■ Elas aastatel 8. märts 1826 – 22. aprill 1899. Üks esimestest eesti verest maalikunstnik kel oli akadeemiline kunstiharidus. Sättis aluse Eesti maastiku- ja portreemaalile. ■ Suri Peterburis Vassili saarel südamerabandusse. LOOMING ■ Esialgu olid tema tööd ning looming tundmatud enda kodumaal. Põhjuseks oli see, et ta oli rahvuslane ja ei esinenud näitustel koos baltlastega. ■ 1870. aastal eksponeeriti Friedrich Reinhold Kreutzwaldi portreed Tartus. ■ Enda loomingut tutvustas Köler sünnimaal kasutades fotode ja reproduktsioonide vahendust. August Weizenberg ■ Elas aastatel 6. aprill 1837 – 22. november 1921. August oli üks eesti rahvusliku skulptuuri loojatest. Skulptoritöö kõrvalt tegeles ta veel kirjanduse ja muusikaga. ■ 25-aastasena sõitis Saksamaale, et õppida füüsikat ja tehnikat, asus aga õppima saksa keelt ja kirjandust ning puunikerdamist ja joonistamist
- Betti Alver ,,Sügis" · Eleegia (kurb luuletus): - Juhan Liiv ,,Helin" · Ood: -Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu" · Pastoraal: -August Alle ,,Eestimaa pastoraal" · Epitaaf (hauakiri): -,,Puhka rahus" · Regivärss · Alliteratsioon · Assonants Lüroeepika jaotus: · Eepos: - Enamasti luulelises vormis, räägib maailma loomisest, jumalate ja kand´gelaste vägitegudest, müstilistest ja reaalsetest ajaloo sündmustest. - Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" · Värssromaan: -Aleksander Puskin ,,Jevgeni Onegin" · Ballaad: - Lüroeepiline teos ehk jutustava sisuga luuletus - Tunnused: - teema põhineb rahvaluulest - on kurva lõpuga - tihti kasutatakse kahekõnet -Marie Under ,,Porkuni preili" · Poeem: -Debora Vaarandi ,,Saaremaa valss" · Valm: - Valm on mõistuluuletus või -jutt, mis naeruvääristab inimeste pahesid (ahnus,
8. Jakobsoni teened eesti rahvale: Carl Robert Jakobson (1841 1882) pidas tähtsaks talupoegade harimist. Unistuseks oli luua näidistalu kus õpetada tulevastele talunikkele tööd. Jakobson avaldas ka mitmesugust kirjavara mis sisaldas talupidamis juhiseid. Jakobsoni 1870. aastal peetud 3 isamaakõnet olid tolleaegse Eesti poliitilise iseseisvuse esimseteks ettekuulutajateks. Jakobson tegi ajalehe Sakala ja mis oli ärkamisaja üks loetumaid lehti. 9. Kalevipoeg: Fredrich Reinhold Kreutzwald (1803 1882) oli mees kes tegeles paljude asjadega. Ta tegeles palju kirjandusega. Tema peateos oli eepos "Kalevipoeg" mida ta otsustas peale Faehlmanni surma jätkata. Eeskujuks selle loomisel oli talle soome rahvuseepos "Kalevala" mille oli kirjutanud Elias Lönnrot 10. Emakeelepäev: Emakeelepäev toimub eestis 14.märtsil. Just see päev, sest see päev oli Petersoni sünnipäev. Arvatakse, et
rahvaluulet *Kalevipoja muistendid rahvuspoliitilistel sündmustik" eesmärkidel *üks Õpetatud Eesti Seltsi asutajaid *lõi eesti rahvusmütoloogia *suri 21.aprillil 1850 Tartus Friedrich Reinhold *sündis 26.dets 1803 *"Kilplased" *"Kalevipoeg" Kreutzwald Virumaal *"Reinowadder *"Ma ilm ja mõnda, *folklorist ja etnoloog Rebbane" mis seal sees leida *lauluisa *"Mihkel Põllupapp" on" *vana targa mehe *"Eestrahva
isikuid ,kes võtsid rahvuslikkuse oma südameasjaks.1849.a kaotatud pärisorjusega hakati end ka vaimult vabamalt tundma.Arvan, et kõige tähtsam osa kultuurist on rahva harimine ja seda hakatigi propageerima.Nimelt Friedrich Robert Faehlmann asutas 1838.a Tartu Ülikooli juurde Õpetatud Eesti Seltsi ,mis hakkas uurima eesti keelt ja rahva minevikku ning koguma siinse rahva suulist pärimust.Just Faehlmani poolt talletatud vägilasmuistenditele kogus Friedrich Reinhold Kreutzwald lisa ning 1857-1861 ilmus tema koostatud ,,Kalevipoeg"-eesti rahvuseepos.Selle eeposega suutis Kreutzwald eestlaste seniseid lootusi ja ühtekuuluvustunnet kindlasti tugevdada. Oli ka neid julgeid ,kes otseselt tundis vajadust üldrahvuslikkust üles näidata. Nii saatis 1864. a Johann Köler vene tsaarile adresseeritud mõisnikevastase palvekirjade aktsiooni.Selles kirjas väljendatud majanduslikud ettepanekud vabastada vallaomavalitsused
Colarossi) ja Académie de la Grande Chaumière'is joonistamist ning külastas kunstinäitusi ja muuseume. 19081910 elas Norras. Norras veedetud aastad olid Konrad Mägile majanduslikult küll keerulised, kuid loominguliselt seda viljakamad. 1910. aasta kevadel esines Mägi Norra Kunstiakadeemia juhataja Christian Krohgiga Blomquisti galeriis Oslos. Kohalik kriitika oli kiitev. Kunstnik hakkas ka kodumaal tuntuks saama. 1910. aastal tõi ajakirjanik Eduard Reinhold Virgo Norras kaasa Konrad Mägi töid, mis eksponeeriti kunstnik Alfred Kivi korteris Tallinnas. Laiemat vastukaja leidis Konrad Mägi esinemine III eesti kunstinäitusel 1910. aasta oktoobris. Näituselt tehti mitu ostu, millest saadud tulud võimaldasid kunstnikul Norrast tagasi Pariisi pöörduda. 1911. aasta suve veetis Normandias Dieppe'is. Naasis 1912 Saksamaa kaudu kodumaale, Tartusse. Ta töötas joonistusõpetajana 1913 Tartu linnakoolis, 1914 kutsehariduse Seltsi
"ma-rahvas" asemel tarvitama "Eesti" nime, millel oli ühendav mõju. v 1862. aastal oli lehel tervelt 2262 tellijat. LAULU- JA MÄNGUSELTS VANEMUINE v 1865. aastal asutati Tartus Jannseni eestvedamisel ja juhtimisel laulu- ja mänguselts "Vanemuine". v Kultuuritaseme tõstmiseks hakkas Jannsen korraldama n.n. ,,kuuõhtuid" seltsiliste silmaringi laiendamiseks ja rahvusluse rõhutamiseks. v Nendel esinesid tolle aja kuulsad kirjamehed: Friedrich Reinhold Kreutzwald, Jakob Hurt jt. ESIMENE EESTI LAULUPIDU v 50 aastat pärisorjuse kaotamisest Liivimaal hakkas "Vanemuise" selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. v See luba ka veebruaris saadi ja pidu otsustati pidada juba juunis. v Esimesel üldlaulupeol olid esinejateks ainult meeskoorid, segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks. Dirigentideks olid nii Jannsen kui Saebelmann-Kunileid. v
aastast Peterburi Kunstiakadeemia nõukogu ülemääraline liige. Osalt tänu seotusele keiserliku perekonnaga oli Peterburis Köler tunnustatud portreemaalija. Kunstnik oli keskne tegelane ka nn Peterburi patriootide ringis, tema korter oli kogunemiskohaks Peterburis viibivatele eestlastele. Köler oli seotud peaaegu kõigi 19. sajandi teise poole olulisemate rahvusliku liikumise ettevõtmistega. Külastades aastail 1863-1864 kodumaad sõlmis kunstnik suhted ärksamate kaasmaalaste Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Jakob Hurda ja Jaan Adamsoniga, tutvus nii palvekirjade aktsiooni kui Eesti Aleksandrikooli asutamise ideega. Ta osales veel mitmetes rahvusliku liikumise üritustes: oli üks 1864. aastal alanud Viljandimaa talurahva palvekirjaliikumise algatajaid ja toetajaid; aitas hankida "Sakala" jt ajalehtede ilmumisluba; kavandas agraarreforme, arutles aadlivõimu ja Balti erikorra üle. Samal ajal kujunes Kölerist impeeriumi pealinnas tegutsenud Peterburi patriootide ringi
Peagi pikendati seda läbi Tartu Riiani ja läbi Valga Pihvani. Rahvustunde ärkamine ❏ 1857.aastal hakkas Johann Voldemar Jannsen välja andma eestikeelset ajalehte “Pärnu Postimees. ❏ Paljud eestlased, kellel oli õnnestunud tänu vaimuannetele ülikooli pääseda, ei tahtnud enam oma rahvusest loobuda. ❏ Esimene neist oli ainult 21.aastaseks elanud Kristjan Jaak Peterson. ❏ Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald - olid rahvuseepose “Kalevipoeg” idee algataja ja teostaja (1862). Rahvusliku liikumise kõrgaeg ja lõppjärk ❏ Jansen kutsus oma ajalehes eestlasi üles ostma talusid päriseks, omandama haridust ja pidama kalliks oma rahvast. ❏ Jakob Hurt alustas võitlust eestikeelse kooli asutamise eest. ❏ 1864.a. kolis Jannsen Tartusse ja hakkas välja andma “Eesti Postimeest” ❏ Lydia Koidula (Jannsen) avaldas trükis oma esimesed isamaalaulud.
segunemine. ·Romantismi mõju on olnud eriti suur lüürika arengus. ·Vene kirjanduses avaldus romantism ka dekabristide loomingus. Eestis oli romantismil feodalismi- ja saksavastane värving. ROMANTIKUD KIRJANDUSES Välismaal: Victor Hugo (1802-1885) ,,Hüljatud" ·Alexandre Dumas (1802-1870) ,,Kolm musketäri" · Aleksandr Puskin (1799-1837) luule ja romaanid Eestis: ·Eduard Bornhöhe (1862-1923) ,,Tasuja" ·Lydia Koidula (1846-1886) ,,Mu isa maa on minu arm" ·Friedrich Reinhold Kreutzwald (1802-1882) ,,Kalevipoeg" KASUTATUD KIRJANDUS ·http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/romantism.htm ·https://karinakunstiajalugu.weebly.com/romantism.html ·https://et.wikipedia.org/wiki/Romantism#Romantism_kui_kunstistiil ·http://www.e-ope.khk.ee/ek/2012/romantism/mis_on_romantism_kir janduses.html ·http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/romantism_siimk ornel.htm AITÄH KUULAMAST JA VAATAMAST
Eesti ajalugu Muinasajast 19.sajandi lõpuni Muinasaeg 9at eKr - 13.saj. 1. Pool Haldusjaotus: 45 kihelkond, 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala; iseseisvad kihelkonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga, Jogentagana Tegelased: piiskop Hiltinus, piiskop Fulco, munk Nicolaus Keskaeg 13.saj - 1558 Tegelased: piiskop Meinhard, Üksküla piiskop Berthold, hilisem Eestimaa piiskop Theoderich, piiskop Albert, liivlaste vanem Kaupo, Sakala vanem Lembitu, Taani kuningas Valdemar II, Modena piiskop Guillelmus(Wilhelm), Tartu piiskop Dietrich damerow Muu: Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (mõõgavendade ordu), Danzigi kongress 1397, maapäevad 1420(vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad, linnad), Kalmari unioonTaani, Rootsi, Norra); Krevo unioon 1385(Leedu, Poola), Liivimaa meister Wolter von Plettenberg, tsistertslased, kerjusmunaordud(dominiiklased, fran...
Sindi Gümnaasium ROMANTISM abimaterjal Mihkel Lüdig (helilooja) Indrek Hirv (poeet) Liina Reiman (näitlejanna) Andres Saal (romaanikirjanik) Lydia Koidula (poeet) Friedrich Reinhold Kreutzwald (kirjanik, arst) Ants Lauter (näitleja, lavastaja) NORRA Edvard Grieg (helilooja) Henrik Wergeland (poeet) Adolph Tiedeman (maalikunstnik) Hans Gude (maalikunstnik)
Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica"; täiendas tõlget "Finnische Mythologie", "Beiträge ..." XIV, 1822, omaette väljaanne tiitellehe andmeil 1821) arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust. Kristjan Jaak Petersoni arengut tollase Euroopa valgustusideed rahvuskultuuride, keelte, usundite tähtsusest. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset). Põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid, mida iseloomustab ülev värvi- ja
meetrilaiune ). 10) Kui ne- või line- omadussõna juurde kuuluvad sõnad on käändsõnaline täiend , kirjutatakse sõnad lahku (nelja meetri laiune, aasta vanused konservid). 11) Nimi liidetakse ne- või line- om. Sõnaga sidekriipsu abil.( Kreutzwaldi-aegne). 12) Mitmesõnaline nimi kirjutatakse ne- või line- omadussõnagest lahku ( Friedrich Reinhold Kreutzwaldi aegne ). 13) Number või märk kirjutatakse järgneva ne- või line- omadussõnaga sidekriipsu abil 14) Kokku kirjutatakse teistkümnded , kümned ja sajalised ( kakssada ). 15) Arvsõnad alates tuhandest lahku ( kaks tuhat ) 16) Kui arv on kirjutatud ühesõnaliselt siis kirjutatakse see järgneva ne- või line liitelise omadussõnaga kokku ( kahetuhandes) 17) Kui arv on kirjutatud mitme sõnaga , siis kirjutatakse see järgnevast ne- või
· paljude sajandite pikkune · · Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse ne- või line-omadussõnaga SIDEKRIIPSU abil: · Kreutzwaldi-aegne, · Lurichi-vägevune, · Tartu-lähedane, · Vabadussõja-aegne, · show-maiguline, · T-kujuline, · NATO-väline, · lik-liiteline · · Mitmesõnaline nimi või tsitaatväljend kirjutatakse ne- või line- omadussõnast LAHKU: · Friedrich Reinhold Kreutzwaldi aegne, Monaco Vürstiriigi kohane, Atlandi ookeani tagune, Gustav Ernesaksa vääriline, · · Number või märk kirjutatakse järgneva ne- või line-omadussõnaga kokku või liidetakse SIDEKRIIPSU abil: · 25aastane ~ 25-aastane, · 18kilomeetrine ~ 18-kilomeetrine, +märgiline ~ +-märgiline · NB! Et l-täht on kirjapildilt lähedane numbriga 1, tuleks nende puhul loetavuse huvides sidekriips panna: 21-leheküljeline, 11-liitrine. · karva ja värvi
L.Koidula"Maret ja Miina ehk Kosjakased".Koidula algupärane näidend"Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola".See oli draamakirjandusealusepanija koos C.R.Jakobsoni"Arthur ja Anna"-ga.Näidendi moraaliks on:haridus on eestöastele vajalik.Juhan Kunder külakomöödia"Kroonu onu".Kurjutati ka seisuslikust ebavõrdsusest,C.R.Jakobson"Arthur ja Anna". 1882 algas venestuspoliitika,majanduslik edenemine aeglustus,rahvuslik vaimustus taandus.Uus tõus algas 1890.aastatel. Friedrich Reinhold Kreutzwald(1803-1882)eesti rahvuseepose looja,lauluisa,Viru laulik.Oli folklorist,etnoloog,rahvavalgustaja,arst,luuletaja,jutukirjutaja.Populaarteduslik almanahh"Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on"(1848-1849).See oli illustreeritud ajakiri teistest maadest ja rahvastest."Winakatk"on õpetlik, et ohjeldada purju joomist."Kilplased"on ka õpetlik."Reinowadder Rebbane".19.saj.olid populaarsed kalendrid,seal avaldas ka Kreutzwald oma jutte"Reinuvader Rebane"ning"Mihkel Põllupapp"(1865-1873)
Mujalt tulnud muutusid pärisorjaks kui süütasid koldes tule. Suur reduktsioon 1680 Karl XI otsus, et Eesti, Liivi ja Saaremaal kuulusid tagasivõtmisele kõik maad mis olid jagatud aadlile Rootsi võimu ajal. Omanikud võisid hakata rentnikeks. Liivimaa maapäev lükkas tagasi. 1688 uus korraldus võtta ära ka mõisad mis olid antud aadlile enne Rootsi võimu. Reduktsiooni hakkas läbi viima Liivimaa kindralkuberner Jakob Johann Hastfer. Rootsi vastast opositsiooni hakkas juhtima Johann Reinhold v. Patkul. 1694. anti Patkul ja Liivi aadli juhid kohtu alla.Süüdistati kuninga solvanmises. Patkul põgenes enne kohtuotsust välismaale. Reduktsioon viidi läbi ja enamik adramaid läks kuningale. Tähtsaim tulemus oli riigi sissetulekute suurenemine rendi läbi. Et mitte kurnata ära talupoegi ja sellega laastada riigile kuuluvaid mõisu seati sisse vakuraamatud. Talupoegadele anti õigus mõisniku peale kaevata. Kaubandus Väliskaubanduse sõlmedeks olid Tallinn ja Narva
· Katharina von Bellingshausen, abiellus polkovnik Aleksejeviga, kes oli mõisnik Pihkva kubermangus · Helena von Bellingshausen, major Rokotovi (surn. 1868) ja Basenovi abikaasa · Peter von Bellingshausen (sündis 1834 Tallinnas) · Maria von Bellingshausen (1836 Tallinn1863) Sugupuu nimi=Fabian Gottlieb von Bellingshausen (17721852) isa= [[Fabian Ernst von Bellingshausen]] (17351784) isaisa= [[Hermann Reinhold von Bellingshausen]] isaisaisa=[[Hermann Friedrich von Bellingshausen]] isaisaema=[[Anna Sophia von Treyden]] isaema= [[Gertruda Sophie von Bellingshausen]](17101778) isaemaisa= [[Klaus von Bellingshausen]] isaemaema= [[Anna Maria von Poll]] (surnud 1726) Kuressaarekomandandi [[Otto Johann von Poll]]i tütar) ema= [[Anna Katharina von Folckern]] (surnud 1825) emaisa= [[Lorenz Johann von Folckern]](17171788) emaisaisa= [[Johann von Folckern]] emaisaema= Anna Christina Goetz
Bert ja vennad Autorid:Sören Olsson ja Anders Jacobsson Illustratsioonid Sonja Härdin Rootsi keelest tõlkinud Anu Tarvis Tegelased:Bert Ljung(peategelane,kellele kuulub ka päevik),tema ema,isa ja vanaema,Ake Nordin(on Berdi parimsõber,kes on alati Berdi kõrval),Nadja Nilsson(Berdi pruut),Väike-Erik Linstett(samuti Berdi parimsõber),Nadja kolm räkkaritest venda:Roffe,Ragge ja Reinhold,Klimp(keda kõik kartsid,kuna lõi kõiki ja oli teistest tugevam),teised koolikaaslased(klassiõed ja klassivennad),Linda(Ake pruut,raamatu lõpus) Raamatust: Raamat on üles ehitatud päevikuna,kuid mitte täitsa päevikuna nagu Bert ütleb see on lihtsalt üks musta värvi märkmik. Bert kirjutab sinna oma mõtteid ja päeva sündmusi ja asju/tegemisi mida peab ta veel tegema või on juba teinud.Bert on 12aastat 3kuud ja 17päeva vana,kes elab Rootsis,vendi ja õdesid tal pole.Ta kandis prille ja oli arg poiss.Ta korrutab raamatu vältel ...
mail 1840. Hooned · Tänane Õiguskantsleri Kantselei hoone Kohtu tn. 8 Toompeal · Tänane Vanalinna Muusikamaja hoone Uus tn. 16c Tallinnas (1810/25) · Helsingi ülikooli raamatukogu peahoone (1840) · Hamina kirik (ehitati 18411843; Hamina keslinnas; vanakreeka templi kujuline uusklassitsistlik ehitis) · Helsingi toomkirik (valmis 1852) Õiguskantsleri Kantselei Kohtu 8 ajalugu 1809 - Mõdriku ja Rägavere mõisate omanik P. M. Reinhold August von Kaulbars laskis Tallinna linnaarhitekt Carl Ludwig Engelil projekteerida linnapalee Kohtu tänavale. 1811 - ehitusmeister C. J. Jänichen kavandas tiivad. Hoone sai fassaadiküljel prantsusepärase nn. auhooviga (court d` honneur) kuju 1814 - hoone valmis. See kuulub kujunduselt ampiirstiili. Fassaadi frontoonil on ladinakeelne deviis "ESIVANEMATE HEADE SOOVIDE JA SOOSINGUGA". Tähelepanuväärne on stukkdekoor.
Abielust sündis: Vürst Magnus Barclay de Tolly (17971871), kaardiväepolkovnik ja keisri tiibadjutant, Jõgeveste, Keeri, Stalbe ja Uniküla mõisnik, suri lastetult. . Sõjaväeline karjäär Tegelikku sõjaväeteenistust alustas Michael Andreas 1776. aastal Pihkva karabinjeeripolgus juba vahtmeistri auastmes; 1778 ülendati ta kornetiks. 1783. aastal nimetati ta Liivimaa diviisi ülema kindralmajor Reinhold Ludwig von Patkuli adjutandiks. 1786 viidi ta porutsiku auastmes üle Soome jäägrikorpuse 1. pataljoni. 1788. aasta jaanuaris määrati ta Anhalt-Bernburgi printsi, kindralporutsik Victor Amadeusi (17441790) adjutandiks kapteni auastmes. Sama aasta detsembris sai Barclay de Tolly 2. järgu majori auastme ning viidi üle Izjumi polku. 1790. aastal ülendati ta 1. järgu majoriks ning viidi üle Tobolski jalaväepolku.
juuli 1537 a. sissekandes. Väike katekismus 80 lk. Püha Pius X kompendiumist. ,,Väike katekismus" on osa püha Pius X 1913.a. ilmunud suurest kompendiumist, mis sisaldab katekismust lastele, n-ö väikest katekismust ja suurt katekismust. Eestikeelne ,,Väike katekismus" sisaldab esimest kaht katekismust lastele ja väikest katekismust. Katekismuses on lihtsas ja selges keeles küsimuste ja vastuste vormis antud arusaadav ja ülevaatlik pilt katoliku kiriku õpetusest. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi "Reinowadder Rebbane" esindab saksa rahvaraamatutes ja teiste Euroopa rahvaste traditsioonis levinud jututüüpi. Kõiki teisi metsaelanikke petva ja ärakasutava rebase lugusid võis lugeda lihtsalt kui toredaid pajatusi, aga neis võis näha ka allegooriat, st inimühiskonna peegeldusi. Kreutzwald võttis eestikeelsete Rebase-lugude eeskujuks saksa kirjanike J.W. Goethe ja A.H.Hoffmanni vastavad teosed, kuid kohandas need eesti oludele ning lisas mõne
Võid tulel tungida, pidas halvaks külma sauna. Ükspäinis elu osaks sul Kadus kiirelt üle mäe Ja luule laulussa. lapsed, eks nüüd tuppa läe! Su pärast rõõmus on mu meel, Su ilu imetsen: Sust kõlagu mu kandlekeel, Su kasuks kõnelen! MATKAJA TALVEÖÖ Reinhold Kamsen Kirr, kõrr, kõrinal Jakob Tamm Sõidan üle õue, Öö on selge. Kõrgel kuu. Virr, võrr, võrinal Läige üle lume. Kõnnin teel kui kõue. Piitsa plaksutan: Härmas seisab iga puu. Nõõ, nüüd jookse ruttu!
Click icon to add picture Click icon to add picture Steven Paul Jobs 24. Feb 1955 5. Oct 2011 Steven Paul Jobs was born in San Francisco. Adopted at birth by Paul Reinhold Jobs (19221993) and Clara Jobs (19241986). He frequented afterschool lectures at the HewlettPackard Company in Palo Alto, California, and was later hired there, working with Steve Wozniak as a summer employee. Following high school graduation in 1972, Jobs enrolled at Reed College in Portland, Oregon. Although he dropped out after only one semester, he continued auditing classes at Reed, while sleeping on the floor in friends' rooms, returning Coke bottles for food money, and getting weekly free meals at the local Hare Krishna temple. Jobs later said, "If I had never dropped in on that single calligraphy course in college, the Mac would have ne...
tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. Ado Reinvald Kirjutas luuletusi, jutustusi, naljalugusid ja näidendeid. Tema isamaaluule järgib Lydia Koidula eeskuju ning kirjanduslikuks nõuandjaks oli Friedrich Reinhold Kreutzwald. Tema luuletusest Kuldrannake on saanud rahvalik laul. Reinvald oli üks Sakala kaastöölisi ja levitajaid ning osales ka kalendrite koostamisel. Juhan Liiv Töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses . Olevikus kujunesid selgemini välja Liivi kirjanduslikud arusaamad. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused". Elu lõpus kannatas Liiv tagakiusamismaania all ja rändas ringi
haritlaskonna kujunemise aeg. rahvuslik liikumine- rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, millest kõrgeim vorm on omariiklus. Venestamine- Vene keel ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele. Aleksandrikool- oli aastail 18881906 Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus. Õppekeeleks oli vene keel, kuid kooli kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel. 2. Friedrich Reinhold Kreutzwald- Eesti ärkamisaegne suurkuju, kirjanik, rahvaluulekoguja ja arst.Eepose "Kalevipoeg" autor. Johann Voldemar Jannsen- oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele, 1857. aastal andis välja nädalalehe Perno Postimees, õhutas eestlasi talusi ostma, 1864.aastal asutas uue ajalehe Eesti Postimees, tema algatusel loodi mänguselts Vanemuine ja Eesti Põllumeeste Selts.
hoolitsemanooremate eest , nii saabgi Bert omale hoole aluse 1 klassist.Bert tegi lollusi , hiljem naeris nendeüle , Berdile meeldis Nadja väga. Nadja oli Berdi tüdruk , Nadjal oli 3 venda kes Berdile olid tüliks. Bert meeldis Nadjale väga. Väike Eerik oli omamoodi , ta oli Berdi klassis uus poiss. Eerik oli oma moodi poiss.Eerik kuulus Berdi jõuku , ja oli Berdi sõber. Ake oli Berdi sõber ja jõugukaaslane. Björna oli ka Berti jõugus. Nadja vendade nimed olid : Roffe , Ragge ja Reinhold. Bert ja poisid tegid ka omale jõugu . Jõugu nimi oli Becka Boysid , nad tahtsid omale peale kraapida Becka Boysid nime ,kuid nad seda ei teinud sest see oli liiga piinarikas ja kraapisid hoopis BB. Liikmete nimekiri :Bert Young , Ake Northdine , Bear Zetter , Benny Big ,Torra Life , Nice, Nicky , Jacky Josef , Mister Christoffer , Little Eric. Berdil tuli jõugu tegemis mõte filmist mida and nadjaga vaatasid , filmis olid jõugud ja tapmine
Gustav Suits Gustav Suits (30. (18.) november 1883 Tartumaa 23. mai 1956 Stockholm) oli eesti luuletaja ja Gustav Suits kirjandusteadlane Gustav Suits sündis õpetajate perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu Aleksandri Gümnaasium (Tartu Elulugu Kubermangugümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 19111913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ning seejärel kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. Gustav Suits oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja...
sest pilt on väga rõõmsameelne ja meenutas meile lapsepõlve kaunist aega. Kunstniku maalidest suurim on "Lorelei needmine munkade poolt" (õli). 3. A.Adamsoni eri materjalidest skulptuure: "Lapse portree" (kips) "Laeva viimne ohe" (marmor) "Äreval ootel" (pronks) "Georg Lurich" (pronks) "Hülgekütt Pakri saarelt" (pronks) "Koit ja Hämarik" (pirnipuu) "Koit ja Hämarik" 4. A.Weizenbergi skulptuure: "Lydia Koidula" ( kips) "Friedrich Reinhold Kreutzwald" (marmor) "Anna Haava" (marmor) "Ferdinand Johann Wiedemann" (marmor) "Sügis" (marmor) "Linda" (marmor) "Noormees oja ääres" (marmor) 5. Ants Laikmaa maale: "Vigala noorik" (pastell) "Autoportree" (pastell) Kristjan Raua maale: "Puhkus teel Egiptusesse" (tempera) "Kosjasõit (Kalmuneid)" (tempera) Nikolai Triik: "Lennuk" (tempera, kriit, triptühhon) "Irmgard Menningu portree" (tempera) "Ants Laikmaa portree" (õli) Konrad Mägi:
kindralkuberner 1629-1634, Tartu Ülikooli esimene kantsler ja peainitsiataator. Oli Gustav II Adolfi isiklikuks õpetajaks. Jacob Johan Hastfer- oli baltisaksa päritoluga Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane. Oli 16861687 Liivimaa kuberner, 16871695 Liivimaa kindralkuberner, 16901695 Tartu Ülikooli kantsler. Reformis haldust, surus maha balti aadli vastupanu mõisate reduktsioonile. Johann Reinhold Patkul-Liivimaa aadliopositsiooni juht, haritud maanõunik, Karl XI reduktsiooni põhilisi vastaseid Pulli Hans-Tartu Eesti kaupmees17 saj lõpus , kes arvati linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks. Joachim Jhering-Piiskop, tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel,töötas välja kirikukaristuste süsteemi, andis välja esimese eesti keelse aabitsa.
Ümberjutustus ,,Kalevipoeg" Friedrich Reinhold Kreutzwald Laul VIII Teisel päeval ärkasid Kalevite pojad enne koitu. Kolm venda jätkasid enda teekonda uurides häid liisuheitmise kohti. Olles kõndinud päeva lõuna poole, märkasid nad pärnade vahel asuvad talu. Nad astusid väravast sisse ning taluperenaine hõikas: ,,Astuge, mehed, õueje, Tulge, peiud, me talusse, Kosilased, kamberisse!
Teise jutu teemaks on humoristlik lugu kalendritegijast, kellega ei ole keegi rahul ja kellele esitatakse risti vastukäivaid nõudmisi. Küll süüdistatakse teda jumalasõnaga liialdamises ja selle puudumises, küll viinajoomise mahategemises ja selle soosimises jne. Faehlmanni jutuloomingut iseloomustavad vesteline laad, huumor, teravmeelne sõnakasutus ja tabav olukordade kujutamine. FRIEDRICH REINHOLD KREUTZWALDI (1803 1882) TÄHTSUS 1. Kreutzwald oli üks esimesi haritud eestlasi, kes jõudis 1833. aastal Tartu Ülikoolis kõrghariduseni. Ta töötas pensionipõlveni Võru linnaarstina. 2. tegutses aktiivse liikmena Õpetatud Eesti Seltsis (ÕES); 3. suur osa Kreutzwaldi kirjanduslikust loomingust on rahvavalgustusliku eesmärgiga ta oli ka üks esimesi populaarteaduslike väljaannete asutajaid (almanahh "Ma-ilm ja mõnda, mis
aastast. 1936.a. aastal elas Luts oma majas Riia tänaval, mis on nüüdsest Lutsu majamuuseum. Mälestusmärk püstitati tema 100. sünniaastapäevaks 1987.aastal. On maetud Pauluse kalmistule. Oskar Luts oli spontaanselt loov kirjanik. Tema jämekoomikast melanhooliani küündivat loomingut iseloomustavad aine- ja keelepädev tüübi- ja olustikumaaling ning ligimeslik, vestmisosav nn väikese inimese teema käsitlemine. Teine on aga pühendatud Friedrich Reinhold Kreutzwaldile. On sündinud 1803 aastal, kuid suri 1882.a. Oli eesti kirjanik ja ka arst. Tema peateos on eesti rahvaluule aineline eepos ,,Kalevipoeg". Oli rahvusliku liikumise jaareneva eesti kultuuri teerajajaid. Aastal 1952, 28.12. avati monument Tartu vabadussamba ajaloolisest asukohas. Sündis Kadrina kihelkonnas, aga suri Tartus. Kreutzwaldi värsiloomingul (kogu "Viru lauliku laulud", poeem "Lembitu"), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus.
saadiku Karl Robert Pusta ja P. de Coubertini läbirääkimiste tulemustest informeeris ROK-i president belglasi, kes teatasid ametlikult, et Eesti soov on rahuldatud, kuid tuleb luua sporditegevust juhtiv keskne organisatsioon. Võistkonna esindajad olid Ado Anderkopp, Leopold Tõnson, William Fiskar, K. Metti. kergejõustiklased: Jüri Lossman (maraton), Aleksander Klumberg (odavise, viie- ja kümnevõistlus), Harald Tammer (kuulitõuge), Johannes Villemson (800 m ja 1500 m jooks), Reinhold Saulman (200 m ja 400 m jooks), Eduard Hermann (käimine), Johan Martin (teivashüpe); maadlejad: Mihkel Müller, Herman Kruusenberg, Eduard Pütsep, Artur Kukk; tõstjad: Alfred Neuland, Karl Kõiv, Alfred Schmidt. Eestlaste teekond olümpialinna kulges Tallinnast aurikul "Viola" Helsingisse, sealt koos Soome koondislastega aurikul "Oihonna" Antwerpenisse. Võistlusvormiks olid valged õlgkübarad, sinine ülikond, kollased kingad, valge särk ja lips (kodumaalt sõideti välja tollases
Mägiste), ,,Karu maja" (Eno Raud) 3. Novellilaadsed muinasjutud? · ,, 4. Lemmikteemad ja lemmik karakterid (millised on eesti) ? (nimed?) · Hea ja kurja/lahke ja õela/ rumala ja targa/vaesusest rikkuseni vastandamine, kavaldamine, põhiliselt karekteriteks on abivalmis/vaene vaeslaps loomadest rebane, vanapagan ning vaene talutüdruk: ,,Vaeslapse käsikivi" (Friedrich Reinhold Kreutzwald), ,,Vaeslaps ja talutüta" (Juhan Kunder), ,,Ahjualune" (Juhan Kunder), ,,Rehepapp ja vanapagan" (Juhan Kunder) NB! Valida üks imemuinasjutt ja otsida vastavusi ja need kirja panna. Võrrelda Ch Perrault/J.W. Grimm- ,,Punamütsike", ,,Tuhkariinu". (eriti tähelepanu lõppudele) Uinuv kaunitar/okasroosike ja lumivalgeke Charles Perrault (1628-1703) · Prantuse Akadeemia ja kuninga õukonna liige, jurist.
kas tunned kuskil kallimat? Kas tead sõna, mis veel tungi' võib südamesse kangemalt? So isamaa, so usk, so rahvas! See sinu ülem varandus ei ööd sul, pääva meelest mingu, ei õnnes ega õnnetus! So isamaa, so usk, so rahvas! kui iial aeg on, tuleta neid sõnu meele - nüüd ta tulnud! Nüüd astu ette hoidmata! Nüüd ära väsi ülespoole sa ülenda' kätt, südant, meelt! Nüüd ära jäta trooni ette sa kanda kanget palve keelt! Üks laul kullamaalt Friedrich Reinhold Kreutzwald Oh Eestimaa, kus leiba ja vett. Kui lindusid näen lendavat, siis soovin tiibu ka, mis mind siit koju kannaksid, ja tõttaks minema; ja igapäev pean mõtlema: mind tühi vale pett'! Ja ikka uuest kaebama: Oh Eestimaa! Oh Eestimaa, kus leiba ja vett. Küll olen targaks saanud, mind häda õpetand; küll olen haletanud, ei nuttu lõpetand! Siin laialisel lagedal ei paku tuttav kätt, ma olen üksi taeva all. Oh Eestimaa! Mu kodumaa, kus oled sa? Anna Haava Mu kodumaa, kus oled sa?
Rootsi ajal riigistatud mõisate privileegid ja Reduktsiooniga kaotati tagastamine, lisaks vanad õigused piirangud Eestimaalt 54% maadest, talupoegade üle. 1721 Balti erikord. saaremaal 30% aadlike Lisaks eraldas siinne erikord selle maadest, Liivimaal 4/5, seal poolest venemaad ennast, et siin ajati kõige rohkem, sest Johann, asju saksa keeles, oli luteri usk, Reinhold Patkul hakkas selle tollipiir. Säilisid eelised riigistamise vastu mässama. sisserännanute ees, pääs lääne euroopaga suhtlema. Pärast rüütelkondade ja maanõunike laialisaatmist anti mõisnikele üle maa võrdsed õigused. Rüütelkonna tähtus
1916. aastal sooritas Visnapuu eksternina gümnaasiumi lõpueksamid. Visnapuu õppis Tartu Ülikoolis klassikalist filoloogiat. Tartus kujunes Visnapuu loominguliseks isiksuseks, kuna sukeldus Tartu kultuuri- ja kunstiellu. Tartu perioodil püüdis Visnapuu aktiivsena organiseerida uut kirjanduslikku rühmitust. Ka huvitus Visnapuu Tartu ajajärgul vene kultuurist (futurism, akmeism) ja idamaade religioonist. 1913.aastal andis koos Marie Heibergi, Richard Rohti ja Reinhold Vellneriga välja albumi "Moment I", mis oli laadilt sümbolistlik ja impressionistlik. Albumi kaanel oli vaas krüsanteemidega, millest sai alguse Visnapuu komme kanda nööpaugus valget krüsanteemiõit. Albumit kritiseeriti kõvasti, eriti Noor-Eesti liikmete poolt. 1914. aastal ilmus "Roheline Moment", mille nimi tuli rohelisest paberist, millele teos oli trükitud. Jätkates traditsiooni, oli ka see albumi sümbolistlikku laadi ja epateeriv. 1917
Margaretha Elisabeth von Smitteni pojana. Alates 3. eluaastast kasvatas Michael Andreast tema sõjaväelasest tädimees. 1767. aastal pani tädimees ta kirja Novotroitski kürassiiripolku, mille ülem oli ta onu. Tegelikku sõjaväeteenistust alustas Michael Andreas 1776. aastal Pihkva karabinjeeripolgus juba vahimeistri auastmes ning ülendati 1778 kornetiks. 1783. aastal nimetati ta Liivimaa diviisi ülema kindralmajor Reinhold Ludwig von Patkuli adjutandiks. 1786. viidi ta üle soome jäägrikorpuse 1. pataljoni. 1788. aasta jaanuaris määrati ta AnhaltBernburgi printsi, Victor Amadeusi adjutandiks kapteni auastmes. Sama aasta detsembris sai Barclay de Tolly 2. järgu majori auastmen ning viidi üle Izjumi polku. 1790. aastal ülendati ta 1. järgu majoriks ning viidi üle Tobolski jalaväepolku. Michael Andreas Barclay de Tolly paistis vapruse ja andekusega silma Vene- Türgi sõjas ning Vene- Rootsi sõjas
LIIGILINE VÄLJAARENEMINE 20. SAJANDI ALGUL (1900–1917) Lastesarjade ja -ajakirjade tekkimine, eri kirjandusliikide väljakujunemine (ka lastenäidend). Lasteajakiri Lasteleht, 1901. EKS-i toimetatud seeria „Nooresoo kirjavara“, 1909. K.A.Hindrey piltvärsilood „Pambu-Peedu“, „Seene-Mikk“, „Piripilli-Liisu“, 1906; ka rohkesti kommertslikku pildikirjandust saksa seeriate järgi. K.E.Söödi, Ernst Enno, Reinhold Kamseni jt lasteluule. Jaan Lattiku („Meie noored“, 1907) ja Ansomardi („Lastejutud“, 1911) lasteproosa. August Kitzbergi („Kaval-Ants ja Vanapagan“, 1907; „Kuri kuningatütar“, 1909) jt lastenäidendid Lastekirjandus Eesti Vabariigi ajal, 1918–1940 – küpse kunstitaseme saavutamine Väljaannete mitmekesisus, uued laste- ja noorteajakirjad: Laste Rõõm (1921), Vikerkaar (1922), Noorusmaa jpt.
vähemalt paari külimitu jagu õlut ikka teha. 15) Mitu sorti õlletit tunti meil 1777. aastal? 1. Pudeliõlu. 2. Toobiõlu 3. Lauaõlu 4. Jääkeldriõlu 16)Mis aias kasvatati humalaid? Tapuaias. 17) Mis aastal algas Tartus tööstuslik õlletootmine? 18) Arutle - mis tegur on Tartu õlle eeliseks võrreldes Saku õlledega? (vastuse leiad - õlle põhikomponendi olemusest). Mis on õlle põhikomponent? ja aura....! 1825.a. saabus Tallinnast Tartusse õllepruul Justus Reinhold Schramm, kes hakkas siin 1826.a. õlut valmistama. Juba 1830.a. hõivas ta Tartu õlleturust 61%. 1880.a. vahetas ettevõte omanikku, mis andis tugeva tõuke ettevõtte arengule. Tivoli nime all ehitati 19. sajandi lõpul punastest tellistest Tähtvere mäele võimas õlletehas. LÄHIAJALUGU Breznevi ajastul tarbiti alkoholi väga palju, alkohol oli suhteliselt odav. Rahvale kättesaadav oli kange alkohol kella 19-ni. Järjekorrad olid alati enne 19-t suured. Peamiselt joodi valget
nooremate eest , nii saabgi Bert omale hoole aluse 1 klassist.Bert tegi lollusi , hiljem naeris nende üle , Berdile meeldis Nadja väga. Nadja oli Berdi tüdruk , Nadjal oli 3 venda kes Berdile olid tüliks. Bert meeldis Nadjale väga. Väike Eerik oli omamoodi , ta oli Berdi klassis uus poiss. Eerik oli oma moodi poiss.Eerik kuulus Berdi jõuku , ja oli Berdi sõber. Ake oli Berdi sõber ja jõugukaaslane. Björna oli ka Berti jõugus. Nadja vendade nimed olid : Roffe , Ragge ja Reinhold. Bert ja poisid tegid ka omale jõugu . Jõugu nimi oli Becka Boysid , nad tahtsid omale peale kraapida Becka Boysid nime ,kuid nad seda ei teinud sest see oli liiga piinarikas ja kraapisid hoopis BB. Liikmete nimekiri :Bert Young , Ake Northdine , Bear Zetter , Benny Big ,Torra Life , Nice Nicky , Jacky Josef , Mister Christoffer , Little Eric. Berdil tuli jõugu tegemis mõte filmist mida and nadjaga vaatasid , filmis olid jõugud ja tapmine
Vaadates üldpilguga tagasi kõigele toimunule, märgiks eraldi veel järgmist: Eesti Talvespordi Liit moodustati 1921.a. ja tegutses kuni 1940.a.-ni. Sellest perioodist Eesti suusaspordi edendamisel tuleks ära märkida kahe mehe teeneid. Elmar Lepp töötades Eesti Kaitseliidu spordipealikuna, ETL esimehena 1934-1937.a. ja juhatuse liikmena, tegi ära suure töö suusaspordi arendamisel s.t. rahvahulkadesse viimisel organiseerides suusaseppade (-tislerite) kursused, muretsedes Skandinaaviamaadest suusavarustust, korraldas kaitseliitlaste meeskonnaga Soome lahe ületamise Aserist Kotkasse, samuti KL malevate teatesõidu ümber Eesti, Tallinn-Valkla-Tallinn kaitseorganisatsioonide meeskondade teatesõidud, Eesti meistrivõistluste algatamine, organiseeris eestlaste osalemise rahvusvahelistel suurvõistlustel 1936.a. Garmish-Partenkircheni taliolümpial ja 1938.a. Lahti MM-l, samuti üleriiklikud Kaitseliidu võistlused ja osavõtu rahvusvahelistest jõukatsu...
b. suhted b. kujunes vastuolu riigivõimu ja b. kohalik aadelkond saavutab b. asehalduskorra ajal toimus baltisaksa kohalike aadlike, eriti LM aadlike balti erikorra sätestamise muutus keskvõimu ja aadli aadliga vahel suhetes, mõned privileegid kaotati 1680 reduktsioon vt. punkte Johann Reinhold Patkul Saadeti laiali maanõunike kolleegium, maapäev allutati keskvõimule Kuulus 3 rüütelkonnale, lahendasid Rüütelkonnad --------------- kõiki kohalikke küsimusi Aadlimatriklid-erilised Rüütelkonnad säilusid, nende Võim esindusorgan maapäev nimekirjad, mis andsid sinna omavalitsust piirati, nt. kõik
kõigil liikmetel kaasa rääkida, pakkudes eneseteostusvõimalusi. Mitmes paigas väljus liikumine usulistest raamidest. Tallima Paap soovitas kõigil koguduse liikmetel elada kordamööda üksteise taludes. Üheskoos hävitati ehted ja paremad riided. 18. sajandil oli vennasteliikumise tähtsus talurahva jaoks erakordselt suur. Hernhuutlus aitas kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisel. Peeti päevikuid ja kirjavahetusi, mis andis indu kirjutamisoskuse omandamisele. Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman ja Jaan Tõnison olid pärit hernhuutlikest peredest. Teoloogiline ratsionalism ja valgustus. 18. sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, mis saavutas sajandi lõpuks suure osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid õpetlikuks, jutlus andis kuulajale mõne kasuliku näpunäite või tegi rikkamaks praktilise elutarkuse poolest. Uudne oli ka ratsionalistide ühiskonnakäsitus
keele alusel. Liigitati astmevahelduse tuginevaks ja kõrgenevaks. Põhjalik lauseõpetus. Tahtis, et lühikest täishäälikut märgitaks ühe tähega, pikka kahega. See tekitas vastuolu. Õpetatud Eesti Selts- 1838. a. Asutas Faehlamm Tartu ülikooli juurde ÕES-i. Eesmärgiks oli eesti keele, rahvakeele ja eestikeelse kirjasõna levikeele kaasaaitamine. Tahtsid samuti luua ühtset kirjakeelt (kas siis lõuna- ja põjaeestikeele seguna või võttes aluseks ainult põjaeestikeele). Friedrich Reinhold Kreutzwald ja uus kirjaviis- Asus toetama uut kirjaviisi ning edendas seda. Sellega seoses levis uus kirjaviis kiiresti. ,,Kalevipoja" autor; kirjutanud palju muinasjutte. Lõi eestikeelde juurde sõnu. Nt hapnik, süsinik, kunstnik, tulevik, rahvus+ naissugu väljendav liide na. Ferdinand Johann Wiedemann- sündis 1805. Haapsalus. Isa oli magistraadi sekretär. Õppis Haapsalus, siis Tallinna gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis õigusteadust ja keeli. Uuris komi,
mil eesti teater jõudis euroopalikule professionaalsele tasemele ulatus seitsmekümnendate paigaks rahvakülastatavus suurimalt 1,7 miljonit aasta kohta. Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal see arv enam nii suur ei ole - teatri osatähtsus ühiskonnas pole enam nii oluline, kui oli pingelistel aegadel, mis on loomulik. Vanemuise teater, ehitatud 1906 Armas Eliel Lindgreni poolt. Nime sai Eesti mütoloogiast olevalt tegelaselt laulujumalalt, mille peamine looja oli Friedrich Reinhold Kreutzwald. Hävines sõjalistel aktidel 1944. aastal.
Seitse aastat hiljem tuli välja ajaleht Eesti Postimees. 1862. aastal avaldati ,,Kalevipoja´´ rahvaväljaanne. Kolm aastat hiljem asustati laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine´´. Aastal 1869 toimus esimene eesti laulupidu Tartus. Aasta hiljem pidas Carl Robert Jakobson ,,Kolm isamaa kõnet´´. 1878. aastal hakkas ilmuma ajaleht Sakala. Perioodi tähtsaimad esindajad olid Carl Robert Jakobson (1841-1882), Johann Voldemar Jannsen (1819-1890), kes oli Perno Postimehe toimetaja, Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882), kelle eepos ,,Kalevipoeg´´ on oluliselt mõjutanud eesti kirjandust ja kunsti ja Lydia Koidula (1843-1886), kes pani alguse eesti algupärase näitekirjandusele ja eesti teatrile. Eepos ehk lugulaul pikk, värsivormiline jutustav teos, mille aineks vägilaste või jumalate teod, saatuslikud võitlused. Eestlane saab oma riigi Aastal 1905 avaldati ,,Noor-Eesti´´ kuulutus: ,,Enam euroopalist kultuuri!``. 1909. aastal toimus eesti esimene kunstinäitus Tartus
Kirjelda reduktsiooni rakendamise põhimõtteid ja opositsiooni. Karl XI sai päranduseks tühja riigikassa ning riigi tulude suurendamiseks alustas reduktsiooni. Tagasi võetud mõisad anti rendile enamasti nende endistele valdajaile, kes pidid nüüd osa oma tuludest loovutama rendimaksuna Roosti riigile. Selline samm tekitas balti aadlis tugevat vastuseisu. Liivimaa aadliopositsiooni juhiks tõusis Johann Reinhold Patkul. 1694. a anti ta Stockholmi kohtu alla, süüdistades kuninga solvamises, kuritegelikes kirjutistes ja mässulises tegevuses. Mees mõisteti surma, kuid tal õnnestus põgeneda välismaale. Ta jäi siiski Rootsi-vastaseks. 7. Poola, Taani ja Rootsi võrdlus Taani võim Poola võim Rootsi võim
Teema: Friedrich Robert Faehlmann Friedrich Reinhold Kreutzwald. Loe õpikust läbi Faehlmanni ja Kreutzwaldi kajastav materjal ja leia vastused järgmistele küsimustele. 1. Milliseid ühiseid ameteid (3) pidasid Faehlmann ja Kreutzwald? Mõlemad töötasid arstina, õpetajana ja tegutsesid Õpetatud Eesti Seltsis. 2. Millal ja kuhu rajas Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsi ning mis oli seltsi huviobjektiks? 1838. aastal lõi Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsi ning huviobjektiks said eestlased, nende ajalugu ja maa. 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
