# 1900 toimus bokserite ülestõus Hiinas. Hävitati lääne tsivilisatsiooni, välismaalasi. USA, Venemaa, Jaapan, Inglismaa, Saksamaa ühinesid Hiina ülestõusu mahasurumiseks. Ikkagi hoogustus kodanlik-demokraatlik liikumine. # 1911a kukutati ManZdu dünastia ja Hiinast sai vabariik. Maailmamajanduse areng: # suurenes toodetud kaupade ja teenuste hulk e sisemajanduse kogutoodang (SKT) 1 inimese kohta üle 2x # majanduses esikohal kaubandus, turusuhted, riiklik regulatsioon taandus. # Arenesid sadamad ja kaubandusfirmad. Tihenes raudteede võrk # Tööstus muutus rahvusvaheliseks, rahandusasutused, kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid. # Riigid muutusid üksteisest sõltuvad, arvati, et sõjad on võimatud. # 19 saj oli majanduse juhtiv riik inglismaa # 20 saj algul ka USA ja Saksamaa. Saksa kaubalaevastik maailmas II koht. # Teravnesid vastuolud Saksamaa ja Inglismaa, Prantsusmaa vahel. Saksamaa omas
niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi- kapitalistide e kodanike eraomandisse. Kapitalistliku tootmise kaks põhijoont: toota kasumit ja püsida konkurentsis. · Max Weber kapitalistliku tootmisviisi vaimsetest eeldustest; · Emile Durkheim solidaarsuse ja väärtusnormide rollist ÜKs; . Ühtviisi ohtlikud on nii inimsuhete üleliigne regulatsioon kui ka üleliigne autonoomia. 4. Nüüdisühiskonna,teadusühiskonna ja postindustriaalse ühiskonna tunnused - nimeta. NÜÜDIS: · tööstuslik kaubatootmine · demokraatia · liberalism · vabameelsus · vastastikune seotus TEADUS: · paindlikum ja vabam töökorraldus · oluline on loovus · oskus töötada meeskonnas · oskus rakendada oma teadmisi · ülemuse ja alluva roll pole rangelt määratud POSTIND:
tarbima. Lisaks saab pakendit ümbertöödelda, mis on keskkonna sõbralik. Arvame, et toote hind ja kvaliteet on tasakaalus, kuna siidril on suurepärane pirni maitse, küllaldane kogus ning võrreldes mitte alkohoolsete jookidega on hinnavahe väga marginaalne, seega on hind ja kvaliteet tasakaalus. 8) Alkohooli aktsiisi tõstmine tõstab ka meie toote hinda, mis vähendab toote tarbimist, samuti vahedaks seda ka riiklik regulatsioon, mis keelaks alkoholsete jookide reklaami. 6 2. MÄÄRATLEDA VALITUD TOOTE VÕI TOOTE TOOTJA OTSESED, ÜLDISED JA KAUDSED KONKURENDID Otseseks konkurentidks oon ettevõtted, kes toodavad tooteid samasuguste vajadustega tarbijateke, ehk alkoholi tootjad. Näiteks Saku õlletehas ja Liviko. Kaudseteks konkurentideks on pakkujad, kes pakuvad tarbijatele vormilt või funktsioonilt sarnaseid tooteid. Näiteks viin , õlle või siider
10. Diplomaatiline õigus 10.1. Mõiste ja regulatsioon Diplomaatiline õigus reguleerib rahvusvahelisel tasandil diplomaatilist suhtlemist. Diplomaatiline õigus kitsamas mõistes jagatakse kahte rühma: aktiivne- ja passiivne diplomaatiline õigus. Rahvusvahelist võimet lähetada diplomaatilisi esindajaid nimetatakse aktiivseks õiguseks ning rahvusvahelist võimet vastu võtta diplomaatilisi esindajaid nimetatakse passiivseks õiguseks. Diplomaatilisi esindajaid lähetada ja vastu võtta saavad riigid, Püha Tool, Malta Ordu ja mõned rahvusvahelised organisatsioonid. Diplomaatilist õigust ja välissuhtlemist reguleerivad riigisiselt põhiseadus, välissuhtlemisseadus ning välisteenistuse seadus (Rahvusvaheline õigus, 2010). 10.2. Diplomaatiliste suhete sisseseadmine ja lõpetamine Diplomaatiliste suhete sisseseadmine toimub mõlema riigi nõusolekul. Diplomaatiliste suhete sisseseadmine toimub memorandumi allakirjutamisega. ...
b) 1900. a – Saksamaal tegi esimese lennu Ferdinand Zeppelini õhulaev. c) 1903. a - Wrighti vendade lennuk püsis õhus 12 sek ja tuli tervena alla. d) 1895. a – jõudis eetrisse Guglielmo Marconi esimene raadiosaade ning 1901. a saatis ta raadiosignaali üle Atlandi. e) Informatsioon hakkas levima eetri kaudu. 6. Maailmamajanduse areng 20. saj algul Majanduse areng oli kiirem, samas aga ebaühtlasem kui kunagi varem. Turusuhted muutusid järjest tähtsamaks ja riiklik regulatsioon taandus, järjest olulisemale kohale maailmamajanduses tõusis kaubandus. Raudteede võrgu tihenemine muutis kaupade transportimise kiiremaks ja soodsamaks. Kõik see muutis riigid järjest rohkem üksteisest sõltuvaks. Rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid üksteisega, tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks. Majanduse ebaühtlane areng tekitas suurriikide vahel pingeid, mis viisid kriisideni. 7. Ühiskondlikud liikumised 20. saj alguses
3. Leia omavahel sobivad paarid ja lihenda numbrtd fiihtedega: 1) antikehad a) humoraalne funktsioon 2) hormoonid b) kaitsefunktsioon 5p. 3) lihaste valgud c) liikumisfunktsioon 4) ensiiiimid d) valgu kompleks nukleiinhappega 5) nukleoproteiinid e) biokeemiliste reaktsioonide kiiruse regulatsioon 4, Tdida liingad: onvalkude monomeerideks a) aminohapped monomeerideks 3p. b) nukleotiidid on biobolümeeride . monomeerideks polüsahhariidide c) monosahhariidide jtiiigid on ............ .... monomeerideks. 5. I(as ei vdi ja? Vale vdite pukul lisa dige.
des teiste loomarühmadega. Treeningu mõju südamele ja vereringele. Südamelihase ala- ja ülekoormuse tagajärjed, infarkti ja insuldi põhjused ja esmaabi, veresoonte lupjumise ära- hoidmine, liiga kõrge ja madala vererõhu põhjused ja tagajärjed. Hingamiselundkonna osade ülesanded gaasivahetuses. Sisse- ja väljahingatava õhu koostise võrdlus. Hapniku ülesanne rakkudes ja mitokondrite roll rakuhingamisel. Organismi hapniku- vajadust määravad tegurid ja hingamise regulatsioon. Treenigu mõju hingamiselundkonnale. Hingamiselundkonna levinumad haigused ja nende ennetamine. Seedeelundkonna osade ehituse ja ülesannete seos. Jäänukorganite päritolu seos teiste looma- dega. Toidu koostis ja organismi energiavajadust mõjutavad tegurid. Tervisliku toitumise põ- himõtted, üle- ja alakaalulisuse põhjused ja tagajärjed. Neerude üldine tööpõhimõte vere püsiva koostise tagamisel. Kopsude, naha ja soolestiku eri- tamisülesanne
omistada ja väljutada. Südame minutimaht on vere hulk, mida süda väljutab ühe minuti jooksul. Sõltub löögimahu suurusest, löögisagedusest, hapniku tarbimise vajadusest ja töö võimsusest. Minutimaht iseloomustab südame töövõimet ja organismi verega varustamise intensiivsust. Rahuolekus 5-6l ja kehalise töö ajal 25-35l. Organismis kokku 5l verd, mis peaaegu kõik läbib minuti jooksul südant. 9.Südametegevuse reflektoorne regulatsioon. Parasümpaatilised närvid, uitnärv – pidurdab südame talitlust; kutsuvad esile rahulikke lõõgastavaid kontraktsioone - bradükardia Sümpaatilised närvid – tugevdavad südame talitlust; põhjustavad kontraktsioonide sagenemist ja tugevnemist. 10.Südametegevuse humoraalne regulatsioon Toimub vere kaudu. Adrenaliin – kiirendab südame tegevust Türkosiin – kilpnäärmes; aeglustab südame tegevust K-ioonid – et süda lõõgastuks (banaan, mesi, rosinad); sarnane uitnärvile
h Peptoon – ensümaatilisel teel hüdrolüüsitud valk. Sissesoolamine – valgu lahustuvuse suurenemine nautraalsoola madalatel konts Väljasoolamine – valkude sadenemine kõrge soola konts lahuses Aminohappeline koostis tingib nende individuaalsuse, omavad aktiivalasid ligandite sidumiseks. Ühtlasi on nad inimkeha kõige arvukamad makromolekulid, nad on geneetilise info realiseerimisvahendid. Funktsioonid: ensümaatiline, regulatoorne – metabolismi regulatsioon valguliste hormoonide poolt, transpordifunktsioon – ainete trans biovedelike kaudu ja läbi biomembraanide, struktuurne, puhvrifunktsioon, kaitsefunktsioon, varufunktsioon, energiasubstraadi funktsioon. Koagulatsioon = sade + denaturatsioon + agragatsioon Denaturatsioon – valgu bioaktiivsuse kadumine kõrgemate struktuurtasemete hävimise tõttu. Faktoriteks soojusenergia, vibratsioon, ultraheli, keskkonna pH, ioniseeriv kiirgus.
j Inimkeha kõige arvukamad makromolekulid, geneetilise info realiseerimisvahendid. Peptoon ensümaatilisel teel hüdrolüüsitud valk. Sissesoolamine valgu lahustuvuse suurenemine nautraalsoola madalatel konts Väljasoolamine valkude sadenemine kõrge soola konts lahuses 1 Funktsioonid: ensümaatiline, regulatoorne metabolismi regulatsioon valguliste hormoonide poolt, transpordifunktsioon ainete trans biovedelike kaudu ja läbi biomembraanide, struktuurne, puhvrifunktsioon, kaitsefunktsioon, varufunktsioon, energiasubstraadi funktsioon. Koagulatsioon = sade + denaturatsioon + agregatsioon Denaturatsioon valgu bioaktiivsuse kadumine kõrgemate struktuurtasemete hävimise tõttu. Faktoriteks soojusenergia, vibratsioon, ultraheli, keskkonna pH, ioniseeriv kiirgus. 5. Valgu primaarstruktuur
tunnuse – albinismi – avaldumisele 8 põlvkonna jooksul. Kogu sugupuu lähtub kahest vanemast, kes emigreerusid Euroopast Ameerikasse. Albiinod on tähistatud kollaselt, terved mehed tumedalt ja terved naised helelillalt. Sugulasabielud on tähistatud kahe horisontaaljoonega vanemate vahel. 20. Geneetilise konsultatsiooni uued meetodid 5. PPT 1. Geeni aktiivsuse regulatsioon 1. Geneetiline regulatsioon Viirustel Prokarüootidel Eukarüootidel 2. Rekombinatsioon Krosiingover (homoloogiline rekombinatsioon) Transpositsioon (mittehomoloogiline rekombinatsioon) 2. Gripiviirused, tüübid 1. Gripp A alatüüp H1N1(inimese, ka seagripp) Hemaglutiniin H1 Neuraminidaas N1 2
aromaatsete AH (F, Y, W) tagant. Kasutades massi märkega ühte neist AH-st, saab kindla massnihkega peptiide.pSILAC. Pulss märkimisega SILAC. Rakkudele lisatakse erineva märkega aminohappeid (söötmevahetus). Jälgitakse kahe või enama märkega peptiidide suhet LQC/MS abil. Võimaldab analüüsida paljude valkude sünteesi kineetikat samades rakkudes. Näide: hiire fibroplastide kultuur – globaalne geeniekspressiooni regulatsioon. mRNA ja valkude eluead ning koopiaarvud. Aminoatsüül-tRNA süntetaasid Aminoatsüül-tRNA süntetaaside jaotus kahte klassi. aaRS-id jagatakse kahte klassi (I ja II) ja kummassegi klassi kuulub 10 liiget. Klassidesse jagamise aluseks on konseveerunud ah järjestused ja iseloomulikud struktuursed motiivid. Erinevused järjestustes annavad tulemuseks aktiivsaidi erineva 3D struktuuri ja erineva tRNA ja aaRS-i molekulide stereomeetrilise seondamise
.......................................................................................7 1.2.1. Aeroobne energiatootmine...........................................................................................8 1.2.2. Anaeroobne energiatootmine.......................................................................................8 1.3. Südame löögisageduse ehk pulsi jälgimine.........................................................................9 1.3.1. Pulsisageduse regulatsioon........................................................................................10 1.3.2. Pulsi mõõtmine treenituse hindamiseks....................................................................10 1.3.3. Pulsi mõõtmine väsimuse hindamiseks.....................................................................11 1.3.4. Pulsi mõõtmine koormusest taastumise hindamiseks................................................12 1.3.5
Lapsed 65 täiskasvanu 60 Veel on termoregulatoorne funktsioon: Keemiline termoregulatsioon: vee suur soojusmahtuvus (temp. tõstmiseks kulub palju energiat) võimaldab säilitada kehatemperatuuri. Vee hea soojusjuhtivus võimaldab kiiret rakusisese temperatuuri ühtlustumist. Füüsikaline termoregulatsioon: higi teke, eritumine ja aurustumine. Higi aurustumiseks naha pinnalt kulub 0,5-0,6 kcal/ml. Maksimaalne higieritus võib olla kuni 12 liitrit ööpäevas. pH regulatsioon Rakuväliste vedelike pH piirid pH piirid Sülg 5,5-8,0 Maomahl 1,2-2,7 (täiskasvanu) ( rinnalaps) 4,9-5,3 Uriin 4,8-8,0 Peensoole nõre 7,6-8,4 Veri 7,36-7,44 Rinnapiim 7,3-7,4 Sapp 7,4-8,5 6.4.2.Veetarve Mida noorem on organism, seda suurem on tema veetarve. Täiskasvanud inimene vajab vett keskmiselt ööpäevas 40ml/kg.
Meta 46 92 Ana 92 92 Telo 46 46 Tsütokinees 1. Kestaga rakud - kahe tulevase raku vahele tek vaheplaat, millele mõlemalt poolt ladestuvad rakukestad. 2. Loomarakkudel - rakumembraan keskosas nöördub sisse (tänu tsütoskeletile), membraaniosad kohtuvad ja 2 rakku eralduvad. Tavaliselt tsütoplasma rakustruktuurid jaotatakse võrdselt, ainsaks erandiks pungumine. Mitoosi bioloogiline regulatsioon. Põhjus - organism kontrollib rakkude jagunemist. Võtteid 3: 1. ööpäevase rütmiga regulatsioon - päevase aktiivsuse korral on mitooside maksimum öösel ja vastupidi. 2. neurohumoraalne - neuro -närvid; humoraalne - hormoonid. Teatud hormoonid kiirendavad, teatud aeglustavad mitoosi. 3. valkudega a) kasvufaktorid kiirendavad b) kaloonvalgud pidurdavad Mitoosi bioloogiline tähtsus 1. suureneb rakkude arv, organism kasvab 2
·Eetilised põhjused(Suhtumine loodusesseIga eluvorm on unikaalne ja väärib austust, sõltumata tema tähtsusest inimese jaoksOma tegevuses peab inimene arvestama sellisele äratundmisele rajaneva moraaliprintsiibiga)·Kultuurilised põhjused(Rekreatsioonivajadus·Esteetilised, kultuurilised vajadused)·Ökosüsteemide säilimine·Majanduslikud põhjusedTähtsus tervishoiuleTähtsus toitumiseleTähtsus tööstusele. Ökosüsteemi teenused·Atmosfääri gaasilise koostise regulatsioon -inimene mõjutab seda ise vähe ja kui, siis halvasti·Atmosfääri niiskusreziimi regulatsioon -looduslikud kooslused puhvertavad ökoloogilisi tsükleid·Veekogude kallaste kindlustamine·Viljakate muldade tekitamine ja säilitamine·Jäätmete ümbertöötamine·Kahjurluse kontroll -putukkahjurid süüakse ära, pestitsiidide mõju tühine·Otsene toidu produktsioon, sellega seotud tolmeldamine·Geneetilise raamatukogu hoidmine, kust võib leida liike, mis inimesele tähtsaks võivad osutuda
Areng uuete tunnuste, omaduste omamine VAEMOONE JA TÄISMOONE putukatel moondega areng Otsene areng silmaga nähtav, järglased sarnased Moondega areng ei sarnane vanematega (kanad, konnad) Vaemoone Muna vastnevalmik (nt prussakas, putukas) Täismoone MunavastneNUKKvalmik (nt liblikas) 5. HOMÖOSTAAS organismi stabiilne sisekeskkond 2 regulatsiooni mehhanismi: Humoraalne hormoonide vahendusel toimuv organismi talitluste regulatsioon Neuraalne Närvisüsteemi vahendusel toimuv organismi talitluste regulatsioon 6. Pärilikkus 7. Kõrge organiseerituse tase 8. Biomolekulide olemasolu (valgud, lipiidid) 9. Reageerimine keskkonna õrritajatele BIOLOOGIA 2010 ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED 1. Molekul (kõige madalama molekulaarmassiga ja lihtsam) organellid TÄRKLISEL MITOKONDER 2. Rakk Kude (TUGIKOE RAKK)
Uriin koguneb kusepõide neerudest. Uriin tekib säsis ja kooroollusses koguneb väiksete torukeste kaudu neeruvaagnasse, algab kusejuha, mille kaudu lõplikult valmis uriin põide. Neerude ülesanded: 1) vee ja mineraalide omavahelise suhte normaliseerimine 2) Osm. rõhu regulatsioon 3) Üleliigse vee väljutamine 4) Üleliigsete mineraalainete väljutamine 5) Jääkainete eemaldamine nt urea (ehk kuseaine) 6) Mõningate ravimite eemaldamine, on ravimeid mida maks ei suuda lõhustada, nt uinutid. Osa vereplasmas olevaid aineid imenduvad tagasi, jääb verre siis , kui glükoosi liiga palju. URIINI TEKE Uriini teke toimub nefroni kaudu neeru
A.Vahtramäe 2011 1 Südame ja vereringe füsioloogia · Südame ehitus - Süda on neljakambriline ja on jaotatud vaheseinaga kaheks pooleks paremaks ja vasakuks. Kodasid lahutavad vatsakestest hõlmased klapid. Need kinnituvad kõõluskeelikute abil vatsakeste sisekihi (endokardi) külge. Atrioventrikulaarklapid avanevad vaid ühtepidi kodadelt vatsakeste suunas. Kui klapid verd tagasi lasevad, on tegemist patoloogilise seisundi klapipuudulikkusega. - Vasaku koja ja vatsakese vahel on kahehõlmaline e. bikuspidaal- e. mitraalklapp - Parema koja ja vatsakese vahel on kolmehõlmane e. trikuspidaalklapp - Vasaku vatsakese ja aordi vahel ning parema vatsakese ja kopsuarteri tüve vahel paiknevad poolkuuklapid. Ka need avanevad ühes suunas. Nii tagatakse vere ühesuunaline liikumine. Parema ja vasaku vatsakese mus...
TÕENE (Termoregulatiivsest seisukohast on inimene sooja kliimaga kohastunud loom) 7.Immuunsüsteem kaitseb meid paljude haiguste eest. VÄÄR- Immuunsüsteem kaitseb meid paljude patogeenide eest. 8.Inimese organism talub alajahtumist paremini kui ülekuumenemist. TÕENE 9.Vahetult enne rasket pingutust on kasulik süüa palju valgurikast toitu. VÄÄR- Lihtsalt enne rasket pingutust on kasulik süüa palju süsivesikuterikast toitu. 18. Kuidas toimub inimesel hingamise regulatsioon? Hingamise regulatsioon toimub neurohumoraalsel teel, seda reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, mis koosneb sisse- ja väljahingamisekeskusest, kust lähevad impulsid seljaaju närvirakkudele, mis innerveerivad hingamislihaseid. 19.Selgita homöostaasi bioloogilist mõistet. Homoöstaas on elusorganismide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu, vältida eluohtlikke kõrvalekaldeid ning kohaneda ümbritsevate tingimustega
Närvisüsteem Systema nervosum Kehaprotsesside regulatsioon: A. Neuraalne – närvisüsteemist tulevate impulsside abil; B. Humoraalne – (humor – vedelik) – vedelike (veri, lümf, koevedelik, jne.) kaudu levivate bioaktiivsete ainete abil. NB! Selline eristamine on kunstlik – mõlemad regulatsiooniviisid töötavad samaaegselt – keha protsesse juhitakse neurohumoraalselt! - kiirete (eriti väljapoole suunatud) reaktsioonide puhul on esiplaanil neuraalne regulatsioon, aeglaste (eriti sisekeskkonna) reaktsioonide puhul oluline humoraalne. Närvisüsteemi jaotus: 1.Asukoha järgi: a)Kesk- e. tsentraal-NS – peaaju ja seljaaju. b)Piirde- e. perifeerne NS – närvid ja ganglionid. 2. Funktsiooni (juhtimisala) järgi: a)Somaatiline e. animaalne NS – liikumis- ja meeleelundid (“välisministeerium”) b)Vistseraalne e. vegetatiivne e. autonoomne NS – siseelundid (“siseministeerium”) b1) Sümpaatiline osa – töö, energia kulutamine
aktsioonipotentsiaal, mis levib suure kiirgusega piki närvikude See ongi närviimpulss. Naatriumi kanalid sulguvad kohe kiiresti, avanevad K-kanalid ja rakusisemus muutub jälle negatiivselt laetuks. 8. KUS ON SÜNAPSID? Sünapsid on põiekestes mediaatorid (nt atsetüülkoliin) 9. MEDIAATORID Atsetüülkoliin lihaste ja seedeekstrakti regulatsioon Dopamiin, serotiin rohkesti kesknärvisüsteemis, mõjutavad und, meeleolu, tähelepanuja õppimisvõimet. Mediaatorite sünteesihäired põhjustavad mitmeid haigusi (Parkinsoni tõbi) Valuvaigistite (morfiini) mõju seisneb selles, et nad asuvad mediaatori asemel ja impulss ei saa edasi kanduda. 10. Parkinsoni tõbi Kirjeldas esamalt K.Parkinson Tunnuseks käte värisemine Lisandub keha värin
Inimesel isasorganismil võrdne jagunemine, emasorganismil ebavõrdne (polotsüüdid). Samuti teised loomad. Õistaimed sama põhimõte. Viljastamine: Munarakust võetakse kõik, spermatozoidist vaid tuum (muu hävineb) NB! Mitokonder emajärgse pärimisega Organismide paljunemistsükkel DNA teabe hoidmine Replikatsioon DNADNA (teabe säilitamine=arhiiv) Transkriptsioon DNARNA (kirjaviisi muutmine) (teabest töökoopia tegemine milleks? Regulatsioon parem, ägeda töö käigus võib nuklehappe teave kahjustuda=kuluda) (RNA-elu) Puriinalused: A G pürimidiinalused: C T U C-G, T-A Geenis lisaks loetavale teabele: regulatoorne osa seostumisjärjestus (promootor) lahutusjärjestus (terminaator) mRNA rRNA tRNA 1 Üldbioloogia. 1.-2. väga tähtis!
● kloroplastid taimerakus ● kobarloode 3. KOE TASE- uuritakse kudesid Kude- sarnase ehituse ja talitusega rakud koos vaheainega. histoloogia- koeteadus 4.ORGANI E ELUNDI TASE Organi moodustavad koos talitlevad koed, nad täidavad ühist ülesannet. ● Taimede organid- juur, vars, leht,pung, õis 5. ELUNDKONNA TASE (pole taimedel, ainult loomariigis) 6. ORGANISMI TASE Ainurakne on ka organism ● homöostaas- sisekeskkonna stabiilne seisund ● närvid- neuraalne regulatsioon ● hormoonid - hurmaalne regulatsioon teadused- anatoomia, füsioloogia 7. LIIGI TASE Liigi moodustavad organismid, kellel on sarnane sise- ja välisehitus, sarnased geenid, kindel levila, kelle isendid annavad omavahel järglasi. populatsioon- ühe liigi isendid teatud territooriumil ja teatud ajal. teadus: ökoloogia 8. ÖKOSÜSTEEMNE TASE (isereguleeriv) Ökosüsteemi moodstavad ühel territooriumil elavad kõik organismid koos eluta keskkonnaga. 9. BIOSFÄÄRI TASE
> tõstmis-, raskusaladel südame parempoole hüpertroofia (staatiline töö; = parem pool peab rohkem rõhku ületava, et verd väiksesse vereringesse pumbata); sh ka kõrgvererõhutõbi - resistentsuse murdumine (stressorite toime summa) kui ärritaja mõjub liiga pika aja jooksul liiga tugevalt, nt ületreenitus Kiiradaptsioon (= kiirkohanemine) - Muutused, mis toimuvas organismis vahetult peale koormust, kehalist tööd; - Homöstaatiline regulatsioon: organismi spetsiaalsete mehhanismide käivitamine, mis on vajalikud organismi sisekeskkonna konstantsuse säilitamiseks; - Vastus konkreetsele kehalisele harjutusele (hingamise intensiivistumine, pulsi tõus, jne). Kestusadaptsioon - Tekib pikaajalise kehalise töö tulemusena. - Mõjutuse kordumisel tekkiv adaptsiooniprotsessides osalevate funktsioonide täiustumine ja vastavate rakustruktuuride arenemine, mille tulemusena
Ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogumit nimetatakse genotüübiks. Genotüüp on ühe isendi geenide kogum. Fenotüüp on ühe isendi tunnuste kogum (Genot. määrab fenot.) Genoom on liigile omane üekordne geenide komplekt. Genotüübist sõltub selle isendi pärilike tunnuste esinemine Lisaks genotüübile mõjutavad isendi tunnuste avaldumist ka keskkonnatingimused. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. Transkriptsiooni regulatsioon 1.Repressorid (takistavad) 2.Aktivaatorid (soodustavad ensüümi ühinemist DNA-ga) 3.Regulaatorgeenid reguleerivad struktuurigeenide avaldumist. Geneetiline kood On nukleotiidide järjestus DNA-s ja MRN-as mis määrab aminohapete järjestuse valgumolekulis. Goodon - 3 järjestikust nukleotiidi MRN-s, mis määravad ühte aminohapet valgus. Geneetilise koodi omadused: 1.Kood on universaalne 2.Geneetiline kood on mittekattuv 3
1)Üks 5' lõppfosfaatrühm lõigatakse fosfataasi poolt ära. 2) GTP lisatakse lõppfosfaadile guanolüül transferaasi poolt, kaotadest 2 fosfaatrühma GTP'lt protsessi käigus (tekib GMP). See viib 5' - 5' trifosfaat sidemele. 3) 7-N guaniinil metüleeritakse (metüültransferaasi poolt) 4) Teisi metüültransferaase kasutatakse valikuliselt lähedaste 5' nukleotiidide metüleerimisel. (RNA 5' otsas paiknevate ribooside 2' oksügeenidele) Capi funktsioonid - 1) tuumaekspordi regulatsioon 2) kaitseb selle eest, et eksonukleaasid (otsast 5'-3' lõikavad) tulevad lõikama, aga see on 5'-5' 3) translatsiooni promootor 4) 5' lähimate intronite äralõikamise promootor Mis on HDAC ehk histooni deatsetülaas Ensüümiklass, mis eemaldab atsetüülgrupid epsilonNatsetüül lüsiin aminohappe histoonil. See teguviis on vastupidine histoon atsetüültransferaasile HDAC eemaldab need atsetüülgrupid, et suurendada positiivset laengut histoonide sabades ja
KODUNE KONTROLLTÖÖ nr.1 ORGANISMIDE KOOSTIS 1.Makroelementide hulka kuuluvad vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor, süsinik ja väävel. 2. Anorgaanilistest ühenditest tähtsaim on vesi, millel 3 ( min)ülesannet on ringelundkondade töö kindlustamine, temperatuuri regulatsioon ja olla lahusti. 3.Ühenda katioonid nende õigete ülesannetega: 3.1. vesinikioon d) määrab lahuse happesuse 3.2. kaaliumi-ja naatruiumiioonid a) närviimpulsside moodustumine 3.3. magneesiumiioon e) klorofüllis taimel, loomal DNA-s ja RNA-s 3.4. kaltsiumiioon c) luudes ja hammastes 3.5. rauaioonid b) verepunalibledes hemoglobiinis, osaleb hapniku transpordis 4. Organismile vajalikud anorgaanilised ained saame söögist ja joogist. 5
Kasvuprotsesside tagamine; 2. Juba olemasolevate rakkude eluprotsesside säilimise tagamine. Transpiratsioon Mõiste ja tähtsus. Ainult mõni protsent sellest veest, mida taim mullast juurte kaudu omastab, kasutatakse ära tema elutegevuses või jääb taimesse. Peaaegu kogu taime sisenenud vesi aurub välisõhku (põhiliselt lehtedes). Vee füsioloogiliselt reguleeritud aurumist taimest nim transpiratsiooniks. Füsioloogiline regulatsioon tähendab, et transpiratsiooni intensiivsus on taime füsioloogiliste protsesside poolt muudetav (reguleeritav), mitte aga ei ole ainult füüsikaline protsess, nagu on vee aurustumine vabalt veepinnalt. Vee aurumine taimest on paratamatu, sest taimele on tingimata vajalik CO2 ja O2 juurdepääs rakkudesse (fotosünteesi ja hingamise toimumiseks) ja seepärast ei või taime ümbritsevast täielikult isoleerida. Veemolekulid läbivad enamikku keskkondadest
iseloomujoonte kujunemist nagu tööarmastus, kokkuhoidlikkus, ausus, arvepidamine. Oluline oli aeg mööda saata, teha tööd südamega ning hiljem nautida töö tulemusi. Kapitalismi juhtmõte oli rikkuse suurendamine. Emile Durkheim Tööjaotuse põhifunktsioon on sotsiaalse solidaarsuse hoidmine Tööstusühiskonda ohustas anoomia ehk üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine. Ühtviisi ohtlikud on nii inimsuhete üleliigne regulatsioon kui ka üleliigne autonoomia. 3. Kirjelda heaoluriigi kujunemist. Inimesed hakkasid linnas elama, lapsed ja vanurid hakkasid vajama toimetulekuks rohkem ühiskonna abi. Toimusid ka kodanlikud revolutsioonid, kujunes välja kodanikuühiskond, kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisrežiimid. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses hakkasid tegelema sotsiaal-majanduslike probleemidega. Eelnevalt võib rääkida heaoluriigist Saksamaast juba 1880.
MOTIVATSIOON JA EMOTSIOONID MOTIVATSIOON – üldine asjade kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab - vajadus - motiiv - eesmärk VAJADUSED - orgaanilised vajadused - funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadus - sotsiaalsed - vaimsed - esteetilised VAJADUS > MOTIIV > PINGUTUS > EESMÄRK > VAJADUSE RAHULDAMINE VAJADUS > MOTIIV > PINGUTUS > EESMÄRGI MITTESAAVUTAMINE > FRUSTRATSIOON, KAITSEMEHHANISMID BILOOGILINE MOTIVATSIOON – tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine - valu vältimine - hirm - uni - nälg - janu - sugutung - uimastisõltuvus KULTUURILINE MOTIVATSIOON - arenguvajadus *uudishimu *tunnetusvajadus - tunnetuslik kooskõla ehk kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) KONTROLLKESE (Rottel, 1966) - sisemine: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus - väline: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määrab vedamine või juhus MASLOW VAJADUSTE HIERAR...
kontrollida. Geneetilised haigused. Väiksemate kõrvalekalleteha, mis on vaevu märgatavad või kergest korrigeeritavad, sünnib umbes 4-5% lastest. Tõsisemate sünnidefektidega, mis põhjustavad pikaajalist haigust või puuet ning avaldavad mõju kogu lapse edasisele elule, sünnib 2-3% lastest. Perinataalne areng – aeg 22.rasedusnädalast kuni seitsmenda elupäevani. Esmased ülesanded: - toitumise muutus, - hingamise muutus, -seedeeritus, -temperatuuri regulatsioon, - erinevused stimulatsioonis. Wolff – eristas 6 vastsündinud (käitumist) seisundit: sügav uni, kerge uni, unisusseisund, passiivne ärkvelolek, aktiivne ärkvelolek ja nutmine. Neuroloogiline areng: Vastsündinu aju u 300g. Esimese eluaasta lõpuks u 900g. Kolmandaks eluaastaks aju omandanud 90% oma potentsiaalist. Täiskasvanu aju kaalub u 1300g. Motoorne ja kognitiivne areng esimesel eluaastal. Esimesel eluaastal õpib laps kasutama oma keha. Õpib kooskõlastama lihaste
Tallinn, 06.04.20101, nr II-K1A Kontrolltöö aines "Avalik õigus" II osa "Haldusõigus" (õpperühmad FS090 ja KS090) Lähteülesanne: Kontrolltöö eesmärk on anda üliõpilasele tagasisidet aine II osa "Haldusõigus" omandatud teadmiste ja oskuste osas ning hinnata üliõpilase valmisolekut jätkata aine omandamist. Kontrolltöö hõlmab haldusõiguse põhimõisteid (tundmine, kasutamine ja seostamine teiste mõistetega) ning instituute (eesmärk, regulatsioon ja menetlus). Hinnatakse, kuidas kontrolltöö kui tervik tõendab üliõpilase poolt õppeaine vastavate väljundite omandamist teadmise ja seostamise tasemel. Küsimustele vastamisel ja kaasuse lahendamisel tutvu tähelepanelikult küsimusega ning vasta täpselt küsimusele. Võrreldavate ja ausate tulemuste tagamiseks on igasugune koostöö ja abistamine keelatud. Kontrolltöö küsimustele vastamisel ei ole materjalide kasutamine lubatud. Teiselt
kudesid on histoloogia. Neli koetüüpi: epiteel-, lihas-, närvi- ja sidekude 4. Organ e. elund kudede kogum, mis täidab kindlat funktsiooni. 5. Elundkond ühise talitlusega organid moodustavad organisüsteeme (taimedel puudub) 6. Organism teadusharu, mis uurib organismi talitlusi ja nende regulatsiooni nim füsioloogiaks. Organismi ehitust uurib anatoomia. Homöostaas sisekeskkonna stabiilsus Neuraalne regulatsioon elundkondade talitlust kooskõlastab närvisüsteem Humoraalne regulatsioon regulatsioon toimub veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel 7. Populatsioon ühel asutusalal elunevad sama liiki organismid. Loomade käitumist uuriv teadusharu on etoloogia 8. Liik liiki piiritletakse paljude tunnuste abil nt. iseloomulik sise- ja välisehitus, talitluste eripära, kromosoomides paiknev spetsiifiline geenide kogum, kindlad nõuded
(grammatika). Algelemendiks on kindla kvaliteediga kuuldav heli (foneem- konkreetsed keele kasutajad mõistavad ja tajus eristavad teatud kindlad elementaarsed helikujundid...leiab aset 1.-3. eluaasta jooksul). Foneemide kombinatsioon annab morfeemi. ...... Lingvistilise relatiivsuse ideede propageeriva Sapir-Whorfi hüpotees- iga kultuur mõjub inimese psühholoogiale keele kaudu. Erikeelt nimetatakse ka argooks või slängiks. Kõne on reflektoorne, mille regulatsioon toimub infokanali koostoimes. Need on kõneliigutuste regulatsioon, kuulmisanalüsaator ja nägemisanalüsaator. Nende tegevust kordineerivad ajukoore spetsiaalsed kõnekeskused- kõne helilise külje, kõne sisu/tähenduse, lugemise ja kirjutamise eest vastutavad keskused. Kõnekeskuse kahjustused toovad esile kõnehäired. Afaasia- seda põhjustab vasaku poolkera ajukoore otsmikusagarate assotsiatsioonipiirkonna motoorsete keskuste kahjustus, tegemist on piirkonnaga , mis asub
* Süsivesikute metabolism tagab veresuhkru (glükoosi) taseme hoidmise normi piirides. * Häired süsivesikute metabolismis ( ensüümide häired, regulatsioonihäired, biomolekulide defektid,) avalduvad mitmesuguste haigustena. Nii on glükoosi metabolismi defektid põhialuseks suhkurtõvele ja rasvumisele (metaboolsed haigused). Viimased on aga tihedalt seotud ateroskleroosi, kõrgvererõhutõve, retinopaatia, neeruhaiguste, kasvajate jt. probleemidega. Süsivesikute ainevahetuse regulatsioon Vere põhiliseks monosahhariidiks on glükoos. Süsivesikute metabolismi muutused kajastuvad glükoosi taseme muutuses veres. Seetõttu võib süsivesikute ainevahetuse regulatsiooni vaadelda vere glükoosisisalduse regulatsiooni seisukohalt. Regulatoorsete mehhanismide seas on oluline osa kesknärvisüsteemil. Aju vastavad keskused võtavad vastu välis- ja siseärritused ning reageerivad viivitamatult. Humoraalne regulatsioon toimub hormoonidega
1.Eluks on vaja energiat ja süsinikku Elusorganismid on võimelised omastama: valgusenergiat või keemilist energiat. Kolmest allikast; A. valgusenergiana. Nt taimed, vetikad , tsüanobakterid B . keemilist energiat otse eluta keskkonnast e anorgaanilistest ühenditest. Nt bakterid C . keemilist energiat teiste organismide vahendusel e toiduks tarbitud orgaanilistest ühendidest. Elu põhineb süsinikul; süsinikku on võimalik saada 1) Orgaanilistest ainetest 2) Anorgaanilistest ainetest Autotroofid- org, kes toodavad endale ise orgaanilisi ühendeid anorgaanilistest ühenditest. Heterotroofid- org, kes saavad nii energiat kui ka süsinikku teistelt organismidelt. 2.Energia vahendajaks on ATP Toitainetes sisalduv energia vabastatakse rakuhingamisel. Rakuhingamine*- glükoosi lõplik lagunemine hapniku abil, mille tulemusena vabanev energia salvestatakse makroergilistesse ühenditesse( nt ATP) ja eraldub CO2 ning H2O Makroergilised ühendid*- v...
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus 1. Inimese iseloomulikud tunnused 2. Inimese kui imetaja tunnused 3. KOED 4. Epiteel e. kattekude 5. Lihaskude 6. Lihaskoe liigid: 7. Sidekude 8. Närvikude 2. Elundid ja elundkonnad 1. Harjutus 2. Energiabilanss 3. Hingamiselundkond 1. Funktsioonid 2. Hingamiselundkonna regulatsioon 4. Vereringe elundkond ringelundkond 1. Funktsioonid 2. Südame töö regulatsioon 3. Veresuhkru sisalduse kontroll 4. Maks ja selle ül 3. Kordamine 4. Seedeelundkond 1. Seedeelundkonna funktsioonid 2. Erituselundkond ja veebilanss 1. Neerude töö 2. Esmasuriin 3. Vere mahu reguleerimine 4. Inimese keha veesisaldus 5. Vee saamine 5. Meeleelundid 1. Funktsioon 1. Silmad 2. Kõrvad 3. Nina 4. Keel 5. Nahk 6. Sigimiselundid 1. Katteelundkond 1. Naha ehitus 2
Mahtuvus on suur. Veresooned on hästi elastsed. On hästi varustatud otseteed. Lümfivereringe. Vereringe abistav süsteem, reguleerib veremahtu. Ööpäevas tekib 2-4l lümfi. Toodetakse antikehi. Lümfisõlmedes toodetakse lümfotsüüte. Transpordilümf täidab transp.funkts. Rasvade transp. Lümfisooned. Silelihased on seintes, sooned on sarnased veenidega, on olemas klapid, mis tagavad ühesuunalise voolu. On olemas lümfisõlmed, igasuguste bakterite väljafilteermine. Südametalitluse regulatsioon. Siinussõlmes saab mõjutada südames. Uitnärv, mis pidurdab südame talitlust. Rahuolekus on uitnärvi mõju südamele suurem, kehalise töö ajal läheb ülekaal sümpaatiliste närvide mõjul. Siinusarütmia kaob kehalise töö ajal. Mõjutavad keemilised ühendused mis veres on, adrenaliin, tõstab verelöökide sagedust. Kilpnäärmehormoonid tõstavad südametegevust, mõjutab kesknärvisüsteemi talitlust, muudab kiiremaks, mis omakorda mõjutab südame tööd
toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja vorm, mis seisneb kromosoomide arvu muutuses. steroidhormoone. Regulatoorseid aineid esineb ka Genoommutatsioonist on näiteks inimesel tingitud teistes organismides. Downi Klinefelteri ja Turneri sündroom. Humoraalne regulatsioon organismi Genotüüp isendile omane geenide ja selle elundkondade talitluste regulatsioon (peamiselt erivormide (alleelide) kogum. veres esinevate) hormoonide vahendusel. Globulaarne valk teraja kujuga valk. Hüüf ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. Globulaarne kuju on iseloomulik kolmandat järku
Gaasivahetus kopsudes. Süda on 4-osaline. Esineb suur e kehavereringe ja väike e kopsuvereringe. Toiduainete peenestamine, toitainete lõhustamine, toitainete imendumine seedetraktis. Pidev energiavajadus. Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel. Organismis on stabiilne homöostaas ja püsiv temperatuur. Toimub pidev termoregulatsioon ning organismi talitluste ja homöostaasi neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Biosünteesiprotsesside käigus kehaomaste ainete valmistamine. Jääkainete (uriini) eritusprotsessid neerude abil. Info saamine väliskeskkonnast meeleelundite vahendusel. Ajutegevus ja kõrgem närvitalitlus. Inimese organism on kui isereguleeruv süsteem. Organism on terviklik süsteem – kõik elundkonnad on omavahel seotud. Organismi talitlused toimuvad rütmiliselt. Organismisisene bioloogiline kell
EUROOPA LIIDU INTEGRATSIOONI PÕHIPRINTSIIBID *Tööjõu ja kaupade vaba liikumine *riikliku ettevõtluse toetuse range reguleerimine *vastastiku turgutamine ja diskrimineerimise vältimine 4 PÕHIVABADUST moodustavad euroopa liidu siseturu sellest lähtuvalt kujundatakse erinevaid EL poliitikaid. Kui vaadata detailsemalt, milline on maj.poliiitika struktuur:kõige rohkem määrusi on põllumajanduses. Euroopa Liidu õigusaktid: KÕIGE TÄHTSAMAD AKTID ON MÄÄÄRUSED EHK regulatsioon. Direktiiv on alama astme akt, mis on kohustuslik alama eesmärkide suhtes. Iga rahvusriik peab väljatöötama oma seadusanliku akti. EL maksupoliitika eesmärk: *vältida liikmesriikide vahelist konkurentsi maksude osas *vältida liikmesriikide maksulaekumise vähenemist *muuidiliselt siduv,vaid kujutta esinevat tendentsi tööjõu maksustamise tõstmise osas,mis toimub eesmärgiga korvata maksude vähenemist mkendada teisi liikmesriikide tegurite arvel EL maksupoliitika meetmed:
SEMINAR I Võlaõiguse ja võlasuhte mõiste. Võlaõiguse mõiste ja koht Eesti Õigussüsteemis Ühiskonnaliikmete varaliste suhete õiguslik regulatsioon tugineb põhiosas kahele olulisemale eraõiguse valdkonnale, võlaõigus ja asjaõigus. Erinevalt asjaõigusest on võlaõigus oma olemuselt dünaamiline õigusvaldkond, mille on kaks põhilist ülesannet. Nendeks on ühiskonnaliikmete elu- ja tegevussfääride kaitse kolmandate isikute sekkumise eest võlasuhtesse ning hüvede ümberpaigutamise õiguslik tagamine erasfääris. Võlaõiguse normide aluseks on inimeste põhiõigused ja põhikohustused ning ühiskonna turumajanduse põhimõtted.
Emotsioonid Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. See on meie igapäevaelu lahutamatu koostiosa, mille puudumist on raske ette kujutada. Me ei oleks rõõmsad, võites mingit auhinda, ei tunneks seletamatut kurbust lähedase inimese surma puhul. Emotsioonid annavad igale päevale kordumatu ja meeldejääva värvi. Arusaam emotsioonide olulisusest pole uus- paljud psühholoogid ning inimhinge uurijad on täheldanud emotsioonide kesksust inimese mõistmisel ja kirjeldamisel. Antiik-Kreeka filosoofi Empedoklese arvates oli võimalik taandada kõiki jälgitavaid nähtusi neljale algomadusele- soe, külm, kuiv, märg- mida võis endale ette kujutada kahe risti asetuva telje otspunktidena. Telgede ristumisel tekkis neli põhilist elementi- tuli (so...
läbiuhtmine. Kuid selleks, et organismi ainevahetus oleks korras ja kehas säiliks normaalne vedeliku-, sealhulgas mineraalsoolade hulk, tuleks siiski juua mineraalvett. Millist täpselt, on igaühe individuaalne valik. Noortele, sportlikele inimestele suurema sooladesisaldusega, lastele ja vanuritele nn. lahjemat vett." Euroopa Liidu direktiivide kohaselt eristatakse naturaalset mineraalvett (gaseerimata või gaseeritud), allikavett, joogivett ja villitud vett. Eestis selline regulatsioon puudub, nii võivad meie rohkem kui 40 pudeldatud vee tootjat oma toodangut nimetada nii allika-, laua- kui ka joogiveeks. " Teame ainult, et Eesti ainsad naturaalse mineraalvee tootjad on AS Värska Vesi ja Verska Mineraalvee OÜ," kinnitab Tervisekaitseinspektsiooni nõunik Agnes Jürgens. Tänapäeval nimetatakse mineraalveeks nii naturaalset mineraalvett kui ka nõrga soolasusega kunstlikult valmistatud vett, ravitoimet ei pea neil olema. Mida lugeda
soojendatult Narva jõkke tagasi. Peale raiskamise on tegu väga suure soojusreostusega. Viru Õlitööstuses tekib praegu umbes 700 miljonit kuupmeetrit Kohtla-Järve generaatorgaasi aastas, mis juhitakse mööda toru Kohtla-Järve soojuselektrijaama kateldesse. Kuna põlevkivi sisaldab vähesel määral väävlit, tekib elektrijaama kateldes vääveldioksiidi. Vääveldioksiidi heitmed põhjustavad pinnase ja veekogude hapestumist, eriti nendes piirkondades, kus looduslik regulatsioon on tavapärasest nõrgem. Vääveldioksiidi heitmed sõltuvad kasutatava kütuse väävli sisaldusest. Euroopa Liidu (EL) direktiiv, mis käsitleb suuri põletusseadmeid, nõuab, et 2008. aastaks peavad elektrijaamad oluliselt vähendama vääveldioksiidi heitmeid.Viru Keemia Grupi tütarettevõte VKG Energia sõlmis Rootsi firma Alstom Eesti filiaaliga lepingu suitsugaaside puhastusseadme rajamiseks, mis läheb maksma umbes 140 miljonit krooni.
Nii nagu on igal medalil kaks poolt, nii on ka linnastumisel lisaks positiivsetele asjadele omad miinused, sest suurte rahvamassidega kaasnesid nii epideemiad, kuritegevus, rassism kui ka väga olmelised probleemid nagu näiteks korterite nappus. Muutused toimusid ka majanduses, mis tänu linnastumisele ja tööstuste kasvule hakkasid väga kiiretsi kasvama ja arenema. Hakkasid tekkima monopolid. Turusuhted muutusid järjest tähtsamaks ja riiklik regulatsioon taandus, järjest olulisemale kohale maailmamajanduses tõusis kaubandus. Raudteede võrgu tihenemine võimaldas kauppa kiiremini, odavamalt ja suuremates kogustes transportida. Löödi alla üldine hinnatase ja tugevnes konkurents. Kõik see muutis riigid üksteisest järjest enam sõltuvaks. Maailm globaliseerus: rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid, tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks. See aga kindlasti pani mõned riigid kehvemasse
Vastavalt vajadusele on võimalik suurendada sümpaatikuse efekti parasümpaatikuse mõju vähendamisega või sümpaatikuse tähtsuse suurendamisega. Niiviisi reguleeritakse elundite talitlust pidevalt ja viiakse vastavusse konkreetsete vajadustega. Paljudes elundites (näiteks kusepõis ja mõningad eksokriinsed näärmed), mis saavad nii sümpaatilise kui ka parasümpaatilise innervatsiooni, on füsioloogilistes tingimustes esiplaanil parasümpaatiline regulatsioon. On olemas ka niisuguseid elundeid, mis on innerveeritud kas ainult sümpaatiliselt või parasümpaatiliselt, nagu peaaegu kõik veresooned, põrn, silma silelihased, mõningad eksokriinsed näärmed ja karvanääpsu silelihased. Üldiselt aitab sümpaatikus adekvaatselt reageerida välismaailma mõjudele, parasümpaatikus korrastab "kodust majapidamist". Erutuse ülekanne Erutuse ülekanne preganglionaarselt neuronilt postganglionaarsele ja viimaselt efektorile on
Bioloogia Kordamisküsimused Õp. Lk. 1044. · Millal on võimalik elu määratlemine? Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. · elu omadused: Rakuline ehitus rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused Kõrge organiseerituse tase organismide võime elumuutusteks Ainevahetus organismi lagundamis ja sünteesimisprotsessid moodustavad tema ainevahetuse. Energiavahetus energia salvestumine, vabanemine Stabiilne sisekeskkond kõik organismid üritavad hoida oma sisekeskkonna stabiilsena. Püsiv keemiline koostis, happesusreaktsioon, temp püsivus(kõigusoojased/püsisoojased) Reageerimine keskkonna muutustele Loomad meeleorganitega/ainuraksetel on rakumembraani pinnal valgumolekulid, mis muutes kuju saadavad infot raku sisse. Paljunemine Suguliselt(hulkrakulised, loomariigis) või mittesuguliselt(pooldumineainurasked;vegetatiivne taimed;eostegaseened) ...
27. Kuidas saaks informatsiooni lühimälust püsimällu salvestada? Pideva kordamise ja harjutamise teel. 28. Mis võib põhjustada mäluhäireid? Nimeta erinevaid mäluhäireid. Peatrauma, vereringe häired, mitmesugused närvisüsteemi infektsioonid, intoksikatsioon, hormoonid. Täielik mälukaotus (amneesia), lühiaegsed mäluhäired (hüperamneesia), vähenenud võime meeles pidada (hüpoamneesia). Alkoholi tarvitamise tagajärjel mäletatakse sälguliselt. 29. Organismi humoraalne regulatsioon (sisenõrenäärmed ja nende poolt toodetavad hormoonid). Käbinääre reguleerib ööpäevaseid rütme. Ajuripats e hüpofüüs eritab kasvuhormooni (kasvu ja suguküpsuse reguleerimine). Neerupealised eritavad kortisooli (tekib varastel hommikutundidel ja varustab meid energiaga) ning adrenaliini ja noradrenaliini. Kõhunääre eritab insuliini ja glükagooni (veresuhkur). Kilpnääre eritab türoksiini (ainevahetus). Sugunäärmed eritavad testosterooni, östrogeeni, progesterooni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
