A ·KAITSELIIT Ehk siis Eesti Riikluse pant Kaitseliidu Rajamine · Kaitseliit on asutatud 11. novembril 1918. · Organisatsiooni esialgne nimetus oli Eesti Kaitse Liit · Algselt asus Tallinnas Brokusmäel majas nr 8, endistes Linna tööame ruumides, mis rekvireeriti organisatsio kasuks. Eesti kaitse Liit, selle ülesanded · Organisatsiooni esmaülesandeks sai sisejulgeoleku tagamine. · seaduslikkude võimude abistamine Eestis maksva põhiseadusliku riigikorra ja kodanikkude julgeoleku kaitsmisel. · ühiskondlikkude õnnetuste puhul abiandmine. · oma liikmetele sõjalise õppuse ja kasvatuse andmine · kodanikkudes isamaaliste ja rah e tunnete süvendam · rahva ke alise kasvatuse arendamine
1905 9.jaan.-Verine pühap.-tulistamine Peterburis.16.okt.-veretöö,rahvakoosolekul avas sõjaväeüksus rahva pihta tule.17.okt.-Nikolai II kirj. alla manifestile,milles lubas anda Venemaale parlamendi,põhiseaduse ja kodanikuõigused.27.nov-Tartusse kutsuti kokku I üle-eestimaaline rahvaasemike koosolek.tartu liberaalid-häälekandja Postimees, eestvedaja Jaan Tõnisson,teised ühisk.tegelased Oskar Kallas,Villem Reiman,Peeter Põld, Karl August Hindrey.toetajaskond jõukad lõuna-eesti talupojad, haritlaskond.kohalikud probleemid,eestlaste õiguslik võrdsud baltisakslastega,haridusküs.,imp.riigikorra muutus. Tln radikaalid-"Teataja",Konstantin Päts.teised ühisk.tegelased A.H.Tammsaare, .Virgo,J.V.Veski.toetajaskond Põhja-eesti vaesemad talupjad ja linnatöölised.probl-sots. Lähestatus,rikkad ja vaesed eestl. Endi hulgas.I erakonnad-eesti rahvameelne erakond, eesti sotsiaaldemokraatlik tööliste ühisus.I maailmasõda-1914-1918.blokid-Antant (Suurbritan...
Koostaja: Argo Pihtjõe VLE- 3 1917.-1921.a. Venemaa kodusõda. Kodusõjas saavutasid võidu punased. Kodusõjas hukkus umbes 13 miljonit inimest. Nende hulgas suri 1921.a. umbes 4 miljonit inimest nälga. Välismaised heategevusorganisioonid aitasit toita umbes 10 miljonit inimest. Näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad. 1918.-1921.a. kasutasid enamlsaed sõjakommunismi poliitika. Talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus. Keelustati viljaga kauplemine. Hakati looma ühismajandeid. Natsonaliseeriti tööstusettevõtted. Jätkus majanduse langus ja näljahäda. Talurahvamässud Tambovis ja Voronezis. Justiitsreformiga ühtlustati kohtusüsteem ja korraldati ümber julgeolekuorganid. Loodi julgeolekuorganid: NKVD (Siseasjade Rahvakomissariaat) ja OGPU (Ühendatud
Sõja algus Algselt ,,Maailmasõda" Algas 28. juuli 1914 Eestisse jõudis otsene sõda alles 1917 Eestisse koondati 250 000 sõjaväelast pärast Riia all Saksamaalt lüüa saamist Eesti osalus sõjas Vene armeesse ligi 100'000 sõdurit kellest langes 10'000 Eesti sõdureid pandi kõigile rinnetele Mobiliseerimse tõttu jäid põllud sööti ja hobused ning kariloomad rekvireeriti Sõjategevus Eestis 1912 aastal hakati ehitama rannakaitsepositsiioni, et kaitsa Peterburgi võimalike mererünnakute eest 1917. aastaks valmisid 57 suurtükiga rannakaitsepatareid, 13 õhutõrjepatareid ja mitu merelennukite baasi. Sõja algusest lasi Venemaa merre 38'500 meremiini ja Irbe väina ainuüksi 10'000 meremiini 1917. aastal oli Lääne- Eesti saartel 15'000 meest, hiljem lisandus sinna veel 7000 meest nendeseas Eesti 1.
Peugeot, Porsche, Renault, Saab, Subaru, Suzuki, Skoda, Toyota, Volkswagen, Volvo Kuid neid on rohkem. Autode ajalugu Eestis Esimeseks autoks Eestis oli 1895. a. Paide kreisiametnikule kuulunud auto (jõuvanker). Tallinna esimeseks autoomanikuks oli kapten Fjodorov, kes ostis 1902. aastal Peterburist Clement-Panhard marki auto. Tallinnas oli 1908 aastal 6, 1913. aasta suvel 74 ja 1914. aasta juulis 162 autot. I maailmasõja algusega 1. augustil 1914 rekvireeriti neist 67. 1914. aastal oli näiteks Rakveres 20, Haapsalus 8, Tallinna maakonnas 7 ja Paides 4 autot. 1920 oli Eestis 110 sõidu-, 34 veoautot ja 57 mootorratast. 1921 oli Eestis 156 sõidu-, 84 veoautot ja 95 mootorratast. 1923 oli Eestis 410 sõidu-, 320 veoautot ja 269 mootorratast. 1925 oli Eestis 503 sõidu-, 364 veoautot ja 337 mootorratast. 1927 oli Eestis 1053 sõidu-, 423 veoautot ja 357 mootorratast.
5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal Mis on valgustus? Valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Taolise nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsituse tulekutValgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Selle tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. Ta rõhutas et teadmiste ainus allikas on mõistus." Ma mõtlen, järelikult olen olemas" Valgustusajastu põhijooned Inimõistus; tulevane ühiskond pidi kujunema mõistuspäraseks; Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitus; ideed muudavad maailma; eeskujuks loodus; uus humanism; esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega Voltaire Valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog oli mees, kes inimkonnale on tuntuks saanud Voltaire'i varjunime all, kuid kelle teglik nimi oli Francois Marie Arouet. Ta oli mka kirjanik, poeet, drama...
1885. aastal sai aga Karl Benz valmis oma esimese auto. Kuigi see oli kolmerattaline, sai see aluseks kaasaegse auto kontseptsioonile. Eesti autoajalugu Esimeseks autoks Eestis oli 1895. a. Paide kreisiametnikule kuulunud auto (jõuvanker). Tallinna esimeseks autoomanikuks oli kapten Fjodorov, kes ostis 1902. aastal Peterburist Clement-Panhard marki auto. Tallinnas oli 1908 aastal 6, 1913. aasta suvel 74 ja 1914. aasta juulis 162 autot. I maailmasõja algusega 1. augustil 1914 rekvireeriti neist 67. 1914. aastal oli näiteks Rakveres 20, Haapsalus 8, Tallinna maakonnas 7 ja Paides 4 autot. * 1920 oli Eestis 110 sõidu-, 34 veoautot ja 57 mootorratast. * 1921 oli Eestis 156 sõidu-, 84 veoautot ja 95 mootorratast. * 1923 oli Eestis 410 sõidu-, 320 veoautot ja 269 mootorratast. * 1925 oli Eestis 503 sõidu-, 364 veoautot ja 337 mootorratast. * 1927 oli Eestis 1053 sõidu-, 423 veoautot ja 357 mootorratast.
TAGAJÄRJED: * Kodusõjas saavutasid võidu enamlased ja kindlustasid sellega ka kommunistliku diktatuuri püsimajäämise. * Tohutud inimkaotused (koos I maailmasõjaga hukkus 20 miljonit inimest; sh. aastatel 1917-1923 13 miljonit). * Riik oli majanduslikus kaoses: tööstustoodang oli langenud 19. sajandi lõpu tasemele. 1921.a. oli mitmetes piirkondades ikaldus ja tulemuseks nälg. Välismaised heategevusorganisatsioonid toitsid umbes 10 milj. inimest. * Näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad. MIKS KOMMUNISTID VÕITSID * Valgete lüüa saamise põhjuseks oli nende endi vead * Tegevuse koordineerimatus, mis võimalad Punaarmeel nad ükshaaval puruks lüüa * Enamlased suutsid oma ressursse maksimaalselt ära kasutada * Enamlaste kätte jäid tööstuspiirkonnad ning olulisemaid raudteesõlmed, mis võimaldasid vägesid kiiresti ümber paigutada * Mõtlematu terror, mis ei jäänud maha punasest terrorist ning sellega häälestati enda vastu vene rahvas 11
Nüüd oli diplomaatia ülesandeks nende vastuolude süvendamine. Diplomaatilise personali hulgast roogiti välja jakobiinid ja muud revolutsionäärid. Termidoorlik konvent oli valmis läbirääkimisteks. Baselis kirjutati 2 aprillil 1795 alla rahulepingule Preisimaaga, sama aasta mais sõlmiti rahu Hollandiga, juulis Hispaaniaga. Belgia ja Reini vasaku kalda alad liideti Prantsusmaaga. Liidetud territooriume ei käsitletud enam kui vabastatuid vaid kui vallutatuid. Rekvireeriti varandusi ja maksta tuli kontributsiooni. Revolutsiooni esialgsed loosungid unustati. Peale Preisimaa, Hollandi ja Hispaaniaga sõlmitud rahu jäid koalitsiooni ainult Inglismaa ja Austria. Direktooriumi aastatel (1795-1799) oli Prantsusmaa diplomaatia eesmärgiks vasallriikide loomine oma idapiiril, mis pidid tagama Pariisi võimu Kesk-Euroopas ja Itaalias. Diplomaatia ei olnud Välisministeeriumi ja direktorite kontrolli all vaid väepealike kontrolli all
sulgemised, maalt väljasaatmised. · Vene armeese mobiliseeriti 100 000 eestlast (hukkus ca 10 000). Kuigi rahvusväeosa ei moodustatud omandati sõdimiskogemusi ning paljud said vene armee ohvitserideks. Kogemusi läks vaja hilisemas Vabadussõjas. · Sõda tõi kaasa majanduslike olude halvenemise, osa maid jäid sööti, sõjaväe tarbeks rekvireeriti hobuseid ja kariloomi. · Tööstus orienteerus ümber sõja vajadustele, laskemoona, sinelite ja transpordivahendite tootmine. · Puudus tarbekaupadest, mille tõusid kiiresti, mistõttu kehtestati neile kaardisüsteem. · Saksa sõjalaevad blokeerisid merekaubanduse ning pommitasid Pärnut ja Kuressaaret. b) Veebruarirevolutsioon 1917 aastal. Kukutati keiser, kehtestati vabariik, võimule
Eesti iseseisvumine I Iseseisvumise eeldused A) kultuurilised: 1) kirjakeele ühtlustamine 2) eestikeelsete raamatute ja ajakirjade levik 3) rahvusliku intelligentsi ja rahvuskultuuri kujunemine 4) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara kogumine) korraldamine 5) aktiivne seltsitegevus B) majanduslikud: 1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks 3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised) C) poliitilised: 1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi 5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate ühis...
kaasas veel 600 tanki. Veel oli neil koondatud Balti õhuruumi 1150 lennukit ja merele oli jäetud valvama Balti laevastik. Eesti oli okupeeritud ja 6.augustil 1940 sai Eestist Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Kauge sõda Kuigi Eesti aladel 1941. aasta suveni otsest sõjategevust ei toimunud, puudutas sõda ka Eestit. Kui välisvetes asuvad Eesti meeskonnad said teada, et Eesti on okupeeritud, ei tahtnud nad enam kodumaale tagasi minna. Need laevad rekvireeriti hiljem Briti võimude poolt ja ühendati Atlandi konvoidega. Sõja ajal teenis Briti laevastikus umbes 1000 eesti meest. Üksikuid eestlasi oli ka Kuninglites Õhujõududes ja maavägedes ning USA sõjaväes. Rünnak Nõukogude Liidule 22. juunil 1941.a alustasid Saksa väed pealetungi Nõukogude Liidule.Juba juuli alguses jõuti ka Eesti piirile. Sõja alguses viidi Venemaale üle 33 000 eesti mehe. Eestlased saadeti tööpataljonidesse
· Sisesegadused Venemaal tõid enesega kaasa tohutud inimkaotused (koos I maailmasõjaga hukkus 20 miljonit inimest; sh. 1917-1923 13 miljonit). · Riik oli majanduslikus kaoses: tööstustoodang oli langenud 19.sajandi lõpu tasemele 1921.a. oli mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg, mille tõttu suri ca 4 miljonit inimest välismaised heategevusorganistatsioonid toitsid ca 10 miljonit inimest näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad · Kodusõja aastatel 1918.-1921.a. kasutasid enamlased sõjakommunismi poliitikat- sõjaliste, majanduslike ja poliitiliste abinõude kompleks / selles nähti ka sotsialismi mudelit, mis võimaldab Venemaal kiiresti jõuda kommunistliku ühiskonda. · Sõjakommunismi iseloomustavad: toitlusdiktatuur- talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus (sisuliselt võeti väevõimuga kogu leiva- ja seemnevili)
1) Venemaa ja Saksamaa vaheline konflikt tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised 2) Vene armeese mobiliseeriti 100 000 eestlast (hukkus ca 10 000). Kuigi rahvusväeosa ei moodustatud, omandati sõdimiskogemusi ning paljud said Vene armee ohvitserideks. Kogemusi läks vaja hilisemas Vabadussõjas. 3) sõda tõi kaasa majanduslike olude halvenemise - osa maid jäid sööti, sõjaväe tarbeks rekvireeriti hobuseid ja kariloomi 4) tööstus orienteerus ümber sõja vajadustele - laskemoona, sinelite ja transpordivahendite tootmine Mõisted a) kodusõda - sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist b) Antant/Entente - oli 1907. aastal sõlmitud liit Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. Antant moodustas algselt vastukaalu Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia Kolmikliidule; 1915 liitus ka Itaalia Antandiga.
2. Tohutud inimkaotused (koos I ms-ga hukkus 20 miljonit inimest; sh 1917-1923 13 miljonit) 3. Majanduslik kaos: o tööstustoodang oli langenud 19.sajandi lõpu tasemele o 1921 oli mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg: nälga suri ca 4 miljonit inimest rahvusvahelised heategevusorganisatsioonid toitsid ca 10 miljonit inimest näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad talurahvamässud Tambovis ja Voronezis (ca 50 000 mässajat); suruti maha II Uus majanduspoliitika NEP (novaja ekonomitseskaja politika) 1921-1927/28 · Nep-iga mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele (varasem poliitika - sõjakommunism) · talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejäägid turustada
1) Venemaa sõda Saksamaaga tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised 2) Vene armeese mobiliseeriti 100 000 eestlast (hukkus ca 10 000). Kuigi rahvusväeosa ei moodustatud omandati sõdimiskogemusi ning paljud said vene armee ohvitserideks. Kogemusi läks vaja hilisemas Vabadussõjas. 3) sõda tõi kaasa majanduslike olude halvenemise > osa maid jäid sööti, sõjaväe tarbeks rekvireeriti hobuseid ja kariloomi 4) tööstu orieneerus ümber sõja vajadustele > laskemoona, sinelite ja transpordivahendite tootmine 5) puudus tarbekaupadest, mille tõusid kiiresti, mistõttu kehtestati neile kaardisüsteem 6) Saksa sõjalaevad blokeerisid merekaubanduse ning pommitasid Pärnut ja Kuressaaret Eesti iseseisvumine 1919-1920 (§ 9-12, lk 37-54) Iseseisvumise etapid 1) Autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus 2) Enamlased võimul 3) Iseseisvuse väljakuulutamine 4) Vabadussõda 28
osa 14 bensiinimootoriga ja 7 aurumasinaga autot. Tulemuseks oli bensiinimootoriga autode võit keskmise kiirusega 20,5km/h. Esimene Auto Eestis · Esimeseks autoks Eestis oli 1895. a. Paide keisriametnikule kuulunud auto (jõuvanker). Tallinna esimeseks autoomanikuks oli kapten Fjodorov, kes ostis 1902. aastal Peterburist Clement-Panhard marki auto. · Tallinnas oli 1908 aastal 6, 1913. aasta suvel 74 ja 1914. aasta juulis 162 autot. I maailmasõja algusega 1. augustil 1914 rekvireeriti neist 67. 1914. aastal oli näiteks Rakveres 20, Haapsalus 8, Tallinna maakonnas 7 ja Paides 4 autot. Diiselmootor · Diiselmootori loojaks on Rudolf Diesel. Ta õppis Münheni Tehnika Ülikoolis. Ajendiks, et Diesel üldse hakkas diiselmootorit leiutama, oli katse koolifüüsikast. Katse seisnes selles, et kui klaassilindris olevat kolvi kiiresti alla suruda (kolv oli täidetud petrooliumi ja õhuseguga), siis see süttis ja lükkas kolvi üles
et nende valitsemisajal ei pea keegi millestki puudust tundma. Peamised diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel olid NSVL, Saksamaa ja Itaalia. Venemaa diktatuuririigiks muutumise üks ajenditest oli majanduslik kaos. Sealne tööstustoodang oli langenud 19. sajandi lõpu tasemele. 1921. aastal oli mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg, ,ille tõttu suri ca neli miljonit inimest. Selleks et näljahäda leevendada, rekvireeriti kirikuvarad. Majanduskrahhi vältimise ja võimu säilitamise eesmärgil kehtestati enamlaste poolt uus majanduspoliitika (NEP ). Taasloodi rahalis-kaubanduslikud suhted. Talupoegade toiduainete ära andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, ülejääke võis talupoeg vabalt turustada. Taastati eraettevõtlus, kuhu kaasati ka Saksa USA ja Inglise kapital, kuid poliitilistel põhjustel jäi väliskapitali osakaal väga väikeseks
2) tohutud inimkaotused (koos I ms-ga hukkus 20 miljonit inimest; sh 1917-1923 13 miljonit) 3) majanduslik kaos: tööstustoodang oli langenud 19.sajandi lõpu tasemele 1921 oli mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg nälga suri ca 4 miljonit inimest rahvusvahelised heategevusorganisatsioonid toitsid ca 10 miljonit inimest näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad talurahvamässud Tambovis ja Voronezis (ca 50 000 mässajat); suruti maha II Uus majanduspoliitika NEP (novaja ekonomitseskaja politika) 1921-1927/28 · Nepiga mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele (varasem poliitika - sõjakommunism) · talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejäägid turustada · taastati eraettevõtlus (peamiselt loodi väikeettevõtted, kooperatiivid)
Sisesegadused Venemaal tõid enesega kaasa tohutud inimkaotused (koos maailmasõjaga hukkus 20 miljonit inimest). Riik oli majanduslikus kaoses: tööstustoodang oli langenud 19.sajandi lõpu tasemele, 1921 oli mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg, mille tõttu suri ca 4 miljonit inimest ning välismaised abiorganisatsioonid toitsid ca 10 miljonit inimest. Näljahäda leevendamiseks rekvireeriti enamlaste poolt kirikuvarad. Kodusõja aastatel 1918 1921 kasutasid enamlased sõjakommunismi poliitikat, milles nähti ka sotsialismi mudelit, mis võimaldab Venemaal kiiresti jõuda kommunistliku ühiskonda. Sõjakommunismi iseloomustavad: · toitlusdiktatuur- talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus (sisuliselt võeti väevõimuga kogu leiva- ja seemnevili) ning keelustati viljaga
inimkaotused (koos maailmasõjaga hukkus 20 miljonit inimest). Riik oli majanduslikus kaoses: tööstustoodang oli langenud 19.sajandi lõpu tasemele, 1921 oli mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg, mille tõttu suri ca 4 miljonit inimest ning välismaised abiorganisatsioonid toitsid ca 10 miljonit inimest. Näljahäda leevendamiseks rekvireeriti enamlaste poolt kirikuvarad. Kodusõja aastatel 1918 1921 kasutasid enamlased sõjakommunismi poliitikat, milles nähti ka sotsialismi mudelit, mis võimaldab Venemaal kiiresti jõuda kommunistliku ühiskonda. Sõjakommunismi iseloomustavad: - toitlusdiktatuur- talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus (sisuliselt võeti väevõimuga
Kuni juulini 1940 , mil Eesti laevad sõitsid veel oma lipu all , hukkus sõjategevuses Põhja-,Lääne-ja Norra merel ning Atlandil 18 Eesti kaubalaeva (kokku 30.000 BRT ) koos 100 meremehega . 13 laeva (15.000 BRT ) kaaperdati . 45.000 BRT tähendas veerandi laevaruumi kaotust . Kui Eesti kuulutati liiduvabariigiks , keeldusid 42 välisvetes oleva Eesti laeva meeskonnad kodumaale naasmast ( 40 % meie sõjaeelsest kaubalaevaruumist ) . Need laevad rekvireeriti Briti võimude poolt ja rakendati Atlandi konvoides . Nii teenis sõjaväestatud Briti kaubalaevastikus sõja ajal umbes 1000 eesti meremeest , neist 200 laevaohvitseridena . Vähesel arvul eestlasi oli ka Kuninglikes Õhujõududes ja maaväes ning USA sõjaväes , kuid kokku mitte üle paari saja . OKUPATSIOONI OHVRID Eesti esimeseks kaotuseks oli rahvussakslaste ( 12.400 inimest ) lahkumine päritolumaale . Nõukogude okupatsioonivõimud
Teine maailmasõda Sõda puudutas Eestit otseselt alates 1939 lõpust (Talvesõda). Eestist siirdus Soome ka vabatahtlikke. 1940 juulini sõitsid Eesti laevad oma lipu all, sõjategevuses hukkus Põhja-, Lääne- ja Norra merel ning Atlandil 18 Eesti kaubalaeva u 100 meremehega. 13 laeva kaaperdati. Kokku hukkus või kaaperdati 1/4 Eesti Vabariigi laevaruumist. Pärast anneksiooni keeldus 42 välisvetes oleva Eesti laeva meeskonnad kodumaale naasmast (40% sõjaeelsest kaubalaevaruumist). Need rekvireeriti Briti võimude poolt ja rakendati Atlandi konvoides. Nii teenis sõjaväestatud Briti kaubalaevastikus sõja ajal umbes 1000 eesti meremeest, neist 200 laevaohvitseridena. Vähesel arvul eestlasi oli ka Kuninglikes Õhujõududes ja maaväes ning USA sõjaväes, kokku mitte üle paari saja. Suvesõda 22. VI 1941 Saksamaa pealetungi algus idas 26. VI Jätkusõda 2. VII sakslased Riias 3. VII Stalini raadiokõne („põletatud maa taktika”). Hävituspataljonid 7.–9. VII Saksa 18
aastal rajati Vilniuses Leedu Põgenike Abistamise Komitee ehk Leedu komitee, mille eesotsas oli M. Ycas ja A. Smetona. Pärast Vilniuse langemist osa liikmetest Leedu komiteest põgenes Petrogradi ja loodi sinna Leedu esinduse. Teine osa jäi kodumaale, püüdes edasi tegutseda. Saksa okupatsioon Leedus (1915-1918)- 1915. aastal moodustasid sakslased Leedu- Kuramaa administratsiooni, mis jagati 34 kreisiks ja 230 vallaks (Saksa valdussüsteem). Karm rekvisitsiooni- ja töösunnipoliitika. Rekvireeriti toitaineid ja töösunnipoliitika oli seotud tööjõu puudusega. Esialgu sakslased soovisid Leedut annekteerida, kuid hiljem kui USA sekkus hakati soosima leedulaste rahvusliku taotlust. Leedu Taryba (Maanõukogu) moodustamine (september 1917)- 20 liikmeline rahvusnõukogu, millesse kuulusid rahvusvähemused - valgevenelased, juudid, poolakad. Esimeheks sai A. Smetona. Toimusid ettevalmistused Leedu iseseisvumiseks. 1917
kaldus? Eestlased küll ei avaldanud oma meelsust, seda tegid Balti ja Liivimaa rüütelkonnad. Põhjused: - kogu 18. sajandi alguses on 1695.-1697 aasta nälja mõju veel tunda. - Rootsi võimud on Põhjasõja puhkedes peale pannud suured sõjakoormised ja -maksud, mida võeti sunduslikult. - Rootsi armee paigutamine inimeste kodudesse oli kurnav. - massilised kindlustustööd. Talupojad pidid appi tulema ning nende oma tööd jäid seisma. - tuli osaleda ka küüdikohustuses rekvireeriti vankreid ja hobuseid. - aadlilt nõuti samuti täiendavaid kohustusi: aadlilipkonna moodustamist. Talurahvast ja linnakodanikke võeti maamiilitsasse. Tuli ka sunniviisiline värbamine (mehed joodeti tihti purju ja võeti meestelt allkiri, et tulevad sõjaväkke) - sõja tõttu väliskaubandus peatus, vilja ei saanud välja vedada, vilja hind langes kõvasti, teisalt ei saanud sisse tuua soola ja selle tulemusena hakkas soola hind tõusma. - 1708-1709 on taas ikalduseaastad
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90...
kaldus? Eestlased küll ei avaldanud oma meelsust, seda tegid Balti ja Liivimaa rüütelkonnad. Põhjused: - kogu 18. sajandi alguses on 1695.-1697 aasta nälja mõju veel tunda. - Rootsi võimud on Põhjasõja puhkedes peale pannud suured sõjakoormised ja -maksud, mida võeti sunduslikult. - Rootsi armee paigutamine inimeste kodudesse oli kurnav. - massilised kindlustustööd. Talupojad pidid appi tulema ning nende oma tööd jäid seisma. - tuli osaleda ka küüdikohustuses rekvireeriti vankreid ja hobuseid. - aadlilt nõuti samuti täiendavaid kohustusi: aadlilipkonna moodustamist. Talurahvast ja linnakodanikke võeti maamiilitsasse. Tuli ka sunniviisiline värbamine (mehed joodeti tihti purju ja võeti meestelt allkiri, et tulevad sõjaväkke) - sõja tõttu väliskaubandus peatus, vilja ei saanud välja vedada, vilja hind langes kõvasti, teisalt ei saanud sisse tuua soola ja selle tulemusena hakkas soola hind tõusma. - 1708-1709 on taas ikalduseaastad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
