4 1.2. Tuletused Tuginedes vestlustele kujunes välja kolm eri teooriat selle kohta, miks paisjärv Kurepallu Mõra jõele 1981. aastal loodi. Kõik vestluse osapooled olid enda variandis kindlad. Minu lõpp- eesmärgiks on selgitada välja tõene versioon. 1.2.1. Hüpotees nr. 1 Piirkonnas tegutsesid maaparandajad ning samasse hakati looma suvilatekoperatiive. Esmalt asusidki suvilatesse maaparandajad, kel tekkis vajadus supluskoha ja rekreatiivsete tegevuste järele. Kohalikel on palju mälestusi mitmete heakorrastuses kaasahaaratud metsatukkade korrastamisest ning sinna ka pinkide panemisest. Maaparandajate tegevusi kinnitab isegi maantee äärde pandud mälestuskivi maaparandajate suurte tegude auks. Lisaks oli Vanemuise suvila all Mõra jõele juba kaevatud pisike tiigike ujumiseks. 1.2.2. Hüpotees nr. 2 Kurepalu paisjärv loodi Tartu Riikliku Metsamajandi kalamajandi (nüüdne Haaslava
veedetud aega saladuses, Ootate kannatamatult ligipääsu arvutile või Internetile, Mida noorem on Teie vanus, seda suurem tõenäosus, et satute sõltuvusse. 17. Interneti sõltuvuse kui häire tunnused. Tolerantsus, Võõrutusnähud, Internetti minnakse ikka sagedamini ja pikemaks ajaks kui kavatseti, Püsiv soov Internetti kontrollida, Suur osa ajast veedetakse Internetis, Tähtsate sotsiaalsete ja tööalaste, rekreatiivsete tegevuste hulk väheneb Interneti kasutuse tõttu, Interneti kasutus jätkub, teades juba olemasolevatest probleemidest, mida Interneti liigne kasutamine on loonud. 18. Interneti sõltuvuse põhjused. Interneti kuritarvitamine on seotud tagasihoidlikkuse, sotsiaalse ärevuse, üksilduse, madala enesehinnanguga, Online kui põgenemine reaalsuse eest, Internet mõjub erinevalt introvertidele ja ekstravertidele. 19. Interneti sõltuvuse ohumärgid tööl. Dissotsatsioon
viibimine, ilma et see tüütaks ära) ja võõrutusnähtusid (sõltuvuse korral tekitab suuri psüühilisi pingeid, kui ei saa arvutis olla). 17. Interneti sõltuvuse kui häire tunnused Sai alguse 1996.a Tolerantsus Võõrutusnähud Internetti minnakse ikka pikemaks ajaks, kui algselt kavatseti Püsiv soov Internetti kontrollida Suur osa ajast veedetakse internetis Tähtsate sotsiaalsete ja tööalaste, rekreatiivsete tegevuste hulk väheneb Interneti kasutuse tõttu Interneti kasutus jätkub, teades juba olemasolevatest probleemides, mida Interneti liigne kasutamine on loonud. 18. Interneti sõltuvuse põhjused. Lõpetamata Gestaldi printsiip- lõpetamatuse tunne Interaktiivsus- tekib vastastikune suhtlus. Mida intensiivsem arvutisuhtlus, seda suurem võimalus sõltuvuse tekkel. Hüpnootiline transs (CRT) kiirte vaatamine Flow-efekt ehk nauding tegevusest
keskkonda kui kaitset vajavate objektide kogumit, vaid kui tervikut, mille osaks ta ise on. Sihiks on looduse kui väärtuse ning kui ühiskonna keskse arenguressursi kooskäsitlus Eesti üldise edenemise kontekstis. Eesti maastik võiks saada kandvaks elemendiks siinses ökosüsteemis, käsitledes seda kui elukeskkonda, mis haarab endasse kõige muu kõrval ka globaalsed ressursid nagu ilmastiku, õhu- ja veevalla. Kohalikul tasemel sisaldab aga elukohta koos selle bioloogilise mitmekesisuse, rekreatiivsete ressursside, aga ka vaadete ja muude esteetiliste parameetritega, mille säilitamine ja arendamine on oluline kõigi arengueesmärkide saavutamiseks. Ökoloogilise tasakaalu eesmärk on jaotatud kolmeks põhikomponendiks: 1. Loodusvarade kasutamine sellisel tasemel mis kindlustab ökoloogilist tasakaalu. Indikaatorid: looduslike ressursside varude ja taastumisvõime Seire valdkonnad: Mageveevaru, vee kasutus, korduvkasutatava vee hulk üldises
vaid kui tervikut, mille osaks ta ise on. Sihiks on looduse kui väärtuse ning kui ühiskonna keskse arenguressursi kooskäsitlus Eesti üldise edenemise kontekstis. Eesti maastik võiks saada kandvaks elemendiks siinses ökosüsteemis, käsitledes seda kui elukeskkonda, mis haarab endasse kõige muu kõrval ka globaalsed ressursid nagu ilmastiku, õhu- ja veevalla. Kohalikul tasemel sisaldab aga elukohta koos selle bioloogilise mitmekesisuse, rekreatiivsete ressursside, aga ka vaadete ja muude esteetiliste parameetritega, mille säilitamine ja arendamine on oluline kõigi arengueesmärkide saavutamiseks. Ökoloogilise tasakaalu eesmärk on jaotatud kolmeks põhikomponendiks: 1. Loodusvarade kasutamine sellisel tasemel mis kindlustab ökoloogilist tasakaalu. Indikaatorid: looduslike ressursside varude ja taastumisvõime Seire valdkonnad: Mageveevaru, vee kasutus, korduv kasutatava vee hulk üldises
Näiteks Eestile omane maastik kui kultuuripärand võiks olla lisaväärtuseks, mis suudab osaliselt korvata mitmete riikide kõrgemat elatustaset ja selle kaudu vähendada ajude väljavoolu. Eesti maastik võiks saada kandvaks elemendiks siinses ökosüsteemis, käsitledes seda kui elukeskkonda, mis haarab endasse kõige muu kõrval ka globaalsed ressursid nagu ilmastiku (kliima), õhu- ja veevalla. Kohalikul tasemel sisaldab aga elukohta koos selle bioloogilise mitmekesisuse, rekreatiivsete ressursside, aga ka vaadete ja muude esteetiliste parameetritega, mille säilitamine ja arendamine on oluline kõigi arengueesmärkide saavutamiseks. Kokkuvõte Ülalkirjeldatud neli arengueesmärki ei ole teistes riikides koostatud säästva arengu strateegiate kontekstis unikaalsed. Ökoloogilise tasakaalu eesmärk koos selle erinevate komponentidega on osa kõikides senikoostatud strateegiates, heaolu kasv ja ühiskonna
jäetakse kasvama oma omadustelt parimad puud. Hooldusraie majanduslikud eesmärgid Täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul tema koosseosust iseharvenemine käigus väljalangevate puude arvel. Kuna pärast hooldusraiet jääb puudele suurem toitepind, paranevad kasvutingimused, siis hakkavad allesjäänud puud ka paremini kasvama, nende kasvukiirus tõuseb. Lõppraies saadava puidukoguse kvaliteedi parandamine, metsa rekreatiivsete omaduste parandamine. Hooldusraiete planeerimine, eelisjärjekorras tuleks raiduda paremaboniteedilised puistud, viljakamete kasvukohtade metsas, siis kultuurpuistud, silmatorkavamad metsad ning siis nooremad metsad Uuesndusraied Raitakse peaaegu kõik puud peale seemnepuude ning elujõuline looduslik järelkasv ja säilikpuud. Raiesmik hiljem kas kultiveeritakse või jäetakse looduslikule uuenemisele. Seemnepuid ei pea
Taastamine dokumenteeritakse ja taastamise järel üritatakse seda ala seirata 1, 3, 5 ja 10 aasta pärast. Seejärel tehakse seiret iga 10 aasta järel. VI Veekogude ökoloogiline taastamine Eesmärgid *Taastada järve kunagine “hea” seisund. • Välisilme muutmine lähtudes mingisugustest eetilistest tõekspidamistest. • Produktiivsuse tõstmine. • Mingi liigi või koosluse kaitse. Enamasti on siiski eesmärgiks: – Ökoloogilise seisundi ja rekreatiivsete võimaluste parandamine. – Liigilise mitmekesisuse tõstmine ja kalamajanduslike eelduste loomine. Tehnilisteks meetoditeks veekogutaastamisel on: • 1. Aeratsiooni meetodid • 2. Toiteainete keemiline setitamine ja kemomanipulatsioon • 3. Kompleksmeetodid RIPLOX, PHOSLOCKÒ, BENTOPHOSÒ • 4. Algitsiidid ja herbitsiidid • 5. Setete eemaldamine ja katmine • 6. Veekogu sängi kujundamine • 7. Hüdroloogilised meetodid
o Harvendusraie - HR o Sanitaarraie – SR HR abil ei saada suuremat puidukogust puistu küpseks saades Valitakse välja ja jäetakse kasvama oma omadustelt parimad puud o Paraneb puistu kvaliteet o Sanitaarne seisund o Metsaselektsiooni põhimõtted Hooldusraie majanduslikud eesmärgid o Täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul o Lüheneb raiering o Puidukoguse kvaliteedi parandamine o Rekreatiivsete (puhkemajanduslike) omaduste parandamine Valgustusraie Hooldusraie liik Kujundatakse puistu liigiline koosseis Allesjäänud puudele paremad kasvutingimused – suureneb juurdekasv Teostatakse 5-20(25) aastastes noorendikes Korduste arv sõltub noorendike iseloomust Raiutakse välja kõrvalpuuliigid Valgustusraie käigus eraldatake kuni 8 cm puud Valgustusraiedega alustatakse vajadusel mõni aasta peale kultiveerimist
suvituspiirkonda või matkale ning pikaajalist rekreatsiooni reisil kaugemasse kohta. Kõige enam sarnasusi on turismiga rekreatsiooni viimasel vormil reisimine kodust kaugemale ja pikemaks ajaks kui 24 tundi. Rekreatsioonikorraldus Eestis Rekreatsioonikorraldust Eestis vaadeldes jääb mulje, et suur osa tegemistest on jäetud kõige alumisele tasandile era- ja mittetulundusliku sektori tasandile. Rekreatiivsete teenuste pakkumistega, mille eest tarbija on valmis maksma, saadakse üldiselt hästi hakkama. Rahva tervise seisukohalt tehakse midagi ära kindlate sihtgruppide raames või pigem öeldes riskigruppide raames, sama ka noorte tegevusvõimaluste avardamisel. Rekreatsioon aga pakub palju rohkem võimalusi hoolitseda rahva tervise eest ja takistada noorte elude allakäiku. Seni on need võimalused kasutamata. Vähe sellest kui organisatsioon soovib endale terveid ja aktiivseid töötajaid, peab ta
SISUKORD Sisukord.................................................................................................................. 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1. JÄTKUSUUTLIK ARENG......................................................................................... 3 2. ÜRO JÄTKUSUUTLIK ARENG.................................................................................5 2.1 „Agenda 21“.................................................................................................. 5 2.2. Rio+20......................................................................................................... 5 2.3. ÜRO Säästva Arengu Komisjon.....................................................................6 3. JÄTKUSUUTLIK ARENG EESTIS............................................................................. 7 3.1. „Säästev Eest...
Biodiversiteet (elurikkus) tähendab liigilist, geneetilist ja elupaikade mitmekesisust, mis tagab ökosüsteemide toimimise ja võime kohaneda muutustega sh inimtegevuse survega. Toimivad ökosüsteemid varustavad inimest vajalike ,,teenustega": toit, ravimid, materjalid, kütus ,jäätmete lagundamine, kliima kujundamine, haigustekitajate leviku piiramine, vee ja õhu puhastamine läbi aineringete , toitainete voo tagamine, mullateke, fotosüntees, tolmendamine , rekreatiivsete, esteetiliste ja vaimsete väärtuste loomine ning säilitamine. Rahvusvahelisel tasemel mõistetakse elurikkuse tähtsust ökosüsteemide teenuste säilitamisel ja kaitsemeetmete rakendamise vajalikkust. Rahvusvahelised organisatsioonid nagu ÜRO, Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), Euroopa Liit jne rõhutavad kursimuutuse vajalikkust. Teadvustatakse vajadust hüvede tootmise aluste ümberkujundamise järele - asendades loodusvarade odavuse printsiibil põhineva üle-
kogunema ■ Ülekaalu saab laguahel, vee omadused halvenevad » suureneb bakterite hulk » vähenevad hapnikusisaldus ja läbipaistvus Tervendamise eesmärgid ● Taastada järve kunagine “hea” seisund ● Välisilme muutmine lähtudes mingisugustest eetilistest tõekspidamistest. ● Produktiivsuse tõstmine ● Mingi liigi või koosluse kaitse Enamasti on siiski eesmärgiks: a) Ökoloogilise seisundi ja rekreatiivsete võimaluste parandamine. b) Liigilise mitmekesisuse tõstmine ja kalamajanduslike eelduste loomine Järve taastamise eeldused ● Ükskõik millise veekogu taastamise eelduseks on alati välisreostuse lõpetamine ja looduslähedaste tingimuste taastamine valgalal! Biomanipulatsioon- Meetod veekogu seisundi mõjutamiseks toiduahelate kaudu Biomanipulatsiooni eesmärk ● ZP hulga suurendamine, et selle kaudu vetikate vohamine kontrolli alla saada
nende kasvukiirus tõuseb. Tänu kasvu intensiivistumisele saavutavad nad varem sihtdiameetri. 3. Lõppraies saadava puidukoguse kvaliteedi parandamine hooldusraie käigus eemaldatakse metsast kõveratüvelised, okslikud, ,,metsahundid" ja muidu ebakvaliteetsed puud. Lõppraieikka jõuavad vaid kvaliteetsed puud. Hooldusraiega saab parandada puistu kui terviku kvaliteeti, mitte aga üksikpuu kvaliteeti. 4. Metsa rekreatiivsete (puhkemajanduslike) omaduste parandamine parem metsas liikuda, marju ja seeni korjata, puhata, kui see on hooldatud, puuduvad mädad, mahamurdunud või jalal kuivanud puud, risu jms. Hooldusraiete planeerimine: Eelisjärjekorras tuleks raiuda: 1. Paremaboniteedilised puistud, viljakamate kasvukohtade metsad 2. Kultuurpuistud 3. Silmatorkavamad metsad 4. Nooremad metsad. Uuendusraied Raied mis tehakse metsa uuendamiseks sobivate tingimuste loomiseks.
▪ Loomastik liigirikkam. 3. Kasvama jäetakse omadustelt parimad puud. Selle tulemusena paraneb puistu kvaliteet, sest ebasobivad ja väheväärtuslikud puud raiutakse ja kasvama jäävad vaid parimate omadustega. 4.4 Hooldusraie majanduslikud eesmärgid 1. Täiendava puidukoguse saamine. 2. Lõppraies saadava puidukoguse kvaliteedi parandamine Hooldusraie käigus eemaldatakse ebasobivad puud. Lõppraieikka jõuavad vaid kvaliteetsed puud. 3. Metsa rekreatiivsete omaduste parandamine Metsas on parem liikuda, marju ja seeni korjata, puhata, kui see on hooldatud. Hooldatud mets on puhkemajanduslikus mõttes enamasti väärtuslikum. Hooldusraiete planeerimine: Eelisjärjekorras tuleks raiuda: 1. viljakamate kasvukohtade metsad, 2. kultuurpuistud, 3. silmatorkavamad metsad, 4. nooremad metsad. 4.5 Uuendusraied Metsauuenemiseks sobivate tingimuste loomine. Jagatakse kaheks: lageraie ja turberaied. Lageraied
proviandiga- toit, ravimid, materjalid, kütus reguleerivate teenustega- jäätmete lagundamine, kliima kujundamine, haigustekitajate leviku piiramine, õhu, ja vee puhastamine läbi aineringete tugiteenustega- toitainete voo tagamine, mullateke, fotosüntees, tolmendamine kultuuriliste väärtusega- rekreatiivsete, esteetiliste ja vaimsete väärtuste loomine ja säilitamine 17. Kirjelda peamisi globaalseid keskkonnaprobleeme! Globaalsed keskkonnaprobleemid on inimtegevuse toimel tekkinud märkimisväärsed negatiivsed keskkonnamõjud. Peamised probleemid: Globaalne soojenemine - on atmosfääriõhu koostise muutumisest tingitud üldine temperatuuri tõus maapinnal. Kasvuhooneefekt - maalt lähtuva pikalainelise
3. Lõppraies saadava puidukoguse kvaliteedi parandamine Hooldusraie käigus eemaldatakse metsast kõveratüvelised, okslikud, "metsahundid" ja muidu ebakvaliteetsed puud. Lõppraieikka jõuavad vaid kvaliteetsed puud. Kuid hooldusraietega ei saa tõsta konkreetse puu tüvepuidu kvaliteeti, pigem vastupidi (peale raiet suureneb aastarõngaste laius, halveneb laasumine). Seega saab hooldamisega parandada puistu kui terviku kvaliteeti, mitte aga üksikpuu kvaliteeti. 4. Metsa rekreatiivsete (puhkemajanduslike) omaduste parandamine Parem metsas liikuda, marju ja seeni korjata, puhata, kui see on hooldatud, puuduvad mädad, mahamurdunud või jalal kuivanud puud, risu jms. Hooldatud mets on puhkemajanduslikus mõttes enamasti väärtuslikum. Uuendusraied Need on raied, mida tehakse metsauuenemiseks (looduslikuks või kunstlikuks) sobivate tingimuste loomiseks. Vastavalt kehtivale Metsaseadusele jagatakse uuendusraied kaheks: lageraie ja turberaied.
5.Vooluveekogude tervendamise põhimõtted. Esmalt peab selgitama igal konkreetsel juhul veekogu taastamise vajaduse ja lõppeesmärgi millisena tulevikus tahetakse järve näha. Veekogu võib eesmärgiga taastada seisund mingil möödunud ajahetkel. Eesmärgiks võib olla välisilme muutmine lähtudes mingisugustest eetilistest tõekspidamistest. Eesmärgiks võib olla produktiivsuse tõstmine, mingi liigi koosluse kaitse või arendamine. Enamasti on aga eesmärgiks ökoloogilise seisundi ja rekreatiivsete võimaluste parandamine. Sõltuvalt eesmärgist tuleb valida taastamismeetod(id) ja näitajate kriteeriumid, mida saavutada. Vooluvete füüsilist kvaliteeti mõjutavad kõige enam : Maaparandus, Paisutamine, Jõekallaste haldamine. · Ennistamise meetodid on kõige efektiivsemad, kui nad on integreeritud terviklikku ennistamisplaani. Tavaliselt kasutatakse korraga eri meetodite kombinatsioone, et saavutada soovitud tulemus. Lähenemine võib olla erinev: · Ei mingit tegevust
püsivat lumekatet ei tekigi. 23.Läänemere rekreatiivsed võimalused · Tavaliselt on veeseis madalaim juunis. Juuni lõpus hakkab veetase tõusma. · See fakt on oluline jalgsimatkade korraldamisel Saaremaa ja Muhu lähedal paiknevatel laidudel. · Mere pinnakihis kulgeb piki rannikut hoovus, mille suund on vastu kellaosuti liikumisele. · Hoovuse mõju on tugev eriti poolsaarte ja saarte vahelistes väinades, seda tuleb arvestada rekreatiivsete tegevuse puhul Läänemeres · Madal meri Eesti läänerannikul mõjutab ka suplejaid. Vesi küll soojeneb kiiresti ja lahesopid takistavad tuultel sooja vee ärakandmist rannast, kuid paljudel juhtudel jääb vesi suplemiseks liiga madalaks, takistavaks teguriks on ulatuslikud roostikud. · Soome lahes on rannikumeres vesi suplemiseks piisavalt sügav, kuid probleemiks on jahedamad temperatuurid ning mere avatus, mistõttu tuuled võivad kanda hõlpsasti
majandusliku tulu siiski metsast kus tehti hooldusraiet, sest haigeid puid ei jäeta kuivama vaid raiutakes ning võetakse kasutusele ja saadakse ka nende arvelt lisatulu. 2) lüheneb raiering tänu hooldusraietele jääb allesjäänud puudele suurem toitepind ja seetõttu kasvavada nad ka kiiremini. 3) lõppraies saadava puidukoguse kvaliteedi parandamine haiged puud raiutakse nin lõppraieikka jõuavad vaid kvaliteetsed puud, mis annavad suremat tulu. 4) metsa rekreatiivsete omaduste parandamine kui metsa on hooldatud ning on koritatud mädanenud ning tormi käes langenud puud, siis on ka silmal parem vaadata ning see tõstab ka metsa väärtust (puhkemajanduslikus mõttes). 2) Uuendusraie tehakse puistutes, mis on halvas tervislikus seisundis, millel on madal täius ja millel on halvad pärilikud omadused. Jaguneb: 1) Lageraie raiutakse peaaegu kõik puud raielangi 1 aasta jooksul. Raiumisele
Metsanduse ja Looduskaitse Instituudis 1980-tel ja 1990-tel aastatel. Rekreatiivseteks metsadeks loeti haljasvööndi parkmetsi, linnametsi ja rahvusparki, maastikukaitsealade puhketsoonide metsi ning rekreatviiseteks maadeks peale metsamaade ka haljastusmaid (ka lagendikud, puhkerannad, veed-alad, liivikud, kivistikud, lood). Eesti Metsanduse ja Looduskaitse Instituudi Looduskasutuse laboratooriumi töörühm koostas rekreatiivsete metsade katastri, mis kujutas endast andmete kogumit metsade kvantitatiivse ja kvalitatiivse seisundi kohta, mis võimaldas organiseerida metsade majandamist seoses rekreatsiooniga (Paalme 1987). Katastri koostamisel arvestati järgmiseid näitajaid ning hinnati neid 5-palli süsteemis (Paalme 1987): • metsade paigutus (kaugus linnalisest asulast või suure linna elamurajoonist); • metsasus (haljasvööndis, puhkealal, puhketsoonis; suletud, poolavatud ja avatud
3. Lõppraies saadava puidukoguse kvaliteedi parandamine Hooldusraie käigus eemaldatakse metsast kõveratüvelised, okslikud, “metsahundid” ja muidu ebakvaliteetsed puud. Lõppraieikka jõuavad vaid kvaliteetsed puud. Kuid hooldusraietega ei saa tõsta konkreetse puu tüvepuidu kvaliteeti, pigem vastupidi (peale raiet suureneb aastarõngaste laius, halveneb laasumine). Seega saab hooldamisega parandada puistu kui terviku kvaliteeti, mitte aga üksikpuu kvaliteeti. 4. Metsa rekreatiivsete (puhkemajanduslike) omaduste parandamine Parem metsas liikuda, marju ja seeni korjata, puhata, kui see on hooldatud, puuduvad mädad, mahamurdunud või jalal kuivanud puud, risu jms. Hooldatud mets on puhkemajanduslikus mõttes enamasti väärtuslikum. Hooldusraiete planeerimine (HR): Eelisjärjekorras tuleks raiuda: 1. paremaboniteedilised puistud, viljakamate kasvukohtade metsad - s.t. paremaboniteedilistes puistutes tuleks raiuda eelisjärjekorras ja ka intensiivsemalt kui
laasumine). Seega saab hooldamisega potentsiaalne viljakus paremini ära. parandada puistu kui terviku kvaliteeti, mitte Valgusnõudlikku puuliiki pealpool ja aga üksikpuu kvaliteeti. 4. Metsa varjutaluvat allpool kasvatades kasutavad rekreatiivsete (puhkemajanduslike) puud efektiivsemalt valgust. * Okaspuude omaduste parandamine Parem metsas varis, eriti okaste lagunemine annab happelise liikuda, marju ja seeni korjata, puhata, kui see kõdu ja soodustab teatud tingimustel on hooldatud, puuduvad mädad, leetumist, lehtpuude varise lagunemisel
3. Lõppraies saadava puidukoguse kvaliteedi parandamine Hooldusraie käigus eemaldatakse metsast kõveratüvelised, okslikud, "metsahundid" ja muidu ebakvaliteetsed puud. Lõppraieikka jõuavad vaid kvaliteetsed puud. Kuid hooldusraietega ei saa tõsta konkreetse puu tüvepuidu kvaliteeti, pigem vastupidi (peale raiet suureneb aastarõngaste laius, halveneb laasumine). Seega saab hooldamisega parandada puistu kui terviku kvaliteeti, mitte aga üksikpuu kvaliteeti . 4. Metsa rekreatiivsete (puhkemajanduslike) omaduste parandamine Parem metsas liikuda, marju ja seeni korjata, puhata, kui see on hooldatud, puuduvad mädad, mahamurdunud või jalal kuivanud puud, risu jms. Hooldatud mets on puhkemajanduslikus mõttes enamasti väärtuslikum. 12.5 Uuendusraied Need on raied, mida tehakse metsauuenemiseks (looduslikuks või kunstlikuks) sobivate tingimuste loomiseks. Vastavalt kehtivale Metsaseadusele jagatakse uuendusraied kaheks: lageraie ja turberaied. Lageraied
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
