ühendused ehk kiasmid. Rekombinantsed gameedid moodustuvad homoloogiliste kromosoomide ristsiirde tagajärjel. Iga ristsiirde toimumise tagajärjel on neljast kromatiidist rekombinantsed kaks. 31. Kas kõrge rekombinatsioonisagedus viitab uuritavate geenide üksteisele lähestikku või eemal paiknemisele? Põhjendage. Geenid, mis paiknevad üksteise suhtes lähestikku, on tugevamalt aheldunud ning rekombineeruvad harvemine. Seega võimaldab geenidevahelise rekombinatsiooni sagedus hinnata nendevahelist aheldatust. Kui see ületab väärtuse 0.5, pole geenid aheldunud, vaid paiknevad erinevates kromosoomides. 32. Millest on tingitud erinevused kromosoomide geneetilisel ja füüsilisel kaardil? Kahe punkti vaheline kaugus kromosoomi geneetilisel kaardil kujutab nende punktide vahel toimuvate ristsiirete keskmist arvu. Pikemate kromosoomide vahel rohkem ristsiirdeid kui lühemate mõnede regioonide vahel toimub ümberkombineerumine
Interkromosoomse rekombinatsiooni korral toimub aleelipaaride umberjaotumine sugulisel sigimisel, mis tuleneb kromosoomide lahknemisest meisoosis ja nende juhuslikust paardumisest isas-ja emassuguraku uhinemisel viljastumisel. Selle tagajarjel muutuvad geenikombinatsioonid eri isendite homoloogsete kromosoomide samades lookustes. Pollumajandusloomade paljude tunnuste paritavus, nende lahknemine ja omavaheline kombineerumine avalduvad otseses kooskolas geenide interkromosoomse rekombinatsiooni seadustega (Mendeli seadustega). Sellisteks tunnusteks on mitmesugused valistunnused (karvkatte ja sulestiku varvus, margised, sarvilisus jne), enamik biokeemilisi ja immunoloogilisi tunnuseid (valgutuubid, veregrupid), paljud anatoomilised ja fusioloogilised defektid. Selle nn hubridoloogilise meetodi kasutuselevotjaks ja pohjendajaks oli G. Mendel. Hubridoloogilise meetodi kasutamise pohimotted on jargmised: 1) ristamiseks tuleb valida isendid, kes erinevad omavahel piiratud arvu (1..
Lüütiline 1 faas infektriooni varajases faasis avalduvad geenid, mis kontrollivad järgmise faasi geenide tööd. N-valk antiterminaator ja Cro valk lambda repressori antagonist. 2 faas replikatsiooni ja rekombinatsiooni valgud, Q valk (antiterminaator). 3 faas avalduvad hilised geenid pea ja saba valkude süntees, rakkude lüüs. Vabaneb 100 viiruspartiklit raku kohta. 35 min kogu infektsioonitsükkel. Lüsogeenne viiruse DNA integreerumine raku kromosoomiga rekombinatsiooni teel. Geen integraas tunneb ära homoloogsed alad ja viib läbi DNA ahelate retsiprookse rekombinatsiooni. Peremeesraku jagunemisega kanduvad viiruse geenid tütarrakkudesse. Järgneb lüütiline tsükkel. 4 erinevust T4 ja Mu vahel T4 on keerulisema ehitusega. Mu mõõdukas faag, lüütilise tsükli ja lüsogeense staadiumiga. Mu transponeerub suvalistesse kohtadesse bakteri kromosoomi ja põhjustab seal oma genoomi replikatsiooni käigus ulatuslikke geneetilisi ümberkorraldusi
levivad vahendaja RNA kaudu. L1 element kromosoomis,tehakse RNA, endonukleaas seondub polyA sabaga. PolyA seondub sihtmärk DNA ja RNA pealt sünteesitakse uus DNA lõik, mis seotakse sihtmärk DNA ga DNA-ainult transposoonide ja retrotransposoonide põhimõtteline erinevus. Transposaaside olemus ja funktsioon. Transposaasid katalüüsivad transposooni lisamist sihtmärk DNA-sse Konservatiivse saitspetsiifilise rekombinatsiooni erinevus transposoonidest. Nõuab erinevalt transposoonidest spetsiifilist DNA järjestust nii doonor kui ka retsipent DNA osas ning ta ei jäta auke DNA ahelasse RNA ja transkriptsioon. RNA keemiline struktuur- riboos, fosfaatrühm, lämmastikalused (G,C,A,U) DNA matriitsi alusel toimuv RNA süntees e. DNA transkriptsioon. Üheahelalise RNA süntees, mis on komplemntaarne ühega kahest DNA ahelast ja kasutab seda DNA ahelat matriitsina sünteesil.
Vastsündinu suurus (ja eriti pea) on ohtlik emale, aga vajalik, et ta ellu jääks. 1. Milline on soo hind liigis, milles a) on 1 isane 2 emase kohta; b) 1 emane 2 isase kohta; c) 1 emane 1 isase kohta? a) 1/3 = 0,33 33% b) 2/3 = 0,67 67% c) 1/2 = 50% 2. Kirjelda sugulise paljunemise miinused. Genoomi lahjendamise kulu ainult pooled geenid emalt. Seega peavad partneri geenid olema paremad, et saada 2x kohasem järglane kui tema. Rekombinatsiooni hind emase kasulik mutatsioon võib meioosis kaduma minna. Paarituse kulu (otsimise aeg ja resurss, ei leia kedagi, valega paaritumine, risk saada kahekesi söödud ja levitada haigusi). Transposoonid kanduvad kindlamini edasi. Isase tootmise kulu. 3. Selgita mõistet paaritumise kulu. Millest see kulu koosneb? Selleks, et paariline leida, tuleb ületada takistused, mis võivad isendi hukule viia või teda kahjustada. See on kallis lõbu. Otsimisele kulutatud aeg ja ressurss
VETERINAARGENEETIKA JA ARETUS MOLEKULAARBIOLOOGIA JA REKOMBINANT-DNA TEHNOLOOGIA Rekombinant-DNA (hubriidse DNA) tehnoloogia on tanapaeva geneetika ja molekulaarbioloogia peamisi meetodeid, mis leiab uha enam kasutamist ka veterinaarias. Rekombinant-DNA tehnoloogia kasutusele votmine on oluliselt avardanud voimalusi uurida geenide molekulaarset struktuuri ning parilikkuse biokeemiat. Uhtlasi on tanu rekombinant- DNA tehnoloogiale astutud kvalitatiivne samm edasi biotehnoloogias ja nakkushaiguste diagnostikas. Rekombinant-DNA tehnoloogia pohimeetodid on jargmised: DNA molekuli lohestamine e loikamine fragmentideks restriktsiooni ensuumide abil, mis lohuvad sidemed nukleiinhapete (NH) vahel spetsiifilise nukleiinhapete jarjetusega piirkonnas (iga ensuumi jaoks eri NH jarjestus) Nukleiinhappeline hubridiseerimine -tanu DNA, RNA molekulide voimele siduda vabasid Nhid on voimalik teataud NH-jarjestusega vabade margistatud DNAfragmentide abil...
Pilet 1. 1. Valgusdioodid 2. Võimendi põhiparameetid 3. RC-generaator (Wien i sild + OV) 4. TTL-Schottky loogika elemendid 5. RS-triger 1.Valgusdiood on päripingestatud pn-siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab valgus laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn- siiret, osa elektrone muudavad energiat, vahetavad orbiite, vabaneb energiat ning vabanev energia kiiratakse valgusena. n: infrapunane. Algul vaid peen valgus praegu olemas kollane, sinine, roheline. Pinge umbes 2V. valmistatakse (gallium arseeniid fosfiid). Kasutatakse optronites (valgusallik+valguse vastuvõtja). Dioodoptron kiireim 10 -8s. Inertsivaba ja saab ise valida spektri. 2. Võimendus astme põhiparameetrid: Ku=Uvalj/Usis, Ki=Ivalj/Isis, KP=Pvalj/Psis=Ku*Ki. Võimendi puhul KP alati >>1 OV: *Võimendustegur: KUD, K. Sõltub differentspinge sagedused, toiteping, temp. Antakse nullsagedusel ja nimiting-stel K=500..500k *Ühissignaali nõrgendusteg...
jääradel günekomastia (piimanäärmed), veised „kastraaditüüpi“ (kasvu- ja arenguhäired), seksuaalfunktsioonid puudulikud. 32. Mosaiiksus ja kimäärsus. Kimäär - isend, kelle organismist vōib leida vähemalt kahe isendi rakke. Võib põhjustada soomääratluse anomaaliaid ja fiirmartinismi. Mosaiikorganism - tekib ühest sügoodist. Gen. erinevad rakupopulatsioonid tekivad neil arenemisprotsessi käigus somaatiliste mutatsioonide, somaatilise rekombinatsiooni või kromosoomide lahknematuse tõttu. Tekkinud rakukloonid erinevad tavaliselt ühe või mõne kromosoomi poolest. Geneetilise mosaiigi ja kimääri erinevus -mosaiik pärineb ühest sügoodist, kimäär aga kahest või mitmest. Sekundaarne ehk postsügootne kimäärsus - erinevad rakupopulatsioonid kombineeruvad kahe või mitme isendi (täiskasvanud või loote) kudedest pärast organogeneesi algust. Primaarne kimäärsus tekib kahe või enama embrüo rakkude ühendamisest
Kõigepealt rasked ahelad modifitseeritakse nii, et saab toota ahelaid. Esimesena valitakse juhuslikult üks D ja J segment vahepealne osa deleteeritakse. Järgmisena valitakse juhuslik V segment, mis rekombinatsiooni abil pannakse DJ otsa. Siis tehakse mRNA (primary RNA transcript), kus on vahel veel ülearuseid segmendikesi, need splaisitakse välja. Kui ahel on valmis, algavad ümberkorraldused lookuses. Seega reguleerib edasisi sündmusi: takistab teise raske ahela rekombinatsiooni kuid stimuleerib kergete ahelate oma, algavad ümberkorraldused lookuses. Süsteem sama, ei ole ainult D segmenti. Kui ahel saab valmis, siis inhibeerib ta teise ja ahelate sünteesi. Kui esimene ahel ei sobi, siis võetakse teine ette , kui mõlemad -d ei kõlba, võetakse alleelid. Kui ühtegi funktsionaalset Ig-d ei tehta, siis B rakk lüüsitakse juba luuüdis. L peptiid lõigatakse ära ER-i lumenis veel eraldi olevatelt raskelt ja kergelt ahelatelt st
Primaarsed kimäärid tekivad ka siis, kui 2 spermi viljastavad ühe kahetuumalise munaraku või munaraku ja ühe polotsüüdi. Kimääre, kes on saadud erinevate vanemate embrüote agregeerimisest, nimetatakse sageli tetraparentaalseteks loomadeks. Mosaiikorganism tekib ühest sügoodist, ühe munaraku ja spermi ühinemisest. Geneetiliselt erinevad rakupopulatsioonid tekivad neil arenemisprotsessi käigus somaatiliste mutatsioonide, somaatilise rekombinatsiooni või kromosoomide lahknematuse tõttu. Tekkinud rakukloonid erinevad tavaliselt ühe või mõne kromosoomi poolest. Geneetilise mosaiigi ja kimääri erinevus seisneb selles, et mosaiik pärineb ühest sügoodist, kimäär aga kahest või mitmest. Gonosoomset XX XY-kimäärsust on kirjeldatud veisel, lambal, kitsel, seal ja hobusel. See tingib enamasti interseksuaalsuse ja sigimatuse. Koduloomadel on diagnoositud ja 30
mis seletab liikide evolutsiooni, Gregor Mendeli geneetikateooriaga, mis tegeleb pärilikkusega. Sellega sai evolutsiooniteooria aluseks populatsioonigeneetika. Neodarvinismi kohaselt on Darwini poolt võimalikuks peetud pangeneetiline pärandumine (s.t., et ka elu jooksul omandatud tunnused võiksid päranduda järglastele) võimatu. Geneetiline tekib muutlikkus populatsioonides juhuslikult mutatsioonide tõttu ja rekombinatsiooni tõttu (see on homoloogiliste kromosoomide ristsiire meioosi ajal). Evolutsioon seisneb põhiliselt alleelisageduste muutumises põlvkondade lõikes geenitriivi, geenisiirde ja loodusliku valiku tagajärjel. Liigiteke leiab aset järk-järgult, kui populatsioonid geograafiliste barjääride tõttu reproduktiivselt isoleeruvad. Postulaadid: Populatsioonid sisaldavad geneetilisi variante, mis tekivad juhuslikult mutatsioonide ja rekombineerumise tulemusel (st. mitte adapteerumisest tingituna);
moodustades antikeha konstantse osa. Vt hüpervarieeruva ala küssi. 51. Mis saavutatakse organismide puhul knock-out, knock-in ja knock-down tehnoloogiate abil? Kirjeldage vastavaid mehhanisme? Knock-outiga eemaldatakse geen, et välja selgitada geeni funktsioon, knock-iniga lisatakse/asendatakse (transgeensed loomad) ja knock- downiga vähendatakse geeni funktsiooni ning see on pööratav protsess. Knock-in tehakse homoloogse rekombinatsiooni või YAC/BAC meetodiga (Sophie Imbeulti loeng slaid 5). 52. Millised on inimese antikehade klassid? Detailsed kirjeldused. Viis klassi: IgM, G, D, A ja E. IgG sagedaseim. Vt loeng 04.04 slaid 8 ja 9 struktuure. 53. Mis on antikehade hüpervarieeruvate alade funktsioonid? Paiknevad Vh (hard) ja Vl (light) domeenis, nende alade aminohappeline erineb enim antikehade vahel, osalevad seondumisel antigeeniga. On antikehade mitmekesisuse aluseks, ligikaudu 110 aminohappe pikkused. 54
T-triger 4. TTL-Schottky loogika elemendid 4. demutlipleksor 5. RS-triger 5. inverteeriv võimendaja (skeem, 1.Valgusdiood on päripingestatud pn-siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab valgus pingevõimendustegur) laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn- siiret, osa elektrone muudavad 1. JOONIS123 Neljakihiline struktuur, energiat, vahetavad orbiite, vabaneb energiat ning vabanev energia kiiratakse valgusena. n: kolm siiret, (nagu 2 transsi pnp ja npn, infrapunane. Algul vaid peen valgus praegu olemas kollane, sinine, roheline. Pinge umbes 2V. kus pnp kollektor =npn baas ja npn valmistatakse (gallium arseeniid fosfiid). Kasutatakse optronites (valgusallik+valguse vastuvõtja)
Pärast seda tuleks sobiva meetodiga uurides vaadata, kas tegemist on õige valguga. Inimese geeni asukohta saab määrata ka mudelorganismis vastava homoloogi uurimisel. DNA järjestuse abil saab vaadata, millist haigust antud mutatsioon geenis põhjustab, või vaadata ekspressioonikiibi tulemusi, kuidas haigetel ja kontrollidel geeni ekspressiooni tase erineb. Linkage analüüs on hea meetod Mendeli tüüpi haiguste kindlaksmääramisel perekonnas. Vaadatakse rekombinatsiooni esinemist ning alleelide jagunemist. Linkage analüüsi eesmärgiks on uurida, kas geneetiline marker on seotud meid huvitava tunnusega. Parametric linkage analysis – vaja tunnuse kohta midagi teada, kas X-liiteline, retsessiivne, ka geenisagedust ning geeni penetrantsust. Non-parametric – pärilikkuse mustrit ei tea. 55. Genoomi varieerumine, SNP markerid, haplotüübid ja haploblokid. Komplekshaiguste eelsoodumusgeenide
ellujäämine -> hübriidi paljunemine -> võõrgeenide introgressioon looduslikku liiki -> potentsiaalne kahju. 2. Horisontaalne geeniülekanne patogeenidele, mullabakteritele või viirustele. Bt insektitsiidile resistentsete putukate teke. AB resistentsus kandub üle patogeensetele bakteritele. 3. Otsesed mõjud looduslikele sihtgruppi mittekuuluvatele liikidele. 4. Uued viirushaigused. Uued viirused võivad tekkida transgeensete viirus-resistentsete taimede vahendusel läbi rekombinatsiooni. Lähedalt seotud viirused võivad omavahel vahetada kattevalke. 5. Geneetiliselt homogeenne põld. Seal ei teki ka erinevaid kasvukohti erinevatele putukatele või muudele eluvormidele. 6. Kasutatakse palju glüfosaadil põhinevaid herbitsiide. Glüfosaat aga on väga laia spektriga herbitsiid, mis on inimestele ja loomadele samuti mürgine. Glüfosaadi poolestusaeg on varieerub päevadest aastateni, sõltuvalt pinnasest ja mullabakteritest. 4
Polüalleelsus tähendab, et geen esineb mitme alleelse vormina, see on iseloomulik populatsioonile. 32. Geneetiline mosaiiksus. Somaatiliste mutatsioonide korral on ühel ja samal isendil normaalsete rakkude kõrval olemas ka mutantsed rakud. Sel juhul räägitakse geneetilisest mosaiiksusest. Mosaiikorganism tekib ühest sügoodist, ühe munaraku ja spermi ühinemisest. Geneetiliselt erinevad rakupopulatsioonid tekivad neil arenemisprotsessi käigus somaatiliste mutatsioonide, somaatilise rekombinatsiooni või kromosoomide lahknematuse tõttu. Tekkinud rakukloonid erinevad tavaliselt ühe või mõne kromosoomi poolest. Mosaiiksuse näiteks võib tuua punase karvkattelaigu esinemise mustakirju tõul, samuti polüploidsete rakkude arenemise mõnes kehaosas või organis (sellised rakukloonid erinevad tavaliselt ühe või mitme kromosoomi poolest). 33. Kimäär. 9
parandus. Defektne üksikahe osa eemaldatakse ning sünteesitakse komplementaarselt ahelalt uus. Replikatsioonijärgne reparatsioon - DNA reparatsiooniprotsess, mis käivitatakse juhul, kui DNA polümeraas läheb mööda vigastatud kohast. Kasutatakse rec-ensüüme. Chi-struktuur - x-kujuline DNA struktuur, mis moodustub esimese ahela osade vahetuses krossingoveris. 146. Holliday mudel krossingoveri molekulaarse mehhanismi kohta. (vaata slaide!!!) Holliday mudel - geneetilise rekombinatsiooni molekulaarne mudel, kus osalevad dupleksid omavad ühe pikkusega heteroduplekseid alasid. Holliday struktuur - vaheolek kahesuunalises DNA replikatsioonis, mis elektromikroskoobist vaadatuna paistab x-kujulise struktuurina, kujutades nelja üheahelalist piirkonda. X-kujuline struktuur moodustub peale DNA molekulide üheahelalist vahetus rekombinatsiooni ajal. 147. Geeni konversioon. Mõnikord ei jagune alleelid võrdse arvu haploidsete rakkude vahel (st üks alleel satub rohkematesse
Askospoorid pannakse erinevatele söötmetele ja kolooniate järgi saab õelda, millised on rekombinantsed ja millised vanemate sarnased. 34. Mida näitavad homoloogiliste kromosoomide vahelised kiasmid? Ristsiirete arvu ja asukohta. Kuna ristsiirete arv on proportsionaalne kromosoomi pikkusega, siis näitavad ka kiasmid kromosoomide distantsi (saab arvutuslikult). 35. Millal toimub ristsiire? Rekombinatsiooni osa evolutsiooniprotsessis. Ristsiire toimub meioosi I jagunemise profaasis. Ristsiirde käigus aheldunud geenid rekombineeruvad ja tekivad uued alleelide kombinatsioonid. Suureneb alleelide mitmekesisus populatsioonis, edukamad kombinatsioonid loodusliku valiku käigus saavutavad edu – see on evolutsioon. 36. Geenide kaardistamine Neurospora crassa askuste analüüsil. Neurospora’l on askospooride kott piklik ja väga kitsas, nii et spooride reastumine askuses
Genoomika kursuse kordamispunktid 1. Mis on ja mida uurib genoomika? Genoomika - teadus genoomide ehitusest. Genoomika uurib põhjusi, miks konkreetne DNA järjestus on evolutsioonis välja valitud (säilunud). Genoomika ülesandeks on mitte ainult teada konkreetse geeni ja selle produkti funktsiooni organismis, vaid ka kõikide geenide, nende produktide, funktsioonide ja regulatsiooni seoseid, mis viivad organismi tekkeni. GENes and chromosOMEs (kromosoomide täielik kogu koos neis sisalduvate geenidega). Genoomika on geneetika edasiarendus tegeledes: Genoomikaartide ja ülesehitusega, DNA sekveneerimisprobleemidega, Andmete säilitamise ja töötlemisega (bioinformaatika), Geenide identifitseerimisega, Funktsionaalse analüüsiga (funktsionaalne genoomika), Genoomide evolutsiooniga, Farmakogeneetiliste probleemidega jne. 3. Genoomika suundumused ja probleemid. Post-genoomika e. modulaarne bioloogia: Genoomide tasemel - Molek...
Arengubioloogia eksam Sissejuhatus Arengubioloogia on teadus mis uurib organite kasvu ja arenemist, nende geneetilist kontrolli. Ambrüogenees ja loote areng viljastamisest sünnini. Embüro varase staadiumid: sügoot, blastuda ja gastrula), loode (põhiorganite olemus). Ontogeneesorganismi kogu eluiga hõlmav protsess. Embrüogeneesi põhietappid.Viljastamine, blastulatsioon (kiire jagunemine, moodustub blastuda), neurulatsioon (närvitoru moodustumine, keha põhitelgede moodustumine), organogenees (organite kujunemine). Arengu rakulised põhiprotsessid. Rakkude jagunemine, proliferatsioon ja kasv. Rakkude spetsialiseerumine (determinatsioon - rakkude arengupotentside järk-järguline ahenemine; diferentseerumine - erinevuste tekkimine rakkude vahel). Rakkudevahelised interaktsioonid, rakkude liikumine ja migratsioon, rakkude programeeritud surm. Kigi nende protsesside koosmõjul: morfogenees (k...
võetud (knock-out e KO) või muudetud koe- või ajaspetsiifiliselt sisse-välja lülitatavaks (optogeneetika)) Mida mingi geeni produkt organismis teeb? > haiguste mudelid - Knock out – bioloogiline mudel kus sihtmärkgeen on inaktiveeritud - Knock in – bioloogiline mudel kus mingi geen on sisestatud teatud lookusesse (kohta genoomis) - Transgeenne – kannab võõrast segmenti DNAs, mis paigutatud genoomi mitte- homoloogse rekombinatsiooni teel (juhuslikku kohta) - Geenide väljalülitamine – käib läbi embrüonaalste tüvirakkude, kus puripotentsetesse rakkudesse elktroporeeritakse DNA konstrukt mis homoloogilisel rekombinatsioonil asendab endogeense järjestuse In vivo ajukuvamine Ei vigasta subjekti ehk pole invasiivne. - Staatilised – info struktuuri kohta – CT, MRI - Dünaamilised – info talitluse kohta – PET, fMRI, EEG - CT – nagu röntgen aga 3D, ajukuvamine
(ensüümid) 1) identifitseerivad metüleeritud ahela (= vana ahel), 2) eemaldavad uuest ahelast valesti paardunud alused, 3) asendavad need õigete alustega. Keemiliste kahjustuste parandamine aluste väljalõikamise teel Vigade parandamisel osalevad ensüümid: * Endonukleaas * Eksonukleaas * DNA polümeraas III * Ligaas DNA rekombinatsioon on geneetilise informatsiooni ümbergrupeerumine kas ühe DNA molekuli piires või kahe DNA molekuli vahel. DNA rekombinatsiooni klassifikatsioon · Homoloogiline = üldine rekombinatsioon : võib toimuda iga kahe DNA molekuli vahel, millel esineb järjestuste homoloogiat. Eukarüootides sagedane meioosis, kus on oluline õige kromosomaalse segregatsiooni ja geneetilise mitmekesisuse tagamisel. Kõikides organismides roll replikatsioonis DNA vigade parandamisel. · Asendispetsiifiline (site-specific) rekombinatsioon: ensüümid
Fis ekspressioon sõltub E. coli's väga tugevalt kasvukiirusest. Kui rakud ümber külvata värskele söötmele, siis Fis-i hulk rakus tõuseb järsult väga kõrgele, kuni 100 000 molekuli raku kohta. Eksponentsiaalse kasvufaasi keskel Fis-i hulk rakus väheneb drastiliselt 100 molekulini. Tänu DNA-ga seondumisele osaleb Fis väga paljudes raku funktsioonides, nagu nukleoidi moodustumine kiiresti kasvavates rakkudes, replikatsiooni initsieerimisel oriC-lt, rekombinatsiooni reguleerimisel ning transkriptsiooni reguleerimisel. Fis on E. coli nn kiire kasvu päästik, kuna aktiveerib ribosoomigeenide ekspressiooni. Fis põhjustab kuni 90 kraadise DNA painde ning negatiivse superspiralisatsiooni suurenemist nii lokaalselt kui ka globaalses mastaabis. 2.1.2. Tsütoplasma ja inklusioonkehad Tsütoplasma on vesikeskkond, kus on bakteritel lahustunud peamiselt kolme tüüpi molekule: makromolekulid nagu ensüümid, mRNA ja tRNA; väikesed
Saarte puhul me rõhutasime, et geneetilise vahetuse homogeniseeriv mõju näitab seda, et enamus populatsiooni sisestest kõige silmapaistvamatest heterogeensustest tekkis siis, kui osa populatsioonist sattus geograafilisse isolatsiooni. Kui loodusliku valik Lehekülg 13 lokaalsed jõud on väga tugevad, siis võivad nad varjutada seksuaalse taastootmise ja rekombinatsiooni homogeniseerivad jõud. Isegi siis kui leiab aset mõningane ristumine (inbreeding) võib lokaalselt eelistatumatel genotüüpide olla nii suured eelised, et ebasoovitavad kombinatsioonid pidevalt elimineeritakse. Geenivoog jätkub, populatsioonid jäävad samade liikide osadeks, kuid liigi sees ilmnevad lokaalsed spetsialiseerunud rassid. Mobiilsed ja sessiilsed liigid käituvad keskkonna muutusele erinevalt. Sessiilsed peavad olema äärmiselt paindlikud
Lambad kõhnuvad, tekib villa väljalangemine ja haiguse raskema kulu korral lõpeb surmaga. 33. Lindude gripp Väga kontagioosne, ägedalt kulgev lindude ortomüksoviroos, mis iseloomustab septitseemia, peapiirkonna turse, hingamis-ja seedetrakti elundite põletikud ning suur suremus. Lindudelt on isoleeritud kõik H-ja N-antigeeni kombinatsioone, mis tõestab viiruse äärmiselt suurt varieeruvust. Rekombinatsiooni ja immunoselektsiooni tagajärjeks on viiruse bioloogiliste omaduste ja struktuuri muutumine. Väga resistentne keskkonna tingimustele. Haigestumus ulatub 80-100%. Suremus 10-90%. Nakatumine alimentaarne või respiratoorne. Nakkusallikaks haiged või haiguse läbi põdenud linnud (keha sekreetide, ekskreetide, munadega). Viiruse ülekandumine sööda, joogivee, allapanu, inventari, transpordi vahendite, riiete ja jalanõudega.
Lambad kõhnuvad, tekib villa väljalangemine ja haiguse raskema kulu korral lõpeb surmaga. 34. Lindude gripp Väga kontagioosne, ägedalt kulgev lindude ortomüksoviroos, mis iseloomustab septitseemia, peapiirkonna turse, hingamis-ja seedetrakti elundite põletikud ning suur suremus. Lindudelt on isoleeritud kõik H-ja N-antigeeni kombinatsioone, mis tõestab viiruse äärmiselt suurt varieeruvust. Rekombinatsiooni ja immunoselektsiooni tagajärjeks on viiruse bioloogiliste omaduste ja struktuuri muutumine. Väga resistentne keskkonna tingimustele. Haigestumus ulatub 80-100%. Suremus 10-90%. Nakatumine alimentaarne või respiratoorne. Nakkusallikaks haiged või haiguse läbi põdenud linnud (keha sekreetide, ekskreetide, munadega). Viiruse ülekandumine sööda, joogivee, allapanu, inventari, transpordi vahendite, riiete ja jalanõudega. Bioloogilisteks siirutajateks uluklinnud.
osaleb (p)ppGpp süntetaas II nimetusega SpoT. SpoT aktiveerub vastusena pikemaajalisele C-näljale ja ei sõltu ribosoomide seisundist. Kui vajadus SR-ile kaob, rakkudes on piisavalt energiat ja aminohappeid valgusünteesiks ning kasvukeskkonnas toitaineid, ppGpp lagundatakse. ppGpp degradatsiooni GDP-ks viib läbi SpoT. ppGpp mõjutab otseselt geeniekspressiooni, seda nii transkriptsiooni kui ka translatsiooni tasemel. Kaudselt on ppGpp olemasolust mõjutatud DNA sünteesi, rekombinatsiooni ja reparatsiooniga seotud protsessid. ppGpp effekti erinevatele bioloogilistele protsessidele on kirjeldatud erinevates bakteriliikides ja isegi taimedes. Näiteks on ppGpp hulga kaudu mõjutatud Myxococcus xanthus'e rakkude morfoloogia ja diferentseerumine, Mycobacterium tuberculosis'e virulentsuse kujunemine ja sekundaarsete metaboliitide (antibiootikumid) süntees. M. tuberculosis'e RelA-defektne mutant ei ela üle pikaajalist nälgimist ja anaeroobseid kasvutingimusi
Reoviiruse genoomi plastilisus Uute omadustega reoviiruse genoomid moodustuvad: 1) RNA polümeraasi poolt tehtavate kopeerimisvigade tulemusena. 2) Väga oluliseks mehhanismiks on (nagu ka teiste segmenteeritud genoomiga viirustel, nt. gripiviirusel) segmentide ümbersorteerimine (esineb lähedaste viiruste ko-infektsiooni korral, vt. loeng 19). 3) RNA süntees partiklites vähendab oluliselt (või isegi välistab) genoomide vahelise RNA rekombinatsiooni toimumist reoviiruse replikatsiooni-protsessis. 3.1.10. Infektsiooni mõju peremeesrakule Reoviiruse infektsiooniga kaasneb nakatatud rakkudes tüüpiliste, membraanidega mitteseotud inklusioonide (neid nimetatakse viirus-vabrikuteks või viroplasmadeks) moodustumine. Viroplasmades paiknevad dsRNA, viiruse valgud ning osaliselt ja täielikult formeerunud partiklid. Reoviiruse infektsioon mõjutab raku vahepealseid filamente (reoviiruse µNS seondab
duplitseerunud kromosoomide lahknemine ning raku tsütoplasma (koos de novo sünteesitud organellidega) jagunemine kahe geneetiliselt identse tütarraku tekkel. meioos (ingl. Meiosis)- Rakujagunemisviis, kus sugurakkude või eoste eellasrakkude kromosoomide arv redutseerub kaks korda, lähtuvalt diploidsest (2n) või somaatilisest kromosoomide arvust. Selle protsessi tulemusena moodustuvad loomadel gameedid ja taimedel spoorid (n). Tähtis muutlikkuse allikas rekombinatsiooni tõttu. 11. Viljastumine viljastumine (ingl. Fertilization)- Isasgameedi (sperm) ühinemine emasgameediga (munarakk), moodustub sügoot. 12. Karüotüüp. Kromosoomide mittelahknemine, polüploidsus karüotüüp (ingl. Karyotype)- Raku või indiviidi kromosoomistik. Kromosoomi kujutised (fotod) korrastatakse järjekorda nende pikkuse ja tsentromeeri asukoha järgi. Väljendatakse ka kromosoomide koostise valemina, näiteks 47, XX, + 21 tüdruku 21. kromosoomi
· Kromosomaalsed vead numeraalsed ja struktuurilised, harvad ja patogeensed, tihti vähirakkudes. Sünonüümne mutatsioon aminohape ei muutu nukleotiidi asendudes; mittesünonüümne on tavalisem. · Tsütosiini deaminatsioon: C->U · Depurinatsioon viib deletsioonini · Alküleerivad ühendid rikuvad guaniini ära · Aluspaaride analoogia · T dimeerub UV toimel · metülatsiooni vead: adeniin -> hüpoksantiin · replikatsiooni, rekombinatsiooni vead Võib jagada veel funktsiooni kaotavad mutatsioonid (retesessiivsed nt geeni deletsioon, geenistr. muutus mRNA stabiilsuse muut, lugemisraami nihe, stoppkoodoni teke jne.) või funktsiooni muutvad (dominantsed üleekspressioon, retseptor pidevalt aktiveeritud, uus substraat, ioonkanalite funkts. Muut; geenidoosi efekt duplikatsioonide tõttu jne) mutatsioonid. Nomenklatuur: · aminohappe asendus: R117H [positsioonis 117 R->H] · nukleotiidi asendus:
Väljalülitamine negatiivse vooluimpulsiga. Andes negatiivse vooluimpulsi teise ekvivalentse transistori baasivool langeb ja sisemine positiivne tagasiside praktiliselt kaob; - türistor läheb kinni. Väljalülitamistegur KVL = Ia/Itü- Tavaliselt KVL = 3-5. 41 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed Valgusdioodid. Päripingestatud pn- siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab valgust laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Ge, Si väike keelutsoon nõrk kiirgus ja mittenähtavas spektrumi osas. GaAs infrapunased VD, GaP nähtav valgus UP = 1,5 2,5V, IP = 5 20mA (30mA), tOFF = 10-6 10-8 s. Ub max 5V! 42 43 Fotodiood Fotodiood on pooljuhtseadis, milles optilise kiirguse energia toimel tekib laengukandjate
infektsioonidest ja pneumooniatest. Reinfektsioon vaatamata seerumi antikehadele. Replikatsioon. Suur +ahelaga RNA genoom seostub N-valguga, moodustamaks helikaalse nukleokapsiidi. Valgusüntees on kahes faasis: (1) infektsioonil genoom polüproteiiniks, millest hakitakse välja RNA-sõltuv RNA-polümeraas (L), mis siis (2) toodab –ahela. L- proteiin kasutab siis -RNA-d uute genoomide ja 5-7 individuaalse mRNA tootmiseks viirusvalkude tarvis. mRNAde teke võib põhjustada ka rekombinatsiooni, olla aluseks geneetilisele mitmekesisusele. Kokkupakkimine karedal ERil. Patogenees. Optimaalne kasvutemperatuur 33-35, seega jääb ülemistesse hingamisteedesse. Kõige tõenäolisem on levik aerosoolide ja suurte piiskadena (aevastamine). Enamik põhjustavad ülemiste hingamisteeede infektsioone, mis on rinoviiruste sarnased, aga pikema inkubatsiooniga (3 päeva). Harva põhjustab pneumooniat, võib võimendada kroonilist kopsuhaigust (astmat, bronhiiti). Haigused. • Tavaline külmetus
· Liigispetsiifilisus · Viiruste pärilikkuse materjaliks on kas DNA või RNA, mis võib olla nii ühe kui ka kaheahelaline. · Virion on viiruspartikkel tervikuna, st. et ta koosneb nukleiinhappest ja välimisest valgukoorest ja on võimeline infitseerima rakku. (Lihtsaimad viirused kodeerivad 4 valku, keerulisemad umbes 200.) · Viraalne transduktsioon- võimaldab viia peremeesrakku uuritavaid geene · Viiruseid kasutatakse transkriptsiooni, rekombinatsiooni uurimiseks · Retroviirused - onkogeenide uurimiseks 11. Läbivoolu tsütomeetria ja FACS, põhimõte ja kasutusvaldkonnad. Läbivoolu tsütomeetria - Flow cytometry; See identifitseerib rakud, mõõtes valgust, mida need hajutavad ja fluoressentsi, mida need eritavad, kui nad läbivad laseri kiirt. Sellega saab sorteerida rakke välja kindlast segu tüübist. FACS - Fluorescence activated cell sorting= rakkude sorteerimine; Seade, mis põhineb läbivoolu tsütomeetrial
1 Õppevahend: Molekulaarbioloogia üldkursuse lühikonspekt Põhiline õpik on B. Lewin "Genes" V ja VI väljaanne, edasises tekstis on viiteid Genes VI joonistele (kui pole eraldi märgitud) ja üksikutel teemadel detailsematele materjalidele. Kursiivis on esitatud lõigud, mis on mõeldud täindavaks lugemiseks aga ei ole "kohustuslikud". Sissejuhatus Molekulaarbioloogia on termin, mis võeti kasutusele selle sajandi teisel poolel peale esimeste makromolekulide ruumilise struktuuri kindlakstegemist. Esialgu tähistaski see termin just struktuurset bioloogiat molekulaarsel tasemel. Seega on molekulaarbioloogia oma algses tähenduses keemia ja füüsika meetodeid kasutav bioloogia osa, mis tegeleb bioloogiliste makromolekulide ruumilise struktuuri ja struktuuri ning funktsiooni vaheliste seoste kindlakstegemisega. Hiljem,...
kujul on juba finaalne etapp - eelnevalt on LV’l olnud võimalus kõige mitmekesisemaks valikuks hoopis muude tunnuste vahel alates munaraku viljastumisest peale. Mõõta reproduktiivset edukust "puhtal kujul" ei ole kuigi kerge, sest see eeldab ühtlasi täpset teadmist sellest, kui palju järglasi jõuab omakorda suguküpsesse ikka järgmises põlvkonnas. Mutatsioonide ja rekombinatsiooni tulemusel tekkivad variatsioonid on juhuslikud adaptatsiooni suhtes. See seisukoht on neodarvinismi alustalaks ja ei ole ühtki tõsiseltvõetavat teaduslikku käsitlust evolutsioonist, mis väidaks vstupidist. Seega - LV annab evolutsioonile suuna, kuid kasutab selleks stohhastilisi, ilma mingi kindla eelissuunata muutusi. Seda seisukohta on korduvalt rünnatud minevikus ja ka tänapäeval, kuid kõik eksperimantaalsed andmed laborikatsetes näitavad pigem, et mutatsioonid on juhuslikud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
