35308061352 #NAME? 36001161262 #NAME? 47102015071 #NAME? 45502205632 #NAME? 50205038363 #NAME? 35501229735 #NAME? 45701258947 #NAME? 48604141460 #NAME? 45610224882 #NAME? 37803115227 #NAME? 47108279972 #NAME? 37108154554 #NAME? 45001243289 #NAME? 37502013240 #NAME? Ülesanne 3 aastal: #NAME? Ees- ja perekonnanimi Pirjo Kukk Lea Tamm Kairi Meri Natalja Reinhold Marika Helmja Aivar Lohk Kristo Västrik Marika Teder Maarja Liis Riisalu Allan Reinsalu Urmas Karu Marina Räämet Sirli Niitsoo Jaanika Ruuben Indrek Karjust Anna Rokk Andrus Järv Maili Kikkas Mart Martverk
merereisidel Atlandi, India ja Vaiksel ookeanil. Adam Johann von Krusensterni eestvedamisel sai teoks esimene Vene ümbermaailmareis purjelaevadel Nadezda ja Neva. Adam Johann von Krusenstern suri Kiltsis 12. augustil 1846 ning maeti Nikolai I erikäsul Tallinna Toomkirikusse. Krusensterni auks on maailmas nimetatud 12 geograafilist objekti. Hagudis asub tema mälestusmärk. 14. september 1801 abiellus Adam Johann Juliana Charlotte von Taubega (17841849) Järvakandi mõisast, kes oli Otto Reinhold von Taube (17261798) ja Krape mõisast (Kroppenhof) Lätist pärit Christina Juliana Strandmanni (1745- ) tütar.
Uulu kirik Uulu kirik asub Pärnu maakonnas Tahkuranna vallas Uulu külas, 500 meetrit eemal Pärnu- Ikla maanteest. Kiriku laskis 1880. aastal ehitada kuulsaim Uulu mõisnik, Peterburi õukonnategelane parun Reinhold Stael von Holstein, kelle eestvõttel ja toel ehitati ka Tahkuranna ja Häädemeeste luteri kirikud. Uulu kirik valmis mõisa lähedusse härraspere kodukirikuks. Mõisa juurde viis tänaseni säilinud läätspuude ja tammedega ääristatud allee, mida rahvasuus kutsutakse ,,akaatsia teeks". Kiriku läheduses asub mõisaomaniku hauakamber, mille otsimine võssakasvanud kaldapealselt pakub põnevust nii suurtele kui väikestele külaelanikele. Tegemist on maakiviehitisega, mida ilmestavad teravkaarsete akende paekivist raamistused. Kirikul puudub torn, sest see õhati Nõukogude Liidu ametivõimude korraldusel 1950. aastate lõpul. Nõukogude ajal hoone pühakojana kasutusel ei olnud, seda tarvitati algul vilj...
muistendid. Teretutvus tänase Neerutiga algas tuhandete inimeste jaoks aga Rakvere teatri Kalevipoja- etendusest. • Sihtasutuse Saare valla kultuuri- ja turismikeskus Kalevipoja Koda loodi 2004. aastal Saare Vallavalitsuse otsusega. Sihtasutuse haldusesse kuuluvad Kalevipoja muuseum, Saare rahvamaja, Saare raamatukogu koos infotoaga ja Kalevipoja var... Kalevipoja eepos • "Kalevipoeg" on Kalevipoja- muistendeil põhinev Friedrich Reinhold Kreutzwaldi koostatud regivärsiline kunsteepos, mida peetakse eesti rahvuseeposeks. eepos
,,Õige mehe koda" (Karl Ristikivi) Tegevusaeg: u 1885-1935, Tallinn Tegevuskohad: Kirstutegija Kadariku maja, Jakobi ja tiina kodu, P.Abneri kaubamaja (Abnerite kodu), Lambapea tänav (hiljem Kangelaste tänav), Villem Kansvei maja. Tegelased: Jakob Kadarik, Tiina Saalem, Tõnis Kansvei, Paul Abner, Elsa Abner, Villem Kansvei, Frank Abner, Peeter Abner, Gustav Beckmann, Hedvig Abner, Paul, Charlotte, Selma, Reinhold, Valter, Roman, Ester Kruusimäe. Süzee etapid e. sisu etapid: *Tiina Saalem abiellub Jakob Kadarikuga. *Jakob Kadarik sureb ning Tiina jääb üksi vastsündinud lapsega, kellele paneb isa järgi nimeks Jakob Kadarik. *Tiina abiellub Tõnis Kansveiga ning neil sünnib poeg Villem. *Tiina sureb ning Jakob läheb vanavanemate juurde elama. *1.dets. läheb Jakob P.Abneri Kaubamajja tööd küsima ja Paul Abner võtab ta enda hoole alla, kasvatades teda kui oma poega.
Mida see endast kujutas?toimus 1660. aastal, kui troonile tuli Karl XI. Toimus suur mõisade riigistamine.Kehtestati riiklik kontroll. Reduktdioon muutis tunduvalt talurahva olukorda. Mõisnike võim talupoegade üle kitsenes, talupoegadel avanes võimalus kaevata mõisnikke kohtusse, kui neile oldi ülekohut tehtud. 15. Mis on vakuraamatud? Vakuraamat- talude ja nendel lasuvate koormiste nimekiri. Vakuraamatusse kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. 16. Kes on Johann Reinhold von Patkul? Jonann Reinhold von Patuk oli Liivimaa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu reduktsioonile.Ta oli haritud, kuid kiusliku loomuga maanõunik. oli tuntud arvukate protsessidega vendade vastu ja teenijate eriti jõhkra kohtlemisega. oli tuntud kuritegelike kirjutiste, mässulise tegevusega. Ta mõisteti surma, tal õnnestus põgeneda välismaale ja temast sai Põhjasõja üks vihasemaid intriigipunujaid. 17. Millal oli Eestis Suur näljahäda?palju hukkunuid
Mida see endast kujutas?toimus 1660. aastal, kui troonile tuli Karl XI. Toimus suur mõisade riigistamine.Kehtestati riiklik kontroll. Reduktdioon muutis tunduvalt talurahva olukorda. Mõisnike võim talupoegade üle kitsenes talupoegadel avanes võimalus kaevata mõisnikke kohtusse, kui neile oldi ülekohut tehtud.15. Mis on vakuraamatud? Vakuraamat- talude ja nende l lasuvate koormiste nimekiri. Vakuraamatusse kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu.16. Kes on Johann Reinhold von Patkul? Jonann Reinhold von Patuk oli Liivimaa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu reduktsioonile.Ta oli haritud, kuid kiusliku loomuga maanõunik. oli tuntud arvukate protsessidega vendade vastu ja teenijate eriti jõhkra kohtlemisega. oli tuntud kuritegelike kirjutiste, mässulise tegevusega. Ta mõisteti surma, tal õnnestus põgeneda välismaale ja temast sai Põhjasõja üks vihasemaid intriigipunujaid.17. Millal oli Eestis Suur näljahäda? palju hukkunuid
1. Ülesanne Risto Reinhold 104360 Algne portfell Oodatav Investeeringu Realne Väärtpaber Beeta tulu (%) väärtus tulumäär A 4.00% 0 50 4% B 10.00% 1 60 10% C 15% 1,2 75 12% D 7% 0,5 75 5% E 17% 2,4 100 24% 360 Portfelli beeta: 1,1875 Portfelli tulusus: 12% Uus portfell Oodatav Investeeringu Realne Väärtpaber Beeta tulu (%) väärtus tulumäär A 4.00% 0 50 4% B 10.0...
„Sind surmani“ „Mu isamaa on minu arm“ Friedrich Robert Faehlmann Eesti kirjanik ja arst Sündis Virumaal Kaarli mõisas Alustas „Kalevipoja“ koostamist Avaldas 1866 „Eesti rahva ennemuistsed jutud“ Tuntumad muistendid: „Emajõe sünd“ „Vanemuise laul“ „Koit ja Hämarik“ Friedrich Reinhold Kreutzwald Eesti ärkamisaegne suurkuju, kirjanik, rahvaluulekoguja ja arst Lõpetas eepose "Kalevipoeg" „Tuntumad teosed: „Eesti rahva ennemuistsed jutud“ „Lembitu“ Kokkuvõte 19. saj. ärkamisaja sisu oli eestlaste kui rahvuse teadvustamine. Kasutatud materjal: Pildid: • http://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula • http://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Reinhold_Kreutzwald • http://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Robert_Faehlmann
Gustav Suits(1883-1956) Kalev Seilmaa Raul Pinta Elulugu Gustav Suits sündis õpetajate perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu Aleksandri Gümnaasium, mille ta lõpetas kuldmedaliga. Aastal 1911 abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 19171919 oli ta Eesti SotsialistideRevolutsionääride Partei (esseeride) liikmena tegev poliitikas. Elulugu Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks tänu 1918. aastal avaldatud Eesti Töövabariigile ja tegevusele 1918. aasta jaanuarikuus. 19211944 töötas Suits Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna (professor alates 1931. aastast. Gustav Suits suri 1956. aastal pärast mitmeaastast rasket haigus. Ta on maetud Stockholmi Metsakalmistule. Pilte Gustav Suitsust Click to edit Master text styles Second level Third level ...
Eesti rahvalaul. Nimetus rahvalaul pärineb Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt.Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. Vanem rahvalaul ehk regilaul .Põhitunnused:Vanemat rahvalaulu ehk regivärsilist ehk regilaulu iseloomustab algriim ja mõtet teisendav kordus ehk parallelism. Värsis sisaldub neli värsitõusu ja -langust nt "Loomislaul" ja "Suure tamme laul". Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Mõnikord lauldi ka üksi (näiteks karjaselaulud, hällilaulud) või üheskoos ilma
teoloogiat ja selle kõrval muusikat ja joonistamist. 7) Kelle vaimsest pärandist algas eesti rahvuslik kirjandus? Kristjan Jaak Petersoni pärandist algas eesti rahvuslik kirjandus. 8) Nimeta 4 fakti K.J.Petersoni elu ja loomingu kohta. Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana, Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis, Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, õppis Riia kubermangugümnaasiumis. 9) Kes oli Friedrich Reinhold Kreutzwald ? F.R.Kreutzwald oli eesti kirjanik ja arst.
Tuntud baltisakslased Jevgenia Grigorjeva 12.klass Baltisakslased olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa traditsiooniline, end sakslasteks pidav, ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud) Baltisakslaste päritolu on mitmekesine ja osaliselt ebaselge, kuid iseenesestmõistetavaks peetakse Saksamaa päritolu. Johann Reinhold von Patkul oli baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda. Aastal 1689 oli Liivimaa saatkonnaliige, kus Karlilt XI paluti õiguste ja Liivimaa aadli eeliste jaluleseadmist. Adlisoost päritolu Michael Andreas Barclay de Tolly oli Vene väejuht
Tuntud baltisakslased Jevgenia Grigorjeva 12.klass Baltisakslased olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa traditsiooniline, end sakslasteks pidav, ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud) Baltisakslaste päritolu on mitmekesine ja osaliselt ebaselge, kuid iseenesestmõistetavaks peetakse Saksamaa päritolu. Johann Reinhold von Patkul oli baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda. Aastal 1689 oli Liivimaa saatkonnaliige, kus Karlilt XI paluti õiguste ja Liivimaa aadli eeliste jaluleseadmist. Adlisoost päritolu Michael Andreas Barclay de Tolly oli Vene väejuht
Laulude kaudu on säilinud teadmised meie esivanemate elust. Heinategu Palgivedu Lehmalüps Viljalõikus Eesti rahvausundis muusikajumalat ei tuntud Ometi on meie eeposes “Kalevipoeg” tegelaseks laulujumal Vanemuine. See tegelane ilmub esimest korda 19. sajandil Kristjan Jaak Petersoni luuletustes ja Friedrich Robert Faehlmanni muistendites. Olulised kultuuritegelased olid: Friedrich Reinhold Kreutzwald Kirjutas rahvaluule ainestikulise regivärsi vormis eepose “Kalevipoeg” Lydia Koidula Ärkamisaja meelolusid kajastav Eesti esimene naisluuletaja Johann Voldemar Jannsen Toimetas esimest nädalalehte “Postimees” Karl August Hermann Sündis Põltsamaal sepa pojana. Tegeles eesti kirjakeele ühtlustamisega. Õpetas ja koostas ise ka õpikuid. 1882. aastast asus toimetama "Postimeest“.
ekspeditsioonide plaanide koostamises. 1823-26 juhtis ta komandörina uut ümbermaailmareisi luubiga "Predprijatie". Ka sellel reisil avastati uusi saari. 1824. aastal avastati Predprijatie (Fangahina) atoll Tuamotu saarestikus ja Bellingshauseni (Motuoni) saar Samoa saarestikus. 1825. aastal avastati Marshalli saarte Radaki saartegrupis Rimski-Korsakovi (Rongelapi) atoll ja Eschscholtzi (Bikini) atoll. Ka sellel reisil osales Krusensterni soovitusel mitu looduseuurijat - Ernst Reinhold Hoffmann (geoloog), Heinrich Friedrich Emil Lenz (füüsik), Ernst Wilhelm Preuss (astronoom) ning taas Johann Wilhelm Eschscholtz. Selle reisiga pandi alus Vaikse ookeani okeanoloogilisele uurimisele. Kasuatud kirjandus: http://www.elus.ee/planeetmaa/?show=18&do=1 http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&start=105&ItemID=13) Marika Almar
Friedrich Robert Faehlmann 1798 - 1850 Elulugu Sündis 31. detsembrilr 1798. aastal. Tema isa oli Koerus Ao mõisas mõisavalitseja. Mõisniku perekonnas omandas ta saksa keele, ning ka koolihariduse sai ta saksa keeles. Elulugu II 1817.a. asus ta õppima Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Pärast lõpetamist sai temas arst Tartus ja selle ümbruses. Ta pidas loenguid ülikooli arstiteaduskonnas kui ka eesti keele lektorina filosoofiateaduskonnas. Faehlmann suri 22. aprillil 1850. Ta on maetud Raadi kalmistule Tartus. Tegevus Ta oli Õpetatud Eesti Seltsi (ÕES) üks asutajatest ja hiljem ka seltsi esimees. Pani aluse eesti keele hääliku- ja vormiõpetusele. Kirjutas õpetlikke ja naljakaid lugusid talupoegadele mõeldud kalendrisse. Kirjanduslik looming Õpetlikud naljajutud kalendrilisades nt ,,Kalendritegija kimbus" (1846) Kolm pikemat eesti keelset luuletust ,,Suur on Jummal so ram", ,,Piibo jut" ja ,,Järva- ma vanna-mehhe õpp...
Kreutzwaldi tähtsus Eesti ajaloos ja rahvuseepos "Kalevipoeg" Friedrich Reinhold Kreutzwald(26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Virumaa 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja Võru linnaarst.Kreutzwald on tuntud kui lauluisa ja Viru laulik. Ta sündis Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa Juhani ja toatüdruku Anne pojana. Kasvas Kaarli, Hageri ja Ohulepa mõisas. 1815. aastal astus ta saksa õppekeelega Rakvere algkooli.Aastatel 18181819 oli ta kaupmehe õpilane Tallinnas. Kreutzwald sooritas 1823. aastal Tallinnas koduõpetaja eksami ning
kindralkuberner. De la Gardie perekonna käes oli Suuremõisa 1691. aastani, mil see reduktsiooni käigus Rootsi kroonile tagastati. Pärast Põhjasõda 1710. a. võeti Suuremõisa nagu teisedki Rootsi riigimõisad Vene krooni hallata. 1712-1755 oli mõis antud rendile. 1775.a. sai Suuremõisa omanikuks E.M.Stenbocki poeg Jacob Pontus Stenbock (1744-1824), aga oma elustiili tõttu langes ta suurtesse võlgadesse ning Suuremõisa mõis läks vekslite kattena 1796.a. parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternbergile (1744-1811), kelle suguvõsa valdusse jäi mõis rohkem kui sajandiks. 1811. a päris Suuremõisa mõisa O.R.L von Ungern-Sternbergi poeg Peter Ludwig Konstantin Ungern-Sternberg (1779-1836), kes ehitas laevu, kasvatas meriinolambaid ja rajas Kärdla kalevivabriku, mis esimese aasta töötas Suuremõisa mõisas ja 1830 koliti Kärdlasse. 1836. a sai Suuremõisa omanikuks P.L.K.Ungern-Sternbergi poeg Adam Theodor Andreas Ungern-Sternberg (1819-1847) 1847
ümbruskonna külad: Taikse, Raukla, Mäeküla. Lisaks ostis ta veel Rikassare talu koos veskiga. 1613. aastal ostis ta Vilita ja Enniste küla, 1625. aastal Põikva küla. Lõplikult kujunes Särevere mõis välja 1627. aastaks. Hermann Nierodt (surn. 1641.a.) abielludes Gertrude Brinskiga (surn. 1642) sai juurde veel Taikse ja Mäeküla. 1641. aastal pärandas Hermann Nierodt Särevere mõisa testamendiga oma noorimale tütrele Margarethale, kes oli abielus Reinhold Johann von Uexüll-Güldenbandiga. 1672. aastal peale isa surma jagasid Reinholdi pojad omanduse. Särevere mõisa koos küladega omandas vanim poeg Johann (surn. 1713). Peale oma nooremavenna Otto (surn. 1696) omandas Johann lisaks Säreverele Padenormi, Petzali, Seluste, Metzeboe, Torri külad ja Laupa mõisa. Peale Johanni surma sai valduse omanikuks tema poeg Otto Hermann von Uexüll-Güldenband (surn. 1713). Viimane oli abielus Wendula Kalitiniga (surn 1766).
Eesti keele harimise nimel asutas Luce 1817. aastal Kuressaare eesti Seltsi. Luce ilukirjanduslik stiil on lihtne ja elav, teostes esineb oma aja kohta uudesid võtteid. Näiteks jutusteuse ,,Kosilane" põhimotiiviks on perepoja soov valida endale mõrsja armastuse, mitte jõukuse järgi isa vastuseisust hoolimata. Jutu sündmustiku ja tegelaste karakterieid, ka pereisa hoiaku muutumise, esitab autor küllaltki veenvalt ja elavalt dialoogi kaudu. Otto Reinhold von Holtz Estofiilist kirjamees oli ka Keila pastor Otto Reinhold von Holtz, kelle tegevust eesti kirjanduspõllul peetakse eelkäijatest mitmekülgsemaks ja väljendusvahendite poolest kunstipärasemaks. Pealegi pidas ta oma loometöös silmas valdavalt ilmalikke eesmärke. Eesti keelt tundis ta hästi. Ilukirjandusliku tegevusekõrval tõlkis ta eesti keelede tervishoiualaseid brosüüre ning talurahvaseaduste ja kohtudokumentide tekste, mis on temast teinud eestikeelse juriidilise ja
o Lastele kirjutaja peab tundma laste hingeelu. Kasutatud kirjandus: 1. "Eesti lastekirjandus", Reet Krusten, Elmatar 1995 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Kunder (28.03.2011, kell 16.30) 3. http://www.folklore.ee/UTfolkl/mj/kunder/sisu.html (28.03.2011, kell 16.30) 4. http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid? item_id=28&table=Persons (28.03.2011, kell 16.30). Reinhold Kamsen (1871-1952) Luuletaja ja lastekirjanik Reinhold Kamsen sündis 24. (12.) okt 1871 Viljandimaal Imavere vallas talupoja peres. Õppis Järavere külakoolis. Alates 1909 pidas Pilistvere alevikus seltsimaja ning töötas laenu-hoiuühisuses ja majandusühingu raamatupidajana. 1920. aastast oli Kamsen Põltsamaa tarvitajate ühingu raamatupidaja ning osales kohalikus seltsitegevuses. 19271931 töötas Kamsen ajalehe Põltsamaa Teataja vastutava toimetajana, 19301931 andis välja nädalalehte Põltsamaa Uudised. 1950
- novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" - miniatuur Anton Hansen Tammsaare ,,Poiss ja liblik" - anekdoot Neeger päevitab - essee - müüt F. R. Faehlmann ,,Koit ja hämarik" - aforism A. H. Tammsaare Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus. - novellett F. Tuglas ,,Pimedas - marginaal F. Tuglas ,,Marginaal" - saaga Island ,,Vanem Edda" - lühijutt Astrid Reinla ,,Kaubamajas" Eepika ja luule vaheline liik ehk lüroeepika - eepos F. R. Reinhold ,,Kalevipoeg" - ballaad Marie Under ,,Rändav järv" - värssromaan A. Puskin ,,Jevgeni Onegin" - poeem Juhan Smuul ,,Järvesuu poiste brigaad" - valm Ivan Krõlov ,,Rebane ja viinamarjad" Luule ehk lüürika - regivärss assonants täishäälikuline, alliteratsioon kaashäälikuline - vabavärsiline luuletus Juhan Liiv ,,Sügis" - sonett Marie Under ,,Helged sonetid" - ood K. J. Peterson ,,Laulja" - haiku - pastoraal K. J. Peterson ,,Karjapoisid"
lõpetada. Kroonlinna naasis Kotzebue 1818. Rjuriku ekspeditsioonil kaardistati üle 500 km Venemaa polaarvaldusi Kotzebue kolmas ümbermaailmareis toimus fregatil "Predprijatije",mille eesmärgid olid seotud Kamtsatka ja Põhja-Ameerika Vene kolooniatega ning Beringi väina uurimisega. Ekspeditsioonist võtsid lisaks meeskonnale osa ka loodusteadlane Johann Friedrich Eschscholtz, geoloog Ernst Reinhold Hoffmann, astronoom Ernst Wilhelm Preuss, füüsik Emil Lenz ja laevaarst Heinrich von Siewald. Viimased eluaastad veetis ta 1832. aastal ostetud Triigi mõisas. Otto von Kotzebue on maetud Kose kirikuaeda. Kotzebue auks nimetatud objektid: · Kotzebue laht Alaska looderannikul · Kotzebue linn Kotzebue lahe ääres · Kotzebue mägi Kotzebue lahe rannikul · Kotzebue oja · Kotzebue tänav Tallinnas · Kotzebue laht Alaska looderannikul ja selle ääres asuv linn.
muinasjutu kirjandusliku imiteerimisega. · 1970ndate aastate eesti kunstmuinasjuttude tippteosed on Eno Raua ,,Naksitrallid" ja Aino Perviku ,,Kunksmoor". Muinasjutte tunnevad kõik rahvad. Üks vanemaid muinasjutukogusid on araablaste "Tuhat üks ööd". Eesti muinasjutusüzeed on enamasti laenatud venelastelt või sakslastelt ja kohandatud siinsete oludega. Muinasjuttude kogujatest ja töötlejatest võiks nimetada Juhan Kunderit, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (tema ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" on ehe näide romantismiaja muinasjuttudest, milles põimuvad rahvusvahelised motiivid eesti kohaliku folklooriga). Eesti muinasjuttude populaarsemad tegelased on abivalmis vaeslaps, tige võõrasema, tõrjutud noorem vend, koduloomad ja metsloomad. Esimene muinasjutu raamat ilmus 1697.aastal ja sisaldas jutte: "Punamütsike", "Saabastega kass", "Tuhkatriinu" . 6 2
Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica"; täiendas tõlget "Finnische Mythologie", "Beiträge ..." XIV, 1822, omaette väljaanne tiitellehe andmeil 1821) arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset). Põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid, mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid; ilmneb ka antiikkirjanduse
Voldemar pasunakooride, teatrile Jannsen laulukooride ja näiteringide loomiseks "Kalevipoeg". 1862 Soomes Friedrich Mõjutas kogu On Eesti Kuopio Reinhold järgneva rahvusliku rahvaluule ainetel linnas. Kreutzwald liikumise kirjandust, põhinev ka ühiskondliku rahvuseepos. mõtteviisi arengut Kolm I kõne Vanemuse Carl Robert Kirjeldas eesti isamaakõnet
sõnad : haihtuma, hurmama, kiinduma, kogema, korvama, lakkama, moodustama, omama, süvenema, üllatama. Friedrich Robert Faehlmann · Sündinud 31.detsembril 1789 Järvamaal · Kasutas eesti rahvaluulet rahvuspoliitilistel eesmärkidel · Üks Õpetatud Eesti Seltsi asutajaid · Lõi eesti rahvusmütoloogia · Suri 21.aprillil 1850 Tartus Looming · "Suur on, Jumal, su ramm" · "Piibu jutt" · "Kalevipoja sündmustik" Friedrich Reinhold Kreutzwald · Sündis 26.detsembril 1803 Virumaal · Folklorist ja etnoloog · Lauluisa · Vana targa mehe võrdkuju · Suri 25.augustil 1882 Tartus Looming · "Kalevipoeg" · "Kilplased · "Reinowadder Rebbane" · "Mihkel Põllupapp" Johannes Voldemar Veski · Sündis 27.juunil 1873 Vaidaveres · Oli keeletoimetaja, sõnaraamatute koostaja ja terminoloog. · 1920-1940 ilmus Veski osalusel 36 oskussõnastikku.
Kreutzwald ja vanasõnad Friedrich Reinhold Kreutzwald oli eesti kirjanik ja arst. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid näiteks:"Kalevipoeg", ,,Eesti-rahva ennemuistsed ja vanad laulud", ,,Lembitu" ja palju teisi lugusid ja raamatuid. Vanasõna on üks rahvaluule zanr mille tunnuseks on lühidus ,poeetilisus ja õpetlikkus.Kui hakkata sobitama Kreutzwaldi jutte ja vanasõnu siis need oleksid järgmised: ,,Põhja konn" see on Kreutwaldi laul, mille peategelane on härja kehaga,konna
11.66 46611264944 Külli Siirak 23.07.65 46507231537 Allan Hunt 05.05.86 38605055045 Henn Lasn 30.09.61 36109309562 Marek Vassiljeva 29.05.81 38105292958 Tõnu Martverk 05.03.68 36803057369 Anna Saar 16.07.82 48207166492 Angelika Laidvee 09.02.60 46002091278 Kristina Niit 12.01.88 48801122698 Allan Miron 11.08.51 35108113825 Tanel Kaasik 21.03.85 38503219349 Signe Miron 08.11.55 45511081769 Lea Reinhold 29.06.88 48806291665 Oliver Liisma 19.06.86 38606197017 Indrek Jaanus 17.06.76 37606176653 Jaagup Valmra 24.07.81 38107244691 Jaan Palu 28.02.81 38102284334 Mart Jüriorg 23.09.54 35409236105 Mart Laidvee 23.07.63 36307231392 Priit Reinhold 01.10.81 38110018202 Henn Karu 18.01.89 38901189803 Uljana Reintamm 11.06.86 48606119191 Maili Kallakmaa 19.12.87 48712199211 Madis Järv 12.11.86 38611121837
kuningale oma oskusi näitamas. 7. Pakri Hansu Jüri esimesi eesti rahvusest õpetajaid, käis 1686 Rootsi kuningale oma oskusi näitamas. 8. Heinrich Stahl kirjutas esimese eesti keele õpiku, baltisaksa vaimulik ja kirjamees. 9. Johan Hornung tähtsaim teos on kollektiivse töö kokkuvõttena ilmunud ladinakeelne põhjaeesti keele grammatika, baltisaksa päritolu vaimulik ja keelemees 10. Johann Reinhold von Patkul baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda. 11. Peeter I Vene Tsaar, liitis Venemaaga Rootsilt vallutatud Eesti, Liivi ja Ingerimaa ning Soome Karjala, võitis Põhjasõja, rajas Peterburi. 12. Katariina II Vene Keisrinna, Kehtestas Eesti pearaha nõudmise
Oodid (,,Sõprus"), pastoraalid (,,Ott ning Peedo"), eleegiad Rahvusliku ilukirjanduse aluse looja FRIEDRICH ROBERT FAEHLMANN (17981850) TÜ à arst Rahvaluule kogumine, tarvilike raamatute (nt kalender) avaldamine 1842 TÜ eesti keele lektor ,, Eestlane tehti orjaks, hoiti vaimupimeduses, hävitati tema kultuuri" 1839 ülevaade Kalevipoja-lugudest, fikseeris idee Ühtne kirjakeel Müüdid (nt ,,Koit ja Hämarik") Muistendid FRIEDRICH REINHOLD KREUTZWALD (18031882) Kreiskool ja algkooliõpetaja Õpingud Peterburis ja koduõpetaja TÜ arstiteaduskond 44 aastat Võru linnaarst Kirjavahetus Koidulaga Rahvavalgustuslikud ja õpetlikud raamatud Allegoorilis-satiirilised jutud ,,Reinowadder Rebbane" à J. W. Goethe Romantilised ja olustikulis-realistlikud jutud Luulelooming Rahvaluule Pöördumine rahva poole ,,Kalevipoeg" (18571861) Tsensor Kalev (om.s tugev, jõuline)
Hurda surma sai temast rahvusliku liikumise juht Looming I · Autoportree. Õli. 1859 · "Tütarlaps allikal" · "Eeva granaatõunaga" · "Ketraja" ("Katkenud lõng") · "Truu valvur". Õli. 1878 · "Ärkamine nõidusunest" · "Hiiu naised kaevul" Looming II · Tallinna Kaarli kiriku apsiidimaal ,,Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata." al fresco. 1879 · Friedrich Reinhold Kreutzwaldi portree · Ema portree. Õli. 1857-61 · Isa portree. Õli. 18261899 · Vene kultuuri- ja riigitegelaste portreed ning kodukohamaastiku pildid Looming III · Roomlanna · Keisri ihuarsti dr. Philipp Karelli portree · "Herakles toob Kerberose põrguväravast" · "Lorelei needmine munkade poolt". Õli. 1987 · Kunstniku sünnikoht · Nikolai Petrovitsch Semjonovi tütre portree. 1865. Õli, lõuend. "RIIGIKANTSLER VÜRST GORTSAKOVI PORTREE"
aasta jaanipäeval. Asutaja Johann Voldemar Jannsen 1865.aastal sündis Estonia selts Eesti esimene lauluselts oli Revalia Vanemuise seltsi asutamisel nimetas Jannsen selle ühe eesmärgina laulupeo korraldamist,,50 aastase priiuse puhul". Õpetatud Eesti Selts Õpetatud eesti selts Annab tunnistust kultuurilise eneseteadvuse kasvust. Asutatud Tartus 1838.a. Regulaarselt ilmuv ajaleht Perno postimees (1857), toimetaja Johann Voldemari Jannsen Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" ja ,,Viru lauliku laulud"(18571861) Lydia Koidula isamaaluuletused Tähtsus Hakati tundma end ühtse rahvana Sündis rahvuslik teater Tekkis rahvuslik kunst Pandi alus laulupidude traditsioonile Koguti ja kirjutati üles rahvaluulet Kujunes välja ühtne kirjakeel Eeldused Eestlaste eneseteadvuse tõus Pärisorjusest vabanemine Eestimaal 1816 a. Ja Liivimaal 1819 a. Talude päriseksostmine Majandusliku jõukuse kasv Haridusliku taseme tõus
sajandi alguse revolutsioonimeeleolu. 1913. aastal ilmunud kogus "Tuulemaa" kujutab Gustav Suits sellele järgnenud pettumust ja uusi unistusi I maailmasõja ja revolutsiooni sõlmküsimusi kajastab 1922. aastal ilmunud kogu "Kõik on kokku unenägu". Kirjaniku hilisluulet on ilmunud kogus "Tuli ja tuul" Lisaks luulele on ta avaldanud kaks esseekogu: "Sihid ja vaated" (1906) ja "Noor-Eesti nõlvakult" (1931) ning uurimusi eesti kirjandusloost (eeskätt Friedrich Reinhold Kreutzwaldist). Suitsu tööde loetelu sisaldab üle tuhande nimetuse.
Eesti kirikud- Läänemaa lihtsus 1.Reigi jeesuse kirik Reigi jeesuse kirik asub loode Hiiumaal. Kiriku lasi püstitada parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg 1802. aastal oma poja Gustav Dietrich Otto von Ungern- Strenbergi mälestuseks. Kirik on väga lihtsa ehitusega paekivist põrand ning mitte ühtegi akna vitraazi. Tänasel päeval on kirik halvas olukorras- katus variseb ja värv koorub. 2. Kassari kabel Kassari kabel asub Kassari saarel Esikülas ning on rajatud 18.saj. Kabel on kivist ja rookatusega. Viimane põhjalikum renoveerimine toimus 1993, mil kabel ka taaspühitseti
7. Otto Wilhelm Masing- õ-tähe eesti keelsesse sõnavarasse lisamine. Johannes Aasvik- tõi eesti keelde palju uusi sõnu ning arendas eesti keelset grammatikat. Ferdinand Johann Wiedemann- arendas eesti keele sõnavara ja kirjutas ,,Wiedemanni sõnaraamatu." Friedrich Robert Faehlmann- esimene lektor, kes püüdis eesti keele ehitust paremini kirjeldada ning avaldas 32 artiklit eesti keelest. Friedrich Reinhold Kreutzwald- propageeris uut kirjaviisi, toetas ühiskirjakeelt ja rikastas sõnavara. 8. 9. Eesti kirjakeel on arenenud Keskmurdest. 10. Eesti kirjakeelele pani aluse esimene eesti keelne piibel. 11. Eesti lähim sugulaskeel on vadja keel. 12. Soomlastel, eestlastel ja ungarlastel on oma riik. 13. Soomeugrilasi on kokku umbes 25 miljonit. 14. Soome-Ugri keeled: Läänemeresoome keeled: Soome Isuri Karjala Vepsa
maade kirjandusest lihtsa sisuga rahvaraamatuid ja nõnda kujunes eesti talupoja lugemisvara sisult samasuguseks, nagu see oli Saksamaa talurahval. 18. saj lõpul alanud jutu- ja õpetuseraamatute ilmumine jätkus 19. Saj alguses. Nii ilmus Karja pastori Friedrich Willem von Willmanni raamatu ,,Juttud ja teggud" (esitrükk 1782), kolmas trükk 1804. a uue tiitliga ,,Juttud ja Moistatussed". Jutukogu 1804. aastal trükitud kolmas väljaanne on Otto Reinhold von Holtzi poolt tallinna keelde pandud ja ümber töötatud. Välja on jäetud kolm Willmanni valmi ja lisatud neli uut juttu. Willmanni raamatu eeskujuks ja allikaks oli Gotthard Friedrich Stenderi lätikeelne raamat ,,Jaukas Pasakkas un Stahsti" (1766), mis omakorda tugines saksa kirjandusele. Kuigi Willmann ise oli pärit Lätist ja ei jõudnud eesti keelt kunagi grammatiliselt päris selgeks õppida, õppis ta tähelepanelikult saaremaalaste kõnepruuki tundma
a. Rahvalaulude trükis avaldamisega ("Vana Third level kannel") pani aluse eesti rahvaluule Fourth level teaduslikele väljaannetele. "Kui me ei saa saada suureks jõult ega Fifth level arvult, siis võime me saada suureks kultuurilt." romantilisi kirjanikke Friedrich reinhold kreutzwald 1804-1882 Folklorist ja etnoloog Click to edit Master text styles Rahvavalgustuslik Second level Third level kirjandus Fourth level Allegooriline satiir
Amy Lynn Hartzler Amy Lynn Hartzler (known to the public by her maiden name Amy Lee), singer, pianist, designer and co-founder of the world-famous gothic rock band Evanescence, has had a big influence on the rock music scene of today. Although her family moved to many places, including Florida and Illinois, they eventually settled in Little Rock, Arkansas. It's also the place where Evanscence was founded. It was Pulaski Academy that she graduated from in 2000. "Eternity of the Remorse" and "A Single Tear" were the first songs she remembers writing. The man she founded Evanescence with was Ben Moody, whom she met at a youth camp. Within a month, the pair was playing acoustic sets at Arkansas book stores and coffee houses. After recording several EPs, it was October 22nd 2003, when Ben Moody Left the band citing "creative differences." After that incident, "Anywhere but Home" and "The Open Door" were...
kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica", täiendas tõlkeid erinevates raamatutes jpm. Petersonist ja tema oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika.Ta näitas, et eesti keel kõlbab luuleks sama hästi, kui mis tahes muu keel. Muuhulgas mõjutas ta oma tööga ka Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust. Paljuski just tänu Petersoni eestlaste muinasusundile põhineva uurimustöö alusel oli Fr. R. Kreutzwaldil hiljem võtta ainest ja tegelasi eestlaste rahvuseepose ,,Kalevipoeg" kirjutamiseks. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset)
inspektor + kuratoorium. Poistele, 6 a. tasuline õpe. Usuõp., eesti keel, ilukiri, vene keel, ajalugu, aiatöö... Aleksandrikooli abikomiteed- ülemaaline rahakorjandus Peakomitee esimees Hurt. Järglane Eesti Aleksandri Kõrgemajärguline Alampõllutöökool. KALEVIPOEG ,,Kalevipoeg" Friedrich Robert Faehlmann. Kunsteepos. 1839- tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja- muistenditest. Pärast Faehlmanni surma jätkas ÕES palvel tööd Friedrich Reinhold Kreutzwald. Algul hakkas lugusid kirja panema proosavormis, hiljem otsustas regivärsilise vormi kasuks. Eesti vanem rahvalaul pigem lüüriline kui eepiline. 1853- algredaktsioon, 12 lugu. Hiljem juurde 8 lugu. Esimene rahvaväljaanne Soomes Kuopios 1862, 1000 eksemplaris. Kokku ilmunud 18 trükki. 2 sissejuhatust, värsse üle 19 000. Algus- Kalevipoja päritolu ja vanemate kirjeldus. Lõpp- Kangelase surm, vanaisa annab talle tööks põrguväravate valvamise.
Blesta kivi Kunstimuuseu m Tallinna loomaaed Carl Robert Muuseum Viru hotell loomaparki ja Jakobsoni botaanikaaeda ausammas ja KGB Niguliste muuseum Eduard Tubina monument Palamuse O. Lutsu kihelkonna- Fr. R. Faehlmanni koolimuuseum monument Friedrich Reinhold A Le Coq Kreutzwaldi Õllemuuseum monument Aavikute majamuuseum
Arvestus EK3 1. Eesti keele sõnamoodustusviisid · Liitmine jalg+ratas · Tuletamine suvi+la, herm+ur · Liitmine+tuletamine lai+õlg+ne · Nulltuletus laul+ma tegusõnade puhul 2. Eesti sõnaloojad: · Friedrich Reinhold Kreutzwald: rahvus, voorus, hapnik, süsinik, lämmastik · Karl August Hremann: sünnipäev, kaaskond, koolkond, saatkond, kõnetraat, ilukiri, tuiksoon · Villem Grünthal-Ridala: luide, ulgumeri põgus, kirgas · Johannes Aavik: mõrv, roim, relv, raev, kolp, sark · Johannes Voldemar: veski, iive, sete, maak, üte, elamu · Ain Kaalep: vandel, kineast, lõiming · Manivalde Lubi: küülik · Ustus Agur: kõrgkool
sisseastumiskatsetel, koos ülejäänu 112 õpilasega. · Ta pääses teise vooru kuid edasi sealt ei pääsenud. · Peale ema surma sai ta orvupensioni aga teenis ka lisa illustreerijana ning maalis ka sageli müügiks majadest pilte ja postkaarte. · Detsembris 1909 kolis ta Meidlingisse kodutute varjupaika, sest tal hakkas raha otsa saama. · Viini vaatamisväärsuste maalijana elas ta tagasihoidlikult ära. Tema maale müüs majakaaslane Reinhold Hanisch, hiljem müüs neid juudist majakaaslane Siegfried Löffner. · 1913 maksti Hitlerile välja isa pärandus ja ta kolis Münchenisse. Seal tekkis huvi arhitektuuri vastu. · Pärast Esimese maailmasõja puhkemist astus Hitler vabatahtlikult Baieri sõjaväkke · Ta oli Prantsusmaal ja Belgias sidemees. · 1916 sai ta haavata Somme lahingus ja naasis lahingusse 1917. · Teda autasustati I ja II astme Raudristiga. · 1920 liitus ta natsionaal sotsialistliku tööparteiga
sajandi teisel poolel 19.sajandi alguses tõi kaasa ka eestikeelse kirjavara teisenemise. Haritlased asutasid lugemisringe ja teadusühinguid, maarahvale hakati välja andma kalendreid ja ajalehti, ilmusid esimesed eestikeelsed ilmaliku sisuga juturaamatud. Ka juturaamatute autorid olid peamiselt kohalikud saksa haritlasedpastorid ja kooliõpetajad (Friedrich Gustav Arvelius, Friedrich Wilhem von Willmann, Johann Wilhelm Ludwig von Luce, Otto Reinhold von Holtz jt). Dialektilisi kirjanduse kõrvale sugunes ka põneva süzeega meelelahutuslikke nn. Rahvaraamatuid. Aimekirjanduse algus. Ajaleht Äksi pastor Otto Wilhelm Masing (17631832), eestlasest köstri poeg, seadis nagu teisedki valgustajad oma kirjanduslikule tegevusele puhtpraktilised eesmärgid: anda talupoegade uusi teadmisi, õpetada teda oma peaga mõtlema ning elu arukalt korraldama.
the highest peak in Third level Estonia, reaching 318 Fourth level metres above sea level. Fifth level Sig hts! Promoter of Võru town is George von Browne. Julius Kuperjanov Author of epos is Fa Friedrich Reinhold Kreutzwald. mo Lieutenant Julius us Kuperjanov. peo ple in võr u cou nty You can visit: § Munamäetower Pokumaa § Setumaa kingdom § carstown § witch country § Pokumaa Thi ngs to do
ooper. Ooperi tegevus toimub Böömimaal vahetult pärast 30- aastast sõda. Aleksandr Sergejevits Puskin 6. juuni 1799 Moskva 10. veebruar 1837 Peterburi oli vene romantiline luuletaja, üks moodsa vene kirjanduse rajajaid. A. Puskin hukkus tollel ajal aurikkumiste puhul lahendamiseks tavaks olnud duellil. Ta kirjutas korduvalt oma emapoolsest vanavanaisast, aafriklasest Abram Petrovits Hannibalist, hr puskin Eestlastest romantismi kirjutajad Friedrich Reinhold Kreutzwald 26. detsember 1803 25. august 1882 oli eesti kirjanik ja Võru linnaarst. Kreutzwald on tuntud kui lauluisa ja Viru laulik. Tema peateoseks oli Eesti rahvuseepos "Kalevipoeg" (18571861). Tuntud on ka "Eesti rahva ennemuistsed jutud", kilplased, Reinuvader Rebase lood ja paljud teised.
· Rootsi kõrgaadel oli huvitatud balti privileegide säilitamisest · Aadli omavalitsus Landesstaatid maariik Gustav II Adolf Reduktsioon · 1672. aastal vastuvõetud, tuues kaasa olulise pöörde · Karl XI eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagastamine · Aadlike vastuseis tulenes nende õiguste rikkumisest · Riigitulud kasvasid · 5/6 maadest Liivimaale · Mõisad anti rendile · Paranesid siinsed kirkuja haridusolud Karl XI Johann Reinhold Patkul · Aadlipositsiooniga juht Liivimaal · Maanõunik · Sai tuntuks kohtuprotsessiga tema vendade vastu · Teendijate erit jõhkra kohtleminse pärast · Süüdistati kuninga solvamises · Teda mõisteti surma, kuid ta põgenes · Patkulist sai Rootsi riigi intriigipunuja Johann Reinhold Patkul Bengt Gottfried Forselius · 1684.a asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar, eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks · 1686
Ta tegeles Eesti koolielu teoreetiliste küsimustega ja oli üldiselt erksa suhtumisega ühiskonnaelus toimuva vastu. Heliloojanime Kunileid sai ta Carl Robert Jakobsoni käest. Kunileidi loomingust on säilinud rohkem kui paarikümmend koorilaulu, mille hulgas on nii originaalteosed kui ka rahvaviisiseaded. Saksa romantikute ja liedertafel-stiili eeskujudel põhinevasse loomingusse toob kargust eesti rahvaviis ning rahvuslikku paatost Lydia Koidula, Carl Robert Jakobsoni, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi jt. Isamaaluule. 18711873 tegutses Kunileid köstri ja kooliõpetajana Peterburis, Gatsinas ja Kolppanas, 1873. aastast kuni elu lõpuni töötas köster-organistina ja õpetajana Ukrainas, Poltaava saksa koguduse koolis. Aleksander Saebelmann-Kunileid suri 27. juulil.1875.aastal Ukrainas Poltaavas. Olles kõigest 29 aastane. Looming Kunileiu kompositsioonikatsed olid alanud juba Valga seminaris. 1867. aasta suvel kirjutas ta oma esimese koorilaulu ,,Veel pole kadunud kõik"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
