cm³ Õhurõhk P=101000Pa Temperatuur - t°=21+273=294K Küllastatud veeauru rõhk temperatuuril t° - P(ho)=18,7mmHg (tabelist) Õhu relatiivne niiskus RH=55% 1) Arvutada reaktsioonil eraldunud vesiniku maht normaaltingimustel. Küllastatud veeauru rõhk PH2O tuleb valida tabelist 1. Tabel 1. Küllastatud veeauru rõhud erinevatel temperatuuridel t, P H2 O t, P H2 O t, PH 2 C ,mmHg C ,mmHg C O ,mmHg -10 2,05 17 14,5 24 22,4 -5 3,01 18 15,5 25 23,8 0 4,58 19 16,5 26 25,2
niiskus saab võrdseks küllastava niiskusega, saabub kastepunkt ja sajab vihma. Absoluutne niiskus muutub vastavalt õhutemperatuuri muutusega. Mida kõrgem temperatuur, seda intensiivsem aurumine ja seda rohkem veeauru õhus. Relatiivset niiskust väljendatakse protsentides, ta sõltub samuti õhutemperatuurist. Temperatuuri langedes õhu küllastus veeauruga suureneb ja relatiivne niiskus tõuseb. Absoluutne niiskus on suurim poolustel ja langeb pooluste suunas. Pooluste ümber on relatiivne niiskus kõrge madala temperatuuri tõttu, 30. laiuskraadidel on relatiivne niiskus madal. Õhutemperatuuri langedes veeaur kondenseerub ning tekivad pilved. Eristatakse kolme suure pilvisusega vööndit, need asuvad ekvaatoril ning põhja- ja lõunapoolkera 50-60 laiuskraadidel. Pilvede hulka taevavõlvil mõõdetakse protsentides, mis näitab, kui suur osa taevavõlvist on pilvedega kaetud. Väikese pilvisusega vöönd on 20. ja 30. paralleeli vahel. Sademete jaotus maakeral
ÜLDMÕÕTMISED 1. Tööülesanne Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. 3.1. Nihik - Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 – kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. - Elektrooniline nihik täpsusega 0,01 mm. 4. Töökäik 4.1. Mõõtmised nihikuga 1. Määrata juhendaja poolt antud nihiku täpsus. 2. Mõõtke antud viie katsekeha põhimõõdud. Selleks asetage katsekeha, vastavalt soovitud mõõdule, mõõtotsikute vahele ning lükake need tihedalt vastu katsekeha ja leidke lugem. Korrake iga p...
AGAMOUS (AG) – kroonlehed asendavad tolmukad, viljalehed asendab teine AG õis: muster tupplehed-kroonlehed-kroonlehed kordub mitu korda. APETALA2 (AP2) – viljalehed asendavad tupplehed, tolmukad asendavad kroonlehed PISTILLATA (PI) – tupplehed asendavad kroonlehed, viljalehed asendavad tolmukad APETALA 3 (AP3) – sama, mis PI Kirjutage Lockharti valem (kasvu kiirust määravad tegurid) ja nimetage võrrandis olevad suurused ΔV/ Δt*V = Lm/(L+m) * (π -Y) ΔV/ Δt*V – relatiivne kasvukiirus ΔV/ Δt – ruumala suurenemine ajaühikus L – relatiivne hüdrauliline juhtivus [s-1MPa-1] m – rakuseinte plastilisus [s-1MPa-1} π – rakulahuse osmootne rõhk Y – turgorrõhk Järeldus: Relatiivne kasvukiirus sõltub nii relatiivsest hüdraulilisest juhtivusest, rakulahuse osmootsest rõhust, turgorrõhust kui ka rakuseinte plastilisusest Primaarseina paksus on 0,1-0,3 µm , sekundaarseina paksus on 3-10 µm. Nimetage peamised primaar- ja sekundaarseina erinevused
Arvutamisel kasutatakse eeskirja: V (m) = 1 + , kus m on intresside arvestamise sagedus m aastas. Kui m , siis on tegemist pideva intresside arvestusega ("lumepallina" kasv): m 1 lim V (m) = lim 1 + = e (dollarit). Nominaalse intressimäära 100% korral tegelikult m m m realiseerub 172% kasv. 16. Optimumväärtused ja extreemväärtused, relatiivne miinimum ja maksimum, esimese tuletise test, teise tuletise test, n-ndat järku tuletise test. a) Optimeerimine on maksimeerimine või minimeerime (n kasumi max, kulu min-mine). Ekstreemum on maksimum või miinimum. Optimeerimisül püstitamisel tuleb määrata sihifunk (üldkujul y=f(x)) ning leida valikmuutujate väärtuste komplekt, mis tagab sihifunk-i ekstreemumi. b) Relatiivne miinimum ja maksimum: (e suhteline) y=f(x) korral f'(x)-e tähtis roll ekstreemumite leidmisel
Aurumine toimub vaid pinnalt. Keemine sõltub välisrõhust, see on olukord, kus küllastunud auru rõhk on võrdne välisrõhuga. Mullid on vedelikus lahustunud gaasid. Ükskord küllastunud auru rõhk suureneb ning nüüd saavad mullid tekkida igal pool vedelikus. Keemise ajal temp ei kasva! Õhuniiskus Kuidas määrata vee hulka õhus? Mõõdame veeauru massi g/m3. Absoluutne niiskus sõltub temp-st ja õhurõhust. Veeauru osarõhk-rõhk, mida veeaur avaldab üksinda. Suhteline e relatiivne niiskus näitab, kui kaugel on veeaur küllastunud olekust. Õhu veesisaldus sõltub temp-st mida madalam temp, seda vähem õhuniiskust. Kastepunkt-õhuniiskus saab võrdseks küllastunud niiskusega(??) sublimatsioon on tahke keha aurumine. Nii tekivad lõhnad-alati leidub mõni osake, mis end lahti rebib. Gaas muutub otse tahkeks-härmatumine(peab olema õige rõhk ja temp) rekristallisatsioon - aine olek ei muutu, aga muutub
vedelike molekule, sinna enam ei mahu, osa molekulidest on sunnitud tagasi suunduma vedelikku. Tekib tasakaal aurumise ja kondenseerumise vahepeal. Sellist oma vedelikuga tasakaalus olevat auru nim. küllastunud auruks. Õhu niisukus-Looduslikus õhus on alati teatud hulk veeauru. Õhu niiskust iseloomustatakse absoluutse ja relatiivse niiskuse abil 1) Absoluutne niiskus näitab 1m (kuubis) sisalduvat veeauru grammides. - fii(g/m(kuubis) ) 2) Relatiivne niiskus näitab kui kaugel on veeaur küllastus olekust = / 0 *100% 0- on antud temp. küllastunud veeauru tihedus , mis näitab, mitu g. veeauru mahub max 1 m(kuubis) õhku antud temperatuuril Kastepunkt Temperatuuril langemisel muutub aur varem või hiljem küllastunuks. Vee auru küllastunud olekut nim. kastepunktiks. Õhu jahtumisel kastepunktini, hakkab veeaur kondenseeruma. tekib udu ja kaste. = / 0 V= S h m=V
Sissejuh: Albert Einstein, nii eri- kui ka üldrelatiivsusteooria looja, sündis 1879. aastal Saksamaal Ulmis. Tal õnnestus saada Bernis Sveitsi patendiametis nooremeksperdi koht. Just selles ametis kirjutas ta 1905. aastal kolm artiklit, mis üheltpoolt vallandasid teaduse alustes kaks revolutsiooni. Need olid pöörakud, mis muutsid meie arusaamist ajast, ruumist ja kogu tegelikkusest. SISU: 19. sajandi lõpus kujutlesid teadlased, et ilmaruum on täidetud pideva ollusega, mida kutsuti eetriks. Valguskiiri ja raadiosignaali peeti eetrilaineteks, nii nagu heli on õhus levivad rõhulained. Kuid üksjagu katseid ei toetanud seda mõttekäiku. 1905. aasta juunis kirjutatud artiklites, mis tõid Einsteinile tippteadlase maine, jõudis ta järeldusele, et kui pole võimalik kindlaks teha, kas ilmaruumis liigutakse või püsitakse paigal, muutub eetri mõiste üldse ülearuseks. Ta lähtus postulaadist, et kõik vabalt liikuvad vaatlejad täheldavad loodusseadu...
Õhk (liikumise kiirus, õhutemperatuur ja –niiskus, õhurõhk) Valgustus. Masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad Füüsikalised ohutegurid Kukkumine (kõrgustest, tasapinnal, kukkuvad esemed) Elektrilöögioht Tehniline tolm Ultravioletne kiirgus, Infrapunane kiirgus Mikrokliima Õhutemperatuur: optimaalne vahemik 20 - 24°C sõltub Füüsilisest aktiivsusest Töö ja töökoha iseloomust Riietusest ja aastaajast Õhu relatiivne niiskus norm 40 – 60% (lubatud 30 – 70%) Õhuliikumine kiirus Õhus tolmu konsentratsioon Masina ohutuse tagamisel vasta järgmistele küsimustele: Kas ohtlikud liikuvad masinaosad on piisavalt kaetud; Kas töökohal on piisavalt vaba ruumi, selleks, et tööd saaks teha ohutult; Kas masina seiskamisseadised on vabalt juurdepääsetavad; Kas põrandal on mingeid takistusi (juhtmed, voolikud) mille otsa võib komistada Miks tekivad töötajast tingitud õnnetused?
Ainult teatud olukorras on õhk veeauruga küllastunud, üldiselt aga mitte. 6. mida iseloomustab õhus oleva veeauru õhk? Mida rohkem õhk sisaldab veeauru, seda suurem on selle osarõhk õhu kui gaaside mehhaanilise segu kogurõhus. Seepärast võimegi veeauru sisaldust õhus hinnata veeauru rõhu kaudu. 7. mis on õhu absoluutne niiskus? On 1m3 õhus oleva veeauru hulk grammides. Sisuliselt näitab absoluutne niiskus õhus sisalduva veeauru tihedust g/m3. 8. mis on õhu relatiivne niiskus? On õhus oleva veeauru rõhu e suhe samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhusse E, väljendatuna protsentides. Relatiivne niiskus näitab, kuivõrd lähedal on õhk küllastumisolukorrale. 9. mis on õhu küllastusvajak? Küllastusvajak (küllastusdefitsiit) on antud temperatuuril õhku küllastava veeauru ja õhus tegelikult oleva veeauru rõhu vahe. 10. mis on kastepunkt?
Mass, kõige mõstatuslikum füüsikaline suurus Kehad ja nende massid ümbritsevad meid igalpool. Igapäevaselt elades, objekte vaadates ja neid puutudes, ei mõtle ma nende üle põhjalikumalt järele. Füüsika tunnis selgus aga, et mass polegi nii lihne, kui esmapilgul paistab. Mass, kui füüsikaline suurus pole üldsegi mitte nii enesestmõistetav, objektiivne ja arusaadav mõiste. Guugeldades leian, et ,,Mass väljendab keha omadust, millega ta osaleb vastastikuses mõjus teiste kehadega. Mida suurem on keha mass, seda vähem muutub tema kiirus vastastikmõju tulemusena. Mass väljendab ka keha teistsugust omadust, millega ta osaleb vastastikuses mõjus teiste kehadega. Mida suurem on keha mass, seda suurema jõuga ta tõmbab teisi kehi enda poole. Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniks; Mass on inertsi mõõt." Need väited on arvatavasti kõik õiged, sest need pärinevad usaldusväärsetest infoallikatest. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
