Tema raamatut ,,Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks Eesti kirjanikuks. Raamatu ,,Rehepapp" kaane on kujundanud Mari Kaljuste. ,,Rehepapp" algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega - rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu läbi otsimas; kui viimane tuleb samal moel kätte maksma, saab Rein temast jagu ja surmab vastase. Koera Kaarel on hädas piinava halltõvega; rehepapi õpetuse järgi saab ta viina abil haigusest lahti, kuid peab nüüd päevad läbi purjutama. Imbi ja Ärni on vanapaar, kelle elu sisuks on vargil või santimas käimine; nende õnnelootus on suur, kui nad
Villu oli mees, kellele meeldis hirmsasti alkohli juua ning ta oli suur naistemees. Naiste pärast ta koguaeg kaklustesse sattuski. Tal on laps Kõrboja endise teenijannaga. Emal ei ole Villu vastu midagi, kuid Villu isa muudkui kirub ja tahab, et Villu asemel oleks tema Vabadussõjas langenud vend. Anna, kellega Villu noorena sõbrustas, saabub Kõrboja tallu. Villu isa peab vimma Kõrboja talu peale ajast, mil Kõrboja temalt ta maa ära osta tahtis. Kõrboja peremees Rein tahab, et Anna maale jääks talu eest hoolitsema, sest Rein ise enam ei jõua oma plaane ellu viia. Rein oli ka nõus talu maha müüma, kuid Anna ei olnud nõus kodutalu võõrastele andma ning luba ise perenaiseks hakata. Anna korraldab külarahvale jaanipeo, kuhu on kutsutud lõõtspilli mängija. Villu tahtis selle peo ära rikkuda ja kutsus lõõtspillimängija jooma. Kuid hiljem lähevad mõlemad siiski Anna peole, kus Anna teda tervitab ning palub tal ilutulestiku rakette lasta
a)milline nimetatud haigustest on tal pärilik? Downi tõbi b)Kuidas hoida ära, et sünniks pärilike haigustega lapsi? 1) suguvõsa uuring 2) DNA test 7. Nimeta mutageene 1)bioloogilised- a) viirused b) toksiinid 2)Keemilised-a) tubakasuits b) keskkonnamürgid 3)füüsikalised-a) UV- kiirgus b) radioaktiivne kiirgus 8. Loe läbi tekst ja vasta küsimustele. Ema tiina päris oma lõualohu oma vanematelt, aga isa Jaak seda tunnust ei kanna. Nendel on 4 last: Mart, Teet, Piia ja Rein. Nende peres on 3 lõualohuga inimest.Eriti hakkab lõualohk silma kaksikutel Piial ja Teedul. Rein ja Mart on selles peres rohkem isa lõuaga. 1)Lapsevanematest lõualohuga on Ema 2)Latest on lõualohuta Rein ja Mart 3)Lõualohu esinemise määrab dominantne/retsessiivne alleel. 9.Järjesta mõisted alustades kõige üldisemast. kromosoom, rakk, tuum, DNA, organism, geen Organism, rakk, tuum, kromosoom, DNA, geen 10.Kirjuta tabelisse 3 dominantset ja 3 retsessiivset tunnust.
· Imbi ja Ärni: Vanapaar, kelle elu eesmärk oli vargil käia. Nad varastasid kõigi tagant ja lootsid leida peidetud kulda. Ühel korral suutsid nad leida sinise merilehma, kui Aida-Oskar kavaldas nad üle ja sai selle looma endale. Peidetud varanduse leidsid nad siis, kui juhtusid kogemata Liinale peale. Liinal oli plaan end ära uputada, kuid veest välja tulnud varandus peatas tüdruku ja vanapaar asus kohe asja kallale. · Räägu Rein: Mees, kes vihkas mõisa ja kõike sellega kaasnevat. Ta ei varastanud kunagi mõisa tagant, küll aga teiste külaelanike tagant, kes omakorda mõisast näppasid. Reinul oli üks salajane kotike, millest väikesed mehed välja tulid ja vajadusel Reinu vaenlast tümitasid. Silver 9B
Tegelased: Katku Villu ema ja isa Jüri Katku Neero Kõrboja Anna isa Rein ja tädi Madli Kõrboja Mousi Kõrboja eestegija Mikk Liisa Leena Jaan Kokkuvõte: Teos algab Villu vangist tulekuga, kus ta pidi olema ühe mehe tapmise pärast üle aasta. Niipea, kui ta vangist oli välja saanud, taasavastas ta kõik ilusa, mis maailmas on: lindude laulu, kase kohina jms. Ta võeti koju vastu nagu ta poleks kunagi vangis olnudki ja meest tapnud, aga ise ta nii ei tundnud. Villu tahtis kohe tööd tegema hakata, kuna ta oli seda õppinud ja harjunud töid tegema
(lk. 103-104 ja lk. 106). Hans polnud just kõige nutikam, ta üritas Vanapaganat petta sõstardega, nagu seda tegi Rehepapp, kuid ta jäi vanapaganale vahele ning pidi loovutama kolm tilka verd ja sellega müüs oma hinge Vanapaganale. Kui tema lumememm, kellel oli hing sees ära sulas, siis Vanapagan keeras Hansu nina tagurpidi ja Hans sai surma. Tänapäevalgi leidub Hansu-suguseid, kes ei julge oma armastatavale öelda oma tunnetest, kes surevad proovimata. Räägu Rein – „Räägu Rein oli lesk. Naise oli katk juba ammu minema viinud, siis, kui Reinu tütar Liina oli alles päris pisike kirp. Nüüd oli Liina aga juba mehelemineku eas, vat nii kiiresti lendab aeg!“(lk.9). Räägu Rein ei sallinud mõisa ega mõisnike „Vana Räägu Rein ei käinud tõesti mitte iialgi mõisas vargil ega lubanud oma perelgi parunitelt suutäit leiba või killukest küttepuud näpata
Tal pruukis vaid grimassi teha ja juba oli ta suutnud kõik naerma ajada. Edasi kolis Alendrite perekond Lasnamäele. Seal tekkisid Urmasel esimene konflikt- situatsioonid, õue peal oli palju venelasi ja nendega suheldi peamiselt kividega. Urmas Alenderi loomingust Alates 70-ndate keskpaigast osales Urmas folklaulu liikumises. Selle aja jooksul lõi ta ligi poolsada laulu. Urmas oli rohkem sõnade kirjutaja, muusika tema sõnadele kirjutasid enamasti Jaanus Nõgisto ja Rein Rannap. Rootsis kirjutas ta ka ise muusikat. Albumi andis välja koos Ricky Deliniga. Samuti andis ta Rootsis välja kasseti "Vana Kloun" (1992. a.) ja kõige viimasena Virve Osila sõnadele kirjutatud lauludekogumiku "Hingelind" mida ta ei jõudnud ise välja anda Ruja •1971. aasta septembris tuli Rein Rannapi eestvedamisel kokku andsambel, mis hakkas kandma nime Ruja, mis tähendab fantaasjat. •Esimene koosseis oli üsna naljakas- Urmas Alender, Raul Sepper, Rein Rannap
Saksamaal kasvab rohkelt õistaimi, vähemalt 2500 liiki. Loomastik: Saksamaal pole palju loomaliike. Metsades võib kohata metssigu, hirvi, nirke, mäkrasid, kopraid, põtru, metskitsi, hunte ja rebaseid. Karud, ilvesed, metskassid ja teised kiskjad saksamaa metsadest välja surnud. Saared: Põhjamere ranniku lähedal paiknevad väikesed Ida- ja Põhja- Friisi saared, Läänemeres aga suuremad: Fehmarn, Rügen ja Lisedom, mille idaosa kuulub Poolale. Siseveed: Saksamaa pikimad jõed on Rein, Elbe, Ems ja Weser, mis kõik suubuvad põhjamerre. Neist kõige kaunim on Rein just tema kaunite orgude tõttu. Samas jääle on Rein ka kõige saastatum jõgi Saksamaal, selle jõe vett kasutatakse tööstuse tarbeks ning aedade- põldude kastmiseks. Arvatakse, et jõe vee igat liitrit kasutatakse NELI korda. Rein on ka Euroopa siseveeteedest suurim, mida mööda veetakse naftat, rauamaaki ja vilja (ülesvoolu), aga ka sütt ja tööstuskaupu (allavoolu)
Romeo- peategelane Joosep- Romeo sõber Aivar- Romeo tark vend Oskar Moon- Romeo isa Rein- külavanem Volli- Joosepi isa Julia- Romeo kallim, metskits Kivirähk kujutab oma loomingus sündmuste käiku tänapäeva Eestis Pärnu ligidal vanas mahajäetud külas. Kus noort Romeot on kujutatud rumala külapoisin. Ta ainus hea sõber on Joosep, kellega ta veedab kogu oma vaba aja. Kokkuvõte. Pärnu ligidal asuvas väikses mahajäetud külas elavad Rome oma isaga, Joosep oma isaga ja külavanem Rein. Romeo ja Joosep veedavad terve oma vabaaja koos viibides. Romeo eluarmastuseks on üks musta sabaga lammas. Tsitaat raamatust: "Sa vaata teda, seal ta praegu lesib! Kas pole imeilus villaloom? Nii pehme! Kui ma surun oma käed ta villa, siis määgib õrnalt, ela ei hakka vastu, ei aja üles jäära, oma isa , vaid allub mulle" Rome jumaldab oma mustasabaga lammast päevani mil nad Joosepiga lähevad metsa vaatama kitsede pulmi
Ruja Rait Rauba AT209 Ruja oli eesti rock-ansambel. Ansambli nimeks võeti uudissõna "ruja", mis oli mõeldud asendama väljendit "teaduslik fantastika". Koosseis aastatel 19711975 Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Rein Rannap (klahvpillid) Andrus Vaht (trummid) Toomas Veenre (kitarr) Andres Põldroo (kitarr) Koosseis aastatel 19751978 Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Margus Kappel (klahvpillid) Andrus Vaht (trummid) Ivo Varts (trummid) Priit Kuulberg (bass) Koosseis aastatel 19801983 Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Rein Rannap (klahvpillid) Jaan Karp (trummid) Koosseis aastatel 19851988
Kõrboja peremees Pt:1-7 Katku isa- Katku Jüri Katku ema- Anna 1.poeg- Juhan 2.poeg- Katku Villu koer- Neero Kõrboja peremees- Rein Kõrboja peremehe õde- Madli Peremehe surnud vend- Oskar Peretütar- Anna Koer- Mousi töölised(4tk)- Mikk, Jaan, Leena, Liisa 2)Miks ja kui kaua oli Villu vangis? Villu istus aasta aega vangis, kuna tappis künka Oto teibaga ära. 3)Kuidas vangisolek talle mõjus? Ta tahtis ise oma talu eest hoolitseda ja teda hakkas huvitama loodus. 4)Too välja Kõrboja peremehe positiivne ja negatiivne iseloomujoon. Positiivne- töökas Negatiivne- tahtis üle töötada 5)Mis oli Anna perekonnanimi?
Kadrina Keskkooli ajaloost. Kadrina kooli hoovis seisab 1994. aastast emakeelesammas, mis ei ole tähtsusetu emakeelepäeva sünnis. Nimelt tunnistas emakeelepäeva mõtte algataja, aastakümneid õpetajaametit pidanud Meinhard Laks, kes koostas üleskutseid, korjas allkirju, selgitas ja veenis, kulutas tükk aega tulutult ametiasutuste uksi, et just samba avamine andis talle innustust emakeelpäeva mõttest mitte loobuda. Samba sünnis ei ole aga tähtsusetud meie kodualevlase Rein Siku tegemised, sest kirjutas just tema 1988.a kohalikus ajalehes üleskutse ,,Võtaks kivi ja.." Rein Sikul on teisigi kultuuriloolisi algatusi: folkloorifestival Viru Säru , Kalevipoja täies pikkuses ettelugemine Rakvere Vallimäel 2003.a, millel oli 650 autorit ning 6500 ettelugejat. Eesti Vabariigi 90.aastapäevaks otsustas Rein Sikk teha isamaale meeldejääva kingituse. Ta esitas ajakirjas üleskutse, kus palus eestlasi osalema kinkimises. Rein Sikk tahtis kirjutada regilaulu, ,,mis ei
''Kõrboja peremees'' Sisukokkuvõte Tegelased: Katku Villu ema ja isa Jüri Katku Neero Kõrboja Anna isa Rein ja tädi Madli Kõrboja Mousi Kõrboja eestegija Mikk Liisa Leena Jaan Kokkuvõte: Teos algab Villu vangist tulekuga, kus ta pidi olema ühe mehe tapmise pärast üle aasta. Niipea, kui ta vangist oli välja saanud, taasavastas ta kõik ilusa, mis maailmas on: lindude laulu, kase kohina jms. Ta võeti koju vastu nagu ta poleks kunagi vangis olnudki ja meest tapnud, aga ise ta nii ei tundnud. Villu tahtis kohe tööd tegema hakata, kuna ta oli seda õppinud ja harjunud töid tegema
hiivatud sõstraid. Nii sai Vanapaganat alt vedada ja neid vere asemel kasutada, et krattidele hinge sisse puhuda. Rehepapp käis ka kilter Lembitu surivoodil. Rehepappi tunti kui head arstijat, kellel iga tüve tarbeks õige malakas käepärast oli. Rehepapp pooldas krattide asjus mõõdukust, ta ütles ikka, et üle ühe krati pole perele sugugi tarvis ning igasugune liigne ahnitsemine on kurjast. - Räägu Rein sirge seljaga talumees, vinge mõisnike ja mõisatööliste vastane. Tal on mehelemineku eas tütar Liina.Vana Räägu Rein ei käinud iialgi mõisas vargil ega lubanud oma perelgi parunitelt suutäit leiba või killukest küttepuud näpata. - Räägu Liina Reinu tütar, kes armastas Kupja-Hansu. Ta käis vahetevahel libahundiks, et kuulata Hansu luulelisi sõnavõtte mõisapreili akna all. Isa tahtis Liinat anda naiseks Õuna Endlile
sademetevetest kujunenud maarijärvi. Lõuna- Saksamaa kerkib aste- astmelt kõrgemale, üle Baieri kiltmaa Alpideni. Kõrgeim punkt Saksa Alpides on Zugspitze, mis ulatub 2963 m üle merepinna. 7 Tüüpiline Saksamaa Saksamaa väikelinn põhjarannik Saksamaa lõunaosas asuv Saksamaa kõrgeim mägi Zugspitze 8 Saksamaa pikimad jõed on Rein, Elbe, Weser, Ems, need kõik suubuvad Põhjamerre. Neist kõige kaunim on Rein just tema kaunite orgude tõttu (ta asub mandrilise rifti vööndis). Samas jääle on Rein ka kõige saastatum jõgi Saksamaal, selle jõe vett kasutatakse tööstuse tarbeks ning aedade- põldude kastmiseks. Rein on ka Euroopa siseveeteedest suurim, mida mööda veetakse naftat, rauamaaki ja vilja (ülesvoolu), aga ka sütt ja tööstuskaupu (allavoolu).
Või mure, sest Jaanika ei saanud paljudele sõnumitele ja telefonikõnedele vastamata jätte, kuna see oleks ebaviisakas olnud ja meestel tuju halvaks ajanud. Rohkem ilukirjanduslikum probleem või küsimus oli Reinul: Kus see maailma ots siis ikkagi on? Seda küsis ta ka härra Immanuelilt, kuid jäi ilma vastuseta. 4. Teose peategelase iseloomustus Kuna raamatus oli vähemalt neli tegelast, keda võib peamisteks lugeda, siis keskendun ühele, kelleks on Rein. Reinuga kohtub lugeja esmakordselt raamatu esimesel leheküljel, kui Rein tuleb töölt ja otsustab enne kojuminekut põigata Opossumisse. Jutustaja räägib Reinust samamoodi nagu teistest, tema igapäevaelust, perekonnast ja olemusest. Rein on oma olemuselt keskmise Eesti mehe stereotüüp – vaikne ja rahulik. Reinu minevikst ega tulevikust ei saa lugedes pea midagi teada, kuid arvan, et see pole ka tähtis, kuna kogu teos põhinebki tema praegusel elul ja olul.
,,Harry Potter" ja ,,Videvik" on tänapäeval väga populaarsed teosed, mis on kogunud hulgaliselt lugejaid. Raamatud on põnevad, kõigil on ennast huvitav asetada peategelase rolli, hetkeks unustada kooli- ja töömured ning keskenduda ainult teosele. Tänapäeval tuleb lugeda ka väärtkirjandust: ,,Tõde ja õigus", ,,Romeo ja Julia", ,,Kuritöö ja karistus". Need on kirjutatud kirjandusklassikute poolt, kelle teoste tundmine avardab oluliselt meie silmaringi ja nagu Rein Veidemann ütles: ,,See on dialoog iseendaga ja selle dialoogi läbi oma mina ehitamine." Mida rohkem teoseid me oleme lugenud, seda paremini me ennast tundma õpime. Õpilaste elust ei puudu ka õpikud ja teatmeteosed, mis on väga oluline osa hariduse kujundamisel. Õpetajad võivad küll tunnis palju ära rääkida, kuid nad ei suuda kunagi meile edasi anda seda, mis raamatutes kirjas on. Me õpime sõnavara, areneme ja kujundame oma tulevikku tänu infole, mille saame õpikutest.
joomingutest, pohmellidest ja muust rokkmuusiku eluga seonduvast Mihkli unistuseks oli mängida ansamblis Singer Vinger, kuhu ta ka 1986. aastal pääses ning mängib selles ansamblis siiani Ta pääses vene sõjaväest, kuna lasi ennast mõneks ajaks hullumaja sisse kirjutada Teost on saatnud ülisuur müügiedu, paari kuuga oli seda ostetud üle 30 000 eksemplari Kokku umbes 340 roppsõna Tegelased Eesti popmuusikud aastatel 1977-1990 (Peeter Volksonski, Rein Rannap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Ivo Linna, Els Himma jt) Mihkel Raua sõbrad (Sal-Saller, Hardi Volmer, Kojamees, Villu Tamme ja Jaanu Nõgisto) Perekond (Eno Raud ja Aino Pervik, vend Rein Raud ja õde Piret Raud) Naabrid (Mihkel Mutt, teised hinnatud kirjanikud) Õpetajad (Tallinna 7. keskkool ) Arstid (Anti Liiv, Seewaldi õed ja arstid) Lahendus Peale aastaid väga hullu, sündmusterohket ja meeldejäävat nooruspõlve jõudis Mihkel Raud surma piirini
Pärnus. Ta on loonud ligi 100 laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides. Tuntuimad "Muinaslugu muusikas", "Saaremaa valss", "Läbi saju", "Mul meeles veel meloodia", "Peagi saabun tagasi su juurde" Rein Rannap (1953) on Eesti pianist, helilooja ja improvisaator. Rein Rannap andis esimese soolokontserdi 1968. aastal. Sellest ajast saadik on ta klaverikontserte andnud paljudes endise Nõukogude Liidu piirkondades, Euroopa riikides, kui ka Austraalias ning USA's. Eestis on Rein Rannap viinud läbi mitmeid kontserttuure. Klassikalise heliloojana kirjutab ta heakõlalises post-modernistlikus stiilis. On kirjutanud palju klaverile ja neid ise ette kandnud - näiteks tsüklid Naiivsed ja Süütud palad, Klaverikontsert, Cruise Control
"Rehepapp" Andrus Kivirähk Tegelased: · Rehepapp e. Sander - tark ja kaval, ravitseja · Kose Kaarel - Rehepapi sôber, talumees · Jaan - Kaarli sulane, loll ja labane, talle meeldib hirmsasti Luise · Joosep - Rehepapi kratt · Kupja-Hans - môisa kubjas, varastab palju jôuab · Aidamees Oskar - môisa aidamees, vôistleb môisast varastamises Hansuga · Räänu Rein - talumees, vihkab môisa, ahne · Liina - Reinu tütar · Luise - on môisas teenija · Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada · Moosel - kirikuôpetaja · Muna Ott - endine pops, 10 aastat Vanapagana juures töötanud, nüüd kirikus · Timofei - kiltri pere juures elav vanamees · toapoiss Ints - môisas, arvab, et kôik môisnike vara kuulub tegelikult eestlastele, kuna need on ebaausas vôitluses eestlastelt ära vôetud Tegevus:
Tegelased: Katku Villu � ema ja isa J�ri Katku Neero K�rboja Anna � isa Rein ja t�di Madli K�rboja Mousi K�rboja eestegija Mikk Liisa Leena Jaan Kokkuv�te: Teos algab Villu vangist tulekuga, kus ta pidi olema �he mehe tapmise p�rast �le aasta. Niipea, kui ta vangist oli v�lja saanud, taasavastas ta k�ik ilusa, mis maailmas on: lindude laulu, kase kohina jms. Ta v�eti koju vastu nagu ta poleks kunagi vangis olnudki ja meest tapnud, aga ise ta nii ei tundnud.
Oskari lapsed lähevad välja krati ebaônnestumist ja pôlema minekut vaatama. Oskar läheb rehepapi juurde külmutatud punaseid sôstraid küsima, saab need ja läheb ristteele Vanapaganaga kohtuma. Lepivad krati asjus kokku, panevad tema nime kirja, kuid vere asemel pigistab Oskar sôstardest punast mahla, nii et kokkulepe on kehtetu ja Vanapagan tema hinge vôtta ei saa. Pühapäeval lähevad inimesed kirikusse. Liina ja Luise näevad kôige ilusamad välja ja teised on kadedad. Rein luurab samal ajal kiltri järele, kelle kratti ta varguses süüdistab. Pererahvas läheb kirikusse, Rein aga vôtab kausikesest lusikatäie pudru moodi halli ollust ja tuhiseb läbi korstna kiltri sahvrisse. Seal on juba Imbi ja Ärni, kes piima varastavad ja naaberküla kubjas, kes selle küla kupja kuube varastab. Rein otsib kôik kohad läbi, kuid prossi ei leia. Suurest pettumusest poob ta kupja kassi üles ja läheb avalikult minema, viitsimata enam vôlupudruga jännata
löömine polnud kuigi mehe tegu ning, et öigemees oleks rusikatega vastu hakanud. Villule tuleb mõte minna järve äärde hommikusele suplusele. Järve ääres näeb Villu võõraid jalajälgi liival, mis võiksid kuuluda kellelegi preilile. Neid jälgita ei ole ta varem nende kandis kohanud. Koju jõudes küsibki Villu emalt et: "Kelle jäljed need järve ääres võiksid olla?". Ema teadis pojale öelda et: "Anna on koju tulnud. Rein tahab Kõrboja talu Anna kätte anda sest tema enda jõud enam Kõrbojast üle ei käi. Las Anna võtab Kõrboja enda kätte ning teeb sellega, mis hing ihkab. Kui tahab, müügu kasvõi maha või kui Anna Kõrboja ei taha siis annab Rein selle rendile või müüb üldse maha." Anna aga ei taha Reinu mõttega nõustuda sest ta ei salli mõtet et Kõrboja võõraste kätte peaks minema ning pika pressimise peale nõustub ta Reinult Kõrboja ohjad enda kätte võtma
...................................................................................................... 5 1988. aastal asustati Tallinnas Eesti Inseneride Liit. Avalikes huvides tegusev mittetuludnusühing, mis ühendab Eesti Vabariigis inseneride erialaorganisatsioone ja insenerikoolitajaid.........................................................5 3.2 Euroinsenerid Eestis...................................................................................... 5 Leo Mõtus, Rein Haavel, Jüri Riives, Vello Reedik, Andres Laansoo, Priit Kulu, Riho Päärsoo, Jakob Kübarsepp, Andres Sarri, Kuno Peek, Toomas Peek, Igor Zukovets, Pavel Zukovets, Illar Varik, Enn Edusaar, Parbo Juhnevich, Andres Sarri, Rein Lõkene, Peep Sürje, Andres Keevallik, Andrus Aavik, Enno Agasild, Toomas Kutsar, Jüri Laving, Jüri Riimaa, Riho Sõrmus, Koit Tefels, Raimo Unt, Allan Aru, Ants Soon, Jüri Olt. (Eesti Inseneride Liit).........................................
Kõrboja peremees Kõrboja peremees on A.H. Tammsaare kirjutatud romaan, mis on kirjutatud 1922.a. Romaani tegelasteks on Anna, Villu, Eevi, Rein, Jüri ja muu küla rahvas. Peategelstest siis nii palju et Anna on tark haritud naine, kes tuleb oma isale Reinule Kõrbojale appi ning otsib Kõrbojale uut peremeest. Villu on noormees, kes on vangis istunud tapmise eest ning keda tahetakse Kõrboja peremeheks. Teose vältel juhtub temaga palju õnnetusi ning lõpuks teeb ta enesetapu. Eevi on naine, kes tahab Villuga abielluda ning on ka Villu lapse ema. Rein on Kõrboja peremees, kes annab talu oma tütre Anna käsutusse, et ta
Eno Raud oli Eesti lastekirjanik. Eno Raud oli abielus Aino Pervikuga. Neil on kolm last Rein Raud, Piret Raud ja Mihkel Raud. Kirjandusse tuli ta 1930ndate lõpul ajakirjas " Laste Rööm" varjunime Eno Sammalhabe all. Aastal 1974 kanti Eno Raud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja. Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Tema loomingule on omane romantika ja seikluslikkus, luules sõnamängulisus, naljameelne sõnakoomika. Eno Raua teoseid on rohkelt tõlgitud ning ka ta ise on tõlkinud eesti keelde mitmeid teoseid.
loodusmuuseumis 1947-1948 andis USA-s vene keele ning kirjanduse loenguid, mis olid väga populaarsed Aastal 1953 lõpetas Vladimir raamatu Lolita, mis osutus väga edukaks 1961 kolis abikaasaga Montreux paleesse Šveitsis Suri 2. juulil bronhiiti Tõlgitud looming "Lolita" 1990 – Tõlkinud Hans Luik "Lužini kaitse“ 1990 – Tõlkinud Mare Mauer "Läbipaistvad asjad“ 1992 – Tõlkinud Mati Soomre "Kutse tapalavale; Kangelastegu“ 1999 – Tõlkinud Rein Saluri "Ada ehk Arm: ühe suguseltsi kroonika“ 2002 – Tõlkinud Rein Saluri Lolita Avaldati 1955. aastal Pariisis Aastal 1958 avaldati New Yorgis Prantsuse ajaleht Le Monde valis selle sajandi 100 parima raamatu hulka Romaan on minategelase vanglas kirjutatud surmaeelne pihtimus Raamatu sisuks on peategelase elu läbiv igatsus oma surnud noorusarmastuse, 12- aastase Annabeli järele Antud raamatust on valminud ka 1997. aastal
Teatriarvustus ’’Hea põhjatuule vastu’’ Kristen Esietendus 28. septembril 2013 Vanemuise väikeses majas. Järgmine etendus: 17.12 - 19:00. Näitlejad: Elina Purde (Emma Rothner), Andres Mähar (Leo Leike) Lavastaja: Rein Pakk Autor: Daniel Glattauer Tõlge: Piret Pääsuke Dramatiseering ja lavastus: Rein Pakk Lava ja kostüüm: Annika Pakk Muusikaline kujundus: Ardo Ran Varres Valguskunstnik: Imbi Mälk Elina Purde on sündinud 7. veebruar 1983. Rakveres. Ta on lõpetanud Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli. Andres Mähar on sündinud 2. veebruaril 1978 Tartus. Ta astus 1996. aastal pärast keskkooli lõpetamist Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemasse Lavakunstikooli. Lühikokkuvõte: Lugu on naisest ja mehest, kes juhuslikult internetis tutvuvad.
võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Romaan algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega - rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu läbi otsimas; kui viimane tuleb samal moel kätte maksma, saab Rein temast jagu ja surmab vastase. Koera Kaarel on hädas piinava halltõvega; rehepapi õpetuse järgi saab ta viina abil haigusest lahti, kuid peab nüüd päevad läbi purjutama. Imbi ja Ärni on vanapaar, kelle elu sisuks on vargil või santimas käimine; nende
4. Kuidas sai Rehepapp jagu katkust? Nimodi, et kui ta palus katkul piibli peal vanduda, et ta jätaks ühe poisi ja tüdruku ellu, et inimkond väja ei sureks lõi ta noaga katku sõrast läbi ja viskas ta ahju ning sulges selle luugi. 5. Räägu-Rein tahtis oma tütrele meheks Õunapuu Endlit. Miks ta hiljem ringi mõtles? Sest Õuna Endel sai mõisa kupjaks peale seda kui Hans ära suri ning Rein ei sallinud mõisaga seotud inimesi. 6. Iseloomusta Imbit ja Ärnit. Imbi ja Ärni olid väga ihned ja nad üritasid koguaeg endale kusagilt kraami kokku koguda. 7. Kuidas sai kratt endale hinge? Kratt sai hinge peale seda kui sa olid teinud vanapaganaga kokkuleppe tema raamatusse ja olid andnud talle 3 tilka oma verd. 8. Kuidas petsid inimesed vanapaganat (too erinevaid näiteid)? Nad kasutasid sõstra tilkasid vere asemel, 9
19701976 Draamateatri peanäitejuht. Lisaks isikupärasele kujundlikule reziile tõi Panso taas jõuliselt tähelepanu keskmesse eesti autorid ja klassikatõlgendused, lavale jõudsid Traadi, Vetemaa, Saluri, Krossi teosed. Murrangulised nii Eesti ajaloos kui teatris olid 1980. aastad: algas rahvuslik vabadusvõitlus, seda ennustasid ja toetasid mitmed lavastused, eelkõige Jaan Kruusvalli ja Rein Saluri ajalooteemalised näidendid. Lavastaja Mikk Mikiver tõi lavale mitmeid näidendeid, kus põimusid rahvuse ja üksikisiku saatus, ajaloolised valikud. Esmakordselt jõudsid lavale seni keelatud teemad nagu eestlaste põgenemine Läände läheneva Punaarmee eest, nõukogude repressioonid, küüditamine, sunniviisiline kolhooside loomine, metsavennad. Taasiseseisvuse aja olulisimaid autoreid on füüsikust ja filosoofist Madis Kõiv oma keerukate
Hiidlinnastut võib lugeda linnastumise kõrgeimaks astmeks. Tuntuimad hiidlinnastud on: · nn BosWash (USA-s Atlandi ookeani rannikul Bostoni ja Washingtoni vahel) · nn Tokaido (Jaapani idarannikul Tokyo ja Osaka vahel) · nn ChiPitts (USA-s Suure järvistu piirkonnas Chicago ja Pittsburghi vahel) · nn SanSan (USA-s Vaikse ookeani rannikul Kalifornias San Diego ja San Francisco vahel) · nn Reini hiidlinnastu (Saksamaal Rein Ruhr Rein Main) · nn Inglise hiidlinnastu (Suurbritannias Londoni ja Liverpooli vahel) Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon Inimese kolimine linnakeskusest eeslinna, mille tõttu rahvastiku ja majanduse areng toimub linna keskusest kaugemal. Eeslinnas luuakse uusi elukohti ja selle kaasnevat infrastruktuuri, tekivad madaltiheda elurajooni. Linnastumise kulg ja erinevused arenenud maades ja arengumaades Näitaja Linnastumine arenenud Linnastumine arengumaades
erinevaid lugusid. Lood on pärit enne sõda siis kui kõik oli veel ilus. 4. / 5. Seal majakesed elavad koos väga erinevate elude, ametite ja mäelestustega mehed. Evin- noor mees, kes vigastas jalga sõjas, palju räägib ta sõjast. Jaak Radamees endine taluomanik, unistab uuesti kord oma talu juurde saada. Käib tihti põlluveerel istumas ja põlde imetlemas. Jaak Randaer auastmelt major, käsutab mehi ja mehed heameelega alluvad talle. Rein Malvet kunstnikuhingega mees kes algul maalis aga siis leidis, et on õppinud looma ainult unistusi ja ta ei suutnud enam millesti unistada. Andres Kasteurb olnud I ja II tüürimees ja sõitnud suurtel laevadel. Enn Jaanipoeg endine pillimees. Jüri rander mees kes teeninud kunagi ratsarügemendis. Siis ühel päeval kui oli suur tuisk ja see nad majakesse vangistas, oli neil kõigil nii
Saksamaa Sissejuhatus Saksamaa on liitvabariik, mis asub Kesk-Euroopas. Pindala on 356 910 km2. Rahvaarv on 82 079 454 (1998). Rahaühik euro. Riigikeeleks on saksa keel. Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõunaosas Alpid. Suurimad saared on Rügen, Usedom (väike idaosa kuulub Poolale), Sylt. Saksamaa kõrgeim tipp asub Alpides, milleks on Zugspitze, 2964m. Suurim ja tähtsaim jõgi on Rein, suured jõed on ka Elbe, Oder, Ems, Weser, lõunaosas Doonau. Mets katab ligi 30% Saksamaa pindalast. Metsa on eeskätt mägedes (kuusk, nulg) ja maa kirdeosas (mänd). Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt. metallimaake, naftat ja maagaasi. Suurimad linnad on pealinn Berliin, Hamburg, München, Köln, Frankfurt. Saksamaa asend ja tema piiririigid Saksamaa Liitvabariik asub Kesk-Euroopas. Teda piiravad põhjast Taani,
09.77 37709181708 Rain Rain Jaanus 01.01.64 36401018675 Rain Rain Martverk 06.06.84 38406065981 Rain Rain Loendus 10 Reeli Rokk 12.06.55 45506128246 Reeli Reeli Randrüüt 22.06.84 48406221506 Reeli Reeli Teeäär 23.07.85 48507236241 Reeli Reeli Liisma 14.02.75 47502144440 Reeli Reeli Loendus 4 Rein Kikkas 05.08.68 36808052366 Rein Rein Randrüüt 04.09.62 36209045096 Rein Rein Laasik 23.09.84 38409233768 Rein Rein Sillmann 13.05.59 35905134894 Rein Rein Västrik 06.06.79 37906068590 Rein Rein Mihhailov 18.04.66 36604184543 Rein Rein Räämet 14.01.75 37501141994 Rein Rein Saarniit 15.04.59 35904153090 Rein Rein Västrik 08.09.71 37109087154 Rein Rein Tosso 25.07.51 35107254839 Rein Rein Kivima 29.01
Pealinn: Berliin Keel: saksa keel Usundid: protestantism, katoliku usk Rahaühik: saksa mark, euro Suurimad linnad: · Berliin - 3 454 000 inimest · Hamburg - 1 675 000 inimest · München - 1 241 000 inimest · Köln - 950 000 inimest · Frankfurt Maini ääres - 641 000 inimest Kõrgeimad mäed: · Zugspitze - 2962 m · Watzmaan - 2714 m · Mädelegabe l- 2643 m Pikimad jõed: · Doonau - 2850 km (vaid Saksamaa piires 674 km) · Rein - 1326 km · Elbe - 1136 km Saksamaa impordib: · Veondusmasinaid ja seadmeid · Keemiatooteid · Toiduaineid · Tekstiilitooteid · Kütuseid Saksamaa ekspordib: · Autosid, veondusseadmeid · Keemiatooteid · Kodumasinaid · Toiduaineid · Valtsmetalli ja terast Haldusjaotus Saksamaa koosneb 16 liidumaast (ametlikult maast (Land)): Alam-Saksi (Niedersachsen) Pealinn: Hannover (9) Baden-Württemberg (1) Pealinn: Stuttgart
Lugeja märkab pigem neid muudatusi, mis seonduvad teenindusega, teda ümbritseva keskkonnaga raamatukogus, materjalide arvukuse, kvaliteedi kahanemise/kasvamise ja muu sellisega, mis silmaga nähtav või käega katsutav. Rahvaraamatukogude põhilised rahastajad on riik ning kohalik omavalitsus. Loomulikult ka annetused ning projektid. Hetkel oleneb komplekteerimise summa suurus omavalitsuse otsusest, mitu eurot ta elaniku kohta raha raamatukogule eraldab. Tsiteerides Rein Langi: „Kas avalikku raha ehk eesti maksumaksja raha kasutamine bestsellerite autorite toetamiseks on kõige mõistlikum käitumine?“1 Mari – Liisa Parder kirjutab oma artiklis selliselt, et kui rahvaraamatukogudes hakatakse tasulist laenutust rakendama viiks see meid kohe järgmise probleemi juurde. Antud teema puudutab vähe majanduslikult kindlustatuid lugejaid.2 Käies raamatupoodides võime näha palju raamatud maksavad. Pole see sugugi väike summa.
Suislep, Jana Kask, Eliis Pärna, Taavi Immato, Kristjan Laas, Timothy Jarman, Keit Triisa. Alles on jäänud siiani vaid esimesed viis lauljat ja ülejäänud viis võistlejat juba välja kukkunud. Saatejuhid on Märt Avandi ja Ott Sepp. Iga saade nad teevad üksteise kulul nalja ja hoiavad meeleolu üleval. Superstaariks pürgijaid hindavad ka sel aastal raadio 2 peatoimetaja Heidy Purga , tunnustatud muusik ning helilooja Rein Rannap ning mitmekülgne Eesti muusikamaalima asjatundja ja kriitik Mihkel Raud. Heidy Purga (s. 1975) on Eesti Raadio saatejuht ja Raadio 2 peatoimetaja ning Eesti Päevalehe plaadiarvustaja. Lisaks juhib ta muusikateemalist ,,MustMesi" ning veab saadet ,,Pleier". Purgal on märkimisväärne kogemus ka televisiooni alal: ta on olnud mitmete noortesaadetes nii toimetaja kui ka saatejuht. Rein Rannap (s. 1953)on nii Eestis kui ka mujal maailmas laialdaselt tunnustatud
RAUD, Eno (15.11 1928 --9. VII 1996) lastekirjanik ja prosaist RAUD, Eno (15. II 1928 -- 9. VII 1996), lastekirjanik ja prosaist. Sünd. Tartus kirjanik Mart R. ja pedagoog Lea R. (hiljem Nurkse) pojana, õppis Tartu 6. ja Tallinna 10. gümn-s, seejärel Tallinna Õp. Sem-s ning 1947--52 TRÜ aj.- keeleteadusk-s eesti filoloogiat. Töötas Tallinnas Riiki. Raamatukogus instruktorina, Eesti Riiki. Kirjastuses toimetajana, seejärel kutseline kirjanik Tallinnas. Abielus Aino Pervikuga, Rein Raua isa. KL-i liige 1963, ENSV teen. kirjanik 1978. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. -- R. esimene lasteraamat ilmus Moskvas 1954 (" ", eesti k. "Nii või naa" 1957). R-lt on ilmunud ligi poolsada lasteraamatut mitmes zanris ja igale eale. Keskmisele koolieale on adresseeritud põnevus- ja huumoriküllased jutud "Roostevaba mõõk" (1957),. selle järg "Sõjakirves on välja kaevatud" (1959) ning
Nagu tavaliselt, ei puudunud ka seekord Noorkuu kontserdilt nauditav lavashow, mitmed üllatused ning vahetu kontakt publikuga. Kontsertide külalisesineja oli Eesti verivärske superstaar, populaarse telesaate „Eesti otsib superstaari“ võitja Birgit Õigemeel. Koos esitati mitmeid tuntud hitte nii eesti kui inglise keeles ja enamasti ikka a capella seadeis. Mõned laulud esitas Birgit ka oma novembris ilmuvalt debüütalbumilt. Alates 2003. aastast laulavad Noorkuus Rein Kahro (tenor), Ilmar Madison (tenor), Virgo Tulit (bariton), Martti Meumers (bariton) ja Remi Teras (bass). Noorkuu alustas tegevust detsembris 1996, kolmeliikmelise grupina, kuhu kuulusid Rein Kahro, Martti Meumers ja Henrik Raave. Tollal koonduti ühise nime alla - Rumal Noorkuu. Juba paari esimese tegutsemiskuuga saavutati tuntus laiema üldsuse ees. 1999. aastal toimus suur muudatus bändi koosseisus – lahkus Henrik Raave ja asemele tulid Virgo Tulit, Valmar Saar ja Ilmar Madison
Eno Raud Lastekirjanik Eno Raud sündis Tartus kirjanik Mart Raua ja lasteaedniku (hiljem ka lasteluuletaja) Lea Nurkse pojana. Õppis mitmes Tallinna ja Tartu koolis ning Tallinna Õpetajate Seminaris, 1952 lõpetas Tartu Ülikooli eesti filoloogina. Töötas 1952-1956 Fr. R. Kreutzwaldi nim. raamatukogus ning 1956-1965 lastekirjanduse toimetajana, hiljem vabakutseline kirjanik. Kirjanike Liidu liige a-st 1963. Oli lastekirjanik Aino Perviku abikaasa, Rein Raua, Mihkel Raua ja Piret Raua isa. Eno Raud on eesti lastekirjanduse viljakamaid, tunnustatumaid ja tõlgitumaid autoreid. Temalt on ilmunud üle 50 lasteraamatu. Lastele kirjutamist alustas realistlike lapsepõlvelugudega („Roostevaba mõõk” 1957, „Sõjakirves on välja kaevatud” 1959) ja väikelastele mõeldud lühipaladega („Nii ja naa“ 1957, „Mõru kook” 1959 jt). Loomingu tippteosteks kujunesid
Reisisoovitus Kolm retke Boppardis Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse Õppetool 2011 1. Retk mäeharjale CClilcikckicioconn totoadaddppicitc uturere Mäeharjalt avaneb lummav vaade looklevale Reini jõele. Kohale saab Sesselbahni ehk köisraudteega. 2 Rein CClilcikckicioconn totoadaddppicitc Saksamaa uturere pikim jõgi paljudes teatmeteostes 1320 kilomeetri pikkuseks märgitud jõe tegelik pikkus on lühem -ilmselt on kunagi numbrid trükistes segamini läinud- täpne pikkus on 1232 km 3 Paremal laiuv CClilcikckicioconn ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND AUTOMAATIKAINSTITUUT Konfliktide mõju maailmas Essee Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2012 Deklaratsioon Käesolevaga kinnitan, et esitatud töö .......................................................................................... on minu isikliku töö tulemus. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Käesolevat tööd ei
jagada kaheks rühmaks: poeetideks ja kodanikeks. Inimesteks, kes on väga erinevad, kuid kellel on ka palju ühiseid jooni. Kes on siis poeet ning mis eristab teda tavakodanikust? Poeet võib olla kes tahes tantsija, kunstnik, muusik, kirjanik, fotograaf või leijutaja. Ühesõnaga saab seletada, et poeet on loomeinimene. Ta on keegi, kes loob. Näiteks kunstnik Pablo Ruiz Picasso või muusik Rein Rannap on loomeinimesed. Samuti võime loomeinimest iseloomustada kui täiesti tavalist inimest, kes paistab silma oma eriliste annetega. Samas ei erista teda ainult oma loomingu poolest. Ta paistab silma ka oma vabameelse ja eelarvamuste vaba olekuga. Väga iseloomulik on tundelisul ja emotsionaalsus, mis sageli väljendub ka nende loomingus. Näiteks masendus võib väljenduda sünges maalis või muusika palas. Suure emotsionaalsusega kaasneb tihti ka tasakaalutus
kirjutatakse Vilmsi mälestuste jäädvustamisest. Töö eesmärgiks on anda infot kaasõpilastele ja õpetajale. Referaat annab hea ülevaate Jüri Vilmsist ja tema elukäigust. Materjali kokkupanekul on kasutatud veebipõhiseid artikleid. 3 1. ELULUGU Jüri Vilms sündis 13. Märtsil 1889. aastal. Viljandimaal Pilistvere kihelkonnas Kabala vallas praegu on see Järva maakond Türi vald. Jüri sündis Piduri talu peremehe Rein Vilmsi ja tema abikaasa Mari kolmanda lapsena. Jüri Vilms alustas oma kooliteed 1898. aastal, Pilistvere Kihelkonnakoolis. Koolis õppis ta väga headele tulemustele ja tänu sellele jätkas ta 1901. Aasta sügisel oma haridusteed Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis teises klassis. Pärnu Poeglaste gümnaasium oli ajalooliselt baltisaksa noorukite õppeasutus. 19. Sajandi lõpuks oli kooli õppekeeleks vene keel, kuid õpilaste seas oli mitmeid eestlasi, lätlasi, leedulasi ja poolakaid. Vilmsi
LEKTÜÜRILEHT ,,Vari" Juhan Liiv 66 lk. Tegelased: Villu, Helene, Räpsi Rein, Veni- Villem, Hugo, Adelheid jt. 1. ENNUSTAMINE Millest raamat võiks Millest raamat rääkida? tegelikult rääkis? Raamat võiks rääkida Ühe vaese poisi (Ville- mingist tumedast ja mi) elust, kus poissi, kui kurvast sündmusest või vaest koheldi teistest kellegi koledast halvemana ja, kus ta pi- saatusest. di tegema kõik endast oleneva, et ennast maksma panna. Lisaks
meeldivad sellised lood. Plaat sobib kõigile kellel meeldib kuulata meie imeilusat eestikeelt ja kes tahaksid ka mõndade uute isamaaliste lauludega tutvuda. 1. Koit-Sõnad: Tõnis Mägi, Esitaja: Tõnis Mägi, Viis: Tõnis Mägi. Ma arvan, et see laul sobib, siia sellepärast, et tegemist on lauluga, mis andis inimestele teada, et tuleb saavutada iseseivus. Muidugi on ka laulu sõnad väga südamlikud. http://www.youtube.com/watch?v=i-6tLn6hQ7Q 2. Eesti Muld ja Eesti Süda-Sõnad: Rein Rannap/Lydia Koidula, Esitaja: Ruja, Viis: Rein Rannap. See laul sobib samuti selle plaadiga sellepärast, et selles räägitakse Eesti väga sümboolsetest asjadest. Laulus nagu tänatakse Eestimaad selle eest, mis ta on meile andnud. Laul on tõsisema sisuga, kui seda oli eelmine. http://www.youtube.com/watch? v=HzYqYh6xu7M 3. Eestlane olen ja Eestlasek Jään- Sõnad: Alo Mattiisen, Esitaja: Ivo Linna, Viis: Jüri Leesment
taha. Üks põhjus on see, et alkohol kahjustab tervist ja see on ka peamine aga neid on mul veel. Ainukesed inimesed kellelt olen alkoholi saanud on mu vanemad. Nende idee on see, et pigem saaksin ma alkoholi maitsta nende hoolsate pilkude all, kui kuskil nurga taga. Muidugi see idee ei tähenda, et alati nendega koos joon, vaid ainult tähtsal sündmusel nagu aastavahetus. Ja siis sain ma ühe lonksu jagu shampust klaasi tõstmiseks. Tulevikus tahaksin olla nagu mu sugulane Rein. Rein on nüüd 20-aastane ja ta on igati mõistlik alkoholi tarbides. Alguses, kui ta sai 18-aastaseks, siis ta isa noomis teda küll aga nüüd on see täiesti vastupidi. Ja isegi pere keskel sünnipäevadel, kui klaase tõstetakse, siis minu silma järgi joob ta ära ainult selle toosti klaasi täie shampust ning siis jätkab ta ülejäänud õhtut mahla või muu mittealkohoolse joogi joomisega. Mulle on tuttav see teema, et noored joovad praegusel ajal väga palju. See teema on
Artikli analüüs Sofia Baitala 11 A klass 01.04.2018 Artikli pealkiri: Rein Sikk | 10 põhjust, miks provints on parem kui pealinn Autor: Rauno Volmar Allikas: Vikerraadio päevakommentaar , 07.02.2018 12:54 https://www.err.ee/681564/rein-sikk-10-pohjust-miks-provints-on-parem-kui- pealinn Selles artiklis räägib autor sellest, et provintsis elada on parem kui pealinnas ja toob välja 10 põhjust miks see on nii. Ta räägib ka sellest, et praegu paljud inimesed kolivad pealinna ja 20 aasta pärast kaotavad kõik väikesed linnad suurt osa oma elanikkonnast
aga samas peegeldab eestlaste sünget elu. Tegelasteks on peale külarahva ka müstilised olendid nagu kollid, kratid ja Vanapagan. Sisu Kaarli sulane Jaan oli suurtes valudes, sest ta oli lollist peast seepi söönud, mida rehepapp ravitsema kutsuti. Hiljem Sander ja tema kratt Joosep naersid selle üle. Hans üritas mõisahärralt raha välja petta. Liina ostab Luisalt hõbeprossi eest kleidi. Liina isa- Räägu Rein kahtlustab prossi kadumises, aga kiltrit, kellega peale seda on neil pidev üksteise kallal kiusamine, kuni see lõpeb kiltri surmaga. Oskar petab Vanapaganalt välja uue krati endale, kinnitades lepingu vere asemel sõstramahlaga. Muna Ott läheb peale 10 aastat Vanapagana juurest töötamist kirikuõpetaja Mooseli juurde tööle. Toimuvad kiltri matused, kus Timofei teeb mitu korda hirmust püksid täis. Kaarlit kimbutas haigus ja rehepapp soovitas tal viina juua.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
