närviimpulss kandub ühelt neuronilt teisele (või ka neuronilt lõppelundile), nimetatakse sünapsiks. Erutus levib sünapsis tekkivate keemiliste ainete: virgatsainete (ehk mediaatorite ehk neurotransmitterite) vahendusel, mille mõju võib olla kas erutav või pidurdav. Tuntumad virgatsained on atsetüülkoliin (Ach, seotud peamiselt lihaste kokkutõmbumise ja liigutuste juhtimisega); dopamiin (DA, samuti liigutused, aga ka õppimine ja mälu); serotoniin (5HT; une ja ärkveololeku rütmi regulatsioon, meeleolu); GABA jt. Teatud juhtudel, kui on vaja liigutada kiiresti, nt valuaistingu puhul, võib sünaptiline ülekanne olla ka elektriline ja toimub ülalnimetatud interneuronite vahendusel: Kesknärvisüsteem Kesknärvisüsteemi moodustavad selja- ja peaaju. Kesknärvisüsteem juhib kogu organismi tegevust. Seljaaju põhiülesandeks on ühendada kehas toimuvat peaajuga. Vahel võib aga info liikuda ka vaid seljaaju vahendusel (nt. valuaisting, vt
Suhtlemisvajadus kui inimese üks põhivajadusi. Suhtlemine kui teiste vajaduste rahuldamise vahend. Suhtlemise funktsioonid Suhtlemise funktsioonid isiksuse tasandil: 1) informatsioonivahetus 2) regulatiivne funktsioon 3) afektiivne funktsioon 4) sotsialiseerimise funktsioon 5) enesehinnangu kujunemine Suhtlemise funktsioonid grupi tasandil: 1) grupi tekkimine 2) grupi struktuuri väljakujunemine ja inimeste kohad selles 3) grupi toimimine- infovahetus, regulatsioon 4) grupi suhted teiste gruppidega 5) grupi lagunemine Suhtlemise funktsioonid ühiskonnas. Suhtlemise olulisus ja eripära kaasajal. Suhtlemisprobleemide olulisus kuulajatele. SUHTLEMISKOMPETENTSUS JA SELLE ARENDAMISE VÕIMALUSED Suhtlemisoskuse kaks põhiprobleemi: kuidas olla konventsionaalne minetamata spontaanust kuidas olla sensitiivne kui ka mõjuv ja edukas Suhtlemiskompetentsus Suhtlemiskompetentsus kui võimete kogum, mis
2. matrilokaalne naise sugulaste juures 3. neolokaalne uues kohas, omaette põlvnemisreeglid 1. patrilineaarne põlvnemise arvestus lapse sugulased ainult ise poolsed sugulased 2. matrilineaarne ema poolsed sii skui lapse ise pole teada enamasti 3. bilateraalne mõlemad perekonna teoreetilised käsitlused 1. funktsionalistlik - uute ühiskonnaliikmete bioloogiline tootmine - uute sotsiaalne tootmine - seksuaalkäitumise regulatsioon - emotsionaalne toetus ühiskonaliikmetele peresüsteemi teooria - perekond teriklik süsteem - tervislike ja psüühiliste probleemida taga tihti probleemid peresüsteemis - individuaalsete probleemide lahendamiseks tuleb tegeleda kogu perekonnaga 2. ratsionaalse valiku teooria - abielu oodatav tulusus - eelistused partneri osas - abieluturu demograafilised tingimused nt üsas palju vallalisi mustanahalisi
sellele. 2. elongatsioon - aminohapetest koosnev polüpeptiidi ahel pikeneb vastavalt koodonite infole. Igale koodonile toob tRNA molekul vastavalt järjestusele aminohappe. 3. terminatsioon - translatsiooni lõpetab stop-koodon, mis annab ribosoomile märku mRNA pealt alla hüpata. 20. Translatsiooni terminatsioon valguahela sünteesi lõpetamine. https://nukleiinhapped.weebly.com/transkriptsioon.html 21. Geeniekspressiooni regulatsioon Geeniekspressiooni käigus avaldub geenides sisalduv pärilik materjal RNA või valguna. Geeniekspressiooni algprodukt on DNA, vaheprodukt on RNA ja lõppprodukt on valk. Selle 3 olulisemat etappi: 1. Geenist mRNA jäljendi loomine ehk transkriptsioon (RNA süntees DNA maatriksil) 2. MRNA-st nitronite (mittevajalike osade) väljalõikamine ehk splaising 3. Ribosoomides toimuv translatsioon ehk mRNA põhjal valguahela sünteesimine. 22
riikidevaheliste suhete rehuleerimisele kui ka inimõiguste tagamisele. ÜRO põhikiri ja Inimõiguste ülddeklaratsioon. Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Euroopa Liidu õigusaktid on eesti õiguse allikaks eesti vabariigi liikmelisuse tõttu selles organisatsioonis. EV EL-i kuulumise poliitiliseks ja õiguslikuks aluseks on EV EL-i liitumise leping. Euroopa Liidu liikmesmaade põhiline õiguslik regulatsioon peab olema omavahel kooskõlastatud, õigusloome protsessis toimus siseriikliku õiguse viimine põhimõttelisse vastavusse EL õiguslike põhimõtete ja normidega. EL esmane õigus on liikmesriikidele siduv ja kohustav. Teisane õigus koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest. EL institutsioonid (Euroopa nõukogu, parlament, komisjon ja kohus) annavad õigusakte volituse alusel. Määrused on kõige kõrgema juriidilise jõuga õigusaktid, direktiivid on liidu sots pol põhiallikas
· Töö tehakse vabalt valitud ajal, kuid tähtajaks · objektiks alati töötamise resultaat · Tasu kokkulepe lepingus · töö riisiko töövõtjal · Tööseadusandlus ei laiene · lepingu vaidlustamine ainult kohtus · kinnituseks, et lepingus ette nähtud tööd on teostatud ja raamatupidamisel on lubatud ette nähtud tasu välja maksta- tööde vastuvõtmise akt Juhatuse liikme leping · käsundusleping, millele kohaldub võlaõigusseaduse regulatsioon · Juhatuse liige ei saa töölepingu seadusest tulenevalt oma kohustusi täita töölepingu alusel · Juhul kui juhatuse liikmel on ettevõttes teisi tööülesandeid, on võimalik temaga sõlmida (täiendav) tööleping · Juhatuse liikme lepingus võidakse eraldi kokku leppida : liikme ülesanded, tasu määr ja maksmise kord, tööaeg, puhkuse kestus ja võimaldamise kord, puhkuseraha suurus ja maksmise kord,
Erikeeleks nimetatakse argood (eri-vüi salakeel) või slängi(kõnekeelsed ekspressiivsedelemendis keeles) ja see on omane ka kuritegelikule subkultuurile. Keele ökonoomia-Keele kasutust iseloomustab ökonoomiaprintsiip. Mida sagedamini kasuttatav on sõna, seda lühemaks ta aja jooksul on muutunud. Nt. Automobiil= auto, televiisor= teler.Sõna lühidus aitab lisaks muule sisekõnes infot töödelda ökonoomsemalt ja väiksemate kadudega. Kõne mehhanismid Selle regulatsioon toimub kolme erinevad infotöötluskanali koostoimes: · Kõneliigutuste regulatsioon · Kuulmisanalüsaator · Nägemisanalüsaator Hääle tekkimiseks on vaja: 1) Suunatud õhuvoolu häälepaelte vibratsiooni esilekutsumiseks 2) Heli vibraatorit 3) Resonaatoreid vajaliku tämbri kujundamiseks. Kõne vastuvõtul 1) analüüsitakse/sünteesitakse helikujund; 2) analüüsitakse/sünteesitakse signaali tähendus. Kõne liigid:
Puudub TCR ja MHC klass I/II restriktsioon. Reageerivad MHC I puudumisele teistel rakkudel. Ei vaja eelnevat aktiveerimist. Sihtmärkraku lüüsimine toimub perforiini abil. Toodavad tsütokiine: IFNgamma. Intratsellulaarsete infektsioonide ja kasvajate vastane kaitse. Mõningane immunoloogiline mälu. Esmaseks ülesandeks on kiiresti ära tunda ja hävitada kasvajarakke ja viirusega infitseeritud rakke. Teiseks tähtsaks funktsiooniks on immuunvastuse kulu regulatsioon tsütokiinide tootmise kaudu (IFNgamma). 6. Mis on lümfisõlme funktsioon? Kirjelda lümfisõlmes toimuvaid protsesse, rakkude tüüpe ja nende terminaalset differentseerumist, GC kujunemist, klonaalset selektsiooni ja FDC osa selles. Lümfisõlmede funktsiooniks on lümfi filtreerimine. Lümfisõlmedes toimub lümfogeensete ehk kudedest lümfiga saabunud patogeenide kahjutustamine. Seal toimub immuunvastuse algatamine.
- tuvastamispädevus: organeid, kel on põhiseaduspärasuse kontrolli pädevus ilma tühistamispädevuseta ( PS § 139 lg 1 õiguskatsler) Funktstioon: jõustada materiaalne PS-õigus II SÄTESTUS Põhisätestus: PS § 149 lg 3 ls 2, mille järgi on Riigikohus ühtlasi PSJV kohus; normikontrolli üldnorm PS § 152 lg 2 ja konkreetse normikontrolli algatamise õigus § 15 lg 1 ls 2 Täiendav regulatsioon järelevalve (II klass) PS § 146 lg 2, § 15 lg 2, § 152 lg 2 III klass – § 107 lg 2, § 142 lg 2, § 83 lg 3, PSRS § 2 lg 2 III PSJV liigid 1. Põhiseaduslik organitüli: Põhiseaduslik organitüli on kõrgeimate riigiorganite või nende osade õigusvaidlus põhiseaduslike pädevuste ulatuste üle. Organitüli võib olla kas mitme võimu vahel
NS NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted neuron - närvirakk koos oma jätketega dendriit - närviraku jätke, mida mööda juhitakse erutust närviraku suunas; kas lühike ja puuvõrataoliselt hargnev või niitjas akson - närviraku jätke, mis juhib närviimpulsse närvirakust kas teise närvirakku, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse (näit. lihasesse) retseptor - ärritust vastuvõttev organ närviimpulss - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile refleks - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNS-i vahendusel refleksikaar - tee (neuronite ahel), mida mööda erutus refleksi puhul levib närvikiud - pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist innerveerima s.o. närvidega varustama aferentne e. sensoorn...
Perekonna teoreetilised käsitlused Funktsionalistlik teooria Tuleb välja selgitada perekonna funktsioonid pere liikmete ja ühiskonna jaoks. Perekonna funktsioonid muutuvad seoses ühiskondlike muutustega. Tänapäeva ühiskonnas on perekonnal järgmised funktsioonid: 1. Uute ühiskonnaliikmete bioloogiline tootmine 2. Uute ühiskonnaliikmete sotsiaalne tootmine laste sotsialiseerimine 3. Seksuaalkäitumise regulatsioon 4. Emotsionaalse toetuse pakkumine ühiskonnaliikmetele Mõned sajandid tagasi olid perekonnal veel ka mitmed sellised funktsioonid, mis tänapäeva lääne ühiskonnas on läinud teiste institutsioonide kätte: 5. Majanduslik tootmine 9 6. Kaitse pakkumine liikmetele 7. Laste õpetamine Süsteemiteoreetiline lähenemine
(hüpofüsaar-endokriinne süsteem) Tajutud stiimulitega kaasnevad emotsioonid, mille tulemusel tekivad nihked somaatilistes ja vegetatiivsetes funktsioonides (kaob tasakaal) Limbiline süsteemi positiivsed ja negatiivsed struktuurid, seoses korteksiga (erutusprotsessid ajukoorde ja tagasi) W.Cannoni stressimudel viitab ajukoore ja hüpotalamuse tähtsusele sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerimisel H. Selyé stress kui üldine kohanemisreaktsioon; empotsioonide füsioloogiline regulatsioon (hüpotalamus hüpofüüs neerupealised) "Voodoo surm" näide sotsiaalsete faktorite individuaalse interpreteerimise mõjust stressi tekkimisele, millele järgneb eluohtlik hüperadrenergiline reaktsioon Psüühilist tegevust omakorda mõjutavad hormonaalsüsteem, tunnetust erinevad aitsingud interotseptiivsetelt retseptoritelt. Närvisüsteemi liigendusi: Somaatiline närvisüsteem jaguneb kesk (pea- ja seljaaju)- ja perifeerseks (kesknärvisüsteemist
o Kui kollisioonis olevad aktid on sama riigiorgani (sama taseme) aktid, siis kehtib hilisem akt. o Kui kollisiooniaktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt. o Kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akt, mis sisaldab erinorme. 6. ÕIGUSE ÜLDAKTI TAGASIULATUV JÕUD Reeglina jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, st selle akti regulatsioon ei laiene juriidilistele faktidele, mis leidsid aset enne akti jõustumist. Selles reeglis on 2 erandit: 1. Tagasiulatuva jõuga on seaduse, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi. 2. Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. 7. RIIGI TERRITOORIUM ÕIGUSAKTI RUUMILISE KEHTIVUSE TÄHENDUSES
kataloogimüük ja agressiivne müük); parandus, asendamine ja garantii; ebaõiglased lepingutingimused; e-oksjonid; agressiivne müük. 5. Rahvusvaheline eraõigus ja tarbijakaitselepingud Rahvusvaheline eraõigus on õigusnormide kogu,mis reguleerib suhteid erinevate riigisiseste õigussüsteemide vahel. Rahvusvahelise eraõigusel on reeglid,mis pakuvad lahendusi, kui õigusushe omab kokkupuudet erinevate õiguskordadega. Kohaldatav regulatsioon Kui leping sõlmitakse eri riikides asuvate poolte vahel, tuleb pooltel otsustada, millise riigi õigust õigussuhetele kohaldada. Kui mõlemad lepingupooled on eraõiguslikud isikud, lahendatakse lepingu suhtes kohaldatava õiguse küsimused rahvusvahelise eraõiguse sätete alusel. 17. juunil 2008 võeti vastu EL määrus nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma määrus). Nimetatud määrust kohaldatakse alates 17. detsembrist 2009.a.
realiseerimise kulgu 4. Finantsjuht peab korraldama ühiskasutavate teenuste süsteemi. Finantsjuhi kompetentsi kuulub palju erinevaid administratiivseid funksioone ja tema ülesandeks on need funksioonid võimalikult ühildada ja selle kaudu püüda vähendada finantskulusid. Tal tuleb korraldada niinimetatud ühisteenused just nendes valdkondades, kus on administreeriv tegevus osaliselt kattuv. Ühisvaldkondade regulatsioon võib anda ettevõttele märkimisväärse kulude kokkuhoiu, positiivse tulemi saamiseks tuleb korraldada mõjus koostöö erinevate struktuuride juhtidega. 5. Uurida ja kasutada alltöövõttu võimalusi. Firmajuhtkond peaks keskenduma oma põhitegevusel, finantsjuhi kohustus on välja selgitada millistele kõrvaltegevustele juhtkond veel tähelepanu põõrab.
mõju. Missioon on seotud organisatsiooni tegevuse eesmärkidega.. Eesmärgid peavad olema tasakaalus soovitava kasu ning aktuaalsete ja tuleviku nõudmistega. Org eesmärgid võivad olla seotud turupositsiooniga, innovaatika, tootlikuse, materiaalsete ja finantsressurside kasutamisega, kasumiga, org liikmete töö, arengu ja sotsiaalse vastutusega 5. Üksikisik ja isiksus Isiksus-indiviid kellel on teadvus ja eneseteadvus käitumise regulatsioon ja järjepidevus adekvaatne e. õige.isiksuse moodustavad üksikisikule ainuomased tunnusjooned, mis on teistele kas nähtavad või peidetud ning mis määravad üksikisiku käitumise sarnasused või erinevused võrreldes organisatsiooni käitumisega.isiksusel on organisatsioonis pigem positiivne kui negatiivne mõju. Isiksus on tunnusjoon, ehk tükiarv.isiksus on iseloom.kuipanna kaks inimest kõrvuti siis nad on üksikisik ja kui hakata nende iseloomust rääkima
aeglaseks. Närvisüsteemi mürgina põhjustab alkohol ajurakkude hävimist ja aju atroofiat ehk ajumassi vähenemist, mille mõjul mälu nõrgenebki. Alkoholi toimel kahjustuvad aju tsentrumid: väheneb enesekontroll, häiritud on käitumine ja otsustamisprotsess. Alkohol kahjustab ka väikeaju see tekitab tasakaaluhäireid. Ajuatroofia ja ajukahjustus ei teki mitte ainul alkohoolikutel, vaid ka mõõdukatel tarbijatel. Isegi mõõdukas alkoholi tarbimine hävitab ajurakke. HORMONAALNE REGULATSIOON Alkohol tingib organismi normaalse hormooniproduktsiooni häireid, mille tõttu: · häirub tasakaal uute valkude loomise ja vanade lammutamise vahel ning ülekaalu saavutab lammutamine; · pidurdub kasvuhormooni tootmine ja keha jääb kängu; · kaltsium ei imendu ja väljub luudest: luud hõrenevad ja hambad lagunevad; SUGUELUNDID JA SUGUFUNKTSIOON Isegi mõõdukas, kuid sage ja pikaajaline alkohoolsete jookide tarvitamine kutsub esile impotentsuse.
alusel . 8. Pareto-parendus leiab aset siis kui ühtede olukorra paranemisega ei kaasne teiste olukorra halvenemist. 9. Pareto-efektiivsus – see on majanduse seisund, mille korral ei ole võimalik pareto-parendus. 10. Pareto-efektiivsuse saavutamist ei sega täiuslik konkurents. 11. Riik kehtestab korrigeerivad maksud juhul, kui: ühiskondlikud kulud ületaks erakulusid. 12. Teine parim parendus seisneb: saavutada selline riiklik regulatsioon, et hälbed pareto- efektiivsest oleksid minimaalsed 13. Välised kulud ilmnevad siis, kui: hüvise tootmise kogukulud ületavad kulud, mida kannab 14. Tarbimise efektiivsuse tingimuseks kahe hüvisega (X ja Y) majanduses on: MUX/MUY = PX/PY 15. Sotsiaalne pareto-efektiivsus saavutatakse tingimusel: SMRT = SMRS 16. Asenduse piirmääraks on: hüviste hulk, mille võrra tootja peab vähendama ühe hüvise tootmist teise hüvise täiendava ühiku saamiseks. 17
Sissejuhatus psüühikasse PSP 6060 1 Käsitletavad teemad I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid IV.1. Nägemine IV.2. Kuulmine IV.3. Tasakaal, keha asend ruumis IV.4. Süva- ja puutetundlikkus IV.5. Lõhna- ja maitsetundlikkus IV.6. Muud meeled 2 V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid VII.1. Emotsioonid VII.2. Motivatsioon VII.3. Taju VII.4. Mälu VII.5. Mõtlemine VII.6. Tegevuse planeerimine VII.7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam 3 I Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Mis see on mida seletame: mis on käitumine? * Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutu...
reguleerivad normid. Sotsiaalse loomana ei suuda inimene taluda normide puudumist ehk anoomiat. Teatud sotsiaalses situatsioonis käitub inimene nii nagu situatsioon nõuab, mitte lähtuvalt oma isikuomadustest. Anoomia kultuurisüsteemi ühtuse lagunemine kindlati sotsiaalsete normide kadumise tõttu (lahutused, kuritegevuse tõus jne). Hälbivust tingib anoomia ehk normitus. Iseloomulik kiirete ühiskondlike muutuste ajastutele. Nõrgeneb indiviidil põhinev moraalne regulatsioon, tekib morralne tühjus, ühiskonnast võõrandumine. . R. Merton : normide konflikt olukord, kus ühiskonna poolt väärtustatud eesmärgid pole saavutatavad üldtunnustatud vahenditega .Merton pakkus välja viis meetodit kuidas selle lõhega kohanduda. Komformism sobib nii eesmärkide kui vahenditega. Innovaator otsib uusi illegalseid meetodeid rikkuse saavutamiseks. Ritualist mugavdub ja võtab eesmärkide saavutamatust kui paratamatust
1. Ülevaade psühholoogia põhimõistetest 1.1 psüühika ja käitumine Psühholoogia on õpetus hingeelu (vaimuelu) nähtustest ja käitumisest. Psyche + logos psühholoogia (hing)+(õpetus)(hingeteadus) Subjektiivselt ilmneb psüühika vaimsetest elamustest ja kogemustest (tunnetuses aistingute, tajude, tähelepanu, kujutluste, mõtete, meenutuste, emotsioonide jmt vormis) subjektiivse külje kvaliteeti saab kogeda enesevaatluse ehk introspektsiooni kaudu subjektiivsus on individuaalne; avaneb ainult esimese isiku perspektiivist Objektiivselt väljendub psüühika käitumises ning füsioloogilistest ilmingutes (objektiivselt mõõdetavad ja subjektiivsega kaasnevad ajuprotsessid, kehalised füsioloogilised protsessis, tegevus, kõne, miimika, aga ka tegevuse resultaadid füüsilises ja sotsiaalses maailmas) Inimese psüühikat juhib ja kontrollib sotsiaalne normatiivne baas (bioloogilised...
Võrdlus seljaajuga - seljaajukaal moodustab peaaju kaalust inimesel 2%, inimahvidel 6%, ülejäänud imetajail aga 23-47% PIKLIKAJU – MYELENCEPHALON (MEDULLA OBLONGATA) - piklikaju ehk järelaju ehk ajusibul - seljaaju vahetu jätk ja modifikatsioon - kujult meenutab tüvikoonust, mille pikkus on 2.5-3 cm - kaal 6-7 g - piklikaju kaudu teostuvad mitmed kaitserefleksid – köhimine, aevastamine - südamesoonte refleksid – vererõhu regulatsioon - siin asub automaatselt töötav hingamiskeskus Välisreljeef - jätkuvad samad vaod, närvijuured ja väädid, mis esinevad seljaajulgi Vaod - fissura mediana ventralis (A1) - sulcus medianus dorsalis (B2) - sulcus intermedius dorsalis (B3) - sulcus dorsolateralis (B4) - sulcus ventrolateralis (A5) Närvijuured - dorsaaljuured kuuluvad IX, X või XI kraniaalnärvile - ventraaljuured kuuluvad XII kraniaalnärvile Väädid
( arupärimine ), ametisse nimetamine. Tagada see, et ükski võimuharu ei hakkaks teise üle liiga palju domineerima nt: riigikogu tasakaalustab valitsust sellega, et nimetab valitsuse ametisse ja tagandab, umbusaldust avaldada. Seevastu valitsusel on mehhanism, et tasakaalustada riigikogu seeläbi, et presidendile teha ettepanek, et laiali saata riigikogu. 4. Mis vahe on põhiseadusel kui institutsioonil ja põhiseadusel kui regulatsioonil? PS KUI REGULATSIOON:(6) põhiline, ülimuslik seadus formuleerivad juristid - korrektne juriidiline dokument võimalikult vähe interpretatsioone - annab konkreetsed juhised tegutsemiseks detailne - püüab näha ette kõiki võimalike olukordi palju muudatusi legitiimseks teeb ratsionaalne lähenemine ühiskonna probleemidele PS KUI INSTITUTSIOON: (5) 1
Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüüsika - sensoorseid protsesse uuriv psühholoogiateaduse haru, mille põhiprobleemideks on vastavuste leidmine ühelt poolt füüsiliste stiimulite omaduste, ja teiselt poolt vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ning kvaliteedi vahel. Psühhofüsioloogia uurib milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad, psühhofüüsika, aga otsib vastavust füüsiliste stiimuli omaduste ja vastava kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vael. (Psühhofüsioloogia uurib seda, milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad, alates retseptorite ärritusest ja tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni.) 2. Kirjelda Fechneri ja Weberi seaduseid ...
(Maaeluministeerium, 2015) 4.3. Geneetiliselt muundatud toiduainete märgistamine Märgistamise nõuded kehtivad EL määruse 1830/2003 näol alates 2004.a. 16. aprillist. Märgistamise põhinõudeks on kohustus märgistada GMO tootena kõik tooted, mis sisaldavad või on toodetud EL-s heaks kiidetud GMOst, välja arvatud juhul, kui toode sisaldab GMO-sid alla 0,9% ning GMOde esinemine tootes on juhuslik või tehniliselt vältimatu. (Eesti Keskkonnaühenduste Koda) Selline regulatsioon ei tähenda, nagu oleks kõigis mitte-GMO toodetes GMO-sisalduse lubatud maksimummäär 0,9%. Juhul, kui ettevõtja väidab, et tema toode sisaldab küll GMOd, ent seda ei tule märgistada, peaks ta tõestama, et GMO-sisaldus tootes on tõesti juhuslik, st ettekavatsemata, või tehniliselt vältimatu. Kõigil muudel juhtudel (st kui toode sisaldab GMOsid küll alla 0,9%, ent selline GMO-sisaldus on ettekavatsetud ja seda oleks võimalik
Süsteemi omadused ja tunnused: Mitteamorfsus – temas võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus – süsteem on eraldatud teistest süsteemidest. süsteemi mõiste põhineb elemendi ja suhte mõistetel. Sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid, mis on omavahel suhetes. Ka sotsiaalne regulatsioon toimib autonoomselt, seeläbi on eristatav. Hierarhilisus – element kui süsteemi terviklik osa ja iseseisev madalam süsteem. Struktuur rajaneb süsteemi moodustavatel elementidel. Sotsiaalse regulatsiooni struktuur baseerub sotsiaalsetel nromidel. Liigendatus – mida rohkem elemente, seda liigendatum Isereguleeruvus – reageerivad keskkonnatingimustele, seeläbi saavutavad optimaalsele lähedase hierarhilise struktuuri.
Jällegi pole Eestis kasutatud. Nt kehtestab väga kõrge määra, millest alla poole ei tohi laenu anda ning inimesed ei ole enam nii kõrge intressimääraga nõus laenama 9 Raha mõõtmine: Ringluses oleva raha hulga mõõtmine on oluline, et määrata keskpanga poolset rahapakkumist (ehk rahapakkumise mahtu). Kuni 1970. aastateni oli raha pakkumise regulatsioon keskpankade prioriteet. Rahapakkumise poliitika toimis selliselt, et keskpank teatas mingi perioodi ette, kui palju sel perioodil raha pakutakse ehk teatati raha pakkumise eesmärk. Selline rahapoliitika lähtus monetaristlikust rahateooriast, mis väidab, et läbi raha pakkumise saab keskpank otseselt mõjutada inflatsiooni taset. Probleemiks kujuneb edaspidi see, kuidas on kõige õigem raha pakkumist mõõta, sest kuna oli tekkinud alternatiivrahasid ja ka muid väärtusi, tuli
elust enesest jpm. 1. KARISTUSÕIGUSE ÜLESANDED JA PÕHIMÕTTED Üldises õigussüsteemis on karistusõiguse üleanne määrata karistus tegude eest, mis on seadusevastased. Karistusõigus peab kaistma isiku kui õigussubjekti hüvesi, tegema kindlaks, et ei piirataks isikuvabadusi. Karistusseadus kaitseb samamoodi ka riiki ning see peab aitama kaasa riigi ja isiku vaheliste kokkulepete leidmisele. Karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel lähtuti sellest, et regulatsioon peaks olema riigi seisukohalt võimalikult mõjus ning kasutoov. Karistusõigus määrab, mis on süütegu ning millised on nende eest kohaldatavad karistused. Karistusõigusega on paika pandud millised on õiguslikud alused kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuses ning määrab nende põhiprintsiibid. See on vajalik, et kaitsa isikut rünnete eest, mis ei ole õiguse ning kehtiva seadusega kooskõlas. Karistusõigust rakendades ei tohi sekkuda liigselt isiku eraellu.
Emotsioone võib kirjeldada üldise modaalsuse alusel (positiivsed, negatiivsed) või üksikute kategooriate kaudu (rõõm, kurbus, viha , üllatus) Emotsionaalse käitumise osad. Sündmus Sündmuse kodeerimine · Alandus, solvang,oht meelelahutus, Hinnang · Vastavalt sellele, millist mõju sündmus avaldab inimese heaolule Füsioloogiline reaktsioon Tegutsemisvalmidus Emotsiooni väline avaldumine: Näoväljendused, miimika, zestid Regulatsioon (avaldumist pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult) · Kultuurinormid 35. Millised on põhiemotsioonid Ekmani järgi? Hirm, kurbus, rõõm, viha, vastikus ja üllatus. Hiljem on lisandunud ka seitsmes emotsioon põlgus 36. Mis on emotsioonide otstarve? Emotsioonid on seotud muutustega inimeste tegutsemisvalmiduses. Erinevad emotsioonid sisaldavad erinevaid käitumistendentse: lähenemine, endassetõmbumine, abi otsimine, abi palumine või vaenulik käitumine
tellimuse andja soo- vile Turg Valdavalt Valdavalt Valdavalt rahvus- lokaalne siseriiklik vaheline ja siseriiklik Seadusandlik Vähene Oluline Reeglina range ja regulatsioon spetsiifiline Milles seisnevad hulgi- ja jaekaubanduse põhierinevused? Milliste tunnuste alusel erineb teistest vahenduskaubandus? Teiseks, kaubanduse liigendus tegevuspiirkonna, riigipiiri, turu paiknemise järgi sise- ja väliskaubanduseks. Seda liigendust on samuti täpsustatud, eristades: lokaalset, regionaalset, siseriik- likku ja rahvusvahelist kaubandust.
kepikujulised struktuurid ja sisaldavad geene. Iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist. 2. Telomeer, tsentromeer Telomeer on DNA ahela piirkond, mis asub kromosoomi otstes. Telomeeri ülesandeks on kaitsta kromosoomi otsi kahjustuse eest. Iga jagunemise käigus väheneb DNA ahela pikkus kromosoomi otstest just telomeeride piirkonnast, see on hea selleks, et kahjustada ei saaks olulised geenid. Teiseks telomeeri ülesandeks on rakujagunemiste regulatsioon. Nimelt on rakk jagunemisvõimeline kuni telomeeride kriitilise pikkuseni ning selle pikkuseni jõudes lõpetab rakk jagunemise. Telomeeridega on arvatavasti seotud nn. "kellamehhanism", mis takistab kõrgemate organismide normaalsete rakkude piiramatut jagunemist. Iga jagunemistsükliga jäävad telomeerid järjest lühemaks ning teatud kriitilisest piirist alates raku jagunemine seiskub. Need rakud, mis peavad aga organismis kogu aeg paljunema (näit
Geenide järjestuse muutumine- inversioon Genoommmutatsioonid- muutub homoloogiliste kromosoomide arv Nt kui tavaliselt inimesel on 46 kromosoomi, siis võib olla ka 47 ( 21.kromosoomis 3 tükki) Väike kasv, mongoliide nägu, vaimne alaareng Kombinatiivne muutlikkus- vanematelt pärit geneetilise materjali ümberpaigutumine sugurakkude valmimisel ja viljastumisel Modifikatsiooniline muutlikkus- tunnuse varieerumine keskkonnast, sugulisel teel ei pärandu INIMESE TALITLUSE REGULATSIOON Homöoastaas- organismi sisekeskkonna püsiv tasakaal Riik - loomad Hõimkond - selgroogsed Klass - imetajad Selts - primaadid Sugukond - inimlased Perekond - inimene Liik - pärisinimene Inimesele iseloomulikud tunnused: 1. Väga suur ajumaht 1400 ml 2. Püstine kehahoiak kehaehitus 3. Väga aeglane areng neoteenia 4. Mitmekesine toit, selle töötlemine 5. Märgisüsteemid: kõne ja kirjaoskus 6
kord ja pädevus. · riigieelarve ja kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamise kord ja sellega setoud aruandlus, · riiklike ja kohalike maksude sätestamise ja kehtestamise alused ning põhiseaduslikud nõuded ja maksude sissenõudmie menetlus; · riigivara valitsemise korraldus, riigi osalemine ettevõtluses; Finantsõiguse alla ei kuulu eraõiguslike isikute omavaheliste tehingute regulatsioon (kommertspangandus, kindlustus, väärtpaberiturureguatsioon ning finantsarvestus. Finantsõiguse seotused teiste õigusharudega: · riigiõigus - põhiõigused, sh PS § 113 maksupõhiõigus, rahandusasutuste pädevus · haldusõigus - finantsõigus on käsitletav haldusõiguse eriosana · haldusmenetlus - hõlmab ka maksude ja avalik-õiguslike tasude sätestamist ja kehtestamist ning menetlemist · äriõigus- reguleerib raamatupidamisarvestust, RPS ja RTJ
koostisse. Liigne kolesterool põhjustab veresoonte lupjumist (ateroskleroosi) –> verevool on veresoontes raskendatud -> kõrge vererõhk -> infarkt. Kolesteroolist toodetakse steroidhormoone. * Hormoonid – moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. Neid toodetakse neerupealistes (säsis – adrenaliin - ja koores –anaboolsed steroidid ). Reguleerivad ja koordineerivad mitme elundkonna talitlusi – humoraalne regulatsioon. Mõju pole lokaalne, vaid üldine. Testosterooni retseptoreid rohkem kõhu piirkonnas(kuna meestel testosterooni rohkem, siis ka rasva salvestatase rohkem kõhu ümber); östrogeeni retseptoreid reie, tuhara ümber. Ümber kõhu 2 sorti rasva –üks lihaste peal, vahel ja teine lihaste all, seedetrakti ümber(ohtlik, kui on palju, sest soodustab veresoonte seintes rasvade ladustamist) – lihtsam lahti saada kõhu
olla tarbijatöövõtulepinguks VÕS § 635 lg 4 mõttes Eelarve ületamine 13.12.20 3-2-1- VÕS § 639 lg 1 järgi võib töövõtulepinguga kokku leppida töö 06 129-06 eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Kui eelarve on siduv, siis tuleb eelarve suurenemine eraldi kokku leppida. 05.11.20 3-2-1- Kuna VÕS §-s 639 sätestatud regulatsioon ei ole 08 79-08 imperatiivne, siis võivad pooled lepinguga põhimõtteliselt kokku leppida teisiti, näiteks lepingu hinna muutmise õiguses juba ette juhuks, kui töö maht suureneb. Asjaolust, et eelarvet ületati oluliselt, ei saa järeldada eelarve ületamise ettenähtamatust. VÕS § 639 lg 2 teise lause järgi peab töövõtja eelarve olulisest
ensüümide mõisted. 4. Koensüümid mõiste, roll ensüümireaktsioonides ja seos vitamiinidega. Koensüümide komponentideks on vesilahustuvad vitamiinid (v.a C VITAMIIN) Koensüümid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid (mittevalguline osa), mis koos ensüümide valguosaga (apoensüümidega) osalevad ensüümi katalüüsis (aktiivtsentris) moodustades toimivaid ensüüme. Tänu koensüümidele saab moodustuda toimiv ensüüm. VII. KATALÜÜSI REGULATSIOON. (Õpik lk 88-93,115-127) 1. Ensüümide spetsiifilisus milles avaldub ja millele baseerub. Absoluutne spetsiifilisus toime avaldub vaid ühele substraadile (ureaas katalüüsib vaid karbamiidi hüdrolüüsi reaktsiooni). Stereospetsiifilisus võime toimida ainult teatavale stereoisomeerile (glükoosi metaboliseerivad ensüümid toimivad vaid D-glükoosile). Sidemespetsiifilisus võime toimida teatavale kovalentsele sidemele.
Pärimise liigid: 3. seadusjärgne pärimine mõista seaduse sellist ülesehitust. Praktikas toimub reeglina seadusjärgne pärimine, sest enamus inimesi ei jäta endast maha pärimisõiguslikku käsutust. Seadusandja osutab seadusjärgse pärimise puhul sellele, millist lahendust ta üldjuhul sobivaks peaks. Lihtsam regulatsioon on antud enne 1. pärimislepingu- ja 2. testamendijärgne, keerulisemat. Seega võib iga teo- ja otsusevõimeline isik ise vastavalt oma soovile oma eluajal korraldada oma vara Erandi sellest jõu astendusest moodustab sundosa pärimine, mis kitsendab testaatori tahtevabadust. pärimist
käsunduslepingu kohta sätestatu, VÕS üldosa ja TsÜS. Tööõigus tuleb kohaldamisele läbiproovitud põhimõtete alusel ning kooskõlas eraõiguse sätetega, võimaldades kasutada otseselt reguleerimata ja ettenägematute olukordade lahendamiseks analoogiat teistest sarnaste põhimõtetega valdkondadest. 1.2. Turvalise paindlikkus kontseptsioon ja selle mõju töösuhete reguleerimisele Turvalise paindlikkuse kontseptsioon. See tähendab, et töösuhete regulatsioon peab võimaldama osapooltel kujundada töösuhe, mis arvestaks parimal võimalikul viisil lepingupoolte vajaduste ja huvidega. Kuid paindlikkusega samavõrra tähtsaks tuleb lugeda ka turvalisust seda mitte ainult töötaja vaid ka tööandja jaoks (nt soovib tööandja tunda end turvaliselt, kui ta usaldab töötajale informatsiooni, mille sattumine konkurentide kätte kahjustaks ettevõtte huve; töötaja jaoks, kes peab kindlal ajal lapsed
4) seda kontrollib riik - formaalse kontrolliga seotud; 5) on seotud õigusteadvusega ja -kultuuriga Vorme eristavad tunnused: · Erinev sotsiaalne tähendus (1. kindlustab sotsiaalset korda, solidaarsust, integratsiooni; 2. segab ühiskondlikke suhete süsteemi); · Erinev juriidiline iseloom; (õiguspärasust lubavad ja kohustavad normid; õigusvastasust keelavad normid); · Erinev riiklik regulatsioon ja sots. kontroll: (positiivsed - riik tunnustab neid isikuid, kes ei ole korda rikkunud; negatiivsed sanktsioonid - karistatakse) ÜHISKOND JA ISIKSUS Sotsiaalsed normid ja õiguslik käitumine jne Sotsiaalsed rollid ja positsioonid Igaüks meist on kindlal sotsiaalsel positsioonil: 1. Erialane positsioon töökoht 2. Perekondlik positsioon õde, vend 3. Ühiskondlik-poliitiline positsioon
(samas on hind selles et väheneb teiste riikide silmis usaldusväärsus, nt USA ei oodanud Iraaki rünnates ÜRO luba) Rahusvahelisi suhteid ei iseloomusta mitte õigus, vaid pigem anarhia. Tegelikkuses riigid siiski nii ei käitu. Normid, millest lähtutakse, on pigem moraalinormid. Seega rahvusvaheline õigus on pigem moraalinormide instituut. Rahvusvahelise õiguse klassikalisel ajastul (20.sajandi alguses ) RV õiguse prestiiz kannatas selle läbi, et ükski õiguslik regulatsioon ei suutnud ära hoida I ega II maailmasõda. I maailmasõja alguses tahtis Saksamaa minna Prantsusmaa vastu. Selleks mindi kaarega läbi Belgia, kuna Prantsuse-Saksa piiril kaitseliin. Enne oli sõlmitud Belgia neutraliteedileping, millega seda riiki ei oleks tohtinud kaasata sellesse sõtta. Hiljem Saksa diplomaadid väitsid, et neutraliteedileping on vaid paberilipakas (toetas Hobbsi ja Austini võimuteooriat). H.L.A. Hart ,,Concept of Law" Kas rahvõ on õigus
Hulgiväärarengud. Trisoomia 13- Patau sündroom- 1/5000 elusünnile. Kõige sagedasem aborti esile kutsuv väärareng. Kui sünnivad, siis elavad kusagil kuuenda elukuuni. PERINATAALNE ARENG- 22. Rasedusnädalat kuni seitsmenda elupäevani. Esmased ülesanded sünnijärgsed: · Toitumise muutus- suukaudne, toiduks rinnapiim · Hingamise muutus- kopsud peavad hakkama toime tulema · Seedeeritus- seedesüsteem peab hakkama tööle (areneb alles kolmandaks elukuuks) · Temperatuuri regulatsioon · Erinevused stimulatsioonis- valgus, õhk, puudutused Wolff (1959, 1966) eristas 6 vastsündinu (käitumist) seisundit: Sügav uni, kerge uni, unisusseisund, passiivne ärkvelolek, aktiivne ärkvelolek, nutmine. Eneseregulatsiooni saavutamine- kõige olulisem ülesanne. Temperamendi aspektid, milles beebid erinevad üksteisest: · Emotsionaalsus- kui kergelt on võimalik vastsündinud mingi stiimuliga ergutada emotsionaalsele väljendusele ja kui tugev see väljendus on.
kohustusi nagu näiteks tasu lubamine, asja ettenäitamine, alusetu rikastumine ja kahju õigusvastane tekitamine. 3. Asjaõigusseadus (AÕS), milles on sätestatud kinnistusraamatu pidamine ja õiguslik tähendus, valduse, omandi ja piiratud asjaõiguste õiguslik regulatsioon. 4. Perekonnaseadus (PKS), milles reguleeritakse abielu, perekonnaliikmete omavahelisi õigussuhteid ning eeskostet ja muid küsimusi. 5. Pärimisseadus (PärS), millega reguleeritakse pärimist seaduse järgi, testamendi järgi, pärimislepingu järgi ning kaaspärijate vahelises suhtes. Tsiviilõiguse allikaks on ka õiguslikku tähendust omav tava. See tekib teatud käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks
vaimuhaige või laps). Arvan siiski, et ülereguleerimise oht ei ole kuigi suur, kui arvestada ülalnimetatud põhimõtet, et VPS mitte ei täienda karistussüsteemi, vaid loob karistuste asemele isikut toetavad ja abistavad alternatiivsed mittekaristuslikud koolituslikud mõjutusvahendid. Meil praegu vohava ülekriminaliseerimise taltsutamiseks oleks selline seadusandlik areng igati tervitatav. Põhimõtteliselt on võimalik VPS regulatsioon ilmselt kahes variandis. Esiteks, luua see süsteem karistusõigusliku süsteemi kõrvale, eeldades seega kahe süsteemi paralleelset toimimist. Teine variant, millest lähtutakse ka käesolevas õiendis, on VPS integreerimine kehtivasse karistusõigussüsteemi. Riigikogu menetluses olnud eelnõud 30 SE I (23.03.1999) ja 155 SE I (6.08.1999) üritasid kehtestada VPS LiiklS täiendamisega, andes ühes nähes ühes variandis ette VPS
kindlus ja ettenähtavus. Heade kommete instituut tsiviilõiguses on seotud õiguse sotsiaalse aspektiga. Moraali- ja eetikanormid. Tsiviilõiguse allikad Tsiviilõiguse allikaks on valdavalt seadused, olulisemad neist on: 1. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Selles sätestatakse tsiviilõiguse üldpõhimõtted ja olulisemad instituudid. 2. Asjaõigusseadus. Selles on toodud asjaõigused, kinnistusraamatu pidamine ja õiguslik regulatsioon, valduse ja omandi ning piiratud asjaõiguste õiguslik regulatsioon. 3. Võlaõigusseadus. Reguleerib võlasuhete tekkimise aluseid, lepingulisi võlasuhteid ja lepinguväliseid kohustusi nagu tasu lubamine, asja ettenäitamine jne. 4. Perekonnaseadus. Selles reguleeritakse abielu, perekonnaliikmete vahelisi õigussuhteid, lapsendamist, eestkostet ja hooldust. 5. Pärimisseadus
1) Südames (seroosne vedelik) 2) Ajus (ajukelme vahelised ruumid) 3) kopsukelmeõõs 4) liigeseõõned (neil endil antibakteriaalne toime) 32 KONTROLLTÖÖ nr. 7 133) Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus REGULATSIOONIMEHHANISMID / NEURAALNE REGULATSIOON HUMORAALNE REGULATSIOON / närviregulatsioon hormooniregulatsioon / mõjustaja: NÄRVIIMPULSS (teostab närvisüsteem) mõjustaja: VERE KEEMILINE koostis / toime: kiire, kiirelt mööduv toime: aeglane, püsiv 134) Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste
5. Nõudluse killustatus(tooe ja teenuse valiku laienemine, niššide teke) 6. Tarbija informeeritum, vähenev brändilojaalsus. 7. Tarneahela keerukuse kasv, spetsialiseerumise süvenemine. 8. Traditsioonilse masstootmise vähenemine. 9. UUS! Järjest enam minnakse üle e-kaubanduse peale ja seda aktsepteeritakse aina enam. Ehk IKT areng ja mõju B2B kui ka B2C turgudele. 10. Keskkonnamõjude tähtsustumine ja sellest lähtuva regulatsioon. 11. Tulevik – 3D printimine?! Mitmetahulisus: Logistikat võib vaadelda mitmest aspektist: erinevate kauba liikumisega seotud tegevuste kogum ettevõttes (ladustamine, pakkimine jne), kaubavoog läbi ettevõtete, majandusharu, juhtimisfunktsioon, konkurentsieelis/mõtteviis, teadus, üks äritegevuse kompetentse. Interdistsiplinaarsus: Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades:
Hulgiväärarengud. Trisoomia 13- Patau sündroom- 1/5000 elusünnile. Kõige sagedasem aborti esile kutsuv väärareng. Kui sünnivad, siis elavad kusagil kuuenda elukuuni. Perinataalne areng - 22. rasedusnädalast (sünnist) seitsmenda elupäevani Esmased ülesanded sünnijärgselt: Toitumise muutus- suukaudne, toiduks rinnapiim Hingamise muutus- kopsud peavad hakkama toime tulema Seedeeritus- seedesüsteem peab hakkama tööle (küpseb alles kolmandaks elukuuks) Temperatuuri regulatsioon vajalik rasvkiht Erinevused stimulatsioonis- valgus, õhk, puudutused aitavad välja töötada, mis on vajalik hakkamasaamiseks Neuroloogiline areng: Vastsündinu aju on ~300g Esimese eluaasta lõpuks on aju ~900g toimuvad närviteede ühendused ja tekivad uued närvijätked Täiskasvanu aju kaalub ~1300g Aju areng ja kiindumussuhe - ülesandeks emotsioonide regulatsioon ja see toetab ellujäämist Vastsündinu meeleline tundlikkus:
Tüüptingimused 3-2-1-45-07 ainuüksi see kes valmistas lepingu ette, ei tähenda et see oli tüüptingimus Nt reisikindlustusleping, telefonioperaatori leping Küsimused kaasuse lahendamisel: 1) Kas tegemist on tüüptingimustega? 2) Kas tüüptingimused on saanud lepingu osaks? 3) Tüüptingimuste sisu: ega tüüptingimused pole ebamõistlikult kahjustavad? Tüüptingimustega luuakse ühtsed ja detailsed regulatsioonid eelkõige selliste lepingute jaoks, mille kohta seaduse regulatsioon kas puudub üldse või on väga üldine. Tüüptingimuste kasutamise seaduses reguleerimise eesmräk ongi ühitada ja tasakaalustada tingimuste kasutaja ja teise poole huvisid. Tegemist on õiguskorra piiratud sekkumisega lepingupoolte privaatautonoomse kujunduse sisusse. Tüüptingimus VÕS § 35 lg 1 - ei ole eraldi läbi räägitud, kuna 1) see on eelnevalt välja töötatud kasutamiseks tüüplepingutes 2)selleks on muu
Ajalooliselt on kujunenud töötaja kaitse õiguseks, tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Tööõigus kuulub eraõigusharusse. Töösuhe on tüüpiline siis, kui töötajal on üks töökoht, tähtajatu tööleping ja töötaja töötab täistööajaga. Mittetüüpiline kui töötajal on tähtajaline tööleping, osaline tööaeg, renditoo, kaugtöö, töö väljakutsel jne. Turvalise paindlikkuse konseptsioon tähendab, et töösuhete regulatsioon peab võimaldama osapooltel kujundada töösuhe, mis arvestaks parimal võimalikul viisil lepingupoolte vajaduste ja huvidega. Turvalise paindlikkuse elemendid: paindlik tööõigus, tänapäevane sotsiaalkindlustus süsteem, efektiivne aktiivne tööpoliitika ja efektiivne elukestva õppe süsteem. Paindlik tööõigus, mis sätestab tööandja ja töötaja õigused selgelt ja arusaadavalt,
kohtupraktikale), 3. haldusmenetlusõigus, 4. halduse tegevusvorme reguleeriv õigus, 5. haldustäitev õigus, 7 6. riigivastutus õigus, riigivara õigus ehk riigivara õigus (riigivara kohta on olemas ka oma seadus). Üldosas sisaldub: haldusõiguse põhiprintsiibid (HMS), halduskandjate/-organite regulatsioon (HMS), haldusmenetluse kord (HMS), avaliku teenistuse ja teenistujate õiguslik seisund (ATS), haldusvastutus, halduskontroll (AtSS, RVS) 2) Eriosa – liigitamine teatud ühiste tunnuste alusel. Reguleerivad üksikuid haldusõiguse valdkondi (teeseadus, lennundusõigus, politseiõigus, sotsiaalhoolekanne jne). Siia kuuluvad nn eriseadused, mille suhtes HMS on üldosa seaduseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
