sammult-progressioon madalamatelt astmetelt kõrgematele vajaduste astmetele, rohkem kui üks vajadus saab olla ühel ja samal ajal tegutsev. Tema sõnul saab inimest motiveerivaid põhivajadusi liigitada kolme gruppi: · Existence needs ehk olemasolu, eksistentsivajadused. Need on inimese olemasolekuks tarvis olevad algvajadused - füsioloogilised- ning turvalisusevajadused; · Relatedness needs ehk suhetevajadused. Need viitavad inimese soovile alles hoida tähtsaid isikutevahelisi suhteid. Siia alla käivad inimese sotsiaalsed, aktsepteerimise, kuuluvuse ja staatuse soovid; · Growth needs ehk arengu-, kasvuvajadused. Viimasesse vajadustegruppi kuulub inimese soov isiklikuliselt areneda, end täiendada, ning eneseaktualiseerimine. Nende kolme vajaduse esitähtedest tuleneb ka nimetus ERG.
Rakvere Gümnaasium Aine: Organisatsioonikäitumine Eksam 17.mai (2 tundi) Klass: 11 (majandus) Eksamineerija : õp Arno Kaseniit Eksam koosneb kolmest osast: I mõisted , II olemus ja tunnused, III arutlus Eksamiks kordamise teemad/märksõnad/küsimused 1. **Organisatsioonikäitumise mõiste. 2. Organisatsiooni kui süsteem ja selle allsüsteemid. 3. Organisatsiooni liikmed kui sotsiaalne allsüsteem. 4. Organisatsiooni struktuur kui juhtiv allsüsteem. 5. Organisatsiooni tehnoloogia kui materiaalne allsüsteem. 6. Organisatsiooni väliskeskkond. 7. **Probleemid, millega orgkäitumine kui teadus tegeleb. 8. Organisatsioonilise käitumise kontseptsioonid. 9. Inimese loomuse kontseptsioon. 10. Organisatsiooni loomuse kontseptsioon 11. **Käitumise süsteem. Juhtkonna visioon ja eesmärgid. 12. Organisastiooni väärtushinnangud ja organisatsioonikultuur. 13. Organisatsio...
Isiksus Erich Frommi Radikaalhumanistlik psühhoanalüüs Airin N X klass Tartu Raatuse Gümnaasium Erich Fromm (23. märts 1900 18 märts 1980) Erich Fromm sündis oma vanemate ainsa lapsena 1900. aastal Frankfurdis Maini ääres. Tema isa oli ärimees, vanaisa aga süvausklik rabi. Noorukina uuris Fromm innukalt judaismi pühasid tekste, õppides peale selle ka mitmeid väljapaistva talmudisti käe all. Kõrghariduse omandas Fromm Heidelbergi ja Müncheni ülikoolis. Saanud juba 22-aastaselt filosoofiadoktoriks, t...
ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA (Organizational psychology) Kasutatakse ka: · Work psychology (Tööpsühholoogia ) · Occupational psychology (Kutsealane psühholoogia) · So. võimed, vajadused, hoiakud jms. mis mõjutavad tööalast käitumist. · Miks inimesed töösituatsioonides erinevalt käituvad? · Kuidas inimesed mõjutavad ja on mõjutatud ümbritsevatest inimestest? · Kuidas inimesi mõjutab töö, mida nad teevad? · Kuidas inimesi mõjutavad töötingimused? Organisatsioonipsühholoogia rõhutab: · individuaalsete erinevuste olulisust · et tööalast käitumist mõjutavaid tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku sõltuvad · tööga seotud probleem tuleb lahendada teaduslikult · erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks · teooria, uurimused ja praktika on tihedalt seotud. ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology) · O...
edasi, kuid ta väitis, et pole sellist asja nagu samm-sammult-progressioon madalamatelt astmetelt kõrgematele vajaduste astmetele, rohkem kui üks vajadus saab olla ühel ja samal ajal tegutsev. Tema sõnul saab inimest motiveerivaid põhivajadusi liigitada kolme gruppi: Existence needs ehk olemasolu, eksistentsivajadused. Need on inimese olemasolekuks tarvis olevad algvajadused - füsioloogilised- ning turvalisusevajadused; Relatedness needs ehk suhetevajadused. Need viitavad inimese soovile alles hoida tähtsaid isikutevahelisi suhteid. Siia alla käivad inimese sotsiaalsed, aktsepteerimise, kuuluvuse ja staatuse soovid; Growth needs ehk arengu-, kasvuvajadused. Viimasesse vajadustegruppi kuulub inimese soov isiklikuliselt areneda, end täiendada, ning eneseaktualiseerimine. Nende kolme vajaduse esitähtedest tuleneb ka nimetus ERG.
Psühhodünaamiline paradigma Karen Danielson Horney (1885-1952) Kultuuriline psühhoanalüüs Horney, K. (1937). The neurotic personality of our time. Horney, K. (1950). Neurosis and human growth. Baasprintsiip: kaasasündinud vajadus arenguks, organismi võimaluste realiseerimine. eneseteostus (self-realization) Eesmärk: terviklikkus I. Kaks vajaduste rühma · turvalisusvajadus (need for security) füüsiline ja psühholoogiline · rahuldamisvajadus (need for satisfaction) füsioloogilised, psühholoogilised (näit. raha Domineeriv vajadus: turvalisusvajadus II. Kultuur ja neuroos. Kultuur determineerib · isiksuse · isiksuse patoloogia (kõrvalekalle normist) Kultuur, mis loob abitust, emotsionaalset isoleeritust, võistlust ja hirmu, on ohtlik. Vanemate mõju isiksuse arengule Tarvilik tingimus arengu...
Psühhodünaamiline paradigma Karen Danielson Horney (1885-1952) Kultuuriline psühhoanalüüs Horney, K. (1937). The neurotic personality of our time. Horney, K. (1950). Neurosis and human growth. Baasprintsiip: kaasasündinud vajadus arenguks, organismi võimaluste realiseerimine. eneseteostus (self-realization) Eesmärk: terviklikkus I. Kaks vajaduste rühma · turvalisusvajadus (need for security) füüsiline ja psühholoogiline · rahuldamisvajadus (need for satisfaction) füsioloogilised, psühholoogilised (näit. raha Domineeriv vajadus: turvalisusvajadus II. Kultuur ja neuroos. Kultuur determineerib · isiksuse · isiksuse patoloogia (kõrvalekalle normist) Kultuur, mis loob abitust, emotsionaalset isoleeritust, võistlust ja hirmu, on ohtlik. Vanemate mõju isiksuse arengule Tarvilik tingimus arengu...
mõju tänasele töö kavandamisele. ALDERFERI E- R – G MUDEL (LK 51) Clayton Alderfer töötas välja kolmetasemelise vajaduste hierarhia mudeli, võttes arvesse Maslow hierarhia puudusi. Tema arvates on töötajad algul huvitatud oma eksistentsi E- Existence ehk olelusega seotud vajaduste rahuldamisest. Inimese eksistentsiga seotud tegurid: töötasu, töötingimused, turvalisus, lisasoodustused Järgmisel tasemel on vajadus olla seotud, suhetes R- Relatedness endast kõrgemal, kõrval ja madalamal olevate inimestega. Seega vajadus olla mõistev ja tunnustatud teiste inimeste poolt nii tööl kui väljaspool seda. Kolmandal tasemel on vajadus eneseteostuse ja enesest lugupidamise so. kasvu G - Growth järele. E-R-G mudel ei eelda nii ranget aste- astmelt arengut kui Maslow’i viie taseme teooria. Seega kõik kolm taset võivad toimida samal ajal võrdse tõenäosusega. Kui inimesel pole õnnestunud rahuldada kahe kõrgema astme vajadusi, võib ta
AT1 MÕISTED 1. Organisatsioonikäitumine (organizational behavior) - uurib inimkäitumist organisatsiooni kontekstis, keskendudes üksikisikut ja rühma puudutavatele protsessidele ja tegevustele. Sel põhjusel hõlmab OK ka organisatsiooni ja juhtimisprotsesside uurimist organisatsiooni pidevalt muutuvas kontekstis ja huvitub eelkõige inimeste mõjust nendele. 2. Organisatsioon (organization) - on kahe või enama inimese kogum, mis toimib sihipäraselt ühise sõnastatud eesmärgi nimel. 3. Indiviid (individual) - on isend, üksikolend. 4. Isiksus (personality) - moodustavad üksikisikule ainuomased tunnusjooned, mis on teistele kas nähtavad või peidetud ning mis määravad üksikisiku käitumise sarnasused või erinevused võrreldes organisatsiooni käitumisega. 5. Taju (perception) - on see, kuidas me näeme ja tõlgendame sündmusi ja olukordi meie ümber. Taju võib vaadelda kognitiivse ja sotsiaalse informatsiooni protsessina, mislä...
SOPH.00.309 Cross-Cultural Psychology |6 kontseptsiooni seletusjõudu. Sealjuures tuleb ka märkida, et kultuurisisesed erinevused võivad olla suuremad kui kultuuridevahelised erinevused – kultuurid ei ole homogeenne mass. Sugu ja kultuur Me võiks väita, et mehed on Aasiast ja naised Ameerikast, sest neljast erinevast sõltumatu/kuuluva mina mõõtmest – collectivism, agency, assertiveness, relatedness – said naised suurema skoori ainult relatedness’is. Läänekultuurid said suuremd skoorid mõõtmetes agency ja assertiveness, idakultuurid collectivism’is ja relatedness’is. Uuringust, mis kasutas Sex Role Ideology (SRI) skaalat 14. riigis uurides kuidas mehed ja naised peaksid käituma, ilmnes mitu märkimisväärset tähelepanekut: 1. Sugude võrdust nähakse erinevates riikides rabavalt erinevalt. 2
ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology)- indiviid · Organisatsioonipsühholoogia (organizational psychology). Inimene ja organisatsioon. · Inimfaktori (inseneri) psühholoogia (human factorspsychology or engineering psychology)- on tehnilsem valdkond. Räägib inimese ja töövahendi suhtetst. Kuidas toota töövahendeid, millsed need peaks olema ja sobiksid võimalikult hästi inimesega. Töövahendite disain. Tegeleja peab hästi tundma isimene tunnetuslikke protsesse. Milline om müra mõju inimese keskendumis võiml. Kuidas valgus ja õhk mõjutavadfüüsiline ja vaimne tervis. Kuidas erinevad ajatsükklid mõjutavad sooritust ja tööga rahulolu. Elektroonika ja mehaanikatööstuse teema. TÄNAPÄEVASED ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA VALDKONNAD · Personali valik ja paigutus- hindame inimesi sellejärgi, missugusele tööle nad kõige paremini sobiks. Mis kõige paremini...
Inimest motiveerivad ainult rahuldamata vajadused. Kõrgemate vajaduste rahuldamisele orienteerub inimene vaid siis, kui madalama taseme vajadused on rahuldatud. Kui Maslow' mudel ei olnud mõeldud spetsiaalselt organisatsioonide tarvis, siis Alderfer püüdis kontseptualiseerida organisatsiooni seisukohalt tähtsaid vajadusi (aga sobib ka inimese kohta). Ta väitis, et vajadused saab jagada kolme suurde klassi: eksistentsivajadused - existence - E kuulumine - relatedness - R arenguvajadused - growth - G. Erinevus: ERG teooria puhul võivad inimest samaaegselt motiveerida erineva taseme vajadused. 9 ORGANISATSIOONIKÄITUMINE EKSAMI KÜSIMUSED 2014 KEVAD 19. Seleta lahti ootusteteooria olemus ja anna teooriale oma hinnang. Ootuste teooria järgi ei sõltu motivatsioon ainult vajadustest, vaid tähtsad on ka ootused, mis
· Inimest motiveerivad ainult rahuldamata vajadused. · Kõrgemate vajaduste rahuldamisele orienteerub inimene vaid siis, kui madalama taseme vajadused on rahuldatud. Kui Maslow' mudel ei olnud mõeldud spetsiaalselt organisatsioonide tarvis, siis Alderfer püüdis kontseptualiseerida organisatsiooni seisukohalt tähtsaid vajadusi (aga sobib ka inimese kohta). Ta väitis, et vajadused saab jagada kolme suurde klassi: · eksistentsivajadused - existence - E · kuulumine - relatedness - R · arenguvajadused - growth - G. Erinevus: ERG teooria puhul võivad inimest samaaegselt motiveerida erineva taseme vajadused. 5 10. Seleta lahti ootusteteooria olemus. Ootuste teooria järgi ei sõltu motivatsioon ainult vajadustest, vaid tähtsad on ka ootused, mis inimesel on seoses mingi tegevusega. Ootuste teooria väidab, et inimene tegutseb kindlal viisil, mis baseerub ootusel, et
SISUKORD Organisatsiooni psühholoogia...........................................................................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA PÕHIKÜSIMUSED..................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA JA TÖÖTAJATE HEAOLU APA..............6 uurimused töötajate heaolust USA-s 2013....................................................................6 1500 töötaja küsitlus 9.-12.01.2013...............................................................................6 Stress ja tervis......................................................................................... 6 Töö vs eraelu............................................................................................ 7 Organisatsioonipsühholoogia rõhutab:..........................................................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad.......................................................
Uuringute põhjal on juhtidele omane kõrge võimuvajadus. McClellandi teooria põhinebki kolmele vajadusele, kuid Maslow teoorias ei ole rahuldatud vajadus enam stiimuliks. Maslow teooria järgi, kui inimene jõuab lähemale mingi teatud vajaduse rahuldamiseni, siis seda tähtsamaks muutub sellest kõrgemal asuv vajadus. 144. C. Alderferi ERG teooria põhiseisukohad E – existence. Eksistentsi vajadus: baasvajadused ellujäämiseks. R – relatedness. Seostatuse vajadus: vajadus luua ja hoida häid sotsiaalseid suhteid. G – growth. Kasvuvajadus: enesearengu ja edukuse vajadus. 145. S. Adamsi võrdsuse teooria põhiseisukohad Võrdsuse teooria põhineb sotsiaalse vahetuse teoorial. Selle teooria järgi on inimeste peamiseks motiiviks sotsiaalse õigluse tase. Tööd tehes inimesed pidevalt võrdlevad oma ja teiste panuseid saavutatavate töötulemustega. Töötaja võib võrrelda oma panust ja tulemust:
Sissejuhatus -Kus me juhtimist kohtame? -Ettevõtted, organisatsioonid -Sõjavägi -Sport -Kunstid -Kodanikualgatused -Kogukond, küla, pere Homo oeconomicus • Inimene, kes tegutseb alati majandusliku otstarbekuse kaalutlustest lähtudes. Ratsionaalsus -Saavutada kindel tulemus minimaalsete vahenditega -Saavutada antud vahenditega maksimaalne tulemus Sissejuhatus juhtimisse • MIKS TEEVAD INIMESED KOOSTÖÖD? • KUIDAS TEHAKSE KOOSTÖÖD? • Organisatsioon- ühise eesmärgiga inimrühm • ὄργανον (organon)- instrument, töövahend • ἔργον (ergon)- töö • Tootmine iseendale / teistele • Tööjaotus • Töö inimestega (admin, delegeerimine) / töö ülesandega Organisatsiooni juhtimise mudel: Organisatsiooni kavandamine • Top down mudel • Bottom up mudel • Kliendid, teenindajad, juhid, tippjuhid Juhtimise definitsioonid • Ressursside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks • Organisatsiooni ja ...
Tähtis on üksteise mõistmine. 3.Võimuvajadus – tingib soovi kontrollida ja mõjutada teiste käitumist, nende eest vastutada. See on vajadus juhtida ja suunata teiste inimeste tegevust. Uuringute põhjal – juhile on omane kõrge võimuvajadus A. Maslow – Vajaduste hierarhia teooria slaidilt 67. C.Alderfer´i ERG teooria põhiseisukohad Vajaduse tase • E - existence Eksistentsi vajadus • R – relatedness Seostatuse vajadus • G - growth Kasvuvajadus Vajaduse sisu • Baasvajadused ellujäämiseks • Vajadus luua ja hoida häid sotsiaalseid suhteid • Enesearengu ja edukuse vajadus 68. S. Adamsi Võrdsuse teooria põhiseisukohad Võrduse teooria põhineb sotsiaalse vahetuse teoorial. Võrdsuse teooria järgi on inimeste peamiseks motiiviks: sotsiaalse õigluse tase. Tööd tehes inimesed
Juhtimise alused 1. Loeng Ruth Alas ,,juhtimisee alused". 3. Trükk Kodusest tööst. Motivatsioonisüsteenud Eesti ettevõtetes. Kaldub palga voolusängi, aga võiks mõelda laiemalt. Väärtused Eesti organisatsiinides. Sisekliima. Arusaam, miks midagi tehakse. Juhtidele õpetatakse põhjalikult, kuidas inimestega ümber käia ja saavutada parimad tulemused oma alluvate abil. Juhile väga oluline on terviklu pildi tajumise oskus ja võime tuleviku arendusuundi võimalikult varakult ette näha. Seega on suhtlemisel juhtimises väga suur osa. Üldine sissejuhatus Majandusteadus on teadus, mis üritab mõista meie majanduslikku käitumist. Eelduseks on, et Homo oeconomicus käitub ainult majanduslikult ratsionaalsetest otsustest. Kuid, kas see ikka on alati nii? Inimene ei käitu alati ratsionaalselt. Seda väga erinevatel põhjustel: · Pingete maandamine · Kogemus, eksperimenteerimine, sensation seeking · Naudingute otsimine, meelelahutus, fun · O...
PSYCHOLOGY PART 1: CORE Biological level of analysis Outline principles that define the biological level of analysis. 1) Behavior can be innate, because it is genetically based. Evolution may play a key role in behavior. 2) Animals may be studied as a means of understanding human behavior. 3) There are biological correlates of behavior. Cognitions, emotions and behaviors are products of the anatomy and physiology of our nervous and endocrine system. Explain how principles of the biological level of analysis may be demonstrated in research. 1) Correlational studies: Study by Buss, who hypothesized that across cultures, men will prefer to marry younger women because of greater reproductive capacity and women will place greater value on a potential mate's earning potential to provide survival advantages. This evolutionary hypothesis was tested in 37 cultures by sending out questione...
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid. Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus. Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD. Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE: Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimalus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
