RURAALGEOGRAAFIA 2016. Kordamisküsimused. MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi) madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; alla keskmine tööstustootmise ja kontoritöö hõive; maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid: üle 80 (85) % linnades (Harju, Ida-Viru) 2) Vahepealsed regioonid: 50-80 (85) % linnades (Tartumaa, … Pärnumaa, … Valgamaa) 3) Maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) TERRITORIAALSED TASANDID Nodaalne (kompaktsus) vs haja-asustus Linnalised vs mitte-linnalised omavalitsusü...
ebatäpseks. Kohtu otsuse kohaselt kehtib see juhtudel, kui andmed on «ebapiisavad, ebaolulised või olulisuse kaotanud, ülemäärased eesmärgi suhtes, milleks neid avaldati, ning arvestades aja möödumist». Kohus leidis, et Euroopa Liidu praeguste andmekaitsenormide kohaselt vastutab «interneti otsingumootor isikuandmete töötlemise eest» . (kohtuasi C-131/12) See on positiivne märk sellest, et järjest enam hakkavad regulatsioonid mõjutama ka seni puutumatuks jäänud tehnoloogiavidinaid nagu otsingumootorid, sest seni on itimehed öelnud “mis internetti paned, see sinna ka jääb”, kuid sarnaste kohtuotsuste toel muutub internetimaailm pisutki kontrollitavamaks. Aga kui rääkida YouTube’ist või mõnest muust sotsiaalselt tekkinud internetikeskkonnast, siis tasub ennast kujutava video leidmisel pöörduda selle maha võtmiseks esmalt inimese poole, kes selle üles laadis
SISUKORD sisukord..........................................................................................................................1 1 poliitiline keskkond.....................................................................................................3 1.1 Maksuseadused.....................................................................................................3 1.1.1 Käibemaks.....................................................................................................4 1.1.2 Tööjõuga seotud maksud, tulumaks ja sotsiaalmaks.....................................4 1.2 Rahvusvahelised suhted ja lepingud.....................................................................5 1.2.1 Kaitsealane koostöö.......................................................................................5 1.2.2 Majanduskoostöö......................................................................
Suuromanik võib väljuda, tulevik suhteliselt odavalt kaasta ebaselge 2. Madal laenude osakaal, võimalus laenude 2. Unilever, globaalsed abil laieneda korporatsioonid 3. Vaba tootmisvõimsus, võimalik odava 3. Venemaa poliitilised private label-i asemel oma brändide kasvu regulatsioonid võivad toetada pahatahtlikult Eesti ettevõtte vastu olla suunatud 4. Toorainete hinnakõikumised 6. KASUTATUD MATERJALID Balbiino AS, avalik kodulehekülg. [WWW] http://www.balbiino.ee/balbiino-2/meie- olemusest/ (21.12.2013) NASDAQ OMX Tallinn, Premia Foods aruanded. [WWW] http://www.nasdaqomxbaltic.com/market/
On ülioluline, et septiku väljapääsuava ning pumba vahel oleks ligipääsetav sõel, et vältida väikeste osakeste sattumist jaotustorustikku. Kui väiksed osakesed jõuavad liiva materjalini, võivad nad ummistada avakesed liiva osakeste vahel ning muuta süsteemi mittefunktsionaalseks. Ka liiva kvaliteet mõjutab tulemust. Liivaterade suurus(ning sellest tulenev pooride suurus) on oluline näitaja. Liiv tuleks hankida kvalifitseeritud töövõtjalt, kellele on riiklikud regulatsioonid teada. Vallisüsteemide rajamine ning remont on kallid. Materjalide valik on väga oluline ning kõpptulemusel määrav. Süsteemi tuleb hooldada. MÄRGALADE SÜSTEEM(Wetland Systems) Võrreldes teiste alternatiividega, saab märgalade süsteeme ehiada odavamalt. Samas on märgala süsteemi tulemuslikkus võrreldes teiste alternatiividega väike. Märgalade süsteemid saavad üldiselt eelselitusega hakkama, kuigi mõnel juhul on nad ehitatud ka biopuhastuseks ehitatud
Väga atraktiivsed tööjõu pakkumise seotud tegurid (eriti madalamad kulud, parem kohanemisvõime ja stabiilsus, aga ka kohad alakasutatud ja väga haritud tööjõuga) Spetsiifilised kultuurilised ja kogukondlikud tingimused, mis võimaldavad nisitooteid ja teenuseid, aga ka sotsiaalset ja majanduslikku stabiilsust (mis mõnikord linnades puudub) Mõningad soodustused ja kohati sobivamad regulatsioonid Linnadega võrreldes suhteliselt kõrgem loodus- ja kultuurikeskkond ja vaba aja veetmise võimalused Kõrge elukvaliteet, sh seotuna maakultuuriga, suhteline stressi, kuritegevuse ja ülekoormatuse puudumine Maa, kinnisvara, teenuste jms. hinna ja kvaliteedi suhe o Piiravad tegurid: Ettevõtete organisatsioonilised ja ettevõtlus-alased võimed Madal kohalik ostuvõime
a. Põhiseadus, Põhiseaduse rakendamise seadus samast kuupäevast, 2003.a. rahvahääletusel heaks kiidetud Põhiseaduse täiendamise seadus, 2003.a. vastu võetud ja 2005.a. ning 2007.a. jõustunud põhiseaduse muutmise seadused. 3.1992.a. põhiseaduse vastuvõtmine ja selle rakendamise kord. Põhiseadus võeti vastu rahvahääletusel 28.06.1992.a., jõustus 29.06.1992.a. Põhiseaduse rakendamiseks rahvahääletusel heaks kiidetud "Põhiseaduse rakendamise seadus"nägi ette regulatsioonid üleminekuks uuele põhiseaduslikule korrale. Rakendusseaduse kohaselt nähti ette 1 Riigikogu ja Presidendi erakorralised valimised, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu sai volitused olla Riigikogu kokkutulekuni legitiimseks seadusandlikuks organiks. Sätestati Presidendi esimeste valimise erandkord valimistena vahetult rahva poolt, tunnustati
5. Kuidas võib teabenõude esitada? suuliselt ja kirjalikult 6. Sisemised dokumendihaldust reguleerivad normdokumendid asjaajamise kord, dokumentide loetelu, dokumendihalduse kord, ametijuhendid, struktuuriüksuste põhimäärused, sisekorraeeskiri, arvutite ja arvutivõrgu kasutamise kord, teabenõuete menetlemise kord 7. Üldjuhul kehtestatakse sisemised dokumendihaldust reguleerivad õigusaktid asjaajamiskorda 8. Järjesta asjaajamisekorra kohustuslikud regulatsioonid *asutuse asjaajamisperiood või -perioodid (kalendriaasta, õppeaasta, majandusaasta, tegevusperiood) * dokumendiplankide hoidmise ja kasutamise kord; * asutuse dokumendiringluse kord või skeemid; * dokumentide allkirjastamise ja ametliku kinnitusega tõestamise kord; * registreeritavate dokumentide liigid, registreerimise kord ja dokumentide tähistuste (indeksite) süsteem; * dokumentide või toimingute kohta dokumendiregistrisse kantavate andmete loetelu;
Kokkuvõte Me ei saa eirata fakti, et virtuaalelu on meie igapäevaste tegemiste täiendiks saanud. Uus meedia tuli, et jääda. Sotsiaalvõrgustike meeletu kasutajate arvu kasv näitab, et meie homne päev erineb olulisel määral tänasest. Rääkimata sellest, kui palju erineb ta meie vanaisade ja vanaemade homsest. Esimesed suhtlusportaalid tekkisid pea kümne ja enamgi aasta eest vabale maale. Nüüdseks on neid piiramas mitmed regulatsioonid ning taoliste saitide tegijadki on targemad. Siis katsetati, kuid nüüd oleme saabumas aeg, mil oleme saanud piisavalt eksperimenteerida ning on aeg liikuda edasi nii turvalisuse kui muudes küsimustes, mis hetkel nii kõvasti põletavad. Kas uue meedia areng kunagi ka peatuma jääb ja tekib midagi muud ,,eriti uus meedia" - näiteks? Sellele on praegu raske vastata, ent selge on see, et praegu on arenemisvõimalusi
kellel toota eelkõige tavadest ja kommetest. Üks vanimaid majandussüsteeme, kus määravaks saavad kaua aega tagasi kehtima hakanud kombed. Piirkonnad: Aafikas, Aasia riigid, Ida- Siberi põlisrahvad. Tegeletakse põhiliselt käsitööga või põllumajandusega, tootmisvahendis on algelised, pärandatakse põlvest põlve. Segamajandus- on majandusmudel, kus segunevad vabatahtlik vahetus ja riiklikud regulatsioonid. Kogu maailmamajandus põhineb suurelt osalt turumajandusel, kuid peaaegu alati on selliseid tooteid ja teenuseid , mille nõudmist-pakkumist reguleerib riik. 9. Kirjelda raha ressursside ja toodete ringlust. 10.Turumajandussüsteemi eesmärgid: Täielik tööhõive- igalõhel, kes tahab ja suudab töötada, peab selleks võimalus olema. Majandusareng- keskmine elatustase peab kogu aeg tõusma, sest toodete ja teenuste hulk ja kvaliteet järjest suureneb.
tapeti tuhandeid Euroopast pärit vaimuhaiget gaasikambrites, mürgi manustamise ja näljutamisega. 40. Hitlerliku Saksamaa positiivne panus meditsiinilukku Hitleriku Saksamaa positiivne panus seisneb: Vähivastase võitluse programm (vähiregistri olemasolu, asbesti kasutamise keeldumine) Suitsetamisevastane programm (asutustes, avalikes kohtades piiramine) Töö reguleerimine Ea- ja soospetsiifilised regulatsioonid Füüsilise töö kultus Reproduktiivse rolli propaganda Kodutöötervishoiu reguleerimine Rasedate ja alaealiste töö reguleerimine (nitroühendid, asbest ja teised ohud) 41. Arstieetika totalitaarsetes ühiskondades (hitlerlikul Saksamaal) Arstieetika totalitaarsetes ühiskondades: Avaliku ja üldtervishoiu tähtsustamine Seksistlik paternalism Rassiteooria rõhutamine Preventiivmeditsiin Kulude kokkuhoid Looduslähedane elustiil
suhtes Tootmiskulud nii muutuvkulud kui Konkurents hinnakonkurents ja püsikulud hinnaväline konkurents Kasumivajadus hinnalisa tänu Turunduskanali nõuded kasuminõudlusele Laovarud laovarude kuhjumine tingib Riiklikud regulatsioonid hinnaalandusi ja vastupidi hinnakokkulepete, diskrimineerivate hindade, dumpinghindade, tarbijat petvate hindade keelustamine jne Turupositsioon enamasti annab tugevam positsioon rohkem mänguruumi ja vastupidi 25. Integreeritud turunduskommunikatsioon
linna majanduslikule olukorrale (Narva-Jõesuu arengukava 2011-2025: 27). Nendeks on: · suurendada tööhõivet; · suurendada välisinvesteeringute voolu Narva-Jõesuusse; · tõsta linna ettevõtete konkurentsivõimet; · kujundada linna positiivne ja ligitõmbav maine; · kujundada turistile ja ettevõtjale soodne linnakeskkond, korrastada ranna-ala; · tõsta ettevõtjate Euroopa Liidu alase informeerituse taset (valdkonnad, regulatsioonid, läbirääkimiste protsessid jne); · Narva-Jõesuu külalised hindavad siinset looduskeskkonda ja kõrgel tasemel puhkamis- ja majutusvõimalusi, kuurort on tuntud nii Eestis kui ka naaberriikides; · leida rannakaluritele uusi võimalusi kauba turundamise, töötlemise ja säilitamise alal; · arendada kalandusel põhinevaid turismitooteid; · soodustada väikeettevõtlust, pansionaatide rajamist, kodumajutuse pakkumist, arendada tegevused suunatud päevaturisti meelitamiseks
erastamist. Kolme suurima kommertspanga, Glintis, Landisbanki ja Kaupthingi valduses oli 14 korda rohkem raha kui terve riigi sisemajanduse kogutoodang kokku. Sellises olukorras, kus kolma panga vara ületab mitmekordselt riigi enda majanduse kaotab keskpank oma kõrgema astme laenuandja positsiooni. Seda põhiliselt sellepärast, et antud olukorras on peaaegu võimatu kindlustada välisreserve. Samuti on oluliseks majanduskriisi põhjuseks keskpanga kokkusobimatud regulatsioonid pangandussektoris ja suutmatus ette näha kriisi võimalikkust. Kuna intressimäärad olid riigis kõrged, siis suurenes pangandustegevus välismaal ja vähenes investeerimine riigisiseselt kroonides. 9 2002 aastal toimus Islandil väike majanduslangus, kuid selle möödudes hakkas majandus uuesti kasvama. 2004 aastal oli majanduslik kasv 7,7%, järgmisel aastal 7,45%. tõus kestis kuni 2007 aastani kui algas 5,5% langus. Samal ajal muudeti laenude võtmine riigisiseselt lihtsamaks ning
RURAALGEOGRAAFIA EKSAMIKONSPEKT MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi) 1. madal asustustihedus; 2. taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; 3. tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; 4. tugev identiteet kodupaiga suhtes; 5. alla keskmine tööstustootmise ja kontoritöö hõive; 6. maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid: üle 80 (85) % linnades (Harju, Ida-Viru) 2) Vahepealsed regioonid: 50-80 (85) % linnades (Tartumaa, ... Pärnumaa, ... Valgamaa) 3) Maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) Kõrgeimate ja madalaimate linnastumisastmetega riigid maailmas Kõrgeimad: Belgia (97%), Island & Venetsu...
Kokkuvõte Esimene maailmasõda tõi muudatusi naiste mõttelaadis. Naised leidsid, et teinud meestega sama tööd, võivad nad ka kanda sarnaseid riideid. See leidis moes rakenduse 1920. aastate poisilikus stiilis. 1930. aastatel muutus naistemood taas naiselikumaks ning seksikus oli moes. Juuksed kasvatati pikemaks, kanti kõrgemaid kontsi ning kleidid olid lühemad. Areng toimus kuni Teise maailmasõjani, kui materjalidel olid ranged regulatsioonid peal ning naistel tuli taaskord meeste töid teha. Seega riietuti endiselt naiselikult, aga praktilisemalt. Uurimise all oleval perioodil toimus naiste ühiskonlikus positsioonis palju arenguid ja muudatusi. Seega oli neil ka julgust ennast rohkem demonstreerida. Mida tolerantsemaks muutus ühiskond, seda julgemaks muutus ka naiste riietus. 27 Kasutatud allikad Maginnis T. 1998-2008 20
5 POLIITILINE MAJANDUSLIK SOTSIAALNE TEHNOLOOGILINE KESKKOND KESKKOND KESKKOND KESKKOND maksuseadused SKP muutumine elanikkonna uued tehnoloogiad arvukuse muutumine keskkonnakaitse inflatsioon sündivus patendikaitse regulatsioonid konkurentsi intressimäärad perekondade tootlikkuse tõus reguleerimine karakteristikud väliskaubanduse Sissetulekute tase elustiilimuutused uued tooted, reguleerimine materjalid, tootmissisendid töösuhteid tööpuuduse tase tarbijakaitse uurimus- ja
Raamatupidamise sise-eeskirja tuleb säilitada seitse aastat pärast selle muutmist või asendamist. Juhtimisarvestus Kuluarvestus Ülesanne varustada juhid otsustamiseks vajaliku infoga ning anda otsuste rakendamise käigu juhtimiseks vajalikku tagasisidet. Juhtimisarvestus: · Suunatud sisetarbijale ( kitsas kasutajate ring ) · Suunatud tulevikku · Ettevõte jaotatud üksusteks · Kehtivad sisemised regulatsioonid · Ei ole kohustuslik ( juhtkond otsustab ) · Järelduste tegemine juhtimisotsuste tegemiseks 9 Kulude arvestust on vaja näiteks tootekulude objektiivseks kalkuleerimiseks, toodete ja klientide tulukuse kindlaksmääramiseks, müügihinna kujundamiseks jne. Kulude klassifitseerimine: · Muutuvkulud ja püsikulud · Otsekulud ja kaudkulud Muutuvkulud on kulud, mis muutuvad koos müügi/tootmise mahu muutumisega, näiteks
Näiteks Aafika, L-Aasia, L-Ameerika jms piirkonnad. · Käsumajandus sotsialistlik ühiskond, juhtimine ühest kindlast punktist ja võim riigi käes, eraomand keelatud, toodangumaht planeeritud, hinnad kindlalt kehtestatud, tarbija vajadused ei loe. · Turumajandus arenenud riikidele omane, konkurents, nõudmise-pakkumise suhe, majandusvabadus. · Segamajandus vabatahlik vahetus ja riiklikud regulatsioonid ühes demokraatlikus ühiskonnas. Eestis on tegemist segamajandusega, sest mõni ettevõte on riigi omanduses. · Ökonoomika tähendab kokkuhoidu. Makroökonoomika riikide vaheline tasand, mikroökonoomika ettevõtete ja üksikisikute vaheline tasand. II PEATÜKK: VABA ETTEVÕTLUS EHK TURUMAJANDUS · Turumajandust toetavad neli asjaolu: eraomand, hinnasüsteem, konkurents, ettevõtlikkus.
REÕ ALLIKAD • Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi konventsioonid ei ole olnud ülemäära edukad • Eksisteerib rida regionaalseid allikaid. EL-i raamistikus on olulisemad: - määrus 1215/2012 (kohtualluvus tsiviilasjades) - määrus 2201/2003 (kohtualluvus abielu ja vanemliku vastutuse asjades) - määrus 593/2008 (lepinguliste võlasuhete suhtes kohalduv õigus) - määrus 864/2007 (lepinguväliste võlasuhete suhtes kohalduv õigus) - siseriiklikud REÕ regulatsioonid • Alternatiiviks on materiaalõiguse ühtlustamine REÕ ALLIKATE KOHALDAMINE • Hierarhia - EL määrused - Konventsioonid ja õigusabilepingud - REÕS / TsÜS • Ajaline dimensioon (akti jõustumise aeg) • Aktide omavahelised äranimetatud seosed • Kes on õigusliku vaidluse osapooled (õigusabilepingute kohaldamise eeldus) REÕ ARENG KAASAEGSES EESTIS • Kollisiooninormid tsiviilseadustiku üldosa seaduse osana 1994. aastast (kohaldub õigussuhetele,
Finantsanalüüsi tulemused on olulised olemasolevatele ja pontentsiaalsetele investoritele, kreeditoridele ja teistele kasutajatele. 6. Sisekontroll/Sisekontrollisüsteem Organisatsiooni tegevuskava, mis hõlmab juhtkonna suhtumist, tegevusmeetodeid, protseduure ja abinõusi, mis annavad juhtkonnale ja töötajatele kindlustunde, et püstitatud eesmärgid saaavutatakse. Sisekontrollisüsteemi kaudu antakse kindlustunne, et ettevõtte tegevused ja sisemised regulatsioonid on kooskõlas kehtivate seaduste ja muude normatiivaktidega. Ja, et kõik töötajad täidavad neid regulatsioone. 7. Siseaudit On mehitatud tegevus(tegeleb üks kindel osakond) Sisuliselt juhtkonna käepikendus, mis tegeleb sisekontrolli süsteemi klvaliteedihindamisega ning teeb juhtkonnale ettepanekuid selle parandamiseks või muutmiseks. 8. Audiitorkontroll Sõltumatu väliseksperdi hinnang ettevõtte finantsarvestusele ja aruandlusele. Seega annab
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Erinevate puidupõhiste plaatide tootmine, kasutamine ja kaubandus Eestis ja Euroopas ja SRÜs. Referaat Juhendaja: 2008 1 Puitplaatide liigid..................................................................................................................................3 2 Tootmine, kaubandus ja turgude areng Eestis..................................................................................4 2.1 Tootmine ja tarbimine......................................................................................................................4 2.2 Kaubandus ja turgude areng............................................................................................................7 3 Tootmine, kaubandus ja...
Eelista- tud on need tootmisviisid, mis koormavad võimalikult vähe keskkonda. Osoonikihi kaitsmiseks tuleks kõrvaldada järk- järgult nii tööstusest kui kodumaja- pidamisest kõik osoonikihti kahandavad tehisained. Transpordi kasutamise puhul tuleks välja arendada keskkonnasõbralik ühistranspordi- süsteem, ohutu kergliiklus ja transpordi vähendamiseks tuleks luua asutus- ja tootmis- struktuur. Tuleks välja töötada regulatsioonid transpordi tarbitava energiakulu ning fosiilkütuste kulu vähendamiseks. Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau Rahvusvaheline CIDESCO kool 45.grupp KOKKUVÕTE Oma töö koostamisel sain teada, et keskkonnajuhtimissüsteem on osa juhtimissüstee- mist, mille eesmärk on pidev täiustamine, luua kord ettevõtte keskkonnavaldkonnas.
tööaega, mis firma puhul väljendub otseselt palgakulus. 22. Selgita IKT personali struktuuri organisatsioonis. 23. Millega tegeleb IKT juht? · Tippjuhtkonna kaasamine! IT juht peaks osalema otse tippjuhtkonnas (Chief Information Officer) , või alluma haldus- või infoosakonnale (Chief Knowledge Officer); · Iganädalased (kuised) aruanded juhtkonnale ; · IT arengukava, kasutajareeglid, regulatsioonid, IT personali töökirjeldused ja juhtimine, (RISO Soovitused (http://www.riso.ee/et/infopoliitika/soovitused); · Turvakontseptsiooni, talitluspidevuse, taasteplaanide jms koostamine; · Projektid/pakkumised, hanked, standardid, garantii jms; 24. Millega tegeleb IT arendus, projektijuhid? Tegeleb ettevõttele vajalike spetsiifiliste infosüsteemide projekteerimise ning realiseerimisega
Singapuri vee magestamise süsteemist on saamas üks tähtsamaid olmevee allikaid. 2005. aastal avati Singapuris esimene tööstuliku mahuga vee magestamise tehas, mis on võimeline tootma üle 100 miljoni liitri vett päevas. Samuti on kõrgelt arenenud reovee puhastamise tehnoloogiad, kus kogu tekkiv reovesi puhastatakse (Tortajada, 2006). Samuti on Singapuris suurt rõhku pandud vee nõudluse vähendamisele. Riigis on olemas hästi läbimõeldud veepoliitika ja sellega kaasnevad regulatsioonid, kus majapidamistele on kehtestatud astmeline veetariifi hind. Lisaks kehtib riigis veekaitse maks. Riigi veenõudluse haldamise tagajärjel vähenes aastatel 1995 kuni 2004 keskmine majapidamise veekasutus 11%, ehk ligikaudu 14 miljoni m3 võrra (Tortajada, 2006). Kokkuvõtvalt võib öelda, et Singapuri veevarude käitlemine on üks eeskujulikumaid kogu maailmas. Seda kuidas Singapur kasutab ära efektiivselt oma väikest veevaru läbi
immigrantidele peale mõne leebe tingimuse täitmist. Lisaks sellele süsteemile saavad immigrandid osaleda ka sissetulekuga seotud kogumissüsteemis. USA-s aga vastupidi on väga karmid reeglid rahvusvahelistele migrantidele, mis nõuavad pikaajalist tööga hõivatust USA- s, et sealse pensionisüsteemiga liituda. Viimases kahes aga on kogutud pension samuti eksporditav koju tagasi naastes. (Ibid) Euroopa Liidu kodanikele kehtivad regulatsioonid, mis puudutavad sotsiaalhüvede edasikandumist on õpetlik eeskuju kogu maailmale. Regulatsiooniga 1408/71 on tagatud sotsiaalkindlustuse õigus EL-is, et ükski liidu kodanik ei peaks olema ebasoodsamas seisus liikudes ühest liikmesriigist teise tööle. (Ibid) Kui vaadelda erinevate Euroopa Liidu riikide pensionite määrasid, siis on neis väga suured käärid nagu tegelikult ka palgatasemetes. Üldjoones on väga raske võrrelda pensionite
rahvusvaheliste vete lähedal Järved-jõed samuti probleem Keskonnapoliitika Eesmärk rohelisem Euroopa: Heitgaasid, Kliimasoojenemine, Keskkondlik ühtsus Probleemid: Kallis, ettevõtlust takistav, Uute riikide probleemid, Erinevad arusaamad probleemidest Mõjurid: Komisjon teeb enamus otsuseid Nõukogu keskkonna nõukogu eraldi teistest, probleemide eitamine Parlament kõige rohelisem, aga mitte väga mõjuvõimas Tulevik: Ühtlustatud regulatsioonid, Balanss edu ja keskkonna vahel? Energiapoltiika Üldised suunad olnud: Energiaturgude avamine, Energiajulgeolek, Energia allikate mitmekülgsus Uuemad suunad: Taastuvenergia kui kõige olulisem, Sõltuvuse vähendamine, Skeptiline vaade EL ja maailma suhete kohta (nii ja naa kvaliteet) Algus: Euratom Kõige olulisem poliitika maailmas?: Euroopa sõltuvus Lähis-Idast ja Venemaast, Energia ületarbimine? Miks on sõltuvus probleem?: Me ei otsusta oma asjade üle ise, "sõbralikud" suhted
suudeta saavutada loodetud tulemusi innovatsiooni edendamises ja üldises majandusarengus. Teiseks tuleb riikidel jätkuvalt kitsastes eelarvetingimustes leida uusi ja tõhusamaid võimalusi, kuidas olemasolevat innovatsioonipoliitika meetmestikku täiendada (Erkki Karo, Rainer Kattel, Veiko Lember, Kadri Ukrainski, Hanna Kanep ja UrmasVarblane (2014)). Mida tähendab nõudluspoole innovatsioonipoliitika? Need võivad olla juba olemasolevad vahendid nagu riigihanked, regulatsioonid ja standardid; uudsed ja väljatöötamist eeldavad meetmed nagu eranõudlust toetavad subsiidiumid, eksperimentaalsed testplatvormid; ja eelnevaid toetavad tegevused eesmärgiga tõsta asjaosaliste teadlikkust, osta ekspertnõu jne. Nõudluspoole poliitika kõige sagedasem suurima mõjuga tööriist on riigihanked. Riigihangete kaudu uudseid lahendusi tellides stimuleerib riik innovaatiliste toodete ja teenuste turgu. See eeldab riigipoolset vastava võimekuse ja valmisoleku suurendamist
tapetakse loom pärast vangistust karusloomakasvatuses vaid tema kasuka pärast, mis ongi karusnahatööstuse ainus eesmärk. Inimene karusloomi (Eestis nt hõbe- ja sinirebased, mingid, tšintšiljad jm) toiduks ei tarbi – seetõttu raiskab karusnahatööstus loomade elusid ja loodust alusetult. Inimene ei saa ega tohigi karusloomakasvatuste loomade liha süüa, kuna toiduks tarvitavate loomade osas kehtivad seadusega karmimad regulatsioonid ja nõuded kui ainult karusnaha eesmärgil kasvatatavatele loomadele. [6] Nülitud kehad visatakse metsa alla või prügilatesse, reostades pinnast ja veekogusid; levinud on ka korjuste põletamine, mis omakorda paiskab õhku kahjulikke aineid nagu lämmastikoksiidid, vääveldioksiidid ja raskemetallid. Tihtipeale söödetakse karusloomi ka oma nülitud liigikaaslaste surnukehadega, kuid see saab olla võimalik vaid siis, kui hukkamine ei toimunud looma mürgitamise läbi. [6]
Tegevus: Alates 1980ndatest on Helsingi komisjon välja andnud umbes 200 soovitust, mille tagajärjel on: · vähenenud orgaaniliste reoainete ja toiteelementide heide Läänemerre · vähenenud 2025% võrra hapnikut lagunemise käigus kasutavate ainete heide · vähenenud lämmastiku ladestumine atmosfääris · orgaaniliste halogeenide (näiteks toksiliste dioksiinide ja furaanide) heide vähenenud · väljaantud riiklikud regulatsioonid, mis keelustavad ohtlike aineid nagu PCB ja DDT · tugevdatud kontrolli mereranniku piirkonda jäävate tööstuste osas · paranenud rahvusvaheline koostöö mereseires · hülge ja merikotka populatsioonid taastunud · loodud parem seadusandlus, takistamaks Läänemere reostust läbi laevanduse (koostöös Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooniga (IMO)) · võetud meetmeid, et takistada kõik ebaseaduslik heide Läänemerre laevade poolt
tegevuspraktikate kogum (nt majandus, religioon, perekond, aga ka turg, keskpank, aktsiaselts, ametiühing jm) Institutsioonide funktsioon majanduselus: · Määratlevad tegevuste legitiimsust Tegevuse sisu ja selle piirid (nt legaalne/illegaalne tegevus) Võimalikud osalejad (nt professionaalsus, vanus); Vahetusobjektid, nendele väärtuse omistamine (nt sertifitseerimine, seadusandlikud regulatsioonid jm) · Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid · Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist · Stabiliseerivad tegevuskeskkonda. Institutsioonide stabiilsus ja muutumine: · Formaalsete reeglite muutmine lihtsam/kiirem (nt ühiskondlik transformatsioon: erinevad ,,kellad" - P. Sztompka); · Formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt · Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid huvigruppide vahel. 4
...............................................................................................31 Raamat..................................................................................................................................31 Elektroonilised materjalid....................................................................................................31 1 SISSEJUHATUS Kahe inimese kooselu ja selle regulatsioonid on juba aastatuhandeid olnud inimühiskonna sõlmteemasid. Abielu puudutab tõenäoliselt kõiki inimesi: mõnedel on kindel põhimõte järgida traditsiooni ja abielluda, osad leiavad, et see pole enam vajalik tänapäeva ühiskonnas. Seetõttu jõudsingi otsusele uurida, millised hoiakud on Kadrioru Saksa Gümnaasiumi gümnasistidel traditsioonilise abielu suhtes. Omasooliste abielu on Eestis samuti päevakorras teema, mis pole veel kindlalt reguleeritud ega ühtset arusaama leidnud
1. Turul põhinev tegevustulemuste mõõtmine. Turundusstrateegiate mõju turundusmarginaalile. MacDonalds Turunduse strateegilise planeerimise protsess (McDonald 1995): 1. I etapp Eesmärkide püstitamine a. Missioon b. Tegevuseesmärgid 2. II etapp hetkeolukorra analüüs c. Turundusaudit d. SWOT-analüüs e. Eeldused 3. III etapp Strateegia formuleerimine f. Oodatavad tulemused g. Turunduseesmärgid ja strateegiad h. Alternatiivsed strateegiad 4. IV etapp Ressursside planeerimine ja kontroll MÕÕTMINE JA ANALÜÜS i. Eelarve j. Elluviimise analüüs Esiteks ettevõte missioon Turundus strateegiate mõju turundusmarginaalile: Mida pikem on strateegia, seda suurem mõju. TURUNDUSMARGINAAL= [Turumaht * turuosa * (käive muutuvkulu kliendi koh...
Teemad: regionaalpoliitika, sotisaal- ja haridus. Kuidas: Programmid (Phare), Fondid (ESF,ERF jne), kindlad eesmärgid ja kindlad eesmärgid. Onühtlustamine positiivne või negatiivne? 7 Regionaalpoliitika: Riikide vahel ja riikide sees. Rahastamine nii EList ja riikides. Loodud vaesemate järgi aitamiseks. Tööpoliitika: Erinevad regulatsioonid ja praktikad. Seadusaugud. Kas ja kuidas seda ühtlustada? Immigratsiooniprobleemid. Ühtlustamise poliitikad II: Sotsiaalpoliitika (liiga erinevad, pensionid, perepoliitika, tervisehoid, tuleks vähendada ringi kolimist?). Hariduspoliitika (kui palju oleks vaja ühtlustada? Erinevad protsessid. Kas läheb õigeks suunaks?) Hariduspoliitika: Peamised teemad (erinevate osapoolte õigused, rahastamine, hariduse võrreldavus (eelkõige kõrghariduses))
seotuna sotsiaalsete rollide, identiteedi ja staatusega Institutsiooni mõiste- Teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu võimaldavate, piiravate ja kujundavate reeglite ja tegevuspraktikate kogu. nende funktsioon majanduselus- Määratlevad tegevuste legitiimsust Tegevuse sisu ja selle piirid (nt legaalne/illegaalne tegevus) Võimalikud osalejad (nt professionaalsus, vanus); Vahetusobjektid, nendele väärtuse omistamine (nt sertifitseerimine, seadusandlikud regulatsioonid jm) Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid; Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist; Stabiliseerivad tegevuskeskkonda; Institutsioon organisatsioon, institutsioon kui organisatsiooni ,,plaan", üldmudel. stabiilsus ja muutumine- Formaalsed ja informaalsed reeglid/praktikad muutuvad erineva kiirusega Muutuste algatamine formaalsete reeglitega: nt majandus-ja sotsiaalpoliitika, ühiskondlik transformatsioon
Sissejuhatus avalikku haldusesse RIIGITEOORIA · Mis on avalik haldus: o 'haldus' kui enda või kellegi teise asjade eest hoolitsemine o 'avalik' kui riiki puutuv=> AH on `riigi asjade eest hoolitsemise'. o riigiametnikud need, kes hoolitsevad riigi asjade eest · Walter Jellinek'i tehniline riigi-definitsioon: Riigi puhul on oluline, et oleks olemas territoorium, inimesed ja riigivõim. · Mis on need riigi asjad, mille eest tuleb hoolt kanda? o Jellinek: avalik haldus on `kõik see, mida riik teeb, va seadusandlus ja kohtumõistmine.' ->seega jääb järele riigi täidesaatev haru ehk valitsus; viimane hõlmab ent ka halduspoliitika, riigi täidesaatev haru jagataksegi enamasti kaheks: halduspoliitikaks ja avalikuks halduseks · piir halduspoliitika ja avaliku halduse vahel on aga äärmiselt ähmane: o - AH tähendab küll seaduste elluv...
demograafilised, kultuurilised) tegurid · Tehnoloogilised tegurid- Uued tehnoloogiad, Leiutised, Patendi jm intellektuaalse omandi kaitse Tootlikkuse tõus, Tehnoloogiate ja tootmisvõimsuste vananemine, Uued tooted, materjalid, tootmissisendid, Uurimis- ja arendustööde kulud ja tase, Innovatsioonipotentsiaal, Standardid, Informatsioon ja kommunikatsioon · Juriidilised tegurid- Kehtiv seadusandlus koduturul, Oodatavad seadusemuudatused, Euroopa Liidu jm rahvusvahelised regulatsioonid, Erinevad kontrolliorganid ja -protsessid, nt: - tarbijakaitse, -töösuhete reguleerimine, -konkurentsi reguleerimine Tegevusalade eriregulatsioonid o Looduskeskkonnast tulenevad tegurid-Ökoloogia, Keskkonnaküsimused: - rahvusvahelised, - riiklikud, - lokaalsed o Keskkonnaalased regulatsioonid, Klientide, töötajate, investorite ja teiste huvigruppide keskkonnaga seotud väärtushinnangud
kasutada inimtoiduks töötlemiseks. Tehnilisest seisukohast on optimaalne püügivõimsus selline minimaalne laevastiku suurus, mis (arvestades taas ka bioloogilist varu, püügiregulatsioone jne) on võimeline välja püüdma kogu soovitud kalakoguse. Nagu eelnevas ülevaates juba analüüsitud, ei saa ka seda käsitleda pikas ajaperspektiivis, sest varieeruvad sisendressursid (bioloogiline varu, regulatsioonid, tehnoloogia tase) mõjutavad optimaalse laevastiku suurust. Samuti on selge, et laevastikku tuleks hoida minimaalsest võimalikust pisut suuremana, sest ootamatult suurenenud püügivõimalusele ei ole reeglina võimalik reageerida uute laevade kiiresti kasutusele võtmisega. Majanduslikus mõttes peetakse optimaalseks sellist fikseeritud kapitali kogust (laevastikku), mis on vajalik, et välja püüda soovitud kalakogus minimaalse hinnaga ja
demograafilised, kultuurilised) tegurid · Tehnoloogilised tegurid- Uued tehnoloogiad, Leiutised, Patendi jm intellektuaalse omandi kaitse Tootlikkuse tõus, Tehnoloogiate ja tootmisvõimsuste vananemine, Uued tooted, materjalid, tootmissisendid, Uurimis- ja arendustööde kulud ja tase, Innovatsioonipotentsiaal, Standardid, Informatsioon ja kommunikatsioon · Juriidilised tegurid- Kehtiv seadusandlus koduturul, Oodatavad seadusemuudatused, Euroopa Liidu jm rahvusvahelised regulatsioonid, Erinevad kontrolliorganid ja -protsessid, nt: - tarbijakaitse, -töösuhete reguleerimine, -konkurentsi reguleerimine Tegevusalade eriregulatsioonid o Looduskeskkonnast tulenevad tegurid-Ökoloogia, Keskkonnaküsimused: - rahvusvahelised, - riiklikud, - lokaalsed o Keskkonnaalased regulatsioonid, Klientide, töötajate, investorite ja teiste huvigruppide keskkonnaga seotud väärtushinnangud
isiku poolt. · Nendeks hüvedeks saab olla kõik see, mida õiguse subjektid saavad omada, omandada, sh mida nad saavad käsutada. Küll ei loeta eseme alla ei isiksuseõiguse ega ka perekonnaõiguslikke õigusi. Niisamuti ei ole õiguse esemeks inimene, elava inimese keha, sest inimese üle ei saa eksisteerida käsutusõigus. Inimkehaosade, organite, inimkeha toimimiseks vajalike asjade osas on olemas juriidilised regulatsioonid. Õiguse esemeks pole samuti sooritused. Soorituste osas saab eksisteerida vaid nõudeõigus soorituste tegemiseks. Sooritus ei ole ese. Niisamuti pole ka valdus õiguse ese, vaid faktiline olukord, tegelik võim asja üle. · Õiguse objekte on väga palju. Seega oleks targem seda maailma käsitleda läbi struktuuri, läbi teatud liikide. Eseme liigituse alla kuuluvad peale asjade ka nõuded, kehalised subjektiivsed õigused (autoriõigused, patent,
) võib diskontoprotsendi muutmine omada kohest ja siduvat mõju pangandusele d l jja rahaturule h l tervikuna. ik Diskontooperatsioonid : ·Kui diskonto protsent kasvab, siis rahapakkumine väheneb ·Kui diskonto protsent kahaneb, siis rahapakkumine suureneb Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 24 Keskpankade muud regulatsioonid. 1. Osadel on õigus kontrollida ostetavate rahafondide ja aktsiate koguseid piiramaks sellist spekulatsiooni, mis oli 1929 a. krahhi üheks põhjuseks. Suurt ohtu võivad endast kujutada marginaalsed aktsiaarved ning vastavad aktsiatehingud. 2. FED on kasutanud oma võimu, et kontrollida krediiti paljudel juhtudel. Korea sõja ajal kehtestati siselaenu suurus, et vähendada kulutamist ja summutada inflatsiooni. Viimati kasutati seda võimu 1980
Kriteeriumid, mille alusel arvestatakse majanduslikku vabadust: · Kaubanduslikud piirangud · Maksukoormus · Valitsuse rikkumise määr. Valitsuse kulude suhe SKP-ga. Kui kulud suuremad, valitsus sekkub rohkem. · Rahapoliitika · Välisinvesteeringud · Pangandus · Hinnad, palgad riiklike hindade osakaal majanduses. Seadusandlus, kas fikseeritud miinimumpalgad. · Omandiõigus, kuidas omand kaitstud · Regulatsioonid nt bürokraatia näitaja, kui korrumpeerunud · Musta turu tase, salakauba tase erinevatel turgudel. Ettevõtlusvabaduse üle peab arvet Maailmapank. Äritegevuse vabaduse üle Heritage Foundation. 13 MAKSEBILANSS Maksebilanss- statistiline kokkuvõte, mis võtab kokku konkreetse riigi poolt sooritatud majandustehingud (teatud aja jooksul) ülejäänud maailmaga. Eesmärk, funktsioonid: 1
paremini toime tulla probleemidega. Leian, et rahakotti jagada on efektiivsem. Suuremate valdade puhul on see aga pigem valla enda soov. Kui raha probleemi ei ole, siis konkreetset vajadust selleks ju ei ole. Kõik oleneb aga valla eripärast. Tihtipeale soovitakse teiste valdadega mingisugust koostööd arendada, kas siis ühist turismijoont ajada või sportlikel eesmärkidel ühineda. Probleeme tekitavad ka Euroopa Liidu regulatsioonid. Tihtipeale ei ole Eesti pisikesed vallad valmis regulatsioonidega kaasas käima. Olulist rolli mängivad aga abirahad, millega remonditakse nii koolimaju kui ka ehitatakse uusi spordisaale. 1 Kuna igas pisemas vallas jääb lapsi järjest vähemaks, siis tuleb leida võimalus, kuidas rohkem lapsi kooli saaks. Mõnes vallas on kaks kooli ja esimesse klassi läheb ainult kaks õpilast, siis ei oleks ju mõtet kahte suurt kooli ülal pidada või kuidas? Toimub ka
saavutamiseks. Eestis on erasektori üks tõsine probleem, et kas ja kuidas täidetakse kehtivaid seadusi ja muid normatiive. Iga normaalselt toimiv ettevõte kehtestab oma sisemised regulatsioonid, mis peavad tagama suurima tulemuslikkuse. Erinevatest regulatsioonidest tekivad ka siseauditi funktsioonile erinevad kontrolliobjektid: 1) kas tegevus on kooskõlas kehtiva seadusandlusega; 2) kas sisemised regulatsioonid on kooskõlas seadustega; 3) kas organisatsioon järgib kehtestatud regulatsiooni. Siseauditi funktsioon rakendati seadusandlikult Eestis mitmetes erinevates seadustes, näiteks krediidiasutuste seaduses, investeerimisfondide seaduses, kindlustustegevuse seaduses, kogumispensionide seaduses. Krediidiasutuste seaduses on üpris põhjalikult fikseeritud korporatiivsete finantsasutuste siseaudit, käsitletakse sõltumatuse küsimust, efektiivse tegutsemise probleeme, raporteerimise valdkonda jne
3. Siseauditi funktsioon on pidevalt arenev ning peab arvesse võtma ühiskonnas ja majanduses toimuvaid muutusi. Siseauditi ette püsititatud eesmärgid ja ülesanded peavad suunama siseauditit küsimustele, kuidas olemasolevat suhteliselt nappi ressurssi ära kasutada maksimaalse tulemuse saavutamiseks. Eestis on erasektori üheks tõsiseks probleemiks kas ja kuidas täidetakse kehtivaid seadusi ja muid normatiive. Iga normaalselt toimiv ettevõtte kehtestab oma sisemised regulatsioonid, mis peavad tagama suurima tulemuslikkuse ehk efektiivsuse. Erinevatest regulatsioonidest tekivad ka siseauditi funktsioonile erinevad kontrolliobjektid: 1. Kas tegevus on kooskõlas kehtiva seadusandlusega; 2. Kas sisemised regulatsioonid on kooskõlas seadustega; 3. Kas organisatsioon järgib kehtestatud regulatsiooni. Siseauditi funktsioon rakendati seadusandlikult Eestis mitmetes erinevates seadustes. Seda on
kr); 5) Aktiivne osalemine Maaelu Arengukava koostamises - ettevõtluse võimaluste loomine maapiirkonna elanikele ja läbi selle vaesuses olevate leibkondade elatustaseme tõstmine. (Keskkonnaühenduste ja Keskkonnaministeeriumi...) Tänapäevases 2008 aasta seisus võib öelda, et neid plaane on tulemuslikult täidetud. Praegusel hetkel on meile suuremaks probleemiks kujunenud majanduse langus ja mõneti isegi liialt tugevad regulatsioonid ja piirangud (oli prognoositud juba 9 ette tegelikult) ning poliitilised vangerdused, mis on ära lõiganud puidukaubandusliku toormematerjali kättesaadavuse. Seda peamiselt selle näol, et FLEGT regulatsioon nõuab tõendit puidupäritolu kohta ja soovitavalt ka vabatahtlikku sertifitseerimist. Paraku venemaalt pärineval puidul (väga suur osa Eesti ja Soome puiduturust täitis
pikaaegsel ilmavaatlusel. GH-gaaside tõttu 1990-2100 globaalne keskm tõus 1-3.5 C võrra. Mõju inim tervisele- lõunapoolse levikuga nakkushaigused (puukide ja putukate teel borrrellioos, sääskede kaudu malaaria, kirpude ja lindude kaudu). Meretaseme tõus ja rannikualade üleujutamine. Täiendav stress ökosüsteemidele, mis niigi kannatavad juba reostuse ja ebamajandusliku majandamise tõttu. Raskesti ennustatav ilmastik. Ookeanihoovuste ümberpaigutamine. Rahvusvahel regulatsioonid GH-gaaside emissiooni vähendamiseks: 1988 toronto kliimakonverents (otsustati vähendada CO2 emisiooni, peagi sai selgeks, et kuna en.tootmine põhineb fossiilkütustel, siis pole neid eesmärke võimalik saavutada), 1992 Kliima Konventsioon. 16
vastab enim nende vajadustele. Olulisel määral on avardunud infotehnoloogilised võimalused, millest peaksid saama igapäevaelus kasu ka ühingud, seda nii riigiga suheldes kui ka sisemiste küsimustega tegelemisel. Seetõttu ei pruugi mõned seaduste väljatöötamise ajal tehtud valikutest enam asjakohased ja otstarbekad olla, vaid nende põhjendatust tuleks uuesti hinnata ja vajadusel muuta. Samuti ei pruugi kõik seadustes sisalduvad regulatsioonid praktikas soovitud tulemusi olla andnud. See kehtib ka EL õiguse ülevõtmise kohta: on võimalik, et EL õiguse ülevõtmise käigus on jäetud mõned ette nähtud valikuvõimalused kasutamata, või vastupidi, on kehtestatud norme, mille ülevõtmine ei ole kohustuslik olnud ning mis käesolevaks hetkeks ei ole enam vajalikud. Sellised puudujäägid võivad kahjustada Eesti ühingute ja ühinguõiguse rahvusvahelist konkurentsivõimet. Ka Euroopa Liit ise on avaldanud
vabaturumajanduse kehtestamist ja eraomanduse teket. Vähendati valitsuse sekkumist majandusse läbi subsiidiumite kaotamise, hindade vabakslaskmise, majandustegevuse mittereguleerimise ja tööturu tekkega. Piirangute kaotamine rahapoliitikas, nt vaba konverteeritavus. Väliskaubanduse liberaliseerimine. Riigiettevõtete erastamine. Rahandussektori reform. Turuvajdustele vastava institutsionaalse ja seadusliku raamistiku loomine. Regulatsioonid on õigustatud üksnes keskkonnakaitse, julgeoleku ja finantsinstitutsioonide usaldusväärsuse tõttu. Välisinvesteeringute lubamine. Hüperinflatsiooni teke. 12 27. Eesti majanduspoliitika ja selle kujunemine Aastal 1987 tekkis isemajandava Eesti kontseptsioon, rajati esimesed eraettevõtted - kooperatiivid. Aaastatel 1988-1989 lubati omada valuutat
liikmesriikides. Tegevus: Alates 1980ndatest on Helsingi komisjon välja andnud umbes 200 soovitust, mille tagajärjel on: · vähenenud orgaaniliste reoainete ja toiteelementide heide Läänemerre · vähenenud 2025% võrra hapnikut lagunemise käigus kasutavate ainete heide · vähenenud lämmastiku ladestumine atmosfääris · orgaaniliste halogeenide (näiteks toksiliste dioksiinide ja furaanide) heide vähenenud · väljaantud riiklikud regulatsioonid, mis keelustavad ohtlike aineid nagu PCB ja DDT · tugevdatud kontrolli mereranniku piirkonda jäävate tööstuste osas · paranenud rahvusvaheline koostöö mereseires · hülge ja merikotka populatsioonid taastunud · loodud parem seadusandlus, takistamaks Läänemere reostust läbi laevanduse (koostöös Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooniga (IMO)) · võetud meetmeid, et takistada kõik ebaseaduslik heide Läänemerre laevade poolt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
