Kaspar Liivak R:12 26.04.12 Sisukord Materjali valik..........................1 Projekteerimine..............................1 Suurem ajakulu..........................1 Rohkem piiranguid ehitamisel..............2 Suurem pühendumine tulemusele..............2 Kasutatud kirjandus...................................3 Oma majani jõutakse erinevaid teid pidi. Kes ostab valmis maja, kes ehitab ja kes rekonstrueerib, renoveerib või laiendab olemasolevat. Kui esmapilgul tundub, et rekonstrueerimine on vahest lihtsamgi, sest osad konstruktsioonid on olemas, on enamasti vastupidi. Rekonstrueerimine on sageli ajamahukam ja ka kallim tegevus. Mis teeb maja rekonstrueerimise keeruliseks? Projekteerimine Rekonstrueerimiseks on vajalik korralikku ja kõigi vajalike kooskõlastustega projekti, oluline on täpselt paika panna, millised konstruktsioonid säilitatakse ja millised lammutatakse või uuendatakse
tulemuse vastavus reaalsusele? Lapsed nii konstrueerivad kui ka rekonstrueerivad ühtviisi hea meelega. Kui konstruktori algdetailid on lihtsad - näiteks tavalised Lego tüüpi klotsid - siis ei ole lapse fantaasiale mingeid piiranguid ja ta võib nendest detailidest teha ükskõik mida. Kui konstruktori detailid on mõeldud konkreetse ehitise või masina kokku panemiseks ja kindla tulemuse saavutamiseks ja olemasolevad detailid tuleb lihtsalt õigesti kokku panna - siis laps muidugi rohkem rekonstrueerib ja püüab saavutada etteantud tulemust. Mõtlemist aga nõuavad mõlemad tegevused. Rohkem mänguvõimalusi pakuvad lihtsamatest detailidest konstruktorid, sest nendest võib iga päev luua uue tulemuse ja seda kasutada nii mängu põhivahendina kui ka oma mängukeskkonna loomisel. Nii võivad lapsed kodu mängimisel klotside abil tubade piirid ära märkida või ehitada kõigepealt klotsidest lossi ja hakata alles siis printsessi päästmist mängima.
Erinevate kujudega puude arv kasvab eksponentsiaalselt taksonite arvu kasvades. Arvutusteks kulunud aeg on võrdne 4nda astmega käsitletavate taksonite arvust. Seetõttu on antud meetod kasutatav vaid suhteliselt lühikeste järjestuste korral. ML on hea meetod fülogeneetilise puu rekonstrueerimiseks, kuna see suudab kasutada puu väljatöötamiseks kogu iseloomilikku informatsiooni, mis meil algandmetena teada on. Plussiks on ka asjaolu, et see rekonstrueerib puul eellaste sõlmpunktid. Statistiliselt on ML kõige võimsam meetod, kuna genereerib tõenäosushinnangud igale harule. Kuid tänu sellele on ML ka ülimalt aeglane, mis on antud meetodi suurimaks miinuseks. Lisaks ei pruugi alati õiged olla aluspaaride sageduste muutustesse puutuvad eeldused. Kolmandaks ei saa selle meetodiga arvesse võtta morfoloogilisi tunnuseid, kuna nende muutumiste tõenäosusi ei saa me kuidagi leida. Kasutatud materjalid: Bioinformatics and molecular evolution
aastaks ja lämmastikuühendite emissiooni täiendavaks vähendamiseks. 4. Pooled vähendavad raskmetallide heitmeid, rakendades parimat kättesaadavat tehnoloogiat ja tehes seda keskkonna seisukohalt kõige paremini. Riigisiseste meetmetena leppe täitmiseks on artiklis 4 toodud järgmised kohustused. 1. Eesti pool suurendab maagaasi kasutamist kütusena, vähendab väävlisisaldusega kütuste kasutamist, tõhustab Balti ja Eesti elektrijaamas vääveldioksiidi emissiooni vähendamist, rekonstrueerib elektrijaamade küttetehnoloogiat lämmastikoksiidide emissiooni vähendamiseks ja tõhustab heitgaaside puhastamist. 3. Mõlemad pooled vähendavad liiklusest tulenevat õhusaastet nii liikluspoliitiliste meetmete abil kui ka sõiduautodel pliivaba bensiini ja katalüsaatorite kasutamist järjepidevalt laiendades. Artiklis 4 (tööstus ja energia tootmine). 1. Pooled hoolitsevad selle eest, et uute tööstusettevõtete loomisel rakendatakse parimat kasutusel olevat
Kommunikatsiooni mõiste AJALUGU: Esimene analüüs pärines Aristoteleselt(hiljem retoorika). Kommunikatsioon tähelepanus I ms ajal seoses propaganda ja reklaami funktsiooni avardumisega. Kommi uurimine algaski propaganda uurimisega, mida tegi Harold Lasswell. 1. Kommunikatsioon on sõnumite siirdamine. Saatja ja vastuvõtja mudel A-lt B-le (John Fiske ,,protsessikoolkond, James Carey ,,transmissioonimudel). Saatja-info-vastuvõtja. Üritatakse tehniliste riistade loogikat enesele üle kanda. Eeldab põhjuslikkust ja transitiivsust(sisu ülekandmist). 2. Kommunikatsioon kui tähenduste loomine ja vahetus(Fiske semiootikakoolkond) A- tähed S-Ü-D-A-B, A mõtles südame kuju ja B inimsüdant, erinevates keeltes sama. 3. Kommunikatsioon on sümboliline protsess, mis loob, peab üleval ja muudab ühist sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust (rituaalne arusaam kommunikatsioonist James Carey "rituaalne vaade" ...
Stiimuli-reaktsiooni mudel Kommunikatsiooniteooria klassikaline mudel on stiimuli-reaktsiooni mudel. Idee pärineb vene psühholoogilt Ivan Pavlovilt, kes koertega katseid tehes avastas, et tema katsealused reageerivad kindlatele signaalidele. Pavlov oletas, et see võib seletada ka inimeste käitumist. Idee korjasid üles Arthur ja Carolin Staats, kes uskusid, et üks ja sama stiimul võib esile kutsuda enam-vähem samasuguse mõju igaühele. Stiimuli-reaktsiooni mudeli järgi saadab kommunikaator välja stiimuli, mis jõuab retsipiendini ja kutsub esile reaktsiooni. Mudel koosneb kolmest elemendist: kommunikaatorist, stiimulist ja retsipiendist. Kommunikaator on suhte algataja; teavet loov, töötlev, levitav inimene või inimrühm. Stiimul on ergutusvahend, ajendav põhjus; psühholoogias mõjur, millele organism reageerib, organismis vastureaktsiooni tekitav ärritaja. Retsipient on sõnumi saaja, vastuvõtja, adressaat. ...
Sissejuhatus 1sõnumite siirdamine a-lt b-le Kommunikatsioon on imeline 2 tähenduste loomine ja vahetus Kommunikatsiooni seos ühiskonnaprotsessidega, kommunikatsiooniteooria võimalused sotsiaalsete 3 sümboliline protsess, mis loob, peab üleval ja muudab protsesside ühist mõtestamisel ja mõistmisel. sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust o Mõned sotsiaalteadlased on järjest rohkem seisukohal, 4 kommunikatsioon on sotsiaalne protsess, milles et osalejad sotsiaalsed protsessid on eeskätt konstrueerivad üheskoos tegelikkust. See protsess on kommunikatsiooniprotsessid. sotsiaalse süsteemi ehituskivi. Kommunikatsioon on o Ühtlasi on saanud enes...
1920-1939 TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule korraline Rahvajuttude enesekontrolli seadus Rahvajuttude stabiilsuse tagab see, et 1. Iga jutustaja on kuulnud vastavat muinasjuttu (või naljandit, legendi jne) oma eelkäijalt reeglina mitte üks, vaid mitu korda 2. Ta on kuulnud seda reeglina mitte üheainsalt isikult, vaid tervelt realt persoonidelt (ja nimelt erinevates redaktsioonides) 3. Eri allikaid kombineeride jutustaja rekonstrueerib konkreetse rahvajutu algkuju Oskar Loorits (1900-1961) Eesti rahvaluule arhiivi rajaja ja esimene juhataja Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA) Asutatud 1927.a kui ERM’i allüksus, et majutada J. Hurda rahvaluulekogud Folkloorižanrid Folkloorizanri teooria on folkloristika üks valdkond, mida on siin arendatud ja jõutud oluliste tulemusteni. See, missuguses žanris infot edasi antakse, mõjutab selle info tähendust.
Memuaarromaan – osutused autori enda eluloole Ajalooline romaan – põhisõlmituseks on sobiva pealtnägijaisiku, tunnistaja sattumine suurte sündmuste servale. Jutustaja vaatepunktid: Intervjueeritav: tumm tunnistaja (Ullo Paerand), kes kõneleb Krossi oma häälega Intervjueerija: mälestuste üleskirjutaja, sekretär, jutustaja – s.o Kross ise. Justkui lavastatud ajakirjanduslik intervjuu. Paerand räägin oma tulevase biograafiga. Kross rekonstrueerib kollaaži teel oma sõbra Paeranna elulugu. Jutustamistüübid nende ajalise positsiooni järgi: a) Samaaegne ehk simultaanne jutustamine – sündmustest jutustatakse nende toimumishetkel b) Järgnev jutustamine – jutustatakse millestki moodunust (kõige levinum) c) Ennetav jutustamine – räägitakse sündmustest, mis pole veel toimunud (nt „Kuningas Oidipus“) d) Vahelepõimitud jutustamine – sündmuste jutustamine liigub ajas looga
1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19. saj käsitleti rahvaluulet peamiselt aineloendi kaudu, 20. saj lisandus definitsiooni olemuslik tähendus, mis viitas rahvaluule suulisusele, kollektiivsusele, traditsioonilisusele ja anonüümsusele. Pärast Teist maailmasõda hakkas rahvaluule uurijaid huvitama ka selle esitus, muutumisvõime ja kommunikatsioon kui kogemustele tuginev teadmine-1990ndatel lisandus kommunikatsioonile ja pärimusele viitav definitsiooni osa. Rahvaluule definitsioon on ajavahemikul 19. sajand kuni 20. sajandi lõpp muutunud ja täienenud. Aineloendipõhine definitsioon lähtus liigitusest, olemuslike tunnuste lisamine võimaldas rahvaluulet eraldada teistest kultuurivormidest ja kommunikatsiooni liitumisel mõistega peeti silmas rahvaluulet viljeleva pärimusrühma enesemääratlust. Kreutzwald – „vana vara”; Hurt –„rahvamälestused” (kõik, mid...
sama sõnumit, mille saatja edastas. 1920ndail ja 1930ndail algupäraselt telekommunikatsiooni tarbeks arendatud informatsiooniteooria eesmärgiks oli aidata inseneridel ehitada paremaid kommunikatsioonisüsteeme. Inseneridele aga tegi muret sõnumi edastamise tõetruudus, kuid kultuurikommunikatsioonis on sõnumi (liiga) täpne edastamine ohtlik: eeldus, et kommunikatsioon on edukas vaid juhul, kui vastuvõtja rekonstrueerib täpselt saatja sõnumi, annab saatja tähendusele privileegi vastuvõtja tähenduse ees. 4. Autor kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis Mõjuvõimas võim või nähtus. Antiik ja keskajal autor väga oluline polnud. Suuline ja kirjanduslikud tekstid levisid samaväärselt. Jumaliku jõu oli inspiratsiooniks ning kõigi tekstide taga. Renessanssi periood. Trükitehnika leiutamine. Kirjanik oli tõmmatud oma tegevusega majandusliku võrku. Autorlus tähtsamaks.
EUROOPA MUINASKULTUURID Arheoloogia mõiste archaios - vana, muistne logos - sõna, kõne, mõistus, käsitlus, teadus Sõna `arheoloogia' kasutas esmakordselt Platon 4. saj. e.m.a. dialoogis "Hippius". Arheoloogia on ajalooteaduste haru, mis uurib muistiseid ja rekonstrueerib nende põhjal ajalugu. Arheoloogia ajalugu Renessanssi ajal olid arheoloogid antiikkunsti uurijad-eksperdid. Ajalugu kui teadus hakkas kujunema valgustusajastul 17.-18. sajandil. Arheoloogia omandas oma tänapäevase mõiste 19. sajandil. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi (Arheoloogiline periood algab u. 2,6 milj. a. tagasi.) Esiaja arheoloogia Klassikaline arheoloogia Keskaja arheoloogia Uusaja arheoloogia Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi
sellest hoolimata muutumatuna, et teatud sama lugu ei esitata kunagi sõna- sõnalt ühte moodi. Rahvajuttude stabiilsuse tagab see, et 1) iga jutustaja on kuulnud vastavat muinasjuttu (või naljandit, legendi jne) oma eelkäijalt reeglina mitte üks, vaid mitu korda; 2) ta on kuulnud seda reeglina mitte üheltainsalt isikult, vaid tervelt realt persoonidelt (ja nimelt erinevates redaktsioonides); 3) eri allikaid kombineerides jutustaja rekonstrueerib konkreetse rahvajutu algkuju. 22. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloori jäädvustatud? Asutatud 1927.a. kui ERM-i allüksus, et “majutada” J. Hurda rahvaluulekogud; Keskne rahvaluulearhiiv, kuhu koondati kõik senised üksikisikute ja seltside rahvaluulekogud; Loodi ka uus, omanimeline rahvaluulekogu signatuuriga ERA Loodi registrite, kartoteekide ja koopiamappide süsteem (“Kogud korda!”);
Seotud morfeeme, näiteks käändelõppe on võimalik laenata, kui samast keelest on laenatud ka sidumata morfeeme, näiteks sõnu. Eessõnade ja teiste grammatiliste sõnade laenamine on võimalik vaid juhul, kui sõna süntaktiline positsioon laenamisel ei muutu. See tähendab, et eessõna jääbki eessõnaks mitte ei muutu tagasõnaks. Kes tegelevad keelte uurimisega? Keelte uurimisega tegeleb ajalooline keeleteadus, sotsiolingvistika ja grammatisatsiooniteooria. Ajalooline keeleteadus rekonstrueerib keele varasemaid kujusid, et välja selgitada kuidas neist on tekkinud tänapäeval kasutusel olevad keeled. Sotsiolingvistika uurib, kuidas mingist vormist, mida kasutab vaid piiratud grupp inimesi, saab levinud norm terves kõnelejaskonnas ning kuidas ühiskond ja selles toimuvad muutused mõjutavad keele arengut. Grammatisatsiooniteooria tegeleb grammatiliste elementide tekkimise ja muutuste uurimisega. Näiteks sellega, kuidas eesti keele kaasaütlev kääne
aastal ilmunud monograafias “Kaiser und Abt” • • Rahvajuttude stabiilsuse tagab see, et o 1) iga jutustaja on kuulnud vastavat muinasjuttu (või naljandit, legendi jne) oma eelkäijalt reeglina mitte üks, vaid mitu korda; o 2) ta on kuulnud seda reeglina mitte üheltainsalt isikult, vaid tervelt realt persoonidelt (ja nimelt erinevates redaktsioonides); o 3) eri allikaid kombineerides jutustaja rekonstrueerib konkreetse rahvajutu algkuju. 23. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missuguseid folkloori kogumise ja uurimisega seotud uuendused arhiivi loomisega kaasnesid? Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA) • Asutatud 1927.a. kui ERM-i allüksus, et “majutada” J. Hurda rahvaluulekogud • Keskne rahvaluulearhiiv, kuhu koondati kõik senised üksikisikute ja seltside rahvaluulekogud
Bioloogiline psühholoogia I LOENG Ülevaade bioloogilise psühholoogia ainest ning teemadest; Käitumise ja kogemuse füsioloogiliste evolutsiooniliste ja arenguliste mehhanismide uurimine. Bioloogiliste seletusviiside neli kategooriat: - Füsioloogiline – kuidas aju jt organid käitumisega on seotud - Ontogeneetiline – kirjeldab struktuuri või käitumise arengut - Evolutsioonline – rekonstrueerib struktuuri või käitumise evolutsiooni ajaloo - Funktsionaalne – miks struktuur või käitumine selliseks kujunes Ülevaade aju ehitusest ja funktsioonidest; Ajukoore all olevad sügavamad osad on eluliselt kõige olulisemad, kus asuvad lihtsaimad asjad nt südametegevus, hingamine. Selgroo otsast hakkavad tulema. Saab võrrelda jäätisega. Ajutüvi - Keskaju ja talamus – ülekandejaam mis suunab infot eesajju. Valu, meeleolu ja motivatsioon
ÄRIEETIKA Loengukonspekt SISUKORD 1. EETIKA MÕISTE, OLEMUS JA ARENG...........................................................3 1.1 Mõisted ja eetika filosoofid...................................................................................3 1.2 Eetika kategooriad.................................................................................................3 1.3 Eetika põhiprintsiibid............................................................................................4 Teleoloogilised printsiibid........................................................................................4 Egoism......................................................................................................................4 Utilitarism.................................................................................................................5 Deontoloogilised printsiibid...............................................
elas. Hakati kaevama vanu linnuseid ja haudu. Sõna arheoloogia omandas tänapäevase tähenduse juba 19. saj. 19. saj oli suurem rõhk kirjeldustel. Hakati lahti mõtestama. Kuni 20. saj keskpaigani oli arheoloogia kui teaduse väärtus madalam, seda vaadati kui ajaloo abiteadust. Arheoloogia jaoks võib potikillul olla palju suurem väärtus kui väärismetallil. Tänapäeval on arheoloogia ajalooteaduse haru, mis uurib lahtikaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib väljakaevatava põhjal ajalugu. Arholoogia on muutunud tõlgendavaks teaduseks, rekonstrueerib inimkonna ajalugu. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: Esiaja arheoloogia. Muinasaeg. Keskaja arheoloogia. Kirjalikke allikad on vähe, arheoloogia annab palju infot juurde. Uusaja arheoloogia. Klassikaline arheoloogia (antiikmuististe uurimine). Arheoloogid uurivad esimeste INIMESTE elu. Esimesed tööriistad tehti 2,6 mln aastat tagasi
MÕISTE AJALOOST - 4. saj eKr kasutas Platon terminit "arheoloogia" (archaios + logos ehk vana/muistne + sõna/kõne/mõiste/käsitlus/teadus), mille all mõtles kogu varasemat ajalugu (kangelaslood, geoloogilised avastused, linnade rajamine jm). Hiljem tähistas antiikse kunsti ekspertiisi, al 19. saj vanema ajaloo uurimine kaevamise teel. Tuleb mainida ka, et pikka aega suhtusid ajaloolased sellesse kui abiteadusesse. ARHEOLOOGIA - ajalooteaduse haru, mis uurib kaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib nende põhjal inimühiskonna ajalugu. Arheoloogid uurivad perioodi, kus on olemas juba inimene ja tema valmistatud tööriistad (~2,6 mln a tagasi, vrd ajalooline ajajärk - al 5000 a eKr) ARHEOLOOGIA ALLIKAD - a) Irdmuistised (üksikleiud) b) kinnismuistised (n Teisi kinnismuistiseid: a) Elupaigaga seotud muistised (asula, asulakohad, ka kultuurikiht - n peatuspaik, linnused, kindlustatud asulad, linnad, varjupaigad), b)
Arheoloogia oli pikka aega ajaloo abiteadus. Arheoloogia uurib peamiselt asju, mis on ära visatu(katki läinud). Tänapäeval võib öelda, et viimased 30 aastat on olnud arheoloogia omaette teadusharu, mis uurib kaugemat minevikku ainuomaste uurimismeetodite abil. Arheoloogia on üks osa ajalooteadusest, sest ta uurib inimkonna ajalugu ehk siis inimkonna esiajalugu ja tal on veidi erinev uurimismetoodika. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis uurib kaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib nende põhjal inimühikonna ajalugu. Arheoloogiline periood algas 2,6miljonit aastat tagas. Ajaloolased hakkavad uurima ajalugu, kui ilmusid esimesed kirjalikud allikad 5000 a tagasi. Viimase 20-30 aastaga on arheoloogid Euroopas kaevanud kõige enam keskaegseid muistiseid. Samuti uuritakse palju I ja II maailmasõja aegseid muistiseid, et saada uusi teadmisi, mis kirjanduses ei kajastu. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi 1) Esiaja arheoloogia 2) Keskaja arheoloogia
Euroopa muinaskultuurid Tarkust jagas Ain Mäesalu Muinaskultuurid algavad inimese tulekuga ja lõppevad riikide tekkega, asjade kirjapanekutega jms. Uurime arheoloogilisi allikaid, kuna mis sealt muud ikka alles on. ,,Arheoloogia", ütles Platon ja kordas siis, ,,archaios(vana, muistne)+logos(teadmine)". Arheoloogia ei tähenda ainult materiaalset kultuuri, vaid ka ühiskonnas valitsevat, millal, miks rajati jms. Uurib kaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib nende abil ühiskonna. Arheoloogia alustab uurimisi 2,5 miljoni aasta tagustest aegadest (inimese arenemine), ajalugu uuritakse (tavaliselt) 5000 a taguseid aegu. · Klassikaline arheoloogia antiikkultuuride uurimine · Asustusarheoloogia- uurib ühe koha arheoloogiat · Majandusarheoloogia · Arhitektuuriarheoloogia · Linnaarheoloogia · Religiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheo, islamiarheo) · Surmaarheoloogia (kalmed)
Arheoloogia Arheoloogia muutus 19. Sajandil. Teati, kuidas kuningad elasid, kuid huvitas ka kuidas rahvas elas hakati kaevama. 19. sajandil oli kirjeldusel suur roll, sest ei osatud leitud asju dateerida. 20. sajandi keskpaigani oli arheoloogia abiteadus. Tänapäeval on aga ajalooteaduse haru, mis uurib kaevatud asju (muistiseid) ja rekonstrueerib nende abil ajalugu. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: · Esiaja arheoloogia · Keskaja arheoloogia · Uusaja arheoloogia · Klassikaline arheoloogia Arheoloogid ei kaeva dinosauruseid, kaevatakse neid asju, mis on inimeste ajast. 2,6 miljonit aastat tagasi ilmusid esimesed tööriistad. 5000 aastat tagasi ilmusid esimesed kirjavärgid. Keskaja arheoloogia on väga oluline, sest kirjalikke allikaid on sellest ajast väga vähe.
röntgeniülesvõtetega saadavatest doosidest. Kompuutertomograafia (CT) on kõige keerukam röntgenikiirgust kasutav uuringumeetod. Uuritav lamab kitsal, läbi aparaadi keskosas asuva ümara ava liikuval uuringulaual. Aparaadi keskosa sees asuvad pöörlevad detektorid ja röntgenitoru. Uuringu ajal läbib röntgenitorus tekitatud kitsas kiirgusvihk järjest õhukesi ristlõikeid uuritavas piirkonnas. Osa kiirgusest neeldub, osa jõuab võimsa arvutiga ühendatud detektoriteni. Arvuti rekonstrueerib detektoritelt saadud informatsiooni põhjal uuritud kihtide kujutised, neid saab seejärel uurida monitoriekraanil või trükkida filmile. Salvestatud kihtide põhjal saab rekonstrueerida 3D kujutisi. Kui uuritakse paljusid õhukesi kihte pikal alal võib uuringudoos olla suurem kui fluoroskoopial. Radioaktiivsust kasutavad uuringud Nukleaarmeditsiin ehk isotoopuuringud Röntgeniuuringute kõrval on see teine võimalus kasutada kujutise tekitamiseks ioniseerivat kiirgust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
