revolutsioonimeeleolu. 1913. aastal ilmunud kogus "Tuulemaa" kujutab Gustav Suits sellele järgnenud pettumust ja uusi unistusi. I maailmasõja ning 1917. aasta revolutsiooni sõlmküsimusi kajastab 1922. aastal ilmunud kogu "Kõik on kokku unenägu". Kirjaniku hilisluulet on ilmunud kogus "Tuli ja tuul" (1950). Lisaks luulele on ta avaldanud kaks esseekogu: "Sihid ja vaated" (1906) ja "Noor-Eesti nõlvakult" (1931) ning uurimusi eesti kirjandusloost (eeskätt Friedrich Reinhold Kreutzwaldist). Suitsu tööde loetelu sisaldab üle tuhande nimetuse. Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Hacker, aastast 1924 Adson; 27. märts 1883 Tallinn 25. september 1980 Stockholm) oli eesti luuletaja. Under kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita". Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843-1930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (1854-1934). Neil oli 5 last - Evangeline (1880-1932?), Gottried (1881-1882), Marie
talupojakultuuri. Ju see siis meie olemises ja tegemises välja paistab. Kas arvame nii ka ise? Peaks selle üle uhkust tundma või häbenema.... Kas julgeme astuda püstipäi, kahvatutriibulised püksid jalas ja Teppo lõõts kaenlas? Isegi kui häbeneme, tulevad võõrad, imetlevad meid, kiidavad taevani, teevad pilti mõne laguneva puumaja taustal. Ja manitsevad seda kõike hoidma, kaitsma ja väärtustama. Samas on XIX sajandi Võrus kuulsa linnaarsti ja kirjamehe Friedrich Reinhold Kreutzwaldi sule all sündinud suur osa meie Eesti rahvuslikust kultuurist euroopalikus mõttes. Kreutzwald arendas rahvusteadusi, eesti keelt, andis meile omakeelse väärtkirjanduse, harjutas meid mõttega, et oleme eurooplased. "Kalevipoeg" viis meid kultuurrahvaste sekka. Nii kannab huumorimeelne ja lahe võrulane endas kõrvuti talupoeglikku väärikat asjalikkust ja euroopalikku uhkust ning pisukest eneseteadvat üleolekutki.
Suures osas tänu tsaarivõimule ehitati linn siiski hilisbaroki ja klassitsismi stiilides üles. Elanike arv 18.saj lõpus oli umbes 3000. 19. sajandil toimus Tartus vilgas ehitustöö, taasavati ülikool ning linnast hakkas kujunema klassitstlik arhitektuuripärand. Tartus sai alguse eestlaste rahvuslik ärkamine. Eestlased hakkasid kaasa lööma äritegevuses, ülikooli asusid õppima eesti rahvusest mehed, näiteks: Kristjan Jaak Peterson, Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. 1869. aastal toimus Tartus Eesti I Üldlaulupidu, millest sai alguse tänapäevani kestev eestlaste iseseisvumistahet meenutav ja austav laulupidude traditsioon. 19. sajandi lõpus tomunud venestusajal nimetati Tartu ametlikult ümber Jurjeviks ning ülikoolis kehtestati õppekeeleks vene keel. Siiski jäi Tartu eestlaste rahvusliku liikumise keskuseks ning kultuuri arenemise kohaks. Esimese maailmasõja käigus 1914 1918. a vallutati Tartu Saksa vägede poolt 25.
Tähtsamad teosed Autoportree (1859) "Tütarlaps allikal" (1859-62) "Eeva granaatõunaga" (1879-80) "Ketraja" ("Katkenud lõng") (1863) "Truu valvur"(1878) "Andke keisrile..." (1883) "Ärkamine nõidusunest" (1864) "Hiiu naised kaevul" (1863) Tallinna Kaarli kiriku apsiidimaal ,,Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata." (1879) Friedrich Reinhold Kreutzwaldi portree Ema portree (1857-61) Isa portree (1861) Vene kultuuri- ja riigitegelaste portreed ning kodukohamaastiku pildid A. Gortsakovi portree (1867) 10 Nikolai Petrovitsch Semjonovi tütre portree (1865) Krimmi maastik Ai-Juri mõisaga (1875) Itaallanna (1858-62) Keisri ihuarsti dr. Philipp Karelli portree (1886) F. R. Kreutzwaldi portree (1864)
15. Millest räägivad K. A. Hindrey piltvärsslood? Nende salmidega tuli eesti lasteluulesse huumor. Hindrey eeskujuks olid H. Hoffmanni Struwwelpeter” (1845) ja W. Buschi samalaadsed, eesti lugejale osalt tuttavad lood. Tekstide eesmärk oli endiselt õpetusi jagada, kuid seda tehti nalja vormis mõningase kunstilise liialdusega. 16. R.Kamseni, K.E. Söödi, E. Enno, J. Oro lasteluule. Mis neid autoreid (igaüht eraldi) iseloomustab? Reinhold Kamsen (1871-1952) oli eesti lastekirjanik, ajakirjanik ja luuletaja. Tegi kaastöid Lastelehele, vanemas eas avaldaski peamiselt lastele mõeldud tekste. Mõned Kamseni lastelaulud on saanud viisistatuna üldtuntuks (nt "Küll on kena kelguga"). * luuletused ilmusid ajalehtedes-ajakirjades * teemadeks loodus ja aastaajad, lapse mängud ja suhted ema, kaaslaste ja loomadega * kulunud kujundid, isikupäratus
Vibration Poor lighting Risk of falling, slipping, Ionizing tripping radiation Karin Reinhold, PhD Sick Building Indoor climate Syndrome (1) Air temperature SBS is a combination of Air humidity ailments (a syndrome)
hulgast) Maakohtud Talupoegade ja mitte aadlike süüasjad Meeskohtud (maakonnas) Ülemkohus Raskemad ja aadlike kuriteod Õuekohus (Tartus) (Tallinnas) 2. Rootsi riigivõim ja balti aadel Karl XI reformid (1680. aastatel) kuningavõimu tugevdamiseks ja aadli võimu nõrgestamiseks: a. Riigikassa paremaks täitmiseks reduktsioon mõisate taasriigistamine. b. Liivimaa aadliopositsiooni maasurumine: · Johann Reinhold Patkul anti koos kaaslastega kohtu alla ja mõisteti mässu õhustamises süüdi. c. Aadli omavalitsuse piiramine Maapäev allutati kindralkubernerile. d. Uus haldusjaotus maakonnapiirid viidi kokku rahvuspiiridega (Eesti-Läti piir). 3. Balti erikord baltisaksa autonoomse omavalitsuse säilimine ja tugevnemine Vene ajal. a. Eesmärk: saada Vene riigile kohalike baltisaksa aadlike toetus. b. Sisu:
17. sajandi lõpuks oli Rootsi kujunenud Läänemerel valitsevaks suurriigiks. Paistis, et hakkab täide minema Rootsi valitsejate unistus muuta Läänemeri Rootsi sisemereks. Kui 1697. a. sai Rootsi troonile 15-aastane Karl XII, lootsid Taani, Venemaa, Saksamaa ja Poola ära kasutada oma vastase noorust ja kogenematust ning sõlmisid Rootsi-vastase sõjalise liidu. Diplomaatilisi niidiotsi aitas liidu loomisel kokku sõlmida Liivimaa aadlik Johann Reinhold v. Patkul, kes oli olnud üks opositsiooni juhte võitluses mõisate reduktsiooni e. tagasivõtmise vastu. Põhjasõda algas Poola kuningaks valitud Saksi kuurvürsti August II Tugeva vägede ootamatu rünnakuga Riia vastu ööl vastu 12. veebruari 1700. Üllatusrünnak ebaõnnestus ja ka Riia kindlused ei osutunud nii nõrkadeks, nagi Patkul oli jutustanud, ning nii tuli Saksi vägedel asuda linna pikaajalisele piiramisele. Karl XII otsustas anda löögi kõigepealt Taanile
1. PÕHJASÕJA ALGUS 17. sajandi lõpuks oli Rootsi kujunenud Läänemerel valitsevaks suurriigiks. Paistis, et hakkab täide minema Rootsi valitsejate unistus muuta Läänemeri Rootsi sisemereks. Kui 1697. a. sai Rootsi troonile 15-aastane Karl XII, lootsid Taani, Venemaa, Saksamaa ja Poola ära kasutada oma vastase noorust ja kogenematust ning sõlmisid Rootsi-vastase sõjalise liidu. Diplomaatilisi niidiotsi aitas liidu loomisel kokku sõlmida Liivimaa aadlik Johann Reinhold v. Patkul, kes oli olnud üks opositsiooni juhte võitluses mõisate reduktsiooni e. tagasivõtmise vastu. Põhjasõda algas Poola kuningaks valitud Saksi kuurvürsti August II Tugeva vägede ootamatu rünnakuga Riia vastu ööl vastu 12. veebruari 1700. Üllatusrünnak ebaõnnestus ja ka Riia kindlused ei osutunud nii nõrkadeks, nagi Patkul oli jutustanud, ning nii tuli Saksi vägedel asuda linna pikaajalisele piiramisele. Karl XII otsustas anda löögi kõigepealt Taanile. Rootsi
Sellega seoses kritiseeris ta ka tollaseid omavalitsusi, mille koosseisu oleks pidanud kuuluma ka talupoegade esindajaid (Laar 2005). Ühtlasi võttis sõna reformide koha pealt, mida tema arvates oleks tulnud uuendada ning üksteisest sõltumatud oleks pidand olema ka rahvakoolid ja kirikud (Carl Robert Jakobson, detsember 2008). "Sakala" algusaastatel tegid lehega kaastööd suurem osa rahvuslikest tegelastest, seal hulgas Jakob Hurt ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Õige pea jättis aga Hurt ka selle ajalehega hüvasti, kuna Jakobsoni kirikuvastased artiklid ei olnud talle kui kirikuõpetajale vastuvõetavad (Laar 2005). Kuigi Hurt ja Jakobson võitlesid ühe ja sama Eesti rahva eest, oli nende nägemus eesmärgi jõudmiseks erinev. Rahvusluse edenemise põhirõhk tuli Hurda arvates pöörata vaimu, keele ja haridusel arendamisele, mitte aga poliitilise ja majandusliku olukorra parandamisele nagu seda kuulutas Jakobson
Kunstmuinasjutt- teadaoleva autori kirjutatud muinasjutt, on enamasti kirjutatud rahvamuinasjutu põhjal. Mõistatus- rahvaluule lühivorm, koosneb küsimusest ja vastusest, viide lahendusele mingi omaduse, võrdluse kaudu. Aimeraamat- üldarusaadav ja huvitav teadussaavutuste ja teaduslike probleemide kirjeldamine, eesmärk edasi anda teadmisi, loogiline ülesehitus, illustratsioonid olulised- nt lasteentsüklopeediad. 1. Olulisemad eesti muinasjutuautorid ja nende teosed. ● Friedrich Reinhold Kreutzwald ○ “Eesti rahva ennemuistsed jutud”, “Udumäe kuningas”, “Vaeslapse käsikivi”, “Põhja konn”, “Tark mees taskus”, “Kullaketrajad”, “Puulane ja tohtlane”, “Julge rehepapp” ● Juhan Kunder ○ “Eesti muinasjutud”, “Suur Peeter ja Väike Peeter” ● Matthias Johann Eisen ○ “Esivanemate varandus. Kohalised Eesti muinasjutud” ● Ernst Peterson Särgava
Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse ne- või line- omadussõnaga sidekriipsu abil: Kreutzwaldi-aegne, Lurichi-vägevune, Tartu- lähedane, Doonau-äärne, Läänemere-äärsed riigid, Atlandi-tagune, Vabadussõja- aegne, Ühispanga-sisene, show-maiguline, T-kujuline, NATO-väline, TPI-aegne, EKP-hõnguline, lik-liiteline, sse-lõpuline. Märkus. Mitmesõnaline nimi või tsitaatväljend kirjutatakse ne- või line- omadussõnast lahku: Friedrich Reinhold Kreutzwaldi aegne, Georg Lurichi vägevune, Monaco Vürstiriigi kohane, Esimese maailmasõja aegne Number või märk kirjutatakse järgneva ne- või line-omadussõnaga kokku või liidetakse sidekriipsu abil: 25aastane ~ 25-aastane, 18kilomeetrine ~ 18- kilomeetrine, 15kohaline ~ 15-kohaline, +märgiline ~ +-märgiline. Et l-täht on kirjapildilt lähedane numbriga 1, tuleks nende puhul loetavuse huvides sidekriips panna: 21-leheküljeline, 11-liitrine.
o aitas kaasa lugemisoskuse levikule ning avardas silmaringi; o kujundas arusaama raamatukeelest ja stiilist, mis jäi kasutusele kogu 18. sajandi vältel, kogu järgnev kirjakeele traditsioon tugineb suuresti piiblile 8. Ilmaliku kirjanduse (rahvavalgustusliku ja ilukirjanduse) sünd (õp lk 90- 93, teada siin nimetatud liike ja autoreid) ● Pietistlik tundeline jutukirjandus - Friedrich Gustav Arvelius, Friedrich Wilhelm von Willmann, Otto Reinhold von Holtz ja Johann Wilhelm Ludwig von Luce ● Kalendrikirjandus - 18. saj algul (1819) hakkas ilmuma eestikeelne kalender, milles info maailma asjade kohta ja praktilisi nõuandeid maaharimiseks ja majandamiseks ● August Wilhelm Hupel ja Põltsamaa nädalakiri „Lühhike öppetus“ - Selles nädalakirjas pakutakse nii inimeste kui ka loomade tarbeks mõeldud ravimisõpetusi,
Raskemad kuriteod ning kõik aadlike kohtuasjad lahendati juba kubermangu tasandil Eestimaa Ülemmaakohtus Tallinnas ning Liivimaa Õuekohtus, mis asus pikka aega Tartus. Nende kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi ka kohtuasjades viimaseks ja lõplikuks. *Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas, valitses 1611-1632 (suri 1632) 24. Reduktsioon Rootsi võimu ajal Lk.111-114 (reduktsioon 1680, lääniõigus, Johann Reinhold Patkul, pärisorjust kinnitavate korralduste kinnitamine Eesti maal ja Liivimaal, vakuraamat, rakmetegu, jalategu, mõisavoor, abitegu, Rootsi riigi viljaait, 1695.-1697. aasta näljahäda) *Reduktsioon 1680- Rootsi troonile sai Karl XI, kes asus iseseisvalt valitsema 1672 aastal, tuues kaasa olulise pöörde kuningavõimu ning balti aadli suhtesse. Saanud päranduseks tühja riigikassa, alustas ta oma eelkäijate poole erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist- reduktsiooni
1872 Eesti Kirjameeste Selts 1888 üleskutse rahvaluule kogumisele "Vana kannel" Jannsen 1857 "Perno Postimees" Pärnus 1864 "Eesti Postimees" Tartus 1865 Vanemuise Selts Tartu 1869 esimene üldlaulupidu Tartu 1871 Eesti Põllumeest Selts C. R. Jakobson 1867 kooliõpikud 1868-1870 3 isamaakõnet 1874 Kurgja näidistalu 1878 "Sakala" Veel mõned tuntud inimesed Jaak Peterson Friedrich Robert Faelmann Friedrich Reinhold Kreutzwald Anton Hansen Tammsaare Eesti Vabariigi arengulugu aastatel 19181940 Romanovite tsaaridünastia valitsemisaja lõpp Eestis 1917. aasta algul ligi 100 000 vene sõjaväelast; AJATELG KUI VIITSITE ... 1857 J.V.Jannsen asutab 1865 24. juuni Tartus alustab Pärnus ajalehe "Perno tegevust "Vanemuise" selts Postimees" 1865 10. oktoober Tallinnas
abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. adamism vt akmeism. aja, koha ja tegevuse ühtsus üks põhilisi nõudeid antiigi ja klassitsismi draamateoste puhul: kõik draamateose sündmused pidid arenema lühikese ajavahemiku jooksul ning ühes ja samas kohas. Selle nõude tekkimine oli seotud tehniliste põhjustega. Näidendeid etendati päeval, puudusid kunstlik valgustus aja ja vahetatavad dekoratsioonid tegevuskoha tähistamiseks. akademism teadus- või kunstitraditsioonide range järgimine. Akademism kasvas välja antiik- ja renessansskunsti matkimisest 16.17. sajandil. Akademismile on iseloomulik tehniline meisterlikkus, tardunud vorm ...
Mees oli pärit Tallinnast ja omandas Saksamaa ülikoolides usuteaduliku hariduse ja töötas kirkuõpetajana mitmes Põhja-Eesti kogudustes. 1632 rajati Tartu ülikool, kus pandi alus eesti keelekorraldusele. Kirjanikud Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Ettekandes "Die Sage vom Kallewi poeg" visandas ta eesti kohamuistenditest lähtudes suure osa "Kalevipoja" põhisündmustikust ning andis loole sakslastevastase suunitluse; tema eeltöid kasutas hiljem Friedrich Reinhold Kreutzwald. Kreutzwald Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos "Kalevipoeg", sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Neid jutte nagu "Kalevipoegagi" on tõlgitud mitmesse võõrkeelde. Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise ja vaimuelu. Proosa 19saj,-20 vahetusel Kujunema hakkas realistlik kirjandusvool. Realism taotleb tõepärast, objektiivset kujutamist
Estonia's culture has been influenced by the traditions of the adjacent area's various Finnic, Baltic and Germanic peoples as well as the cultural developments in the former dominant powers Sweden and Russia. Though Estonian written language could be said to exist since J.J.Köhler translated the New Testament into Estonian in the 18th century as a result of the Reformation, few notable works of literature were written until the 19th century. In the 19th century Friedrich Reinhold Kreutzwald collected Estonian folk poetry and arranged and published them as Kalevipoeg, the Estonian national epic. The era saw a rise of poets and novelists who wrote in Estonian, notably Lydia Koidula. Modern Estonian popular music has received attention also in foreign countries, especially on the rock and metal scenes, with such bands as Vanilla Ninja, Metsatöll and Arvo Pärt gaining international acclaim. Cinema in Estonia started in 1908.
Ta nõudis baltisakslaste privileegide kaotamist ja eestlastele aga avaramaid poliitilisi õigusi. Üldiselt jäi ta aga võimudele lojaalseks. Tõnissoni peetakse Eesti rahvusliku ideoloogia rajajaks. Ta õhutas väärtustama eestlust ning tuginema iseenda jõule. Tähtsaks rahvusliikumise juures tuleb pidada ka eestikeelse trükisõna arengut ja sellega seonduvate isikute tegevust. Tähtsamatena tooksin välja Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, kes olid juba 19. sajandi esimesel poolel alustanud rahvusliku tegevusega. Faehlmann hakkas rahvusloomingu alusel koostama eesti rahvuseepost "Kalevipoeg", kuid tema varajane surm ähvardas tööseisata. Siiski jätkas tegevusega Kreutzwald ning tema pingutuste tagajärjel "Kalevipoeg" ka trükis 1857-61 ilmus. Luule alal kerkisid esile Lydia Koidula, 8 Mihkel Veske ja Ado Reinvald. Proosakirjanikest tuleks esile tõsta Juhan
1645. Brömsebro rahu Taanilt Saaremaa Rootsile. 1656. venelased vallutavad Tartu, teisi linnu ei jõua, rootslased poolakate vastu sõtta. 1660. Rootsi ja Poola Oliwa vaherahu, Rootsi õigus Liivimaale. 1661. Kärdes Vene ja Rootsi, Vene väed lahkusid. Rootsi võimu tipul. Põhjasõda 1700- 1721 Mis oli Rootsi (Karl XII) vastane liit? Poola (August II Tugev); Taani (Frederik IV); Venemaa (Peeter I). Eesmärk tagasi vallutada alad Rootsilt. Mis rolli etendas Liivimaa aadlik Johamm Reinhold Patkul sõja puhkemisel? Kuulus vastasleeri, sõlmis Liivimaa rüütelkonna nimel August II alistumislepingu, liitlaste edu korral Liivimaast Poola vasallsõltuvuses hertsogriik. Ei meeldinud Rootsi reduktsioon. Kuidas alustasid liitlased sõja tegevust ja milliste tulemustega sõja esimene aasta nende jaoks lõppes? 1700. Saksa vägede tormijooks Riiale > Riia piiramine > Poola langeb Taani ründab Rootsit Põhja-Saksamaal > Taani sõjast välja.
"Terre, armas Eesti rahwas! Minna, Perno Postimees kulutama olen wahwas keik, mis sünnib ilma sees," Nimetust "eestlane" olid seni kasutanud peamiselt teadlased ja estofiilid, eestlased ise kutsusid end maarahvaks, sakslastele olid nad talupojad ja venelastele tsuhnaad. Lõpuks said eestlased endale nime, millel puudus halvustav kõla või seisusele osutav tähendus. Samal aastal, kui Jannsen pani käima oma "Perno Postimehe", hakkas Õpetatud Eesti Seltsi toimetistes ilmuma Friedrich Reinhold Kreuzwaldi regivärsiline eepos "Kalevipoeg". . 4."Vanemuine" ja isamaakõned 1862. aastal oli ilmunud "Kalevipoja" rahvaväljaanne. 1864. Aastal hakkas ilmuma "Eesti Postimees". Tartu kujuneski nüüd rahvusliku liikumise tähtsaimaks keskuseks. Lisaks Jannsenile lülitusid aktiivsesse rahvuslikku tegevusse tema tütar Lydia, kes sai tuntuks oma luulega. Jannsenite perekonna initsatiivil oli rajatud ka esimene laulu-ja mänguselts "Vanemuine" 1865. Aastal.
Valgas Janis Cimze juhtimisel saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. 19.sajandi keskel hakati üle minema kohustuslikule koolisundusele. Eestikeelne kirjasõna 19.sajandi esimesel poolel muutus eestikeelses kirjasõnas valitsevaks ilmalik kirjandus. Selle peamiseks levitajateks olid kalendrid. *Esimene eestikeelne ajaleht 1806 "Tarto maa rahwa Näddali-Leht", aasta lõpuks võimud peatasid selle ilmumise *1820 aastatel Otto Wilhelm Masingu "Marahwa Näddala-Leht" *1848-49 Friedrich Reinhold Kreutzwald ajakiri "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" *1857 Johann Voldemar Jannsen nädalaleht "Perno Postimees", sellega pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele Eestikeelses jutukirjanduses asendus vagakirjandus peagu seiklusjuttude ja sentimentaalse lektüüriga. Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu 19.sajandi teisel poolel. Eduard Ahrens 1843 uus eesti keele grammatika võttis aluseks põhjaeesti keskmurde Estofiilid
karistada süüdlasi. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti-ja Saaremaal meeskohtud. Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus ning Liivimaa Õuekohtus. Gustav II Adolf 1611- 1632- oli nendel aastatel Rootsi kuningas. 24. Reduktsioon Rootsi võimu ajal Reduktsioon 1680- riigimaade tagasivõtmine. Lääniõigus- Johann Reinhold Patkul- Liivimaa aadliopositsiooni juht, haritud, kuid samas kiusliku loomuga maanõunik. Pärisorjust kinnitavate korralduste kinnitamine Eestimaal ja Liivimaal: Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstiera uuendatud maakorraldus fikseeris 1645. aastal sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Aadlikest sillakohtunike asemel asusid Liivimaal politseilisi ülesandeid
Jõudsin järeldusele, et teadmisi Kappide kohta on noortel vähe ning peamiselt tuginetakse arvamustele. Kindlasti on võimalik uurimist jätkata ja teha põhjalikemaid uuringuid. Samuti saaks läbi viia ulatuslikemaid küsitlusi, et teada saada üldisem pilt. 23 Kasutatud allikad Anton, Paulus 1968. Artur Kapp sõnas ja pildis. Tallinn: Eesti Raamat Erik, Ain 1962. Suure-Jaani segakoor 75-aastane. Tallinn Joost, Reinhold 1987.Viljandi rajoon. Tallinn: Eesti Raamat Joost, Reinhold. Heliloojate Kappide Memoriaalmuuseum. Trükikoda Kiir Jürisson, Johannes 2003. Muusikud Kapid ja Suure-Jaani. Tallinn:Tallinna Trükikoda Jürisson, Uuno 2005. ,,Ilmatar" 115. - Leole aprill 2005. http://web.suure-jaani.ee/leole (viimati külastatud 27.01.2014) Kõrvits, Harri 1964. Eugen Kapp.Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus Liim, Allan 1997. Joosep Kapp. Vahtre, Sulev (koostaja). Eesti ajalugu elulugudes. Tallinn: Olion
Aukusti Kustavi Wallin- Helsinki ülikoolis õppis klassikalisi ja idamaiseid keeli, reisis palju araabiamaades. Ta kirjutas kuulsaid reisikirju. Nt sellest kuidas ta käis Mekas- surmapatt mitte muhammeedlasele- aga ta oli nii välimuselt, loomult kui keelelt nii sarnane teistele, et ta ei jäänud vahele. Elias Lönnrot- Kalevala looja ja soome keele professor ja arst. Ta oli külakingsepa poeg, läbilõhki soomlane, rootsi keelt ei osanud. Õppis Reinhold von Beckeri all ülikoolis. Ta käis Hämes, Karjalas ja Savos uurimusi tegemas. 1829-1831 avaldas ta esimesed värsid ,,Kantele" sarjas. Ta õppis ka arstiks, sest teadis, et keelega väga ära ei ela. Samal ajal kogu aeg kirjutas. 1835 ilmus ,,Vana Kalevala". Selle ilmumine oli oluline ja see sai kohe rahvusvaheliselt tuntuks. Lausa Saksamaal peeti sellest loenguid. Ka V. Hugo imetles seda. 1841 tõlgiti see rootsi keelde, 49 prantsuskeelde
karistada süüdlasi. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti-ja Saaremaal meeskohtud. Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus ning Liivimaa Õuekohtus. Gustav II Adolf 1611- 1632- oli nendel aastatel Rootsi kuningas. 24. Reduktsioon Rootsi võimu ajal Reduktsioon 1680- riigimaade tagasivõtmine. Lääniõigus- Johann Reinhold Patkul- Liivimaa aadliopositsiooni juht, haritud, kuid samas kiusliku loomuga maanõunik. Pärisorjust kinnitavate korralduste kinnitamine Eestimaal ja Liivimaal: Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstiera uuendatud maakorraldus fikseeris 1645. aastal sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Aadlikest sillakohtunike asemel asusid Liivimaal politseilisi ülesandeid
Märt Reinhold HONDA K24A3 MOOTORI ÜMBEREHITUS SAAVUTAMAKS MOOTORIVÕIMSUST 200kW LÕPUTÖÖ Tallinn 2015 Märt Reinhold HONDA K24A3 MOOTORI ÜMBEREHITUS SAAVUTAMAKS MOOTORIVÕIMSUST 200kW LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Autotehnika Tallinn 2015 Mina Märt Reinhold tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autori/te/le ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor: ........................................................................................................................
võttiski jalad maha(317-319) ja Kalevipoeg suri. Taevas otsustati, et Kalevipoeg läheb Allilma valvama, jalgade puudumisel anti talle hobuse keha ning käe lõi ta kaljusse kammitsasse(320) Kalevipoeg-tugev, vaikne, väga verehimuline, kättemaksuhimuline, uudishimulik ....................... *Vanemuine on laulujumal 19. sajandi keskpaigast alates välja kujunenud rahvusromantilises eesti kunstmütoloogias, mille peamised loojad olid Friedrich Robert Faehlmann ning Friedrich Reinhold Kreutzwald. Vanemuise kuju loomise allikaks oli tõenäoliselt Kristjan Jaak Petersoni poolt saksa keelde tõlgitud ja kommenteeritud ning 1822. aastal Johann Heinrich von Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kentniß der ehstnischen Sprache" ilmunud Kristfrid Gananderi "Mythologia Fennica" ("Finnische Mythologie"). Peterson märgib oma kommentaarides, et eesti rahvaluules on viiteid laulujumalale, kelle nime ei nimetata, kuid kelle lähedaseks
Kõige selle täitmise kontrollimiseks võis kuningas saata mõisa oma ametnikud, kes jälgisid seaduste täitmist. Siiski toimus jämedal viisil seadustest üle astumine, kui ei olnud kontrolli. Vene võimuga tühistati koheselt (vana hea rootsi aeg) Aadlike seas tekkis reduktsiooniga suur vastuseis Rootsi võimule. Kõige suuremaks vastaseks rootsi võimule kujunes mõisnik Johan Reinhold von Patkul. Ta asus looma liite ja intriige rootsi vastu. Käis poola kuninga juures, vene tsaari juures (peeter I). Tema tegevus oli üheks põhjusks, miks puhkes Põhjasõda. Reduktsiooniga ja aadlike vastuseisuga tekitas rootsi endale halva olukorra. Põhjasõja tekkides ja venelaste rünnakul astusid aadlikud koheselt vene poolele, kuigi talupojad pooldasid rootsit. Palju linnu kaotas rootsi ajal oma linnaõiguse, nt Rakvere, Paide, Viljandi. Seda sp, et rahvaarv oli vähenud
Vabadussõda Aastatuhandeid on Eestimaa, olles oma asendi tõttu ida ja lääne piirimail, olnud maaks kahe erineva kultuuri ja tsivilisatsiooni levikualal. Kaheteistkümnendal sajandil Lääne-Euroopast ristisõdade põhjustel alanud ristiusu levik Läänemere äärsetele aladele oli selleks teguriks, mis tõkestas meist idas asunud slaavlaste püüdlused meie maal alatiseks oma kanda kinnitada. Läänest siia jõudnud ristiusk oli see, mis eraldas eestlaste maa slaavlaste poolt hõivatud aladest.Ei õnnestunud ka Peeter Suurel ega ka teistel temale järgnenud Venemaa valitsejatel eestlasi lääne kultuuri ja tsivilisatsiooni mõjude haardest välja rebida ning slaavilikult idamaiste eluviiside rüppe tõmmata. Eestlaste elulaad, kombed ja kultuur olid omandanud juba sel ajal sügavalt tuntavad läänelikud jooned. Ka hilisem, peaaegu kahesaja aastane allumine Vene tsaaririigi elukorraldustele, ei suutnud teha eestlastest er...
ka ise oma laulude väärtust: ,,Kui minust ükskord kuulukse:"Ta elas ammu!"... Siis püha laulupikse heidan teie hinge, mu haruharvad sõbrad! läbi halli aja" Kristjan Jaak Petersoni loomingust sai alguse eesti rahvuslik kirjandus. Tema looming on uudne, mitmekülgne ja tähendusrikas. Sellesse kuulub ka keelealane tegevus. Tema luuleloomingu põhiosa on heroilis-filosoofilised oodid ja elurõõmsad karjaselaulud ehk pastoraalid. FRIEDRICH REINHOLD KREUTZWALDI (1803 1882) TÄHTSUS · Kreutzwald oli üks esimesi haritud eestlasi, kes jõudis 1833. aastal Tartu Ülikoolis kõrghariduseni. Ta töötas pensionipõlveni Võru linnaarstina. · tegutses aktiivse liikmena Õpetatud Eesti Seltsis (ÕES); · suur osa Kreutzwaldi kirjanduslikust loomingust on rahvavalgustusliku eesmärgiga ta
kuulub Laelatu puisniidule, kust on ühelt ruutmeetrilt loendatud 76 liiki soontaimi (2001. aastal). Floristilise liigestuse alusel kuulub Eesti holarktilise taimestikuriikkonna boreaalse allriikkonna Euro-Siberi regiooni. Sellele regioonile on iseloomulikud laiade lääne–ida suunas venitunud areaalidega, põhiliselt Euro-Siberi, vähemal määral tsirkumboreaalsed (holarktilised) Euroopa ja Euraasia taimeliigid. Esimese Eesti floristilise liigestuse esitas 1925 Karl Reinhold Kupffer, kes jagas Eesti saarte, Siluri ja Devoni allvaldkonnaks. 1935 osutas Teodor Lippmaa edela-lõunast kirde–põhja suunas kulgevale floristilisele piirile, mis ühtib üldjoontes hilisjääaegse jääjärvede ja mere pealetungi kõige laiaulatuslikuma piiriga. T. Lippmaa järgi jaguneb Eesti taimegeograafiliselt lääneranniku ja saarte lääne-allvaldkonnaks, lääneranniku ja saarte ida-allvaldkonnaks, põhjaranniku, Häädemeeste,
Eeposte tegelasteks on vägilased või muinasjumalad. Eeposed väljendavad rahva hingelaadi parimaid omadusi, kujutavad võitlust ülekohtu vastu. Eristatakse rahva- ja kunsteeposi. Rahvaeeposed põhinevad kangelaslugudel, mis laulik on üheks liitnud; kunsteepose on koostanud teadaolev autor rahvaeeposte eeskujul. Vanimad eeposed on sumerite "Gilgemes" ning kreeklaste "Ilias" ja "Odüsseia". Eestlaste eepose "Kalevipoeg" on rahvapärimuste põhjal kirjutanud Friedrich Reinhold Kreutzwald (18031882). Näiteks: sumeri eepos "Gilgames", india "Mahabharata" ja "Ramajana", prantsuse "Rolandi laul", saksa "Nibelungide laul", skandinaavia "Vanem Edda", vene "Lugu Igori sõjaretkest", anglosaksi "Beowulf", armeenia "Sassuuni Davith", hispaania "Laul minu Cidist", soome "Kalevala", läti "Laplesis". Eesti Kirjanikkude Liit kirjanikke koondav organisatsioon, mis asutati 1922. aasta oktoobris Tallinnas. Liidu peamised organiseerijad olid
Eestimaa Ülemmaakohus: Kubermangutasand. Raskemad süüasjad. Aadlike asjad. Liivimaa Õuekohus: Sama mis ülemine, aga Liivimaal. Gustav II Adolf 1611- 1632: Kui tema võimule tuli, sõlmiti Poolaga koheselt vaherahu. Hiljem sõjategevus järkus, kuid ruttu tehti taas vaherahu. 24. Reduktsioon Rootsi võimu ajal Reduktsioon 1680: Riigimõisate tagasivõtmine, kuna Karl XI sai päranduseks tühja riigikassa. Seda laiendati ka Eesti- ja Liivimaale. Tegi head riigile (a aadlikud vastu) Johann Reinhold Patkul: Liivimaa aadlipositsiooni juht. Maanõunik Kutsuti üles aadlike kuninga käske eirama. Mõisteti surma, põgenes. Põhjasõja ajal vihaseim intriigipuhuja Rootsi vastu. Pärisorjust kinnitavate korralduste kinnitamine Eesti maal ja Liivimaal: Eestimaal uuendatud maakorraldus, Liivimaal maapolitseikorraldus. Vakuraamat: Kõik talude koormised märgiti sinna ülesse, vastavalt talude kandevõimele. See piiras mõisavalitsejate kuritarvitusi.
(talupoegade jaoks tähtis). Lsaks piirati abitegu, päevi vähendati ja piirati ka kodukarjaõigust(piirati vitsahoopide arvu jms) Kõige selle kontrollimiseks võis kuningas mõisa saata oma ametnikud, kes järgisid, et mõisnikud seda järgiksid.Loomulikult astuti seadustest üle. Vene aja majandusreglement kaotati kohe ja ka vakuraamatud. Aadlike seas tekkis redukstsiooni järel väga suur vastuseis Rootsi võimu vastu. Kõige suuremaks vastaseks rootsi võimule kujunes mõisnik Johann Reinhold von Patkul, opositsioonijuht mõisnike seas. Patkul asus looma mitmeid liite ja intriige Rootsi vastu. Käis Poola ja Peterburis Peeter I juures, tahtis, et need riigid Roosile kallale tungiks. Patkuli käitumine üheks põhjuseks, miks Põhjasõda puhkes (suht väike, aga ikkagi) Aadlike vastuseisuga tekitas Rotsi endale negatiivse olukorra, Põhjasõja alagdes mõisnikud kohe venelaste poolel, talupojad aga pooldasid rootis võimu.
Nõo Reaalgümnaasium Eesti kümnevõistlus Referaat kehalises kasvatuses Kersti Lentsius 12c Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 AJALUGU.................................................................................................................................. 3 KÜMNEVÕISTLUSE AJALUGU EESTIS...............................................................................4 ALAD..........................................................................................................................................6 100m jooks .............................................................................................................................6 Kaugushüpe .....................................................
t. ajutiselt esineti segakoorina. 1873.aastast alates hakkas koor K. A. Hermanni juhatusel pidevalt tegutsema segakoorina. ,,Vanemuise" seltsi koori asutamine pani aluse organiseeritud kooritegevusele Eestis. Selleks, et tõsta üldist kultuuritaset, korraldas ,,Vanemuise" laulu- ja mänguselts n.n. ,,kuuõhtuid" seltsiliste silmaringi laiendamiseks ja rahvusluse rõhutamiseks. Nendel esinesid tolle aja kuulsad kirjamehed: Friedrich Reinhold Kreutzwald, Jakob Hurt jt. Carl Robert Jakobson pidas selles Tähe tänava seltsimajas ka oma kuulsad ,,Kolm isamaalist kõnet". "Vanemuise" seltsis etendatud näidendid kirjutasid algul papa Jannsen ja Koidula muidugi ise ning esimesiks näitlejaiks olid samuti Jannsenite perekonna liikmed. Nii oli Jannseni perekond ka teerajajaks eesti algavale teatrile. Esimene eesti laulupidu Seoses läheneva priiuse 50 aastapäevaga (50 aastat pärisorjuse kaotamisest
tundeline ja härdameelne. Lisaks pakkusid hernhuutlased talurahvale eneseteostusvõimalusi. Asjata ei võetud nii eestlaste kui lätlaste rahvusliku liikumise sünonüümiks hernhuutlik termin ,,ärkamine". Vennastekoguduste liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks. Lisaks andis hernhuutlaste liikumine tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikuks eestlaste hulgas. Nii Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman kui ka Jaan Tõnisson olid pärit hernhuutlikest perekondadest. Baltisakslus tänapäevases mõistes kujunes välja 19. sajandil. Baltisaksa kultuur koondus Tartu Ülikooli ümber. Omane oli seltsiliikumine, kokku tegutses umbes poolsada baltisaksa seltsi (näiteks Tallinna Muuseumiühing). 1784. aastal rajas August Friedrich Kotzebue esimese asjaarmastajate teatri Tallinnas. Lisaks näidenditele esitati ka laulumänge
Hitlerit vastu võtma, ei saanud ta sügisel teisel katsel kunstiakadeemiasse astuda isegi enam proovijoonistamisele. Seejärel loobus Hitler katsetest kunstnikuks õppida. Hitleril hakkas vähehaaval raha otsa saama. Detsembris 1909 kolis ta Meidlingisse kodutute varjupaika ning 1910. aasta alguses Männerwohnheim Meldemannstraßesse. Viini vaatamisväärsuste maalijana elas ta tagasihoidlikult ära. Et ta ise oli uje, hakkas tema pilte müüma majakaaslane Reinhold Hanisch. Et Hitler tundis end Hanischi ühe äri juures petetuna, usaldas ta piltide müügi nüüd juudist majakaaslasele Siegfried Löffnerile. Augustis 1910 esitas Löffner Hanische peale ühe Hitleri pildi väidetava omastamise pärast Viini politseisse kaebuse. Et aga seejuures selgus, et Hanisch oli end Viinis registreerinud valenime Fritz Walter all, mõisteti Hanisch 11. augustil 1910 seitsmeks päevaks vangi. Aastal 1912
Rannap Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia Tln 2002 17 http://www.videvik.ee/499/alek.html 18 Andersen ,,Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu III" 2002 lk 306-307 12 Eesti rahva rahvuslikule ärkamisele panid aluse meie esimesed kõrghariduse saanud mehed - Jaak Peterson [üliõpilasena], ning arstid Friedrich Robert Faelmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Kõik need mehed olid saanud küll saksakeelse hariduse ning Faelmann ja Kreutzwald kuulusid isegi balti-saksa üliõpilaste korporatsiooni "Estonia", kuid jäid avalikult eestlasteks, sest nad hindasid ja austasid väga kõrgelt oma rahvuslikku põlvnemist. 19 20.sajandil elas Eesti koolielu läbi keerulised ajad. Jämeda
Valk) Braddock, Sarah E.; O´Mahony, Marie. Techno Textiles. Revulutionary Fabrics for Fashion and Design. Thems and Hudson, 1998. (Tõlkinud Piret Valk) Vaarula, Päivi Kankaan kuviointi HAMK Wetterhoff 2004. SIIRTOPAINO SYNTEETTISILLE MATERIAALEILLE. (Tõlkinud Piret Valk) KIRJANDUS: http://pigmenttrukk.weebly.com/ http://kangatrukitehnoloogia.weebly.com/ Siiditrükk Schwalbach, Mathilda V.; Schwalbach, James A. Screen-Process Printing For The Serigrapher & Textile Designer. Van Nostrand Reinhold Company. New York, 1970. Kangatrükk Briggs-Goode, Amanda. Printed textile design. Laurence King Publishing. London, 2013 Pellonpää-Forss, Maija. Kankaanpainanta. Välineet/suunnittelu/painaminen. Taiteteollisen korkeakoulun julkaisu. Jyväskylä, 2009. Forss, Maija. Värimenetelmät. Värjäys/maalaus/kankaanpainanta. Taiteteollinen korkeakoulu, Jyväskylä, 2000. Laury, Jean Ray. Imagery on fabric: a complete surface design handbook. C&T Publihsing, Inc. Lafayette, CA 1997. June Fish
Vanimateks arhitektuurimälestisteks Hiiumaal on kirikud. Oletatavalt valmis Pühalepa Laurentsiuse kivikirik juba aastal 1259. Saarel on läbi aegade olnud ka üle veerandsaja mõisa. Vanimateks Putkaste ja Lauka. Praegu on kuulsaim ja tuntuim Suuremõisa loss (joonis 8.), mille hilisbarokkstiilis peahoone valmis 18.sajandi II poolel. Lossi valmimise ajal külastas Suuremõisat ka Vene keisrinna Jelizaveta Petrovna. Suuremõisaga seondub ka üks kuulsamaid asukaid Ungru krahv ehk parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg (joonis 9.). Ta oli osav äri- ja põllumees, tema rukist tunti ka Amsterdami turul. Ta rajas töökodasid, põletas viina ja ehitas laevu. Aitas päästa ka Hiiu madalale jooksnud laevu. Ungru krahv oli oma eluajal suhteliselt ahne mees, sellepärast süüdistati teda päästetasude väga kõrgeks ajamises, päästetud varade kõrvaletoimetamises ja tollimata kaubaga äritsemises. Parun saadeti Siberisse sunnitööle peale mõisa laeva kapteni tapmist. Oma viimased
Järvamaa Kutsehariduskeskus Eesti kümnevõistlus Referaat kehalises kasvatuses Kristel Eslas PM-20 Türi 2020 SISUKORD AJALUGU..................................................................................................................................3 KÜMNEVÕISTLUSE AJALUGU EESTIS...............................................................................4 ALAD..........................................................................................................................................6 100m jooks..............................................................................................................................6 Kaugushüpe.............................................................................................................................6 Kuulitõuge.........................................
Karl XI (1660)-1672 – 1697) Üle tüki aja Rootsi kuningas, kes ei sõdinud kogu aeg. Teostas siseriiklike reforme Liivimaal: 1680-1681 viidi Eestis läbi reduktsioon (mõisamaade riigistamine) Vähendas talupoegade koormisi, viies sisse vakuraamatud kus kõik talupoja kohustused kirjas olid. Riigimaadel pärisorjuse kaotamine, valmistades ette pärisorjuse täielikku kaotamist. Riigistamise vastu on siinsed mõisnikud – Joh. Reinhold von Patkul (põgeneb ja aitab luua Rootsi- vastast sõjaliitu) Suur nälg 1695-1697 (Eesti ajaloo suurim) – sureb u. 75000 inimest e. iga 5 eestlane. Karl XII (1697 – 1718) – uus kuningas oli noor ja kogenematu (15a.), kelle ajal ka Rootsi suurriik hävis. (Põhjasõjas). Karl XII - võimekas väejuht ja Põhjasõja algusaastatel polnud tema juhitud Rootsi armeele Ida-Euroopas vastast. Karlile sai saatuslikuks Venemaa sõjakäik 1709, kus Rootsi armee hävitati täielikult.
Taanile. August II Tugev tahtis vallutada Liivimaa, et teha lõpp Rootsi ülemvõimule Baltimaades. Ta tahtis arendada Poola majandust, kuid Rootsi konkurents takistas seda. 24. märtsil 1698 sõlmiti Saksi kuurvürstiriigi ja Taani liit. Augustis 1698 kohtusid Peeter I ning Saksi kuurvürst ja Poola kuningas August II Tugev Rava-Ruskas, väikeses linnakeses Lvivist põhja pool, ning leppisid kokku Rootsi-vastases liidus. Liivimaa aadlik Johann Reinhold von Patkul lubas August II-le Liivimaa aadli abi Rootsi-vastases võitluses. Vene tsaar Peeter I ja Poola kuningas August Tugev leppisid kokku, et kogu Vana-Liivimaa peab jääma pärast Rootsi alistamist Poolale. 12. novembril 1699 ühines liiduga Taani kuningas Frederik IV, et tagasi võita Taani kaotatud mõju Läänemerel. Taani mobiliseeris oma sõjalaevastiku ning koondas oma armee Rootsi liitlase Holstein-Gottorpi hertsogiriigi piirile. Hiljem ühines liiduga Brandenburg
“Sprenk-Läte”, lihtsustas klaveri konstruktsiooni nii, et ka vaesemad inimsed said endale seda lubada. On nimetatud Tartu Ülikooli audoktoriks (1935) ning Tallinna konservatooriumi auprofessoriks (1939). Loomingu põhiosa moodustab umbes 200 koorilaulu. 8 Eesti rahvalaul Nimetus rahvalaul (saksa Volkslied) pärineb Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. Vanem rahvalaul ehk regilaul Vanem rahvalaul ehk regivärsiline ehk regilaul tekkis kolmandal aastatuhandel eKr läänemeresoomlaste ja algbaltlaste rahvalaulu vastastikustel mõjutustel.. Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsis sisaldub neli
positiivseid tegelasi, vaid pahad lapsed, näiteks ''Pambu-Peedu,'' ''Seene-Mikk.'' Hindrey piltvärsilugude erijooned – head ja halvad tegelased, inimeste ja loomade vahelised suhted, õpetamine hirmutamise abil, kristlik tonaalsus (halb saab karistatud), konarlik irdriimiga värss, negatiivselt kajastab täiskasvanute maailma (laiskus, ahnus, neegrid, mustlased). 20.sajandi alguse lastekirjandus Lasteluule: ''Talvel'' Reinhold Kamsen, ''Nõmme lillekesed'' E.L. Wöhrmann, Jaan Bergmann Tõsieluline proosa: ''Meie noored'' Jaan Lattik, sisaldab huumorit, laste siseelu, Jüri Parijõgi jätkab stiili. ''Minu esimesed triibulised'' Eduard Vilde, ''Kevade'' Oskar Luts. Muinasjutuline proosa – Ansomardi (Peäro August Pitka) jutustuskogud ''Jalgsemaa Kitse- eide muinasjutud,'' sisaldas kolme juttu, mis panid alguse tondijuttude traditsioonilie. Pitka hukkus 1915 Poolas sõjas. Teoreetilised vaated lastekirjandusele 1920
o 1680. aastal laiendati reduktsioon Eesti- ja Liivimaale, mis tekitas balti aadlis tugevat vastuseisu o Liivimaal langes reduktsiooni alla 4/5 maadest. Eesis 54% ning Saaremaal 30%, seda sellepärast, et Saaremaa oli kõige vähem vallutatud o Kehtestati riiklik kontroll Baltikumi mõisavalduste üle · Reduktsioonivastased o Liivimaa aadlipositsioonijuht Johann Reinhold Patkul (maanõunik), kes mõisteti mässulise tegevuse tõttu Rootsi riigivõimu poolt surma koos vara äravõtmisega, kuid tal õnnestus põgeneda välismaale ning kellest sai Põhjasõja eel intriigide korraldaja Rootsi vastu o Maapäevade tegevus allutati kindralkuberneri kontrollile · Talurahva olukord o 1645. a kehtestati Põhja-Eestis sunnismaisus ja pärisorjus
Stockholmis. Aadelkonna mõju püüdis riik üldiselt vähendada, mistõttu toimus 1680. ja 1690. aastatel Baltikumis ka mõisate reduktsioon. Liivimaal võeti aadelkonna käest ära umbes 80% mõisatest, Eestimaal tunduvalt vähem, alla 40%. Tavaliselt sai endine mõisaomanik siiski mõisarentnikuks jääda. Liivimaal tekitas reduktsioon ka suurt vastuseisu, rahulolemtatute aadlike eesotsas oli Johann Reinhold von Patkul, kes Rootsis surma mõisteti ja seetõttu välismaale põgenes. Patkul hakkas järgnevalt looma liidusuhteid Rootsile vaenulike riikide vahel, aidates nõnda kaasa Põhjasõja puhkemisele. Aastatel 16951697 oli Eestis ja kogu Ida-Euroopas väga tõsine näljahäda, mida on nimetatud ka Suureks Näljaks. Eestis võis sellesse surra umbes 70 000 inimest ehk ligi veerand elanikkonnast. Rootsi ametnikud, kes olukorda pärast nälja lõppu hindasid,
August II Tugev tahtis vallutada Liivimaa, et teha lõpp Rootsi ülemvõimule Baltimaades. Ta tahtis arendada Poola majandust, kuid Rootsi konkurents takistas seda. 24. märtsil 1698 sõmiti Saksi ja Taani liit. Augustis 1698 kohtusid Peeter I ning Saksi kuurvürst ja Poola kuningas August II Tugev Rawa Ruskas, väikeses linnakeses Lvivist põhja pool, ning leppisid kokku Rootsi-vastases liidus. Baltisaksa aadlik Johann Reinhold von Patkul lubas August II- le Liivimaa aadli abi Rootsi-vastases võitluses. 12. novembril 1699 ühines liiduga Taani kuningas Frederik IV, et tagasi võita Taani kaotatud mõju Läänemerel. Taani mobiliseeris oma sõjalaevastiku ning koondas oma armee Rootsi liitlase Holstein-Gottorpi hertsogiriigi piirile. Hiljem ühines liiduga Brandenburg. Liitlased arvasid, et 1697. aastal Rootsis võimule tulnud noor kuningas Karl XII ei suuda sõjalist vastupanu osutada. Sõja algus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
