kaksikud, kelle sündimistõenäosus on keskmiselt 4 paari 1000 sünni kohta (Bulmer 1970). Ehkki üherakukaksikute genoom on identne (nii rakutuuma kui ka mitokondriaalne), ei ole nad siiski teineteise identsed koopiad. Erinevused nende arengus tulenevad spontaansetest mutatsioonidest ja arenguprotsessidest ning alates esimesest raku jagunemisest kuni surmani, läbivad kaksikud individuaalse ontogeneesi. Viljastumise protsessid hõlmavad geneetilise materjali ulatuslikku protsessimist ja rekombineerumist sugurakkude arenemisel (Tannert 2006). In vitro viljastamise tehnoloogia puhul võib väita, et munaraku ja spermi valik on teadlik ning inimese poolt juhitud protsess, kuid ka siis toimub rekombineerumine gameetide ja embrüo arengus väga spontaanselt (Tannert 2006).
Kui vaadata minevikku, siis pidi temperatuur olema seda kõrgem, mida väiksem oli mastaabikordaja. 13. Kirjelda aine oleku muutumist Universumi paisumise käigus. · Aine eraldumine antiainest · Esialgse keemilise koostise teke · Vesiniku rekombineerumine · Struktuuri kujunemine 14. Mis määrab algaines vesiniku ja heeliumi suhtelise hulga? 15. Miks saab galaktikate teke võimalikuks alles pärast vesiniku rekombineerumist? Kui temperatuur (koos sellega ka elektronide energia) langeb alla vesiniku ionisatsioonienergia (13,6 eV), jäävad tekkivad aatomid alles ja kogu vesinik muutub plasmast neutraalseks gaasiks. 16. Mis määrab kosmoloogias absoluutse ruumi (absoluutse liikumise)? · tiirlemine ümber Kohaliku Grupi masskeskme, · liikumine Kohalikus Superparves · meid ümbritsevate galaktikate ühine liikumine hüpoteetilise Suure Tõmbaja suunas, · liikumine reliktfooni suhtes.
Taimemürkide suhtes tundetute kultuuride laiaulatuslik kasutamine suurendab selle konkreetse taimemürgi osakaalu looduses. Võivad tekkida ka mürgile allumatud umbrohud. Suureneb surve teatud putukaliikidele, mis omakorda muudab ökosüsteemi tasakaalu. Taimed, mis toodavad ise pestitsiide, toovad põldudele ja toidu sisse veelgi rohkem toksiine. On teadlasi, kes oletavad, et geneetilise muundamise tehnoloogia iseenesest suurendab horisontaalset geenisiiret ja rekombineerumist. Potentsiaalselt viib see uute mikroorganismide ja viiruste tekkele, mille mõju keskkonnale ei ole võimalik ennustada.
Kordamisküsimused geneetikas loeng 6 kohta: 1. Selgita geenide füüsilise ja geneetilise aheldumise vahet? Võib joonisena. Aheldatus piirab geenide sõltumatut lahknemist ja vaba rekombineerumist meioosis. Esineb lähestikku asuvate geenide vahel. Geenid võivad olla füüsiliselt aheldunud (samas DNA niidis), kuid ei pruugi olla geneetiliselt aheldunud (ja lahknevad teineteisest sõltumatult). 2. Mida tähendab mõiste LodSc? Milleks ja kus seda arvutust kasutatakse? Mis on LodSc läviväärtus ja ka teised tähenduslikud väärtused? LodSc on kümnendlogaritm rekombinatsioonisagedusest. LodSc võrdleb
1918, suri 40 miljonit inimest H1N1 tüvi – seaviirus (swine flu, swine influenza), “uut tüüpi” viirus RNA segmendid on segunenud Segunenud segmendid on pärit erinevatelt gripiviirustelt (kahelt seaviiruselt, inimese viiruselt ja linnuviiruselt) Hakkas levima Mehhikos Kandub inimeselt inimesele Kardeti pandeemiat Gripiviirus Pinnavalgud hemaglutiniin (H) ja neuraminidaas (N) muteeruvad kiiresti Linnugripp H5N1 kandub lindudelt inimestele Kardetakse viirustevahelist rekombineerumist – uus tüüp, mille vastu puudub täielikult immuunsus Gripi pandeemia – Hispaania gripp 1918, suri 40 miljonit inimest PB1 – viiruse polümeraas Retroviirused RNA genoomilt sünteesitakse pöördtranskriptaasi (revertaasi) abil DNA, mis integreerub raku genoomi Raku kromosomaalse DNA koostises olevalt viiruse genoomilt toimub RNA süntees: mRNA – viiruse geenide avaldumine genoomne RNA – viiruse genoomi paljundamine
On tehtud kindlaks maisi tolmuterade levik kõrgemates õhuvooludes tuulekiirusel 2 m/s ööpäevaga kuni 172km kaugusele! Uuringutest on ilmnenud, et õietolmu levik sõltub väga paljudest konkreetsetest teguritest põllu suurus, maastiku mosaiiksus, tuuled, õhuvoolud, linnud, putukad, ilmastikutingimused jne. Geneetiline ebastabiilsus Mõned teadlased väidavad, et geneetilise modifitseerimise tehnoloogia iseenesest suurendab horisontaalset geenisiiret ja rekombineerumist. Potentsiaalselt viib see uute mikroorganismide ja viiruste tekkele, mille mõju keskkonnale ei ole võimalik ennustada. Siirdatud muundinfo edasine levik võib olla kontrollimatu. Tubakataimedest on antibiootikumile resistentne markergeen ülekandunud taimes leidunud baktereisse, samuti viirustesse. Seega võib geneetiline materjal levida edasi mitmesugustele mikroorganismidele, sealhulgas haigustekitajatele. Muundatud õietolmust
Taimemürkide suhtes tundetute kultuuride laiaulatuslik kasutamine suurendab selle konkreetse taimemürgi osakaalu looduses. Võivad tekkida ka mürgile allumatud umbrohud. - Suureneb surve teatud putukaliikidele, mis omakorda muudab ökosüsteemi tasakaalu. -Taimed, mis toodavad ise pestitsiide, toovad põldudele ja toidu sisse veelgi rohkem toksiine. -On teadlasi, kes oletavad, et geneetilise muundamise tehnoloogia suurendab horisontaalset geenisiiret ja rekombineerumist. Potentsiaalselt viib see uute mikroorganismide ja viiruste tekkele, mille mõju keskkonnale ei ole võimalik ennustada.
25. Hii ruut test. Tunnuste lahknemisel on statistilise iseloomuga, sest selles osaleb juhusliku iseloomuga tegur- gameetide paardumise juhuslikkus neis sisalduvate alleelide suhtes. Hii-ruut testi kasutatakse selleks et kontrollida kas faktiliselt saadud lahknemissuhe erineb teoreetiliselt oodatavast lahknemissuhtest statistiliselt usaldusväärselt v on erinevused juhuslikku laadi ja lahknemist võib lugeda vastavaks ootuspärasele. Kõrvalekalded teoreetiliselt oodatavatest lahknemissuhetest ilmnevad sagedamini väikese arvu vaatluste puhul. Tingitud on see juhuslike hälvete suuremast mõjust. 26.Suguliiteline pärilikkus. Sugupoolega piiratud tunnused. Tunnuseid, määravad geenid asuvad sugukromosoomides ja need päranduvad edasi kas X või Y kromosoomiga. nim.suguliitelisteks.Sellised geenid asuvad peamiselt X-kromosoomis. Seepärast avaldub retsessiivne aleel suguliiteliste geenide korral alati heterogameetsetel (XY) sugupoolel, sest vastav ...
Taimemürkide suhtes tundetute kultuuride laiaulatuslik kasutamine suurendab selle konkreetse taimemürgi osakaalu looduses. Võivad tekkida ka mürgile allumatud umbrohud. - Suureneb surve teatud putukaliikidele, mis omakorda muudab ökosüsteemi tasakaalu. - Taimed, mis toodavad ise pestitsiide, toovad põldudele ja toidu sisse veelgi rohkem toksiine. - On teadlasi, kes oletavad, et geneetilise muundamise tehnoloogia iseenesest suurendab horisontaalset geenisiiret ja rekombineerumist. Potentsiaalselt viib see uute mikroorganismide ja viiruste tekkele, mille mõju keskkonnale ei ole võimalik ennustada. GMO-vabad piirkonnad EL-s vaidlused GMO-de ohutuse ja vajalikkuse ümber alles käivad ja paljud kohalikud omavalitsused ja põllumehed tunnevad suurt muret võimalike probleemide üle. Võimalike probleemidena on välja toodud, et ei ole selge, kes vastutab, kui GMO-vaba toodang juhuslikult saastub, kes kannab sellega seotud kulud, kui palju lisakulusid nõuab toodangu
Taimemürkide suhtes tundetute kultuuride laiaulatuslik kasutamine suurendab selle konkreetse taimemürgi osakaalu looduses. Võivad tekkida ka mürgile allumatud umbrohud. - Suureneb surve teatud putukaliikidele, mis omakorda muudab ökosüsteemi tasakaalu. - Taimed, mis toodavad ise pestitsiide, toovad põldudele ja toidu sisse veelgi rohkem toksiine. - On teadlasi, kes oletavad, et geneetilise muundamise tehnoloogia iseenesest suurendab horisontaalset geenisiiret ja rekombineerumist. Potentsiaalselt viib see uute mikroorganismide ja viiruste tekkele, mille mõju keskkonnale ei ole võimalik ennustada. GMO-vabade piirkondade loomine Paljud EL piirkonnad ei pea EL ettevaatusmeetmeid piisavateks ja on seetõttu ulatuslikel aladel keelanud GMO-de kasvatamise ning kuulutanud end GMO-vabaks (nt Poola 96%, Itaalia ja Austria 80% ning Sveits ja Kreeka tervikuna), väites, et ainult sel moel on võimalik ebakindlate teadmiste tingimustes hoida ära GMO-dest tekkida võivat kahju
kõrgema energia seisunditesse, juhtivustsooni, kus peale energeetilist relaksatsiooni nad võivad lõksustuda enamasti spetsiaalselt sisse viidud lisandiioonidel. Alumistes elektronidega täidetud seisundites, ehk valentstsoonis, jääb sellega ühest elektronist puudu ja tekib kvasiosake, mida nimetatakse auguks. Auk võib lõksustuda lisandioonidel nagu elektrongi. Kristalli kuumutamine (TSL puhul) või nähtava valgusega valgustamine (OSL puhul) vabastab laengukandjad, põhjustades nende rekombineerumist ja sellega rekombinatsiooniluminestsentsi tekkimist. Rekombinatsiooniluminestsentsi hulk ongi kiiritusdoosi mõõduks. Kiirgunud footonite registreerimiseks kasutatakse fotokordistit. Signaali abil, mis saadakse tänu fotokordistile, arvutatakse doos mille materjal on neelanud. Oluliseks faktoriks peetakse lõksustunud laengukandjate stabiilsust toatemperatuuril, et salvestatud doos püsiks vajalikult kaua kuni mõõtmiseni. [5] 5. KIIRGUSMÕÕTMISE MEETODID 5
b) Suureneb umbrohumürgi kasutamine mürgikindlate kultuuride puhul. Taimemürkide suhtes tundetute kultuuride laiaulatuslik kasutamine suurendab selle konkreetse taimemürgi osakaalu looduses. Võivad tekkida ka mürgile allumatud umbrohud. Suureneb surve teatud putukaliikidele, mis omakorda muudab ökosüsteemi tasakaalu. c) On teadlasi, kes oletavad, et geneetilise muundamise tehnoloogia iseenesest suurendab horisontaalset geenisiiret ja rekombineerumist. Potentsiaalselt viib see uute mikroorganismide ja viiruste tekkele, mille mõju keskkonnale ei ole võimalik ennustada. Vaatamata andmete ebapiisavusele, on tänapäeval üldiselt tunnustatud GMO- de negatiivne mõju keskkonnale. Mõjud on seotud sellega, et GM taimede pärilik aine sattub keskkonda, kus ta võib põhjustada kahjulikud muutused. Enamik sõltumatuid uurijaid kinnitavad, et geneetiliselt muundatud
avasuunas. 2. Selle tulemusena läbib teda tugev pärivool 3. Kuna emittersiirde päritakistus on väga väike, siis väiksemgi päripinge muutus põhjustab suurt voolu muutust. 4. Kollektorsiire on pingestatud vastupidiselt st. vastupingestatult. 5. Sellises olukorras läbib kollektorsiiret väga väike vool. 6. Kuna emiteeris on laengukandjaid oluliselt rohkem kui baasis (tehniline teostus ) siis on tagatud, et ei teki küikide laengukandjate rekombineerumist baasis. 7. Kui kollektoriahel ei ole pingestatud siis liiguvad kõik elektronid baasi ning esineb tugev baasivool. (Ib) Mis toimub baasis ? Baas on tehnoloogiliselt kujundatud võimalikult kitsana. ( TÄHTIS ) P-N siirete elektriväljad on aga vahetult siirete laheduses ning mõjutavad osakesi just seal, baasi muus osas el.väli aga puudub Seetõttu emitterist baasi tulnud elektronid hakkavad seal liikuma difusiooni toimel.
taimemürgi osakaalu looduses. Võivad tekkida ka mürgile allumatud umbrohud. Suureneb surve teatud putukaliikidele, mis omakorda muudab ökosüsteemi tasakaalu. Taimed, mis toodavad ise pestitsiide, toovad põldudele ja toidu sisse veelgi rohkem toksiine. On teadlasi, kes oletavad, et geneetilise muundamise tehnoloogia iseenesest suurendab horisontaalset geenisiiret ja rekombineerumist. Potentsiaalselt viib see uute mikroorganismide ja viiruste tekkele, mille mõju keskkonnale ei ole võimalik ennustada. 3 3 VT. http://www.eko.org.ee/gmo/index.php?option=com_content&task=view&id=36&Itemid=47 6 GMO'd 2005.a. maailmas GM põllukultuure kasvatavad riigid, GM kultuurid ning külvipinnad 2005. aastal James, C., 2005. <0
3. Mesilane lendab teisele taimele ja viljastab selle Paljud õied tolmlevad tuule abil (tuultolmlemine) - võilill, mais, kõrrelised Teised vajavad selleks loomi (loomtolmlemine) - , enamasti putukaid (putuktolmlemine) - kurk, tomat, õun. Tolmlemisviis, mis esineb veetaimedel ning mille korral õietolm vabaneb vette Vesitolmlemine (hüdrogaamia) Paljudel taimedel on kohastumus tõmmata ligi loomi, kes õisi tolmeldavad, võimaldades geneetilist rekombineerumist. Selliste õitega taimi nimetatakse putuktolmlejateks. Tolmeldajate ligitõmbamiseks on neil taimedel tavaliselt nektaariumid, mis toodavad nektarit. Tavalised tolmeldajad on linnud ja mesilased, kes mõlemad näevad värve ja eelistavad värvilisi õisi. Mõnel õiel on nektariviidad, mis näitavad tolmeldajatele, kust nektarit otsida. Need võivad olla inimestele nähtavad või ka ultravioletsed, nii et neid näevad ainult mesilased ja mõned teised putukad
PÄIKESESÜSTEEM 1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? · Päike · Kaheksa suurt planeeti · Mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi · Planeetide kaaslased · Sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte") · teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." 2. Loetlege kaheksa suurt planeeti. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuu. 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4. Millised planeedid ...
5.1.3 KÕRVALISTE LIIKIDE ASENDUMINE Kõrvaliste liikide all mõeldakse liike, mis ei ole geenisiirde eesmärgiks. Herbitsiidid ja Bt toksiin võivad kahjustada putukaid ja mullabaktereid. Aastal 1990, esimeses selleteemalises laboratoorses eksperimendis selgus, et GM kultuuridega seotud riskid on ebapiisavalt hinnatud. (Snow 2002.) 5.1.4 GENEETILINE EBASTABIILSUS Mõned teadlased väidavad, et geneetilise muundamise tehnoloogia suurendab horisontaalset geenisiiret ja rekombineerumist. Potentsiaalselt viib see uute mikroorganismide ja viiruste tekkele, mille mõju keskkonnale ei ole võimalik ennustada. 9 Siirdatud muundinfo edasine levik võib olla kontrollimatu. Seega geneetiline materjal võib levida edasi mitmesugustele mikroorganismidele, sealhulgas ka haigustekitajatele. 5.2 GENEETILISELT MUUNDATUD MATERJALI POTENTSIAALNE MÕJU INIMESE TERVISELE.
4. Mõju riigi majandusele Referaadis keskendun herbatsiidiresistentsele rapsile ning selle mõjule looduskeskkonnale ja seda tarbiva inimese tervisele. 2.1 GM rapsi mõju looduskeskkonnale Kuigi muundkultuuride intensiivne kasvatustehnoloogia annab võõrliikide- ning umbrohtudevaba saagi, vähendab see looduslikku mitmekesisust põldudel. Samuti ütlevad teadlased, et geneetilise modifitseerimise tehnoloogia suurendab horisontaalset geenisiiret ja rekombineerumist, mis viib uute mikroorganismide ja viiruste tekkimiseni. Otsest mõju keskkonnale ei saa aga siiski kindlalt öelda keegi, sest muutused toimuvad rakusiseselt ning ilmsiks tulevad alles uuringutel. 2.1.1 GM rapsi otsene mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Sarnaselt GM taimega, GM kultuuride herbitsiiditolerantsuse ülekandumisel looduslikele sugulastele, muutuvad horisontaalse geenisiirde kaudu umbrohumürgile allumatuks
Wien'i valemi järgi vastab sellele temperatuur 2,7 K (-270°C). Kui vaadata minevikku, siis pidi temperatuur olema seda kõrgem, mida väiksem oli mastaabikordaja. 13. Kirjelda aine oleku muutumist Universumi paisumise käigus. Aine eraldumine antiainest Esialgse keemilise koostise teke Vesiniku rekombineerumine Struktuuri kujunemine 14. Mis määrab algaines vesiniku ja heeliumi suhtelise hulga? 15. Miks saab galaktikate teke võimalikuks alles pärast vesiniku rekombineerumist? Kui temperatuur (koos sellega ka elektronide energia) langeb alla vesiniku ionisatsioonienergia (13,6 eV), jäävad tekkivad aatomid alles ja kogu vesinik muutub plasmast neutraalseks gaasiks. 16. Mis määrab kosmoloogias absoluutse ruumi (absoluutse liikumise)? tiirlemine ümber Kohaliku Grupi masskeskme, liikumine Kohalikus Superparves meid ümbritsevate galaktikate ühine liikumine hüpoteetilise Suure Tõmbaja suunas, liikumine reliktfooni suhtes.
Taimemürkide suhtes tundetute kultuuride laiaulatuslik kasutamine suurendab selle konkreetse taimemürgi osakaalu looduses. Võivad tekkida ka mürgile allumatud umbrohud. - Suureneb surve teatud putukaliikidele, mis omakorda muudab ökosüsteemi tasakaalu. - Taimed, mis toodavad ise pestitsiide, toovad põldudele ja toidu sisse veelgi rohkem toksiine. - On teadlasi, kes oletavad, et geneetilise muundamise tehnoloogia iseenesest suurendab horisontaalset geenisiiret ja rekombineerumist. Potentsiaalselt viib see uute mikroorganismide ja viiruste tekkele, mille mõju keskkonnale ei ole võimalik ennustada. Enne GMO kasutuselevõttu annab selle kohta hinnangu teaduslik komitee, kes vaagib kõiki võimalikke riske ja teeb seejärel vastavale ametiasutusele ettepaneku kas loa andmiseks või sellest keeldumiseks. Eestis hindab paljunemisvõimeliste GMOde ohutust Geenitehnoloogiakomisjon ning lube annab keskkonnaminister, GM toidu ja loomasööda
t. hüperboolse paisumiskõveraga maailmade klassi. Vaadeldava ainetiheduse ning keemilise koostisega sobib kõige paremini kiirendusparameetri väärtus q=0,1-0,2. See annab Universumi vanuseks Hubble'i konstandi väärtusel 75km/(s*Mpc) 13 miljardit aastat, mis sobib ka kõige vanemate tähesüsteemidevanusega (12 miljardit aastat). Lahtine mudel on mäletatavasti piiramatu elueaga, nii et siitpoolt meid miski ei ähvarda. 6. Miks saab galaktikate teke võimalikuks alles pärast H rekombineerumist? Kui temperatuur (koos sellega ka elektronide energia) langeb alla vesiniku ionisatsioonienergia (13,6 eV), jäävad tekkivad aatomid alles ja kogu vesinik muutub plasmast neutraalseks gaasiks. Otsustav on see periood Universumi arengus selle pärast, et alles neutraalses gaasis saab võimalikuks gravitatsiooniline kondenseerumine, st. tihedate objektide (galaktikad, tähed, planeedid) teke.
Paljudel taime-ja loomaliikidel (mitte inimesel) võivad karüotüübis esineda ka B-ehk lisakromosoomid, mis on suures osas heterokromatiinsed ja mille vähest eukromatiini ei transkribeerita. B-kromosoomid on tavaliselt väiksemad kui A-kromosoomid ning nende arv ja kuju varieerub ühe liigi isenditel ja ka ühe isendi erinevates rakkudes. B-kromosoomide olemasolu karüotüübis võib paljudel liikidel viia kiasmide sageduse tõusule A-kromosoomides, suurendades geneetilist rekombineerumist ja ka varieeruvust järglaste hulgas. B-kromosoomid replitseeruvad S-faasi lõpus, kusjuures rakutsükkel pikeneb vastavalt lisakromosoomide arvu suurenemisele. Kromosoomide spetsialiseerunud alad- · soonised ehk heledamini värvunud alad- primaarsoonis ehk tsentromeer jagab kromosoomi kaheks õlaks. Sekundaarsoonis on soonis, mis pole seotud tsentromeeriga ja avaldub kui heledalt värvunud ala kromosoomis. · satelliidid- sekundaarsoonistest distaalselt asuvad alad.
värvust määrav a on sama geeni erinevad vormid) Homosügootsus: Geenipaari seisund, millepuhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel. (AA või aa) Heterosügootsus: geenipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes erinev alleel. (Aa) 24. Mis põhjustab geenide ahelduse? Geeniaheldus (gene linkage) -- geneetilise ahelduse kitsam, klassikaline mõiste, mis tähendab piiratud (mittevaba) rekombineerumist geenide vahel genotüüpide pärandumisel, st. Mendeli III (sõltumatu lahknemise) seaduse rikkumist. Geeniaheldus on tingitud geenilookuste lähestikusest paiknemisest piki kromosoomi. Aheldunud geenid rekombineeruvad ristsiirde kaudu, mille sagedus oleneb geenidevahelisest kaugusest kromosoomis (Morgani seadus). Geneetiline aheldus on tingitud geneetiliste markerite lähestikusest paiknemisest ühes lineaarses struktuuris, ühes kromosoomis või muus genoomses nukleiinhappemolekulis (NH).
Ettevaatliku manipuleerimise tulemusena on võimalik reas paiknevad spoorid ühe haaval askusest eraldada ja uurida nende fenotüüpi. Analüüs näitab, kas ristsiire uuritavate punktide vahel on toimunud. 37. Mis on ,,paigalhoidvad" (balancer) kromosoomid? Paigalhoidvate kromosoomide kasutamine geenide asukoha määramiseks kromosoomides. Dominantse (mutantse) alleeliga markeeritud inversiooniga kromosoomid takistavad nende kromosoomide rekombineerumist normaalsete homoloogidega kasutatakse uute mutatsioonide lokaliseerimiseks kromosoomides. Samuti ka erinevate geenide alleelide kooshoidmiseks ühes kromosoomis. 38. Geenide kaardistamise meetodid, mis põhinevad somaatiliste rakkude hübridiseerimisel. Somaatilisi rakke on võimalik liita ühest liigist kui ka erinevatest liikidest. Liitunud rakke nimetatakse hübriidideks. Meetod on rakendatav ka inimese geenide kaardistamisel
toimub veel 1 mitootiline jagunemine. Lõpptulemuseks 8 reas paiknevat tuuma, mis eraldatakse rakuseintega moodustuvad askospoorid. Ettevaatlikult võimalik spoorid ükshaaval askusest eraldada & uurida nende fenotüüpi. 37. Mis on ,,paigalhoidvad" (balancer) kromosoomid? Paigalhoidvate kromosoomide kasutamine geenide asukoha määramiseks kromosoomides. Uute mutatsioonide lokaliseerimiseks kromosoomis kasutatakse paigalhoidvaid kromosoome, mis takistavad nende kromosoomide rekombineerumist normaalsete homoloogidega. Sõltuvalt millises kromosoomis uuritav mutatsioon paikneb, järglaskond erinev. Kui mutatsioon X-liiteline kõik isased järglased mutantsed, emased mitte. Tasakaalustavaid kromosoome poleks analüüsiks vaja olnudki. Kui mutatsioon paikneb ühes autosoomidest, ristatakse F1 heterosügoote omavahel & analüüsitakse tulemusi. 38. Geenide kaardistamise meetodid, mis põhinevad somaatiliste rakkude hübridiseerumisel.
Ristsiirde toimumise puhul ilmneb meioos II segregeerumise muster tütarkromatiidid lahknevad meioos II anafaasis. RS toimudes paiknevad ühe ja teise vanema alleeliga rakud üle kahe. 37. Mis on ,,paigalhoidvad" (balancer) kromosoomid? Paigalhoidvate kromosoomide kasutamine geenide asukoha määramiseks kromosoomides. Paigalhoidjad dominantse mutantse alleeliga markeeritud inversiooniga kromosoomid. Need takistavad mutatiivsete kromosoomide rekombineerumist normaalsete krom-ga. 38. Geenide kaardistamise meetodid, mis põhinevad somaatiliste rakkude hübridiseerimisel. Hübridiseerimisel stimuleeritakse inimese ja hiire rakkude liitumist Sendai viirusega. Hübriidsete rakkude jagunemisel lähevad inimese rakud järk-järgult kaotsi. Uurimisel kasutatakse HAT söödet, mis võimaldab kasvada ainult hübriidrakkudel. Mitmete jagunemiste tulemusena lõpuks alles üks (või mõni) inimese kromosoom.
jaguneb veel omakorda. Lõpptulemuseks on 8 reas paiknevat tuuma, mis eraldatakse üksteisest rakuseintega, nii et moodustuvad askospoorid. 37. Mis on „paigalhoidvad“ (balancer) kromosoomid? Paigalhoidvate kromosoomide kasutamine geenide asukoha määramiseks kromosoomides. Dominantse mutantse alleeliga markeeritud inversiooniga kromosoome nimetatakse paigalhoidjateks (balancers). Kasutatakse uute mutatsioonide lokaliseerimiseks kromosoomides, takistavad nende geenide rekombineerumist homoloogilistega. Kasutatakse erinevate geenide alleelide kooshoidmiseks ühes kromosoomis (ristsiirde mittetoimumiseks). Kui mutatsioon X-liiteline, siis kõik isased järglased mutantsed, emased mitte. 38. Geenide kaardistamise meetodid, mis põhinevad somaatiliste rakkude hübridiseerimisel. Hübridiseerimine – võimalik liita somaatilisi rakke nii samast liigist kui ka erinevatest liikidest. Kokkusegatud rakkude liitumist stimuleeritakse kas
=121,6 nm), lainepikkusel 425, 6 nm? 12. Milline oleks selle kvasari absoluutne heledus, kui ta on näha 17. Suurusjärgu tähena? UNIVERSUM 1. Mis on universum? 2. Kuidas mõista aja ja ruumi lõpmatust? 3. Sõnastage kosmoloogiline printsiip. Mis on selle printsiibi mõte (eesmärk)? 4. Milline on universumi praegune temperatuur? Milline oli ta minevikus? 5. Kirjeldage aine oleku muutumist Universumi paisumise käigus. 6. Miks saab galaktikate teke võimalikuks alls pärast H rekombineerumist? ≈ Päikesesüsteem koosneb Maa tüüpi planeetidest, Hiidplaneetidest, asteroididest, komeetidest, meteooridest, meteoriitidest ja kääbusplaneetidest. ≈ Päikesesüsteemi planeetideks on: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. ≈ Maa tüüpi planeetideks kutsutakse Merkuuri, Veenust ja Marssi. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. On olemas maapind. ≈ Hiidplaneetide rühma kuuluvad: Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nad on tunduvalt
kromosoomist olid üle kandunud lühemad segmendid. Nii oli võimalik uuritavad geenid X kromosoomis reastada. 7. Aheldumise geneetilise analüüsi edeasiarendused 7.1. Aheldumise määramine eksperimentaalorganismidel Võimaldab leida geenide asukohti kromosomaalsete struktuuride (tsentromeerid, vöödid) suhtes Geeniaheldus (gene linkage) geneetilise aheldatuse kitsam, klassikaline mõiste. Tähendab piiratud rekombineerumist geenide vahel geotüüpide pärandumisel, st. Mendeli III seaduse rikkumist. Geeniaheldus on tingitud geenilookuste lähestikusest paiknemisest kromosoomis. Aheldunud geenid rekombineeruvad ristsiirde kaudu. Sagedus oleneb geenidevahelisest kaugusest kromosoomis. Geenide aheldusgrupi määramiseks kasutatakse tasakaalustatud poolletaalse toimega dominantsete mutatsioonidega markeeritud kromosoomidega testiline.
jagunemisel segregeerumise mustriga. Geeni thi geneetiline distants tsentromeerist on seega (1/2)(28/132) = 10,6 cM. 37. Mis on ,,paigalhoidvad" (balancer) kromosoomid? Paigalhoidvate kromosoomide kasutamine geenide asukoha määramiseks kromosoomides. · Paigalhoidavad kromosoomid on dominantse alleeliga markeeritud inversiooniga kromosoomid, mis takistavad nende kromosoomide rekombineerumist norrmaalsete inversioonita homoloogidega. · Analüüsime ristamise tulemusi, kus on kasutatud kahte paigalhoidvat kromosoomi kromosoom number 2 on markeeritud dominantse mutatsiooniga Cy (krussis tiivad ingl. k. curly wings) ning kolmas kromosoom on markeeritud mutatsiooniga Tb (jässakas keha ingl. k. tubby body). Homoloogilised kromosoomid kannavad samuti dominantseid markereid Pm (ploomivärvi silmad ingl. k
paiknevat tuuma, mis eraldatakse üksteisest rakuseintega, nii et moodustuvad askospoorid. Ettevaatliku manipuleerimise tulemusena on võimalik reas paiknevad spoorid ükshaaval askusest eraldada ja uurida nende fenotüüpi. 37. Mis on ,,paigalhoidvad" (balancer) kromosoomid? Paigalhoidvate kromosoomide kasutamine geenide asukoha määramiseks kromosoomides. Balancer kromsoomid Dominantse alleeliga markeeritud inversiooniga kromosoomid, mis takistavad nende kromosoomide rekombineerumist normaalsete homoloogidega. Kui mutatsioon on X-liiteline, siis vastavad kõik isased fenotüübilt mutatsioonile ja emased mitte balancer kromosoomi poleks vaja olnudki. Kui mutatsuoon paikneb autosoomides, ristatakse F1 heterosügoote omavahel ja analüüsitakse tulemusi, pidades meeles, et paigalhoidvad kromosoomid ei saa normaalsete homoloogidega rekombineeruda. 38. Geenide kaardistamise meetodid, mis põhinevad somaatiliste rakkude hübridiseerimisel.
organismide võrdluses. Oletame, et mõlematel toimub mingi kasulik mutatsioon ning aja jooksul ka teine. Suguliselt sigvatel organismidel võivad need mutatsioonid sattuda samasse organismi ning meioosis sugurakkude moodustumisel omavahel rekombineeruda. Võivad moodustuda üksikmutantidest edukamad järglased, kelle enda järglased võivad saada mõne aja pärast populatsioonis ülekaalu. Mittesugguliselt sigivatel organismidel kasulike mutatsioonide rekombineerumist toimuda ei saa, see tähendab, et eri indiviididel tekkinud mutatsioonid ühte organismi rekombineeruda ei saa. Seega, evolutsioonilises tähenduses võimaldab rekombinatsiooniprotsess viia erinevate geenide kasulikud alleelid kokku samasse organismi. Samas on aga evolutsiooniprotsessis välja kujunenud olukord, kus erinevatel organismidel toimuv rekombinatsioonide sagedus on äärmiselt erinev. Juba väljakujunenud liigi geneetilise arenguprogrammi
cerevisiae ka see, et igas kindlas ristsiirde kohas osalevad korraga kaks kromatiidi. Samas võivad ülejäänud kaks kromatiidi rekombineeruda mõnes teises kohas. Nii võib sõltumatult toimuda mitmeid erinevaid geneetilise informatsiooni vahetusi. Ristsiire toimub ka tütarkromatiidide vahel, kuid sel juhul me seda ei tuvasta, kuna tütarkromatiidid on geneetiliselt identsed. Tõendid selle kohta, et ristsiire põhjustab geneetilise materjali rekombineerumist Curt Stern tegi katseid äädikakärbestega. Selleks, et jälgida visuaalselt, et geneetiline rekombinatsioon on seotud geneetilise materjali vahetusega kromosoomide vahel, uuris ta erineva pikkusega X kromosoomides asuvate mutantsete tunnuste pärandumist ning järglaste X kromosoomide kuju. Üks X kromosoomidest oli normaalsest pikem (Xl), sest tema lühikesse õlga oli translokeerunud tükike Y kromosoomist. Teine X
cerevisiae ka see, et igas kindlas ristsiirde kohas osalevad korraga kaks kromatiidi. Samas võivad ülejäänud kaks kromatiidi rekombineeruda mõnes teises kohas. Nii võib sõltumatult toimuda mitmeid erinevaid geneetilise informatsiooni vahetusi. Ristsiire toimub ka tütarkromatiidide vahel, kuid sel juhul me seda ei tuvasta, kuna tütarkromatiidid on geneetiliselt identsed. Tõendid selle kohta, et ristsiire põhjustab geneetilise materjali rekombineerumist Curt Stern tegi katseid äädikakärbestega. Selleks, et jälgida visuaalselt, et geneetiline rekombinatsioon on seotud geneetilise materjali vahetusega kromosoomide vahel, uuris ta erineva pikkusega X kromosoomides asuvate mutantsete tunnuste pärandumist ning järglaste X kromosoomide kuju. Üks X kromosoomidest oli normaalsest pikem (X l), sest tema lühikesse õlga oli translokeerunud tükike Y kromosoomist. Teine X kromosoom oli normaalsest lühem (X s), sest ta oli
cerevisiae ka see, et igas kindlas ristsiirde kohas osalevad korraga kaks kromatiidi. Samas võivad ülejäänud kaks kromatiidi rekombineeruda mõnes teises kohas. Nii võib sõltumatult toimuda mitmeid erinevaid geneetilise informatsiooni vahetusi. Ristsiire toimub ka tütarkromatiidide vahel, kuid sel juhul me seda ei tuvasta, kuna tütarkromatiidid on geneetiliselt identsed. Tõendid selle kohta, et ristsiire põhjustab geneetilise materjali rekombineerumist Curt Stern tegi katseid äädikakärbestega. Selleks, et jälgida visuaalselt, et geneetiline rekombinatsioon on seotud geneetilise materjali vahetusega kromosoomide vahel, uuris ta erineva pikkusega X kromosoomides asuvate mutantsete tunnuste pärandumist ning järglaste X kromosoomide kuju. Üks X kromosoomidest oli normaalsest pikem (Xl), sest tema lühikesse õlga oli translokeerunud tükike Y kromosoomist. Teine X
mosaiik). Näitena: 43 K2 . ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk.79 10. OPTOELEKTROONSED KIIRGUSALLIKAD 10.1. Valgusdiood Valgusdiood ehk LED (Light Emitting Diode) on pooljuhtseadis, mis kiirgab teda läbiva voolu toimel kas nähtavat või infrapunast valgust. Valgusnähtused tekivad erinimeliste laengukandjate rekombineerumise (ühinemise) tulemusena pärivoolu reziimis (tavalistes dioodides püütakse rekombineerumist vältida). Rekombineerumine tekib p-n-siirdes või selle lähemas ümbruses. Rekombineerumisel, s.o elektroni ja augu liitumisel tekivad valguskvandid, s.o valgusnähtused. Selleks, et tekkinud valguskvandid saaksid pooljuhist lahkuda, tehakse p-tsoon võimalikult õhuke. Valgusdioodi ehitus ja väliskuju on toodud joonisel 10.1. JOONIS 10.1. Valguskvantide võnkesagedus, s.o. kiirguse värvus sõltub kasutatud pooljuht-materjalist
Fotodioodi tunnusjooned on toodud joonisel 5.5.
.
Valgustustihedus E
5.
.
Valgustustihedus E0
tekkivat mutatsiooni, mis hakkab tasapisi levima populatsioonis. On kasulik meeles pidada, et mutatsiooni mõiste on sügavam, kui lihtsalt muudatus mingis kindlas geenilookuses - tüüpiliselt punktmutatsioon, mis asendab ühe nukleotiidi teisega. Kuivõrd enamus meie geenidest on vähemasti kahes eksemparis (kaks alleeli) ja paljud ka enamate alleelidena, on võimalik ka rekombineerumine. Siiski märgime, et paljalt koopiate olemasolu ei taga rekombineerumist: nii näiteks on metazoa mtDNA koopiate arv rakus väga suur - keskmiselt 1000 ja munarakus kogunisti vast 100 000, kuid nad ei rekombineeru (vähemasti valdavalt). Samuti ei rekombineeru näiteks suurem osa Y kromosoomist - siin on aga seletus lihtsam - ta on ühes koopias ja pole, millega rekombineeruda (v.a. väike osa, mis on homoloogne X kromosoomiga) Seega, kuigi ka rekombineerumine on mutatsioon, on ta sedavõrd
c) kõrvaliste liikide kahjustumisest; Herbitsiidid ja bt toksiin võib kahjustada mullabaktereid ja putukaid. Lõpuks tekib taimtoiduliste putukate arvukuse looduliku regulatsiooni vähenemine ja sunnib kahjuritõrjeks kasutama rohkem keemilisi vahendeid. d) geneetilise ebastabiilsuse tekkest. Mõned teadlased väidavad, et geneetilise modifitseerimise tehnoloogia iseenesest suurendab horisontaalset geenisiiret ja rekombineerumist. Potentsiaalselt viib see uute mikroorganismide ja viiruste tekkele, mille mõju keskkonnale ei ole võimalik ette ennustada. 92. Keskkonnapoliitika Eestis Eesti KK-strateegia: Igaüks on kohustatud säästma keskkonda ning hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. Keskkonnastrateegia põhiprintsiibid: Majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, ettevaatlikkus otsuste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
