soodustab kudedega võrreldes madalam temperatuur kopsudes (jahedam). Süsinikdioksiidi transport lahustunult vereplasmas Patoloogilised gaaside transpordid vingugaasi mürgitus. vingugaasid ühinevad hemoglobiiniga hästi ja moodustab hemoglobiiniga püsiva ühendi, võrreldes karboksühemoglobiiniga. Kui nt. on kahjustatud ka piklikaju, siis inimene iseseisvalt ei hinga. Vingugaasil ei ole lõhna, seetõttu inimesed ei saa aru, kui ohtlikus olukorras ta olla võib. 5. Hingamise regulatsioon ja selle iseärasused lastel. Hingamise regulatsioon toimub kahel viisil. Närvisüsteemi vahendusel ja humoraalsel teel (veres ja kudedes ringlevate ainete vahendusel). Need kaks erinevat regulatsiooni on aga omavahel seotud, sest veres ringlevad ained mõjutavad närvisüsteemis piklikus ajus paiknevat hingamiskeskust. Hingamiskeskusel on keskne juhtiv osa hingamise regulatsioonis. Ta kujutab endast närvirakkude kogumikku, millest suurem osa paikneb
ATP süntees. Protsessi käigus oksüdeeritakse glükoosi lagundamisel eraldunud H aatomid H2O molekulideks Homoloogiline kromosoom - kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene Hormoon - loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone. Regulatoorseid aineid esineb ka teistes organismides Humoraalne regulatsioon - organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahel Hüüf - ühest vi mitmest rakust koosnev seeneniit Juveniilne staadium - lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. Katteseemnetaimedel areneb välja juurestik, toimub varre pikkus- ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed Karüokinees - rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine Karüoplasma - rakutuuma poolvedel sisus
1665 tegi kindlaks erütrotsüütide olemasolu veres. RENE DESCARTES (1569 1660) prantslane. Uuris reflektoorset olemust. TÜ omaaegsete füsioloogide panus F arenemisesse. *H.A.A. SCHMIDT (1831 1894) formuleeris teooria verehüübimise kohta. *F.H. BIDDER (1810 1894) - kirjutas koos eelnimetatuga 1852 "Seedemahlad ja ainevahetus". Tegi kindlaks, et inimese maomahl sisaldab soolhapet. II AINEVAHETUSE FüSIOLOOGIA · Ainevahetuse olemus ja üldine regulatsioon. Ainevahetus e. metabolism kui organismi elutegevuse tähtsaim alus. AV on biokeemiliste protsesside kompleks, mille kaudu organism on seoses ümbritseva keskkonnaga ning mis võimaldab tema kasvamist, säilimist, uuenemist ja paljunemist. Organismi AV-s kulgeb 2 täiesti vastupidist, kuid lahutamatut protsessi: anabolism ja katabolism. Anabolismil moodustuvad toitainete omastamise e. assimilatsiooni (orgaaniliste ainete süntees) tulemusena organismi koostisosad
2011 Sissejuhatus Käesoleva töö läbivaks teemaks on põllumajandusest tingitud nitraatide sattumine pinna- ja põhjavette nitraaditundlikul alal. Kuna nitraaditundlikul alal on enamasti viljakad mullad ja intensiivsem põllumajandustootmine, siis tuleks selle kaitsele suuremat tähelepanu pöörata. Töö on jaotatud neljaks peatükiks (keskkonnaprobleemi tehniline kirjeldus, probleemi õiguslike aspektide analüüs, regulatsioon Eestis ning hinnang regulatsiooni kohasusele) ja käsitleb antud teemat õiguslikest aspektidest lähtuvalt. Töö on koostatud tuginedes avalikult ilmunud internetiallikatele ning kasutatud on üheksat erinevat allikat. Eesmärgiks on tutvuda antud probleemi puudutava seadusandlusega ning analüüsida selle kohasust. 2 1. Keskkonnaprobleemi tehniline kirjeldus 1.1. Ülevaade olukorrast
Tsiviilõigus täidab eraõiguse üldosa funktsioone. Reguleeritavate suhete ringi ja normistiku mahult on tsiviilõigus mahult üks suuremaid õigusharusid. Eraõiguse eriosa moodustavad sellised õigusvaldkonnad nagu äriõigus, intellektuaalse omandi õigus, rahvusvaheline eraõigus jt. Tsiviilõiguse lahutamatuks osaks on õiguse üldised printsiibid ehk õiguspõhimõtted. See tähendab, et kogu tsiviilõiguslik regulatsioon rajaneb teatud aluspõhimõtetel, nn tsiviilõiguse printsiipidel, mis on alljärgmised: tsiviilõigussuhte osaliste võrdsuse printsiip rikutud õiguste taastamise printsiip omandi kaitse printsiip lepinguvabaduse printsiip tsiviilõiguste takistamatu teostamise tagamise printsiip tsiviilõiguste kohtuliku kaitse printsiip laiemas plaanis ka hea usu põhimõte mõistlikkuse põhimõte
Kontraktiilsed valgud ( aktiin, müosiin) Regulaatorvalgud ( insuliin, histoonid) Aktiivkaitse valgud (immuunglobuliinid, fibronogeen) Toite ja varuvalgud (piima kaseiin) 2. Valkude biofunktsioonid Ensümaatiline/katalüütiline kõik üheselt ensümaatilise funktsiooniga biomolekulid on valgud ja nende funktsioon väljendub biokeemiliste reaktsioonide katalüüsimises. Regulatoornemetabolismi regulatsioon valguliste hormoonid poolt( nt insuliin reguleerib glükoosi tase veres) See on hormonaalne regulatsioon. Genoomi regulatsioon (histoonid) Transpordifunktsioon ainete transport biovedelike kaudu. Takkude ja kudede vahel( albuliin transpotrib rasvhappeid, O2 transport Hb poolt) Transport läbi biomembraanide valkkandjate abil( Napump Na valja, K sisse) Struktuurne biomembraan, juuste, küünte, histoonid veresoonte seinte)
NÄRVISÜSTEEM JA HORMOONID 1. Mille poolest erineb humoraalne ja neuraalne regulatsioon? Organismi talitluse reguleerimine neutraalse regulatsiooni puhul närvide vahendusel, humoraalse regulatsiooni puhul hormoonide abil. Neuraalne on kiirem, humoraalne on pikaajalisem. 2. Millisteks osadeks jaotub närvisüsteem? Piirdenärvisüsteem väljaspool selja- ja peaaju paiknevad närvid; ülesanne on vahendada infot kesknärvisüsteemi ja ülejäänud organismiosade vahel o Somaatiline närvisüsteem o Autonoomne närvisüsteem
Vastavalt 4 tüüpi geene: * geenid, mis avalduvad kõikides rakkudes korraga - nt RNAd tootvad geenid (RNAd ja valke on alati vaja) * geenid, mis avalduvad ühe kindla koe rakkudes - nt insuliin (kõhunäärmes) * geenid, mis avalduvad teatud arenguetappidel - nt looteeas * geenid, mis kunagi ei avaldu - nt pseudogeenid olemasolevate geenide vigased koopiad Transkriptsiooni regulatsioon. * vajalik RNA-polümeraasi kokkupuude DNA promootorpiirkonnaga - repressor (mõni teine valk) võib takistada * vahel vaja regulaatorvalke või * regulaatoraineid (nt vitamiinid, toitained) Geeni aktiivsuse regulatsioon transkriptsiooni tasemel sõltub: * struktuurgeenidest (määravad ära raku ehituses/ainevahetuses osalevade valkude sünteesi) * regulaatorgeenidest (kontrollivad struktuurgeenide avaldumist)
neerudes. Ei ole glükolüüsi pöördprotsess, sest: vajab stardiks lisaenergiat; 7 etappi (2 ja 4-9) on samad, mis glükolüüsil, 3 Lehekülg etappi (1,3 ja 10) on glükogeneesis asendatud 4 unikaalse reaktsiooniga: nende kaudu toimub regulatsioon, uued reaktsioonid toovad sisse spontaansuse. + + 2 Püruvaat + 4 ATP + 2 GTP + 2 NADH + 2 H + 6 H2O Glükoos + 4 ADP + 2 GDP + 6 Pi + 2 NAD . 2. Glükogeen koosneb glükoosi jääkidest, mis on ühendatud (1,4)-glükosiidsidemetega. (1,6)-glükosiidsidemetega hargenmised iga 8-12 jäägi järel. Erinevalt tärklisest on glükogeen rohkem hargnenud. Glükogeeni katabolism
5) Riigi vastutuse suurendamine inimestele tekitatud kahju eest. 6) Ebaprofesionaalsete esindajate ja nõustajate lihtsam eemaldamine menetlusest. 7) Kohtu järelevalve sisseseadmine tema määratud isikute üle (nt likvideerijad). 8) Mitmete naabrusvaidluste ( nt avalikule teele juurdepääsu asjad) odavamaks ja Kiiremaks muutmine Tsiviilkohtumenetluse seadustik jaguneb 15 osaks, kuid 1. kuni 9. osa on võimalik vaadelda kui üldosa, nimetatud osades sisalduv regulatsioon kehtib kogu menetlusele nii esimese astme kohtus, ringkonnakohtus või riigikohtus, hagimenetluses või hagita menetluses. 1) Üldsätted 2) Kohtualluvus 3) Tsiviilasjahind, menetluskulud ja tagatised 4) Menetlusosalised ja nende esindajad 5 )Tõendid 6) Menetlusdokumentide kättetoimetamine 7) Menetlusosaliste avaldused ja taotlused 8) Kohtuistung 9) Menetluse peatumine ja peatamine 10) Hagimenetlus 11) Hagitamenetlus 12) Menetlus ringkonnakohtus 13) Menetlus Riigikohtus 14) Vahekohus
dissimilatsioon vaheainevahetuse käigus.dissimilatsiooni lõppsaadused on CO2, H2O ja NH3, ühtlasi vabanevad orgaaniliste ainete koostises olnud mineraalühendid (ortofosfaat, vesiniksulfiid j Organismi sisekeskkond ja selle konstantsus. Organismi sisekeskkond säilitatakse vereplasma osmootse rõhu regulatsiooni kaudu. Igasugune osmootse rõhu kõrvalekadumine ekstra- või intratrsellulaarses ruumis põhjustab vee või elektrolüütide ümberpaiknemise. Homöostaas ja homöostaatiline regulatsioon ja selle erinevad tasandid. Homöostaas:. kajastab reguleerimisprotsesse, mille abil organism hoiab oma tegevuseks vajalikud tingimused konstantsena. Regulatsioon toimub nii raku kui kogu organismi tasandil. Raku AV tasandid: *tegevusAV, *valmidusAV, *säilitusAV. Kogu organismi AV( on teised tingimused) kui hingamislihaste või südamelihaste AV langeb valmidusAV tasemele, siis nende aktiivsus lakkab, hukuvad kõik rakud ja ka organism. AV tase *puhkeolekuAV ja *PõhiAV
korral suunatakse peamiselt hammastuumast lähtuvad kehaasendit ja liigutustegevust korrigeerivad impulsid ülemise väikeajuvarre kaudu keskajusse. Seal mõjutatakse nendega motoorseid närviimpulsse, mis suunduvad silla ja pikliku aju kaudu seljaaju motoorsetesse neuronitesse. 16 Väikeaju põhilised funktsioonid on: tasakaalureaktsioonide ja lihaste toonuse regulatsioon inertsi mõju korrigeerimine kehaosade liikumisele, liigutuste ulatuse, jõu ja kiiruse reguleerimine; uss ja tätrakesed on seotud eelkõige automaatsete liigutustegevuste reguleerimisega, väikeaju poolkerad aga tahteliste liigutuste kontrolliga. Väikeaju kahjustuse korral on iseloomulikud järgmised ilmingud: lihastoonuse langus tasakaaluhäired liigse ulatusega liigutused olukorras, kus on vaja küündida mingi objektini või seda puudutada
74. Millised on need kaks RNA omadust, mis annavad alust pidada just RNA-d keskseks molekuliks elu varases evolutsioonis? Kaks RNA omadust, mis annavad alust pidada just RNAd keskseks molekuliks elu varases evolutsioonis on potentsiaalne isereplitseerumise võime ja võimalik katalüütiline aktiivsus. 75. Mis on metabolismi regulatsiooni lõplikuks eesmärgiks? Metabolismi regulatsiooni lõplikuks eesmärgiks on biokeemiliste reaktsioonide toimumise kiiruse kontroll. 76. Kuidas toimib regulatsioon substraadi tasandil? Reaktsioonide kiiruste reguleerimine on saavutatav muutuste kaudu substraatide ja produktide kontsentratsioonis. 77. Ensüümi KM substraadi jaoks on 10 mM. Substraadi kontsentratsioon rakus on: a) 1,0 mM b) 10 mM c) 100 mM Millisel juhul peegeldub substraadi kontsentratsiooni 20% -line kasv kõige paremini reaktsioonikiiruse kasvus, millisel juhul kõige halvemini? (võivad olla erinevad arvud) 78. Substraadi kontsentratsioon rakus kasvab 20 M -lt 40 M-ni
22. Millised on veres oleva glükoosi allikad inimese organismis. Süsiveskud, glükoosi sünteesimine, glükogeeni lagundamine 23. Millised organid ja millised hormoonid ning mil viisil reguleerivad inimese veresuhkru sisaldust. Kõhunääre eritab insuliini, mis annab maksale korralduse eraldada verre suhkur, glükogooni, mis aktiviseerib hormoonid, mis hakkavad glükogeeni lagundama 24. Maksa ülesanded organismis (õp lk. 79). a) vere glükoosisisalduse regulatsioon b) aminohapete sisalduse regulatsioon c) plasmavalkude süntees d) vere punaliblede lagundamine e) kahjulike ainete lagundamine f) sapi tootmine g) rasvade sisalduse regulatsioon h) vitamiinide varu säilitamine i) kolesterooli süntees 25. Milliste tegurite mõjul muutub inimese hingamissagedus selgitage protsessi (mille alusel hingamissagedust muudetakse ja mis reguleerib seda)? Hingamine toimub tänu negatiivse rõhu tekkimisele rindkeres. Hingamissagedust
Pärast peensoolt toimub fermetatsioon umbsooles ja käärsooles. Imendumine – seedeproduktide liikumine läbi peensoole limaskesta veresoonte süsteemi laialijaotamiseks. Väikeste molekulide (k.a vee, ioonide ja vitamiinide) liikumine läbi soole seina verekapillaaridesse ja lümfikapillaaridesse. Difusioon ja aktiivtransport (energiakulukas). Imendumata osa väljutatakse roojana. Herbivooridel imendub toidust väiksem osa võrreldes omnivooride ja karnivooridega. 3. Seedefunktsioonide regulatsioon organismis: närviregulatsioon (parasümpaatiline, sümpaatiline ja enteraalne närvisüsteem) ja humoraalne regulatsioon. Sooleseinas on sensoorsed rakud, mis reageerivad sooleseina venimisele, toitainete konts., osmolaarsusele, pH-le, limaskesta ärritusele. Koordineerimine toimub närviregulatsiooni ja hormonaalse regulatsiooni vahel. Närviregulatsioon toimub läbi seedesüsteemi “oma” närvisüsteemi – enteraalne närvisüsteem (ENS). ENS on ANS osa
- Funktsionaalne – miks struktuur või käitumine selliseks kujunes Ülevaade aju ehitusest ja funktsioonidest; Ajukoore all olevad sügavamad osad on eluliselt kõige olulisemad, kus asuvad lihtsaimad asjad nt südametegevus, hingamine. Selgroo otsast hakkavad tulema. Saab võrrelda jäätisega. Ajutüvi - Keskaju ja talamus – ülekandejaam mis suunab infot eesajju. Valu, meeleolu ja motivatsioon - Sild – ajukoore üldise aktiivsuse regulatsioon, tähelepanu ja une-ärkveloleku rütm - Piklikaju – hingamine, vereringe, tasakaal. Limbiline süsteem - Emotsioonide modifitseerimine ja töötlus, õppimine ja mälu - Vöökäär e tsingulaarkäär – sarnaselt taalamusele palju sisendeid-väljundeid, emotsionaalsed reaktsioonid valule - Amügdala e mandelkeha – kiired emotsionaalsed reaktsioonid - Hippokampus – õppimine, mälu, ruumitaju - Hüpotaalamus – homöostaas, söömine, joomine -
*Lihase kiuline koostis s.o kiirete ja aeglaste lihaskiudude vahekord antud lihases. Muude võrdsete tingimuste juures arendavad suuremat jõudu lihased, millel on suurem ristlõige ja kiirete lihaskiudude protsent. Lihasesisene koordinatsioon, s.o lihaspinge regulatsiooni ühe lihase piires kindlustavad kolm mehhanismi: *Aktiivsete motoorsete ühikute arvu regulatsioon; *Motoorsete ühikute impulseerimissageduse regulatsioon; *Motoorsete ühikute impulsatsiooni ajaliste suhete regulatsioon Need regulatsioonimehhanismid toimivad nii inimese tahtelisel kui ka reflektoorsel liigutustegevusel. Aktiivsete motoorsete ühikute arvu regulatsioon (rekruteerimine). Mida rohkem on aktiivseid (rekruteerunud) motoorseid ühikuid lihases, seda suuremat pinget (jõudu) ta arendab kontraktsioonil. Motoorsete ühikute rekruteerumine on regulatsioonimehhanism, mis toimib motoneuronpuuli tasandil. Viimase all mõistetakse motoneuroneid, mis innerveerivad ühte lihast või selle gruppi pead
Hingamissüsteem - kopsud, hingamisteed Gaaside vahetus vere ja väliskeskkonna vahel, PH-regulatsioon. Südame-vereringe süsteem süda, veresooned, veri Toitainete, laguproduktide, gaaside ja hormoonide transport kehas, kaitsefunktsioon. Seedimissüsteem - Suu, söögitoru, magu, sooled, seedenäärmed Toidu mehaaniline ja keemiline töötlemine, imendumine, jääkainete eritamine Kusesüsteem - neerud, põis, kuseteed Laguproduktide eritamine, PH ja vedeliku tasakaalu regulatsioon. 10. Populatsioon samal ajal, ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. Kooslus - on eri liiki populatsioonide kogum ühes elupaigas. Liik üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasemeid. Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Kõige kõrgema eluslooduse organiseerituse tase. 11. Ökoloogia bioloogiateadus, mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi.
valem kehtib puhkeseisundis, kui olmee aktiivsed lisandub T(töö). 8. Hingamis ja vereringeregulatsioon:Hingamist reguleerib hingamiskeskus,mis asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Nende lihaste kokkutõmbel toimub sissehingamine, kui kopsud on õhku täis peatab hingamiskeskus signaalide saatmise hetkeks ning lihased lõdvestuvad ja toimuba väljahingamine.Hingamis regulatsioon toimub vere süsihappegaasi sisalduse alusel. Mida suurem pingutus seda suurem süsihappegaasi sisaldus veres, suureneb ka piimhappe sisaldus ja pH langeb.Hingamiskeskusest lähevad signaalid ka südame tööd kontrollivasse närvikeskusesse sedasi suureneb südametöö sagedus ja vereringe kannab rohkem hapniku organismi. 9. Veresuhkrusisaldus regulatsioon-kui glükoosi sisaldus veres muutub liiga suureks, vabaastab kõhunääre insuliini
SISENÕRENÄ ÄRMED e. ENDOKRIINE LUNDID Oma tekkelt võivad hormoonid olla: Ø Neorohormoonid Ø Endokriinhormoonid Ø Koehormoonid HORMOONID Humoraalne regulatsioon põhineb endokriin näärmete e sisesekretsiooninäärmete tööl. Nendeks on: § AJURIPATS e hüpofüüs § KÄBIKEHA e epifüüs § HARKELUND e tüümus § KILPNÄÄRE § KÕRVALKILPNÄÄRE § KÕHUNÄÄRE e pankreas § NEERUPEALISED § SUGUNÄÄRMED www.ut.ee/KK/spendo/joonis1.jpg Sisenõrenäärmed toodavad hormoone ja eritavad neid otse verre. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad
1. Refleks 2. Instinkt 3. Mida kõrgem arenguaste, seda rohkem on arenenud õppimisvõime (kesknärvisüsteemi ja peaaju areng) Närvisüsteem Somaatiline Vegetatiivne Tsentraalne (kesk) Sümpaatiline-parasümpaatiline Seljaaju peaaju Perifeerne Sensoorne motoorne Psüühika toimib suures osas tänu suuraju ajukoorele Piklikaju ANS regulatsioon: kontrollib eluliselt olulisi reflekse hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine, aevastamine Ajusild -Raphe tuumad ja retikulaarformatsioon -Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu Keskaju -automaatsed liigutused(kõndimine) -sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine -temperatuuri regulatsioon ja valu talumine -koos ajusillaga une- ja ärkveloleku reguleerimine Väikeaju
Näiteks: vereringeelundkond (süda, veri, veresooned), seedeelundkond (magu, söögitoru), hingamiselundkond (kopsud, hingamisteed). Teadus: arstiteadus ehk meditsiin 2.6. Organismi / Terviku tase Organism = isend = indiviid Kõikide elundkondade vahel peab toimuma koostöö. Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. Homöostaas – sisekeskkonna stabiilne seisund. Võime säilitada stabiilset sisekeskkonda, seda aitavad säilitada: Närvisüsteem – neutraalne regulatsioon Hormoonid – humoraalne regulatsioon Teadus: füsioloogia, anatoomia, geneetika Näiteks: Hingamiselundkond + hapnik seedeelundkonnas lagundatud rakuhingamise käigus Hormoone toodavad sisenõrenäärmed, millega panevad organismi talitsema vastavalt vajadusele. (ajuripats, kilpnääre, kõhunääre, neerupealsed, munasarjad, munandid) 2.7. Liigi tase Sarnane sise- ja välisehitus, sarnased geenid, kindel elvila, annavad omavahel viljakaid järglasi. Liikide nimed on 2-osalised.
1940. a. avastati inimkehas kannabinoidretseptorid. Sellega reageerivad N- arahhidonoületanoolamiin ehk anandamiid jt. Retinoidhormoonid · A1 derivaat Hormoonid metabolism regulaatorid (toime järgi klassifitseerimine) · Hüpofüüsi ja teiste endokriinnäärmete talitluse reguleerimine (liberiinid, statiinid, ACTH, TSH, jt.) · Kasvu ja üldarengu reguleerimine (STH, kilpnäärme hormoonid, androgeensed hormoonid) · Sugulise arengu ja menstruaaltsükli regulatsioon (androgeenid, progestiinid, östrogeenid, platsenta hormoonid, jt) · Süsivesikute metabolism: veresuhkru taseme regulatsioon (insuliin, glükagoon, adrenaliin, glükokortikoidid) · Lipiidide metabolism (adrenaliin, glükagoon, glükokortikoidid, insuliin) (adrenaliin, glükagoon, glükokortikoidid, insuliin) · Aminohapete metabolism (glükokortikoidid, androgeensed hormoonid, insuliin, kilpnäärme hormoonid)
· Neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi vahendusel elundite talitluse reguleerimine · Humoraalne regulatsioon- hormoonide vahendusel elundite talitluse reguleerimine · Negatiivne tagasiside- muudetakse elundite või elundkondade talitlust · Positiivne tagasiside- võimendatakse organismis tekkinud kõrvalekallet (vere hüübimine, oksendamine, sünnitamine) · Maksa ülesanded: vere glükoosisisalduse regulatsioon, plasmavalkude süntees, punaste vereliblede süntees lootel, vere punaliblede lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, vitamiinide varu säilitamine (A ja B12), kolesterooli süntees · Uurea- sünteesitakse maksas siis, kui organismis on liiga palju aminohappeid. Aminohapete lagundamisel tekib alguses ammoniaak, millest sünteesitakse uurea (ammoniaak on mürgine!) · Osmoregulatsioon- kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine
Teatud kindla temperatuuri olemasolu - Inimesel +37 kraadi. Teatud kindla pH olemasolu erinevad seedeensüümid vajavad erinevaid pH'sid. Süljeensüümid ajavad neutraalse lähedast pH'd. 6,7-7,2. Aktivaatorite juuresolek aktivaatoriteks võivad olla mineraalsoolade ioonid (nt kaltsiumiioonid või klooriioonid) ja spetsiaalsed ensüümid. 2. Seedimine suuõõnes: hammaste ja süljenäärmete funktsioon. Sülje hulk, koostis ja omadused. Sülje eritumise regulatsioon. SÜLG ERALDI LEHEL Hambad täiskasvanul on 32 hammast. Eestpoolt piimahambad (20, esimesed piimahambad, mida on 8, silmahambad, neid on 4) esimesed piimahambad ilmuvad u .. elukuul, hakkavad vahetuma u 6-7 aastaselt. Silmahammaste järel tulevad eesmisel purihambad, neid on 8, kõige taga on suured purihambad. Kõige viimast purihammast kutsutakse tarkusehambaks. Teine purihammas vahetub üldiselt kuni 16.ndal eluaastal
See tähendab, et see seisund võib olla muutuv, kuid see on siiski suhteliselt püsiv. Cannon mõistis, et võtmeküsimuseks suhteliselt stabiilse sisekeskkonna säilitamisel on keha regulatoorsete mehhanismide olemasolu. Ta võttis kasutusele termini homoöstaas, et kirjeldada sisekeskkonna stabiilsuse säilitamist. Regulatsiooni Põhimõte: mingit parameetrit on võimalik hoida samal tasemel vaid siis, kui parameetri suurenemist ja vähenemist tingivad mõjud on tasakaalus. Regulatsioon peab toimuma kogu organismi ulatuses, sest hulkrakses organismis võivad olla parameetrit suurendavad ja vähendavad tegurid ruumiliselt üksteisest eraldunud. regulatsioon närvisüsteemi poolt, humoraalne regulatsioon (hormoonide vahendusel), autoregulatsioon. Negatiivne tagasiside Kui mõnda faktorit on liiga palju või vähe, siis kontrollsüsteemid algatavad negatiivse tagasiside, et viia faktor tagasi kindla keskmise väärtuse suunas ja hoida homoöstaasi. Positiivne tagasiside
Kopse katab õhuke ja libe sidekoeline kopsukelme. Vasak kops - 2 sagarat(süda) Parem kops - 3 sagarat Sisse- ja Väljahingamine Sissehingamine - aktiivne protsess => roietevahelised lihased tõmbuvad kokku => vahelihas tõmbub ka kokku(muutub sirgemaks) Väljahingamine - passiivne protsess => lihased lõtvuvad Hingamissagedus - 16-18 korda minutis Gaasivahetus kopsudes toimub alveoolides e kopsusompudes. Hingamissageduse regulatsioon: · reguleeriv piklikaju hingamiskeskus · tundlik CO2 sisaldusele veres
ERITAMINE JA VEEBILANSS Jääkproduktid ja veesisaldus 65kg- 40L vett Regulatsioon neerudes- kehavedelike koostis+kogus stabiilne Jääkproduktid eemaldatakse uriini, higistamise ja kopsudest väljahingatava õhuga Eemaldavad selektiivselt vesi+ lahustunud ained Neerude töö Kogu veri 1h 14x läbi neerude Ultrafiltratsioon- Pärast esmast filtreerimist reabsorbeeritakse vajaminevad ained ja vastupidi- lisatakse eemaldamist vajavaid aineid Veebilanss Veetaskaalu hoidmine negatiivse tagasiside abil
• Terve inimese normaalne kehatemperatuur on 37°c. • Inimorganism suudab hästi oma kehatemperatuuri hoida. • Kehatemperatuuri tõusuga suureneb kehasoojuse eraldumine, aga languse puhul veresooned ahenevad ja higieritus pidurdub. VANURID • Elukaare lõpuosas kahaneb termoregulatsiooni tõhusus. • Vanurid on vähem aktiivsemad ja halvema toitumusega. • Vanuri ja lapseeas on soojuse ja külma regulatsioon eriti tundlik. ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID • Bioloogilised • Psühholoogilised • Sotsiokultuursed • Keskkonna • Poliitilis-majanduslikud KOKKUVÕTE • Kehatemperatuur on oluline. • Kehatemperatuur oleneb paljudest aspektidest. • Erinevalt vanusele on kehatemperatuuri mõõtmise meetodid erinevad.
Psühholoogia Kt-ks kordamine 1.Motivatsioon-vajadus või soov, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. 2.On olemas 3 tüüpi vajadusi: 1) Füsioloogilised vajadused-vajadused, mille rahuldumiseta inimene elada ei saa ja organism võib hukkuda.Nt vajadus söögi, joogi ja hapniku järele. 2)Psühholoogilised vajadused-tähtis psühholoogilise heaolu seisukohalt.Nt uudishimu, tunnustus- ja suhtlemisvajadus. 3)Sotsiaalsed vajadused-nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab inimene end antud kultuuris tunnustatud viisil. Inimene omandab tavaliselt selle vajaduse kultuuriga. 3.Aktivatsiooniteooria-üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid. 4.Humanistlikud motivatsiooniteooriad-üritavad ühtsesse süsteemi viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused. 5.Kognitiivne lähenemine- uurib küsimust, millised on need mõtlemisprotsessid, mis moo...
• Serotoniin – tuju, emotsioonide ärevus, imulsiivsuse regulatsoon • Noradrenaliinil ja serotoniinil on oluline roll ka valutundlikkuse regulatsioonis • Noradrenaliin ja dopamiin – motivatsioon, tahe, energia, huvi, rahuldustunne ja motivatsioon. 10. Psühhoneuroimmunoloogia ning neurohumoraalse regulatsiooni mõiste ja olemus. Psühhoneuroimmunoloogia uurib seoseid käitumise, närvisüsteemi ja immuunsüsteemi vahel. Humoraalne regulatsioon (ladina sõnast ''humor'' '(keha)vedelik') on organismi talitluse regulatsioon veri või lümfi eraldatavate bioloogiliselt aktiivsete orgaaniline ühend kaudu. Humoraalne regulatsioon koos neuroregulatsiooniga moodustab neurohumoraalne regulatsioon. 11. Närvisüsteemi kahjustuse põhjused ja tagajärjed/puuded. 12. Mõisted: afaasia, agraafia, aleksia; halvatus, tikid, spasm, vesipea, PCI; isheemia, hüpoksia.
Teaduslik uurimismeetod Nende regulatsiooniga tagatakse ühtlasi homöostaas – sisekeskkonna stabiilne seisund Loodusseadused – teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad Närvid – neuraalne regulatsioon samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi Hormoonid – humoraalne regulatsioon Teaduslik fakt – teadmine, mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat ANATOOMIA – ehitus ; FÜSIOLOOGIA – talitlus ; PSÜHHOLOOGIA – kinnitust käitumine ; ETOLOOGIA – loomade käitumine, mis põhineb instinktidel 1. Probleemi püstitamine 7) Populatsiooni ja liigi tase – POPULATSIOONIGENEETIKA
pärssivate hormoonide kaudu hüpofüüsi eessagara tööd. 36.Millised on hüpotalamuse vegetatiivsed funktsioonid? Kehatemperatuuri kontroll, reaktsioon stressile, vererõhuregulatsioon, elektrolüütide konsentratsiooni hoidmine kehavedelikes ja joomise/soolase isu ning emotsioonid, uni. 37.Milline on hüpofüüsi ehitus ja selle paiknemine?Hormoonid hüpofüüsis? Hüpofüüsi eessagar tekib loote suuõõne epiteelrakkudest,mis migreeruvad aju alla. Sinna ei tule juhtteid hüpotalamusest, regulatsioon toimub vere kaudu.Hüpotalamuses paiknevad neuronite jätked eritavad verre hormoone, liberiine ja statiine. Mitmeid eessagara hormoone nimetatakse tropiinideks, mis edendavad teiste organite tööd ja kasvu(somatotropiin, kortikotropiin, follitropiin) Hüpofüüsi tagasagar koosneb hüpotalamuse paiknevate neuronite jätketest, mis sekreteerivad vereringesse oksütotsiini jaa antidiureetilist hormooni. 38. Hüpofüüsi eessagara hormoonide sekretsiooni regulatsioon?
rasvade, suhkrute lagundamine. -Maks toodab sappi, mis aitab seedida rasvu. -Kõhunääre Suhkrute ja valkude seedimine. -Jämesool seedimata toidujäägid, toitainete imendumine verre. 9. Mis on sisenõrenäärmed hormoonid? .. ehk endokriinsed näärmed, sünteerivad hormoone otse verre. Hormoonid reguleerivad ainevahetust, organismi talitlust ja protsesse. · Humoraalne NS-i regulatsioon · Ajuripats ehk hüpofüüs kasvuhormooni teise hormooni sisenõrenäärme kontrolliks · Käbikeha ööpäevased rütmid · Kilpnääre türoksiin -> kontrollib ainevahetust ja erutusprotsesse · Neerupealised valmistab keha ette füüsiliseks tegevuseks · Kõhunääre insuliin ja glükagoon · Sugunäärmed Mehe munandid ->testosteroon -> teisesed sugutunnused
puuduvad kindlad membraansed struktuurid, biokeemilised protsessid toimuvad raku tsütosoolis DNA on kogunenud raku ühte piirkonna- nim nukleoidiks väike genoom, suurus 106-107 nukleotiidi, sisaldades 1000-6000 geeni EUKARÜOOTNE/PÄRISTUUMNE RAKK omavad rakutuuma märgatavalt keerulisem raku ehitus (organellid) eukarüootsele rakule on omane rakuorganellide mitmekesisus Raku tuum: tuumas toimuvad DNA replikatsioon, geenide regulatsioon ja transkriptsioon enamik DNAst on rakutuumas kromatiini kujul kaetud tuumamembraaniga, mills on tuumapoorid aktiivsetel rakkudel moodustunud RNA rikas ala e tuumake tuumaskelett toetab tuuma struktuuri Rakud moodustavad erinevaid kudesid. koed moodustuvad rakkudest ja rakuvälisest maatriksist koed omakorda võivad moodustada organeid algsed koed ja kehakuju moodustuvad varajases arengus, mille kujundab erinevate
homostaas org Võime tagada sisekkstabiilusu Elundite talituse regulatsioon: 1. neutraalne regul-närvisüseemi vahendusel 2.humoraalne regul-hormoonide abil vere kaudu pos tagasisede org tekkinud kõrvalekallet võimendatakse veelgi nt sünnitus, oksend neg tagasiside-põhiline; väliskk saadakse inf ja sisekk püütakse muut nii, et kõrvalekalle väheneks nt soe-higistamine energia=ainev_kasv_metaboolne e kadu_väljaheited_uriin Veresuhk kt veri viib glükoosi iga raku mitokondrisse. G tuleb verre: 1.süsivesikute seedmine 2.glükogeenilõhustumine 3
· talituslik tasand ( kuidas mingi protsess talitleb) Elu iseloomustavad tunnused Rakuline ehitus: rakk on kõige väiksem ja lihtsama ehituse, talitlusega üksus Kõrge organisatoorne tase: rakk-> elund-> elundkond-> organism Aine ja energia vahetus: laagerdumis ja sünteesi protsessid moodustavad kehas aine vahetuse Stabiilne sisekeskkond homöostaas · enam-vähem ühtlane keemiline koostis · stabiilne happesus regulatsioon (ph-tase, neutraalne ph 7) · kõigu ja püsisoojasus Ärritumine keskkonnale: võetakse vastu närvisüsteemiga ( hulkraksed võtavad vastu meeleelunditega ja ainuraksed spetsiaalsete valgu molekulidega) Paljunemisvõime : suguline , mitte suguline Arenemis ja kasvamisvõime : Areng on kompleks muutusi organismi ehituses ja talituses, mis muudavad üldjuhu keerulisemaks Otsene areng-järglane sarnaneb vanemale organismiga
Miks neid kutsutakse marko elementideks? Sest neid vajab organism suhteliselt suurtes kogustes (nt. Hapnik) Nimeta 5 mikroelementi 1. Nikkel 2. Raud 3. Vask 4. Tsink 5. Jood Karbonaatide roll organismis CO2 transport Fosfaatide roll organismis Nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostisosad Vee omadused, selgita kolme. - kõikjal bioloogias esineb vesilahuseid - osaleb reaktsioonides - suur soojusmahutavus temperatuuri regulatsioon - polaarne kompleksilt terve - kapillaarsus - kleepuvus Monosahhariidid e. Lihtsuhkrud on madalmolekulaaarsed, süsinikke 3-6, organismis põhienergia allikad, taimed toodavad neid fotosünteesil. nt. Glükoos ja riboos mõlemad magusad ja vees lahustuvad hästi. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed, KOOSNEVAD MONOSAHHARIIDIDE JÄÄKIDEST, lisaks energia andmisele on neil ka ehituslik funtsioon. nt. Tärklis (glükoosi varu taimedes) ja tselluloos (taimede rakukestades)
*Tekib siis, kui see on inimese jaoks oluline. *Mitmetahulised kogu keha haaravad protsessid. ( muutused toimuvad füsioloogias, inimese käitumises, subjektiivses kogemuses). *Neid saab kirjeldada laiaulatuslike mõõtmetega või spetsiifiliste kategooriatena. Emotsioonikomponendid. Ahelatena. Põhjustaja ehk impulss sündmus kodeeritakse (liigitus mingisse kategooriasse) hinnang tekib füüsiline reaktsioon tegutsemine emotsiooni avaldumine (väljendub miimika, hääletoonis) emotsiooni regulatsioon (emotsiooni pidurdamine või võimendamine) . Põhiemotsioonid Rene Descartes kirjeldas kuut põhiemotsiooni: *üllatus *soov *armastus *rõõm *viha *kurbus Darwin tõi hiljem ,,hirmu" juurde. Ta jõudis ka selleni, et emotsioonide näoväljendused on kõikidel sarnased, sõltumata kultuurist ja et emotsioonid esinevad ka loomadel. Paul Ekman (1900 keskpaik) kirjeldas seitset põhiemotsiooni: *hirm *kurbus *rõõm *viha *vastikus *üllatus *põlgus Kuidas ära tunda põhiemotsioone?
Kesknärvisüsteem(KNS) Kesknärvisüsteem - see on närvisüsteem,mis juhib kogu organismi tegevust. Kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust ja mõlemat übritseb ja ühtlasi kaitseb luu- vastavalt kolju ja lülisammas. Selles süsteemis toimub kogu elualitlus regulatsioon. Seljaaju: Seljaaju põhiülesanne on ühendada kehas toimuvat peaajuga. Samuti seljaaju juhib tingimatuid reflekse ja aitab kiiresti reageerida hädaolukorras. Seljaajust lähtub 31( kolmekümend üks) paar närve. Vahel aga võib info liikuda ka ainult seljaaju vahendusel, ilma peaaju osalemist. Nii on see tingimatute reflekside puhul. Näiteks, kui teil läheb käsi kogemata vastu tulikuuma pliidirauda, siis tõmbate ta ära, enne kui jõuate üldse midagi mõelda
lihastoonuse, sest neile saadetakse pidevalt närvikeskustest impulsse ja samal ajal saavad keskused signaale lihasekiu pikkuse ning pinge kohta lihaskäävilt ning kõõluste ja sidekirmete retseptoritelt. (Lihaskääv on ligikaudu 1 mm pikkune lihasekiudude vahel asuv moodustis, mis reageerib lihase pikenemisele, lihase kokkutõmbel kääv lõtvub. Lihaskäävi pikkust reguleeritaksse seljaajust saadetud impulssidega.) 27. Silelihaskiudude talitluse iseärasused (struktuur, regulatsioon, plastilisus, AP teke ja kulg). Silelihaskiudude talitluse iseärasused- * toonuse pikajaline säilitamine * silelihaskude on plastiline * erutus ja kontraktsioon tekivad kuni 30 korda aeglasemalt kui skeletilihastes * Silelihaste membraanipotensiaal on -50-60 mV, s.o.30 mV vähem negatiivsem skeletilihastel. * Silelihastel esineb vöötlihaskiududest erinevat AP teket: AP kulgeb platooga, mis võimaldab pikemaajalist kontraktsiooni (emaka-, põie-, südamelihas).
Hingasmisgaaside sisaldus veres Füüsiline pingutus Adrenaliin Vanus Vererõhk (mida aeglasemalt süda lööb, seda kõrgem on vererõhk) Veresuhkru sisalduse kontroll Terve inimese versuhkru tase: 3,5-6 Sõltub: Toit+jook,füüsiline aktiivsus Glükoos jõuab verre: Süsivesikute seedimisel Glükogeeni lagundamisel Glükoosi sünteesid mittesüsivesikutest- valkude ja rasvade lagundamisel. Toidust saame: tärklis, sahharoos, maltoos Veresuhkru regulatsioon Veresuhkru hulga reguleerimisega veres tegeleb kõhunääre ehk pankreas Pankreas eritab: A. Insuliini, mis vähendab vere glükoosisisaldust. B. Glükagooni, mis tõstab vere glükoosisisaldust. !Kui veresuhkur on liiga kõrge: Kõhunääre eritab insuliini, mis: a)soodustab glükoosi sisenemist rakku b)suunab maksas glükoosi sünteesi glükogeeniks !Kui glükoosi hulk veres on liiga madal: Kõhunääre hakkab eritama glükagooni, mis:
Kohastumine- Liik kohastub pika aja jooksul vastavalt keskkonnatingimustele. Kohastumused on kasulikud tunnused, mis võimaldavad liigil selles keskkonnas paremini toime tulla. Rakk- lihtsaim ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Biomolekul- Keerulise ehitusega orgaanilised ained, mis väljaspool elusorganisme ei moodustu. Humoraalne regulatsioon- on organismi talitluse regulatsioon verre või lümfi eraldatavate bioloogiliselt aktiivsete orgaaniliste ühendite kaudu. Neutraalne regulatsioon- põhineb sisesekretsiooninäärmete tööl. Homöostaas- Homöostaas tähendab bioloogias organismi parameetrite hoidmist teatud piiratud vahemikus. II Organismide keemiline koostis 1.Milliseid anorgaanilisi aineid leidub organismides? Anorgaanilised ained vett 80%, teised anorgaanilised ühendid (soolad) 1,5% 2.Milliseid orgaanilisis aineid leidub organismides
Süsihappegaasi sisaldus veres Põhiline hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Arteriaalse vere hapnikusisaldus muutub väga vähe, seda isegi pingutuse ajal, samal ajal kui süsihappegaasisisaldus veres sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest. Mida raskem on pingutus, seda suurem on vere CO2 sisaldus. Pingutuse ajal suureneb ka piimhappe sisaldus veres. Nii süsihappegaasi kui ka piimhappe hulga suurenemine alandab vere pH tase. Hingamiskeskuses asuvad
KOED. *Kude on sarnase tekke päritolu ja ülesandega rakkude kogum. 1.Epiteelkude *Leidub-katab väljastpoolt ja vooderdab seestpoolt. *Iseloomustab-rakud on tihedasti üksteise kõrval, 1 või mitme kihiliselt. *Ülesanne- katavad ja kaitsevad eritavad ja jahutavad. *N.- lame epiteel, kuup epiteel. 2.Sidekude *Leidub-elundite vahel ja kõhu õõnsuses. *Iseloomustus- rakud sisaldavad rasva , rakud paiknevad hõredalt, palju raku vahe ainet. *Ülesanne-varuainete säilitamine, soojus regulatsioon, kaitseb. *N.- rakukude(leidub naha all, elundite ümber .) 3.Kõhr ja luukude *Iseloomustus-tugevad ja jäigad *Leidub-lihaste ja elundite seintes *Iseloomustab-pikad kokku tõmbumis võimelised rakud. *Ülesanne- liigutused *N. Südame lihaskude *Leidub-südame seinad *Iseloomustab vöödilised, harulised rakud *Ülesanne- südame kokkutõmbumine. Silelihas kude* Leidub siseelundite seintes.* Iseloomustab -kääviad 1 tuumaga rakud.* Ülesanne siseelundite seinte liikumine
Refleks on kõigi närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele Refleksikaaron tee, mida mööda erutus refleksi puhul levib HüpotalamusHüpotalamus reguleerib hormoontalitlust ajuripatsi vahendusel Neuraalne regulatsioonnärvisüsteemi vahendusel toimuvaid elundite ja elundkondade talituse regulatsioonimehhanism Humoraalne regulatsioon hormoonide poolt vahendatud regulatsioonimehanism Püsimälu ehk ROM on mälukiip, kuhu salvestatakse käsud ning andmed säilivad seal alaliselt Hüpufüüs on peaaju alumiselt pinnalt rippuv hormoone tootev Endokriin ehk sisenõrenääre
Ensümoloogia alused. Kordamisküsimused Ensüüm kui valk: valgu struktuur, aminohapped, mittekovalentsed interaktsioonid, vesilahused ja unikaalsed vee omadused. Valgu funktsioneerimise tagab tema struktuur. Ensüüm kui katalüsaator: keemiline reaktsioon, termodünaamika, kineetika, katalüüs, mehhanism, ensüümide kasutamine tööstuses. Ensüüm kui bioloogiline katalüsaator: sidustatud reaktsioonid, bioenergeetika, metabolism, regulatsioon, klassifikatsioon ja nomenklatuur. Ensüümid on organismide tööhobused. 1) Ensüümkatalüüsi põhimõisted ja printsiibid + Ensüümkatalüüsi peamised tunnus- jooned. · Ensüümkatalüüs põhineb rangelt füüsikalistel ja keemilistel vastasmõjudel. · Kõik ensüümid on evolutsioonilise arengu produktid ja kujunenud selliseks, nagu me neid täna näeme, evolutsiooni ja loodusliku valiku tulemusel.
· laubasagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine · kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine · oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine · kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Suurajus paiknevate basaaltuumade põhiliseks funktsiooniks on motoorika koordineerimine ja lihastoonuse regulatsioon. Sabatuum ja putaamen pärsivad ja aeglustavad liigutusi, pallidumi aktiivsuse suurenemine seevastu kiirendab liigutuste sooritamist. Juttkeha tervikuna on ekstrapüramidaalsüsteemi ürgne motoorne keskus, mis võtab närviimpulsse vastu peamiselt suuraju poolkeradest ja talamusest ning suunab neid eelkõige punatuuma ja silda. Basaaltuumade vigastuse korral ilmneb lihastoonuse suurenemine, samuti kontrollimate liigutuste (värinate) tekkimine puhkeseisundis.
Südame löögimaht – vere hulk, mida vatsake kontraktsiooni ajal väljutab. Rahuolekus 60-80 ml, kehalise töö korral 100-140 ml. Sõltub südamesse saabuva vere kogusest ja südame kontraktsioonijõust. Minutimaht – vere hulk, mida süda väljutab ühe minuti jooksul. Rahuolekus 5-6 L, töö korral 25-35 L minutis. Sõltub löögimahu suurusest, löögisagedusest, töö intentsiivsusest ja hapniku tarbimise vajadusest. 9. Südametegevuse reflektoorne regulatsioon. Uitnärv – pidurdab südame talitlust. Sümpaatilised närvid – tugevdavad südame talitlust. 10. Südametegevuse humoraalne regulatsioon Ca-ioonid, K-ioonid, adrenaliin, türoksiin. 1. Organismi sisekeskkond Lümf, veri ja koevedelik. Intratsellulaarne vedelikuruum ei ole kompaktne, vaid moodustub kõikides organismi rakkudes oleva vedelikuruumi summana. Ekstratsellulaarset vedelikust 4/5 on koevedelik ja 1/5 veri. 2. Veri, vere hulk, koostis, ülesanded
Raku talituse käigus rakku sattuv liigne Na viiakse rakust välja, liigne kaalium viiakse samaaegselt rakku. Sellist vastastikust transporti teostab ensüüm Na-pump. Naatriumi ja kaaliumi koostöö tagab: · Na-pumba poolt loodud naatriumi ja kaaliumi erinev jaotumine raku ja tema väliskeskkonna vahel on rakkude normaalse membraanipotensiaali tekitamise kaudu närvikoe ja lihaskoe talitluse aluseks · vere osmolaarse regulatsioon · happe-leelistasakaalu hoidmine · normaalne veevahetus · membraantranspordi (ka imendumise) tagamine · mitmete ensüümide aktivatsioon Magneesium Osaleb luukoe tekkes, umbes 70% magneesiumist ongi luudes. Ülejäänud on paljude ensüümide kofaktoriks. Vajalik närvitalitluse ja lihaskoe tegevuse normaalseks funktsioneerimiseks, reguleerib ka südamelihase tööd. Kloor Kloor on inimorganismi keskne anioon ja tema biofunktsioonid haakuvad naatriumi ja kaaliumi omadega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
