ühtlustamiseks aasta lõikes on tähtis pakkuda tööd pikema perioodi jooksul. Metsaparandus Metsateid on vaja selleks, et: · korraldada metsa väljavedu ja kokkuvedu minimaalsete kuludega · tagada liiklus metsamajanduslike tööde korraldamiseks · tagada tulekustutamise eeldused metsapõlengute korral · aidata kaasa igaüheõiguste mugavamale kasutusele ning jahimajanduse korraldusele Kuivendussüsteeme rekonstrueeritakse ja uuendatakse metsas selleks, et: · säilitada varasemast kuivendusest saavutatud puidu lisajuurdekasv ja parem kvaliteet · võimaldada metsateede ehitust ja vähendada teede majanduskulusid · aidata kaasa sellega kaasnevatele hüvedele paranevad liiklemisvõimalused, väheneb pinnasekahjustuse oht, lageraielankide metsastamine on tulemusrikkam, pikeneb metsamaterjali kokkuveoperiood aastas
asfaltkatte paigaldamisel. Mõnikord tuleb teetöölistel töötada ka abitööjõuna sildade ehitusel ja remondil. Teetöölise töö toimub aastaringselt välistingimustes. Töötamist võivad takistada äärmuslikud ilmastikutingimused. Äikese, vihma või pakasega pole mõistlik enamikku teetöid teha, ja suvepalavuses võib asfaltkatte paigaldamine olla küllaltki rammestav. Ametlik tööaeg on 40 töötundi nädalas, kuid et teid ehitatakse ja rekonstrueeritakse üldjuhul maist oktoobrini, võivad tööpäevad kujuneda vahel päris pikaks. Töötatakse siis, kui vastavaid töid on mõistlik teha linnatänavaid remontides ja hooldades ka öösiti ja nädalavahetustel. Teetöödel kasutatakse palju tehnilisi seadmeid ja masinaid elektri- ja käsitööriistu, ekskavaatoreid, buldoosereid, teehöövleid, asfaldifreese ja -laotureid. Omavahelise koostöö koordineerimiseks kasutatakse sidevahendeid
asfaltkatte paigaldamisel. Mõnikord tuleb teetöölistel töötada ka abitööjõuna sildade ehitusel ja remondil. Teetöölise töö toimub aastaringselt välistingimustes. Töötamist võivad takistada äärmuslikud ilmastikutingimused. Äikese, vihma või pakasega pole mõistlik enamikku teetöid teha, ja suvepalavuses võib asfaltkatte paigaldamine olla küllaltki rammestav. Ametlik tööaeg on 40 töötundi nädalas, kuid et teid ehitatakse ja rekonstrueeritakse üldjuhul maist oktoobrini, võivad tööpäevad kujuneda vahel päris pikaks. Töötatakse siis, kui vastavaid töid on mõistlik teha linnatänavaid remontides ja hooldades ka öösiti ja nädalavahetustel. Teetöödel kasutatakse palju tehnilisi seadmeid ja masinaid elektri- ja käsitööriistu, ekskavaatoreid, buldoosereid, teehöövleid, asfaldifreese ja -laotureid. Omavahelise koostöö koordineerimiseks kasutatakse sidevahendeid
mahajäetud asulakohad, linnused, kalmistud, sel ajal valmistatud tööriistad, ehted ja tarbeesemed). Neid nim. muinasjäänusteks ehk muististeks. Sellele järgnevast perioodist saame teadmisi peamiselt kirjalikest allikatest. Muinasaja uurimine. Muinasaega uurivad arheoloogid, kes teostavad arheoloogilisis väljakaevamisi. Leide võrreldakse teiste varemsaadutega ja püütakse määrata nende otstarve, päritolu ja vanus. Ehitusjäänuste põhjal rekonstrueeritakse omaaegseid ehitusi, esemete ja luude analüüsi põhjal selguvad inimeste tegevusalad ning matuste ja ohvritalituste alusel tehakse oletusi kommete ja uskumuste kohta. Arheoloogidele on suureks abiks täppis- ja loodusteadused. Mõningaid teateid muinasaja Eestist annavad ka kaugemate ning lähedamate naabrite vanemad kirjalikud allikad. Mitmete Lääne- ja Põhja-Euroopa kroonikate kõrval annab muistse Eesti kohta kõige rohkem informatsiooni Läti Henriku kroonika. Muinasaja periodiseerimine
1) Nimeta olulisemad ajalooteaduse harud (2) ja nende allikad. (Lk 8) Arheoloogia-e. muinasteadus uurib inimkonna ajaloo varasemaid perioode , millal kirja veel ei kasutatud / või millest kirjalikke tekste on säilinud vähe.Seega arheoloogia põhiallikateks on uurimistöö käigus tehtud väljakaevamised(kalmud, alusapaigad, ehitised,esemed). Etnoloogia-e. rahvateadus uurib tänapäeva rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri(rõivaid, elamuid,esemeid) 2) Kuidas rekonstrueeritakse muistseid ühiskondi? (Lk 8) Arheoloogia abil, väljakaevamiste käigus leitud kalmed, asulapaigad, ehitised,esemed. 3) Nimeta peamised ajalooallikad (3), too iga allika kohta näide. (Lk 9) Materiaalsed-ehitised , esemed ; kirjalikud-kroonikad,dokumendid ; suulised-regilaulud, pärimused. 4) Missugustes looduslikes oludes kujunesid varajased inimliigid? (Lk 13) Niiske, enasmasti soojem kui hetkel. Sahara kõrbe asemel oli savann.
¤ Bürkoraatiat iseloomustab samasugune tööjaotus nagu tootmiseski ¤ Ametiisikud alluvad reeglitele, mis kehtivad kõigi kohta Dalton näitab, et juhtimine kujutab endast omakasupüüdlikku poliitilist tegevust, mis nõuab läbirääkimiste pidamist, kompromisside tegemist ja leppimist ajaoluga, et ühte parimat lahendust polegi olemas. Konstruktsiooni kihid: reeglite rikkujad. Seadus ja seaduserikkujad on hea näide selle kohta, et reaalsust rekonstrueeritakse pidevalt kiht kihi järel. Sildistamise teooria aitab meie tähelepanu juhtida asjaolule, et lõpliku tõlgenduse puhul on loomingulise interpeteerimise osatähtsus sama suur kui tõendusmaterjalil. Ühtlasi võimaldab meil see näha, kui paljud erinevad huvid interpreteerimist mõjutavad. Sildistamise teooria tähtsus seisneb selles, et see annab meile kuritegevusest ja hälbimisest realistlikuma pildi, kuid samas on selle näol tegemist liialdamisega, mis
saada kihilisi ja ruumilisi kujutisi. Röntgenkiirgus läbides kudesid osaliselt neeldub ja kiirguse intensiivsust on võimalik mõõta, kasutades kiirgustundlikku filmi. Röntgenkompuutertomograafia (CT) kasutab sama põhimõtet, kui tavaline röntgenülesvõte. Erinevus on selles, et kiirgus läbib kudesid mitmes suunas ja selle neeldumist mõõdetakse detektoritega samuti paljudes punktides ning saadud informatsioon töödeldakse kompuutriga. Tulemusena rekonstrueeritakse kujutis. Näidustuseks on praktiliselt kogu keha hõlmavad täpsustavad uuringud. Varem kasutusel olnud diagnoosiaparaadid nõudsid röntgenipiltide ilmutamist, nüüd saavad meedikud patsientide probleemid kohe kolmemõõtmelise arvutipildina üle vaadata. Kompuutertomograaf lõikab piltlikult öeldes inimese ristipidi 2,5-millimeetrise paksusega seibideks, millest pannakse kokku kolmemõõtmeline pilt. Seda uurides näeb arstära haiged kohad.
SISSEJUHATUS Transpordisüsteemi esmane ülesanne on tagada kõikidele inimestele (sh vähenenud liikumisvõimega inimestele) ja ettevõtetele juurdepääs nende igapäevategevuseks vajalikele objektidele. Seega on efektiivne transpordisüsteem majandus- ja sotsiaalarengu üheks oluliseks eeltingimuseks. Efektiivne transpordisüsteem tähendab korrasolevaid ja rahvusvahelistele normidele vastavaid teid, ummikuteta ja ohutut liikluskorraldust, kiireid ja efektiivseid transpordivahendeid, tarbijasõbralikku ühistranspordikorraldust, turvalist liikluskeskkonda kergliiklusele, kaasaegsete logistikateenuste rakendamist, minimaalseid tolliformaalsuseid, koostalitlust välisriikidega, efektiivset ja õiglast seadusandlust ning maksupoliitikat, info kiiret liikumist ja paljut muud. Teisalt eeldab majanduse efektiivne toimimine mitte transpordi kui eraldi majandussektori kiiret arengut, vaid transpordikulude optimeerimist igal tasandil, seal hulgas asjatu trans...
Suures osas on mälu tähenduse konserveerimine, struktureerimineja überstruktureerimine. Meeldejätmine, säilitamine ja meenutamine. Meeldejätmiseksnimetatakse protsessi, mille kaigus uus materjal salvestatakse pikaajalisse mällu. Mida sügavam on töötlus, seda paremini jääb õpitav meelde. Säilitamise käigus toimuvad õpitavaga muutused. Info luheneb ja lihtsustub. Meenutamine on aktiivne protsess, meenutatav rekonstrueeritakse, toetudes erinevatele seostele ja laiematele teadmistele, mitte ei saada mälust kätte valmiskujul. Mäluvõtted. Maluvoteteks nimetatakse tahtlikke tegevusi, mille kasutamise tulemusel meeldejatmine paraneb ning meenutamine on edukam. Kordamine. Kordamine on üldnimetus erinevatele mälustrateegiatele, mis sisaldavad õpitava metoodilist kordamist meeldejätmise eesmärgil. Efektiivne on kordamise hajutamine. (Korrates on voimalik informatsiooni omavahel seostada, mis
Äikese, vihma või pakasega pole mõistlik enamikku teetöid teha ja suvepalavuses võib asfaltkatte paigaldamine olla küllaltki väsitav. Tervist kahjustavateks faktoriteks on tolm, müra, vibratsioon, töötamine sundasendis (masinajuhid) ja õues (temperatuurikõikumised, puugid jne), sageli töötamine liiklussituatsioonis. Ametlik tööaeg on 40 tundi nädalas, kuid et teid ehitatakse ja rekonstrueeritakse üldjuhul maist oktoobrini, võivad tööpäevad kujuneda vahel päris pikaks. Töötatakse siis, kui vastavaid töid on mõistlik teha, linnatänavaid remontides ja hooldades ka öösiti ning nädalavahetustel. Töövõimalused Teetöölised töötavad teedega seotud ehitus-, remondi- ja hooldusettevõtetes. Kuna teetööd on hooajalised ja suvel on rohkem tööd kui talvel, siis kasutatakse palju ajutist tööjõudu. Samas on see hea võimalus juba õpingute ajal töötada.
kes on kapitalisti või industriaalühiskonna töölise prototüüp. 3)teiste poolt juhitav isik, kes on iseloomulik postindustriaalsele ühiskonnale. Selline isik on vähem kindel selles, kuidas käituda paljudes või isegi enamikus olukordades. Kohandub ja reageerib pidevalt teistega. Eelis: võime kohanduda mitmesuguste olukordadega võimaldab ennetada ja ette valmistada muutuvaid rolle. Puudus: kohandumine võib põhjustada muret ja mina-kriisi. Mina konstrueeritakse ja rekonstrueeritakse järjepidevalt, et sobida muutuvatesse staatustesse ja rollidesse. Kes või mis keegi on, ei ole enam kerge kindlaks teha. 11. Konformse käitumise kujundamine: Aschi eksperiment, kolm faktorit. Konformsus püsikalduvus alluda sotsiaalsetele standarditele. Normid kujunevad läbi sotsiaalse interaktsiooni ja kujutavad endast läbirääkimiste tulemusena kujunenud tegelikkust, mis võrmid inimeste taju ja käitumist. Aschi
• Substraat on kontaktis olnud keel(t)est jäänud keelelised mõjud. • Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida pidžinkeel (selles on mõlema kontaktis oleva keele sõnu ja elemente, kuid puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond ja kinnistunud grammatika; võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks) ja kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika ja mida lapsed omandavad esimese keelena) Keele päritolu: võetakse algkeel , põhisõnavara ja struktuur rekonstrueeritakse ja tuleb tütarkeel. 5. Foneetika ja fonoloogia. Foneetika liigid. Diftong, geminaat, afrikaat, palatalisatsioon, vokaalharmoonia jm foneetika põhimõisted (vt slaididelt). Foneetiline transkriptsioon. Foneem, foneemide liigid, minimaalpaar, foneemide distinktiivsed tunnused. Foneetika – häälikuõpetus, hääldusõpetus – teadus, mis uurib kõnesüsteemi allüksuseid – häälikuid – artikulatoorsest, akustilisest ja pertseptiivsest aspektist.
pdf 1.3.4 Vesi ja kanalisatsioon Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on Haanja ja Ruusmäe külades. Ühisveevärgiga liitumise võimalus on ka Plaani ja Luutsniku külas. Haanja küla veetrassid on kogupikkusega ca 1,5 km, kanalisatsioonitrasside kogupikkus on ca 2 km. Trassid rekonstrueeriti 2011.aastal Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel. Puhastusseadmed on nõuetele vastavad. Ruusmäe küla vee- ja kanalisatsioonitrasside pikkus on ca 1,5 km. Reoveepuhasti vastab nõuetele. Trassid rekonstrueeritakse 2012-2013. aastal Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel. Luutsniku küla ühisveevärk rekonstrueeriti 2007. aastal. Vee puhastamine toimub looduslikult, biotiikide baasil. Klientide poolt ühiskanalisatsiooni juhitud reovee hulk loetakse võrdseks nende poolt tarbitud veega. Ühiskanalisatsiooni ei juhita drenaazi- ja sademevett. Haanja Vallavalitsuse omandis on 2 puurkaevu, pidevas kasutuses ja vee erikasutusloaga on
Kehtna Majandus-ja Tehnoloogiakool GPS Global Positioning System Siim Jaansoo MH-41 Kehtna 2007 Sisukord Sisukord .........................................................................................................................2 Sissejuhatus ...................................................................................................................3 Globaalne asukoha määramise süsteem ........................................................................4 Mis on GPS ................................................................................................................... 4 Mõõtmismeetodid ..........................................................................................................5 Absoluutne asukohamääramine ...........................
loomad.. sellest ajast pärineb ka esimene praegu teadaolev inimeste peatuspaik eestis. 2.Muinasaja uurimine uurivad arheoloogid, kes teostavad muististel arheoloogilisi väljakaevamisi. Kaevatakse välja ja puhastatakse väikeste kühvlite ja pintslitega. Avastatut pildistatakse ja joonistatakse, kirjeldadatakse. Esemed korjatakse üles, puhastatakse ja konserveeritakse. Leide võrreldakse varemsaadutega ja püütakse määrata nende otstarve, päritolu ja vanus. Ehitusjäänuste põhjal rekonstrueeritakse omaaegseid ehitusi, esemete ja luude analüüsi põhjal selguvad inimeste tegevusalad, matuste ja ohvrileidude alusel tehakse oletusi kommete ja uskumuste kohta. Arheoloogidele on suureks abiks Täppis- ja loodusteadused : dendrokronoloogiline skaala, mille abil määratakse puu maharaiumisaeg ja kasv. numismaatika münditeadus määratleb müntide aja, vermimiskoha, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted
/ Noorem rauaaeg IX sajandist kuni XIII sajandi alguseni. 3)Muinasaja uurimine- abiteadused ja meetodid Uurivad arheoloogid, kes teostavad muististel arheoloogilisi väljakaevamisi. Kaevatakse välja ja puhastatakse väikeste kühvlite ja pintslitega. Avastatut pildistatakse ja joonistatakse, kirjeldadatakse. Esemed korjatakse üles, puhastatakse ja konserveeritakse. Leide võrreldakse varemsaadutega ja püütakse määrata nende otstarve, päritolu ja vanus. Ehitusjäänuste põhjal rekonstrueeritakse omaaegseid ehitusi, esemete ja luude analüüsi põhjal selguvad inimeste tegevusalad, matuste ja ohvrileidude alusel tehakse oletusi kommete ja uskumuste kohta. Arheoloogidele on suureks abiks Täppis- ja loodusteadused : · Dendrokronoloogiline skaala - mille abil määratakse puu maharaiumisaeg ja kasv. · Numismaatika münditeadus määratleb müntide aja, vermimiskoha, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted.
Ehk eelistab sellist puud, mille paariviisiliste ja puu kauguste vahede ruutude summa on vähim. Vähimruutude meetod võimaldab leida harude pikkused mistahes topoloogiale. 34. Iseloomustage säästumeetodit (maximum parsimony). Puu konstrueeritakse kasutades vähimat võimalikku asenduste hulka. Kasutab DNA järjestusi otse. Tehakse mitu võimalikku puud ning nendest valitakse väiksema asenduste arvuga puu. Ehk valitakse kõige säästlikum puu. 35. Kuidas rekonstrueeritakse eellasjärjestused (säästureeglid, Farrise optimeerimine)? Säästumeetodil – ellasjärjestuse rekonstrueerimisel kasutatakse selle eellasjärjestuse vahetuid järglasi. Leitakse ühisosa – kui tunnuse seisund hulkades a ja b on sama, siis on see ka nende ühisel eellasel, kui erinev siis on nende ühisel eellasel nende hulkade ühisosa. Farrise optimeerimine – iga sõlm saab tunnuse seisundi, mis on antud sõlme ja selle eellase ühisosa. 36
haritud. Seal esineb vaid väikeseid metsatukki, mis vahelduvad niitude, soode, põldude ja asulatega. (7 lk 138) Lääne-Euroopa riikide majandus on kõrgelt arenenud, selle tunnuseks on tihe teede- ja asulatevõrk. Mitmetes piirkondades on teedevõrk liidetud üheks tervikuks tunnelite või kanalitega. Reini suudmes Rotterdamis paikneb Euroopa suurim sadam, mis on ühenduses paljude Euroopa linnadega. (9) Nii raudtee- kui ka autoteevõrku rekonstrueeritakse liiklusohutuse ja läbilaskevõime tõstmiseks. Euroopa lennujaamad on suured ja võimsad. Tähtsamad lennuliinide sõlmpunktid on Frankfurt Maini ääres, Pariis ja London. Nafta ja gaasi sisseveol Hommikumaadest on järjest olulisem ka torutransport. (10) Tööstusharudest on Suurbritannias arenenud masina-, keemia- ja tekstiilitööstus, energeetika, aga ka põllumajandus. Madalike ja kere aluspõhja
pikaajalisse mällu. Meeldejätmisel luuakse seoseid uue, õpitava ja olemasolevate pikaajalises mälus paiknevate teadmiste-oskuste vahel. Inimene töötleb infot ka erinevatel tasanditel (pindmised tunnused, sügavamad ideed ja seosed) ning viisidel (verbaalne ja visuaalne töötlemine). Pindmistel tasanditel töödeldakse meelelisi tunnuseid, sügavamatel tasanditel analüüsitakse info tähendust. Meenutamine on aktiivne protsess, meenutatav rekonstrueeritakse, toetudes erinevatele seostele ja laiematele teadmistele, mitte ei saada mälust kätte valmiskujul. Meenutada saab seda, mida on õpitud ehk mällu salvestatud. Mitmed katsed on näidanud, et meenutamine on edukam, kui see toimub meeldejätmisega sarnastes tingimustes (nn kodeerimise spetsiifilisuse printsiip). Näiteks, õpitut on kergem hiljem meenutada samas ruumis ja kontekstis, kus seda õpiti (nn ruumi ja konteksti efekt)
Mudelil põhinev eellasseisundi määramine – päritolukoefitsentide määramine statistilise mudeli parameetritena (ADMIXTURE, FRAPPE, structure). Põhimõte seisneb selles, et mudeldatakse populatsiooni struktuuri leidmaks kombinatsioon „algpopulatsioonide“ alleelisagedustest ja uuritavate indiviidide „päritolumustrist“, mis maksimaalselt vähendab HWE ja ahelduse (LD) tasakaalutust. Oluline on, et „eellaspopulatsioon“, mida rekonstrueeritakse, ei ole reaalne, kunagi eksisteerinud populatsioon formaalses mõttes. Tegelikult struktureeritakse vaid tänapäevast geneetilist varieeruvust. Nüüdseks on väga populaarne ADMIXTURE, sest see on kiire. Konstrueerib uurija poolt defineeritud arvu hüpoteetilisi algpopulatsioone (k) ja hindab igale uuringusse kaasatud proovile tõenäosuse, millega ta pärineb igast ühest neist hüpoteetilistest algpopulatsioonidest. Visualiseerimine toimub tulpdiagrammina, iga indiviidi kohta üks tulp
käitumismustreid ja lihtsaimaid orienteerumismehhanisme (kinees, taksis) Arenenuma närvisüsteemiga loomad - kaugorienteerumisel tundmatutes piirkondades (kaugränded jt.) kasutavad valdavalt sünnipäraseid käitumismustreid ja lihtsamaid orienteerumismehhanisme SENSOORSED SÜSTEEMID. 1. Meeleelundite roll käitumises, nende tööprintsiibi lihtsus. Vaatepilt, mida näeme, või helid, mida kuuleme, rekonstrueeritakse meie ajus lihtsate närviimpulsside voo baasil, mida silmades või kõrvades paiknevad retseptorrakud sinna saadavad. 2. Meelte tundlikkuse varieeruvus loomariigis (näiteid). Nt kaheksajalal on hea kompimismeel, kakkudel hea kuulmine, koertel hea haistmine jne. 3. Inimesele tundmatud meeled loomadel. Maod suudavad soojust näha. Linnud suudavad tunnetada maa magnetvälja. Elektriangerjas suudab tekitada enda ümber elektrivälja. 4. Looma "omailm".
konstateerib juba varem loodud õigusnormi või individuaalse õigusliku ettekirjutuse eksisteerimist. Tõlgenduse ülesanne on kindlaks teha, millist õigusnormi normatiivakt sisaladab. Arusaamad sellest aga võivad inimestel olla erinevad, olenedes inimese teadlikuse tasemest. Tegelikus elus tuleb luua seaduse täitmist tagav kord, sest muidu otsustab igaüks ise, kas ta õigusnorme täidab või mitte. Juriidiline fakt kõigi tehiolude kogumis rekonstrueeritakse abstraktsioonina tõlgendaja teadvuses ning võrreldakse õigusnormi formaalse koosseisuga, mis omalaadse mudelina luuakse samuti tõlgendaja teadvuses tõlgendatud ja mõistetud õigusnormi põhjal. Tõlgendatud õigusnormi ning tõlgendatud juriidilise fakti vahel peab olema veel üks määrav side - kasuaalne seos, seda nii reaalselt kui ka eeldusena vastava õigusnormi koosseisulises mudelis. Seejuures on tõde siin nii suhteline kui ka tõenäoline ning
ja info kättesaadav meenutamise ajal. 4. Igapäevamälu uurimine. 4.1. Autobiograafiline mälu Mille poolest erinevad autobiograafiline mälu ja episoodiline mälu? - Autobiograafilises mälus olevad asjad omavad eelkõige isiklikku lähedust ja seal võib olla mälestusi ilma väga konkreetsete episoodideta - AB mälu on inimese identiteedi aluseks - Meenutamine AB mälust võtab keskmiselt kauem aega, mis viitab sellele, et mälestusi rekonstrueeritakse ja need ei ole hetkega kättesaadavad. Kuidas autobiograafilist mälu uuritakse? Beli soovitas kasutada sündmus-ajaloo kalendreid, sest sageli ei raporteerita tähtsaid sündmusi nt unustatakse kirjeldada väikseid hospitaliseerimisi. Sündmus-ajaloo kalendriga esittakse KI-le mõned suured teemad nt elukoht, töö, ning palutakse identifitseerida kuu ja aasta sündmustele. Aja jooksul konstrueeritakse KI täielik elumuster.
4. LOENG Inimese kujunemine ja Euroopoa asustamine. Maa vanuseks on 4,6 miljardit aastat. Inimesed hakkasid tööriistu valimistama u 2,6 miljonit aaastat tagasi. Inimene on planeeti asustanud absurdselt lühikest aega, aga käitunud nagu täielik isand. Kõige lähedasemad loomad meile on inimahvid, praegused inimahvid pole inimeste eellased, ainult sugulased. Inimese kujunemine on esialgu üpris ebaselge. Leitakse vaid luukilde jms, mille põhjal rekonstrueeritakse. 7 Pika aega tegelesid inimese kuj looga antropoloogid ja arheoloogid, luukildude ja tööriistade põhjal. Enam annavad infot molekulaarbioloogia ja geneetika. Tänapäeval pole enam ilma nendeta inimese kuj loost mingit pilti saada. Tänapäevased inimahvid võivad ka infot anda kunagiste inimahvide kohta. Kuigi kaugetel aegadel olid tänapäevaste inimahvide eellased eraldunud
nukleotiidiline järjestus on suures osas sarnane ortoloogsed geenid homoloogsed geenid, mis esinevad erinevatel liikidel paraloogsed geenid homoloogsed geenid, mis esinevad sama liigi eri isenditel 6. Selgita, mille poolest erinevad omavahel säästumeetod ja distantsmeetod fülogeneesi rekonstrueerimisel? Säästumeetod otsib puud, millel on kõige vähem mutatsioone ehk antud juhul kõige lühemat puud. Mutatsioonide arv puul nimetatakse puu pikkuseks. Rekonstrueeritakse ka eellasseisundid. Distantsmeetod lähtub eeldusest, et need kelle viimane ühine eellane elas hiljem, on sarnasemad kui need kelle oma elas varem. Otsib puud, mille korral kokkulangevus vaadeldavate distantside ja puu distantside vahel oleks suurim. 7. Mida tähendavad i) paralleelne muteerumine, ii) mutatsiooniline küllastumine? Tee joonised. Kuidas need mõjutavad distantsmeetoditega fülogeneesi rekonstrueerimist?
- kavatsus vs mittekavatsetud meeldejätmine - instruktsioon vs motivatsioon Autobiograafiline mälu - Ei ole sama mis episoodiline mälu - Autobiograafilises mälus olevad asjad omavad eelkõige isiklikku tähendust ja seal võib olla mälestusi ilma väga konkreetsete episoodideta - Autobiograafiline mälu on inimese identiteedi aluseks - Meenutamine autobiograafilisest mälust võtab keskmiselt rohkem aega mis viitab sellele et mälestusi rekonstrueeritakse, need ei ole hetkega kättesaadavad Struktureeritud? Autobiograafilises mälus eristatavad hierarhilised tasemed mis põhinevad erineva pikkusega perioodidel: - Eluperioodid – meeles kõige paremini kuna kattuvus on väike; põhiteema või põhiemotsioon igal perioodil - Korduvad v kestvad sündmused, kuni kuu - Spetsiifilised sündmused, kuni tunde Hierarhia tipus olev maerjal kaob kõige vähem, allpool vastavalt rohkem
vajab loom sensoorset informatsiooni väliskeskkonnast. Seda informatsiooni võtab loom vastu oma meelte abil. Meelte omadused varieeruvad tugevasti • erinevate meeleelundite vahel • erinevate liikide, sugude, vanuserühmade jne vahel. Näiteks inimesel on eriti hästi arenenud nägemine ja kuulmine. Teised meeled, nagu kompamine, haistmine ja maitsmine on inimese puhul suhteliselt vähem tähtsad. Vaatepilt, mida me näeme, või helid, mida kuuleme, rekonstrueeritakse meie ajus lihtsate närviimpulsside voo baasil, mida silmades või kõrvades paiknevad retseptorrakud sinna saadavad. Inimese silma võrkkestas paiknevad miljonid valgustundlikud retseptorrakud. Ühed neist, kepikesed (umbes 100-150 miljonit), tajuvad väga nõrka valgust, kuid ei erista värve. Teised, kolvikesed (umbes 5-7 miljonit), vajavad erutumiseks tugevamat valgust ja igaüks neist erutub vaid teatud kindla valguse
Mihhail Bahtin. Juri Lotman. Mihhail Bahtini (1895-1975) uurimused keskaja kultuurist, eeskätt tema ,,Rabelais ja tema maailm" (v.k. 1941) on avaldanud märkimisväärset mõju nii teistele kultuuriajaloolastele, ent eeskätt mitmetele 20. sajandi kultuuriteooriatele. Huvitav on sealjuures see, et kultuurifilosoofina oli Bahtini allikaks v uurimismaterjaliks kirjandusteos F. Rabelais romaan ,,Gargantua ja Pantragruel", mida ta käsitab kui renessannssikultuuri dokumenti. Ajalooline reaalsus rekonstrueeritakse ühe teksti kaudu (vrdl annalistide KK Prantsusmaal). Karnevalikultuuri mõiste seotud groteski, ümberpööramise, vabastava naeru, väljakukõnega. Oluline ka Bahtini eristus rahvakultuuri ja ametliku e kõrgkultuuri vahel, ehkki selle üle on hilisemad uurijad polemiseerinud. Juri Lotmani tööd vene aadlike argikäitumise poeetikast 18, 19. sajandil asetuvad samuti kultuuriajaloo traditsiooni. Tegu on siis Peeter I aegse Venemaaga ja vene aadli uute kommete õppimisega
3) inimese käitumise sisemise motivatsiooni aluseks olevad hoiakud (eksitus; hea tahe; otsene tahtlus; kaudne tahtlus; hooletus jne). Viimaste üle võib suurema või väiksema tõenäosusega otsustada ikkagi sooritatud väliste käitumisaktide põhjal. Relevantsed tehiolud ei ole seega tõlgendajale kindlalt tajutavad - vrdl vastupidine juhtum, st reaalsete loodusnähtuste tajumine loodusteadlase poolt. Juriidiline fakt kõigi tehiolude kogumis rekonstrueeritakse abstraktsioonina tõlgendaja teadvuses ning võrreldakse õigusnormi formaalse koosseisuga, mis omalaadse mudelina luuakse samuti tõlgendaja teadvuses tõlgendatud ja mõistetud (aru saadud) õigusnormi põhjal. Tõlgendatud õigusnormi ning tõlgendatud juriidilise fakti vahel peab olema veel üks määrav side - kausaalne seos - seda nii reaalselt kui ka eeldusena vastava õigusnormi koosseisulises mudelis
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. ...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
