I Sverige gav samma händelse, förlusten av Finland, upphov till Götiska förbundet osv. Inom akademiska kretsar i Åbo väckte tankar på att endast en finsk nationalkänsla och kultur skulle kunna integrera samhället. Det var en tidig form av fennomani, som hade två linjer: en politisk-teoretisk och en konstnärlig-litterär (intresse för det finska språket, folkdiktningen och – kulturen) ; Zachris Topelius, Andreas Johan Sjögren, Reinhold von Becker. Under dess blomstringperiod under 1820-talet dominerade de politiska aspekterna. Åboromantiken fick ett visst stöd av de ryska myndigheterna eftersom dessa var intresserade av allt som kunde fjärma Finland från Sverige. 18 De konstnärliga och litterära aspekterna dominerade under 1830-, 1840- och 1850-talen, då Helsingfors var händelsernas centrum. Detta kallas också för "den andra nationella väckelsens tid".
See tehtid selleks, et Karl XI sai ametisse astudes tühja riigikassa kaasa. Reduktsiooniga kaasnes ka põhjalik maade hindamine ja kaardistamine, mille tagajärjel talupoegade mõisakoormised viidi vastavusse talude tegelikuu majandusliku kandevõimega. Sisse seati vakuraamatud. Kabeldi teravilja, kanepi, soola jms.-ga. Pulli Hans. Kehtestati ka riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisavalduste üle, sest neid keelati nüüüdsest müüa, osta, vahetada, pantida. Kuninga luba oli vaja. Johan Reinhold Patkul haritud ja kiuslik aadlipositsiooni juht, kes astus üles ignoreerima kuninga korraldusi. 1694. aastast hkkas kehtima uus haldusjaotus: Piir tõmmatu veidi kõrgemale praegusest Eesti-Läti piirist, Valga linn jäi Läti poole nt. Kaks distrikti. 1695-1697 oli näljahäda. Suur nälg. Kõige laastavam näljahäda. Joachim Jhering suutis luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Liivimaal takistas luteri kiriku tegevust katoliku Poola ülemvõim.
aastal hakkas tegutsema majas Ülikooli Klubi. Seitsmekümnendate lõpus oli majas tulekahju, mis andis Klubi direktori sõnul hea võimaluse põhjaliku remondi tegemiseks. Peale pikkasid vaidlusi Ülikooli Klubiga anti maja siiski korporatsioon Rotalia käsutusse, kes tegid majas põhjalikud remondi- ja ümberehitustööd. Hoones on toimunud ka juurdeehitustööd, mille käigus pikendati hoonet ja lisati mõlemale küljele juurdeehitised wc-de ja rendipindade tarbeks.20 Hoone arhitekt Reinhold L.E. Guelke on maja kohta öelnud: ,,Maja asukoht on suurepärane. Ta asus kõrgendikul, peafassaadiga ida poole, madalamas asuva Emajõe oru suunas, sadakond meetrit Riia maanteest ning postijaama väljakust, nii ei jäänud koht liiklusraamistikust eemale. Hoone oli püstitatud klassikalises stiilipuhtuses, kusjuures esileulatuva keskosa ees ülemisel korral, otse peasissekäigu kohal moodustus väike rõdu, mis toetus kahele sambale
ka oli 7aastat. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti mineviku romantiline austaja, mõistis hukka saksa vallutajate julmustning tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust. Faehlmann oli üks eesti eepose mõtte algatajaid. Ettekandes Muistend Kalevipojast, visandas ta eesti kohamuistenditest lähtudes suure osa "Kalevipoja" põhisündmustikust, tema eeltöid kasutas hiljem Friedrich Reinhold Kreutzwald. Eesti keele alal uuris Faehlmann astmevaheldust, sõnade muutmist ja tuletamist ning tegi mõningaid ettepanekuid vana kirjaviisi täpsustamiseks. Faehlmann on maetud Tartu Vana-Jaani kalmistule. Tartus on säilinud ainult üks Faehlmanni elukoht (Ülikooli 21), kus ta elas 4 aastat. Friedrich Robert Faehlmanni monument Kevadel 1927 moodustasid Tartu Eesti Arstide Selts ja Eesti Kirjanduse Selts komitee, mille ülesandeks oli Faehlmanni mälestuse jäädvustamine
Suurbritannia (või isegi Inglismaa), Mari Eli Vabariik või Marimaa, Monaco Vürstiriik või Monaco vürstiriik või Monaco. Meie riigi ametlik nimi on Eesti Vabariik ja mitteametlik Eesti vabariik ehk Eesti. Isikud, olendid Isikute ja muude olendite (ka kujuteldavate) nimed kirjutatakse läbiva suurtähega. Nt · isikud: Juhan, Tiit-Rein Kivi, Charles Darwin, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Vladimir Sidorov, Madelaine Renaud, Kong Fuzi, Jón Ingólfsson, Peeter I, paavst Johannes Paulus II; ka varju- ja hüüdnimed: Linnutaja, Milli Mallikas, Tiibuse Jaak, Mait Metsanurk, Ristija Johannes, Richard Lõvisüda, kuningas Pippin Lühike, Kupja-Prits, Kaval- Ants, Punahabe, Tiiger, Kibe Käsi; 18
Klopstocki) mõju. ·Friedrich Robert Faehlmann- 1798-1850. Oli eesti kirjamees ja arst. Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 18431850 oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti mineviku romantiline austaja, mõistis hukka saksa vallutajate julmuse ning tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust. Oli eepose mõtte algataja. ·Friedrich Reinhold Kreutzwald - 1803-1882. Oli eesti kirjanik ja arst. Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos "Kalevipoeg", sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka "Eesti rahva ennemuistsed jutud". ·Kalevipoeg- eesti eepos. Eepos koosneb 2 sissejuhatusest ja 20 loost, kokku on värsse rohkem kui 19 000. Esimene rahvaväljaanne ilmus tsensuurist pääsemise kaalutlustel Soomes Kuopios 1862 1000 eksemplaris ja levis esialgu tagasihoidlikult.
Vene tsaar Peeter I (võimul aastail 16821725). Sõlmitud liiduleppe eesmärk oli vallutada Rootsilt tagasi kõik maad, mis ta ,,on oma naabritelt röövinud"; lepingu kohaselt pidi Eesti ja Läti alast moodustatama Poolale alluv vasallriik. Koalitsiooni kujunemisel on hinnatud oluliseks August Tugeva teenistusse läinud Liivimaa aadliku, Rootsi keskvõimu reduktsioonikavade ühe ägedama vastase, Johann Reinhold Patkuli (16601707) vahendajarolli -- Eesti- ja Liivimaa eraldamine Rootsist oli Patkuli põhieesmärk, mille nimel püüdis ta ebaõnnestunult ässitada üles kogu Liivimaa aadlit. Vene aeg Eestis (1721-1918) Põhjasõja tagajärjel läks Eesti Venemaa võimu alla. Oma valitsemisaja alguses venelased poliitilistel kaalutlustel halduskorralduses muudatusi ei teinud ja seetõttu säilis Rootsi ajal kujunenud haldusjaotus.
- Suuline=kirjakeelne Kirjaoskamatud Kirjaoskaja, haritud - Kirjaoskuseta Maal elav nn alamkiht Linnas elav nn ülemkiht Johann Gottfried Herder - 1744-1803 - Riias 1764-69 - Volkslieder, 1778-79 (Stimmen der Völker in Liedern) 19. sajand Eesti folkloristikas Estofiilid: 1) Johann Heinrich Rosenplänter 1782-1846 2) Kristjan Jaak Peterson 1801-1822 3) Friedrich Robert Faehlmann 1798-1850 4) Friedrich Reinhold Kreutzwald 1803-1882 ,,Spielgas" avaldas esimese rahvaluule kogumise üleskutse (1843) 5) Arnold Friedrich Johann Knüpffer 1777-1843 Kadrina pastor, üks suurimaid eest rahvalaulude kogu 6) Alexander Heinrich Neus 1795-1876 Estofiilide töö tähendus folkloristika seisukohalt: - rahvaluule kogumise üleskutsed: Beiträge´s saksakeelne, Kreutzwaldilt esimene eestikeelne (Sipelgas I, 1843) - teaduslike seltside loomine
,,Piibo jut" (1840, 1845) - värsivormiline, autobiograafiliste sugemetega dialoog - mõtisklused sõprusest, armastusest, õnne kiirest kadumisest. EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 12 Faehlmann innustas oma tegevuse ja loominguga rahvakultuuri hoogsamat arengut, esimene rahvusliku liikumise ideede väljaütleja. 17. F. R. Kreutzwaldi looming. Eepos ,,Kalevipoeg" ja rahvusliku ideoloogia väljakujunemine. Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) Virumaal Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa poeg, õppis Rakvere saksakeelses koolis, Tallinna kreiskoolis, 1826. aastal astus Tartu ülikooli arstiteaduskonda, mille lõpetades asus Võrru tööle linnaarstiks (1833-1877). jumalakartlikust kodust, saksakeelsest- ja meelsest põhiharidusest hoolimata ei kujunenud temast pietismile kuulekat ja leplikku inimest. Maailmavaadet mõjutas valgustus, ratsionalism, rahvaluule, meditsiin, loodusfilosoofilised tõekspidamised
15. ÄRIPLAANI LISAD Äriplaani lisadesse on soovitatav paigutada plaani toetavad materjalid: uuringud ja analüüsid (turu-uuringud jms); asendiplaanid, skeemid; võtmeisikute CV`d, ametijuhendid jms; hinnapakkumised (vt lisa 1). Kindlasti ei tohi jääda lisadesse oluline, kuid tekstis kajastamata informatsioon. KASUTATUD JA SOOVITATAV KIRJANDUS Juhtimine ja personal. Aktiva. [URL] http:// www.aktiva.ee Kallam, H., Kolbre, E., Lend, E., Möller, L., Reinhold, V., Simson, A-L., Uustalu, A.M., Venesaar, U. 2003. Ärikorralduse põhiteadmised. Külim. Kotler, P. 2002. Kotleri turundus. Tallinn. Pegasus OÜ. Kullerkupp, A. 2007. Äriplaneerimine. Kuidas jõuda õigete otsusteni. Tallinn. Äripäeva kirjastus. Laidre, A., Reiljan, A., Lukason, O. 2004. Ettevõtte loomine ja äriplaan: rakendused tarkvaraga iPlanner. Võru. AS Võru Täht. Pramann Salu, M. 2005. Ettevõtluse alused. Tallinn. Ilo. Miettinen, A., Teder, J. 2006. Ettevõtlus I
Kristjan Jaak Peterson mainis laulujumalat, kelle lähedaseks vasteks on soome Waine-möinen. Siit tulenevalt esitas Faehlmann oma saksakeelseis eesti muistendeis ühe peamise eesti jumalana hallihabemelise Vanemuise, kes tegeles peamiselt laulmisega. 12. Kust pärineb nimi Taara? Kirjelda [nt A. Viirese artiklile toetudes] protsessi, mille vahendusel sai Taarast “vanade eestlaste” pea- või sõjajumal? Taara on Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi arvates muistse eesti jumala nimi. Taara nimi sai tuntuks peamiselt eepose “Kalevipoeg” kaudu. "Kalevipoja" Taara on tuletatud Läti Henriku (Liivimaa Henriku) kroonikas esineva eestlaste (saarlaste) jumalanimest Tarapita, mida kinnitavad ka "Kalevipoja" kommentaarid. Faehlmanni-Kreutzwaldi mõttekäigu aluseks võib olla Tarapita nime tõlgendamine palve-sõjahüüuna “Taara, avita!”, siit ka Taara-nimeline jumal. Osade
,,Iggaüks" - 1802. a kinnitas Aleksander I Eestimaa talurahvaregulatiivi ("Iggaüks"), millega talupoeg sai vallasvarale omandiõiguse ja talukoha põlise kasutamis õiguse jätkusuutlikul talupidamisel. Eestimaa talurahva seadust peeti Liivimaa omast halvemaks. Liivimaa talurahvaseadus nimelt nägi ette talurahvakohtute asutamise, mõisnik võis talupojalt talu ära võtta ainult kohtu otsusega. Eestimaa talurahvaseadus ilmus eesti keeles Keila praost Otto Reinhold v. Holtzi tõlkes (koos sellega 1805 aastal ka kohtuseadus ja vallakohtu käsiraamat). Wiedemann Keeleteadlane, eesti ja teiste soome-ugri keelte uurija. Saksa-rootsi päritoluga Ferdinand Johann Wiedemann (1805-87), sündis Haapsalus ja õppinud Tartu ülikoolis. Ta töötas Tallinnas vanade keelte õpetajana, avaldas mitu soome-ugri keelte grammatikat. Nimetati akadeemikuks Peterburi Teaduste Akadeemiasse. Tema suurteosteks olid eesti-saksa sõnaraamat ja grammatika. H
reeglid on igavesed ja kõigile rahvastele ühesugused. Seetõttu ei uskunud Köler, hoolimata oma rahvuslikut meelsusest, rahvusliku kunsti võimalust. Köleri populaarsemad tööd on "Kunstniku sünnikoht", "Hiiu naised kaevul", "Ketraja", "Ärkamine nõidusunest", oma lihtsastest talupoegadest vanemate portreed, Tallinna Kaarli kiriku apsiidvõlvile maalitud õnnistava Kristuse poolfiguur. Joonis 1. Köleri maalid "Friedrich Reinhold Kreutzwaldi portree" 1864 ja "Truu valvur" 1878. Paul Raud (1865-1930) kuulub realistide hulka. Õppis Düsseldorfi akadeemias, kus oli omandanud baltlastele meelepärase konservatiivse, korrektse, aga kuivavõitu realistliku stiili. Ta maalis tumedaid, vanameisterlikke esindusportreid aadlikest ja Tallinna ülemkihist. Tema maastiku-piltidest, mida ta maalis vaid enda jaoks, on näha aeglane ja ettevaatlik areng impressionismi suunas. Table of Contents 1.1. KUNST 18
o Kuningaks sai nelja aastane Karl XI o Kõik volitused anti kuningale o Kõik mõisad läksid Rootsi kuninga kätesse ja mõisnikud pidid nüüd neid rentima o Mõisaid ei tohitnud vabalt võõrandada vaid pidi taotlema kuninga loa. o Seega hakkas riigis kehtima riiklik kontroll. ÜMBERKORRALDUSED LIIVIMAAL o Reduktsiooniga kaasnes pahameel rootsi võimu vastu. Liivimaa aadlipositsiooniks tõusis Johann Reinhold Patku, kes mõisteti hiljem kohtus surma (põgenes.) o Et redutsiooni läbiviia määras kuningas ametisse Jakob Johan Hastferi. o 1694a saadeti laiali liivimaa rüütelkond, ning allutati rüütelkonna maapäevad kindralkubreneri kontrollile. o Aadli omavalitsus kaotati. o Uue haldusjaotuse järgi prooviti maakonna piire ühendada Eesti-Läti rahvuspiirga (distrikt) TALURAHVA OLUKORD
Tekstide 6 eesmärk on olla pigem õpperaamat ja praktiliste elujuhiste käsiraamat kui kirjandus. Didaktilise valgustuskirjandusega saab alguse eestikeelne proosa, jutulooming. Eesti valgustuskirjanikud: 1. Friedrich Gustav Arvelius „Üks Kaunis Jutto ja Õppetuse Ramat“ (1782), 2. Ludvig von Luce „Sarema Juttu Ramat“ (1807, 1812), 3. Otto Reinhold von Holtz „Luggemissed Tallorahva Mõistusse ja Süddame Juhhatamiseks“ (1817), 4. Friedrich Wilhelm von Willmann „Juttud ja Teggud“ (1782) Kõik nimetatud autorid olid pastorid, eestikeelse koguduse juhid. Arvelius oli nt Alutaguse pastor. Kõik on saanud hariduse Saksamaal, osa on seal sündinud, kuid tagasi tulnud. Eestikeelset kirjandust suunasid teoloogilise haridusega kirikuõpetajad. Kirjanike eesmärk oli muuta talupoeg
Vaatamisväärsuste legendid Legendid: Läänemaa tähtsamate vaatamisväärtuste hulka kuuluvad kindlasti keskajast säilinud kirikud. Nende täpse ehitusaja kohta andmed puuduvad, kuid on teada, et juba 13. sajandi lõpus valmisid kirikud Ridalas, LääneNigulas ja Kullamaal. Maakirikutest on keskajast veel Kirbla, Martna, Noarootsi, Vormsi ning Hanila ja Karuse kirikud. Enne 14. sajandi keskpaika olid Läänemaal püstitatud kõik tähtsamad kihelkonnakirikud. Ehitustegevust soodustas hästitöödeldava kohaliku ehitusmaterjali -- dolomiidi -- olemasolu. Kõik vanimad kirikud on gooti stiilis, ühelöövilised ja algselt ilma tornita. Ühelööviline tornita kirikuhoone vastas tookordses kirikuelus laialt mõju omanud tsistertslaste ja dominiiklaste ehituskunstilistele nõudmistele. Keskaegsed kirikud on suhteliselt väikesed, kuid nende kunstiline mõju väljendub hästivalitud proportsioonides, ruumipildi lihtsas ülevaatlikus ...
ühtluskool: Vallakool- kihelkonnakool- kreiskool- gümnaasium- ülikool. Elementaarkool- kreiskool- gümnaasium- ülikool. · Eestikeelne kirjasõna: 19.sajandi esimesel poolel muutus valitsevaks ilmalik kirjandus, mille peamisteks levitajateks olid kalendrid. 1806.aastal hakkas ilmuma esimene eestikeelne ajaleht- Tarto maa rahwa Näddali-Leht, mille võimud lõpuks sulgesid. Otto Wilhelm Masingu toimetamisel ilmus Marahwa Näddala-Leht ning Friedrich Reinhold Kreutzwald andis mõni aeg hiljem välja ajakirja "Ma-ilma ja mõnda, mis seal leida on". Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aga alguse Johann Voldemar Jannsen, kelle toimetamisel hakkas 1857.aastal Pärnus ilmuma Perno Postimees. · Tuntumad teadlased: Wilhelm Struve(astronoom), Moritz Hermann Jacobi(füüsik), Karl Ernst von Baer(embrüoloogia rajaja). · Vennasteliikumine: sai alguse 18.sajandil. Vennakoguduste kindel organisatsioon ja
siiski kõik Wilhelmi selja taha, tema toetajaskond oli pigem preisimeelne. Wilhelmile eraldati saabumise järel elatiseks osa piiskopkonna linnuseid, asus ta oma võimubaasi laiendama. Saare-Lääne piiskopkonna sisetülid andsid selleks sooda võimaluse ja Wilhelm asus sealete vasallide toel 1530. aastal piiskopiks valitud toomhärra Reinhold Buxhövdeni vastaskandidaadiks piiskopikohale. Konflikt läks 1532. aastal üle avalikuks sõjaks, kui Wilhelm hõivas Läänemaa ja Reinhold kindlustas end saartel. Kuna Wilhelmil puudus suur sõjaline jõud ning välismaised toetajad ei saanud teda aidata, tõmbus ta Läänemaalt tagasi ja loobus Saare-Lääne piiskopitoolist. Koadjuutorivaenus- 1556-1557- Koadjuutirosõda ordu ja peapiiskopi vahel, mis andis tunnistust jätkuvatest lahkhelidest Liivimaal. Konflikti põhjustas Riia peapiiskop Wilhelm oma liitlaste tegevus, mis läks vastuollu Liivi ordu huviga. Lepiti
konna tähelepanu lihtsa inimese ja tema maailma poole. Humanistlikust ideaalist lähtuv mõttesuund tõi kaasa pärimusliku kultuuri uurimise mitmel pool Euroopas ning ootamatult sattusid vaatluse alla ka Euroopa servaaladel elavad ning selle ajani vähemalt kultuurilises mõttes küllalt- ki omaette olnud rahvakillud.1 Eestlase suhteid looduskeskkonnaga on oma maarahva-ainelistes kirjutistes puudutanud mitmed 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse kirjamehed, nagu näiteks Otto Reinhold von Holtz, Otto Wilhelm Masing, Peter August Friedrich von Mannteuffel jt.2 Ka Kristjan Jaak Petersoni pastoraalides on aimatud püüdu edasi anda eestlaslikku loodustunnetust (Speek 2002). Eestlaste esimest rahvuslikku ärkamisaega 1860.–1880. aastail iseloo- mustavad baltisaksa kõrgkultuurist lähtuvate ja sellele vastanduvate eesti soost haritlaste identiteediotsingud. Olukorras, kus talurahvas määratles end peamiselt maaomandi kaudu, sai lähedus paikse küla-
6) Haiku 3. DRAMAATIKA EHK NÄITEKIRJANDUS 1) Komöödia Eduard Vilde ,,Pisuhänd" 2) Tragöödia William Shakespeare ,,Romeo ja Julia" 3) Draama Eduard Vilde ,,Tabamata ime" 4) Jant Oskar Luts ,,Kapsapea" 5) Stsenaarium Albert Kivikas ,,Nimed marmortahvlil" 6) Kuuldemäng 7) Tragikomöödia A. Kivirähk ,,Eesti matus" 4. LÜRO-EEPIKA 1) Eepos Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" 2) Värssromaan Aleksandr Puskin ,,Jevgeni Onegin" 3) Ballaad Marie Under ,,Õnnevarjutus" 4) Valm Ivan Krõlov ,,Luik, haug ja vähk" 5) Poeem B. Alver ,,Leile" KIRJANDUSE FUNKTSIOONID Teadmised Sõnavara Elamused Moraalsed väärtused Aja veetmine Õpetab inimesi tundma Arhitektuur- ,,Triumfikaar", ,, Jumala ema kirik Pariisis" Illustreering- E. Valter ,,Sipsik"
POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt 2012 Filosoofia määratlemine. Poliitikafilosoofia, selle seosed teiste filosoofia harudega ja poliitikateadusega. Esmasel kokkupuutel ja tutvumisel filosoofiaga on just kõige raskem mõista seda, mis see filosoofia õigupoolest on. Aga sellest, kuidas filosoofiat mõistetakse ja käsitletakse, sõltuvad paljude teiste filosoofiliste küsimuste vastused. Enamgi veel, sellest sõltuvad ka probleemide nägemise ja seadmise viisid ning nende lahendamise teed. Poliitikafilosoofia on üks filosoofia haru. Mis on filosoofia? Sellele loomulikule küsimusele ei ole tänapäevani üldtunnustatud ja üldiselt omaksvõetud vastust. Filosoofia (e.k tarkuse armastus) on loomult pluralistlik, ta ,,elab" erinevate filosoofiavoolude mitmekesisusena, nende intellektuaalse konkurentsi ja vastastikuste täiendamistega. Erinevates vooludes võidakse samadele küsimustele täiesti korrektselt anda erinevaid vastuseid. Sisult s...
Rootsile Reduktsiooni lõppfaas · EM- ja Saaremaal reduktsioon(1685-1694) ei puudutanud Rootsi ülemvõimu eelseid eravaldusi · LM-l reduktsiooni laiendamine: - Aadli vastuseisu tõttu otsustas Karl XI tagastada riigile kõik sealsed valdused, mis ei olnud kuulunud keskajal- Poola ajal eraisikutele · LM aadlik, jalaväekapten Johann Reinhold Patkul juhtis LM aadli privileegide ja omavalitsusvõimu kaitsmist 1690ndate alguses: - Mõisteti Rootsis surma kuninga vastase kuriteo tõttu ja põgenes ning jätkas paguluses Rootsi vastast võitlust. Reduktsiooni tulemus Eesti ja Liivimaal Kroonile kuuluvate maade osakaal: A. LM-l 83%(LM aadel kaotas kaks kolmandikku oma maadest) B. Eestimaal 54%(EM aadel kaotas 36% oma maaomandist) C
Eesti ajaloo historiograafia II loeng Balti-Saksa valgustuslik ajalookirjutis 18. sajandi keskpaik 19. sajandi algus. Rõhk harimisel, põhiliselt 18. sajandi mandri Euroopa. Sest rahulolematu feodaalkorraga, kodanluse esiletõus ja hariduse levik on eelduseks uue ideoloogia tekkele. Võimalik muuta maailma. Lähtub varasest ratsionalismist ja humanismist (inimese vabastamine teadmatusest, vabanemine vaimuvaldkonnas kiriku võimust. Valgustajate ideaal: iseseisev, kriitiliselt mõtlev inimene. Püüdlused ühiskonna teenistusse, teenida ühiskonda. Üleüldise hüve mõiste teke. ,,Ideed ja ühiskond" Balti valgustusliikumine. Balti provintsides vararatsionalism. Saksa pietismi katsed reformida sotsiaalset olustikku. Baltimaades ideede eripära, et lähtuvad poliitilistest oludest tugevalt. Vene tsentralismi taotlused kokkupõrkeks Balti autonoomiapüüdlustega (asehalduskord). Talurahvaküsimuse ümber käiv võitlus, pärisorjuse äärmuste terav arvustamine...
Paralleelselt muutub ka inimesekäsitlus traagilisemaks, eksistentsi allegoorias sagedased õudused, vägivald, kannatus. Paavo Matsin (1970) kõigepealt kirjanduslikud eksperimendid, nt ribaraamatud, poeem "Carolus Ernestus Baer" (poeem piltidega, von Baer jutustab oma elust sürrealistlikus laadis, , anakronisme kasutades, omamoodi varjatud autobiograafia näide, alguses kõik justkui Baeri sees, lõpuks võimendub "Välispidiselt" suureks kujundiks), Friedrich Reinhold Kreutzmatsin ,,Must päike" (2017) ajastuvaimuline kriisiraamat, lähtekohaks 19. saj Võru ja Kreutzwaldi toonekurg, hea miljööloome, ebaharilik ümberpööramine). ,,Sinine kaardivägi" (2013) tegevuskoht Riia, kus reaalne geograafia ja läti kultuur seguneb fantastilise väljamõeldud ajakujundi ja sündmustikuga. Magistraalne joon on üliõpilasorganisatsioon (traditsioon, järjepidevus, põlised kombed). Loovuse ja elurõõmu
(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. sajandi alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500–1800. Christoph Cellariuse periodiseering. eristas vana-, kesk- ja uusaja. Sattelzeit. “Sadulaaeg”; periood 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni, mille jooksul justkui ratsutati vanast korrast uude korda. Suur roll Prantsuse revolutsioonil. Enamjaolt loetakse selleks aastaid 1789-1830. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd läänt ja ida kui just põhja ja lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis k...
Tüdruk õppis Mary A. Woodruffi koolis, ning teoses kirjeldab Holden teda veidi rumalana, kuigi Sally teadis üsna palju teatrist, näidenditest, kirjandusest ja muust selletaolisest. "Kuristik rukkis" on aegumatu teos, sest kuigi tegevus toimub 40.aastatel, räägib see lihast ja luust teismelisest, kellel on probleemid, mis pole ka tänapäeval võõrad. Autor kasutab noortepärast kõnepruuki ja see jätab vahetu ja siira mulje. PILET NR.2 1.FRIEDRICH REINHOLD KREUTZWALDI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE. Kreutzwald sündis 1803.aastal mõisteenijate perre. Oma nime sai sünnikoha Ristmetsa järgi. Haridustee polnud pidev, ta töötas nii õppimise vahepeal kui ka kooli lõpetamise järel. Kui ta oli algkooliõpetaja, alustas rahvalaulude ja-juttude üleskirjutamist. Ta otsustas Tüsse arstiks õppima minna. Seal tutvus ta Faehlmanniga, kes temaga sarnases. 1833 lõpetas ülikooli ja võttis vastu Võru linnaarsti töö
Oli võimalik, et eestlane väljus talupoja seisusest, kui ta oli mingil põhjusel vabaks saanud ja sai mingit haridust. Korralikku haridust anti saksa keeles ja kui talupoeg seda omandas, siis see tähendas astumist baltisaksa kultuuriruumi ja saksastusid. Kristjan Jaak Peterson Friedrich Robert Faehlmann (1798-1850) ja Õpetatud Eesti Selts Faehlmanni kunstmuistendid – panid aluse rahvusmütoloogiale, Vanemuine ja Ilmarine, Endla järv. Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) ja “Kalevipoeg” Virumaalt. Tema vanemad olid mõisateenijad. Asus TÜs õppima arstiteadust, töötas arstina Võrus 44 aastat. Kuni oma surmani 1882. Kui Faehlmann oli aktiivne, ürituste algataja, siis Kreutzwald oli eelkõige kirjamees, aktiivselt rahvuslikku liikumist ise ei edendanud. Kalevipoeg ilmus algselt vihikute kaupa, ilmus ka ÕESi toimetistena, ilmus paralleelväljaandes eesti keeles ja saksakeelse tõlkega 1857-1861. 1862 ilmus
..........................................................................................................67 Kristiina Kass.......................................................................................................................................67 3 Eesti rahvalaulud lastele Nimetus rahvalaul (saksa Volkslied) pärineb Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. Lastelaulud on tavaliselt kas laste või vanemate enda loodud. Hällilaul- „Uinu mu väsinud lind, unele suigutan sind...“ Mängitamislaul Hüpitamislaul- „Sõit sõit sõtsele, üle oja onule... Valuvõtu laul- Liisusalmid- Näpunimetused- Õpetuslaulud- Naljalaulud- Mõistatuslaulud-
pillilugude ja laulude noodistusi. Kõige enam materjali on tollest perioodist talletanud sakslased August Wilhelm Hupel (1737-1819) ja Christian Schlegel (1757-1842). 2. periood. Rahvamuusika teadliku kogumise algus. Baltisaksa estofiilide töö tulemusena asutati Tartus Õpetatud Eesti Selts (1838) ja Tallinnas Eestimaa Kirjanduslik Ühing (1842). Mõlema eesmärkide hulka kuulus rahvaluule kogumine. Estofiilidega ühinesid esimesed eesti haritlased Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Rahvaluule tähtsus jõudis ka ärksama talurahvani. Peamiselt koolmeistreid ühendav Eesti Kirjameeste Selts (18721893) võttis oma tööplaani rahvaluule, eriti rahvalaulude kogumise. See üritus saavutas oma kõrgpunkti sajandi lõpukümnendil pastor JAKOB HURDA (1839 1907) juhitud ülemaalise rahvaluulekogumisega, milles osales sadu inimesi. 1888 ajalehes Olevik ilmus rahvaluulekogumise üleskutse "Paar palvid eesti ärksamaile poegadele ja tütardele"
Eelmiste valitsejate poolt era kätesse antud mõisate tagasi võtmine. Tõi kaasa aadlike suure vastuhaku eriti liivimaal. Majanduslike huvide kahjustamine. Seaduslike õiguste rikkumine. Rootsi riigipäeva otsused ei kehti siin ilma maapäeva kinnituseta. 1682a andis rootsi riigipäev kõik volitused reduktsiooniks kunningale. Mõisadest liivimaal 80 eestimaal 54 ja saaremaal 30% . tagasivõetud mõisad anti tavaliselt rendile endistele omanikele. Maksid rootsile rendi masku. Johan reinhold patkul maa nõunik kes tõusis reduktsiooni ajal liivimaa aadli juhiks. 1694 andis stokholmis mässu õhutamise pärast kohtusse. Mõisteti surma kuid põgenes välismaale ja tegutses elulõpuni rootsi võimu õõnestamisega. Talurahva olukord. Erinevalt rootsi talupoegadest kes olid vabad ja isegist riigipäeval esindatud. Säilis eestis sunnismaisus. 1645 kinnitas eestimaa kuberner. Gustav oxenstierna põhja eesti pärisorjuse.mõisniku maale elama asunud vaba talupoeg. Muutus pärisorjaks
Kaire Põder Akad.tee 3 620 4069 Kaire Sõmer tööleping peatatud Kairi Põder Akad.tee 3-246 620 3535 Kairit Kobin tööleping peatatud Kaja Lutsoja Akad.tee 3-455 620 4059 Kalev Jõgi Akad.tee 3-411 620 3967 Kalle Ahi Akad.tee 3-457 620 4065 Karen Voolaid Akad.tee 3-249 620 3537 Karin Lindroos Akad.tee 3-227 620 4103 Karin Reinhold tööleping peatatud Karsten Staehr Akad.tee 3-486 620 4062 Katrin Arvola Akad.tee 3-362 620 3962 Katrin Paadam Akad.tee 3-240 620 4106 Kersti Linask Akad.tee 3-234 620 4120 Kristel Siilak Akad.tee 3-238 620 4107 Kristi Joamets Akad.tee 3-229 620 4101 Kristiina Kerge Akad.tee 3-116 Kristiina Saarniit Akad.tee 3-380 620 4006 Laivi Laidroo Akad
ka eraomandusse jäetud mõisad viidi tagasi lääniõigusele, mis tähendas, et neid ei tohtinud enam vabalt võõrandada (osta, müüa, vahetada, pantida), vaid selleks tuli nõutada kuninga luba seega kehtestati riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisamaavalduse üle ümberkorraldused Liivimaal: konflikt oli kujunenud eriti teravaks Liivimaal, kuna seal oli läänistatud palju maid Liivi aadli opositsiooni juhiks tõusis Johann Reinhold Patkul, kes oli haritud, kuid samas kiusliku loomuga maanõunik, tuntud arvukate kohtuprotsesseidega oma vendade vastu ja teenijate eriti jõhkra kohtlemisega 1694. a anti Patkul ja ta kaaslased Stockholmi erakorralise kohtu alla, kus ta mõisteti surma koos varanduse konfiskeerimisega, aga ometi õnnestus tal põgeneda välismaale, kus temast sai Põhjasõja eelõhtul vihasemaid intriigipunujaid Rootsi vastu
Kuna Läti eksiil valitsus Kuntis Ulmanise juhtimisel palus Eesti abi, et Lätit Landeswehri käest vabastada. 22.06.1919 - Landeswehr sai Eesti sõjaväelt raskeid kaotusi. Edasine pealetung muutus vaenlase jälitamiseks. 23.06.1919 - Eesti väed vallutasid Võnnu. See võit kuulutati rahvuspühaks. 27.06.1919 - Kuntis Ulmanis naases Lättisse ja võttis võimu uuesti enda kätte. 2.07.1919 - Riia langes Eestlaste kätte. Kuulsatest Eesti väejuhtidest langes leitnand Reinhold "Kartets" Sablotnõi, kes oli soomusrongide suurtükkiväe inspektor. Strasdenhoffis algasid uuesti läbiräkimised Eesti ja Landeswehri vahel. Eestit esindas Nikolai Reek. 3.07.1919 - Sõlmiti leping. Saksa väed pidid lahkuma Riiast ja Lätist. Landeswehri ridadest võeti ära kõik sakslased ja alles jäänud armee suunati punaarmee vastu. Eestlased ei tahtnud Lätis enam kaugemale rünnata ja nad jäid oma positsioone hoidma. 28.06
EESTI KESKAEG 06.02.12 Keskajal ei olnud Eestit ja see periood mida me räägime, ei ole keskaeg. Suurel määral see Eesti piiride loomine on aset leidnud keskajal. Kui me räägime sellest, et sellises rahvusriikide ajaloo ettekujutuses vastab üks riik ühe rahva asualale, siis tegelikult ühe poliitilise üksuse elanikkond on üheks rahvaks homogeniseeritud alles riigi poolt, administreeriva tegevuse poolt, kus kesksel kohal on kirikupoliitika ja koolipoliitika. Kui me räägime keskajast, siis me peame arvestama, et ka Eestis puudus eesti kirjakeel, mis oleks ühendanud Lõuna- ja Põhja-Eestit, kes räägivad ju erinevaid dialekte. Kui arheoloogid ja ajaloolased kirjutavad minevikust, siis nad kasutavad mõisteid erinevalt, nt ei saa rääkida Võrumaast, sest Võrumaad ei olnud olemas. Poliitilist üksus Eesti, mis vastaks tänapäeva Eestile, ei ole olnud enne 20. sajandit. Samas keskaegsed autorid kasutasid mõistet Estland sellises tähenduses nagu tänap...
1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega ...
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ...
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad...
Zanrite stiilivõtteid ei tohtinud segada. Ka tegelased liigitati positiivseteks ja negatiivseteks, Klassitsistid jäljendasid antiikkirjandust, mida nad pidasid täiuslikuks ning seetõttu kunsti igaveseks eeskujuks. Klassitsismi põhiliseks kirjandusliigiks kujunes näitekirjandus, selle suurimaks meistriks Moliere. Eesti kirjanduses on klassitsismi jooni Kristjan Jaak Petersoni(oodidntx,möjutused antiikklutuurist), Friedrich Robert Faehlmanni (müüdid) ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi(ulule) loomingus.Arhitektuuris sambad ,3nurksed viilud (TÜ). muusikas Händel 18. sajand - sentimentalism ja romantism Klassitsistid ei hinnanud tundeid, nad püüdsid need allutada mõistusele. 18. sajandi algul tekkis suund, mis oli rõhutatult tundeline - sentimentalism. 18. sajandist kujuneski suurte tunnete sajand, mida iseloomustab mitme rahva võitlus vabaduse eest. Vabadusvõitlus ja
Ka tegelased liigitati positiivseteks ja negatiivseteks, koomilise ja traagilise koosesinemist ühes tegelases peeti sobimatuks. Klassitsistid jäljendasid antiikkirjandust, mida nad pidasid täiuslikuks ning seetõttu kunsti igaveseks eeskujuks. Klassitsismi põhiliseks kirjandusliigiks kujunes näitekirjandus, selle suurimaks meistriks Moliere. Eesti kirjanduses on klassitsismi jooni Kristjan Jaak Petersoni, Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi loomingus. 18. sajand - sentimentalism ja romantism Klassitsistid ei hinnanud tundeid, nad püüdsid need allutada mõistusele. 18. sajandi algul tekkis suund, mis oli rõhutatult tundeline - sentimentalism. 18. sajandist kujuneski suurte tunnete sajand, mida iseloomustab mitme rahva võitlus vabaduse eest. Vabadusvõitlus ja uued ühiskonnakorralduse ideed tulid kõige selgemalt esile Suure Prantsuse revolutsiooni ajal (1789-1794)
M. 1994. Quality of cold-set restructured Ltd. beef steaks: effects of various binders, marination and Berry, B. W. 1987. Texture in restructured meats. In frozen storage. AgResearch MIRINZ Technical Advances in Meat Research, vol. 3, Restructured Report 945. Hamilton, New Zealand: MIRINZ Centre, Meat and Poultry Products, edited by A. M. Pearson AgResearch Ltd. and T. R. Dutson. New York: Van Nostrand Reinhold Farouk, M. M. 2000. Added-value products from beef Company. forequarter muscles. AgResearch MIRINZ Technical Berry, B. W., J. J. Smith, J. L. Secrist, and L. A. Report 766. Hamilton, New Zealand: MIRINZ Centre, Douglass. 1988. Consumer response to restructured AgResearch Ltd. beef steaks processed to have varying levels of con- Farouk, M. M. 2001a. Added-value products from beef nective tissue
Ka tegelased liigitati positiivseteks ja negatiivseteks, koomilise ja traagilise koosesinemist ühes tegelases peeti sobimatuks. Klassitsistid jäljendasid antiikkirjandust, mida nad pidasid täiuslikuks ning seetõttu kunsti igaveseks eeskujuks. Klassitsismi põhiliseks kirjandusliigiks kujunes näitekirjandus, selle suurimaks meistriks Moliere. Eesti kirjanduses on klassitsismi jooni Kristjan Jaak Petersoni, Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi loomingus. 18. sajand - sentimentalism ja romantism Klassitsistid ei hinnanud tundeid, nad püüdsid need allutada mõistusele. 18. sajandi algul tekkis suund, mis oli rõhutatult tundeline - sentimentalism. 18. sajandist kujuneski suurte tunnete 35 sajand, mida iseloomustab mitme rahva võitlus vabaduse eest. Vabadusvõitlus ja uued ühiskon-
vastukaaluks hakati tähtsustama Skandinaavia, Prantsuse ja Itaalia eeskujusid; vahendajaks ja kontaktiloojaks kujunes Soome, kus kaua aega elasid mitu Noor- Eesti juhttegelast. Oluline mõju oli ka pärast 1905. aastat Pariisis pagulastena elanud kirjanikel ja kunstnikel. Kunstiloomingu rõhutatud teadlikkuse nõue tõi kaasa vahetu kokkupuute Euroopa modernismiga (impressionism, sümbolism, juugend), varasemate Eesti kirjanike (Kristjan Jaak Petersoni, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Juhan Liivi) ümberhindamise, stiili- ja vorminõudlikkuse kiire kasvu ning keeleuuenduse. Kõrgtasemeni jõudsid lüürika ja lühiproosa (novell, essee, kirjanduslik manifest); kirjandusteadust avardati voolu- ja vaimuloolise, sotsioloogilise ja biologistliku mõistestikuga. Noor-Eesti juhtmõtted suunasid tugevasti ka kujutavat kunsti, raamatukujundust ning kunsti- ja teatrikriitikat. Korraldati neli kunstinäitust
Tööstusettevõtted peamiselt Vene kapitalil, II kohal väliskapital (Briti, Sa, Pr), III kohal kohalik baltisaksa kapital, alles siis eesti rahvuses ev-d (Tartu telefonivabrik, linavabrikud, Rakke vabrik omanik Kaddak, Viljandis tuletikuvabrik omanik Pohl). Eesti seega üks enam arenenud tööstuspiirkondi Vene impeeriumis. Samas oli suure osas tegemist võõrkapitaliga. Eesti ja ilmasõda (I MS) Arnold Takkin "Eesti I maailmasõja aastail" 1961 Theodor Schiemann, Reinhold Seeberg, Paul Rohrbach Otto von Bismarck "Kui venelased seal (Baltikumis) sakslastelt ka kõik eesõigused võtaks, venestaks, ei esitaks sakslased mingid protesti" Wilhelm II "Kui Venemaal kõik segi läheb, ei jäta ma Balti provintse hätta, vaid lähen appi ja liidan nad Saksamaa külge" Ilmasõja eel püsis põhimõte, et Saksamaa ei sekku Baltikumi küsimustes Venemaa siseasjadesse. Sõja puhkedes püüdsid sakslased panustada Baltikumi suhtes hoopis kolmandatele jõududele (Rootsi)
aastal sisse seatud Krediitkassa, millest mõisad said laenu võtta. Sinna oli riik andnud sisse laenuna üsna suure summa (pool miljonit hõberubla). Sellist kassat sooviti ka Eestimaa alal. Sammud astutakse kiiresti. 1802 kevadel kiirelt koostatakse uus talurahva regulatiiv, mille juunis 1802 Maapäev ka heaks kiidab. Esitatakse kinnitamiseks Aleksander I-le. Keiser ei tekita probleeme, annab oma kinnituse 28.09. 1802. Tehakse ka talupoegadele teatavaks. Teksti tõlkijaks Keila pastor Otto Reinhold Holz (?). Seadus algab sõnadega Iggaüks... Selle kehtestamine jääb 1803. aastasse. Põhipunktid: 31 1) Fikseeriti senised mõisakoormised, need ei tohtinud enam tõusta, vastavalt fikseeritule tuli koostada uued vakuraamatud 2) Talupoegadele anti õigus omada vallasvara, anti õigus seda müüa, pantida, kinkida ja pärandada. Mõisa koormised kui sellised pidid samuti olema korras.
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks ...
koosesinemist ühes tegelases peeti sobimatuks. · Klassitsistid jäljendasid antiikkirjandust, mida nad pidasid täiuslikuks ning seetõttu kunsti igaveseks eeskujuks. · Klassitsismi põhiliseks kirjandusliigiks kujunes näitekirjandus, selle suurimaks meistriks Moliere. Kehtib 3 ühtsuse seadus- aja, koha ja tegevuse ühtsus. · Eesti kirjanduses on klassitsismi jooni Kristjan Jaak Petersoni, Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi loomingus. 77 18. sajand - sentimentalism ja romantism Revolutsioon nurjus: vabadusjoovastus asendus hirmuvalitsuse ja Napoleoni ainuvõimuga. Sellele ühiskonnakorraldusele vastukaaluks sündis uus kunstivool - romantism. Vägivaldsele tegelikkusele ja tundetusele vastasid kunstnikud reaalsusest põgenemise ja tunnete ülistamisega. 18. sajandi algul tekkis suund, mis oli rõhutatult tundeline - sentimentalism. 18.
talurahvaseadustest. Nii jäigi rahvavalgustuslik tee. Teisalt on selle põhjus ka soov rahvast harida. Masing rajas eesti ajakirjanduse traditsioonid, Masingu eeskuju nakatas Faehlmanni ja Kreutzwaldi, samuti Jannsenit. NB! Masing nimetab end kirjutistes sakslaseks ja tituleerib ennast "meie" kui sakslane. Seega säilitas ta tahtlikult distantsi enda ja lehelugeja vahel. Varasem ajakirjanik Eestis Friedrich Reinhold Kreutzwald 1803-1882 Oli päritolult eestlane, pärisorjade laps. Sündis 26. detsembril 1803 Virumaal Kadrina kihelkonnas mõisakingsepa pojana. Õppis algul Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis, hiljem pääses juhuslikult (vanemate palvevendlike sidemete kaudu) Tallinna kreiskooli, kus sai kooliõpetaja ettevalmistuse. Algul töötaski mõnda aega poistekoolides õpetajana, siis läks koduõpetajaks Peterburgi. Seega kogu haridus oli saksakeelne ja ka töötas saksa keeles.
Gower, Power MOSFETS Theory and Application, New York: Wiley, 1989. 504 p. ISBN: 047182867X 18. Hart, D. W., Introduction to Power Electronics, Upper Saddle River, NJ: Prentice Hall, 1997. 418 p. ISBN: 0023511826 19. Heumann, K., Basic Principles of Power Electronics, Berlin [etc.]: Springer, 1986, 294 p. ISBN: 3540161384 230 20. Hoft, R. G., Semiconductor Power Electronics, Krieger, 1991, 384 p., Reprint of Van Nostrand Reinhold, 1986. 384 p. 21. Holmes, D. G. and T. A. Lipo, Pulse-Width Modulation for Power Converters: Principles and Practice, Hoboken, NJ: John Wiley, 2003. 724 p. ISBN: 0471208140 22. Ibrahim, K. F., Electronic Systems & Techniques, London: Addison Wesley; Longman, 1994. 400 p. 23. IEC60747-1, General Remarks on Maximum Ratings and Characteristics. Tests 24. IEC60747-2, Rectifier Diodes 25. IEC60747-9, Insulated Gate Bipolar Transistors (IGBTs) 26. Jacob, J. M
gathered together in Tartu. Though following German patterns, this all-Estonian enterprise became a national tradition and, coloured by the Estonian spirit, expressed the unity of the Estonian people. In its essence this became a spiritual manifestation of national potential. The success of the festival led to more choirs and bands being organised in Estonia. The following year the society would found the first amateur theatre. Dr. Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) was the compiler of the national epic poem, Kalevipoeg, the first Estonian literary work to achieve international recognition, published in sequels between 1857 and 1861; he was a strong influence on the young Estonian intellectuals, a writer, a practising physician, and a member of foreign societies (the Finnish Literary Society and the Hungarian Academy of Sciences). Dr. Karl August Hermann (1851-1909) was a philologist, the most prominent
THE W R I T E R ' S JOURNEY M Y T H I C STRUCTURE FOR W R I T E R S THIRD EDITION CHRISTOPHER VOGLER S C R E E N W R I T I N G / W R I T I N G Christopher Vogler explores the powerful relationship between mythology and storytelling in his clear, concise style that's made i this book required reading for movie executives, screenwriters, playwrights, fiction and non-fiction writers, scholars, and fans of pop culture all over the world. Discover a set of useful myth-inspired storytelling paradigms like "The Hero's Journey," and step-by-step guidelines to plot and • character development. Based on the work of Joseph Campbell, The Writers Jour...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
