Ksenija Balta Ksenija Balta ( sündinud 1. novembril 1986 Minskis) on Eesti kergejõustiklane. Tunnustused: 2006. astal saavutas ta Eesti aasta naissportlase valimisel Kristina Smiguni ja Irina Embrichi järel kolmanda koha, 2009. aastal aga esimese koha. Välisrekordid Ala Tulemus Aeg Koht Märkused 100 m jooks 11.47 8. august 2006 Göteborg Eesti rekord 200 m jooks 23.05 1. juuli 2006 Arles Eesti rekord Siserekordid Ala Tulemus Aeg Koht Märkused 50 m jooks 6.35 28. veebruar 2008 Kuressaare Eesti rekord 60m jooks 7.34 10. veebruar 2010 Tallinn Isiklik rekord 60 m tõkkejooks 8.16 20. jaanuar 2010 Tallinn Eesti rekord Maris Mägi Maris Mägi (sündinud 11
ületati see ameeriklase poolt. Erki Nool tegi ajalugu selle sajandi algul ta võitis 2000. aastal Austraalias toimunud olümpiamängud. Olümpiavõitjaks tuli Nool läbi suurte raskuste, sest kohtunikud ei suutnud pärast viimast ehk kolmandat kettaheite katset öelda, kas Nool astus üle või mitte. Lõplik otsus oli, et ei astunud, ja tulemus pandi kirja.Teine suur saavutus on 2001. aastal maailmameistrivõistlustel hõbemedal.See tulemus on tänaseni ka Eesti rekord kümnevõistluses. (Wikipedia 2013) Naised võistlevad seitsmevõistluses, mille aladeks on 100m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, 200m jooks, kaugushüpe, odavise ja 800m jooks.Kahjuks eestlannadel pole ette näidata suuri tulemusi Olümpiamängudel ega Maailmameistrivõistlustel. 3.SPRINDIALAD Sprindialadeks on 100m, 110m tõkkejooks, 200m, 400m ja 400m tõkkejooks.Tõkkejooksudel on rajale jaotatud 10 tõket, mille kõrgus ja omavaheline kaugus peab olema väga täpselt paika
jooksuala olümpiamängude praeguses kavas.100 m jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009 püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit.[1] Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. Aastal. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 200m jooks: 200 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala. 400 m staadionil antakse 200m jooksu start poole kurvi peal ja lõpetatakse sirgega . Iga võisteja peab jääma oma rajale .Sarditakse madalstardist stardipakult. Praegune meeste maaimarekord on püstitatud Usain Bolti poolt kelle ajaks oli 19,19 sekundit .Eesti rekord on 20.43 sekundit ja selle püstitas Marek Niit.
jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. 100 meetri jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Starditakse madalstardist stardipakult. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009. aastal püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit. Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 200 m jooks - 200 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala. Praeguse meeste maailmarekordi omanik on Usain Bolt ajaga 19,19 ning naiste maailmarekordi omanik Florence Griffith-Joyner ajaga 21,34. Eesti rekordid kuuluvad Marek Niidule, aeg 20,43 ja Ksenija Baltale, aeg 23,05. 400 m jooks - 400 meetri jooks on kergejõustiku ala.
meest ja 3 parimat naist. 9 Kokkuvõte Kokkuvõttes on SEB Tallinna Maraton väga suur maraton, kus osaleb igal aastal vähemalt 20 000 osalejat erinevatest riikidest. Väikeste laste jaoks toimub ka Mesikäpa lastejooksud, kus saavad osaleda 2-12 aastased lapsed. Lisaks maratonidele ja jooksudele pakutakse ka raja ääres meelelahutust. Sellel aastal loodi maratonil ka uus Guinnessi rekord, milles pidi eestlane Joosep Mooses põrgatama terve maratonidistantsi korvpalli. Maraton toimub igal aastal, lisaks maratonile toimub ka Tallinna sügisjooksud. 10 Kasutatud kirjandus ja materjalid 1) Jooks.ee - www.jooks.ee 2) SEB Tallinna Maratoni ”raamat”. 11 Lisad 1. Rajakaart 12
pöörlemist. *Maandumisel on oluline hüppe ohutu lõpetamine. Kõrgushüpe on ala, mis nõuab ohutut maandumispaika. Kui tunnis on palju õpilasi, ei ole selle õpetamine eriti tõhus. Kõrgushüppematil võib eelnevalt teha akrobaatilisi harjutusi, mis sarnanevad flopiga. Kõrgushüppe algseks hüppeviisiks oli üleastumishüpe, seejärel tulid ökonoomsemad välisjala-, sisejala- ning rullhüpe ja viimasena floppstiil. Lisa info paikneb Lisades. Maailma rekord meeste kategoorias kuulub Javier Sotomayorile (Kuuba) hüpates 2.45m. Naiste kategoorias kuulub rekord Stefka Kostadinovale (Bulgaaria) hüpates 2.09m. Eesti meeste rekord on 2.30m, mille püstitas Marko Turban ja naiste rekord on 1.96m, mille püstitas Anna Iljuštšenko. 3 Tallinna Ühisgümnaasiumi tüdrukute rekord on 1.61m (Maarit Vanrik) ja poiste rekord on 1,94m (Erik Uudevald)
pöörlemine, hästi liikuvad hüppeliigesed. Start toimub veest ja võistlejad tõmbavad märguande "Kohtadele!" peale oma keha veest välja, toetades jalgadega vastu seina. Harilikult on puki küljes spetsiaalsed selilistarditorud. Enamus äratõuke jõust tuleb jalgadest. Võimalikult väikse takistuse ja suure kiiruse saavutamiseks tõukavad tippujujad terve keha veest välja, ent see nõuab pikka õppimist. REKORDID: Pikk bassein 50 m Eesti rekord: 26,11 (Andres Olvik, 2009 Rooma); maailmarekord: 24,04 (Liam Tancock, 2009 Rooma) 100 m Eesti rekord: 56,37 (Andres Olvik, 2009 Rooma); maailmarekord: 51,94 (Aaron Piersol, 2009 Indianapolis) 200 m Eesti rekord: 2.02,97 (Andres Olvik, 2009 Rooma); maailmarekord: 1.51,92 (Aaron Piersol, 2009 Rooma) 50 m Eesti rekord: 29,45 (Triin Aljand, 2009 Austin); maailmarekord: 27,06 (Zhao Jing, 2009 Rooma) 100 m Eesti rekord: 1.03,87 (Kätlin Sepp, 2009 Tallinn); maailmarekord: 58,12
· 30. juulil 2005. püstitas ta ujumise maailmameistrivõistlustel Montréalis 50 m liblikujumises uue Eesti rekordi 27,31 sekundit ning saavutas sellega 15. koha. · 2007. aastal Melbourne'is toimunud maailmameistrivõitlustel saavutas Triin 50 m liblikujumises 21. koha. · 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel püstitas Triin Aljand 100 meetri liblikujumises uueks Eesti rekordiks 59,43. Selle ajaga jäi ta jagama 32.33. kohta, poolfinaali pääseti viimasena ajaga 58,49. Uus Eesti rekord on 1,08 sekundit parem 18. juulil 2008 tema poolt püstitatud rekordist. · Samas ujutud 50 meetri vabaltujumise eelvõistluse lõpetas ta uue isikliku rekordiga, ajaga 25,29, millega ta sai 90 konkurendi hulgas 21. koha. 2005. aastal Jana Kolukanova poolt ujutud Eesti rekordist jäi Triinul puudu vaid üks sajandik. Poolfinaalipääs jäi 0,22 sekundi kaugusele. · Vabaltujumise 100 meetri distantsi läbis ta ajaga 56,10, millega ta sai 48 osaleja hulgas 33. koha
Kettaheide Kettaheites võidab sportlane, kes heidab ketta kõige kaugemale ja enne ketta maandumist ringist välja ei astu. Heite sooritamiseks antakse igale sportlasele aega 1 minut. Igaühel on kolm katset. Kettaheide kasvas välja antiikolümpiamängude viievõistlusest 708. aastatel eKr. Eesti tuntuimad kettaheitjad on: Aleksander Tammerti isiklik rekord on 70,82 m. Gerd Kanteri isiklik rekord on 73,38 m. Märt Israeli isiklik rekord on 66,98 m. Eha Rünne isiklik rekord on 63,18 m. Tammert on võitnud olümpiapronksi 2004. ja Kanter MM-hõbeda 2005. aastal. Maailmarekord on püstitatud sakslase Jürgen Schulti poolt Neubrandenburgis, milleks on 74.08 m Ketas on kas puust või mõnest muust siledast materjalist, mille ümber on metallist ümar metallring. Ketta kaal on meestel mitte üle 2 kg ja naistel 1 kg. Ketta välismõõt peab olema 21,922,1 cm ja naistel 18,018,2 cm. Kettaheite ringi sisemõõt peab
kohaga, ent arvestades tema tänavust vormi, pole põhjust teha ühtegi etteheidet. On selge, et uue, vihastest noortest meestest koosneva põlvkonnaga võitlemine läheb aina raskemaks. Andres Raja, 10-võistluse 13. Eesti kergejõustiku üks omapärasemaid persoone, kes viimastel aastatel visa tööga rahvusvahelisele tasemele üha lähemale roninud. Sarnaselt kolleeg Pahapilliga ilmutas vigastust trotsinud Raja mehisust juba ainuüksi olümpiale pääsemisega. Isiklik rekord ning korralik üldkoht tulid juba boonusena. Kolmandal tiitlivõistlusel osalenud Raja tegutsemises oli rohkem kindlust, ent samas on õppimisruumi veel küllaga. Kaia Kanepi, tennise kaheksandikfinalist. Enne olümpiat oli Kanepi vormist raske midagi arvata, kuna Eesti esireket polnud pimesooleoperatsiooni tõttu viis nädalat ühtki võistlusmängu mänginud. Kuigi Kanepi serv kippus vahepealse pausi tõttu
aastal. Pärast reeglite kehtestamist 1865. aastal sai kõrgushüppest Ateenas 1896. aastal ka olümpiaala. Esimene naiste kõrgushüppevõistlus peeti 1895. aastal USA-s ja naiste esimene kõrgushüppevõistlus olümpiamängudel toimus Amsterdamis 1928. aastal. 2. Eesti naiste kõrgushüpe Eesti parim nais hüppaja on Anna Iljustsenko, ta on sündinud 12. oktoobril 1985 Sillamäel. Tema parim tulemus on 9. augustil 2011 hüpatud 1.96, mis on ühtlasi Eesti rekord. Ka 3. augustil 2010 hüpatud 1.95 oli Eesti rekord. 2009. aastal on ta sisetingimustes hüpanud 1.93, mis on samuti Eesti rekord. Maailmameistrivõistlustel aastal 2009 saavutas Anna Iljustsenko 17. Koha tulemusega 1.89 Üks parimaid on ka veel Grete Udras, kes on sündinud 1988. a. Valgas. 2011 aastal sai ta euroopa siseedetabelis kümnenda koha tulemusega 1.89. 2.1 Eesti talvine kergejõustikumeistrivõistluskõrgushüppes ( 2011 a.)
Rõuge Põhikool Gerd Kanter Referaat Koostaja: Anette Pilt Rõuge 2015 1 Sisukord Saavutused............................................................................................................. 4 Isikliku rekordi areng.............................................................................................. 6 Tunnustused........................................................................................................... 7 Kasutatatud allikad................................................................................................. 9 2 Elulugu Gerd Kanter on sündinud 6. mail 1979. aastal Tallinnas. Kanteri elupaikadeks on Tallinn ja Vigala vallas asuv Tiduvere küla. Võistlustel esindab ta Tallinna Kalevit (alates...
05. 2006. aasta Euroopa meistrivõistlustel Göteborgis jooksis ta 100 meetris uueks Eesti rekordiks 11.47. 2006. aasta augustis Tallinnas toimunud rahvusvahelisel kergejõustikuvõistlusel hüppas Ksenija uueks Eesti rekordiks kaugushüppes 6.80. 2009. aasta kergejõustiku Kuldliiga talvisel finaaletapil püstitas ta kaugushüppes uue Eesti siserekordi, hüpates 6.70. Senine Eesti siserekord 6.61 kuulus 1986. aastast Anu Kaljurannale. Isiklikud rekordid Tema isiklik rekord seitsmevõistluses on 6180 punkti. Selle tulemusega on ta Eesti kõigi aegade tabelis Larissa Netseporuki (6215) järel teisel kohal. Ksenija Balta isiklik rekord 60 meetri jooksus on 2010. aastal Tallinnas joostud 7.34. Eelmine rekord 7.40 pärineb 2008. aasta veebruaris Tallinna Spordihallis toimunud kergejõustiku BIG Kuldliigateiselt etapilt. Tunnustused 2006. aastal saavutas ta Eesti aasta naissportlase valimisel Kristina
1. Mis on Eesti rekord 100m jooksus, kes püstitas ja millal ja kus? - 10,19 Marek Niit 31. märtsil 2012 USA-s Fayetteville'is 2. Kui kõrged on naiste 100m tõkkejooksu tõkked? - 0.84m 3. Mitu kergejõustiku ala on meestel ja naistel olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel? - Meestel 24, naistel 22 4. Kelle käes on Eesti rekord 200m liblikujumises, millal see püstitati ja mis on rekordaeg? - Osvald Nitski, Havail, Mauis juunioride Vaikse ookeani meistrivõistlustel 28.augustil 2014, aeg 2.02,14 5. Mitu medalit on saanud Gerd Kanter olümpiamängudelt ja millal? - 2 (1 kuld 2008 a Pekingis, 1 pronks 2012a Londonis) 6. Millal ja Kus toimuvad 2016 aasta olümpiamängud? - 5.–21. augustini 2016. aastal Brasiilias Rio de Janieros 7. Mis aastal on Eestlased saanud kõige rohkem olümpiamängudel
· Õsakas (Jaapanis) maailmameistrivõistlustel maailmameister viskega 68,94 2008 · Pekingis olümpiamängudel olümpiavõitja viskega 68,82 · Stuttgardis IAAF-i finaalvõistlustel esimene koht viskega 68,38 2009 · Berliinis maailmameistrivõistlustel pronksmedal viskega 66,88 Gerd Kanter on viis korda ületanud Eesti rekordit. Viimane oli 2006 aastal, mille tulemus oli 73,38. See sama tulemus on ka Gerdi isiklik rekord. Kultuuriminister Laine Jänes tegi ettepaneku premeerida Gerd Kanterit maailmameistritiitli eest 300 000 krooniga, tema treenerit Vesteinn Hafsteinssoni 150 000 krooniga. Rahvusvaheline Kergejõustikuföderatsioon IAAF premeeris Gerd Kanterit tiitli eest 60 000 USD ehk 690 000 krooniga - selline on Osaka MMil ametlik võiduraha kõikidele kullaomanikele. Tallinna linnapea Edgar Savisaar otsustas Kanterit premeerida 200 000 krooniga.
Samuti võib kasutada kastiharjutusi või sügavushüppeid. Põrketreeningu põhimõte on veeta võimalikult vähe aega maapinnal (maandumiselt kohe üles põrgata); töötada tehnilise täpsuse, voolavuse ning hüppe vastupidavuse ja kiiruse kallal. 2.5. Painduvus: Painduvus on liiga tihti unustatud tööriist kaugushüppajate juures. Efektiivne painduvus on kindel abinõu vigastuste vastu, mis kaugushüpet arvestades kindlasti vajalik on. Eesti kaugushüppe rekordid: Meeste rekord: Erki Nool, 27. mai 1995, 8,10m, Götzis Naiste rekord: Ksenja Balta, 8. august 2010, 6,87m, Tallinn 100 meetri jooks 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. 100 meetri jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult
harjutust õpetada. Esimesel võistlusel heitis Kanter ketast 30 meetri kanti. Peale põhikooli lõpetamist tekkis ligi kaks meetrit pikal noormehel mõte korvpalluriks hakata. Miskipärast praakisid asjatundjad turske nooruki välja, ning täiesti juhuslikult sattus ta hoopis Ando Palginõmme kettaheitetrenni. Kuuldes Kanteri isiklikku rekordit, ei lootnud treener temast tol hetk veel suurt midagi. Trennis käies arenes noormehe isiklik rekord aastaga lausa 15 meetrit. (Miksike Gerd Kanter, 14. veebruar 2015) 6 4. Maailma TOP-3 Gerd Kanter 71.88 m. Virgilijus Alekna 71.25 m. Mario Pestano 69.50 m. 4.1. Eesti tuntuimad kettaheitjad on: Gerd Kanter (06.05.1979) isiklik rekord on 4. septembril 2006 Helsingborgis heidetud 73,38m Aleksander Tammert (02.02.1973) rekord on 15. aprillil 2006 Dentonis heidetud 70,82m Märt Israel (23
Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel toimus 9.21. augustini. Võisteldi 34 alal, millest võrdselt 17 ala oli nii meestel kui naistel. Kõik ujumise alad (välja arvatud pikamaaujumine) peeti Pekingi Riiklikus Veekeskuses Eesti meeste Pekingireisi loodetud tipp lähen aia taha : poolfinaalikohad jäävad väga kaugele . Negatiivseid emotsioone võimendab suurlootuse Martin Liivamägi põrumine 200 m kompleksis. MARTTI ALJAND Meeste 100 m rinnuliujumine 1.02,46 Eesti rekord (45.koht) 200 m rinnuliujumine 2.16,52 (46. Koht) Sünniaeg ja koht: 22. november 1987, Tallinn Mõõdud: 184 cm, 82 kg Klubi: TOP Treener: David Durden Õppeasutus või amet: UC Berkeley, tudeng Saavutused: lühiraja MMi 9. koht (2007), lühiraja EMi 6. koht 100 m kompleksujumises (2006) Aastal 2005 Triestes toimunud lühiraja Euroopa meistrivõistlustel 100 m komleksujumises saavutas Martti Aljand 6. koha.
Ketta mõlema poole keskel on metallist osa. Ketta kaal on meestel mitte üle 2 kg ja naistel 1 kg. Ketta välismõõt peab olema 21,922,1 cm ja naistel 18,018,2 cm. Kettaheite ring on turvalisust silmas pidades ümbritsetud võrguga, mis peab ebaõnnestunud katse puhul 2 kg ketta peatama, mis võib lennata kuni 25 meetrit sekundis. Kettaheite ringi sisemõõt peab olema 2,50 m. Kettaheide Eestis Eesti tuntuimad kettaheitjad on: · Aleksander Tammert (02.02.1973) isiklik rekord on 15.aprillil 2006 Dentonis heidetud 70,82 m . · Gerd Kanter (06.05.1979) isiklik rekord 73,38 m on püstitatud 4. septembril 2006 Helsingborgis. · Märt Israel (23.09.1983) isiklik rekord on 12. mail 2011 Chula Vistas heidetud 66,98 m. · Eha Rünne (25.05.1963) isiklik rekord on 13.juulil 1988 Pärnus heidetud 63,18 m. 100m Jooks 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuuluv kergejõustikuala, lühima
• 4 aastasena hakkas jalgpalli mängima • Kasvuhormooni puudulikkus • FC BARCELONA • Liitus Barcelonaga 13 aastaselt • Ta on ründaja • Ta on löönud kõige rohkem väravaid • Kõige rohkem väravaid löönud aasta jooksul • Hormoonravi SUURIMAD INDIVIDUAALSED SAAVUTUSED • FIFA Ballon d'Or: 2010, 2011, 2012, 2015 • FIFA aasta jalgpallur: 2009 • Jalgpalli maailmameistrivõistluste parim mängija: 2014 • Ühe aasta jooksul löödud väravate rekord: 91 väravat • Ühe hooaja jooksul löödud väravate rekord: 82 väravat • Aegade parim Barcelona väravakütt: 557 väravat • Aegade parim Argentina jalgpallikoondise väravakütt: 61 väravat • KASUTATUD KIRJANDUS • https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Leo_Messi_2016.PNG • http://bit.ly/2zwFCAZ • http://bit.ly/2iuvEVN • http://bit.ly/2zknitB • http://bit.ly/2h4AOXZ • http://bit.ly/2y2drVU • https://et.wikipedia.org/wiki/Lionel_Messi
metallring. Ketta mõlema poole keskel on metallist osa. Ketta kaal on meestel mitte üle 2 kg ja naistel 1 kg. Ketta välismõõt peab olema 21,9–22,1 cm ja naistel 18,0–18,2 cm. Kettaheite ring on turvalisust silmas pidades ümbritsetud võrguga, mis peab ebaõnnestunud katse puhul 2 kg ketta peatama, mis võib lennata kuni 25 meetrit sekundis. Kettaheite ringi sisemõõt peab olema 2,50 m. Eesti tuntuimad kettaheitjad on: Aleksander Tammert (02.02.1973) isiklik rekord on 15.aprillil 2006 Dentonis heidetud 70,82 m. Gerd Kanter (06.05.1979) isiklik rekord 73,38 m on püstitatud 4. septembril 2006 Helsingborgis. Märt Israel (23.09.1983) isiklik rekord on 12. mail 2011 Chula Vistas heidetud 66,98 m. Eha Rünne (25.05.1963) isiklik rekord on 13.juulil 1988 Pärnus heidetud 63,18 m. Vasaraheide on kergejõustikuala. Kui ketta- ja vasaraheiteks kasutatakse üht võistluspaika, asetatakse väiksem vasararing
Osvald Käpp Olümpiavõitja 1928 vabamaadluse kergekaalus, EM-hõbe 1926 ja -pronks 1927 kreeka-rooma maadluse kergekaalus. Eesti meister vabamaadluses (1925.,1926. ja 1928.) ning kreeka-rooma maadluses (1926. ja 1927.). Põhja-Ameerika meister kreeka-rooma maadluses 1929. ning vabamaadluses 1930. ja 1931. aastal. Voldemar Väli Olümpiavõitja 1928 ja -pronks 1936, kaks EMi tiitlit aastatel 1926 ja 1927. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus. Eesti meistri tiitlite arvult (19) jääb ta alla vaid Johannes Kotkale (22). Kergekaalus tuli ta Eesti meistriks 13 aastat järjest. Oma karjääri jooksul pidas Voldemar Väli üle poole tuhande matsi, millest võitis üle 90%. Eesti tippu kuulus ta 21 aastat. Teda peeti kogu maailmas silmapaistvaks tehnikameheks. Ta suutis välkkiirelt võtteid sooritada ja kogemuste kasvades kujunes suurepäraseks taktikuks, mis lubas tasavägistest matsidest ikka võitjana väljuda.
kilogrammise kettaga üle Märt Israelile kuuluva Eesti rekordi juunioride vanuseklassis. See oli siis 61,80 meetrit. 2006. aasta kevadel treenis ta kolm nädalat LõunaAafrika Vabariigis koos mitmekordse odaviske maailmameistri ja olümpiavõitja Jan Zeleznga ja 5. aprillil sõlmis ta toetuslepingu lennufirmaga Estonian Air. Maikuus Tallinnas toimunud heitjate seeriavõistluse teisel etapil heitis 1,75 kg ketast 63,98, mis on ka uus Eesti juunioride rekord, selle tulemusega läks ka hooaja edetabeli liidriks. Tartus Gustav Sule mälestusvõistlusel heitis 2 kg ketast 59,31. Tulemus on uus juunioride rekord 2 kg kettaga ja samuti ka isiklik rekord. Eelmisele isiklikule rekordile heitsis otsa kaks ja pool meetrit. Pildid Jalgpall Hetkel õpib kahekordne juunioride maailmameister Margus Hunt
sisemisest äärest. 1.3 Rekordid 1.3.1 Maailmas 100 m jooksu maailmarekordi omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009 püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. (See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h.) 1.3.2 Eestis Eesti meeste rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal. Eesti naiste rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 1.4 Ajalugu 100 meetri jooksu eelkäija oli 100 jardi jooks (distantsi pikkus 100 jardi ehk 91,44 m), mida harrastati 19. sajandil. Aastal 1887 leiutas ameeriklane Charles H. Sherrill madalstardi, kaevates endale väikesi süvendeid, kuhu ta äratõukel jalad toetas. Aastatel 1928 ja 1929
Lewis(9.86) , Maurice Green (9.80) , Justin Gatlin (9.88), Tyson Gay (9.85) Kõik need mehed on pärisUSA-st 1 SPRINT JA PIKAMAA JOOKS Maailma ühed kiiremad naised 100 meetri jooksus läbi aegade on Merlene Ottey(10.82), Gail Devers(10.82), Marion Jones(10.70)Veronica Campbell(10.95) 200 meetri jooksu maailmarekord kuulub Michael Johnsonile (19.32) 200 meetri jooksu Eesti rekord kuulub Marek Niidule (20.69) Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist (ligikaudu 1609 m) pikema distantsiga jooksualad. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 m jooks, 5000 m jooks ja 10 000 m jooks staadionirajal, mis on IAAF-i poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksude hulka ka 3000 meetri takistusjooks (staadionirajal), tänavajooksud (5 kilomeetrit, 10 kilomeetrit, poolmaraton (21,0975 km), maratonijooks (42,195 km) ja ultramaraton
Kassid sõtkuvad käppadega kui nad on õnnelikud. Keskmine emaskass sünnitab korraga 1-8 poega, 2-3 pesakonda aatas. Oma elu jooksul on emaskass suuteline sünnitama üle 100 kassipoja. Kassidel on 290 luud ja 517 lihast. Kassidel on viis selgroolüli rohkem kui inimestel. Sir Isaac Newton, kes sõnastas gravitatsiooniseaduse, leiutas ka "kassi ukse". Kassid peaaegu mitte kunagi ei "näu" teise kassi peale. See häälitsus on reserveeritud inimeste jaoks. Vanima kassi rekord on Inglismaa kass Puss käes, kes suri 1939. aastal, päev peale 36- aastaseks saamist (kõik kassid võiksid sama kaua elada, mis?). Kasside normaalne kehatemperatuur on 40° C, kõrgem kui inimestel. Kassid näevad värviliselt, kuid on punarohepimedad ehk teisisõnu punast näevad rohelisena ja vastupidi. Kassid ei näe eriti detailselt, nende ees seisev inimene võib paista natuke hägusena. Kasside öönägemine on suurepärane, nad vajavad nägemiseks ainult 1/6 valgusest, mida
hooaja parim aeg. Oma viimastel Jamaika keskkoolide meistrivõistlustel jooksis ta 200 m 20,25 ja 400 m 45,30, parandades meistrivõistluste rekordeid vastavalt rohkem kui poole sekundi ja peaaegu sekundiga. Aprillis 2004, 17-aastasena hakkas Bolt elukutseliseks. Esmalt püstitas ta CARIFTA mängude alla 20-aastaste rekordid 200 (ajaga 19,93) ja 400 meetris. Ta on ainus alla 20-aastane, kes on alistanud 200 m jooksus 20 sekundi piiri. Niisiis kuulus talle CARIFTA mängude rekord 200 ja 400 meetri jooksus mõlemas, nii nooremas (alla 17) kui vanemas (alla 20) vanuseklassis. 2009. aastaks on kaks neist rekordeist siiski ületatud. Bolt 2007. aasta MM-i pjedestaalil Mitu USA kõrgkooli pakkus Boltile stipendiumi ja treeninguvõimalust, kuid Bolt lükkas need kõik tagasi, jäädes treenima Jamaika Tehnikaülikooli juurde samadesse tingimustesse, kus ka amatöörina harjutas. Bolt võitis oma esimese täiskasvanute suurvõistluste medali Osaka MM-il 2007. Ateena
sisemisest äärest. 1.3 Rekordid 1.3.1 Maailmas 100 m jooksu maailmarekordi omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009 püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. (See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h.) 1.3.2 Eestis Eesti meeste rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal. Eesti naiste rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 1.4 Ajalugu 100 meetri jooksu eelkäija oli 100 jardi jooks (distantsi pikkus 100 jardi ehk 91,44 m), mida harrastati 19. sajandil. Aastal 1887 leiutas ameeriklane Charles H. Sherrill madalstardi, kaevates endale väikesi süvendeid, kuhu ta äratõukel jalad toetas. Aastatel 1928 ja 1929
Need on esimesed olulised asjad just odaviskajale. Tanel enamusaja treenin audentese spordihallis talvel ja suvel audentese ja kadrioru staadionil. Tavaliselt on Ta juba sellel ajal Lõuna-Aafrikas treeninglaagris, aga jättis selle aasta vahele. ,,Üldiselt on odaviskajal see külm aeg parem veeta kusagil soojemas kliimas kui Eestis" räägib Tanel Laanmäe. 8 EESMÄRGID JA IGAPÄEVA ELU ,,Lähimad eesmärgid on visata enda isiklik rekord. Edasised plaanid selle aastal on saavutada maailmameistrivõistlustel koht esikolmikus. Pikemad eesmärgid on tulla maailmameistriks ja olümpiavõitjaks. Alla mille pole mõtetki sellega tegeleda" Olles tippsportlase reziimis saab odaviskaja Tanel endale lubada 1 puhkust aasta jooksul, mis on septembris ainult. Ülejäänud tema igapäevane elu keerleb ümber spordi. Hommikul ärkab, siis sööb ja läheb trenni. Pärastlõunal magab tunnikese ja läheb õhtul uuesti trenni
.........................................lk 6 Anna Iljustsenko Kõrgushüpe Kergejõustiku MM-il Daegus läks viimase Eesti sportlasena starti Anna Iljustsenko naiste kõrgushüppes, kes küll ületas algkõrguse 1.89, aga 1.93 enam mitte ja sai pidi leppima 12. kohaga. Kvalifikatsioonivõistluselt sai Iljustsenko edasi kolmandal katsel ületatud 1.95-ga, tema nimel olev tänavu suvest pärinev Eesti rekord on 1.96. Korraldajad on pannud algkõrguseks päris karmi 1.89, siis tulevad 1.93 ja 1.97. Kolmandast kõrgusest jagusaamine tähendaks Iljustsenkole juba uut isiklikku ja Eesti rekordit. Grit Sadeiko Seitsmevõistlus Algus oli muljetavaldav: 100 m tõkkesprindis sündis isiklik rekord 13,44, tuleva aasta Helsingi EMi norm jäi vaid üheksa sajandiku kaugusele. Kõrgust hüppas ta 1.74, kuuli tõukas 11
numbrit. See tähendas 15 aastat käsitsi arvutamist. Kahjuks tegi ta vea peale 527 numbrit ja järelikult kõik järgmised numbrid olid samuti valed.Piiblis on arvu pii väärtuseks öeldud 3. Ülemaailmselt võeti täht π kasutusele alles peale Leonard Euhard töid 1737. aastal. Igal aastal tähistatakse arvu π päeva 14.märtsil (kolmanda kuu 14.päev) 2010. aasta alguses arvutati välja 2,7 triljonit π komakohta ja sama aasta augustis see rekord ületati 5 triljoni komakohaga. Pii meeldejätmise maailmarekord kuulub hiinlasele Lu Chaole , kes suutis 24 tunni ja 4 minutiga esitada ilma eksimata peast 67 890 pii kümnendkohta!!! Esimesed pii sada komakohta on 3,14159 26535 89793 23846 26433 83279 50288 41971 69399 37510 58209 74944 59230 78164 06286 20899 86280 34825 34211 7067 Matemaatikud on tuhandeid aastaid püüdnud suurendada oma teadmisi π-st, arvutades selle väärtust suure täpsusega. Enne 15
kaugushüpperekord 7,48 (2005). Ateena olümpiamängudel (2004) saavutas 33. koha tulemusega 16,18. Tõnu Lepik Tõnu Lepik on eesti kaugushüppaja.Lepiku México olümpiamängudel hüpatud 8.09 püsis Eesti rekordina 27 aastat, kuni Erki Nool selle ühe sentimeetriga ületas. Tema nimel on Eesti siserekord kaugushüppes tulemusega 8.05, millega ta võitis 1970. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused. Tõnis Sahk Tõnis Sahk on eesti kaugushüppaja. Ta tegeleb ka maalikunstiga. Sahki isiklik rekord on 7,99, mille ta hüppas 3. juunil 2008 Tallinnas. Jaak Uudmäe Jaak Uudmäe on eesti kergejõustiklane (kolmikhüppaja ja kaugushüppaja). Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17,35 m. Aastatel 1979 ja 1980 tunnistati Jaak Uudmäe Eesti aasta sportlaseks. 1980. aastal anti Uudmäe treenerile Jaan Jürgensteinile NSV Liidu teenelise treeneri ja Jaagule NSV Liidu teenelise meistersportlase aunimetus. 1981. aastal tuli Jaak Uudmäe Euroopa karikavõistluste võitjaks kolmikhüppes tulemusega 16
Raigo Toompuu Martin Vihmann Argo Goldberg Marek Niit Henri Sool Esmaspäeval algavatel kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel ei tee seitsmevõistluses kaasa tänavu isikliku rekordi 6180 punktini viinud Balta, keda vaevavad terviseprobleemid. Hetkeseisuga osaleb eestlanna siiski 100 meetri jooksus ja kaugushüppes. Ksenia Balta piirdus naiste kaugushüppe eelvõistlusel tulemusega 6.03 ja lõppvõistlusele ei pääsenud, tema isiklik rekord kauguses on 6.56. Ksenia Balta jooksis naiste 100 meetri eeljooksus uueks Eesti rekordiks 11,47 -- poolfinaalpääsust jäi aga puudu kaks sajandikku. 9 Tõkkesprinter Mirjam Liimask sai eeljooksus ajaks 13,54 ja pidi leppima oma jooksus vaid 7. kohaga. Kokkuvõttes jagas eestlanna 37 sportlase konkurentsis 28.-30. kohta. Liimaski isiklik rekord (12,93) oli teises 100 meetri tõkkesprindi eeljooksus
koht, 68.03 (12. august) Heitealade talvistel Euroopa meistrivõistlustel: 2003 Gioia Tauro, Itaalia: 1. koht, 64.17 2004 Malta: 1. koht, 63.21 2005 Mersin, Türgi: 1. koht, 66.05 2007 Yalta: 1. koht, 65.43 IAAF Kergejõustiku hooaja lõpuvõistlustel 2004 Monaco: 5. koht, 63.28 2005 Monte Carlo: 2. koht, 66.01 2005 Stuttgart: 2. koht, 68.47 2007 Stuttgart: 1. koht, 66.54 Suveuniversiaadidel: 2005 Izmir: 1. koht 65.29 Gerd on olnud Eesti meister aastatel 2004-2007. Talle kuulub Eesti rekord kettaheites 73.38 4.09.2006 Helsingborgis. 6.4 Gerdi isikliku rekordi areng · 1996 46.92 (1,5 kg ketas) · 1997 50.40 (1,5 kg ketas) · 1998 47.37 (2 kg ketas) · 1999 49.25 · 2000 56.68 · 2000 54.07 (10. mai) · 2000 55.98 (24. mai) · 2000 56.09 (11. juuni) · 2000 57.15 (30. august Tallinn) · 2000 57.68 · 2001 60.47 (15. august Tartu) · 2002 61.56 (10. märts Pula, Horvaatia) · 2002 62.28 (28. aprill Tartu) · 2002 63.17 (18
Eduard Pütsep (21. oktoober 1898 Vastseliina vald 22. august 1960Kuusamo, Soome) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1924kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses. Aasta : 1924 Spordiala : kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal) Voldemar Väli Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare 13. aprill 1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja pronks 1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus. Eesti meistriks tuli 13 aastat järjest. Aasta : 1928 Spordiala : kreeka-rooma maadlus (sulgkaal) Kristjan Palusalu KristjanPalusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908Varemurru, Saulepi vald 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitjaBerliinis 1936 nii kre eka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister.
Eesti olümpiavõitjad Gerli Sulg KK11-PE Click to edit Master text styles Alfred Neuland Second level Third level Fourth level Fifth level oli Eesti tõstja,1eestlasest olümpiavõitja. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Click to edit Master text styles Second level Eduard Pütsep Third level Fourth level Fifth level oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1924 kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927. Eesti esimene olümpiavõitja maa- dluses. Voldemar Väli Click to edit Ma...
Suved veetis Erki kirikuõpetajast vanaisa juures Rõuges. Kuuelapselise pere neljas võsu oli väikest kasvu, tulevikumeest temas ei nähtud. Hiljem 1983. Aastal kui Erki oli 13 aastane läks ta edasi Tallinna spordiinternaakooli kus ta jätkas 7.klassis ja lõpetas selle kooli 1989.aastal. 1992. aasta juuni keskel Tartus peeti Eesti meistrivõistlused. Kümnevõistlejate ette saadi nõue: esinumbriks saab see kes tuleb Eesti meistriks,täites olümpia normi a-8000 punkti. Erki äsjane rekord oli 7735 punkti. Aga Erki tahtis olümpiale. 1995 aastal läks Erki medalimõtetega Bartseloonasse MM-ile. Pärast sprinti ja kaugushüppevõitu, (6,81 ja 7.56),läks Erkil kehvasti kuulitõukes (10.46).Mis tähendas kahtsadat miinuspunkti ja hõbemedali kaotust. Kokkuvõttes ja etterutates jäigi Hispaania Erkile õnnetustemaaks. Pärast seda sõitis Erki laagerduma Lõuna-Aafrikasse. Niisiiss harjutas Erki Aafrikas 32 päeva omal käel ning selliste mahtudega millegapolnudd varem treeninud.
Lisaks on ta ka maailmarekordiomanik (98.48m), mis visati 2. Mai 1996 Jenas. Peetakse üheks kõigi aegade parimaks odaviskajaks. Andreas Thorkildsen- Tänapäeva üks parimaid odaviskajaid Norrast. Kahekordne olümpiavõitja (2004 ja 2008), maailmameister (2009) ja Euroopa meister (2006). Tema nimel on 2008. aastal Pekingi olümpiamängudel visatud olümpiarekord (90.57m). Andrus Värnik- Eesti odaviskaja, kes tuli 2005 tuli Helsingis maailmameistiks tulemusega 87.17m. Tema isiklik rekord on 87.83m, mis on ühtlasi ka Eesti rekord (visatud Valgas). On olnud ka Eesti aasta meessportlane aastatel 2003 ja 2005. Moonika Aava- Eesti odaviskaja, kes hoiab 2004 aasta visatud Eesti rekordit milleks on 61.42m. Pekingi olümpiamängudel saavutas ta 26. koha tulemusega 56.94m. Aastal 2001 saavutas ta juunioride Euroopa meistrivõistlustel 3. koht. 2
Antarktika Chingiz Zeynalov Antarktika Maa lõunapoolust ümbritsev manner. Ümbritseb Lõuna-Jäämeri. Suuruselt viies manner. Mandrijää Antarktika loomad Vastupidavad taimed ja loomad. Pingviinid,loivalised,ümarussid,loimurid,lestalised,ve tikad,samblikud,samblad jt. Loomad Inimasutus Antarktikas Puuduvad püsielanikud. Uurimisjaamad. Uurimisjaamad Antarktika kliimad Kõige külmem piirkond. Rekord -89,2 kraadi. Talvel kuni -28 kuni -55 kraadi. Suvel keskmine -5 kraadi. Kliima Globaalne soojenemine Antarktikas Õhutemperatuuri tõus. Maailammere veetaseme tõus. Pilt Polaaruurijad William Speirs Bruce. Robert Falcon Scott. William Speirs Bruce Robert Falcon Scott Tänan kuulamast! Chingiz Zeynalov
Klassikalised salatid Koostas: Siim Jürgenstein Ceasari salat Esimesena oli Caesari salat 1946 Los Angeles restorani menüüs Nimi tuleneb selle looja nimest, Caesar Cardini, kes esimesena valmistas 1924. aastal salati oma Caesari palee Restoranis Tijuana, Mehhikos. Guinnessi rekord suurim Caesari salat kaalus 3287 kg ja 60 meetrit pikk. Nizza salat Päritolu Prantsusmaa, nimi tuleneb linna nimest Nice Põhilised toorained: salat, tomat, rohelised ja mustad oad, tuunikala, ansoovis, muna, küüslauk, kaparid. Värskendav kuid samas täidab ka kõhtu tänu tuunikalale ja munale Waldorfi salat Salati autoriks peetakse maailma kalleima hotelli ülemkelnerit Oscar Tschirky't, kes mõtles selle koostise välja üheks 1896. aastal korraldatud heategevusballiks
Donald John Trump (sündinud 14. juunil 1946 Queensis New Yorgis) on Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja poliitik, 45. Ameerika Ühendriikide president. Ta on Vabariikliku Partei liige. 8. novembril 2016 kogus ta Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel vajaliku arvu valijameeste toetuse. 20. jaanuaril 2017 toimus tema ametisseastumine. Trump on vanim ametisse astunud Ameerika Ühendriikide president: ametisse astumise päeval oli tema vanus 70 aastat ja 239 päeva. Senine rekord 69 aastat ja 349 päeva kuulus Ronald Reaganile. Trump on 1971. aastast kontserni The Trump Organization juht ja president ning hotelli- ja hasartmänguketi Trump Entertainment Resorts asutaja. 2016. aastal hinnati tema varanduse väärtuseks 4,5 miljardit USD. 2004. aastal hakkas ta produtsendi ja saatejuhina osalema telesaatesarjas "Mantlipärija" ("The Apprentice"), millega ta sai ka rahvusvaheliselt tuntuks. 2016. aastal nimetas ajakiri Time Trumpi aasta inimeseks.
Tallinnast Leningradi õppima asunud omaaegse kettaheitja Aadu Tarmaku poeg Jüri Tarmak kinnitas juba olümpiaaasta talvel oma sportlike tulemuste uut kvaliteeti, ületades sisetingimustes 2.22. Ning üritades ka uut maailmarekordit. Elu vormi tõusis aga eestlane, keda kodu Eesti spordijuhid ikka leningradlaseks pidasid, juulis 1972. NSV Liidu meistrivõistluste kvalifikatsioonivõistlustel ületas Tarmak teisel katsel kõrguse 2.25. See oli uus suurepärane isiklik rekord ja maailma hooaja tippmark, mis jäigi Müncheni aasta parimaks. Seejärel üritas eestlane maailmarekordilist 2.30et, mis teisel katsel väga napilt maha tuli. Ja kuigi järgmisel päeval toimunud põhivõistlustel oli Tarmak 2.18ga viies, anti talle olümpiapilet. Seejärel alistas Tarmak Oslos Bisleti staadionil USA olümpiakolmiku, ületades 2.21. Kergejõustikuajakirja Track and Field News peatoimetaja Bert Nelson ennustas 26 aastasele Tarmakule juba siis olümpiakulda
Püüan sellest üle pilt otsustavalt, kui Soomel teinuks hüpata,” märkis ta.Hissamutdinova korjas kaasa näiteks 100 meetri vabaujumise selgi korral koore rinnuliujumistes, kuid maailmameister Hanna-Maria tema treener Tiit–Urmas Reiter peab Seppälä. hoolealust ka teistes ujumisviisides võimekaks. “Harjutan kõiki stiile. Kas EM-il Riho Aljand: Eesti rekord pidigi proovin ka kompleksujumist, pole ma veel tulema“Piirdusime neil kahel päeval otsustanud,” ütles Hissamutdinova.Meestest ainult ühe treeningukorraga. Ent juba näitas võitlejahinge Baldin, kes 100 meetri esmaspäeva hommikul paneme rinnuliujumises alistas Heikki Mäihäniemi täistuuridega edasi,” täpsustas Triinu 0,18 ja 200 meetris 0,13 sekundiga.Eesti treenerist isa Riho Aljand
Kontsert Kontserdi Balletti Aken, peenar, küünal, kannel, sammal Puu Puude Kontserti Avanss, kusett, ressurss, epohh, piiskop, Idee Ideede Puid ehk pankrot, kompvek, kabinet, kotlet Õpik Õpikute puusid Teemant, anekdoot, transport, apteek Õnnelik Õnnelike Ideid ehk Kuu, luu, tee, maa, soo, suu, öö ideesid Portree, trikoo, turnee, filee, kupee Õpikuid Raport, rekord, juubel, eskimo, raadio, Õnnelikke video, kaustik, taldrik, elektrik Korralik, rahulik, kunstnik, ristmik, paljandik, põõsastik, kolmandik
Walt Disney Walt Disney Walt Elias Diseney sündis aastal (5. detsember 1901 ja suri – 15. detsember 1966).Ta oli USA filmirežissöör, -produtsent, multifilmide looja ning heategija. Walt Disney oli ka populaarne šõumees ning lõbustusparkide looja. Tema nimel on nii võidetud Oscareid (26) kui ka Oscarile nomineerimiste kordade (59) rekord. Ta on pälvinud ka 7 Emmy auhinda. Disneyt peetakse 20. sajandi üheks tähtsamaks meelelahutuse arendajaks. Koos oma venna Royga rajas ta Hollywoodis Walt Disney kompanii. Selle korporatsiooni iga aastane sissetulek on umbes 30 miljardit USA dollarit. Disney ja tema kaastöötajad on loonud arvukalt maailmakuulsaid multifilmitegelasi, näiteks aastal 1928 lõid nad Miki Hiire ja 1934 Piilupart Donaldi. Aastal 1955 rajas ta Californiasse suure lõbustuspargi Disneyland
(Teemägi_1963) 1945. aasta suvel tõukas Lipp kuuli esmakordselt üle 14 meetri ja tuli NSV Liidu meistrivõistlustel kolmandaks. Nüüd oli peamiseks eesmärgiks arendada kuulitõuget. Treeningmetoodika oli küll algeline, kuid paremate kaasmaalaste jälgimine tõi palju kasu. 1946. aasta kevadel tõusis kuulitõuke troonile Dmitri Gorjainov. Mõned nädalad hiljem aga, alustas oma pikka võidukäiku Heino Lipp. NSV Liidu rekord kuulus nüüd tema nimele, Tartus sai tõugatud 15.62.(Teemägi_1963) 5 Edasimenekut oli märgatud ja Lipp kutsuti Moskvasse. Tema treeninguid jälgisid mitmeid asjatundijad. Nähes, et mitmel korral ületas Lipp 15.70 piiri, ei olnud tema Tartus tõugatud tulemuse õigsuses enam kahtlust. Esimesel võistlusel Moskvas lõi Lipp Gorjainovit lõplikult tulemuseks 15.78. Veel samal aastal viis ta rekordi 16.12-le. Heino Lipu kui kuulitõukaja
tuli unustada peaaegu pooleksaastaks. Kuid tegelikult sai Erki tõsiselt sportima alles aasta pärast. Esimese kümnevõistluse pärast vigastust tegi Erki maikuus Alhamas. Erki alustas 10,76 ja 7,75-ga ning sai lõppuks kokku üsna korralikud 7735 punkti. Erki Nool,autogramm) 1992. aasta juuni keskel Tartus peeti Eesti meistrivõistlused. Kümnevõistlejate ette saadi nõue: esinumbriks saab see kes tuleb Eesti meistriks,täites olümpia normi a-8000 punkti. Erki äsjane rekord oli 7735 punkti. Aga Erki tahtis olümpiale. Erki:"Pärast 5.40 ületamist teibas olin omadega graafikus. (Erki Nool,autogramm) 6 olümpia lõpp. Kui Erki koju Eestisse jõudis sai ta teada et tall on keelatud välismaal võistlemine kuna ta ei läinud Balti matsile,millest Erki ei teadnud ,et ta pidi seal võistlema. Olümpia-aasta sügisel läksid Sveni ja Erki teed lõplikult lahku,kuna Sven
NIMI: Elina Partõka RIIK: Eesti (venelane, kuid õpib juba 5 aastat Eesti koolis) ELUKUTSE: ujuja ALA: vabaujumine ISIKLIKUD REKORDID: 50 m vabalt 27,33 (Eesti tüdrukute rekord) 100 m vabalt 58,68 200 m vabalt 2.04,36 (mõl. Eesti neidude rekordid). MILLI(S)TEL OLÜMPIAMÄNGUDEL OSALES: · 2004. a Ateena olümpiamängud · 2008. a Pekingi olümpiamängud TULEMUS JA KOHT OLÜMPIAVÕISTLUS(T)EL: Ateena olümpiamängudel saavutas ta 200 m vabaujumises 28. koha. Pekingi olümpiamängudel püstitas 200 meetri vabaujumises uueks Eesti rekordiks 2.00,64. Selle ajaga jäi ta kokkuvõttes jagama 28.29. kohta TULEMUSI MUUDELT VÕISTLUSTELT: · 2003. aastal Barcelonas toimunud maailmameistrivõitlustel saavutas Elina Partõka 200 m vabaujumises 20. koha ja 100 m vabaujumises 16. koha. · 2004. aastal Madridis toimunud ujumise Euroopa meistrivõistlustel saavutas ta 200 m vabaujumises 14. koha. · 2007. aastal Melbourne'is t...
Ta on sündinud St. James'is Jamaicas. 2011 aasta maailmameistrivõistlustel võitis Blake 100m maailmameistritiitli ajaga 9.92 ja jooksis kolmandat vahetust 4x100m teatejooksus, kus Jamaica koondis tuli uue maailmarekordiga 37.04 maailmameistriks. Tema personaalne rekord 60m-is on 6,75, ning selle ta püstitas aastal 2008, rekord 100m jooksus on 9.82s, mille ta saavutas Zürichis aastal 2011, ning 200m jooksu rekord on 19.26s, mille püstitas samuti 2011 aastal, Brüsselis, mis on teine kõige kiirem 200m aeg maailmas. Blake jooksis 10 sekundist kiiremini esimest korda 2009. aasta juulis Roomas Kuldliiga etapil, kus ta ajaks oli 9.96 kui ta oli 19aastane.
ise valida. Praad oli väga suur ja maitsev, seda ei oleks uskunudki kui ise ei oleks seda söönud. Oli raskusi kõige ära söömisega. Toit oli mitu korda parem kui see mida koolis pakutakse ja seda oli ka oma 3 korda rohkem kui koolis saab. Lõpus tuli välja et isegi kartsas saab korralikumat sööki kui koolis. Peale söömist asusime ringkäigule. Peatusime takistusraja juures, aga sinna meid ei lastud kuna oli märg ja libe. Margus Isotamm rääkis et nende pataljoni rekord on natuke alla 3 minuti, aga maaimarekord enam vähem 2 minutit. Edasi läksime masinaparki vaatama ja sai isegi masinatesse sisse astuda. Nendel sõduritel kes sõjaväkke suvel kutsutakse on võimalik sõjaväes riigi kulul teha erinevate sõiduvahendite lubasid. Nt veoauto, mootorratas, buss jne. Hakkas vihma sadama ja läksime sõjaväelaste õpperuume vaatama. Jällegi oli õppehoone uus ja korralik. Klassid panid lausa kadestama. Kõik klassid olid viimast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
