Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti mineviku romantiline austaja, mõistis hukka saksa vallutajate julmuse ning tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust. Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Ettekandes "Die Sage vom Kallewi poeg" (Muistend Kalevipojast) visandas ta eesti kohamuistenditest lähtudes suure osa "Kalevipoja" põhisündmustikust ning andis loole sakslastevastase suunitluse; tema eeltöid kasutas hiljem Friedrich Reinhold Kreutzwald. 18401852 ilmus ÕES-i toimetistes Faehlmanni kaheksa saksakeelset kunstmuistendit ("Loomine", "Vanemuise laul", "Koit ja Hämarik" jt.; eesti keeles 1866, 3. trükk 1986), milles eesti rahvamuistendite motiive kasutades (eriti "Emajõe sünnis" ja "Keelte keetmises") ning soome mütoloogia ("Kalevala") ja antiikmütoloogia eeskujul on välja arendatud pseudomütoloogiline eesti jumalatemaailm. Need
pseudomütoloogiline eesti jumalatemaailm. Eesti keele alal uuris ta astmevaheldust, sõnade muutmist ja tuletamist ning tegi mõningaid ettepanekuid vana kirjaviisi täpsustamiseks. Ta kirjutas kolm antiikset värsimõõtudes luuletust ja dialoogilise luuletuse ,,Suur on, Jumal, su ramm", kalendrites ilmunud jutud ,,Tühi jutt, tühi lori, tühi asi, tühi kõik" ja populaarse ,,Kalendritegija kimbus". Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tõlkelised jutustused ,,Reinuwader Rebane" ja ,,Kilplased" on tänapäeval lasteraamatud. Tema värsiloomingul (kogu ,,Viru lauliku laulud", poeem ,,Lembitu"), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus. Kreutzwaldi peateos, rahvaluuleainest töödeldud rahvuseepos ,,Kalevipoeg", sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Seda teost on tõlgitud mitmesse võõrkeelde. Tema looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu.
Peale II Maailmasõda jäi loss nõukogude sõjaväe valdusse, 1968 otsustas lennuvälja ülem kasutud lossivaremed vedada lennuvälja stardiraja täiteks. Ligi kolmandik lammutati, ülejäänu on õnneks siiani säilinud. Ungru legend Rohuküla maantee ääres köidavad tähelepanu Ungru lossi varemed. Ungru mõisa on kuulsaks teinud Vene tsaari Peeter I ootamatu külaskäik 1715. aastal. Tsaar tuli Ungrusse kohtuma mõisa omaniku parun Reinhold von Ungern Sternbergiga, kuid viimane oli mõne aasta eest surnud ja mõisas elas tema noor lesk. Pärast jalutuskäiku mõisapargis pakuti keisrile kiiruga valmistatud einet. Laua juures ulatas talle üks teener karika, millesse oli graveeritud Rootsi kuninga Karl XII nimi. Otsekohe püüdsid teised karikat tsaarilt tagasi võtta, kuid keiser tõrjus nad eemale ning tühjendas karika hüüdega: "Elagu sõber Karl!" Laua ääres istudes märkas
09.1961 mees Sügis Kaljukits Marek Vassiljeva 29.05.1981 mees Kevad Kaljukits Tõnu Martverk 5.03.1968 mees Kevad Kaljukits Anna Saar 16.07.1982 naine Suvi Kaljukits Angelika Laidvee 9.02.1960 naine Talv Kaljukits Kristina Niit 12.01.1988 naine Talv Kaljukits Allan Miron 11.08.1951 mees Suvi Kaljukits Tanel Kaasik 21.03.1985 mees Kevad Kaljukits Signe Miron 8.11.1955 naine Sügis Kaljukits Lea Reinhold 29.06.1988 naine Suvi Kaljukits Oliver Liisma 19.06.1986 mees Suvi Kaljukits Indrek Jaanus 17.06.1976 mees Suvi Kaljukits Jaagup Valmra 24.07.1981 mees Suvi Kaljukits Jaan Palu 28.02.1981 mees Talv Kaljukits Mart Jüriorg 23.09.1954 mees Sügis Kaljukits Mart Laidvee 23.07.1963 mees Suvi Kaljukits Priit Reinhold 1.10.1981 mees Sügis Kaljukits Henn Karu 18.01.1989 mees Talv Kaljukits
eestlaste kui lätlaste rahvusliku liikumise sünonüümiks. Vennastekogude liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks. Teada on Urvaste talupoegade kirjad oma armsale südameisakesele Zinzendorfile. Vennastekogude liikumine andis tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. Kõrvale ei saa ka jätta liikumise kõlbelise külje tähtsust. Pole ülearune lisada, et nii Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman kui Jaan Tõnisson olid kõik pärit hernhuutlikest perekondadest. 2.baltisaksa kultuur Baltisaksa kultuur keskendus Tartu Ülikooli ümber. Avati joonistuskool, kus õpetajaks oli Saksamaalt pärit K.A.Senff. Tallinnas tegutses kunstnikuna samuti Saksamaalt pärit G.F.v.Kügelen. Baltisaksa kultuuri osaks sai seltsiliikumine. Kokku tegutses umbes poolsada baltisaksa seltsi. Näiteks võis tuua Tallinna Muuseumiühingu
moodustades Rootsi-vastase sõjalise liidu. Rootsi liitlased olid Inglismaa ja Prantsusmaa.Saksamaad, Venemaad, Taanit ja Poolat aitas Liivimaa aadlik Johann Reinhold v. Patkul, kes oli üks opositsiooni juhte võitluses mõisate tagasivõtmise vastu. Põhjasõda algas Poola kuninga Saksi suurvürsti August II Tugeva vägede ootamatu rünnakuga Riia vastu ööl vastu 12. veebruari 1700. Üllatusrünnak ebaõnnestus ja ka Riia kindlused ei osutunud nii nõrkadeks, nagu Johann Reinhold oli jutustanud, ning Saksa väed hakkasid linna piirama. Karl XII otsustas anda löögi kõigepealt Taanile. Rootsi laevastik saatis maale dessandi Taani pealinna Kopenhaageni juures. Oma vägede eesotsas merre hüpanud Karl XII juhtimisel purustati kaldal oodanud Taani väed. Traventhali rahu kohaselt astus Taani augustis 1700 sõjast välja. Narva lahing Karl jõuab oma peavägedega Pärnusse 1700. a. sügisel , et minna appi piiramisrõngas olevale Riiale
baltisaksa literaadid, valgustajad ja estofiilid. Estofiilide tegevus eesti keele ja kultuuri uurimisel Õpetatud Eesti Seltsis (asutati 1838) valmistas rahvuslikku ärkamist ette. Eelärkamisajal tekkis ühtne kirjakeel, laienes koolivõrk ja eestlaste haridustase kasvas, millega kaasnes eneseteadvuse kasv ning maailmapildi avardumine. Hakkas kujunema rahvuslik aktiiv, mille tuumikuks olid tol ajal kirkuõpetajad ja koolmeistrid. Friedrich Robert Faehlmann - ,,Kalevipoeg" Friedrich Reinhold Kreutzwald - ,,Kalevipoeg" Rahvusliku ärkamise algus Ühiskonnaelus toimusid suured muutused ka täna raudteede, tööstuse, linnade arengu läbi. Majandusliku aluse pani murrang omandisuhetes - talude päriseksostmine ja eestlastest maaomanike kihi tekkimine. Kultuuris toimus suur edasiminek: kirjaoskus sai üldiseks, eestikeelne trükisõnas kasvas, aegapidi tekkis laiahaardeline eestikeelsete kultuurikanalite võrk
olid Mooste ja Kauksi veel 1686. aastal. 17. sajandi lõpul läks Mooste tagasi riigi omandusse. 1.2 18.sajand Mooste mõis on väga paljude omanike käes olnud ning seega on 18. sajand üpris segane. 8. mail 1717 kinkis Peeter I Mooste ja Kauksi mõisad riiginõunik krahv Paul Jagusinskyle, kes müüs peagi valdused nüüd juba ühendatud Mooste mõisana ülemtallmeister krahv Carl Gustav Löwenwoldele. Tema pojalt, ülemõuemarssal krahv Gustav Reinhold Löwenwoldelt läks mõis Stockholmi Õuekohtu president parun Otto Reinhold Strömfeldile, kes aga müüs selle 1741. aastal koos Luunja mõisaga krahv Ernst Münnichile. Üsna pea pärast mõisate omandamist konfiskeeriti aga krahv Münnichi varandused ning Mooste anti rendile kaptenilesk Hedwig von Strykile (sündinud Stärck). Kuid juba 1744. aasta juunis kinkis keisrinna Elisabeth Mooste krahv Münnichi isa vennale, ülemõuemeister vabahärra Christian Wilhelm von
Järvamaa kutsehariduskeskuses põllumajandus PM41 Äriplaan Juhhu Karli OÜ Urmo Reinhold Särevere 2016 1. Äriplaani kokkuvõte Minu ettevõte – Juhhu Karli OÜ- on loodud 2016.a. aprillis. Omandivorm on osaühing, omanik olen 100% mina ise. Esimese aasta lõpuks on omakapitali kokku 395873€. Mul on olemas vastav haridus ja ka praktilised kogemused. Minu ettevõte tegeleb maheteravilja kasvatamisega. Ettevõttel on olemas 60 ha põllumaad. Viie aasta pärast on mul põllumaad 100 -1000 hektarit ja tahan ehitada suurema kuivati ja lao. Siis saan ka palgata tööjõudu
mõtlemisest jne. Eesti mütoloogiast on üsna vähe andmeid, kuna eesti rahvapärimust hakati rohkem uurima ja koguma alles 19. sajandil. Selleks ajaks olid paljud müüdid ununenud ja rahva mälust kustunud. Siiski peame olema õnnelikud, et midagi on säilinud ja nii saame pilgu heita oma esivanemate mõttemaailma. Tänu selle eest, et meil on siiski üsna palju müüte säilinud, peame kindlasti ütlema ühele tuntud eesti müütide kogujale Friedrich Reinhold Kreutzwaldile, kes on koostanud rahvaluuleainelisi teoseid (,,Eesti rahva ennemuistsed jutud", ,,Kalevipoeg"). Rääkides eesti mütoloogiast, ei tohi mainimata jätta ka Friedrich Robert Faehlmanni, kes eesti kohamuistenditest lähtudes visandas suure osa ,,Kalevipojast" (,,Kalevipoja" pani lõplikult kokku Kreutzwald). Just Faehlmann arendas saksa ja antiikmütoloogia eeskujul välja pseudomütoloogilise eesti jumalatemaailma. Tänu Faehlmanni tegevusele hakati ka muudes
18. Mis aastal algas tartus tööstuslik õlletootmine? Tööstuslik õlle valmistamine Eestis sai alguse keskajal kloostrites, linnades ja mõisates. Põhjasõda ja katk paiskasid majanduse kaosesse ning andis hoobi ka senisele õlle valmistamise süsteemile. Kohalik õlletööstus toibus alles 18. sajandi lõpul. Tartus hakkasid 19. sajandi algul välja kujunema üksikud õllekojad (1820.a. oli neid 4-5). 1825.a. saabus Tallinnast Tartusse õllepruul Justus Reinhold Schramm, kes hakkas siin 1826.a. õlut valmistama. Tivoli nime all ehitati 19. sajandi lõpul punastest tellistest Tähtvere mäele võimas õlletehas. 1912.a. otsustati liituda rahvusvahelise õllekontserniga A Le Coq. 19. Milline oli meie veinitööstuse olukord Leonid Päikesekuninga alias L.I. Breznev kuldajastu lõpul (1975...1982)? Millised veinitööstused meil töötasid, mida head seal toodeti? Millised tööstused on meil praegu?
majanduskohustused kooskõlla reaalusega, talude pärimisõigus kehetstati ja kõigil oli õigus kaevata mõisnike peale. Kui 1680. aastal tuli troonile Karl XI, kes sai päranduseks tühja riigikassa, alustas reduktsiooniga ehk erakätesse antud riigimaade tagasivõtmisega, siis hakkas tasapisi kogu valitsemiskord muutuma absolutistlikuks. Tol ajal anti talupoegadele õigusi juurde, kuid mõisnikke selline korraldus ei toetanud ning nad hakkasid kuningale vastu. Mässu juhtis Johann Reinhold Patkul, kes hiljem anti kohtu alla süüdistatuna kuninga reetmise eest. Peale seda kaotati Liivimaal peaageu kõik aadliomavalistused ning Karl XI suutis 17. sajandi lõpuks oma võimu maksma panna. Ma arvan, et kuigi valitseja peab olema karm, et kogu valitsus toimiks, ei tohi olla liiga karm. Liigne absolutism ei tule minu arvates kasuks. Kuna Venemaa oli pärast Põhjasõda väga ebakindel tegi ta Balti aadli poolehoiu saamiseks
Eesti koolilapsed maailma mõõtkavas ühed kõige paremini haritud. Kui inimene õpib, teeb ta seda temale ainuomasel viisil- see ongi inimese õpistiil. Ei ole olemas õiget või valet, head või halba õpistiili. Olles ise loengus panen enda jaoks alati kirja tähtsad asjad ja mõnikord lisan sinna juurde mõne huvitava joonistuse. Algklassides meeldis mulle väga kõva häälega ette lugeda oma koolitöid. Õpetajatel endal on samuti oma õpistiil ja eelistused Doktor Reinhold Niebuhr on kunagi öelnud: Jumal, anna meile kannatlikkust taluda asju, mida ei saa muuta, julgust muuta asju , mida saame muuta, ja tarkust eristada üht teisest. I
Roberts ,,Kolm graatsiat" koopia asub Dresdeni maaligaleriis. 18.Portree- teatavat isikut või isikuid kujutav kunstiteos ja -zanr skulptuuris, maalikunstis, graafikas, fotograafias. Anton Hansen Tammsaare portree 1927. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi portree nimega "Kaugelt näen kodu kasvamas". Ants Laikmaa 1924. "Mutti. Marie Underi portree", 1904. 19.Autoportree- portreezanri alaliik, kunstniku kujutis iseendast.
· 1839. aastal õpetatud eesti seltsis peetud ettekandes esitas ta rahvaluulest tuntud kalevipojast rahvuseepose loomise idee, mille teostas hiljem Fr. R. Kreutzwald. · Faehlmanni enda töödest on kõige enam tuntud lugu koidust ja hämarikust. · Suri tartus 22. aprillil 1850. aastal, maetud Tartu Jaani kalmistule. · Tema lemmiklauseks oli ,,Elu on lühike, ideaalid on igavesed." See on ka kirjas tema hauakivil. Friedrich Reinhold Kreutzwald · Fr. R. Kreutzwald sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana. 14. detsembril 1803. aastal. · Tulevane kirjanik õppis 1815-1818 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis. · Pärast kreiskooli lõpetamist 1820 oli Kreutzwald õpetaja Tallinna 2. poistealgkoolis. · Sooritas 1823. aastal algkooliõpetaja eksami. · 1826. a. algul tegi ta Tartu ülikooli sisseastumiseksamid ja immatrikuleeriti arstiteaduskonna
maarahva keele ja kultuuri vastu, olgugi et see huvi oli valdavalt teoreetiline. 1838. aastal Tartus asutatud Õpetatud Eesti Selts koondas selliseid estofiile ja seltsi koosolekutel teoretiseeriti ka eesti ja läti talupoegade etnokultuurilise saatuse üle. Selline vaimutöö valmistas ette ka hilisema eesti rahvuseepose ,,Kalevipoeg" valmimist, mille loojateks said seltsi eestlastest liikmed, arsti haridusega Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Eepose mõju ilmnes ennekõike eesti haritlaste järgmises põlvkonnas, rahvusliku ärkamise sisulistes läbiviijates. Koos majanduslike võimaluste suurenemisega toimus tõus ka vaimuelus, milleks leidus nüüd üha rohkem vahendeid. Ärkamisaja kolle ei olnud sugugi Tallinn, mis sel ajal oli üpris vaene ja ajast maha jäänud tsaaririigi provintsilinn, vaid Mulgimaa ja siinsed rahvuslikult meelestatud koolmeistrid. Just talupoegade seas küpsesid
07.2020 4 Angelika Laidvee 9.02.1960 naine Talv 9.02.2020 7 Kristina Niit 12.01.1988 naine Talv 12.01.2020 7 Allan Miron 11.08.1951 mees Suvi 11.08.2020 2 Tanel Kaasik 21.03.1985 mees Kevad 21.03.2020 6 Signe Miron 8.11.1955 naine Sügis 8.11.2020 7 Lea Reinhold 29.06.1988 naine Suvi 29.06.2020 1 Oliver Liisma 19.06.1986 mees Suvi 19.06.2020 5 Indrek Jaanus 17.06.1976 mees Suvi 17.06.2020 3 Jaagup Valmra 24.07.1981 mees Suvi 24.07.2020 5 Jaan Palu 28.02.1981 mees Talv 28.02.2020 5 Mart Jüriorg 23.09
ajas ja ruumis. Novell erineb romaanist lühiduse ja keskendatuse poolest Üleminekuzanriks eepika ja lüürika vahel võib pidada poeemi, milles on ühendatud mõlema, nii proosa kui ka luule tunnusjooned. Poeemi iseloomustavad jutustav laad ning värsimõõt ja riim. Eepos Pikk jutustava sisuga, enamasti värssidest kirjutatud teos, mis on välja arenenud mütoloogiliste kangelaste ülistuslauludest. Kalevala- Elias Lönnrot Kalevipoeg- Friedrich Reinhold Kreutzwald Romaan Ulatuslik jutustav kirjandusteos, mis on tavaliselt kirjutatud proosavormis. Eduard Vilde, Anton Hansen Tammsaare Jutustus Sündmustiku haardelt on see novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum Kolm Põhikompunenti on süzee, tegelased ja miljlöö. Tegelsi kujutatakse arengus. Miljöö hõlmab pikki ajavahemikke ja erinevaid tegevuskohti. Ivan Turgenev, Anton Tsehhov, Mark Twain Novell
sajandil. Esimesed selles vallas olid baltisaksa estofiilid. Johann Heinrich Rosenplänter andis välja eesti keele uurimisele pühendatud ajakirja ja kutsus üles koguma rahvapärimust. Arnold Friedrich Johann Knüpffer kogus ja andis välja Kadrina rahvalaule ja jutte. Alexander Heinrich Neus kogus ja avaldas regilaule. Friedrich Robert Faehlmann pani oma kunstmüütidega aluse eesti pseudomütoloogiale ning kogus Kalevipoja-muistendeid rahvuseepose tarbeks. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi töös võib näha eestikeelse folkloristika algeid. 1888. aastal avaldas Jakob Hurt üleskutse "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", kutsudes kõiki kirja panema rahvamälestusi ehk vanavara, sisuliselt rahvaluule tähenduses. Hurdale tegi kaastööd ligi 1400 korrespondenti, kujunesid kogumise, säilitamise ja avaldamise põhimõtted. Hurda algatusel koostati esimesed eesti rahvaluule teaduslikud väljaanded, alguse sai hiigelsari "Monumenta Estonia Antiquae".
hulgast) Maakohtud Talupoegade ja mitte aadlike süüasjad Meeskohtud (maakonnas) Ülemkohus Raskemad ja aadlike kuriteod Õuekohus (Tartus) (Tallinnas) Rootsi riigivõim ja balti aadel Karl XI reformid (1680. aastatel) kuningavõimu tugevdamiseks ja aadli võimu nõrgestamiseks: 1.Riigikassa paremaks täitmiseks reduktsioon mõisate taasriigistamine. 2.Liivimaa aadliopositsiooni mahasurumine: · Johann Reinhold Patkul anti koos kaaslastega kohtu alla ja mõisteti mässu õhustamises süüdi. 3.Aadli omavalitsuse piiramine Maapäev allutati kindralkubernerile. 4.Uus haldusjaotus maakonnapiirid viidi kokku rahvuspiiridega (Eesti-Läti piir). Balti erikord Eesmärk: saada Vene riigile kohalike baltisaksa aadlike toetus. 1.Toimus restitutsioon riigistatud mõisate tagastamine endistele omanikele. 2.Liivimaal ja Venemaal tollipiir 3.Jäi kohalik võim 4.Saksa aadlike privileegid 5
Second level Third level Fourth level Fifth level to edit Master text styles Second level Third level Varased luulekogud Fourth level Fifth level Moment I Koos Marie Heibergi, Richard Rohti ja Reinhold Vellneriga Sümbolistlik ja impressionistlik Albumi kaanel oli vaas krüsanteemidega, millest sai alguse Visnapuu komme kanda nööpaugus valget krüsanteemiõit Album sai suure kriitika osaliseks Visnapuu Siurulasena Visnapuu oli üks "Siuru krüsanteemidest" Esimene, kes hakkas lõhkuma rühmituse ühtsust seestpoolt Tüli Underiga Lahkus Siurust Gailitiga Luule oli hoiakutelt ja vormikeelelt oli teistest vaheldusrikkam Rohkem oli vahetut hingestatust ja isikupära
kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega ning planeeriti esinduslikke linnaosi. [1] 2 LAUPA MÕIS 2.1 Ajalugu Eesti üks kauneimaid ja esinduslikemaid mõisahooneid neobarokne Laupa mõis asub Pärnu jõe ülemjooksul Türi külje all Laupa külas. Mõisa asutajaks peetakse Rootsi ratsaväeohvitseri Claus Trällot, kes ostis Laupa küla 1614. aastal kuningas Gustav II Adolfi käest. 1630. aastal kingiti mõis Reinhold von Fersenile, kelle järeltulijatele kuulus Laupa mõis aastani 1849. Viimaste omanike, von Taubede, tellimisel 1905. aastal ehitatud peahoone rajati arhitekt Jacques Rosenbaumi juhendamisel seal varem eksisteerinud, kuid tules hävinenud puidust härrastemaja asemele, mis õnnistati sisse jaanuaris 1913. [4,5] Alates 1922. aastast tegutseb mõisas kool. Aastal 2010 lõppesid mõisas suurejoonelised Pärnu REVi pool teostatud restaureerimistööd, mille kogumaksumus oli 20 miljonit krooni.
1784 Pearaharahutused. Rajati Võrumaa Isikud: Gotthard Kettler kuramaa hertsog Karl IX Rootsi kuningas Karl XI Frederik IV Taani kuningas, kes osales Rootsi vastases liidus August II Tugev Poola kuningas, kes osales Rootsi vastases liidus Peeter I Vene tsaar, kes osales rootsi vastases liidus. Soovis vallutada väljapääsu Läänemerele, mille ta ka pärast Põhjasõda Uusikaupunki rahuga saavutas. Karl XII Rootsi kuningas, kes alustas Põhjasõda Johann Reinhold Patkul Liivimaa aadel, kes oli reduktsiooni korraldaja Joachim Jhering 1641. laskis ta esimese teadaoleva eestikeelse aabitsana trükkida. Johann Fischer Liivimaa kindralsuperintendent Bengt Gottfried Forselius Lõi õpetajateseminari ja oli seal õpetajaks. Heinrich Stahl Tallinna toomkiriku õpetaja, kes koostas esimese eesti keelse grammatika. Usuõpetuse käsiraamatu Johann Hornung Ladinakeelse grammatika avaldas, tuntakse kui vana kirjaviis
märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Friedrich Robert Faehlmann Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 18431850 oli ta selle esimees. Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Tema eeltöid kasutas hiljem Friedrich Reinhold Kreutzwald. TEOSED Kuritöö ja karistus F. Dostojevski Juuratudeng Rodion Romanovits Raskolnikov. Raskolnikov peab ennast haruldaseks ja andekaks ning usub ennast Napoleoniga sarnanevaks. See viitab ta suurusluulule ja kalduvusele vaimuhaigusele. Erakordse inimesena peab ta ennast seadustest ja moraalist kõrgemal olevaks ja omab seetõttu ka õigust tappa. Realism · Kujutab tegelikku elu ja tõepärasust · Väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust
vooru ning järgmises voorus oli 33 kandidaati mis kujutas endast proovijoonistamist. Kuid Hitlerit seal vastu ei võetud. 24. oktoobril teatati Hitlerile et tema ema on suremas rinnavähki. Peagi suundus Hitler tagasi Linzi. Nüüdsest hakkas Hitler saama orvupensioni. Hitleril oli kunstianne ja mõndaaega teenis elatist ilusteerjana. Hitleril hakkas tasapisi raha otsasaama ning ta kolis 1909 Meidlingisse Kodutute varjupaika ning 1910 Männerwohneimi. Seal hakkas ta majakaaslane Reinhold Hanisch Hitleri maale müüma. Hitler tundis et ta on pettasaanud ning tegi Viini politseisse kaebuse. Selgus et Henisch oli ennast Viinis vale nimeall registreerinud Fritz Walter all. Haniscch mõisteti seitsmeks päevaks vangi. Tänu raskele kopsuhaigusele ei pidanud Hitler minema realkooli ega sõjaväkke. Kodakonsuseta Hitler puutus kokku Viini kriminaalpolitseinikuga kes esitas tagaotsimisorderi Hitler veetis palju aega avalikus raamatukogus, kuid luges valikuta ja süsteemitult
Nii nagu on olnud eestlase , siis sellega samamoodi on ka kulgenud kirjanduse elu, sellepärast võime öelda ,et me oleme kirjanduse vennad . Meie loeme teda ja tunneme teda, ning ka elame teda. Eesti kirjanduse ajalugu on pikk ning see sai alguse regivärsist. Hiljem tuli rahvaluule. Rahvaluuletekstide kirjanduslikel töötlustel on olnud oluline roll on eesti kirjanduses rahvuskirjanduse sünnist saati kuni praeguseni. Näiteks on Friedrich Reinhold Kreutzwald kirjutanud mõjuka muinasjututöötluste kogu "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Rahvajuttude töötlusi on kirjutanud ka prosaistid August Jakobson ja Juhan Kunder, luuletajaist Marie Under ja Villem Grünthal-Ridala jt. Rahvaluule eeskujul on kunstmuistendeid loonud Friedrich Robert Faehlmann, Aime Maripuu, Herta Laipaik jmt. Viimaste kümnendite autoreist ohtralt rahvajutusüzeid enamasti muistendeid ja naljandeid Andrus Kivirähk,
tegevusest loodi hulk kunstmuistendeid. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva teadvusse ettekujutus 700-aastasest orjaööst. Eesti kirjanduses esineb romantism kõige ehedamal kujul Lydia Koidula luules ja Eduard Bornhöhe ajaloolises proosas.Veel eesti romantikuid: Theodor Altermann (näitleja, lavastaja) Eduard Bornhöhe (kirjanik) Villem Kapp (helilooja) Lydia Koidula (poeet) Friedrich Reinhold Kreutzwald (kirjanik, arst) Johann Köler (maalikunstnik, rahvusliku liikumise tegelane) Artur Lemba (helilooja) Mihkel Lüdig (helilooja) Liina Reiman (näitlejanna) Andres Saal (romaanikirjanik)
W. Hupel) nii põhja- (lähtub A. Thor Hellest ja Vestringist) kui lõunaeesti keele ( Otepää pastori J. Chr. Claire käsikirjalisest lõunaeesti keele grammatikast) grammatika § esmane murdejaotus, § eesti ja soome keele seose väljatoomine § 19. saj lõpuni suurim eesti keele sõnavara kogu. Ilukirjanduse algus o Jutukirjanikud (Friedrich Gustav Arvelius, Friedrich Wilhelm von Willmann, Otto Reinhold von Holz, Johann Wilhelm Ludwig vo Luce) jätkasid 18. sajandi algul välja kujunenud raamatukeele kasutamist, o sai alguse ilukirjanduse keel. o Õpetliku sisuga tõlkemuganduslikud teosed said kalendri kõrval eestlasele oluliseks lugemisvaraks, o poolilmalik jutukirjandus tekkis 1730-1740 meeleparanduslik vaim, vagatsev ja noomiv hoiak (Vierorth ,,Wiis head jotto..." 1740) o 18. saj lõpus aga juba mahukad õpetliku sisuga teosed, o
Rootsi-Vene sõda toimus 1656 1661. Lõppes Kärded rahuga ja Rootsi ei anna ühtegi oma ala ära. REDUKTSIOON 11. Mis oli reduktsioon, miks seda teostati ja millised olid tulemused? S.o. eravalduses olnud mõisnike maade tagasi võtmine riigile. 1672 teatas Rootsi kuningas, et riigi kassa on tühi ja mõisa maad tuleb võta riigile ja mõisnikud peavad hakkama makse maksma. Mõisnikud avaldasid vastupanu. ÜMBERKORRALDUSED LIIVIMAAL 12. Kes oli Johann Reinhold Patkeel? Ta juhtis aadlike vastuseidu redukstiooni vastu. MÕISNIKUD 13. Kuidas iseloomustad mõisnikke Rootsi ajal? Enamuses on saksa mõisnikud. Seisusekohane elu, uhked, kõrgid, ei õppinud eesti keelt. PÕLLUMAJANDUS 14. Milliseid põllumajandusharusid arendati Eestimaal rootsi võimu perioodil? Teraviljakasvatus (rukis), piimakarjakasvatus (vähe), jahindus, kalandus. TALURAHVA OLUKORD 15. Milline oli talupoegade elu enne redukstiooni ja pärast reduktsiooni?
Kirjanduslukku on nad läinud kui vagandid ehk goljaarid. Neist silmapaistvaim Archipoeta nime all esinenud saksa õuelaulik, kelle "Vagandi patutunnistuses" loetletakse oma ülesastumisi ja jõutakse kokkuvõtteni. 8.Narrikirjandus. Kilplaste lugu (sisu). Vastus: Temaatikalt on narrikirjandus mitmekesine, valdavalt naerdakse välja rumalust. Pärast trükikunsti leiutamist levis narrikirjandus laialt odavate rahvaraamatutena, eriti Saksamaal. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi vahendusel jõudsid seal eesti lugejateni näiteks kilplaste-lood. Kuidas üks kilplane oma hobust tahtis säästa, see aga ikkagi otsa sai, kuna peremees kilplaste au püüdis päästa. 9.Kuidas tekkis keskaja teater? Vastus: Keskaja näidend kasvas välja kristlikust liturgiast. Seega tekkis keskaja teater uutel alustel. Kirik lõi ise oma kultusliku draama, kasutades jumalateenistuses dramaatilisi ja dekoratiivseid elemente (muusika,laul,dialoog,kostüümid,vahel ka rekvisiidid)
1 1. Arutle - kas mees- või naisisik avastas käärimise võlud...? Meesisik avastas kääritatud joogid oma laiskuse tõttu. 2. Sumerite õllesortiment? Tuntakse tavalist ja meeõlut. 3.Vana-Egiptuse õllepealinn oli? Babüloonia. 4. Kes ja kus kehtestas esimesena aktsiisi? Keiser Friedrich I (Barbarossa), Augsburgis. 5. Humala kasutamine algas? Aastal 768 pärinevad esimesed teated ka humala kasutuselevõtmisest. 6. Kas klooster ja õlu sobisid oma vahel kokku? Aja möödudes hakati kodusele pruulimisele kitsendusi tegema ning eesõiguse said kloostritele ja jõukamatele kaupmeestele. Eriti heaks peeti kloostriõlut. Paavst oli munkadele keelanud ära veini kasutamise, kuid õlle tarbimist ei mõjutanud ükski reegel. Sellest tulenevalt tegelesid kloostrid õlle tegemisega süsteemsemalt kui kodused majapidamised. Mungad panid oma kogemused kirja, mis oli aluseks kloostriõlle kvaliteedi pidevale tõusmisele. Samas oli munkadel hea ja kange õlle pruukimine ka ...
Hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina.Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 1840-50 oi ta selle esimees.Oma ettekannetes kaitses Faehlmanntalurahvast.Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid.Tema eeltöid kasutas hiljem Kreutzwald.Faehlmann on maetud Tartu Jaani kalmstule. Hauakivil on tema lemmiklause:''Elu on lühike, ideaalid on igavesed.'' Friedrich Reinhold Kreutzwald(1803(Jõepere mõis)-1882(Tartu)) Kreutzwald oli eesti kirjanik ja arst .1833. aastal lõpetas keiserliku Tartu Ülikooli, samal aastal asus linnaarstina tööle Võrru. Kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas Maarahva kasulist kalendrit. Tema jutustused ''Reinuvader Rebane'' ja '' Kilplased''. Samuti ka ''Eesti rahva ennemuistsed jutud'' ja '' Kalevipoeg'', mida on tõlgitud eesti keelest ka teistesse keelstesse.1833 abiellus Kreutwald Marie Elisabeth Saedleriga.
August II Tugev tahtis vallutada Liivimaa, et teha lõpp Rootsi ülemvõimule Baltimaades. Ta tahtis arendada Poola majandust, kuid Rootsi konkurents takistas seda. 24. märtsil 1698 sõlmiti Saksi kuurvürstiriigi ja Taani liit. Augustis 1698 kohtusid Peeter I ning Saksi kuurvürst ja Poola kuningas August II Tugev Rava-Ruskas, väikeses linnakeses Lvivist põhja pool, ning leppisid kokku Rootsi- vastases liidus. Baltisaksa aadlik Johann Reinhold von Patkul lubas August II-le Liivimaa aadli abi Rootsi-vastases võitluses. 12. novembril 1699 ühines liiduga Taani kuningas Frederik IV, et tagasi võita Taani kaotatud mõju Läänemerel. Taani mobiliseeris oma sõjalaevastiku ning koondas oma armee Rootsi liitlase Holstein-Gottorpi hertsogiriigi piirile. Hiljem ühines liiduga Brandenburg. Liitlased arvasid, et 1697. aastal Rootsis võimule tulnud noor kuningas Karl XII ei suuda sõjalist vastupanu osutada.
Perekond / elulugu . Fabian Gottlieb Benjamin Bellingshausen sündis 20. Septembril 1778 . aastal Saaremaal Lahetaguse mõisas Fabian Ernst v. Bellingshauseni ja tema naise Anna Katharina v. Fölckereni kolmanda pojana . Tema vennad olid Reinhold Johann ja Hermann Friedrich , kellest mõlemast said maaväeohvitserid . Sünnikoha suhtes on küll olnud palju arvamusi , näiteks Hiiumaa , Kihelkonna ja ka Arensburgi . Sama kehtib ka meresõitja nime kohta . Meresõitja ise , kuid ka ta vennad , kasutasid kogu oma eluajal nime Bellingshausen , kuid Kihelkonna koguduse kirikuraamatu alusel oli nimeks hoopis Billingshausen . Lahkarvamusi on ka sünniajas . Kuni 1956 . aastani märkisid meie
- Parliament Ene Ergma (IRL) speaker - Current coalition RE / IRL Legislature Riigikogu Kalevipoeg (Kalev's Son) is an epic poem by Friedrich Reinhold Kreutzwald held to be the Estonian national epic. Estonian holidays are mostly based on the Western Christian calendar and Protestant traditions. Notable among these is Jaanipäev, the Estonian Midsummer, which involves seeking one's way to non-urban environments, burning large bonfires, and participating in the drunken revelry of Jaaniõhtu The Estonian Christmas, is generally in line with the Northern and Central European
on saanud laieneda, sest naabrid on olnud erinavatel põhjustel nõrgestuatud leidnud momente kus naabrid nõrgad, aga nüüd olukord kus naabrid tugevnenud ja otsivad rootsi nõrkusemomente kui 17. sajandi algul venemaa segaduste nimelises perioodis, moskvas poolakad jne, siis lõpul venemaa eesotsas peeter I, kes tahab märkimisväärselt riiki kasvatada ja riigile akent raiuda euroopasse ja laheni sõdade suur koormus riigieelarvele johann reinhold von patkul - liivimaa aadliopositsiooni juht küsimus kust raha saada, mida järjest rohkem vaja on äärmiselt põletav küsimus, eriti kuna sõdu peetakse maailmas äärmiselt tihti pidevalt vaja sõdida ja selleks raha leida peetakse vajalikuks läbi viia reduktsioon, et maksutulusid riigile tulema hakkaks 50% tavaline, aga 1705 peeter I isegi 95% riigi rahast pool sõjapidamisele kulutada oli täiesti tavaline, peeter I kulutas
Jüri Kulmar Jüri Maripuu Jüri Sillmann Kaie Karu 1,764 Kaie Keerup Kaie Vaask 1,029 Kaimo Karu 1,393 Kaimo Siirak Kaimo Tammik Kairi Karjust Kairi Svarts 1,975 Karin Keerup Karin Müürsepp Karin Sonk Kaspar Rokk 1,438 Kaspar Tosso Käthy Liiv Käthy Liivak Kati Laasik Kati Siirak 971 Kati Vaarmann 454 Krista Tosso Kristel Joonas Kristjan Martverk Kristjan Reinhold 1,003 Külli Kasemaa Külli Lasn Lea Übi Lembit Elmik Lembit Meronen 1,962 Lembit Ratassepp Leo Sillmann Madis Liisma Madis Saarniit Maili Ütsmüts Mailis Meronen 1,572 Marek Jaansoo 844 Marek Öpik 1,291 Marek Sonk Marek Tammik 1,029 Marek Västrik Maret Kuhi 895 Maret Riisalu Maret Saarna 978 Maret Treumann Maria Karjust Maria Niitsoo
Maamiilits Põhjasõja ajal kohalikest moodustatud üksused Johan Skytte Asus Gustav II Adolfi käsul Liivimaad rootsistama, oli olnud tema õpetaja ja Uppsala kooli kantsler, tema eestvedamisel loodi Tartu ülikool Karl XI Rootsi kuningas, troonile sai 4-ja aastaselt, tõi kaasa olulise pöörde kuningavõimu ning balti aadli senistesse suhetesse. Viis läbi reduktsiooni. Kehtestas riikliku kontrolli kogu Baltikumi mõisamaavalduse üle. Johann Reinhold Patkul Liivimaa aadlipositsiooni juht, haritud, kuid kiusliku loomuga. Anti kuninga solvamise ning mässu õhutamise eest kohtu alla, mõisteti surma koos varanduse konfiskeerimisega. Ometi õnnestus tal välismaale põgeneda. Jacob Johan Hastfer Kohaliku aadli murdmiseks teenistusse määratud Liivimaa kindralkuberner, teguvõimas ja kuningale truu Pulli Hans Eesti tuntuim kaupmees, arvati Tartu linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks
3 VISNAPUU JA KIRJANDUS Tartus kujunes Visnapuu loominguliseks isiksuseks, kuna sukeldus Tartu kultuuri- ja kunstiellu. Tartu perioodil püüdis Visnapuu aktiivsena organiseerida uut kirjanduslikku rühmitust. Ka huvitus ta Tartu ajajärgul vene kultuurist ja idamaade religioonist. 1913. aastal andis koos Marie Heibergi, Richard Rohti ja Reinhold Vellneriga välja albumi "Moment I", mis oli laadilt sümbolistlik ja impressionistlik. Albumi kaanel oli vaas krüsanteemidega, millest sai alguse Visnapuu komme kanda nööpaugus valget krüsanteemiõit. Albumit kritiseeriti kõvasti, eriti Noor-Eesti liikmete poolt. 1914. aastal ilmus "Roheline Moment", mille nimi tuli rohelisest paberist, millele teos oli trükitud. Jätkates traditsiooni, oli ka see album sümbolistlikku laadi ja epateeriv*. 1917
IMKATS ,,Kalevipoeg" Friedrich Reinhold Kreutzwaldi järgi jutustanud Eno Raud. F.R. Kreutzwald (26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, LääneVirumaa 25. august 1882 Tartu) - Eesti kirjanik ja arst. Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg, sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Eno Raud (15. veebruar 1928 Tartu 9. juuli 1996) - eesti lastekirjanik, Eno Raud on
rehetuba Bastion - linnade kaitseehitised(5nurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused, mida hoidsid koos müürid), rajatud suurtükkide jaoks Academia Gustaviana - Tartu Ülikooli, mis asustati aastal 1631, esimene nimi. Ülikoolis oli 4 teaduskonda: usu-, õigus-, arsti –ja filosoofiateaduskond. Ülesanne nr.4 Selgita, kes olid ja millist osa Eesti ajaloos omavad järgmised isikud: Johan Skytte – Tartu ülikooli rajamise algataja Johann Reinhold Patkul - baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda Bengt Gottfried Forselius – eesti talupoistele mõeldud tasuta seminari asutaja, kooliõpetaja ja õpikute autor, samuti uute metoodikate kasutaja ning eesti keele reformija. Ignatsi Jaak - Kambja kihelkonnast pärit üks parimatest Forseliuse õpilastest, kelle Forselius
ROMANTISM (XIX saj I pool) Koostaja: Mairi Kohanski 11. klass Johann Heinrich Füssli Romantism Sõna "romantism" päritolu viitab romantismi ühele tüüpilisele tunnusele - keskaja imetlusele. Võib öelda, et kui klassitsist kaldub olemasolevat maailma parimaks pidama, siis romantikule on see aeg ja koht, kus ta viibib, halvim võimalus. Romantikute arust on paigalseis ja stabiilsus masendav, igasugune muutus tähendab aga paranemist. Romantism väljendas kahtlust ja pettumust valgusajastu ideaalides. Romantikud rõhutasid just tunnete ja instinktide tähtsust. Chalk Cliffs on Rügen (1818), Caspar David Friedrich Romantism kui kunstisuund tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Romantism avaldus eriti maalikunstis ja graafikas. Maalikunstis asetati pearõhk eelkõige koloriidile, valguse-varju kontrastidele ja ...
Hestia- tagasihoidlik ja neitsilik, koldetule ja perekonna kaitsja. Dionysos- veini ja teatrijumal · Klassitsism- Tekkis 17.sajandi Prantsusmaal, sel ajal loodi Prantsuse Akadeemia ja hakati keelt ja kirjandust rangelt normeerima. Lüürika kängus. Tõusis esile näitekirjandus, eriti komöödia. Klassitsistide eesmärk oli kujutada loomingus kaasaja elule iseloomulikke jooni. NT Moliére, Kristjan Jaak Peterson, Friedrich Robert Faehlmann, Friedrich Reinhold Kreutzwald. · Romantism- Sai Euroopas valitsevaks kunstisuunaks 18. Sajandi lõpul, Eestisse jõudis see 19.sajandi keskel (rahvuslik ärkamisaeg). Romantikutele oli oluline inimese sisemaailm, tema tunded ja mõtted, mis vastanduvad tegelikkusele argipäevale. Hindasid eelkõige loodust, jumala kätetööd. Kesksed mõtted on: armastus (kõike haarav tunne, mis võib olla ni inimese, looduse kui ka isamaa vastu), vabadus ja usk
Jannseni kontsertide korraldamisetraditsioonile. 1850. aastailesitati k6ik Beerhovenisiim- toimetatud regulaarselt ilmuv eestikeelne ajaleht perno postimees (lgil7), fooniad pealeUheksanda,mis k6lasTallinnasesmakordseltalles 1886. aastal.1860. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi sulest aastail 1857-1861 ilmunud "Kalevipoeg", aastail toimunud abonemenrkonrserride sarjastulid ettekandeleka Haydni ning tema muinasjutud ja "vru lauliku laulud", Lydia Koidula isamaaluuletused, Jakob Mozarti siimfooniad, aga ka fuchard W'agneri"Thnnhd
ühiskondlikud olud ning 1840. aastatel maad tabanud vapustused (väljarändamine, rahutused, eriti aga usuvahetusliikumine), sundisid rahvast senisest sügavamalt juurdlema oma olemuse üle, vastama paljudele uutele küsimustele. Kes ma üldse olen, kuidas ja miks tunnen end seotuna just selle maa ja rahvaga?" ( S.Õispuu 1992 ) 3 2.RAHVUSLIKU LIIKUMISE TEGELASED 19. SAJANDIL 2.1Friedrich Reinhold Kreutzwald (1802-1882) (Foto 1. F.R.Kreutzwald ) 1857. aastal ilmus Fr.R.Kreutzwald kirjutis "Kalevipoeg". Sellest sai tõeline silt eri rahvusliku liikumise faaside vahel. Rahvuslikus liikumises kerkis Kreutzwald kõige rohkem esile oma
Liivimaa: Tartu, Pärnu, Saare ja Läti maad. Saaremaal oli oma asehaldus, rüütelkond, kirikuvalitsus ja maksusüsteem. Kubermangude eesotsas kindralkubernerid. Kohalikke aadlike koondasid rüütelkonnad, käisid koos Maapäeval. Vahepeal teostasid võimu 12 maanõunikku. Igapäevaseid küsimusi lahendasid maakindral ja maapealik. *Kohtukorraldus: 3-astmeline. 1)Mees- või maakohtud. 2)ülemmaa või õuekohus. 3)sai edasi kaevata kuningale. !*Karl XI valitsusrefrm !*reduktsioon !*Johan Reinhold Patkul- !*Võimukorraldus Vene ajal !*Balti erikord !*Restitutsioon !*aadlimatriklid !*KatariinaII !*asehalduskord(millal, millised ümberkorraldused) Mõis ja talu: *Mõisatüübid: 1)eramumõisad e rüütlimõisad 2)Kroonumõisad e.riigimõisad-anti rendile 3)kirikumõisad e pastoraadid-elatasid kirikuõpetajat 4)Eraldi mõisad linndel ja rüütelkondadel *Tegevusalad-1)teravlijaeksport-rukkis, oder. 2)viinapõletamine-õigus vaid mõisnikel !*Talud:Eestis u40000 !*Koormised !*Vakuraamatud
kalmistule. 1838. aastal asutati tema eestvedamisel Õpetatud Eesti Selts, kus ta tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust. Faehlmann kirjutas müütilisi muistendeid, milles lõi Soome eeskujul eesti muinasjumalad (nt. Vanemuise). Kaunimad on ,,Koit ja Hämarik", ,,Vanemuise laul" ja ,,Loomine". Muistendis ,,Emajõe Sünd" seletab ta rahvapäraselt Toomemäe teket. Ta oli rahvuseepose ,,Kalevipoeg" kirjapanemise mõtte algataja, millest Friedrich Reinhold Kreutzwald hiljem eepose lõi. Selleks, et Faehlmanni mälestada loodi Tartus Eesti Arstide Seltsi ja Eesti Kirjanduse Seltsi poolt komitee, millel oli kaks ülesannet. Esimene neist oli Faehlmanni haua korrastamine ja teiseks oli Toomemäele mälestussamba rajamine. Rahva hulgas läbi viidud korjandus aga ei täitnud komitee ootusi ja raha jätkus ainult hauaplatsi korrastamiseks. Hiljem korraldati uus korjandus, mis samuti ei kandnud vilja ja algselt plaanitud täiskuju tellimine
1870-80 üle eesti. · 1880 peaaaegu täielik lugemis ja 30-40% kirjutamisoskus(tänu rahvakoolidele). EESTIKEELNE KIRJASÕNA. · ILMALIK KIRJANDUS- 19.saj eestikeelses kirjakeeles valitsevaks. - Peamisteks levitajateks kalendrid(sajandi keskel kümmekond) · Tarto maa rahwa Näddali-Leht- esimene eestikeelne(tartumurdeline) ajaleht. · Marahwa Näddali-Leht-Otto wilhelm Masing. · Ma-ilm ja mõnda, mis seal leida on" - Friedrich Reinhold Kreutswald. · ,,Perno Postimees" -J.V.Jannsen , pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele. Ilmus 1857. · Vagakirjandus asendus peagi seiklusjuttude ja sentimentaalse lektüüriga. · ÜHTSE KIRJAKEELE VÕIDULEPÄÄS- 19.sajandi teisel poolel. · Eduard Ahrens- Kuusalu pastor, koostas 1843 uue eesti keele grammatika, aluseks põhja- eesti keskmurre. KIRIK. · LUTERI USU KIRIK- 19.saj ühiskonna vaimuelu oluline kujundaja.
KALEVIPOEG ,,Kalevipoeg" Friedrich Robert Faehlmann. Kunsteepos. 1839- tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja-muistenditest. Pärast Faehlmanni surma jätkas ÕES palvel tööd Friedrich Reinhold Kreutzwald. Algul hakkas lugusid kirja panema proosavormis, hiljem otsustas regivärsilise vormi kasuks. Eesti vanem rahvalaul pigem lüüriline kui eepiline. 1853- algredaktsioon, 12 lugu. Hiljem juurde 8 lugu. Esimene rahvaväljaanne Soomes Kuopios 1862, 1000 eksemplaris. Kokku ilmunud 18 trükki. 2 sissejuhatust, värsse üle 19 000. Algus- Kalevipoja päritolu ja vanemate kirjeldus. Lõpp- Kangelase surm, vanaisa annab talle tööks põrguväravate valvamise.
Põhjasõda (1700-1721). 17. sajandi lõpuaastatel hakkas Rootsi riigile kohale kerkima tõsine hädaoht. Rootsi põlised vaenlased Taani, Venemaa ja Poola otsisid omavahel liitu. Läbirääkimise vahendas Rootsi riigi verevaenlane Johann Reinhold Patkul. Venemaa soovis esialgu vaid Ingerimaad ja Pääsu merele, Taani Lõuna-Rootsit, Poola aga Eesti- ja Liivimaad. Poola kuningas oli 1697.aastal Venemaa toetusel valitud Saksi kuurvürst August Tugev. Prantsusmaa ja Inglismaa sõda 1701.aastal. 1697. Aastal sõitis venemaalt saatkond Lääne-Euroopasse koos Peeter 1-ga. 1699. Aasta suvel Rootsi troonile oli asunud Karl 7. Sama aasta detsembris vormistati Saksimaa pealinnas Drestenis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
