Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"reiman" - 200 õppematerjali

reiman –  karskusseltside tegevus • 1888. a rahvaluule suurkogumine, J.Hurt • 1891. a esimene eesti päevaleht „Postimees” • Rahvani jõudsid L.Koidula esimesed isamaalaulud • 1871. a alustas tööd Aleksandrikooli Peakomitee, juhiks J.Hurt • 1878. a ajaleht „Sakala” (C.R.Jakobson)
reiman

Kasutaja: reiman

Faile: 0
thumbnail
4
docx

Rudolf Reiman

Rudolf Reiman Referaat 10. klass Rudolf Reiman - (25. oktoober 1893 Mõdriku ­ 6. oktoober 1957 Mõdriku) eesti kirjanik ja pedagoog. Pedagoogikutse omandas Rakvere linnakoolis ning 1911. aastast töötas ta mitmel pool õpetajana. Õppis Rakvere linnakoolis ja lõpetas selle juures õpetajate kursused. Töötas 1911. aastast õpetajana, sealhulgas 1922­30 Võru Õpetajate Seminaris, oli seejärel Aseris, Kohtla-Järvel, Rägaveres ja Sallas algkoolijuhataja (vt ka Salla Põhikool). 1945­50 Rakvere 2. mittetäieliku keskkooli direktor....

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Villem Reiman

III 1861 Suure-Kõpu vald - 25 V 1917 Kolga-Jaani) Villem Reiman sündis renditaluniku sügavalt religioosses ja askeetlikus perekonnas, kus valitses range vennastekoguduse vaim. 1872-77 õppis ta Viljandi elementaar- ja kreiskoolis, seejärel 1878-82 Pärnu gümnaasiumis, kus sai hea klassikalise hariduse. Villem Reiman tudengina 1882 astus Villem Reiman Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Samal aastal sai Eesti Kirjameeste Seltsi liikmeks. Kogu oma elu oli Villem Reiman seotud Eesti Üliõpilaste Seltsiga. 1883 oli ta EÜS-i põhikirjale alla kirjutanud kaheksa asutajaliikme hulgas, 1884 osales seltsi suure sini- must-valge lipu pidulikul pühitsemisel Otepääl, 1886 oli seltsi esimees. Ülikooli päevil algas Villem Reimani ajakirjanduslik tegevus. Tema esimesed artiklid ilmusid K.A. Hermanni...

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Liina Reiman

Liina Reiman sündis 14. novembril 1891 Valgas Purakülas raudteeametniku Mihkel Põlde pere noorima lapsena. Liina päris "teatrihaiguse" ilmselt emalt, kes lõi kaasa Valga Säde seltsi asjaarmastajate draamatrupis. Lõpetas kodulinnas Valgas venekeelse algkooli ja saksakeelse tütarlastekooli. 1910. aastal läks nooruke Liina Reiman Tartusse Karl Menningu kodu ukse taha, sooviga näitlejaks saada. Menning nägi temas potentsiaali ja kutsus ta katsetele, mille Liina läbis edukalt. Tema esimene ülesastumine Vanemuise laval oli prantsuse komöödias "Cyprienne" toaneitsi Josephine'i osa. Isiklikus elus aset leidnud tragöödia ­ temasse armunud grusiinlasest üliõpilane võttis endalt tema silme ees elu ­ viis noore Liina endast välja ja ta palus teatrist puhkust....

Teatriajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ärkamisaeg

Uus rahvuslik tõus Venestamisaeg ei suutnud siiski lämmatada eestlaste omaalgatuslikku tegevust. Enamik seltse tegutses edasi. Uute seltsidena tõusevad 19. Saj lõpul esile karskusseltsid, mille tegevust suudeti rahvuslikult motiveerida: tervise hoidmine on rahvuslik kohustus. Moodustati ka mitmeid kutseühinguid ja tuletõrjeseltse. See aitas oluliselt kaasa rahva edasisele organiseerumisele. Rahvusliku liikumise uue põlvkonna liidriks tõusis Villem Reiman . Ta edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele. Uutest organisatsioonidest väärib esiletõstmist Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS). Seltsi liikmed suhtlesid omavahel eesti keeles, mis tollastes oludes polnud sugugi tavaline. 1884. Aastal pühitseti Otepää kirikus EÜS-i lipuks sinimustvalge lipp....

Ajalugu
192 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Rahvuslik Ärkamisaeg

lk10 Lydia Koidula....................................................................................lk11 Rahvuslik liikumine 1870. aastatel...........................................................lk12 C. R. Jacobsoni ,,Sakala" ja kahe erineva suuna tekkimine rahvuslikus liikumises...lk13 Rahvuslik liikumine 1880. aastate algul......................................................lk15 Rahvuslik liikumine venestamise tingimustes...............................................lk16 Villem Reiman ...................................................................................lk18 Jaan Tõnisson....................................................................................lk19 Kasutatud kirjandus..............................................................................lk25 2 Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused 19. saj. keskel elas Eesti üle vapustavaid muudatusi...

Ajalugu
194 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kuulsad nimed Eesti ajaloost

,,Nobedate näppude linn" ,,Vigased pruudid" ,,Kuldämblik" Kristjan Raud ­ kunstnik, illustreeris ,,Kalevipoega"(1-kroonisel paberrahal) antakse välja tema nimelist kunstipreemiat. Kristjan Palusalu ­ sportlane,maadleja, olümpiavõitja Berliinis. Kreeka-rooma, vabamaadluse raskekaal. 12x Eesti meister, Euroopa meister 1937 Liina Reiman ­ teater, üks esimesi kutselisi näitlejaid. Õpetas Lavakunstikoolis, mängis näiteks ,,Kuningas Oidipuses" Läks Soome, sest Eestis polnud temasugusele talendile piisavalt suuri rolle. Mait Metsanurk ­ kirjanik, proosad: ,,Ümara jõel" ,,Orjad" näidendid: ,,Talupoja poeg" ning ,,C.R.Jakobson" ja ,,Mässuvaim, ehk Agulirahvas läheb ajalukku" Oskar Luts ­ kirjanik ,,Kevade" ,,Suvi" ,,Sügis" lühikomöödia ,,Kapsapea"...

Kirjandus
17 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Referaat

Pr. Jürgens pidas seal kostilapsi ja teine tütardest andis tunde. Sinna Jürgensite juurde viidi Villem 1871.a. sügisel, ja ta nähtavasti õppis seal 2 semestri, valmistudes sisse astuma Viljandi elementaarkooli. Toidumoon viidi poisile kodust järele. Nii algas V. Reimani Viljandi ­ kooliaeg, mis kestis tervelt 6 pool talve. 1872. aasta sügisel astus Villem Reiman Viljandi elementaarkooli, mille juhatajaks oli Friedrich Kuhlbars. Elementaarkoolis ta õppis poolteist aastat. Need esimesed kuud ja aastad võõras linnas, võõrkeelses koolis olid noorele erksale maapoisile nii võrra olustiku, kuid eriti saksa keele oskamatuse tõttu väga rasked. Hoopis üksikasjalikult võib jälgida Villemi õppimist Viljandi kreiskoolis 1874. aasta jaanuarist 1877. aasta detsembrini. Kui V...

Kultuurilugu
10 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Eesti ajalugu (1550-1905)

Radikaalsetesse kuulusid nt. C. R. Jakobson (J. Köler) Mõõdukatesse kuulusid nt . J. V. Jannsen, J. Hurt Venestamise mõju: rahvusliku liikumise raugemine, tsensuuri süvenemine, ajalehtede sulgemine, baltisakslaste positsioonide nõrgenemine, uus rahvuslik tõus 1890ndatel (nt. Villem Reiman (1861-1917) - eesti ajaloo uurimine, karskusliikumine, Jaan Tõnisson (1868- 1942?), Seltsiliikumise uus laine (karskusseltsid), EÜSi tegevus alates 1870 (1884 sinimustvalge pühitsemine)) 12. Eesti poliitiline elu 20. saj alguses Liberaalsete demokraatide mõõdukas tiib Ajalehetoimetaja Jaan Tõnissoni (1868­surmaaeg teadmata) ja pastor Villem Reimani (1861­ 1917) juhtimisel Tartu ajalehe "Postimees" (alustas päevalehena ilmumist 1891) ümber...

Ajalugu
132 allalaadimist
thumbnail
16
docx

19.SAJANDI JA 20.SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE

Konflikt kandus ka suurtesse rahvuslikesse organisatsioonidesse. 1881 valiti Jakobson Jakob Hurda asemele Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Ta taotles eesti laulukooridele algupärast repertuaari ning andis välja noodikogud Wanemuine Kandle healed ja "Rõõmus laulja". Ühiskondlikust tegevusest lahutamatu on Jakobsoni patriootiline luule ja palju mängitud näidend "Artur ja Anna" , mis taunib seisuste ebavõrdsust. Villem Reiman 9. märts 1861 Karola külas Viljandimaal ­ 25. mai 1917 Kolga-Jaanis oli eesti vaimulik ja eesti rahvusliku liikumise üks olulisemaid juhte 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Reiman sündis renditaluniku religioosses perekonnas ning õppis Viljandi elementaar- ning seejärel kreisikoolis 1872­1877. 1878­1882 omandas ta haridust Pärnu gümnaasiumis ning astus seejärel Tartu Ülikooli usuteaduskonda. 1883...

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Venestamisaeg Eestis 19.sajand

juunil 1884. aastal pühitseti Otepää kirikus EÜS-i sinimustvalge lipp. Selle lipu, kui rahvussümboliga, astuti esimest korda üles avalikul meeleavaldusel. 7.Keda pildil näete? Eestis asub vähemalt kaks selle isiku monumenti, kus? Millised olid selle isiku teened eesti rahvusliku liikumise ees?(4p) Pildil on Villem Reiman . Tema monumendid asuvad Tartus Toomemäel ja Kolga-Jaanis. Tema teeneteks olid Eesti karskusliikumise rajamine, Eesti ajaloo ning kultuuriloo teadusliku uurimuse alustamine. 8.Praeguse Lääne maakonna territootiumile rajati õigeusukirikud 19.sajandi II poolel, põhiliselt venestamisperioodil. Tänaseks on enamik neist varemeis. Millistes Lääne maakonna asulates...

Ajalugu
63 allalaadimist
thumbnail
22
pptx

Kirjanduse arvestus

• Luule tase oli pigem madal, sest puudus vastav haridus. • Tekkis mõiste Epigoon ehk hulk inimesi, kes soovisid jäljendada Lydia Koidula luulet. Luuletajad • Nad hakkasid panema endale eepilisi luuletajanimesid. • Juuli Roosiõis, Ernst Ilmatar, Tundela, Umbria. • Eduard Bornhöe “Kuulsuse narrid” parodeeris just seda aega ja võltspaatust. Villem Reiman Villem Reiman • Eesti vaimulik (kirikuõpetaja) ja eesti rahvusliku liikumise üks olulisemaid juhte 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. • Venevastane ja rahvuslik hoiak. • Eesti Üliõpilaste seltsi ja Eesti Kirjanduse Seltsi asutaja ja juht. • Eesti rahva muuseumi rajamise eestseisja. • Kirjutas esimese vähegi teaduslikuma ülevaate Eesti ajaloost, kus populariseeris aga ka mitmeid siiani kestnud idealiseeritud müüte. Villem Reiman...

Kirjandus
1 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ärkamisaeg ja Eesti esimesed mittekutselised heliloojad

Teada on Urvaste talupoegade kirjad oma armsale südameisakesele Zinzendorfile. Vennastekogude liikumine andis tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. Kõrvale ei saa ka jätta liikumise kõlbelise külje tähtsust. Pole ülearune lisada, et nii Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman kui Jaan Tõnisson olid kõik pärit hernhuutlikest perekondadest. 2.baltisaksa kultuur ­ Baltisaksa kultuur keskendus Tartu Ülikooli ümber. Avati joonistuskool, kus õpetajaks oli Saksamaalt pärit K.A.Senff. Tallinnas tegutses kunstnikuna samuti Saksamaalt pärit G.F.v.Kügelen. Baltisaksa kultuuri osaks sai seltsiliikumine. Kokku tegutses umbes poolsada baltisaksa seltsi. Näiteks võis tuua Tallinna Muuseumiühingu.Baltisaksa kultuuritegelastest võib veel märkida keeleteadlast F.J...

Muusika
181 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti muusika 18. sajand kuni 20. sajandi algus

Asjata ei võetud nii eestlaste kui lätlaste rahvusliku liikumise sünonüümiks hernhuutlik termin ,,ärkamine". Vennastekoguduste liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks. Lisaks andis hernhuutlaste liikumine tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikuks eestlaste hulgas. Nii Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman kui ka Jaan Tõnisson olid pärit hernhuutlikest perekondadest. Baltisakslus tänapäevases mõistes kujunes välja 19. sajandil. Baltisaksa kultuur koondus Tartu Ülikooli ümber. Omane oli seltsiliikumine, kokku tegutses umbes poolsada baltisaksa seltsi (näiteks Tallinna Muuseumiühing). 1784. aastal rajas August Friedrich Kotzebue esimese asjaarmastajate teatri Tallinnas. Lisaks näidenditele esitati ka laulumänge ja ballette. 1804. aastal asustati Tallinnas...

Muusika
163 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Rassid, rahvad ja usundid

Antropoloogia - [kreeka keelst - inimeseteadus] Eristatakse kahte külge. · Füüsiline antropoloogia - uurib inimese väliseid tunnuseid. · Kultuurikline antropoloogia - uurib inimeste ühtekuuluvust keele kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi. Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi. Rassism ehk rassiteooria - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Tänapäevase rasismi tekket seostatakse Prantsuse kirjaniku ja diplomaadi Joseph Arthur de Gobineau'ga. Rahvas, rahvus ja rahvuslus Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtkuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel nõuab l...

Ühiskonnaõpetus
477 allalaadimist
thumbnail
19
doc

English portfolio

The Estonian `social mentality' as a whole remained in opposition to the central Russian government; nationalism and socialism were the major political trends. Within the early 20th century national movement, the moderate and radical wings were clearly profiled. The moderates who gathered around the Tartu newspaper Postimees (the first issue was published in 1891), founded by Jaan Tõnisson and pastor Villem Reiman , wanted to transform the Russian authoritarian rule into parlamentarian government, i.e. constitutional monarchy. They also demanded citizens' rights in Russia, modelled upon those in Western Europe. The moderate ideologists relied on liberal reforms and legal, non-violent means of political struggle. They were afraid to suggest direct resistance to Russian authorities that could result in mass repression and destroy the Estonian people....

Inglise keel
38 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti 1920nendatel aastatel

Need toimusid iga 5 aasta tagant. Tegevust jätkasid heliloojad J. Aavik, H.Eller, A.Kapp, C. Kreek, M. Saar, P. Süda. Valmis esimene ooper, tegeleti sümfooniliste suurvormide loomisega ning viljeleti orelimuusikat. Teatrikunst Teatris tõusis esile realism. Ainuvalitsevaks keskuseks kujunes Tallinn. Seal tegutsesid ,,Estonia", Draamateater ja Töölisteater. Draamateater pühendas erilist tähelepanu eesti algupärandite lavastamisele. Seal tegutsesid L. Reiman , A. Teetsov, R. Tarmo, M. Möldre. Tallinna Töölisteater loodi 1926, lavastajana tegutses seal Priit Põldroos. ,,Vanemuine" põdes pärast K. Menningi lahkumist tekkinud kriisi ega suutnud tõusta Tallinna teatrite tasemele. Väikelinnades tekkis hulk näitetruppe, mis tegid teatrit asjaarmastajalikul tasemel. Neid abistas Eesti Haridusliit. Tunduvalt arenes ka filmikunst. Saavutati edu filmidokumentalistika alal. Kehakultuur ja sport...

Ajalugu
161 allalaadimist
thumbnail
6
doc

19-20 saj. algus

- XX saj. algus BALTIERIKORD 1.Nimeta kolm Balti kubermangu Eestimaa kubermang, Liivimaa kubermang ja Kuramaa kubermang 2.Iseloomusta Balti erikorda Vene riigivõim Baltikumis oli ebakindel ning oli oht, et Baltimaad lagunevad taas Rootsi võimu alla, seepärast oli venelastele oluline baltisakslaste poolehoiu võitmine. Venemaa alustas restitutsiooniga, riigi käes olnud mõisad anti tagasi nende omanikele, säilis omavalitsus, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, valitsevaks usuks jäi siin luteri usk, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, Venemaad Eesti ja Liivimaast eristas tollipiir. Balti erikord andis baltisaksa aadlikele piiramatud õigused kohaliku põlisrahva allasurumiseks. Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimaliku kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära. Säilisid tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. Ke...

Ajalugu
137 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ärkamisaeg

Rahvusliku liikumise( ärkamisaja) eeldused?( majandus, poliitilised, kultuur) Eesti ala majanduslik arenemine, restiharitlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kommunikatsiooni võrgu avardumine, rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. 2. Mida nim Rahvuslikuks liikumiseks (millal? Mida nõuti?) ? Toimus 19 sajandil eesmärgiks oli sisendada eestlastele et ,,eestlane olla on uhke ja hea" 3.Ärkamisaja seltsid ja nende tegevus( ka uue rahvusliku tõuse ajal) ? 1872 Eesti kirjameeste selts *uue kirjaviisi juurutamine *kooliraamatute väljaandmine *keele edendamine. 1870 Eesti põllumeeste selts *tõu ja sordi aretuse edendamine * 1865 Vanemuine *laulupeod *harrastus teater EÜS * eesti lipu sisseõnnistamine *rahvaluule kogumine * panid aluse eesti rahvamuuseumile 4. Nimeta Rahvusliku liikumise üritusi, organisatsioone! Nende tähtsus? Esimene Üldlaulupidu 1869. Eestve...

Ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
4
doc

ROMANTIKUD

2 Sindi Gümnaasium ROMANTISM abimaterjal Mihkel Lüdig (helilooja) Indrek Hirv (poeet) Liina Reiman (näitlejanna) Andres Saal (romaanikirjanik) Lydia Koidula (poeet) Friedrich Reinhold Kreutzwald (kirjanik, arst) Ants Lauter (näitleja, lavastaja) NORRA Edvard Grieg (helilooja) Henrik Wergeland (poeet) Adolph Tiedeman (maalikunstnik)...

Muusika
48 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti ajalugu

sajandi lõpuni Muinasaeg 9at eKr - 13.saj. 1. Pool Haldusjaotus: 45 kihelkond, 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala; iseseisvad kihelkonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga, Jogentagana Tegelased: piiskop Hiltinus, piiskop Fulco, munk Nicolaus Keskaeg 13.saj - 1558 Tegelased: piiskop Meinhard, Üksküla piiskop Berthold, hilisem Eestimaa piiskop Theoderich, piiskop Albert, liivlaste vanem Kaupo, Sakala vanem Lembitu, Taani kuningas Valdemar II, Modena piiskop Guillelmus(Wilhelm), Tartu piiskop Dietrich damerow Muu: Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (mõõgavendade ordu), Danzigi kongress 1397, maapäevad 1420(vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad, linnad), Kalmari unioonTaani, Rootsi, Norra); Krevo unioon 1385(Leedu, Poola), Liivimaa meister Wolter von Plettenberg, tsistertslased, kerjusmunaordud(dominiiklased, fran...

Ajalugu
97 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun