4) Ristisõjad leedulaste ja venelastega kestsid edutult kuni keskaja lõpuni. Ristisõjad türklaste vastu toimusid aga 15. - 17. sajandini, mil ungarlased ja sakslased kaitsesid Balkanit türklaste eest. Veel enne türklaste Konstantinoopoli vallutamist 1453 korraldati edutu ristisõda türklaste vastu. Rekonkista (hisp. k. tagasivallutus) 8. - 15. saj Pürenee poolsaare kristlike riikide võitlus araablastest ja berberitest (mauridest) vallutajate maalt väljatõrjumiseks. Rekonkista lähteala oli Astuuria (loodi 718), mida araablased ei suutnud üleni oma võimule allutada. Kristlaste tagasivallutatud alal tekkisid Aragón, Astuuria, Galicia, Kastiilia, Kataloonia, León, Navarra, Portugal jmt. Feodaalriiki. Rekonkista hoogustus pärast seda, kui Córdoba kalifaat oli 1031 omavahel vaenutsevaiks väikeriikideks killunenud. Pärast Toledo vallutamist (1085) suutsid Almoraviidid ja Almohaadid mõneks ajaks islamiusuliste riigi ühtsuse taastada ja lõid
Egiptus, Pärsia alad. 8. saj Põhja-Aafrika. 711. olid nad jõudnud seda kaudu Hispaaniasse ja taheti minna Frangi riiki. levikule Euroopas pandi piirang 732. aastal Poitiers'i lahinguga 7. saj vallutasid moslemid kristlaste ja juutide püha linna Jeruusalemma 1453 vallutavad Konstantinoopoli tungivad uuesti Euroopa peale jõuavad Viini alla Hispaaniast aetakse nad ära rekonkista ajal islamiusu levitajad polnud vägivaldsed, vaid kasutasid kavalust manipuleeritakse kui võtad vastu ei pea nii palju makse maksma nii vallutati Põhja-Aafrika Islamiusu pühaks raamatuks on Koraal, mis on algselt kirja pandud araabia keeles, millest kujuneski islami usu levitamise keel. Seega võib vabalt kasutada moslemid=araablased. Ja seega islami kultuur = araabia kultuur. Kultuuripärand hõlmab suuri, jõukaid ja vanu kultuuripiirkondi
(podesta) ametikoht. Podesta erapooletuse tagamiseks valiti ta sageli väljastpoolt, ka tema ametiaeg oli lühike, tavaliselt kuni aasta. 13. sajandi lõpuks läks võim linnades enamasti ühe vanema (signori) kätte. Mõnikord toimus see evolutsiooni tulemusel (näiteks Scotti Piacenzas või della Scala Veronas), mõnel pool aga pika võimuvõitluse järel (Viscontid Milanos). 11. sajandil kasvas Itaalia linnade roll Vahemerel. Rekonkista, ristisõdade ning moslemite vastu peetud muude sõdadega seoses oli vaja vedada nii sõjamehi kui varustust. Nii said Veneetsia, Genua ja Pisa kaupmehed lisaks heale teenistusele ka arvukalt privileege paljudes Vahemere linnades. Nii valitsesid Vahemerd ning kaubateid Põhja-Aafrika, Lähis-Ida, Bütsantsi ning Lääne-Euroopa vahel 12. sajandi lõpust alates Itaalia linnad. Kolme linna omavahelises rivaalitsemises jäi Pisa aastal 1284 Meloria merelahingus alla,
Córdobat, islamistliku Hispaania pealinna, peeti keskaegse Euroopa rikkaimaks ja vaimselt arenenuimaks linnaks.Moslemid tõid sisse rikka intellektuaalse traditsiooni Lähis-Idast ja 3 Põhja-Aafrikast. Siiski, 11. sajandiks olid moslemite maavaldused jagunenud hispaania kuningriikide vahel. Termin Reconquista ("taasvallutamine") on kasutusel, et kirjeldada sajandite pikkust Hispaania kristlike kuningriikide laienemist Pürenee poolsaarel. Rekonkista alguseks peetakse aastat 722, mil loodi Astuuria kuningriik, 1469. aastal ühendati Kastiilia ja Aragóni kuningriigid Isabel I ja Fernando II abieluga. 1492. aastal vallutas ühendatud kuningriik Granada, viimase Ibeeria poolsaare mauride kantsi, Aasta 1492 märkis ära Christoph Kolumbuse jõudmise Uude Maailma. Seda ekspeditsiooni, milles osales 3 laeva – Pinto, Nina ja Santa Maria, rahastas Isabel I.
Renessanss 1 Kirjandust · Maailmakirjandus 1. koost J.Talvet · Danthe Alighieri "Uus elu" Tartu 1824 · Renessansi kirjanduse antoloogia Tallinn · Ploom,Ü. "Petrarca: moodsa inimese kriis", 1984 koost V.Alttoa "Looming" nr.3, 1991, lk.357 - 361 · Laanemäe,A. Kultuurilugu I Tallinn 2000 · Thomson,J. "Lääne tsivilisatsioon" Tallinn · Renessansiraamat Tallinn 1994 1997 · Talvet,J. Hispaania vaim Tallinn 1995 · Frank,B. "Cervantes";Tln. 1966 · Keskaja ja vararenessansi kirjanduse · Kurtfeldt,A. "Miguel de Cervantes antoloogia; Tln. 1962 Saavedra" Tartu 1934 · Söderhjelm,W. "Italian renessanssia" · Annikst,A."Shaksespeare" Kirjallis...
See ei ole omane Itaaliale ja Saksamaale nad jäid kõrgkeskaja lõpuks kindlustatuks ) 5) Tekkis seisuste esinduskogu ehk parlamendi teke. · Inglismaal tekkis parlament 1265. aastal ja Prantsusmaal 1302. aastal. 6) Feodaaltsivilisatsiooni edasitung ehk feodaaltsivilisatsiooni laienemine · Esimesena laienes edasi Pürenee poolsaarele, mis oli äravallutatud araablaste poolt. Sai alguse Pürenee poolsaare tagasivallutamine ehk rekonkista. 1492. aastaks oli Pürenee täielikult tagasivallutatud. Sel aastal läks Kolumbus oma esimesele merereisile. · Teine suund, kuhu feodaaltsivilisatsioon laienes oli ida ja eeskätt Läänemere idarannik ( selle kohta on kasutusel väljend "tung itta" ) · Kolmas suund, kuhu feodaaltsivilisatsioon üritas edasitungida oli Lähis Ida ( nt Palestiina ). Seal toimusid Ristisõjad (eeskätt Vahemere idarannik )
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult ...
aastal, peale mida asusid tema pärandit kaitsma sunniidid. Šiidid aga asusid toetama Alid, keda Muhhamed oli kasvatanud oma kasulapsena ning soosinud kui oma poega. Nad soovisid,et Alist saaks järgmine kaliif, kelleks ta ka sai, kuid alles järjekorras 4ndana. Ka hetkel toimib valdav šiidide enamus maailmas ning Iraanis endiselt uskumus, et Jumal valib järglased ja juhid ise – mistõttu viimased juhid on olnud võimul väga kaua ning elavad väga vanaks. 8. RISTISÕJAD, KIRIKULÕHE, REKONKISTA, 100 AASTANE SÕDA 8.1 Ristisõjad Kokku oli ristisõdasid 7, kuid tähtsaimad neist on esimesed 3! Moslemite jaoks tähendab ristisõda barbaarset hävitust, kristlaste jaoks aga oli see oma uskumuste ja väärtuste eest seismine ja võitlemine. Ristisõdasid ei alustanud väeüksused, vaid üksikisikud vabatahtlikult – alustati oma teekonda, koguneti kuskil punktides ja suunduti koos Püha Maa poole. Infot levitati kirikute, turgude, paavsti kaudu.
ja aluseks väikevasallid. Kehtis põhimõte, et ,,minu vasalli vasall ei ole minu vasall", mis tähendas, et kohustusi tuli kanda ainult selle isiku ees, kellega oldu otseses truudussuhtes. 9.Lääniriigid Frankide põhialadel kujunenud feodaalsuhted kandusid koos Karl Suure vallutustega praegusele Saksamaale ning Põhja ja Kesk-Itaaliasse. Normannide vallutuse käigus levisid need 11.sajandil Inglismaale ning Lõuna-Itaaliasse, rekonkista jooksul Hispaaniasse. Saksa kolonisatsioon tõi feodaalsuhted 13.saj algul ka Eesti aladele. 10. Talupoegade olukord ja suhted mõisaga Talupojad olid sõltuvad isandast Isandal polnud talupoegade suhtes kohustusi nagu senjööril vasalli suhtes. Frangi riigis eristusid esialgu kaks ühiskonnarühma orjad ja vabad talupojad. Orjad kuulusid täielikult isanda omandusse, neil puudusid vähimadki õigused.Nad töötasid isanda mõisas või majapidamises. Kuid keskaja jooksul hakkas
Hispaania. Sooviti ka vallutada Frangi riiki, ent see ei õnnestunud. Esialgu sai pealinnaks Damaskus, hiljem muudeti pealinnaks Bagdad. Ristisõjad: miks tekkisid, mis eesmärgil peeti. Millal toimusid, mitu neid oli. Kes olid Urbanus II, Friedrich Barbarossa, Saladin ja Richard Lõvisüda. Millised olid ristisõdade tulemused ja tagajärjed, kuidas mõjutasid ristisõjad Euroopat. Tekkisid, sest ei suudetud leppida hiigelriigiga Euroopa külje all, mis ei olnud kristlik. Esialgu rakendati rekonkista e Hispaania tagasivallutamine. 8. Saj olid Euroopa riigid nõrgad ning ei suudetud esialgu tagasi vallutada. Alles 13. sajandil suudeti enamik Hispaaniast tagasi võita. Esimese ristisõja kuulutas välja Rooma paavst Urbanus II 1095. aastal, hüüdlausega ,,Jumal tahab seda!" Ristisõdade eesmärgiks oli moslemite e paganate minemakihutamine Jeruusalemmast. Paavst lubas, et kõikidele ristisõdijatele andestatakse nende patud. Kokku toimus kaheksa ristisõda.
kõrgemad ja alamad aadlikud. Kolmandal seisusel polnud hierarhiat seisuse sees. 14. Feodaalekspansioon Kuni 11. sajandini olid (lääne)eurooplased tagasi tõrjunud väljastpoolt tulevaid rünnakuid, aga siis asub Euroopa ise pealetungile. Lääne-Euroopalik feodaaltsivilisatsioon asub laienema. Võib välja tuua kolm suunda: · EDELA SUUND Suund Pürenee poolsaarele. Eesmärk oli Pürenee poolsaare tagasivallutamine araablaste käest. See kannatab nimetust rekonkista. Pürenee poolsaar oli araablaste poolt hõivatud juba 711, aga paari sajandi vältel oli tegemist olukorraga, kus põhjaosas väikesel alal paiknesid mõned kristlikud kuningriigid. 1085 vallutati Kastiilia kuningriigi poolt Toledo linn. Alates sellest sündmusest oli tegemist araablaste taandumisega. Kristlikud kuningriigid tungisid araablastele peale. Rekonkista lõppes, siis kui vallutati viimane araablaste tugipunkt Granada, 1402. · IDA-KIRDE SUUND
ja ihaleb sangarlikkust; egoism, ahnus ja julmus jäävad talle võõraks. See kõik tegi temast igaühele lähedase rahvuskangelase. Rüütlivaprust ülistav ja õiglast valitsejat idealiseeriv teos aitas kaasa prantslaste rahvustunde kujunemisele. 3) ,,Laul minu Cidist" (12.saj. Hispaania kangelaseepos) Kajastab omapärast saatust varasel keskajal. 711. Aastal vallutasid muhamediusulised maurid peaaegu kogu Pürenee poolsaare. Algas sõjandeid kestnud rekonkista ma tagasivallutamine. Jutustab sõjakäikudest ja seiklustest. Peategelaseks on Cidi, kes oli demokraat, käitumiselt lihtne ja suuremeelne, sõjameestega suhtleb ta sõbralikult ja usalduslikult. 4) ,,Nibelungide laul" (13.saj., anonüümne) Esimene osa jutustab Madalmaade kuningapoja Siegfriedi traagilisest saatusest. Siegfried, kuulnud burgundide kuninga Guntheri õe Kriemhildi ilust, sõidab talle kosja. Kuid
*Figuuride modelleerimine valguse ja varju abil *Kompositsioon oli sümmeetriline ja rahulik *Alasti keha *Õlivärv Keskaegne anonüümsus hüljati, teoseid hakati signeerima 6. Millised olid suurte maadeavastuste eeldused, põhjused, tagajärjed? EELDUSED: 1 Geograafilise mõtte ja maailmapildi areng (ristisõjad pühale maale avardasid eurooplaste maailmapilti) 2 Humanismi areng usk inimvõimetesse, saadi üle hirmust tundmatu ees 3 Rekonkista lõpp viimase araabia Granada vallutamises Pürenee ps Portugalis ja Hispaanias jäi tegevuseta seiklus- ja kasuhimuline ühiskonnakiht hidalgodid (Hispaania alamaadlik), kellel tuli rakendus leida 4 Meresõdutehnika areng avamere sõiduks sobiv laevatüüp karavell, kerge kiire, 3 masti, suur trümm vee ja toidu jaoks 5 Tehnika täiustamine kompass, astrolaab (kahekõrgusmõõtja)
7 Rolandi laul on ühe poeedi looming, mis põhineb muinasprantsuse luulepärimusel. Sündmustiku aluseks on 778. aastal toimunud frankide kuninga Karl Suure tagasipöördumine Hispaania sõjaretkelt ja Roncevaux' lahing, kus baskid ründasid frankide järelväge. 5. Kangelaslaul ,,Laul minu Cidist" Laul minu Cidist (hispaania keeles Cantar de Mio Cid) on hispaania kangelaseepos, mis inspireerituna rekonkistast räägib rekonkista kangelase Rodrigo Díaz de Vivari ehk Cidi (araabia sidi "härra") elust. Erinevalt teistest Euroopa kangelaseepostest on Laul minu Cidist kirjutatud realistlikus laadis, teost iseloomustab sotsiaalsus ning rahvalähedus. Laul minu Cidist pärineb umbes aastast 1140. Eepose autoriks peetakse kaht arvatavasti Kastiilia ja Zaragoza piirialalt pärinevat huglaari ehk rändlaulikut. Ainus säilinud käsikiri pärineb aastast 1207.
Asutasid Normandia hertsogiriigi 911. See muutus tasapisis romaanikeelseks. (Sitsiilia, Apuulia) Araablased- islam hakkab levima pärast Muhhamedi surma Egiptus, Kürenaika (Liibüa), Põhja-Aafrika (Kartaago 698) 711 Läänegootide kuningriik 732 Potiers' lahing- tungivad Gibraltarilt Euroopasse, peatatakse frankide poolt ning üle Püreneede ei laiene. Córdoba emiraat- kestab sajandeid Kristlikud asundused Astuurias ja Kantaabrias- rekonkista algus u 800 Kataloonia Põhjaosa - karolingid Reconquista (1031-1260, lõplikult 1492) Sitsiilia (827-1016, Sardiinia (711-1016) 19. Rahvaste rände keelelised tagajärjed: ladina keele kadumine ja säilimine Ld k kadus piirkondades, mis enne olid latiinis nt Baier, Sveits, Austria, Rhaetia, illüüria ja pannoonia- slaavlaste tulek (dalmaatsia keel säilis), britannia- anglosaksid, bretagne- bretoonid, kartaago- ld k kadus täielikult, bütsants, araablased.
laienemisest. 711. aasta 19. juulil tapeti Guadelete lahingus läänegootide kuningas Roderich. See tähistas moslemite Hispaania-vallutuse algust.732 aastal tungisid Umaijaadidee kalifaadi väed Frangi riiki, kus Frangi väed võitsid araablasi ja hiljem nad enam nii kaugele ei tunginud. Seda on tihti peetud maailmaajaloos otsustavat tähtsust omavaks, millega päästeti Euroopa kristlik tsivilisatsioon moslemite invatsioonist. B. Langus Termin rekonkista on kasutusel, et kirjeldada sajandite pikkust Hispaania kristlike kuningriikide laienemist Pürenee poolsaarel. Selle alguseks peetakse aastat 722, mil loodia Astuuria kuningriik, kõigest 11 aastat pärast mauride sissetungi. Juba 739. aastal aeti moslemi väed välja kristluse pühamatest kohtadest Santiago de L k 3 / 14 Suurimad linnad Compostela. 788
Euroopa oli rahutu - sõjad unistus ühtsest Euroopast nagu seda oli unistus Kõige viimase päeva novellid on neist, kes ühtsest Itaaliast - ebaõnnestumine ja pettu- armastusest käituvad heldelt või suure- mus (kirikureform) meelselt Maadeavastused Kuunda päeva (Piibli järgi inimese loomise päeval) jutustatakse teravmeelse- Rekonkista test ja nupukatest inimestest Kirikureform "Dekameron" on ka raamat armastusest, Rotterdami Erasmus milleks on inimene võimeline selle tunde Trükikunst mõjul ja milliseks see tunne inimesi muu-
ketser võis lunastada oma süü ristisõtta minemisega - INKVISITSIOON eriline 13 saj loodud kirikukohus, mida juhtis paavst isiklikult kasutati pihil kuuldud teavet paavst määras ametisse inkvisiitorid roheline küünal ketserite käes sümboliseeris lootust 5. Kloostrid - Chlaustrum tõlkes suletud koht - Skriptoorium ruum, kus kirjutati ümber raamatuid - Refektoorium ühine söögisaal - Tormitoorium ühine magamisruum §16 Rekonkista reconquista tagasivallutus ... Pürenee ps tagasivallutamine araablastelt 700 a. jooksul §17 Ristisõjad - 8 ristisõda, 180 a. jooksul I 1096 1099 II 1147 1149 III 1189 1192 IV 1202 1204 - osavõtjad talupojad, aadlikud, vaimulikud Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa - eesmärk vabastada Kristuse haud uskmatute käest - põhjused levitada katoliku usku fanatism võimuiha rikkus eneseteostus
Suured maadeavastused Eeldused ja põhjused 1. Euroopa vaimulaadi muutumine Peaaegu kogu keskaja vältel jäi Euroopa araabia maailmast ja Hiinast maha (teadus, tehnika areng jm) Muutus keskaja lõpul Euroopa tõusis juhtpositsioonile majanduses 2. Majanduslikud ja usulised põhjused vanad kaubateed lõigati läbi türklaste poolt ja tekkis vajadus väärismetallide järele - legendid müütilistest rikastest riikidest - 1492 jõudis lõpule rekonkista 3. Teaduslik-tehnilised eeldused - ristisõjad avardasid silmaringi - 13.saj. Marco Polo reisikirjeldus Mongooliast tekitas huvi teiste riikide vastu - taasavastati Maa kerakujulisus, 1492. kavandati Saksamaal esimene gloobus, Ptolemaiose "Geograafia" tõlgiti ladina keelde 4. Meresõidutehnika areng - täiustati kompassi, leiutati astrolaab (laeva asukoha määramine tähtede asukoha järgi) - portolaanid rannikute, sadamate kirjeldused
KESKAEG 5.-16.saj ANTIIKAJA LÕPP Suurem osa Euroopa rahvastest olid antiikajal veel barbarid; üleminekul keskaega hakkasid nad omaks võtma kristlust ja kreeka-rooma kultuuri. 4.saj suure rahvaste rändamise ajal rändasid barbarhõimud Rooma impeeriumi aladele. Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega. Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14.saj- feodaaltsivilisatsiooni õitseng. Ristisõjad. Katoliikluse domineerimin...
Muutused toimusid ka kirjanduses ja filosoofias, mis kõik võtsid muutusteks inspiratsiooni antiikajast. 6. Millised olid suurte maadeavastuste eeldused, põhjused, tagajärjed? Eeldused: 1) geograafilise mõtte ja maailmapildi areng Tutvuti araablaste saavutustega kartograafia alal, Marco Polo 13. saj reisikirjeldus, kreeka teaduse ja Ptolemaiose taasavastamine, maa kerakujulisus, M. Kopernik, G. Bruno, G. Galileo, 1492. rekonkista lõpp - hidalgod, kellele tuli rakendust leida, humanismi areng usk inimvõimetesse (saadi üle hirmust tundmatu ees), Hispaanias ja Portugalis piisavalt meresõidukogemusega meremehi 2) meresõidutehnika areng avameresõiduks sobiv laevatüüp karavell, kompass, 3-nurkne nn ladina puri, millega sai sõita vastutuult Põhjused:
Enamasti on olemas mingi reetur, ,,Rolandi laulus" Ganelon. ,,Rolandi laul" räägib rekonkista-aegsest võitlusest mauride vastu. Roland sureb võitluses liigse uhkuse tõttu. Naiste roll oli marginaalne, nad ootasid lossis ja tikkisid. Hispaanlaste eepos oli ,,Laul minu Cidist" Cid tähendas isandat, see tiitel anti peategelasele don Rodrigole. Sakslastel oli ,,Nibelungide laul". Samas oli eeposeid mitmeid, kuid need on kõige paremini säilinud. Cid räägib samuti rekonkista teemal ning on natuke asjalikum kui prantslaste eeposed. Cidi huvitas rohkem materiaalne kasu kui au ja hiilgus. ,,Nibelungid" on kantud teistsugusest vaimsusest ühest küljest võtsid sakslased prantslaste rüütlimentaliteedi üle, samas on säilinud germaani identiteet. Rohkem on maagilisi lugusid 6 draakonitest ja lohedest, võlusõrmustest. Teine levinud zanr oli rüütliromaan. Esimene alaliik oli troojaromaan antiigiteemaline
o Põhjarahvaste füüsiline hävinemine ja kultuuri hävinemine o Vastastiku ebameeldivate haiguste vahetamine KONTROLLTÖÖ Par 13-21, 24, 37, 38, 9 313 - ristiusu legaliseerimine 381 - kristlus kuulutati Rooma riigiusuks 1265 Inglismaa esimese parlamendi kokkutulek 1302 Prantsusmaa esimese parlamendi kokkutulek 1073-1085 Paavstiks oli Gregorius VII, kes püüdis läbi viia reforme 1305-1378 - paavstide Avingnoni vangipõlv 1085-1492 - rekonkista aeg 1096-1270 - ristisõjad 1204-1261 - ladina keisririigi aeg 1204 ristisõdijad vallutasid Konstantinoopoli 1237-1240 Mongolite Venemaa sõjaretk 1240-1480 Mongoli ike 1533-1584 Ivan IV valitsemisaeg 1558-1583 Liivi sõda 1565-1572 Opritsnina Venemaal maadeavastused: 1487 - Bartolomeo Diaz purjetas ümber Aafrika lõunatipu nimetades seda Hea Lootuse neemeks 1492 Kolumbus jõudis Hispaania lipu all Ameerikasse 1498 - jõudis Vasco da Cama välja Indiasse
Reformatsioon ja protestantism Katoliku kiriku võim nõrgenes Reformatsiooni põhjused: 1)kiriku rikkus 2)indulgentside müük 3)humanism-ilmalikkus 4)Teaduse, trükikunsti levik-raamatute, kirjasõna levik, ilmaliku haridustaseme tõus ja levik tõi välja vaimulike rumaluse. 5)rahvuskeel-rahvusriikide sünd aitas kaasa Reformatsioon sai alguse 1517 kui Luther pani Wittenbergi kiriku uksele üles 95 ladinakeelset teesi. Rahvas pooldas, kuna taheti emakeelset kirikut. Ka vürstid(Friedrich IV Tark). Karl V kuulutas Lutheri lindpriiks, Friedrich võttis ta oma hoole alla.(Wartburgi loss). Augsburgis lubati kuulata ära Lutheri põhiseisukohad, ettekande tegi Philipp Melanchton. Riigipäevale esitatud dokumenti hakati kutsuma Augsburgi usutunnistuseks. Lutheri kirik(Skandinaavia(ka Eesti), P-Saksamaa): 1)emakeelne jutlus 2)lihtne jumalateenistus emakeelse jutlusega 3)sakramentidest ristimine ja armulaud.(sümboolsed) 4)lihtne kiriku välisilme 5)jäeti püha...
Kirjanduse arvestus Pilet 1 Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust; Jutustada Boccaccio üks novell: 1. Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust 5-6 sajand Keskaeg algab Antiik-Rooma hukkumise ja feodaalkorra tekkimisega Levivad uued religioonid =Kristlus, budism, islam Rooma oli enne langemist vallutanud suure osa Euroopast =Füüsiliselt ja kultuuriliselt =Romaniseerumine Pärast Rooma langemist levib ristiusk ja katoliku kirikuga koos toimub kristianiseerimine =Keldid 5.sajand =Skandinaavia 10-11. sajand =Eesti 1184-1227 Katoliku kiriku keskuseks sai Rooma Ristiusustamine oli väline, sisemises elus olid endiselt paganlikud kombed =Jumalateenistus ladina keeles, keegi ei saanud aru Keskajal oli kirik hariduse ja kultuuri keskus, sest vaimulikud olid põhiline haritud seisus =Kloostri- ja kirikukoolid =Avati ülikoolid =Vaimulikel oli selge ladina keel =Se...
Atlandi piirkonnad Hispaania (Aragoni Ferdinandi ja Kastiilia Isabella liit) sai läänepoolsete üle suveräänsuse. 1494 sõlmiti Tordesillase leping. See jagas Ookeanid Hispaania ja Portugali vahel, piir jooksis Cabo Verde saarte ja Kolumbuse avastatud saarte (Haiti) vahel. Leping ääras sajanditeks koloniaalpoliitika. Religiooni argument Paavsti bulla (1493) eesmärgiks oli kirstianiseerimine. 1482 oli lõppenud rekonkista, Hispaanias oli lai reformiliikumine, usuti ühiskonna muutumisse, milleniarism. Sellega seoses oli Kolumbuse reis globaalne messianistlik missioon, 1493 aastal olid reisil kaasas mungad. Konkistadoor Cortési missioon pidi olema äsjaavastatud rahvaste kirikule võitmine. Tsivilisatsiooni argument Eesmärk oli euroopalikult tsiviliseerida barbarid. Mehhiko rahvaste päästmine barbaarse türannia käest (mis väljendusid näiteks asteekide inimohverdustes). See pidi
- taanlased: asusid Inglismaa idaossa. Asutasid Normandia hertsogiriigi 911. See muutus tasapisis romaanikeelseks. (Sitsiilia, Apuulia) Araablased- islam hakkab levima pärast Muhhamedi surma Egiptus, Kürenaika (Liibüa), Põhja-Aafrika (Kartaago 698) 711 Läänegootide kuningriik 732 Potiers' lahing- tungivad Gibraltarilt Euroopasse, peatatakse frankide poolt ning üle Püreneede ei laiene. Córdoba emiraat- kestab sajandeid Kristlikud asundused Astuurias ja Kantaabrias- rekonkista algus u 800 Kataloonia Põhjaosa - karolingid Reconquista (1031-1260, lõplikult 1492) Sitsiilia (827-1016, Sardiinia (711-1016) Ladina keele kadumine-piirkonnad, mis enne olid latinis, kuid rahvaste pealetungiga lad keel kadus 1. Impeeriumi keskmine sektor (Baier, Sveits, Austria) Ladina keele saarekesed Reeti Alpide orgudes (Rhaetia) 2. Illüüria ja Pannoonia slaavlaste tulek (Dalmaatsia keel säilis) Ladinofoonid Dalmaatsias, Karpaatides 3. Britannia- anglosaksid 4
Kristlus ristiusk, lähtub Jeesus Kristusest, sõnastatud uues Testamendis ja seda kannab maailmas edasi kirik. Merovingid frangi riigi kuningadünastia, valitsesid 482-751 Islam muhamedi rajatud, monoteismil põhinev maailmausund Karolingid Frangi riigi valitsejadünastia, valitsesid Saksamaal, Inglismaal ja Itaalias, 10 sajandil Kirillitsa slaavi kirja enim levinud vorm Romaani stiil esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil, määrava tähtsusega oli kloostrikultuur. Tugines karolingidele, rooma ja islami kunstile Kapetingid Prantsuse kuningadünastia, , nimi pärines Hugues Capet´st Feodalism keskaegne hierarhiline ühiskonnakord, kus valitsejad ja suurfeodaalid andsid oma vasallidele kasutamiseks maavaldusi lääne Feodaalne killustatus olukord riigis, kus keskvõim on nõrk, vasallid aga iseseisvad. Tavaliselt kaasuvad sisesõjad, mis nõrgestavad riigi üldist kaitsevõimet. Basileus - Vana-Kreekas maakonna juhtija, hiljem kunin...
ka saksa, hispaania, eriti itaalia rahvalaulikute loomingus. (Mihkel lisas: "Kunstiliselt tervik. Palju liialdusi ja ajaloost ei peeta kinni. Sõnum tänapäeva oleks, et valetajad saavad oma tasu, vahel tuleb oma uhkus alla neelata ja teiste paremust tunnistada.") Pilet nr 3 1. Rüütlikirjandus, rüütliromaan 2. "Laul minu Cidist" lähivaates: Hispaania kangelaslaul. 711. aastal vallutasid araablased peaaegu kogu Pürenee poolsaare. Sellele järgnes periood rekonkista. 11. sajandil oli võitluse eesotsas Rodrigo Diaz de Vivar. Maurid, kes olid alistatud, hüüdsid teda oma cidiks ehk isandaks. Cid satub kuninga pahameele alla, saab lindpriiks. Cid läheb oma väikese salgaga Kastiiliast pagendusse. Vallutab Valencia kindluse. Lõpuks kuningas lepib Cidiga ning lubab tema tütred kõrgest soost meestele naiseks anda. Need mehed aga jätavad häbistuses paljaksröövitud naised metsa. Cid pöördub kuninga aukohtusse. Cid saab õiguse nad duellile kutsuda
Põllumajanduses toimus aga keskaja vältel suur areng ja produktiivsus tõusis. Põllumajandus See oli seotud uute tööriistadega nt ratasadeer, millega sai künda kiiremini kui konksadraga., hobuserauad ja rangid, mis lubasid hobuse jõudu paremini rakendada, samuti aga ka kolmeväljasüsteemi kasutuselevõtmine. Kõrgkeskajal kasvas tänu sisekolonistatsioonile uute maade kasutuselevõtmisel külade lähedal ka põllupind. Sellele aitas kaasa ka talupoegade ümberasumine uutele maadele nt rekonkista käigus Hispaaniasse või Ostsiedlungi käigus Ida-Euroopasse. Talupojad olid ise huvitatud sisekolonisatsioonist, sest abiellumise eelduseks oli võime perekonda ülal pidada seda peamiselt enda talu rajamise abil Maavaldajad olid huvitatud talupoegade meelitamisest enda maale, sest tühi maa makse sisse ei toonud. Tsistertslaste ideaal oli rajada enda klooster kaugesse paika muutis nad asustuse pioneerideks
Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini 1. Keskaja kultuuriline olustik · Pmst Lääne-Rooma riigi lagunemisest (5 saj) kuni renessansi alguseni (15. saj) · Keskaeg valmistas ette uusaegsete kultuuri ja identiteedi sündi. · Uute religioonide tormiline levik: kristlus, islam, budism. · Vanade rahvaste ulatuslik ümberpaiknemine, kokkupõrked, võitlused eluruumi tõttu. · Peamiselt germaani hõimud tungisid põhja ja idapoolsest Euroopast lõuna ja lääne poole (senistele Rooma riigi aladele) ja võtsid omaks ristiusu, mida innukalt paganate seas levitama hakkasid. · Roomast sai paavstivõimu keskus · Kultuur arenes vastavalt ühiskondlikele muutustele: 2 etappi: üleminek sugukondlikult korralt feodaalsuhetele (kuni 10 saj) ja väljakujunenud feodaalriikide ajastu. (11-13 saj) ·...
99% rahvastikust on katoliiklased. Kuigi loomulik iive on vähenenud, kuulub Hispaania Lääne - Euroopa kõrge loomuliku iibega maade hulka.. Kirik riigist lahutatud. Pealinn. Madrid (üle 4 milj. elaniku), mis kuulutati pealinnaks 1561. aastal kuningas Felipe II ediktiga. Riigi poliitiline, majandus - ja kultuurikeskus Madrid tekkis araablaste kindluse juurde (tänapäeva Palacio Real`i kohale), esimest korda mainiti 932. a. (Madzrit). Läks 1083 rekonkista ajal Kastiilia valdusse, linna õigused sai 1118. Oli 14. ja 15. saj. ajuti Kastiilia kuningate residents, 19. saj. revolutsioonide keskus, Hispaania kodusõja ajal (1936-39) vabariiklaste tähtsaim tugikoht. Hispaania keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani rühma. Riigikeel on kastiilia keel, rohkem kui kolmandik rahvastikust kõneleb kataloonia, baski ja teisi regionaalseid keeli. Riigikord. Hispaania on päriliku parlamentaarse monarhiaga unitaarne riik. Riigipea on
(et Hispaaniale). Hispaanlased pidasid end nende maade suveräänideks. Kuid mida teha rahvastega, kes teistel maadel elavad? Otsustati, et tuleb tagada võimalik rahumeelne alistumine indiaanlaste poolt, sest juriidiliselt kuuluvad need maad tegelikult Hispaaniale. Miks paavst võib teiste maid annetada? Kristianiseerumise argument. Religiooni argument : uutes maades levitada kristlust. 1493 aasta bulla kirstliku misjoni vajadus. 1492 rekonkista lõpp, selles nähti algust kogu maailma kristianiseerumises. Cortes : Kastiilia on jumala poolt välja valitud rahvas, kes peab kristlust levitama üle maailma. Tsivilisatsiooni argument : juurida välja patune elu, jumalike loomuseduste vastu eksimine (nt tseremoniaalne inimohverdus). Keelustati polügaamia. Ametlik argumentatsioon : õiglus+religioon+tsivilisatsioon. Hispaania impeeriumi ideoloogilised probleemid :
Aasta 476 näiteks pidas keskaja alguseks eelpool juba mainitud Itaalia humanist ja ajaloolane Leobardo Bruni. Keskaja alguseks peetakse ka aastat 313, kui ristiusk Rooma riigi lubati, aastat 330 (Rooma impeeriumi pealinn viidi Konstantinoopolisse) ja aastat 375, kui Aasiast tungisid Euroopasse hunnid ja ajendasid sellega suure rahvasterände. Keskaja lõpp on erinevate rahvaste ajaloos erinev. Hispaaniakeelses maailmas peetakse keskaja lõpuks aastat 1492 (lõppes rekonkista /Hispaania tagasivallutamine islamiusulistelt/ ja Kolumbus jõudis Ameerikasse). Sakslased peavad keskaja lõpuks reformatsiooni algust, aasta 1517. Ajaloo kirjanduses 1453 – siis langes Konstantinoopol moslemite kätte ja Bütsantsi (endine Ida- Rooma) keisririik lakkas olemast. Inglismaal peetakse keskaja lõpuks aastat 1485, kui lõppes Rooside sõda (Bosworthi lahing). Eesti ajaloos algas keskaeg aastal 1227, siis lõppes meie muistne vabadusvõitlus. Keskaja lõpuks
Aasta 476 näiteks pidas keskaja alguseks eelpool juba mainitud Itaalia humanist ja ajaloolane Leobardo Bruni. Keskaja alguseks peetakse ka aastat 313, kui ristiusk Rooma riigi lubati, aastat 330 (Rooma impeeriumi pealinn viidi Konstantinoopolisse) ja aastat 375, kui Aasiast tungisid Euroopasse hunnid ja ajendasid sellega suure rahvasterände. Keskaja lõpp on erinevate rahvaste ajaloos erinev. Hispaaniakeelses maailmas peetakse keskaja lõpuks aastat 1492 (lõppes rekonkista /Hispaania tagasivallutamine islamiusulistelt/ ja Kolumbus jõudis Ameerikasse). Sakslased peavad keskaja lõpuks reformatsiooni algust, aasta 1517. Ajaloo kirjanduses 1453 siis langes Konstantinoopol moslemite kätte ja Bütsantsi (endine Ida- Rooma) keisririik lakkas olemast. Inglismaal peetakse keskaja lõpuks aastat 1485, kui lõppes Rooside sõda (Bosworthi lahing). Eesti ajaloos algas keskaeg aastal 1227, siis lõppes meie muistne vabadusvõitlus. Keskaja lõpuks
Tehnilised eeldused Ühiskondlikud eeldused Meresõiduks tarviliku tehnika kasutusele võtmine: Pürenee poolsaarel oli töötuks jäänud väikeaadlike (hidalgode) kiht ja nemad otsisid uusi väljakutseid. 1) Ookeanisõiduks tüüpiline laevatüüp karavell Nad olid töötuks jäänud, sest Pürenee poolsaarel tekkis ühtne keksvõime ja lõppes rekonkista. 2) Kompass ja astrolaab (asukoha määramiseks) Sõdimine lõppes. Õpiti tundma nii araablaste kui antiikaja autorite Areneva hakkava varakapitalism vajas uusi kartograafia alaseid töid. tooraineallikaid ja uusi turge. Võeti kasutusele tulirelvad ja see andis sõjalise Humanistlik maailmavaade rõhutas uudishimu ja üleoleku. huvi ümbritseva vastu ning pööras tähelepanu
* Avastati uuesti kreeka keel ja antiik mütoloogia. * 1450 juba teati Maa kerakujulisusest. Maad kujutati 28000 suuruse ümbermõõduga tuntud oli Euroopa, Aasia ja Aafrika. * Põhjused reisimiseks väärismetallide kriis, uued kaubateed idamaadesse, müüdid pururikastest riikidest idas (Preester kuningas Johannese kristlik riik). * Eeldused reisimiseks kompass, asttolaab, karavell ja karakk (sobivad ookiani sõiduks), tulirelvad, araablaste kartograafia alaseid töid, rekonkista lõpp, uudishimu. * Euroopa majanduslikkese Vahemerelt Atlandi Ookiani äärde. Kaubanduskeskusteks said aga Madalmaade ja Inglismaa linnad, mitte Hispaania ega Portugal. * Maadeavastuste tulemusena jõudsid Euroopasse kohv, tee, tomat, kartul jne. * Hindade revolutsioon hinnad tõusid (kulda ja hõbedat oli tunduvalt rohkem ja selle väärtus kahanes). * Maailmakaubanduse keskuseks sai Euroopa. * Sai alguse Euroopa riikide koloniaal poliitika.
Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korr...
järelikult olen. - Matemaatik:analüütiline geomeetria - Loodusteadlane - Jesuiitide kasvandik, elas Hollandis, suri Rootsis. Hispaania Varauusaja alguse suurriik. - Kelle võim devalveerub 17.saj. Vajadus ühendab konsolideerida! · Hispaania riigi kujunemine: Kat. valitsejate kastiilia Isabelli ja Aragoni Fernando II abielu (1469) Kuningavõimu tugevdamine · Rekonkista (Tagasivallutamine) võit (Granada 1492): Ristitud vs Araablased (711-...) · Inkvisitsioon! Hispaaniast saab fanaatiliselt religioosne maa, kus töö tegemist peetakse ristitutele ebaväärikaks tegevuseks! · Keskaja esindusnõukogude hääbumine. - 16.saj. Hispaania mood (riietuses) ja etikett valitseb Euroopa õukondades (eeskuju burgundiast) - Kultuuri õitseng: kirjandus Cervantes (suri 1616), maalikunst Eö Greco ja Velasquez - Madeavastusperioodil. (A
rivaalitsemine, eriti pärast 1453. aastat, kui türklased vallutasid Konstantinoopoli. Türgi võim asus kontrollima Musta mere ja Süüria kaudu kulgevaid kaubateid, mis seni olid olnud Genova kaupmeeste kontrolli all. Nüüd hakkasid kaubad liikuma peamiselt Aleksandria kaudu, mis oli Veneetsia kontrolli all. Genova asus otsima kontakti Pürenee poolsaare riikidega. · 1492. aastal jõudis lõpule rekonkista: Portugalis ja Hispaanias oli tekkinud seiklus- ja kasuhimuline ühiskonnakiht, kellele tuli rakendust leida. Christoph Kolumbus juudi päritolu Itaalia meresõitja. · Pakkus välja idee üritada jõuda Indiasse lääne poole sõites. · 1942. aastal purjetas ta esimesena üle Atlandi ookeani. · 12. oktoobril 1492. aastal jõudis Kolumbus Bahama saarestikuni ja heitis ankrusse Guanahani (Watlingi) saare juures, mille ta ise nimetas San Salvadoriks
1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud ...
Peagi kaotas ordu oma maad. Tänapäevani eksisteerib keskusega Viinis. Põhiline tegevus tänapäeval haiglate ja hoolekogude ülevalpidamine. Põhines templivendade ja johanniitide reeglitele. Kõrvutas nii kristliku sõjapidamise kui ka hospidaliordu traditsioonid. Sõjalised ülesanded ühendati Vana Testamendi eeskujudega. Riietus: valged või hallid mantlid musta ristiga. Pürenee poolsaare rüütliordud - Oluliseim rüütliordude puhul on rekonkista (tagasivallutamise) teostamine. See hakkas araablaste peatamisega juba Karl Suure ajal, kui viimane vallutas tagasi Barcelona ja lõppes 1492. aastal. Põhiline edu 13. sajandi jooksul. Ka rekonkistat ennast peeti üheks oluliseks ristisõjaks, kuigi üle Euroopa sinna inimesi kokku ei kogutud. Ristisõjad on ka albisõjad, samuti hussiitide vastu 15. sajandi alguses, aga ka türklaste vastased sõjad 14,15,16 sajandil. Ketserlikud õpetused, nende kohta käivate allikate usaldusväärsus
6. saj Alad vallutatakse läänegootide poolt. 8. saj Portugal kuulub araablastele. 10.saj Algab araablaste vastane võitlus (rekonkista). 1139. 25. juuli Alfonso Henriques kuulutab ennast pärast Ourique lahingus araablaste üle saavutatud võitu Portugali kuningaks. Seda kuupäeva loetakse ka Portugali kui riigi sünnikuupäevaks. 1143. Henri poeg astub troonile, tehes pealinnaks Coimbra. 1147 Mauridelt vallutatakse Lissabon. 1251 Algarve vallutamine, rekonkista lõpp. Sellega saavad põhiliselt määratud ka Portugali tänapäevased piirid. 13.saj Tekib aadelkonna, vaimulike ja linnade esindajaist valitsev organ Cortes. 14.-15. saj Riigi keskuseks saab Lissabon. 1415 - Prints Henrique Meresõitja juhtimisel hakkab Portugal esimesena Euroopas läbi viima avastusrekti üle mere. 15 saj Henrique Meresõitja ning Vasco da Gama avastustega kaasneb ulatuslik kolooniate rajamine. 1581-1640 -Portugal liidetakse Hispaaniaga
Saksa keisririigi osa, tegelikult aga iseseisev riik) toetas Inglismaad. Ehkki inglased saavutasid alul edu, sunniti nad lõpuks taanduma - 1453 Bordeux’ rahu. Louis XI (Valois’de dünastia) ajal hakkas Prantsusmaal kujunema ühtne riik. 1477 purustas Louis XI Burgundia (Charles Südi) ja allutas Provence’i. Chrales VIII liitis Bretagne’i. 15 sajandi lõpus 16 alul hakkas kujunema absolutistlik Prantsuse riik. Hispaania Hispaania riik kujunes välja rekonkista (alade tagasivallutamine islamiusulistelt mauridelt) käigus. Alul palju pisiriike. 11. saj tugevnesid Kastiilia ja Aragoni kuningriid. 1479 tekkis Hispaania riik Aragoni ja Kastiilia ühendamise teel – Isabel I (Kastiilia) ja 22 Fernando II (Aragon) abiellusid. Kujunes välja üsna tsentraliseeritud riik. 1492 langes Granada – viimane mauride tugipunkt Ibeeria poolsaarel. Samal aastal avastas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
