c) August Schleicher (1821-1868): (arendaja) - Idee keelkondadest. (Taustal Darwini liikide evolutsiooni teooria) Naturalism, keelepuu, tüpoloogia. Keel on elav organism, mis ei sõltu inimesest. Keele arenemistee tingivad üldbioloogilised evolutsiooniseadused: keel sünnib, elab teatava aja, annab elu teisele, nooremale keelele, mis aja jooksul astub tema asemele. Keelel, nagu inimeselgi, on sugupuu, st ühine esivanem, millest on arenenud arvukad järglased nagu puu harud. Võimalik rekonstrueerida üksteisest eraldunud sugulaskeelte varasemaid algkujusid e algkeeli, millest moodustuvaid ahelaid nimetatakse keelepuuks (Stammbaum). 19. sajandi keskpaiga ilmselt mõjukaim komparativist keeleteadlane - teoorias: lingvistiline naturalism: keel on nagu elusorganism - keelekirjelduses: ,,keelepuuteooria" (sks Stammbaumtheorie) - (indoeuroopa) algkeele rekonstrueerimine - keeletüpoloogia arendamine : isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad
geneetiliselt käitub ta nagu pisike populatsioon – rohkem juhuslikke alleelikaotusi, väiksem varieeruvus. •Ne erineb tegelikust N-st siis, kui mudelpopulatsiooni eeldused pole täidetud: sugude suhe pole 1:1, järglaste arv varieerub pop-s rohkem (või vähem) kui mudelpop-s. 11. Kuidas sõltub koalestsentsi efektiivne populatsiooni suurus Ne DNA järjestuste andmetest, kui on teada mutatsioonikiirus? DNA järjestuste alusel saame rekonstrueerida nii genealoogiat kui populatsiooni suurust.Ne =Teta/4mikro 12. Kuidas sõltub (inbriidingu) efektiivne populatsiooni suurus Ne isaste ja emaste arvudest populatsioonis (valemid pole kohustuslikud)? Põhjustab languse Ne-s, sest ühe soo puhul valitakse gameete väiksema hulga indiviidide seast. 13. Kuidas sõltub (jäglaste arvu) hajuvuse efektiivne populatsiooni suurus Ne perekonna suuruse jaotusest populatsioonis (valemid pole kohustuslikud)?
Ühine päritolu uuritavad liigid põlvnevad ühisest eellasest, kellel see tunnus esines. See on homoloogia. Konvergents algselt erineva päritolu ja omadustega tunnused on uuritavail liikidel muutunud sarnaseks seepärast, et liigid on kohastunud sarnasele elukeskkonnale samasugusel viisil. 14. Näiteid käitumise fülogeneesi rekonstrueerimisest, parsimoonia printsiibi rakendamine. Kui liikide sugupuu on teada, saab retsentsete liikide käitumise võrdlemise abil rekonstrueerida selle tee, mida mööda toimus mingi konkreetse käitumise areng fülogeneesi käigus. Parsimoonia printsiibiga saab kindlaks teha, et kui alaliikidest kaks on herbivoorid ja üks karnivoorid, siis mis toitumisega oli esivanem. 15. Displeide evolutsioon. Displeide evolutsiooni on uuritud peamiselt kahel erineval tasandil: (a) suuremad lahknemised perekondade sugupuu tasandil (b) väiksemad muutused liikide lahknemisel 16
tuletamine. Valgusekveneerimine koosneb 7 etapist: 1) Mitme polüpeptiidahela korral lahutada ahelad 2) Katkestada (taandada või oksüdeerida) disulfiidsidemed 3) Määrata N ja C terminaalsed jäägid 4) Lõigata iga ahel lühemaks fragmentideks ja määrata iga fragmendi järjestus 5) Korrata 4.ndat sammu kasutades erinevaid lõikeprotseduure et saada erinevaid fragmente 6) Rekonstrueerida ahela kogujärjestus ülekattuvate fragmentide järjestuste põhjal 7) Määrata disulfiidsidemete asukohad Peptiidide laboratoorne süntees tahkel kandjal põhimõte. Sünteesitava polüpeptiidi C-terminus on kovalentselt seotud lahustumatule vaigule. Liidevata aminohappe aminorühm kaitstakse blokeeriva rühmaga, mis pärast aminohappejäägi liitmist kasvavale peptiidahelale eemaldatakse. Liidetava aminohappe karboksüülrühma aktiveeritakse karbodiimiidiga
(Taustal Darwini liikide evolutsiooni teooria) Naturalism, keelepuu, tüpoloogia. Keel on elav organism, mis ei sõltu inimesest. Keele arenemistee tingivad üldbioloogilised evolutsiooniseadused: keel sünnib, elab teatava aja, annab elu teisele, nooremale keelele, mis aja jooksul astub tema asemele. Keelel, nagu inimeselgi, on sugupuu, st ühine esivanem, millest on arenenud arvukad järglased nagu puu harud. Võimalik rekonstrueerida üksteisest eraldunud sugulaskeelte varasemaid algkujusid e algkeeli, millest moodustuvaid ahelaid nimetatakse keelepuuks (Stammbaum). Noorgrammatikud (absolutiseerisid keele ajaloo). 19. sajandi teine pool-20. saj algus. Noorgrammatikud (Junggrammatiker). Vormistajad. Teaduslik rangus, absoluutne historism. Karl Brugmann (1849-1919), August Leskien (1840-1914) ja Hermann Paul (1846-1921) Kriitika senise keeleteaduse põhimõtete ja meetodite aadressil. Leskien: ükski
VIIKINGID KUI KULTUURIKANDJAD Referaat Koostaja: Juhendaja: 2009 2 Sisukord 1 Viikingite päritolu ja üldine tegevus ..................................................................4 2 Viikingite keelekasutus ning ruunid ................................................................. 5 2.1 Viikingite sõnad ............................................................................. 5 2.2 Viikingite laulud .............................................................................. 5 2.3 Kenningid .....................................................................................6 2.4 Ruunide maagia ..............................................................................6 2.5 Ruunikivid .....................................................................................7 3 Viikingite laevad ...........
üksteisest aru. Ka poliitilised ja sotsiaalsed tegurid mõjutavad murde ja keele eristamist. Rootsi ja norra keelt peetakse tavaliselt eri keelteks, sest neid räägitakse erinevates riikides. 104. Rekonstruktsioonid Sageli ei ole sugulussuhteid siiski võimalik välja selgitada kirjalike tekstide andmete abil nagu ladina keele ja selle tütarkeelte puhul. Tavalisem on, et algkeele põhisõnavara ja struktuur tuleb rekonstrueerida tütarkeelte sarnasuste ja erinevuste võrdlemise teel. Selline olukord on näiteks uurali keelte osas. Rekonstrueeritud algkeeled on näiteks uurali ja indoeuroopa algkeel (ingl Proto-Indo-European). 105. Indoeuroopa keeled Indoeuroopa keeli on umbes 150. Põhiosa Euroopa keeltest kuulub indoeuroopa keelkonda. Indoeuroopa olulisemad keelerühmad on germaani, balti, slaavi, keldi, romaani, kreeka, albaania, armeenia ja indoiraani keeled.
raha valitsuse reservfondist. See, 16. sajandi keskpaika dateeritud leid, kujutab enesest senileitutest üht vanimat Eesti päritoluga laeva. Ehituslikult on laeval mitmeid tähelepanuväärseid ja ebatraditsioonilisi ilminguid, mis vrakist merendusajaloo uurimise seisukohast tähtsa objekti teevad. Eesti Meremuuseum Laevavrakk asub Orissaare jahtklubi territooriumil paiknevas hoones ning ootab sobivat ruumi, kus haruldast leidu rekonstrueerida ja muuseumilaevana eksponeerida. Huvilistel on võimalik seda ka kokkuleppel jahtklubiga vaadata. Maasilinna laev kuulub Eesti Meremuuseumile ning on võetud mälestisena kaitse alla. Lennusadam Lennusadama territooriumil asuvad rahvusvaheliselt olulised arhitektuuri- ja ajaloomälestised - koorikbetoonist Vesilennukite angaarid (ehitatud 1916 - 1917), kus oleks tulevikus võimalik eksponeerida allveelaeva "Lembit" koos meresõjatehnikaga. Piirkonna ajalooline taust ja sellel
Vraki ülestõstmiseks ja konserveerimiseks vajaliku hoone ehitamiseks eraldati raha valitsuse reservfondist. See, 16. sajandi keskpaika dateeritud leid, kujutab enesest senileitutest üht vanimat Eesti päritoluga laeva. Ehituslikult on laeval mitmeid tähelepanuväärseid ja ebatraditsioonilisi ilminguid, mis vrakist merendusajaloo uurimise seisukohast tähtsa objekti teevad. Laevavrakk asub Orissaare jahtklubi territooriumil paiknevas hoones ning ootab sobivat ruumi, kus haruldast leidu rekonstrueerida ja muuseumilaevana eksponeerida. Huvilistel on võimalik seda ka kokkuleppel jahtklubiga vaadata. Maasilinna laev kuulub Eesti Meremuuseumile ning on võetud mälestisena kaitse alla. Lennusadam Lennusadama territooriumil asuvad rahvusvaheliselt olulised arhitektuuri- ja ajaloomälestised - koorikbetoonist Vesilennukite angaarid (ehitatud 1916 - 1917), kus oleks tulevikus võimalik eksponeerida allveelaeva "Lembit" koos meresõjatehnikaga.
suurusega, et suvisel ajal mahutaksid 500-1100 kuupmeetrit vett. Tuletõrjetiikide rajamiseks sobivad reljeefi madalamad osad, kus puittaimed liigniiskuse tõttu tavaliselt ei kasva. Veevõtukohas peab olema väljaehitatud plats, mille suurus võimaldab tuletõrjeautol ringi pöörata, samuti peab olema piire, mis takistaks tuletõrjeautol võimalikku vette veeremist või vajumist. Juurdepääsuks veevõtukohale tuleb kindlasti ehitada tee või olemasolev tee selleks rekonstrueerida. Juurdepääsutee korrashoidmiseks lisatakse teekattele kruusa või siirdekatendit või hööveldatakse teepinda. Tuletõrje veevõtukohad ja nende juurdepääsuteed tähistatakse siltide ja viitadega." 49 Ida-Eesti Päästekeskuse veevõtukohtade kohta on loodud andmebaas, kus on kirjas kõik teadaolevad veevõtukohad. Teada on, et neist kohtadest on varasemalt saadud vett, aga nende praegustest seisukordadest ei eksisteeri mitte mingeid fakte. Kõik neist nimekirjas olevatest
Lavastuse elus on kirjanduslik tekst. b) kultuuri-uuringud etenduskunstid kui kultuurisüsteem, etendus ja etenduslik käitumine kui kultuuriline fenomen. c) filmi- ja meediauuringud teater, film ja TV kasutavad samu väljendusvahendeid. Neil on sarnane kommunikatsiooniprotsess. Uusmeedia on kaasaegses teatris igapäevane väljendusvahend. d) kunstiteadus ja ajalugu visuaalne esteetika, ruumi- ja keskkonnateooriad. Teatriajalugu uuritakse minevikku. Uurimisobjekt tuleb rekonstrueerida, kuna see ei säili ajas. Rekonstrueerimiseks on mitmeid allikaid. Lavastuse mõistmiseks tuleb silmas pidada selle loomise konteksti. Teatriajaloo allikad on a) draamatekstid lavastaja, näitleja märkmed b) lavastuse põhiinfo kavalehed, afisid, flaierid jne. c) statistika, dokumentatsioon teatrijuhi käsikirjad, müügiaruanded, kuluaruanded d) kriitika, teatriajakirjandus kriitika on subjektiivne e) fotod, heli- ja videosalvestused valikuline, sõltuvalt finantsolukorrast
sünge ahastuslikkuseni. Tõusnud talumatu pinge leevendavad kogu „Päike ja jõgi“ rõõmsad looduspildid ja stiliseeritud armumälestused. Edaspidi Visnapuu lüüriline viljakus langeb. Ta avaldab raamatuna värssromaani „Saatana vari“, kirjutab ja ballaade, legende, mille aines on saadud ajaloost või rahvapärimusest ja -usundist – ühesõnaga ta tegeleb lüroeepikaga. ta püüab rahvaluulelisi kujutluspilte ja stiilivõtteid kasutades rekonstrueerida muistse inimese maailmanägemise. Tema ballaadide tundetoon on tume, muserdavalt sünge. Põgenikuna avaldatud kogud sisaldavad publitsistlikku isamaaluulet, aga samas ka kujundi kaudu avalduvat jõulist kaasaelamist oma maa ja rahva saatusele ning võõrsile hälbinu valusat jurde rebenemise tunnet. Sõja ajal surnud abikaasa mälestuseks loodud tänumeelsed ja leinalised luuletused lõpetavad Visnapuu armastuslüürika
Lisaks sellised erilised uurimisviisid, mis ei sõltu kronoloogilisest printsiibist. Nt keskkonnaarheoloogia. Uuritakse, kuidas inimesed kasutasid taimi ja loomi; kuidas mineviku ühiskonnad kohanesid pidevalt muutuva keskkonnaga. Etnoarheoloogia uuritakse, kuidas tänapäeva traditsioonilised ja pooltraditsioonilised kultuurid mingeid asju valmistavad, kasutavad ning nendesse suhtuvad; püütakse seda viia minevikku. Arheoloogia eesmärgid: Üritatakse rekonstrueerida inimeste eluviise, mõista, kuidas inimesed elasid ja kasutasid neid ümbritsevat keskkonda. Otsitakse põhjuseid sellele miks 3 nad elasid just nii, miks nende käitumisest jäid just sellised jäljed, miks nende eluviis ja materiaalne kultuur said just selliseks, nagu nad said. Üritatakse põhjendada muutusi. Huvi kultuuriliste muutuste protsessi vastu viis omal ajal välja protsessuaalse arheoloogia tekkimiseni.
Geoloogia- teadus Maast, selle ainelisest koostisest, ehitusest, muutustest ja arenemisest. 1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? (välisdünaamilised e energia allikas väljaspool Maad) Eksogeensed protsessid: murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus, kulutus, purustus. ○ Füüsikaline murenemine e rabenemine ○ Keemiline murenemine e porsumine ● Gravitatsiooniline edasikanne-kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud. Oluline eelkôige seal, kus on kuskilt alla kukkuda, nt mägedes. Materjali transport…. kukkumine, libisemine, veeremine. ● Tuule geoloogiline tegevus-kulutav tegevus-edasikanne, akumulatsioon ● Pinnavee geoloogiline tegevus-vooluveed, alluviaalsed setted, kulutus-transport, akumulatsioon. Transp...
N: kalade ja vaalade ujumiskäitumine on sarnane, sest sobib veekeskkonda, kuigi nad on erineva päritoluga. N: huntämblikud kui ka hundid on omandanud sarnase jälitamiskäitumise saakloomade tabamiseks, kuigi neil puudub ühine fülogeneetiline päritolu Sellist tunnuste sarnasust nim. analoogiaks. Näiteid käitumise fülogeneesi rekonstrueerimisest, parsimoonia printsiibi rakendamine. Käitumuslike displeide alusel sugupuude koostamise põhiidee, näiteid. Käitumise fülogeneesi saab rekonstrueerida ralendades parsimoonia printsiipi. Kui uuritavate liikide sugupuu on teada, saab nende käitumise võrdlemise põjal teha järeldusi, milline käitumine esines nende väljasurnud eellastel, lähtudes lihtsama seletuse eelistamise printsiibist. Näide: Oletame, et kahest praegu elavast lähedasest sugulasliigist üks on herbivoor, teine aga karnivoor. Küsime: Kumb toitumistüüp oli nende ühisel väljasurnud eellasel? Vastuse leidmiseks uurime nende liikide lähimat praegu elavat sugulasliiki
kohustuslikud nõuded 8) ehitatava ehitise asukoha maa-ala ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimustööde andmed. Nendes osades sisalduvad ka vastavad seadmete ja materjalide hooldus- ning kasutusjuhendid. 76. Ehitusluba sisu, saamise eeldused, vajalikkus.Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek järgmisteks tegevusteks: püstitada ehitusloalu märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi,laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa, rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa,lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa.Ehitusluba on tähtajatu. 77. Kasutusluba sisu, saamise eeldused, vajalikkus on kohaliku omavalitsuse nõusolek et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutusotstarbele. On tähtajatu. Riigisaladusega seotud ehitisel, riigikaitselisel ehitisel ja väikeehitisel v.a elamiseks kasutataval väikeehitisel ei pea olema
Lasid neid kilpide pihta ja kaitserüüde pihta. Selgus, et 30 m pealt läksid nooled ilusasti läbi Hominiidide kujunemine ja nende jõudmine Euroopasse Meie planeet Maa tekkis u. 4,6 mld aastat tagasi, esimese inimesi võib dateerida u. 2,6 milj aastat tagasi. Inimene on planeeti Maa asustanud absurdselt lühikest aega, kuid on muutnud seda nii palju. Kõige varasemad jäänused on üksikud hambad, väikesed luukillud jm, nende põhjal üritatakse siis rekonstrueerida. Viimastel aastatel on hakanud uurimisega tegelema peale antropoloogide ka geneetikud ja molekulaarbioloogid. Inimahvid on kõige sarnasemad inimestele. Väga sarnased ikka ei ole, kuna oleme arenenud parralleelselt. Hominiidid e inimahvlased, inimesed on ühises arengtees eraldunud kõige hiljem simpansist. Eestis elavatest loomadest on meiega kõige sarnasem nahkhiired. Kauges minevikus on nad pannud aluse ahvidele. Sarnasused: Puudub saba, Siseelundite ehitus, Mitu veregruppi.
1. Liivimaa kroonikad. Läti Hendriku kroonika; Liivimaa noorem riimkroonika; Liivimaa vanem riimkroonika. Balthasar Russowi kroonika; Chr. Kelch ,,Liivimaa ajalugu" Läti Hendriku kroonika Ainus selline allikas, mis kirjeldab põhjalikult eestlaste muistset vabadusvõitlust. Samas kirjeldab ta ka sõja eelaega alates 1184. Kroonika kirjutatud ladina keeles. Kirjeldab kuidas väinajõe suudmes tegutseb esimene liivimaa piiskop, kes pöörab liivlased ristiusku. 1190 Lübecki ja Bremeni kaupmehed asutavad Saksa ordu ja 1199 astub mängu Liivimaa kolmas piiskop Albert. Hakatakse ehitama Riia linna 1201, aasta hiljem kuulutab paavst sõja Maarjamaaks nimetatud vanal liivimaal. 1204 algab neljas ristisõda ja sellest ajast on Tiit Aleksejev kirjutanud kaks romaani, nt ,,Palveränd". Läti Henrik on oma Kroonikates kirjeldanud võikaid stseene, kus ristirüütlid on langenud võitlusesse paganatega ja juhuslikult võitnud, siis kohtlevad nad n...
4–5 lausega. Ta küsib neist küsimustest ühe. 1. Mis on ja millega tegeleb kontaktlingvistika? Keeleteadusharu, mis uurib keelekontakte. Ajaloolisest lingvistikast eristab kontaktlingvistikat see, et uuritakse seda, mis keelekontaktide tulemusena hetkel toimub, mitte minevikku. Kontaktlingvistika tegeleb küll keeleainesega, kuid samas peab silmas keelekasutajate tausta, sotsiaalseid suhteid, kontaktsituatsiooni tüüpi jms. Mittesuulise suhtluse andmestik pole olnud aga tähelepanu all sellepärast, et tähtsaks on peetud tegelikku, redigeerimata, argist keelekasutust. 2. Mis on ja millega tegeleb leksikoloogia? Uurib sõna, sõnavara koos grammatikaga. Sõnavaraüksusena kannab sõna leksikaalset tähendust, grammatikaüksusena aga gram.tähendust. Leksikoloogia on lingvistiline distsipliin, mis uurib sõnavara põhiüksusi ehk lekseeme, nende moodustamist, struktuuri ja tähendust. Leksikoloogia on seotud leksikograafiaga, mis tegeleb sama info, eriti...
1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus. Kinnistu/ krundi/ maavalduste korraldamine, kinnisvarasse investeeritud vahenditest „tagasiteenimise” korraldamine- rendi ja üürilepingute administreerimine, kinnisvara portfelli (maa, rajatised, hooned, seadusest tulenevad kohustused) administreerimine, kinnisvara keskkonna korraldamine (kinnisvara keskkonna funktsionaalselt kasulikuks tegemine)- see kõik on kinnisvara haldamine. Kinnisvara haldamise vajadus seisneb selles, et iga kinnisvara alati vananeb, muutuvad nõuded kasutatavatele ruumidele, muutub rahvusliku majanduse struktuur, esinevad kinnisvara kasutajate organisatsioonilised muutused, pidevalt tekivad uued tehnoloogiad ühiskonnas. KV H põhieesmärgid on kinnisvara a.füüsiline säilitamine(:tegevused selleks,et kinnistu ja sel paiknevad ehitised vastaksid detailplaneeringus ja projektdokumentides esitatud nõudmistele ja need tervikuna ei muutuks ohtlikeks ei kasutajatele ega ...
Senisest efektiivsemat kütuse ja energiaga varustamist nõuab ka liitumine Euroopa Liiduga. Elektrienergiat toodetakse peamiselt kahes elektrijaamas: Eesti ja Balti Elektrijaamas, mis asuavd Ida-Viru maakonnas. Põlevkivil töötavad elektrijaamad on praegu madala kasuteguriga. Energia kaod elektri ülekandel ja jaotamisel jäävad vahemikku 1518%. Euroopa Liidu riikides ei ületa keskmised kaod 10% piiri. Need elektrijaamad on kavas rekonstrueerida. Eestil on kavas laialdasemalt kasutusele võtta taastuvaid energiaallikaid. Taastama on hakatud endiseid hüdroelektrijaamu, plaanis on kasutusele võtta tuuleenergia ja biomassi põletamisel saadav energia Eestis kasvatatakse valdavalt piimakarja, aga ka sigu ja linde. Taimekasvatus on valdavalt Eesti enda tarbeks. Eksporditakse mõningaid piimatooteid ning spetsiifilisi tooteid. Näiteks põllu-ja metsamarju, seeni, ökoloogiliselt puhast toodangut jne.
Need kohad, kus oli Rooma võim või Rooma provintsid, on väga tähtsad roomaaegsete muististe otsimisel. Pompei on üks silmapaistvamaid Roomaga seotud muistiseid. Tänu Pompei linna saatusele on seal eriti palju asju säilinud. Ta jäi lihtsalt 79. aastal Vesuuvi vulkaani tuha alla. Kuna see tuhk oli niiske (kliima) ja tuhka oli kohati 7-9m ning see kõik kivistus ära, on linnas kõik säilinud. Hoonete katused varisesid, aga seinad on alles. Neid on võimalik suhteliselt kerge vaevaga rekonstrueerida. Pompeis algasid esimesed korralikud kaevamised 1748. Uurimised on jätkunud tänapäevani. Linna müüri pikkus on 3km. Nüüd on linna territooriumist läbi uuritud umbes kolmveerand. Osadel hoonetel on ka katus taastatud. Linna tänavail kõndides tekib täielik ettekujutus 2k aasta vanusest linnast. Osadel hoonete seintel on säilinud hästi ka maalingud. Ühes hoones oli roomaaegne bordell, sellele viitavad sealsed seinamaalingud. Amfiteatris oli 20k kohta vaatajatele
Mead monteeris need üksi v koos abilistega. Talletades visuaalset infot, luuakse materjali ka hilisemateks uuringuteks. Esmakordselt kasutati visuaalseid asju süstemaatilise välitöö läbiviimiseks ja pilte&filme ise kasutati allikana. Hiljem olid Uus-Guineas ja kogusid seal infot, mida hiljem võrrelda Bali saartelt saadud materjalidega. Kultuuride võrdluse sissetoomine tuuakse esile. Subjektiivsete väidete sidumine konkreetsete fotodega, võimaldab uurijatel rekonstrueerida seda välitööd (reflektiivsuse moment tuleb juurde). Tabu, a Story of the South Seas 1931 aasta (Flaherty&Murnau) mängufilm (docufiction). Bora Bora saarel. Tõeline mainstream mängufilm, selgelt välja joonistuvad karakterid, intriig ja ekspressionism. Kuigi film räägib eksootilisest kogukonnast, kes asuvad kaugel, siis kuivõrd usutav selline pilt tegelikult on. Paljud näitlejad olid kohaliku päritoluga,
Kui inimene väidab, et tal vabal meenutamisel rohkem sõnu meelde ei tule, siis taastamistunnuste etteütlemisel õnnestub tal esialsetest sõnadest veel üsna suurt osa meelde tuletada. Tulemus võib olla isegi nii hea, et ületab äratundmistesti tulemuse. See tähendab, et kuigi inimene ei ole äratundmistestis kindel, kas tegemist on uue või varem esitatud sõnaga ja vastab valesti, suudab ta teises testis meenutamist hõlbustava sõna abil esialgse sõna koguni iseseisvalt rekonstrueerida. Niisugused katsed viisid kodeerimise spetsiifilisuse printiibi sõnastamiseni. See on printsiip, mis seob omavahel salvestamise ja meeldetuletamise edukuse. Tulvingu väite kohaselt saab reprodutseeeida ainult seda, mis on kord mällu salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub omakorda sellest, kuidas vastav informatsioon on meelde jäetud. Niisiis on tähtsad seosed ja kontekst, millesse meeldejäetav materjal salvestamise hetkel paigutatakse, ning meenutamise hetkel peab ka see
formaalsetel struktuuridel tema uurimispiirkonnas. Vahe sotsiaalse struktuuri ja strukturaalse vormi vahel: - ühiskonna uurimine on nagu merekarpide uurimine Igaühel neist oma struktuur, aga mitme sarnane struktuur kokku on strukturaalne vorm, mida nad jagavad. Sotsiaalne struktuur nõuab tegelikku vaatlust, strukturaalne vorm nõuab üldistusi, sarnasuse märkamist, loogilist arutlust ühiskonna kohta. - Andamanide juures tahtis ta algul rekonstrueerida Euroopa kolonialismi eelset sotsiaalset struktuuri siis aga mõistis, et kommete tähendust ja eesmärki peaks analüüsima selle kaasaegses kontekstis. - Jaotas kombed tehnikateks, käitumisreegliteks ja tseremoniaalseteks kommeteks, keskendus viimastele. - Tseremoniaalsed kombed on kollektiivsed tegevused, mida sooritatakse elumuutuste puhul - kaasnevad kollektiivsed tunded. Interpretatsioon peaks olema seotud kombe tähenduse ja eesmärgi seletamisega.
seks. Äratusliikumised — uus reaalsus näitab domineeriva kultuuri ihalust uue järele. Näi- teks Cargo kultus Melaneesia kultuuri 20 saj I poolel. Esile tõusid karismaatilised põlisrahvusest liidrid, kes väitsid, et lähitulevikus saabub tohutu hulk moodsaid Euroopa kupu (Cargo), algab külluseajastu, kus kaupu valdavad juba melanees- lased ja mitte kolonistid. Taassünni liikumised — katse rekonstrueerida purustatud, kuid mitte veel unustatud elulaadi. Näitena sobivad paljude rahvaste liikumised, mis jõuavad sageli mässu või revolutsioonini. Eeldusteks on, et: • rahulolematus jõuab piirini, • valitseva jõu prestiiži kadumine, • alluvate gruppide majanduslik allakäik, • valitsuse otsustusvõimetus, • intelligentsi toetuse kadumine, • karismaatilise liidri olemasolu. 12.5 Moderniseerumine
taksonid on omavahel sarnasemad kui nooremad taksonid oma eellastega Mimikri – kaitsekohastumuslik sarnasus mittesugulaslikel organismidel Juhuslik sarnasus, organite ehituslikud piirangud jms Fülogeneetiline süstemaatika ehk kladistika taksonite rühmitamine üksnes nende fülogeneesi alusel põhiprobleem – empiirilistest andmetest (tunnuste jaotumisest taksonitel) kui evolutsiooni tulemusest lähtudes rekonstrueerida see protsess, mis on tunnuste mustrit kujundanud Feneetika ja kladistika võrdlus Homoloogia ja analoogia Elundite või tunnuste selline sarnasus, mis tuleneb sisemise ehituse, geneetilise algupära ja arengulaadi ühtsusest ◦ inimese käsi / linnu tiib ◦ lehtpuu leht / okaspuu okas ◦ taime leht / kaktuse astel / herne köitraag Erineva päritoluga elundite või tunnuste sarnasus, mis tuleneb nende ühesugusest või sarnasest
Üheks võimaluseks maastikku defineerida on mõista seda kui objektide ja protsesside visuaalset summat antud kohas antud ajahetkel (Emmelin 1996). Oluline on siinkohal rõhutada ajategurit. Teise lähenemisviisi põhjal saab maastikus eristada kolme kihti: loodusmaastik, kultuurimaastik ning suunavad tegurid, mis suunavad nende mutusi. Inimene muudab maastikke kiiremini kui loodus ise muutub. Me saame mineviku maastike rekonstrueerida võttes appi vanad kaardid, fotod, kirjeldused. Siiski ei ole võimalik üheselt taastada. Euroopat on võimalik jagada viide etappi maastiku muutuste ajaloos: 1) looduslik-eelajalooline maastik. 2) antiikmaastik, 3) keskaegne maastik, 4) põllumajanduslik maastik, 5) industriaalmaastik. Eestis maastikut aga 4 etappi: muinasaegne maastik- ürgkogokondlik kord, küttmine, korilus asendusid järkjärgult põllumajanduse ja karjakasvatusega. Selle aja jooksul muutus eestimaa ilme oluliselt. 2)
Üks esimesi projekt oli California ülikoolis tehtud projekt. Projekti juhtisid: Alfres Kroeber (1876-1960) ja Samuel Barrett (1879-1965), kes tegid rida filme (15 filmi). California indiaanlased kaotasid oma identiteedi kõige kiiremini Ameerikas. Valged käitusid nendega väga jõhkralt. Teatud suhtumised elavad siiamaani edasi. California traditsioonilisest indiaanlaste kultuurist oli 50ndateks vähe alles jäänud. Tegevused, mida taheti üles võtta tuli tegelikult rekonstrueerida uuesti luua. 50-60ndatel aastatel tehti kokku 15 filmi, filmiti üles traditsioonilisi töövõtteid ja erinevaid tseremooniaid. Nt filmid: The Tule Balsa (1958) paadi ehitamine; Basketry of Pomo:... (1962) kuidas korve punutakse jne. Filme tehti pomo, 19 yurok'i ja tolowo indiaanlastest. Kõige tuntum neist ilmselt yurok'i indiaanlased. Asjad, mida indiaanlased filmimise käigus tegid läksid muuseumisse.
Probleemi nägemine on siiski eeldus selle lahendamiseks.19 Ka Collingwood arvab, et ajalugu elab edasi, seda aga siiski mitte oleviku vahetus kogemuses. See toimub pigem uurimisobjekti rekonstrueerimises. Sealjuures ei ole olulised mitte ainult tunded vaid ka mõtted, mis objekti tekitasid. Tundeid täies mahus taastada ei saa, küll aga ratsionaalseid ideid. Collingwoodi arvates on ajaloo mõte mineviku kaasaegses taastamises. Pan- nes end minevikusituatsiooni, üritame rekonstrueerida, mida keegi mõtles või kavatses.20 17 Jaa-jaa, “Atomiku” raamatus elatakse kah läbi. Ei ole üldse nii ajaloole ainuomane. . . aga kui natuke tõsisem olla, siis olen näinud, kuidas bioloogid räägivad mõnest loomast, keda nad uurinud on. Ei saa kuidagi öelda, et nad vähem võõrast elu elaksid. . . (M) 18 Ah, ajaloolane on nii jumalik. Ta äratab surnud elule ja loob maailmu. . . (M) 19 See mõte vääriks ehk tõestamist. Loone paiskas selle küll välja, aga
sees. Aluseks on subsumeerimise redutseerimine süllogismile. Tegemist on otsustusnormi konstrueerimisega – elulised asjaolud (väike eeldus) tuleb paigutada abstraktse faktilise koosseisu alla (suur eeldus) et veenduda õigusliku tagajärje rakendamise asjakohasuses. Tegu on protsessi kirjeldamisega süllogismi kaudu ja abil. St et iga otsustust on võimalik rekonstrueerida süllogismiks siit tuleb esile vähemalt lähim õiguslik argument (suur eeldus), millele otsus tugineb. Väline põhjendamine (õigustus) – so juriidilise argumentatsiooni tõeline tegevusväli. Võib rääkida järgmistest reeglitest või vormidest: 1. tõlgendamine; 2. dogmaatiline argumenteerimine; 3. pretsedendi kasutamine; 4
Need omadused on fenomenilised ja niisiis on füüsikalise reaalsuse aluseks (proto)fenomenilised omadused. B. Russell, H. Feigl, M. Lockwood, D. Chalmers, G. Strawson ja D. Stoljar on kaitsnud sedalaadiseisukohti. Kolm printsiipi. Chalmersi mittereduktiivse teooria 3 psühhofüüsilist printsiipi: Struktuurse kooskõla printsiip - Teadvuse struktuuri ning infotöötluse (esituste) struktuurid on kooskõlas. Kogemuste struktuuri saab rekonstrueerida infotöötluse omadustest, kuid kogemusel on ka omadusi, mis ei ole struktuursed. Organisatsioonilise muutumatuse printsiip - Kogemuse kvaliteedid kaasuvad süsteemi funktsionaalsel organisatsioonil (ülesehitusel): kahel funktsionaalselt samaväärsel süsteemil on sama liiki kogemused. Puuduvate kvaalide stsenaariumid on küll loogiliselt võimalikud, kuid empiiriliselt ja nomoloogiliselt võimatud
Radiobioloogia ja kiirguskaitse I. Sissejuhatus Radiobioloogia mõiste Inimene on püsivalt ioniseeriva kiirguse mõjusfääris. Looduslik kiirgus, kunstlikult tekitatud kiirgus. Inimtegevuse tõttu lisandub looduslikust foonist saadud elanikkonna keskmisele aastadoosile ca 15-20%, kusjuures kiirguse meditsiiniline kasutamine annab sellest põhiosa. Radioloogiaosakonna töötajad peavad saama teadmised kiirgusfüüsikast ja – bioloogiast ning radioloogiast. Nad peavad kindlustama patsiendi efektiivse diagnostika/ravi, kuid samas saavutama seda patsiendile ohutuimal viisil. Samal ajal peab hästi töötav kiirguskaitseprogramm olema lülitatud rahvuslikku tervisekaitseprogrammi. Põhjus, miks üldes rääkida radiobioloogiast - sest ta on kiirguskaitse teoreetiline alus. Ioniseeriva kiirguse vastastoime elusorganismiga jaguneb kolmeks põhifaasiks (füüsikaline, keemiline ja bioloogiline). 1. 1. Füüsikalises faasis toimub energia neeldumine organismis. T...
• analoogselt - see, millist konkreetset kõrva närvikiudu impulsid läbivad, kajastab heli tooni; impulsside sagedus aga heli tugevust • kahe silma olemasolu on tähtis, kuna see võimaldab hinnata objektide kaugust, kahe kõrva olemasolu aga heliallika suunda kahe kõrva tuhanded retseptorrakud, millest igaüks on võimeline erutuma vaid teatud kindla helitooni puhul, varustavad meie aju piisava informatsiooniga, et rekonstrueerida näiteks Bachi orelikontserti või ööbiku laulu see, kas me neid helindeid naudime või mitte, ei ole niivõrd enam meeleelundite, kuivõrd meie aju omadus, meie psüühika küsimus. Kuulmine – teiste liikide kuulmine erineb inimese omast nii eristusvõime (“kuulmisteravuse”) kui ka tajutava sagedusala poolest. • kakkudel on erakordselt terav kuulmine, mis võimaldab neil saaki püüda isegi „kottpimedas“
Vaikülad võisid olla küllaltki suured, näiteks Sveitsis Bodeni järvel asunud vaiküla mõõtmed olid 500 korda 90 m, niisuguse suurusega vaiküla võis mahutada kuni 1000 inimest. Vaikülade, ka vaielamute (Itaalia kandis nimetati neid terramare) ehitamine püsis pikka aega, varasemast perioodist on veel tuntud 7.-4.saj.eKr. Poolas Biskupini järvel asunud vaiküla. Kuna see leiti turbapinnasest hästi säilinuna, oli teda võimalik rekonstrueerida. Küla oli u. 100 elanikuga kindlustatud asula, mille majad oli paigutatud 13 ritta. Iga rea üks ots ulatus vastu palkidest kaitseseina. Ristpalkidest maja suurus oli 10/10 m, siseruum oli jaotatud kaheks, avaramas osas paiknes kolle. Majade esine käigutee oli lattidest. Küla ümbritses umbes viie meetri kõrgune palkidest kaitsetara, mis oli tihendatud pinnasega. Ka Eestis (rauaaeg Eestis I at. pKr.) on leitud rauaaja vaiehitiste jäänuseid Koorküla
moel edasi. Etruskid laenasid oma tähestiku kreeklastelt, kes olid selle omakorda laenuks saanud foiniiklastelt. Sama kirjaviis võeti omaks kõigis kolmes keeles, olenemata nende täiesti erinevast ülesehitusest. Etruski tähestik desifreeriti juba XV sajandil, sõnade tähendus on jäänud aga tänaseni saladuseks. Säilinud on suures osas vaid haudadesse kaasa pandud ohvritalitluste kirjeldused. Alles pole aga ühtegi teksti, mille põhjal võiks rekonstrueerida etruskide igapäevase kõnekeele. Etruski kultuurist jutustavad meile täna peamiselt vaid hauakambrid. Kuigi roomlased tegid etruski külad maatasa, polnud nad siiski nii julmad, et oleksid rüüstanud ka etruskide matmispaigad. Hauakambreis on etruskid sarnaselt egiptlastele püüdnud luua oma hingedele meeldiva keskkonna. Kollaseid, punaseid, pruune, rohelisi ja helesiniseid toone kasutades on hauakambrite seintele maalitud stseenid igapäevaelust, pidustustest, tseremooniatest.
Viimane võib fülogeneetilistes rekonstruktsioonides olla üsna kasutu. Kalad ja loomad on selgroogsed - selle teadmisega on midagi peale hakata - samas aga tõsiasi, et mõlemad on eukarüoodid, annab vaid kõige laiema ja vähegi detailsemas uuringus kasutu teadmise. Summas: feneetilised tunnused (feneetiline sarnasus) on seega vaid uurimistöö algus, kõige esimese (ja mitte ainus) vaatluse tulemus. Feneetiline sarnasus - ja seda tuleb rõhutada - on absoluutselt ebapiisav selleks, et rekonstrueerida fülogeneesi. Eelashomoloogia kriitikata kasutamine viib samuti põhimõttelistele vigadele. Niisuguse vea klassikaliseks näiteks on krokodillide, sisalike ja lindude puu joonistamine: krokodillid ja sisalikud muidugi omavad ühiseid esivanemaid, kuid kui uurida nende anatoomiat (ja tänapäeval ka geene) ning fossiilset materjali suure hoolikusega, sis selgub, et krokodillide ja lindude ühine esivanem (see liin)
koht hästinähtava piirjoonega. Läbikäigu laius neis hoonetes peab olema vähemalt 0,9 m ja väljapääsuni viiva läbikäigu laius vähemalt ukse või värava laiune. §37. Põlevmaterjali hoitakse tootmisruumis koguses, mis ei ületa ühe töövahetuse või ööpäeva vajadust. §38. Ehitises on keelatud: 1) muuta ehitise või ruumi kasutusotstarvet, seda rekonstrueerida, ümber planeerida, kapitaalselt remontida või tehniliselt ümber seadistada ilma kehtestatud korras heakskiidetud ehitusprojektita; 2) tõkestada evakuatsiooniteed või -pääsu seadme, pakendi, taara, eseme, mööbli või muu sisustusega; 3) hoida tuletõkkeust pidevalt avatuna või seda avatud seisundis fikseerida; 4) sulgeda jäigalt evakuatsioonipääsu või kasutada sellel raskesti avatavat sulgurit.
Sotsiaalse õigluse taastamise motiiv, keelas ametnikel ka preestitel rõhuda vaeseid, keelas võlakatteks vaeste inimeste vara ära võtta, tundub et vaeste võlastamine rikkamate vastu oli probleemiks kujunenud ja seda tajuti kui sotsiaalselt ebaõiglust.Tema on esimene sotsiaalne reformaator. Pikka edu ei andud, oli lühikest aega võimul.Tõid lagashile hukatust. Tempel, kuningas ja kodanikkond- olulised linnriigi juures, nende vahekorda riigi juhtimisel ei ole võimalik rekonstrueerida, ja peale selle oli neid palju , et võisid olla sisemiselt korraldatud erinevalt.Üldine arusaam on see, et kui linnriigid esile tõusid 4 at ja 3 at varasem pool , olulist rolli mängis tempel ja ülepreester en , võis olla ka ühtlas preesterkuningas.3 at jooksul linnriikide vahelise konflikti osatähtsuse tõusuga, hakkas tõusma kuningate kui sõjapealikute osatähtsus, see oli hilisem, allutasid templeid oma tahtele.Allikad lubavad siukest rekonstruktsiooni aga kindlad olla ei saa.
Osa tartlastest jääb ka Narva. Tartu puhul tekib uuskolonisatsioon tulevad uued perekonnad peamiselt Ida- Saksamaalt, kes asuvad Tartusse elama. Tuleb väga palju käsitöölisi. Aastatest 1721- 1761 on Tartus astunud kodanikuna elama 400 saksa soost isikut. Ka Narvat tabab Tartuga sarnane saatus. 1704. aastal mõlemad linnad vallutatakse ja mingit garantiid elanikud uutelt võimudelt polnud saanud. Narva küüditamine ei ole nii hästi kirjas. Midagi rekonstrueerida siiski saame. Narvalaste väljasaatimine oli ka juba 1706.-07. aastal ning puudutas eelkõige sõjaväelasi ja nendega seotud inimesi. 1705. aastal saadeti Moskvasse (viidi sinna ametisse) kohalik trükkal Johan Köler (mitte maalikunstlik). 29.02.1708 avaldati narvalastele tsaari teadaanne, mille kohaselt ka nemad pidi 8 päeva jooksul oma asjad kokku panema, kinnisvara ära müüma ja Venemaale ümber asuma. Esimesed voorid asuvad Narvast teele 05.03.1708
(mõõgad, sõjakirved ehk taprid, odad) eduga aastaid. 1210. aastal saavutasid ja viskerelvadega (vibu ja nooled, ling, eestlased võidu Ümera lahingus. 1217. tapper, viskeoda). Ratsaväe osa oli nõrk, aastal kogusid eestlased hõimupealik sest sadulaid ja jaluseid ei tuntud. Lää- Lembitu juhtimisel kokku muistse va- nemere randadel külvasid laevasõidus badusvõitluse suurima maleva (kuni Sõjateele asumas. Katse rekonstrueerida muistsete eestlaste rõivastust ja varustust (E. Laiu andmeil O. Kangilaski ja R. Kivit) 10 EESTI SÕJAAJALUGU Sakslased ja nende abiväed 1227. aasta veebruaris Muhu maalinna ründamas 6000 meest), kuid said hävitavalt lüüa Saaremaa vallutamisega 1227. aastal oli Madisepäeva lahingus. Vanem Lembitu Eesti ala langenud Saksa ja Taani ristisõ-
Joonis. Tee holokaustini 1933 1938 1939/40 1940 1941/45 Lõplik lahendus Emigreerumine Sundusliku Madagaskarile emigreerimise plaanid Sundusliku San/Nisko-piirkonda emigreerimise plaanid Aega saab rekonstrueerida kas koos täpsete daatumitega või ilma nendeta. Ülaltoodud näites on esitatud rekonstruktsioon koos sündmuste toimumise täpse ajaga. Graafik näitab, kuidas natsionaalsotsialistlik juudivastane poliitika aja jooksul teisenes: algas väljarändamisele kihutamisest ja lõppes genotsiidiga. Teisisõnu – poliitiliselt lahenduselt jõuti füüsilise lahenduseni. Õpilane võiks antud juhul uurida võimalikke seoseid eri aegadel toimunud sündmuste vahel.
§36. Tootmis- ja laohoones märgitakse läbikäigu piir ja materjali põrandale ladus- tamise koht hästinähtava piirjoonega. Läbikäigu laius neis hoonetes peab olema vähemalt 0,9 m ja väljapääsuni viiva läbikäigu laius vähemalt ukse või värava laiune. §37. Põlevmaterjali hoitakse tootmisruumis koguses, mis ei ületa ühe töövahetuse või ööpäeva vajadust. §38. Ehitises on keelatud: 1) muuta ehitise või ruumi kasutusotstarvet, seda rekonstrueerida, ümber planeerida, kapitaalselt remontida või tehniliselt ümber seadistada ilma kehtestatud korras 45 heakskiidetud ehitusprojektita; 2) tõkestada evakuatsiooniteed või -pääsu seadme, pakendi, taara, eseme, mööbli või muu sisustusega; 3) hoida tuletõkkeust pidevalt avatuna või seda avatud seisundis fikseerida; 4) sulgeda jäigalt evakuatsioonipääsu või kasutada sellel raskesti avatavat sulgurit
1 0 ,4 e 0 lo g p c lo g J o o n is 4 .1 0 " L o o d u s lik u " k o m p r e s s io o n i- g r a a f ik u k o n s tr u e e r im in e r ik u tu d s tr u k - tu u r ig a p in n a s e p r o o v ig a te h tu d la b o r ite im i a n d m e te l. 1 ) L a b o r ite im . 2 ) " L o o d u s lik " k o m p re s s io o n ig ra a fik . mille abil on ligikaudu võimalik rekonstrueerida "looduslik" kompressioonikõver teatud määral rikutud struktuuriga pinnasega tehtud teimi tulemustest. Uurimised on selgitanud, et igasuguse rikutuse astmega proovide poorsus muutub küllalt suure pinge puhul ühesuguseks. See tähendab, et igasuguse rikutuse astmega proovide kompressioonikõverad koonduvad ühes punktis. See punkt vastab ligikaudu poorsustegurile, mis võrdub 40%-ga pinnase algpoorsustegurist. Eeldades, et proovi vajumine pingeni pc on hüljatavalt väike, peab "loodusliku"
mandaatide jaotamisel; kandidaadi esitamise õigust omavaid isikuid koheldakse ühetaoliselt valimisalgatuse õiguse vormistamisel ja tunnustamisel. 7.3.4. Otsesus. otsesus - valijad hääletavad valimistel kandidaatide/kandidaatide nimekirja poolt või vastu vahetult; mandaadi andmise õigus on üksnes valijal 7.3.5. Salajasus. salajasus - välistatakse igasuguse kontrolli võimalus valijate tahteavalduse üle: valija hääletamist pole võimalik pealt jälgida, hiljem aga rekonstrueerida väljaselgitamise eesmärgil, kes kuidas hääletas. 7.3.6. Valimisperioodi tähtaegadest kinnipidamine Valimisperioodi tähtaegadest kinnipidamine tagatakse volikogu volituste kestuse ja valimiste sätestamisega PS-s ja seaduses (vt PS § 156 lg 1; KOVVS §-d 2 4) ja nende kohaldamisega pädevate institutsioonide ja ametiisikute poolt. Valimiste põhilise korraldusliku töö tagab valimiskomisjonide süsteem (vt KOVVS IV peatükk). 8. Ametikohtade ühildamatus (inkompabiliteet)
See oli kui jumalik täiuslikkus, igavene ja erinev argielust. Läbi taimede, aastaaegade jt füüsiliste elementide leiti juurdepääs igavesele. Kunsti kaudu saavutati meditatsioon inimese ja taevaliku vahel, teisendades reaalsed asjad sümbolistlikeks. Rootsis: Püha Birgitta rajas Vadstena kloostri juurde nii lilleaia, kui ka "rohuaia", kus puude all oli lilleaas. Nii Vadstenas kui tsistertslaste kloostris Alvastras on tänapäeval püütud rekonstrueerida kunagised kloostriaiad (Hellström 1997). LOSSIAIAD. Vähehaaval aiakunsti ala laienes ja kloostrite kõrvale tõusis muid aiakunstikeskusi. Tähtsamad olid sel ajal maapealsete võimumeeste paleed ja lossid, samuti linnad. Keskaeg oli rahutu aeg ja inimestel oli tihti põhjust kindlustesse varjuda. Kuna aedadele seal ruumi polnud, asusid need enamasti väljaspool kindlusemüüre, seespool lossimüüre asus tavaliselt vaid ürdiaed
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, ...
põhjanurgas. Juba on sellelgi skulptuuride teravad piirjooned jämeda krohvi alla maetud, võib-olla kaob ta varsti täielikult selle uute pealekasvavate majade uputuse alla, mis nii kiiresti kõik Pariisi vanad fassaadid hävitab. Need, kes nagu meie iialgi Greve'i platsist üle ei lähe, heitmata kaastundmuse- ja poolehoiupilku sellele vaesele kahe Louis XV aegse majamüraka vahele surutud tornile, võivad oma mõttes kergesti rekonstrueerida kõik need hooned, mis tema külge kuulusid, ja nõnda tervena 55 silme ette manada viieteistkümnenda sajandi vana gooti stiilis platsi. Nagu nüüdki, oli ta ka siis ebakorrapärane trapets, mida ühest küljest piiras kai, kolmest teisest küljest aga kõrgete, kitsaste ja süngete majade rida. Päeval võis imetleda nende ehituste mitmekesisust, mis kõik olid kaunistatud kivi- või puukujudega. Juba needki
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visi...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
