Kirikureform. Maareform e. reduktsioon. Karl XII- Rootsi kuningas, kes pääses troonile 15 aastaselt pärast oma isa Karl IX surma Frederik IV- Taani kuningas, ühines August II Tugeva ja Peeter I-ga Rootsi-vastasesse liitu August II Tugev- Poola kuningaks valitud Saksa suurvürst Peeter I- Vene tsaar aastatel 1682-1721. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Johann Reinhold Patkul-maanõunik, kes tõusis Liivimaa aadlipositsiooni juhiks, kutsus inimesi üles ignoreerima Rootsi kuninga korraldusi Joachim Jhering piiskop, kes tegi tegi suure töö luteri kiriku organiseerimisel Eestimaal Johann Fischer- kirikutegelane, Liivimaa kindralsuperintendent Bengt Gottfried Forselius- asutas õpetajate seminari,õpetas kasvandikele lugemist, rehkendamist,saksa keelt ja raamatuköitmist
1870-80 üle eesti. · 1880 peaaaegu täielik lugemis ja 30-40% kirjutamisoskus(tänu rahvakoolidele). EESTIKEELNE KIRJASÕNA. · ILMALIK KIRJANDUS- 19.saj eestikeelses kirjakeeles valitsevaks. - Peamisteks levitajateks kalendrid(sajandi keskel kümmekond) · Tarto maa rahwa Näddali-Leht- esimene eestikeelne(tartumurdeline) ajaleht. · Marahwa Näddali-Leht-Otto wilhelm Masing. · Ma-ilm ja mõnda, mis seal leida on" - Friedrich Reinhold Kreutswald. · ,,Perno Postimees" -J.V.Jannsen , pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele. Ilmus 1857. · Vagakirjandus asendus peagi seiklusjuttude ja sentimentaalse lektüüriga. · ÜHTSE KIRJAKEELE VÕIDULEPÄÄS- 19.sajandi teisel poolel. · Eduard Ahrens- Kuusalu pastor, koostas 1843 uue eesti keele grammatika, aluseks põhja- eesti keskmurre. KIRIK. · LUTERI USU KIRIK- 19.saj ühiskonna vaimuelu oluline kujundaja.
KALEVIPOEG ,,Kalevipoeg" Friedrich Robert Faehlmann. Kunsteepos. 1839- tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja-muistenditest. Pärast Faehlmanni surma jätkas ÕES palvel tööd Friedrich Reinhold Kreutzwald. Algul hakkas lugusid kirja panema proosavormis, hiljem otsustas regivärsilise vormi kasuks. Eesti vanem rahvalaul pigem lüüriline kui eepiline. 1853- algredaktsioon, 12 lugu. Hiljem juurde 8 lugu. Esimene rahvaväljaanne Soomes Kuopios 1862, 1000 eksemplaris. Kokku ilmunud 18 trükki. 2 sissejuhatust, värsse üle 19 000. Algus- Kalevipoja päritolu ja vanemate kirjeldus. Lõpp- Kangelase surm, vanaisa annab talle tööks põrguväravate valvamise.
Põhjasõda (1700-1721). 17. sajandi lõpuaastatel hakkas Rootsi riigile kohale kerkima tõsine hädaoht. Rootsi põlised vaenlased Taani, Venemaa ja Poola otsisid omavahel liitu. Läbirääkimise vahendas Rootsi riigi verevaenlane Johann Reinhold Patkul. Venemaa soovis esialgu vaid Ingerimaad ja Pääsu merele, Taani Lõuna-Rootsit, Poola aga Eesti- ja Liivimaad. Poola kuningas oli 1697.aastal Venemaa toetusel valitud Saksi kuurvürst August Tugev. Prantsusmaa ja Inglismaa sõda 1701.aastal. 1697. Aastal sõitis venemaalt saatkond Lääne-Euroopasse koos Peeter 1-ga. 1699. Aasta suvel Rootsi troonile oli asunud Karl 7. Sama aasta detsembris vormistati Saksimaa pealinnas Drestenis
Maakonna Täitevkommitee Rahvahariduse osakond. Ka Jakob Teder ei jätnud muuseumi. Nende kahe mehe ennastsalgava töö tulemusena ja ENSV Riikliku Kirjandusministeeriumi teadurite abiga, kes koostasid ekspositsiooni, avas Kreutzwaldi muuseum juulis 1941 uksed külastajaile. 9 SAAL Maja kõige avaram ja uhkem ruum on saal. Seintel on palju perepilte, millel on majarahvas: Friedrich Reinhold Kreutzwald, J. E. v. Pancki lõigatud varjupildid perekonnast, tütre Annette Adelheidi ja poja Friedrich Alexise fotod. Aknal õitseb luuderohi. Majaproua Marie Elisebethile meeldis tikkida ning kududa. Muuseumis on säilinud tema mustriraamat, mis pärineb aastast 1763 ja sisaldab vahelehel ka andmeid rahvuselt Marie Elisebeth Saedleri sugupuu kohta. Klaveril on Annette Adelheidile kuulunud noodid. Võrulastel on siin võimalus kuulata head muusikat
Lood lastele 1885-88. Liigiline väljaarenemine 20. sajandi algul (1900-1917). Lastesarjade ja -ajakirjade asutamine, eri kirjandusliikide (ka lastenäidend) väljakujunemine. Lasteajakiri Lasteleht 1901. EKS-i toimetatud seeria Nooresoo kirjavara 1909. Pildiraamatud (koomiksid). Wilhelm Busch ja Heinrich Hoffmann. Karl August Hindrey piltvärsilood alates 1906. Murrang eesti lasteluules: Karl Eduard Söödi ja Ernst Enno looming. Teisi lasteluuletajaid: Reinhold Kamsen, Georg Eduard Luiga. Ansomardi Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud 1901; Lastejutud 1911. Ernst Särgava Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest 1911. Realistliku lasteproosa klassika: Jaan Lattik Meie noored 1907; Oskar Luts, Kevade 1912. August Kitzbergi lastenäidendid (Kaval-Ants ja Vanapagan 1907, Kuri kuningatütar 1909 jt). Küpse kunstitaseme saavutamine Eesti Vabariigis 1918-1940. Väljaannete mitmekesisus, uued laste- ja noorteajakirjad: Laste Rõõm 1921,
Rootsi vastu sõdisid Taani, Venemaa, Poola ja Saksimaa. Taheti lõpetada Rootsi ülemvõim Läänemerel. 2.Tähendus Eestile, 1710.a. 1700-1710 oli Eesti üks sõja lahingutandreid. Sõda ja sellega seotud katk hävitas 2/3 rahvastikust. Põhjasõjaga algas Eestis Vene võimu aeg. 3.Uusikaupunki rahu, sõja tagajärjed. Uusikaupunki rahu sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel 10.sept. 1721 Soomes. See lõpetas Põhjasõja.1721.a. Eesti-, Liivi ja Ingerimaa liideti Venemaaga. 4.Isikud Johann Reinhold Patkul Liivimaa mõisnik, kes läks Rootsi võimuga tülli ning põgenes välismaale ja tegi seal koostööd poolakatega, õhutades neid sõtta astuma. Karl XII Rootsi kuningas, oli sõjale pühendunud August II Tugev Poola kuningas Peeter I Vene tsaar. Ehitas Peterburi linna, võitis Põha sõja. RAHVASTIK. VALITSEMINE 1.Mis põhjustas suuri eestlaste rahvaarvu langusi? 1550 oli 250 000 300 000 elanikku,1620.a-ks Liivi sõja ja katkude tõttu oli rahvastik
Põhjasõda. 1700-1721. Rootsit tabas tõsine hädaoht, kui nende vaenlased, Taani, Venemaa ja Poola, lõid omavahel liidu Johann Reinhold Patku juhtimisel. Kõik nad tahtsid tagasi aada mingit maad. Venemaa ingerimaad ja pääsu merele. Taani aga väikest osa Lõuna Rootsilt ja Poole eesti ja liivimaad. August Tugev sai 1697 aastal Poola kuningaks ja ennem oli ta Saksi kuurvürst. 1697 aastal sõitis Peeter I läbi Riia Lääne Euroopasse ja käskis oma alamatel hakkata vallikraave mõõtma. Rootsi kuningas keelas selle rangelt ära kui teada sai ning Peeter I tundis ennast hingepõhjani solvatuna.
(lektorikursuse avaloeng, käsikiri "Mein Streit mit Nolcken" 1842, eesti keeles "Postimehes" 1899) ning tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust. Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Ettekandes "Die Sage vom Kallewi poeg" (Muistend Kalevipojast (ÕES-is 1839, eesti keeles 1915) visandas ta eesti kohamuistenditest lähtudes suure osa "Kalevipoja" põhisündmustikust ning andis loole sakslastevastase suunitluse; tema eeltöid kasutas hiljem Friedrich Reinhold Kreutzwald. 18401852 ilmus ÕES-i toimetistes Faehlmanni kaheksa saksakeelset kunstmuistendit ("Loomine", "Vanemuise laul", "Koit ja Hämarik" jt.; eesti keeles 1866, 3. trükk 1986), milles eesti rahvamuistendite motiive kasutades (eriti "Emajõe sünnis" ja "Keelte keetmises") ning soome mütoloogia ("Kalevala", Kristfrid Gananderi "Mythologia Fennica") ja antiikmütoloogia eeskujul on välja arendatud pseudomütoloogiline eesti jumalatemaailm
rahvamees, kes oli üks rahvusliku liikumise demokraatia juhte. Suvel 1863 külastas Köler üle pika aja taas kodumaad. Ta pidas eestlaste olukorda täiesti ebarahuldavaks ning soovitas neil võitluses mõisnike vastu rohkem abi otsida Peterburist ja Venemaa võimudelt. Johann Kölerist sai seega Vene- orientatsiooni esimesi selgemaid määratlejaid rahvuslikus liikumises. See omakorda viis lahkarvamustele mitmete teiste rahvuslike tegelastega, eeskätt Friedrich Reinhold Kreutzwaldiga. Paljuski tänu Köleri mõjutustele sai 1864 teoks suurema palvekirja esitamine Aleksander II-le. Kirjas olid esindatud ka tärkava rahvusliku liikumise nõudmised. Johann Küler kirjavahetuses teiste rahvusliku liikumise tegelastega tõusevad sel perioodil esile sellised küsimused nagu Eesti Kirjameeste Seltsi loomine, Eesti ajaloo koostamine, uue rahvusliku häälekandja asutamine. 1864 tutvus Johann Köler Peterburis noore Carl Robert Jakobsoniga ja aitas
*Reduktsiooni alla kuulusid vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisaid *Selles nähti nii majanduslike huvide kahjustamist kui ka kehtivate õiguste rikkumist *Andis sootuks vastupidise tulemuse: kuningas hakkas nüüd nõudma ka nn kaasatoodud mõisate tagasivõtmist *Liivimaal langes 4/5 maadest reduktsiooni alla. Eestimaaloli vastav näitaja 54% ja Saaremaal 30% *Reduktsiooni tulemusena kasvasid riigi sissetulekud märkimisväärselt *Johann Reinhold Patkul õhutas mässu kuninga vastu, sest reduktsioon tekitas mõisnike hulgas äärmist pahameelt. Tema ja ta kaaslased anti mässu õhutamises süüdistatuna Stockholmis kohtu alla. Ta mõisteti surma, kuid tal õnnestus põgeneda välismaale Talupoegade olukord: Agraarolud: *Kõige enam oli Eestis era-ehk rüütlimõisaid, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele *Teise suurema mõisate rühma moodustasid riigi-ehk kroonumõisad, mis kuulusid
Põltsamaa jõe vastaskaldal asuva Uue-Põltsamaaga. Nii palkas ta alalise õuekapelli ja itaalia näitetrupi, kelle primadonnana ülistati kedagi tõmmut neitsit. Alatihti toimusid suurejoonelised jahipeod ja ballid. Von Lauw` õukonna koosseisu kuulus kindlapalgalise kojamaalija-kunstnikuna Christian Welte. J. W. von Lauw` tütre, aadlipreili Helene von Lauw ja parun R. J. von Igelströmi suursuguselpulmapeol 1766. aastal nägi noor Liivimaa kirjanik Jacob Michael Reinhold Lenz, hilisem Goethe sõber, oma esikdraama "Haavatud peigmees" etendust. Draama süzee olevat võetud tegelikust elust nimelt peigmehe sakslasest kammerteener, 7-aastase sõja veteran, oli kättemaksuks oma härrat rünnanud ja teda raskesti haavanud. Tartu Üliõpilasteater esitas sama näidendit Põltsamaa lossi õuel 2001. aasta sügisel, 235 aastat hiljem samas kohas. Kälimeeste Lauw` ja Lilienfeldiga on seotud Põltsamaa majanduslik õitseng 18. sajandi 70.-90. aastatel
Kas see on sakslane ? Hitler jätkab, et pärast seda kohtumist hakkas ta ostma antisemiitlikke brosüüre. Ta jõudis nüüd arusaamisele, et juudid ,,pole mitte eri usku sakslased, vaid omaette rahvas". Viin paistis talle nüüd teises valguses. ,,Kuhu ma ka ei läinud nägin ma juute, ja mida rohkem ma neid nägin, seda teravamalt eristusid nad minu silmis ülejäänud inimkonnast." ,,Neil päevil polnud Hitler mingi juudivihkaja. Ta sai selleks pärastpoole." - Reinhold Hanisch, Hitleri sõber aastatel 1909-1910. Sõjad Esimene maailmasõda tegi Hitlerist Hitleri. Ilma sõjakogemuste, kaotusest tuleneva alanduse ja revolutsioonita poleks äpardunud kunstnik ja ühiskonna heidik avastanud võimalust tulla poliitikasse ja leidnud endale sobivat ametit propagandisti ja õllesaali demagoogina. Hitlerile oli sõda nagu jumala kingitus. Alates 1907. aastast, kui ta Kunstiakadeemiasse sisse ei
Liivimaal ning õppimine Saksamaal oli sõja tõttu pea võimatu. Tartu valiti geograafiliselt heaks aukohaks ning võib ka öeldaa, et taheti vastu astuda katolikule õppeasutustele 25. Iseloomusta lühidalt õppekorraldust Tartu Ülikoolis 17. Sajandil.-Seal oli neli teaduskonda:usu-, õigus-, arsti- ja fillosoofiateaduskond. Õppetöö toimus ladina keeles loengute ja dispuutide vormis. Õpilasi oli seal keskeltläbi sadakond 26. Milline roll on Eesti ajaloos järgmistel isikutel? Johann Reinhold von Patkul; Joachim Jhering; Heinrich Stahl; Johann Hornung; Johann Skytte. Kirjelda nende peamisi saavutusi- Johann Reonhold von Patkul tõusis reduktsiooni eel Liivima aadlipoistsiooni juhiks.1694 anti ta koos oma kaaslastega mässu õhutamise eest kohtusse ning ta mõisteti surma. Ta suutis põgeneda ja temast sai Põhjasõja eelõhtul vihasemaid intriigipunujaid Rootsi vastu. Kättemaksuks saatis kuningas laiali Liivimaa
(adramaade revisjon), nende tulemuste põhjal seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu 3) talupoegadele anti õigus mõisa rentniku peale kaevata 4) mõisa rentnike kodukariõigust piirati, taluperemehi ei võinud mõisas enam üldse karistada 5) talupojad said talude päritava kasutamise õiguse 7. Milline roll oli kuningavõimu ja aadli vastasseisus J. R. Patkulil? Johann Reinhold Patkulist sai aadliopositsiooni juht. 8. Eesti linnade areng Rootsi ajal. Narva. Linnade arengut takistavad tegurid. 16. sajandi lõpus oli Eestis 10 linna: linnade hulgast langes 1599 välja Vana-Pärnu, juurde tulid 1563 Kuressaare (Arensburg) ja lisaks 1584 Valga (Walk) Enne Liivi sõda olid kõik Eesti linnad asunud Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelistel kaubateedel. Sel ajal kulges transiit Narva ja Soome lahe kaudu ning tänu Peipsi
Niguliste muuseumis on välja pandud ka üle saja hauaplaadi. Valdav osa neist 14.–17. sajandist pärinevatest hauatähistest on algselt asunud Niguliste kirikus. Need on väga erinevad ning ilusasti ja kvaliteetselt tehtud, sellepärast et nad on heas seisukorras. Alexander von Esseni ja tema abikaasa Magdalena von Ungerni hauaplaat Niguliste kirikus. Hans von Paykülli hauaplaat Johannes Ballivi hauaplaat: Berend Reinhold von Delwigi hauaplaat: Adam Johann Schrapferi hauaplaat: 10. Mis on kandelaaber? Mille poolest on eriline nigulistes asuv? kandelaaber (ld candela – vahaküünal) - kunstipärane kõrge küünla- või lambijalg Lübecki valukojas valminud seitsmeharuline kandelaaber mis elas üle Tallinna pommitamise ja kiriku põlemise, annetati Niguliste kirikule 1519. aastal. Seitsmeharulise lühtri põhilahendus on pärit Jeruusalemma templist. Säilinud on neid suuri haruldasi
Hiiglase tegudega on seletatud järvede, küngaste, allikate ja kivide päritolu: orud võisid olla Kalevipoja künnivaod, piklikud linnamäed tema magamisasemed, rändrahnud tema lingukivid. Analoogilised muistendid on tuntud paljude rahvaste juures, Eestis on lähedase iseloomuga muistendeid Vanapaganast. Saaremaal kandis hiiumuistendite peategelane Suure Tõllu, Hiiumaal Leigeri nime. Kalevipoja muistendid koos regivärsiliste rahvalauludega olid Friedrich Robert Faehlmannile ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldile aineseks eepose "Kalevipoeg" ettevalmistamisel ja kirjutamisel. "Kalevipoeg" on Friedrich Reinhold Kreutzwaldi koostatud kunsteepos, mida peetakse eesti rahvuseeposeks. 19. sajandil hakkasid eestlased arvama, et neil oleks vaja ka oma rahvuskangelast. 1839 tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja-muistenditest. Rahvasuust pärinevad proosavormis hiiumuistendid pidid saama kangelasloo peamiseks aineks
1869 - organiseeris Vanemuise Selts Tartus esimese ülemaalise eesti laulupeo. 1870 - 24. juunil, Vanemuise Seltsi 5. aastapäeval kanti Tartus ette Lydia Koidula näidend "Saaremaa onupoeg". Seda päeva loetakse Vanemuise teatri ja kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks. Samal aastal jõudis lavale ka Koidula "Maret ja Miina ehk Kosjakased" ning 1871 "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". 1872 - 1878 juhtis teatrit Reinhold Sachker. 1878 - valiti August Wiera Vanemuise Seltsi laulu-, orkestri- ja näitejuhiks. Ta organiseeris käsitöölistest ligi 100-liikmelise poolkutselise kollektiivi ning juhtis teatrit kuni aastani 1906. 1883 - esietendus P.A.Wolffi draama "Preciosa" C. M. Weberi muusikaga. Seda aastat loetakse eesti muusikateatri alguseks. 1903 - hävis tules Vanemuise Seltsi maja Jaama tänavas. 1906 - avati Aia tänaval (praegune Vanemuise tänav) uus teatrihoone, mis valmis Jaan
_____ a Lydia Koidula näidendi ___________________________ etendamisega (mängisid vaid (kes?) ____________) Vanemuise seltsis algab __________________________________ . _____ a toimus sinimustvalge (mis seltsi?)______________________________ lipu sisseõnnistamine (kus?) ____________________ . 1888 kutsub (kes?) _____________________ üles rahvaluule kogumisele (,,Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele") FRIEDRICH REINHOLD _________________________ (1803-1882) Eepos _________________________ 1862 Kangelase 2 heategu (täpne pikk lause): · ____________________________________________________________________________ ; · ____________________________________________________________________________ . Kangelase 2 taunitavat tegu (täpne pikk lause): · ____________________________________________________________________________;
nõusolekut kuna lõunaeestis hakati vastu saaremaal 75% kuningas ei küsi saaremaal isegi nõusolekut liivimaal 83% aadlike privileegi nõrgemini kaitstud ja kus nad suudavad kuninga närvi ajada oma vastasseisuga, liivimaa rahaline panus prast reduktsiooni läbiviimist on märkimisväärne, liivimaal küsiti nõusolekut, aga oldi vastu ja võeti siis jõuga alad tagasi liivimaal protestiavaldused, figuur oli johann reinhold batkul? kerkisid opositsioonilised meeleolud, protest mida kuningale avaldati, tõi kaasa selle et kuningas hakkas ka vastu, selle tulemusena kärbiti kolleegiumi osanikke ja lõpuks pandi kinni ning liivimaa aadlike omavalitsusõigus kaotati üldse ära maapäeva õiguseks jäeti heaks kiita kuninga ettepanekud maksumuudatusteks
arhiiv hävis sõjatules. Kalevlaste esimene kümnevõistlus toimus kümme kuud pärast Stockholmi olümpiamänge 1. juunil (1918. aasta 1. veebruarini kehtinud vana kalendri järgi 19. mail) 1913. aastal Pirital. Võistlus kestis vaid kaheksa tundi. Olümpiamängudel, nagu teada, jagati kümme ala kolmele päevale. "Kalevi" kümnevõistlust alustas 12 meest, lõpetas kuus: Bernhard Abramas), Johannes Villemson, Eduard Hiiop, Leopold Tõnson, Sergei Orloff ja Reinhold Salumann. Võitjaks tuli Abrams üksiktulemused(100 m 13,0, ketas 29.65, kuul 10.15, heitepall 43.77, oda 35.24, kaugus 5.42, kõrgus 1.55, "kepihüpe" 2.90, 110 m "aiajooks" 20,0 ja 1500 m 5.53,8) andsid "Kalevi" tabeli järgi 9289 punkti. Paremuse selgitamisel võeti aluseks "Kalevi" eelmise aasta rekordid. Neid hinnati 1000 punktiga. Rootslased hindasid teatavasti samaväärselt tulemusi, mis olid võrdsed olümpiarekorditega.
sajandil · 1686 sätestati Rootsi kirikuseadusega Baltikumi kirikukorraldus, mis kehtis 1832. aastani · 1689 1710 ilmus esimene Eesti ajaleht, saksakeelne ,,Revalsche Post-Zeitung" · 169597 suur nälg Eestis, suri 70 00075 000 inimest viiendik tolleaegsest eesti rahvastikust · 1697 suri Rootsi kuningas Karl XI, uueks kuningaks sai 15-aastane Karl XII · 1699, 24. august sõlmis Liivimaa aadliopositsiooni pagulasliider Johann Reinhold Patkul volitusi omamata Liivimaa rüütelkonna nimel kuningas August II Tugevaga alistumislepingu · 1699, detsember Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II ning Taani kuningas Frederik IV sõlmisid sõjalise liidu Rootsi kuninga Karl XII vastu · 1700, 12. veebruar August II (Saksi) väed tungisid Liivimaale ja piirasid maikuuni edutult Riiat · 1700, suvi vallutasid taanlased osa Rootsi valdusi Saksamaal · 1700, 19
PÕHJA SÕDA 2010 PÕHJASÕJA ALGUS 17. sajandi lõpuks oli Rootsi kujunenud Läänemerel valitsevaks suurriigiks. Paistis, et hakkab täide minema Rootsi valitsejate unistus muuta Läänemeri Rootsi sisemereks. Kui 1697. a. sai Rootsi troonile 15-aastane Karl XII, lootsid Taani, Venemaa, Saksamaa ja Poola ära kasutada oma vastase noorust ja kogenematust ning sõlmisid Rootsi-vastase sõjalise liidu. Diplomaatilisi niidiotsi aitas liidu loomisel kokku sõlmida Liivimaa aadlik Johann Reinhold v. Patkul, kes oli olnud üks opositsiooni juhte võitluses mõisate reduktsiooni e. tagasivõtmise vastu. Põhjasõda algas Poola kuningaks valitud Saksi kuurvürsti August II Tugeva vägede ootamatu rünnakuga Riia vastu ööl vastu 12. veebruari 1700. Üllatusrünnak ebaõnnestus ja ka Riia kindlused ei osutunud nii nõrkadeks, nagi Patkul oli jutustanud, ning nii tuli Saksi vägedel asuda linna pikaajalisele piiramisele. Karl XII otsustas anda löögi kõigepealt Taanile. Rootsi
Rahulolu tööga Muudatuste protsessis osalemine Rahulolu juhtimisega LÕPETUSEKS: Fanaatik on see, kes ei suuda muuta oma meelt ja kes ei muuda teemat. WINSTON CHURCHILL Et suunda muuta, peab kõigepealt peatuma. ERICH FROMM Anna mulle rahulikku meelt, et leppida asjadega, mida ma muuta ei saa; julgust muuta asju, mida saan, ja tarkust nende vahel vahet teha. REINHOLD NIEBUHR Sinust ei saa kunagi juhti, kui sa kõigepealt ei õpi järgima ja olema juhitav. TIORIO AITÄH !
Kalevlaste esimene kümnevõistlus toimus kümme kuud pärast Stockholmi olümpiamänge - 1. juunil (1918. aasta 1. veebruarini kehtinud vana kalendri järgi 19. mail) 1913. aastal Pirital. Võistlus kestis vaid kaheksa tundi. Olümpiamängudel, nagu teada, jagati kümme ala kolmele päevale. "Kalevi" kümnevõistlust alustas 12 meest, lõpetas kuus: Bernhard Abrams, Johannes Villemson, Eduard Hiiop, Leopold Tõnson, Sergei Orloff ja Reinhold Salumann. Võitjaks tuli Abrams üksiktulemused(100 m 13,0, ketas 29.65, kuul 10.15, heitepall 43.77, oda 35.24, kaugus 5.42, kõrgus 1.55, "kepihüpe" 2.90, 110 m "aiajooks" 20,0 ja 1500 m 5.53,8) andsid "Kalevi" tabeli järgi 9289 punkti. Paremuse selgitamisel võeti aluseks "Kalevi" eelmise aasta rekordid. Neid hinnati 1000 punktiga. Rootslased hindasid teatavasti samaväärselt tulemusi, mis olid võrdsed olümpiarekorditega.
Ksenia Lovkis Anna Zahharova Sander Udam Lauri Veso Aleksandr Vdovets Karoline Reinhold 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391 – tööohutuse ja töötervishoiu raamdirektiiv meetmete kohta, millega soovitakse parandada töötajate tööohutust ja töötervishoidu – nn raamdirektiiv. 1989. aasta raamdirektiivi mõned sätted olid väga uuenduslikud, muuhulgas järgmises. Mõiste „töökeskkond" määratleti nüüdisaegses võtmes kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooniga nr 155, võttes
Põhjasõja tagajärjel sai Venemaa Eesti-, Liivi-, Ingerimaa ja osa Kagu-Soomest ja andis Rootsile tagasi Soome alad ja maksis kahjutasu, Rootsi sai õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa eest teravilja. Isikud ja nende tähtsus ajaloos: Karl XI,- Viis majanduse ja sõjaväe õitsele, sai 4-ja aastaselt Rootsi kuningaks. Karl XII-Noor kuningas, sai 15 aastaselt Rootsi kuningaks, põhjasõjas Rootsi valitseja. Johan Reinhold Patkul- Liivimaa aadliopositsionäär, Rootsi vastase liidu liige, sõlmis August II Tugevaga alistumus lepingu. Katariina II- balti erikord, Venemaa valitseja George Browne- Riia kindralkuberner, oli keskseks tegelaseks balti erikorra elluviimisel. Joachim Jhering- eesti keelne aabits, Kirikukaristuste süsteem Johann Fischer- Liivimaa Kindralsuperintendent, kujunes Karl XI ajal üheks keskseks kirikutegelaseks. Asutas 1684. õpetajate seminari. Andis välja esimese eestikeelse piibli.
t. ajutiselt esineti segakoorina. 1873.aastast alates hakkas koor K. A. Hermanni juhatusel pidevalt tegutsema segakoorina. ,,Vanemuise" seltsi koori asutamine pani aluse organiseeritud kooritegevusele Eestis. Selleks, et tõsta üldist kultuuritaset, korraldas ,,Vanemuise" laulu- ja mänguselts n.n. ,,kuuõhtuid" seltsiliste silmaringi laiendamiseks ja rahvusluse rõhutamiseks. Nendel esinesid tolle aja kuulsad kirjamehed: Friedrich Reinhold Kreutzwald, Jakob Hurt jt. Carl Robert Jakobson pidas selles Tähe tänava seltsimajas ka oma kuulsad ,,Kolm isamaalist kõnet". "Vanemuise" seltsis etendatud näidendid kirjutasid algul papa Jannsen ja Koidula muidugi ise ning esimesiks näitlejaiks olid samuti Jannsenite perekonna liikmed. Nii oli Jannseni perekond ka teerajajaks eesti algavale teatrile. Näidendid Jannseni tegevus laulu- ja mänguseltsis "Vanemuine" tõstis esile uue nõude- eestikeelsete
põhja- või lõuna-eesti keelemurre. 1640-1740 Nõiaprotsessid Eestis. Süüdi mõisteti üle 100 nõia (naised, erakud ja maaravitsejad) Karl XI (1660)-1672 – 1697) Üle tüki aja Rootsi kuningas, kes ei sõdinud kogu aeg. Teostas siseriiklike reforme Liivimaal: • 1680-1681 viidi Eestis läbi reduktsioon (mõisamaade riigistamine) • Vähendas talupoegade koormisi, viies sisse vakuraamatud kus kõik talupoja kohustused kirjas olid. Riigistamise vastu on siinsed mõisnikud – Joh. Reinhold von Patkul (põgenes ja aitab luua Rootsi- vastast sõjaliitu) Suur nälg 1695-1697 (Eesti ajaloo suurim) – sureb u. 75000 inimest e. iga 5 eestlane. Karl XII (1697 – 1718) – uus kuningas oli noor ja kogenematu (15a.), kelle ajal ka Rootsi suurriik hävis. (Põhjasõjas). Karl XII - võimekas väejuht ja Põhjasõja algusaastatel polnud tema juhitud Rootsi armeele Ida-Euroopas vastast. Karlile sai saatuslikuks Venemaa sõjakäik 1708-1709, kus Rootsi armee ja suurriik hävitati täielikult
Tallinna Tehnikaülikool Kemikaali riskianalüüs Pentaklorobenseen Õpilane: Rühm: Juhendaja: Karin Reinhold Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Füüsikalis-keemilised omadused........................................................................... 3 Kineetika ja metabolism......................................................................................... 4 Käitumine looduses...............................................................................................
Olümpiamängude kavas oli 24 spordiala. Esmakordselt heisati olümpiamängudel viie omavahel põimunud rõngaga olümpialipp. Antverpeni olümpiamängudest alates muutus avatseremoonia lahutamatuks ja traditsiooniliseks osaks rahutuvide õhkulennutamine. Eestit esindasid olümpiamängudel: kergejõustiklased: Jüri Lossman (maraton), Aleksander Klumberg (odavise, viie- ja kümnevõistlus), Harald Tammer (kuulitõuge), Johannes Villemson (800 m ja 1500 m jooks), Reinhold Saulman (200 m ja 400 m jooks), Eduard Hermann (käimine), Johan Martin (teivashüpe); maadlejad: Mihkel Müller, Herman Kruusenberg, Eduard Pütsep, Artur Kukk; tõstjad: Alfred Neuland, Karl Kõiv, Alfred Schmidt. Pariis 3. mai - 27. juuni 1924 Olümpiamängudel oli kavas 20 spordiala: kergejõustik (kergejõustikualasid 26), tõstmine, maadlus, poks, vehklemine, laskmine, veepall, ujumine, vettehüpped, jalgrattasõit, moodne viievõistlus, võimlemine, sõudmine, ratsutamine, purjetamine,
toetasid nõudlusi Schleswigi osale, mis kuulus Taanile ja August II Tugev tahtis vallutada Liivimaa, et teha lõpp Rootsi ülemvõimule Baltimaades. Ta tahtis arendada Poola majandust, kuid Rootsi konkurents takistas seda. 24. märtsil 1698 sõlmiti Saksi kuurvürstiriigi ja Taani liit ning 1698 aasta augustis kohtusid Peeter I ning August II Tugev ning leppisid kokku Rootsi-vastases liidus. Liivimaa aadlik Johann Reinhold von Patkul lubas August II- le Liivimaa aadli abi Rootsi-vastases võitluses. 12. novembril 1699 ühines liiduga Taani kuningas Frederik IV, et tagasi võita Taani kaotatud mõju Läänemerel, Taani mobiliseeris oma sõjalaevastiku ning koondas oma armee Rootsi liitlase Holstein-Gottorpi hertsogiriigi piirile, hiljem ühines liiduga ka Brandenburg. (Wikipedia, Põhjasõda) 2.1.2 Põhjasõja otsustavad sündmused Saksimaa jaoks 1700
1848 avaldas ta düsenteeriauurimuse "Die Ruhr-Epidemie in Dorpat im Herbst 1845". Faehlmanni loomingul on selle vähesusest hoolimata eesti kirjanduse rajamises keskne tähtsus. Ta avaldas olulist mõju 19. sajandi II poole eesti kultuurielule. 1936 ilmus Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus (eesti keeles 1976). Hauakivil(Tartu Jaani kalmistul) on tema lemmiklause "Elu on lühike, ideaalid on igavesed." Friedrich Reinhold Kreutzwald (26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, LääneVirumaa 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja arst. Kasvas Kaarli ja Hageri, Ohulepa mõisades, õppis Rakvere köster Gööki algkoolis 1815- 1817, kreiskoolis 1817-1818, Tallinna kreiskoolis 1819-1820, kaupmehe õpilane Tallinnas 1818-1819. Koduõpetaja eksam Tallinnas 1823, koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis 1823- 1826, õpingud Tartu Ülikooli meditsiiniteaduskonnas 1826-1833. 1833
tänu eestikeelsetele luuletustele. Tema sünnipäeval 14. märts on emakeelepäev. * Ülikool taasavati 1802. Varsti sai see tuntuks ka juba mujal maailmas. Tartu Ülikool oli 19. sajandil tähtsaim baltisaksa vaimuilma mõjutaja eesti- ja liivimaal. Üks nimekamaid ülikooli kasvandikke oli nt Karl Ernst von Baer. *Estofiilid- muust rahvusest eesti keelt ja kultuuri harrastanud isikud. Mõjukamad olid kirikuõpetajad. Nt ka arst ja kirjamees Friedrich Robert Faehlmann. Aga ka Friedrich Reinhold Kreutzwald. *Talurahvakoolide võrgu uuendamine oli alanud juba pärisorjuse kaotamisest, aga domineeris ikka koduõpetus. Kooli läksid need lapsed, kes kodus lugemist ja katekismust selgeks ei saanud. Kihelkonna pastor kontrollis koolitööd ja koduõpetust. Sajandi teisel poolel aga tekkisid muutused. Kohustuslikus vallakoolis õppisid 10-13 aastased lapsed kolm talve. Kool töötas liitklassi põhimõttel. Lapsed jagati ühes ruumis kolmeks,
,,Vanemuise laul" jne Tema kui kirjaniku populaarsus põhineb tema jutuloomingul, mis on enamasti õpetliku sisuga ning kirjutatud kalendrite tarbeks. Tema jutuloomingut iseloomustab vesteline laad, huumor, teravmeelne sõnakasutus ja tabav olukordade kujutus Tema ,,Kalevipoja" kirjutamise algatus ja müüdid on üheks esimeseks katseks kasutada rahvaluulet kirjandusliku alusmaterjalina. Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) Sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana Lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli mõisas Rakvere löhedal 1815 vabastas mõisaomanik nad pärisorjusest õppis 1815-1818 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis oli lühikest aega Tallinas äriõpilane viibis vanemate uues elukohas Lääne-Harjumaal Hageri kihelkonnas 1819. a. algul jätkas õpinguid Tallinna kreiskoolis
revolutsioonimeeleolu. 1913. aastal ilmunud kogus "Tuulemaa" kujutab Gustav Suits sellele järgnenud pettumust ja uusi unistusi. I maailmasõja ning 1917. aasta revolutsiooni sõlmküsimusi kajastab 1922. aastal ilmunud kogu "Kõik on kokku unenägu". Kirjaniku hilisluulet on ilmunud kogus "Tuli ja tuul" (1950). Lisaks luulele on ta avaldanud kaks esseekogu: "Sihid ja vaated" (1906) ja "Noor-Eesti nõlvakult" (1931) ning uurimusi eesti kirjandusloost (eeskätt Friedrich Reinhold Kreutzwaldist). Suitsu tööde loetelu sisaldab üle tuhande nimetuse. LÕPP JA ALGUS Kas tunnete : väriseb maa ! Kas kuulete : kisendab veri ! Nüüd tuleb kas ei või jaa ! Nüüd on kallastest tõusnud meri. Olge valmis ! Me seisame kahe riigi väraval : see üks on pimedus ja teine valgus. Me, noored, ootame pilgul säraval : nüüd see ligineb : lõpp ja algus ! Viimaks ometi ! Ernst Enno (8. juuni 1875 7
............................ 12 2 [Type text] SISSEJUHATUS "Ja igal pool on ikka Hurt see, kelle tõde ja soojus ja tahtmise tüsedus, kelle tuli ja auus meel teistele teed valgustab. Tema täis mees sõna kõige paremas mõttes, kelle peale tema rahvas uhke tohib olla, kellele vähesed ligi saavad ulatama," kirjutab Lydia Koidula 1870 Friedrich Reinhold Kreutzwaldile. (Vahtre : 1997) Jakob Hurt oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Ta laiendas kümnest käsust neljanda mõistet, mis tema järgi ütleb: austada oma vanemaid kohustusega austada ka oma vanemate rahvust. See oli otsene ärgitus rahvuslikule liikumisele. ,,Iial pole minetanud aktuaalsust Hurda üleskutse oma rahvale «saada suureks vaimult», mille ta sõnastas aastal 1870
Ühte oru nõlva kaevati grott. Mõistagi istutati kõikjale rohkesti lilli. Efekti mõttes toodi suvel kasvuhoonest pottidega välja ka agaave, loorberipuid ja noori apelsinipuid. 1813. aastal oli neid mõisas 81.Võib- olla sellepärast, et Abja esimene Stackelberg oli südametu ja toores, on tema järeltulijad rahva mällu jäädvustunud hoopis soojemas valguses. Poeg Georg Gotthard Baron Stackelberg sai mõisa enda nimele 1824. aastal, pojapoeg Reinhold (Roman) Johan Woldemar Baron Stackelberg valitses Abjat 1844-1878.Abja mõisas algas talude raharendile viimine 1836. aastal ning nende päriseksmüük 1843. Abja jäi Stackelbergide kätte kuni mõisate võõrandamiseni. 1923. aasta kevadel, kui viimast härrat Charles von Stackelbergi hakati härrastemajast välja tõstma, polnud keegi kohalikest nõus kohtupritstavile appi minema.Võõrandamisjärgselt kolis mõisahoonesse gümnaasium ja 1930
maa elanikkudesse endisse, nimelt lihtsasse talurahvasse puutub, siis ei tarvita nad tänapäeval oma keeles enese kohta mingit üldist nime, vaid kutsuvad ennast maakohtade ja linnade järgi, millele nad on lähimal, siiski teavad mõningad nende hulgast oma maad üldiselt kutsuda „Estima“ ja iseennast „Estlane“, see on eestimaalane.“ (Rätsep 2007: 7) 19. sajandi I poolel hakkas nime Eesti märkima kogu eestlaste asuala, seda hakkas kasutama Friedrich Reinhold Kreutzwald. Sõnaühendit eesti keel kasutati esimest korda meie kirjasõnas 1849. aastal Pärnumaa koolmeistri Berend Gildenmanni poolt tema raamatus „Mailma made öppetuse“ sissejuhatuses. (Rätsep 2007: 8) 4 1.1. Sõna Eesti päritolust Rooma ajaloolasel Publius Cornelius Tacitusel valmis 98. aastal raamat „Germania“, kus kirjeldati Rooma riigi naabruses elavaid germaani hõime, ning raamatu lõpuosas jõuab autor hõimudeni, keda ta nimetab aesti
Tallinna Tehnikaülikool Keemia ja Keskkonnakaitse tehnoloogia Kemikaali riskianalüüs Ksüleen Õpilane: Marvin Üürike Rühm: KAKB61 Juhendaja: Karin Reinhold Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 1 Isomeeride segu füüsikalis-keemilised omadused...............................................1 o-ksüleeni füüsikalis-keemilised omadused.........................................................1 m-ksüleeni füüsikalis-keemilised omadused........................................................2
Tallinna Tehnikaülikool Keemia ja Keskkonnakaitse tehnoloogia Kemikaali riskianalüüs Ksüleen Õpilane: Marvin Üürike Rühm: KAKB61 Juhendaja: Karin Reinhold Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 1 Isomeeride segu füüsikalis-keemilised omadused...............................................1 o-ksüleeni füüsikalis-keemilised omadused.........................................................1 m-ksüleeni füüsikalis-keemilised omadused........................................................2
11.66 46611264944 Krista Count 1 Kristel Kristel Joonas 12.01.74 47401121994 Kristel Kristel Hunt 11.06.52 45206113603 Kristel Kristel Ots 03.02.56 45602039490 Kristel Kristel Arvola 25.01.61 46101252062 Kristel Count 4 Kristina Kristina Jaanus 30.04.79 47904309781 Kristina Count 1 Kristjan Kristjan Reinhold 18.07.63 36307182219 Kristjan Kristjan Martverk 14.11.52 35211145496 Kristjan Kristjan Järv 25.02.80 38002255519 Kristjan Count 3 Kristo Kristo Västrik 16.01.60 36001161262 Kristo Count 1 Käthy Käthy Liivak 01.10.60 46010018107 Käthy Count 1 Külli Külli Lasn 02.10.60 46010028189
Ajalugu. Kõpu Mõis. Juhendaja: Olev Teder. Koostaja: Aivar Rähn Viljandi Ühendatud kutsekeskkool 2008 a. Suure-Kõpu mõisa ajalugu Mõisate rajamine kulges kõige kiiremini Harjus ja piiskoppide valdustes, kus juba 14. sajandil tehti algust talupoegadelt maa vägivaldse äravõtmisega ja nende sunnismaiseks muutmisega. Ordu valdustes oli see protsess palju aeglasem. Sakalas rajati esimene mõis alles 1454. a. Mõisate rajamine kiirenes 16. sajandil. Kõpu mõisat mainitakse esmakordselt 1593. aastal. Selleks ajaks oli asustus Kõpus omandanud üldjoontes hilisematest sajanditest tuntud ilme. Rootsi võimu perioodil jõudis lõpule talupoegade pärisorjastamine. Mõisnike arvates oli p...
vabastada nööriotsa mis oli rõdu küljes kinni?´´ Nagu alati oli Jimmil ka sellele vastus valmis ja ta ütles ´´See on lihtne inspektor Herman. Selle nööriotsa oli kinnitatud kepp ja see oli rõdupostide küljes kinni püsiva pinge tõttu nii, et kui nööri natuke lõdvemaks lasta võid selle eemaldada. Kas te võiksite rõdule minna ja kontrollide? Te peaksite leidma märke sellest kohast kus kepp kinni oli. ´´ Aga miks peaks härra Reinhold (Eleanora panga juhataja) ootama kinnises toas?´´ jätkas inspektor küsimist. ´´Ma arvan, et mõrvar ütles talle et tal on tähtsat informatsiooni ja juhendas teda et ta toa lukku paneks ning sees ootaks.´´ vastas Jim. ´´See on kõik! Te liigute punktist liiga kõrvale! Kes tappis minu parima sõbra, härra Reinholdi!?´´ Karjus peokorraldaja vihaga. ´´Ainult üks inimene, kes maja põhjajoonist väga hästi teab oleks saanud seda teha...ja selle aja
rahuaegne, jõulueelne, sellenimeline • Märkus:Kui ne- või line- omaudssõna juurde kuuluval sõnal on käändsõnaline täiend kirjutatakse sõnad lahku: nelja meetri laiune, suurte linnade vaheline • Nimi, tsitaatsõna, täht, tähtühend või sõnaosa liidetakse -ne või -line-omaudssünaga sidekriipsu abil: Kreutzwaldi-aegne, Tartu-lähedane, sse-lõpuline • Märkus:mitmesõnaline nimi/tsitaatväljend kirjutatakse lahku: Friedrich Reinhold Kreutzwaldi aegne, Esimese maailmasõja aegne. • Number/märk kirjutatakse järgneva ne-või -line-omadus-ga kokku või liidetakse sidekriipsu abil: 25aastane/25-aastane, +märgiline/+-märgiline ARVSÕNADE KLK • Eelneva arvsõnaga kokku kirjutatakse sõnad -teist, -kümmend, -sada. Muud arvsõnad kirjutatakse lahku. • Kui arv on kirjutatud ühesõnaliselt, siis kirjutatakse ta järgneva ne- või -line liitelise omadus-ga kokku, kui arv on kirjutataud mitme sõnaga, siis lahku.
1. Lastekirjandus täiskasvanute poolt lastele kirjutatud, illustreeritud ilukirjandus. Piirjoonteks on kuulumine ühelt poolt ilukirjanduse ning ühtlasi eetika valdkonda ja teiselt poolt mitte- ilukirjanduse ning ühtlasi eetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda. Eetilisuse kriteeriumi silmas pidades kuulub lastekirjandusse ka rahva suuline looming. Osa folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esinevad põhiliigid ja zanrid. Lastekirjanduse poeetika on identne täiskasvanute kirjanduses kasutatavate struktuuri- ja kujundusvõtetega. 2. Väikelastekirjanduse eripärast - Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine, mis s...
Lisaks pakkusid hernhuutlased talurahvale eneseteostusvõimalusi. Asjata ei võetud nii eestlaste kui lätlaste rahvusliku liikumise sünonüümiks hernhuutlik termin ,,ärkamine". Vennastekoguduste liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks. Lisaks andis hernhuutlaste liikumine tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikuks eestlaste hulgas. Nii Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman kui ka Jaan Tõnisson olid pärit hernhuutlikest perekondadest. Baltisakslus tänapäevases mõistes kujunes välja 19. sajandil. Baltisaksa kultuur koondus Tartu Ülikooli ümber. Omane oli seltsiliikumine, kokku tegutses umbes poolsada baltisaksa seltsi (näiteks Tallinna Muuseumiühing). 1784. aastal rajas August Friedrich Kotzebue esimese asjaarmastajate teatri Tallinnas
Eestimaal keelas seadus maksta talupoegadele kullas. Kuldmünte on leitud kõige rohkem linnadest (eelkõige maksti palgasõduritele, siis aadelkonnale). BOND oli Taanimaa vaba talupoeg, kes kandis ja kasutas relva/mõõka. FAEHLMANN ,,Koit ja Hämarik". visandas eesti kohamuistenditest lähtudes suure osa "Kalevipoja" põhisündmustikust ning andis loole sakslastevastase suunitluse; tema eeltöid kasutas hiljem Friedrich Reinhold Kreutzwald. Kui keelati ära tänaval piibuga käimine, ehitas ta oma piibule korstna peale. 2. Periood 10-15. sajand. Meie esivanemaid kutsuti dzuudideks. Nad elasid Peipsi ümber. Dzuudid tulid sõnast võõrad. 6.sajandi zanrid 1) Vana-Roomast Britisse süllaabiline süsteem (rõhuga mängimine lõppriim) KIRJANDUSE 3 KOMPONENTI: 1) Antiikkirjanduse järelmõjud
Frederik IV-Taani ja Norra kuningas 1699-1730 Friedrich Gustav Arvelius- Õhutas oma teoses(1782) kuulekust mõisnikule ja kiitis talurahva alandlikku meelt. Friedrich Wilhelm Willmann- Karja kirikuõpetaja , kelle juturaamatud talupoegade poolt sõna otseses mõttes kapsaks loeti. Fölkersahm- Ruhja parun, tahtis üleminna kapitalistlikule majandamisel, rahrendile ja põldudel palgatöölistele Friedrich Reinhold Faehlmann- Arst, lõi 1838 Õpetatud Eesti seltsi, lõpetas Kalevipoja, hiljem sai TÜ eesti keele lektor Gotthard Kettler-Liivi ordumeister 15591562 ja Kuramaa hertsog 15621587, vallutas Rõngu linnuse. G.IIA.- Rootsi kuningas 16111632. Sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas alla TÜ asutusürikule.
Eestimaal Eestimaa Ülemmaakohtud, Liivimaal Liivimaa Õuekohtud seal arutati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju. Igat kohtuotsust võis muidugi edasi kaevata Rootsi kuningale, mis aga jäi ka viimaseks sõnaks. Reduktsioon aadli maade riigistamine. Johan Skytte Liivimaa kindralkuberner 1629.a. Määrati ametisse Gustav II Adolfi poolt. Gustavi surmaga, aga lõppes Rootsistamine Liivimaal. Liivimaal riigistati 80% aadlike maadest, Eestimaal 54% Saaremaal 30% Johan Reinhold Patkul Liivimaa maa nõunik, seisis aadlike õiguste eest. Mõisteti 1694.a. surma kuninga käskluse eiramise eest. Põgenes Venemaale ja nn. ,,punus Põhjasõda". Talurahvaolukord. 1645.a. fikseeriti talupoegade pärisorjus P-Eestis. Kasvasid talupoegade koormised ja, mille kindlaksmääramine sõltus mõisniku suvast. Rootsi võimu all olemine oli pigem halvendanud talupoegade olukorda kui seda parandanud. 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
