Õigusnormide tunnused: üldine iseloom: toime hõlmab igaüht Üldkohustuslikkus täitmiseks: käsk(imperatiiv), mis on tagatud riigi sunniga Formaalne määratletus: eriline normtehniline tarind(loogiline ülesehitus) ja keelekasutus. 21. Tutvusta regulatiivse õigusnormi loogilist ehitust ja iseloomusta lühidalt selle põhiosi (2) ning viimaste nimetusi/olekuvõimalusi (3). ( Regulatiivsed õigusnormid Vahetult suunatud ühiskondlike suhete reguleerimisele. Annavad suhetest osavõtjatele õigused ja kohustused. Võib nimetada ka õigust kehtestavateks normideks. Ei ole suunatud karistuse kohaldamisele. Esmane eesmärk on suhte loomine, mitte kaitsmine.) (Õigusnorm koosneb : 1) faktiline koosseis eluline asjaolu, kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud, käsitud. 2) õiguslik tagajärg lubamine, käsk, keeld.) 22
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi tekkimine on tunnistus sellest, et ühiskonnaliikmete vahel on tekkinud lahendamatud vastuolud. Et riigis elava rahva huve kaitsta ja reguleerida inimeste vahelisi suhteid oli vaja seadusi. Seadused koostati nende poolt, kes valitsesid rahvast ja nad olid kasulikud eelkõige neile. Kuid seadustes kajastusid tihtipeale ka veel vanad tavandiõigused, mis olid pärit sugulusvahekorras olevate sugukondade ajajärgust ja tagasid igale ühiskonna liikmele teatud õigused. Riigi tekkimine: · Ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava ehk avaliku võimu teostamise teke. · Võimu teostatakse territoriaalsuse põhimõttel. · Võimukandjana on tekkinud uus inimkooslus- rahvas. Sellest tulenevalt võime väita, et riiki iseloomustab: · Avaliku võimu olemasolu · Territooriumi olemasolu, milles...
tegemisigusnormi dispositsiooni rakendamisega. Sellised aktid on tavaliselt organisatsioonilise iseloomuga aktid (valimiste väljakuulutamine). Kui tegemist on juriidilise vaidlusega, siis õiguse rakendamise akt piiritleb kahe subjekti omavahelised õigused ja nende kohustused. Sellele lähedase iseloomuga on õiguse rakendamise akt karistuse määramisel. Siit tulenevalt eristatakse vastavalt reguleeritavale suhtele ja rakendatavale normile: 1. Regulatiivseid akte Regulatiivsed aktid on sellised, mis määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega 2. Jurisdiktsioonilisi akte On sellised õiguse rakendamise aktid, mis seonduvad inimeste õigusvastase käitumisega, sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse. Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes neid kehtestavad: 1. Riigi võimuorganite aktid o kõrgemate o kohalike
Info jaguneb: Objektiivne reaalselt meie ümber Subjektiivne objektiivse keskkonna kirjeldus oma nägemuse järgi Sense making liigub objektiivse ja subjektiivse info vahel Nt: väljas sajab, panen kummikud jalga Tegevuse ja dokumendi vaheline seos Dokumendid tekivad asutuse tegevuse tulemusena. Dokumendid luuakse või saadakse asutuse mingisuguse tegevuse vältel või pärast tegevust. Dokumente luuakse tegevuste tõestamiseks ja dokumenteerimiseks. Dokumendi sisu, vorm ja struktuur Dokument on koostatud kindla vormi ja nõuete kohaselt ühe sündmuse või juriidilise fakti kirjalikuks tõenduseks. Dokumendi vorming määrab, kuidas dokumendi elemendid on organiseeritud/paigutatud paberil või esitatud failis. Dokumendi element on informatiivelement, mis kuulub dokumendi vormingu koosseisu. Digitaalne dokument Kõik digitaaldokumendid on baastasandil elektrooniliste impulsside või seisundite jadad. Dokumendi sisu, vormi ja struktuuri kohta käiv i...
ga. Arengusuundades on iga teema kaitse-eeskirja regulatsiooni ja kirjelduse kõrval ära toodud ka rakendatavad kaitsepõhimõtted. 2. Tegevuskava aastateks 2002-06. Selles vihikus on ära toodud kaitsekorralduslikud väärtused ja kaitse-eesmärgid ning planeeritavate meetmete kirjeldused. Otepää loodus pargis kui väga intensiivse inimmõjuga alal on üheks peamiseks meetmeks kaitse- eesmärkide saavutamiseks regulatiivsed meetmed, kuid järjest rohkem tuleb tähelepanu pöörata ka ennetavatele, säilitavatele ja taastavatele meetmetele. Kaitsekorralduskava on komisjoni ees aastaid tagasi kaitstud, kuid minister hr H. Kranich ei ole kinnitanud seda ära, kuna arvas, et ministeeriumil tekivad kinnitamisega kohe rahalised kohustused. 17 Pühajärv Äidu Kaanjärv 18
tähendust omavatele suhetele. 2) Ühiskondlikest suhetest osavõtjate käitumine seaduse ramides võib olla teatavates piirides erinev. //Õiguse rakendamise õigluse nõue tähendab, et õiglane on selline õiguse rakendamise otsus, milles väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õiguse rakendamise akte? Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi: 1) Regulatiivsed aktid Määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega. 2) Juridiktsioonilised aktid Kohaldatakse kaisvaid õigusnorme, seega seonduvad nad õigusrikkumistega. // Akti välja andnud organite järgi: 1) Seadusandliku võimu aktid 2) Täidesaatva riigivõimu aktid 3) Kohtuorganite aktid 4) Kontroll ja järelevalveorganite aktid. Mis eristab õigusrikkumist õiguspärasest käitumisest?
astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õigussuhteid? 1) Reguleeritavate suhete valdkonna järgi: riigiõiguslikud, haldusõiguslikud, tsiviilõiguslikud, tööõiguslikud, perekonnaõiguslikud jne õigussuhted. 2) Õigussuhte struktuuri järgi: kahepoolsed (õigused ja kohustused) ja ühepoolsed õigussuhted (ühe subjekti tahteavaldus). 3) Õigussuhte funktsiooni järgi: regulatiivsed (tekitavad subjektidele õiguseid ja kohustusi seoses nende õiguspärase käitumisega) ja kaitsvad õigussuhted (riikliku sunni kohaldamine isikuile, kes on rikkunud õigustatud subjektide õigusi või ei ole täitnud õiguslikke kohustusi). Millised tegelikkuses asetleidvad muutused on juriidilised faktid? Juriidilised faktid on sellised tegelikkuses asetleidvad muurused, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise.
Õigusnorm on riigi kehtestatud käitumisreegel, mis on täitmiseks määramatule arvule isikutele. Õigusnorm määrab ühiskonna suhtes osalejate õigused ja kohustused, nende kohustusliku, lubatud või keelatud käitumise. On keerulise ja alternatiivse iseloomuga õigusnormid: 1) Keeruline näite puudumine 2) Alternatiivne Esimene liigitus: 1) Eraõigus 2) Avalikõigus Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Teine liigituse meetod: 1) Regulatiivsed õiguslikkus e. Osalejate käitumist reguleerivad (kohtunike, notarite jne. Käitumine) 2) Õigust kaitsvad Käitumise või tegevuse tagajärjel karistuse rakendamine. Kolmas liigitus: 1) Seletavad põhiseadus (annab juhiseid), valimisseadus seletab protsessi. 2) Viitavad sätestab, reguleerib käitumist teiste õigusnormide kaudu. 3) Kitsendavad kui oli juhtum A ja ei olnud B-d, siis ei ole ka C-d. 56. Õiguse subjektid:
PEST-analüüsi, mida on täiendatud seadusandluse analüüsiga tuntakse SLEPT-analüüsina. Keskkonnaanalüüsi lisamise tulemusena on laiendatud analüüs tuntud PESTEL või PESTLE analüüsina. • Keskkonnakaitse tähtsuse kasv 21. sajandi esimesel kümnendil on toonud kaasa „rohelise majanduse“ sünni ja PEST analüüsi laiendatud versiooni STEER leviku, mis võtab arvesse sotsio-kultuurilised, tehnoloogilised, majanduslikud ja keskkonna tegurid ning erinevad regulatiivsed mehhanismid (seadusandlus, standardid, tavad). 18. Organisatsiooni keerukus ja muutlikkus Organisatsiooni keskkonda saab iseloomustada kahe teguri alusel: • keskkonna muutlikkuse määr; • keskkonna keerukuse määr. Keskkonna muutlikkuse määr näitab, kui kaua ühed keskkonnamõjud püsivad. Mõni keskkond on suhteliselt stabiilne, midagi märkimisväärset ei juhtu, mõni muutub väga sagedasti. • Muudatused, mis võivad mõjutada keskkonda:
2 lähenemist riigi rahanduses: 1. Edgeworth – „uus riigi rahandus“. Heatahtliku despoodi mudel: otsuseid teeks justkui heatahtlik despoot, kes tahab maksimeerida ühiskonna heaolu. Efektiivne otsus = otsus, mis maksimeerib ühiskonna heaolu. Arvab, et riigi rahanduse alaseid valikuid tuleks käsitleda kui ühe indiviidi maksimeerivaid valikuid. 2. Wicksell – „vana riigi rahandus“. Efektiivsus tuleneb konsensusest. Efektiivne otsus = otsus, millega kõik nõus on. Inimene ei oleks nõus otsusega, mis vähendab tema heaolu. Arvab, et riik = institutsionaalne raamistik. Riigi rahandusele kui teadusele peaks huvi pakkuma, kuidas riigi rahanduse alased otsused ikkagi sünnivad. Kuidas inimesed osalevad poliitilistes protsessides, selleks et riigi rahanduse tulemusi mõjutada? Kuidas institutsioonid mõjutavad riigi rahanduse alaseid valikuid? Riigi sekkumine on õigustatud ka...
See tähendab ühelt poolt, et õigusnormide täitmine peab olema tagatud kohaste sanktsioonidega. Inimesed peaksid tundma, et normipärane käitumine on neile endile ka kasulikum kui mitteõiguspärane käitumine. Teiselt poolt peavad õigusnormid ka olema üldise elu loogikaga kooskõlas, et neid oleks võimalik ja mõistlik täita. Õigusnorme võib liigitada vastavalt nende eesmärkidele: Regulatiivsed õigusnormid on suunatud ühiskondliku suhte reguleerimisele. Sellised õigusnormid lubavad mingit tegevust, keelavad selle või kohustavad inimesi millekski. Kaitsvad õigusnormid on juriidilist vastutust kehtestavad ja reguleerivad riiklike kaitsevahendite (sunnivahendite) kasutamist. Õigusnorm kehtestab selle mõju alla sattujale käitumise vastavad raamid sellega, et määratleb isiku õigused ja kohustused. Kui vastavaid kohustusi ei
Org. sisekeskkond - org-i ametlik ja mitteametlik strukt. (tootmine, turundus, rahandus, personal) ning töötajatevah. suhted ja org-i missioon, eesm., kultuur, pol. ja strat. Org-i väliskeskkond - jaguneb mikro- ja makrokeskkonnaks. Org-i makrokeskkond sisaldab org-i teguts. regionaalseid ja makromaj. aspekte, sh.: 1) rahvusvah. ülemaailmsed ja rahvusvah. ühendustega seonduvad suhted, sh. kõrgtehnol., inform., keskkonnakaitse, sots. garantiid; 2) õigusl. seadustik ja valitsuse regulatiivsed aspektid, sh. konkurentsi, tööhõive, turukaitse jm. seadusandl. aktid; 3) maj. maj. juhtimise ja arenguga seonduvad tegurid, sh. krediiditing., ettevõtluse soodustused ja subsiidiumid, inflatsiooniga seonduvad trendid jm.; 4) sots. elanikkonna demograafilised, kult. ja haridusl. iseäras., eetilised tõekspidam. jm. Org-i mikrokeskkond sisaldab: 1) kliente isikud ja org-d, kes ostavad pakutavat toodet (teenust), 2) partnereid isikud ja org-d, kellega on lepingul
Popperi järgi normatiivsed laused ja faktid on ebasümmeetrilised: a)norm loob mingi käitumismalli (fakti), hüpoteesi või faktilause tunnustamine ei loo seda fakti, mille kohta see käib. b)normid suhtestuvad alati faktidega, fakte aga hinnatakse vastavalt normidele, ning neid suhteid ei saa ümber pöörata. Samas on normilausetel ja faktilausetel eksitavaid sarnasusi: 1) mõlemad on vaieldavad, kritiseeritavad ja otsustatavad; 2) mõlemisse puutuvad teatud regulatiivsed ideed (faktide puhul vastavus lause ja fakti vahel, s.t. tõe idee; normidel erinevatel viisidel ja loogiliselt raskemini kirjeldatavad ideed "õiglusest", "headusest" [madalamal abstraktsioonitasemel "õiglane tegu", "hea inimene" on lihtsam opereerida!]). Popper astub välja autoritaarsete normide vastu absoluutse tõe idee (mida ta kaitseb kui regulatiivset ideed) ja absoluutse normi ("õigluse", "headuse") idee ei ole samaväärsed niivõrd, kuivõrd norme loovad inimesed ise
sätestamine. Sätestamine normatiivne toiming (juriidilisi järelmeid tekitav toiming). Õigusaktis dokumenteeritud õigusnormi (käitumiseeskirja) tähistatakse terminiga säte. Säte peab vastama grammatikareeglitele ning normitehnika sisu- ja vorminõuetele. Õigusnormide liigid Liigitatakse erinevatel alustel. Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi liigitatakse õigusnorme: 1) regulatiivsed määravad õigusi ja kohustusi; 2) õigustkaitsvad näevad ette juriidilise vastutuse õigusrikkumise eest. Regulatiivne norm on nt kohtute seaduse § 10 lg 1: Maakohtu tööpiirkonna määrab justiitsminister. Selle normi kohaselt on maakohtu tööpiirkonna määramise õigus justiitsministril, mis on samas ka tema juriidiline kohustus. Õigustkaitsev norm on nt karistusseadustiku (KarS) § 113: Teise inimese tapmise eest karistatakse kuue kuni viieteistaastase vabadusekaotusega.
Seaduses sisalduv norm vajab selgitamist ja tõlgendamist. Normi tõlgendamise protsess peab olema korrastatud, mitte suvaline. Tõlgendamist käsitatakse kui paragrahvi väänamist, millel on mittejuristide seas negatiivne tähendus loetakse sättest see välja, mida vaja. Paragrahvi ei tohi väänata nii nagu juhtub tuleb tabada tegelikkust ja selles sisalduvaid fakte. Normi sisu ja struktuur oleneb sellest, mis eesmärki ta täidab. Õigustkaitsvad ja regulatiivsed normid on erineva struktuuriga. Regulatiivset normi kui käitusmiseeskuju iseloomustab käsk, keeld, õigustus, ergutus. Õiguskaitsvad normid määravad sunni liigi ja määra õigusrikkumise eest. Struktuurielemendid on dispositsioon, hüpotees ning sanktsioon. Hüpotees eluline asjaolu, dispositsioon kirjeldab olukorda, milline peaks välja nägema õiguspärane käitumine, sanktsioon riikliku sunni liik ja määr lihtne Kui......, siis ..... keeruline Kui ...., siis .... ja ..
meelevallaga kujundatava ja sellest sõltuva sotsiaalse olemise. Määratletus ja äratundmine, kuidas peab ja ei tohi käituda tähendab, et saame rääkida praktiliselt toimivast süsteemist. Mis tegi inimesele selgeks, et ka sotsiaalses keskkonnas nagu ka loodujõududega toimivad reaalsed piirangud, millega tuleb arvestada? Kuidas tekkisid ja kinnistusid teadmised ja oskused, kuidas piiritleda lubatut ja keelatut ühiskonnas? Tuleb eeldada, et regulatiivsed mehhanismid tekkisid juba kauges eelajaloolises ajas. Kui algas inimliigi (sotsiaalse) enesemääratlemise ja eneseteostamise tänaseni kestev protsess, siis on selle liikumapanevaks jõuks olnud vajadus kohanduda elutingimustega e keskkonnaga. Suhtes inimene- sotsiaalne ruum domineerib sotsiaalne ruum. Ühiskonda sisenev inimene leiab siit eest reaalse, iseotsustamist piiravate tegurite, olemise materiaalsete ja vaimsete
Õiguse rakendamise akte liigitatakse erinevatel alustel. Olulisema praktilise tähtsusega neist liigitustest on liigitus reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi ning akti välja andnud organite järgi. Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi eristatakse regulatiivseid ja jurisdiktsioonilisi (kaitsvaid) akte. Regulatiivsed aktid määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega, nende aktidega rakendatakse regulatiivseid vorme. Jurisdiktsioonilised aktid on aktid, millega kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme, seega seonduvad nad õigusrikkumistega. Neid kasutavad õiguse rakendamisel riigiorganid kas õiguslike vaidluste lahendamisel või karistuse kohaldamisel toimepandujd õigusrikkumise eest.
El on huvitatud oma julgeolekust, ja kui ümbritsev on stabiilne ning demokraatlik, see on kasulik. 24. Positiivne integratsioon, negatiivne integratsioon, piiritlev integratsioon, avatud koordinatsiooni meetod. Nende puhul on tegu euroopastumise mehhanismidega! Juhhei! Radaelli mõtles välja need. 1. Positiivne integratsioon- EL ütleb täpselt, kuidas mida saavutada (määrused), regulatiivsed poliitikad, tööohutus, tarbijakaitse, keskkond. Seda saavutatakse niisiis sunni ja matkimisega (üksik riik ei saa jääda kõrvale, kui teised teevad, tuntakse selleks sundi) 2. Negatiivne integratsioon EL ütleb, mida tuleb saavutada, aga mitte seda, kuidas. Toimub kohaldumine eesmärkide osas. Selleks, et eesmärke saavutada, muudetakse riiklike võimaluste struktuuri, see on kaudne mehhanism. Siia alla kuulub konkurents ning ühisturu poliitika. 3
Need mõjutavad meie taju ja tunnetust. See aeg on eelduseks ka meie aistingute, asjade jaoks. Ei suuda midagi tajuda ilma aja ja ruumita. See on meie piiratuse tulemus, oleme ajalised olendid. Kui lisandub aja ja ruumi kategooria faasile asjad meie jaoks, siis tekivad nähtumused. See on meie tegelikkus. Seda kogeme ja võtame vastu. Mõisted produktiivne kujutlusvõime otsus mõistus. Langetame otsuseid nende kohta. · Mõistuse piirist väljas on regulatiivsed ideed nagu näiteks hing, lõputus, jumal, vabadus. · Kanti transtsendentaalne esteetika ehk tunnetusteooria on õpetus meelelisest tajust, teadmiste omandamisest maailmast meelte kaudu, mis toimub esimeses järjekorras ja millele lisandub loogika ehk mõtlemine. Tunnetuse jaoks on olulised mõlemad nii maailma tajumine kui ka mõtlemine. Kant: ,,Tajupildid ilma mõisteteta on pimedadm nii nagu mõisted ilma tajupiltideta on tühjad".
juriidilised kohustused. Õigusnormi struktuur ja tema elemendid 1) Hüpotees 2) Dispositsioon 3) Sanktsioon H->D->S Kui--> siis--> vastasel juhul Hüpotees näitab tingimused õigusnormide kehtivuse kohta. Dispositsioon näitab vajaliku käitumise(õigused ja kohustused), Sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mis kuulub rakendumisele dispositsiooni nõuete eiramises hüpoteesi tingimustes. Õigusnorme võib liigitada vstavalt eesmärkidele: 1) regulatiivsed õigusnormid- nad on vahetult suunatud ühiskondlike suhete reguleerimisele, annavad suhetes olenevalt õigused ja kohustused, neid nim õigustkehtestavateks normideks. Eesmärgiks suhteloomine mitte kaitsmine 2) kaitsvad õigusnormid juriidliste vastuse vahendite kehtestamist ehk reguleerivad riiklikke kaitsevahendite kasutust N: kriminaalõigus Õigussüteem
jätkusuutlikkusele. 40 ORGANISATSIOONI KÄITUMINE. M. VADI Normid näitavad, millised käitumisviisid on grupi eesmärkidega kooskõlas. Lihtsamad normid piiravad grupiliikmete käitumist, keerukamad normid on aga terviklikud käitumismudelid. Grupi kui sotsiaalse nähtuse seisukohalt on normid peamiselt kirjutamata reeglid, mida grupiliikmed peavad aktsepteerima. Normid on oma olemuselt regulatiivsed mehhanismid, mis suunavad grupi liikmeid soovitavate käitumisstandardite poole. Kui teatakse norme, siis saab grupi liikmete käitumist ennustada, ennetada ebameeldivaid olukordi ning normid toovad esile ka grupi kõige olulisemad väärtused. Töögrupis võib normeerida töö hulka, kvaliteeti, ülesande teostamise viisi, distsipliini, käitumistavasid, rõivastust. Normid aitavad vältida kaootilist käitumist, kuid samas sõltub organisatsioon sellest, kuivõrd
Mida tähendab fingerprintimine. See on mikrosatelliitse kordus DNA määramine. Mikrosatelliidid on kiiresti muteeruvad mittekodeerivad DNA lõigud, mis koosnevad tandeemselt korduvatest nukleiididest. Kuna nad muteeruvad suhteliselt kiiresti, siis populatsioonid erinevad korduste arvu poolest. Esmalt koguti üle Aafrika eri elevantide fecest, eraldati sealt DNA ja määrati referents proovid. Seejärel eraldati spetsiaalse meetodiga salakaubana konfiskeeritud elevandiluust DNA ja võrreldi mikrosatellitide korduseid referntsiga. Genotüüp = organismi geenide (alleelide) kogum Fenotüüp = organismi tunnuste kogum Monohübriidne = kahe erineva homosügoodi ristamine (erinevad tunnused) Vastastikune ristamine (retsiprookne) = tunnused vahetatakse ristamiseks erinevatel sugupooltel (kui tulemus ei muutu, siis tunnus ei ole seotud sooga) Dihübriidne ristamine = ristatakse kahe tunnuse suhtes erinevaid homosügoote F1 x F1 ristamine: Mendel avastas, et t...
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev,...
Õiguse entsüklopeedia vastused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Headus ja õiglus on õiguse ideaalid, ehk siis mõõdupuu millele peab vastama õigus. Kirjutamata ja kirjutatud õigustele (tavad) lisas riik normid ning tekkis õigus. Enne õiguse tekkimist olid tavad, mis kanti suuliselt edasi. Riik on ise õiguse looja ja kehtestaja, selle juures võib rääkida, kui riigis kehtivate õigusnormide süsteemist. On teada ajaloost 4 ajaloolist tüüpi: 1)orjanduslik õigus 2)feodaalne õigus 3)kapitalistlik õigus 4)sotsilistlik õigus süsteem. Õigus kehtib kõikidele, ning hõlmab iga üht. Iga õigus kuulub mingisse õigusharusse. Õigus on kohustuslikuks täitmiseks kõikidele. On olemas pädevad riigiorganid, kellel on õigus õigust luua. On olemas ka kindlad viisid, kuidas tuleb õigust luua. (Õigusnormide loomin...
üldkasutuse. Normitehnika reeglite järgi konstrueeritakse õigusnorm keeleliselt erilises ülimas ratsionaalses ja lakoonilises vormis, kasutades spetsiifilisi tähistusi: 1) paragrahv - §, 2) lõige - (2), 3) punkt - 1) ning erilist süstematiseeritud järjestust. · Kasutatakse ka erilisi mõisteid tähistavaid spetsiifilisi õigusteaduse termineid. Õigusnormide liigid Liigitatakse erinevatel alustel. Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi liigitatakse õigusnorme: 1) regulatiivsed määravad õigusi ja kohustusi; 2) õigustkaitsvad näevad ette juriidilise vastutuse õigusrikkumise eest. Regulatiivne norm on nt kohtute seaduse § 10 lg 1: Maakohtu tööpiirkonna määrab justiitsminister. Selle normi kohaselt on maakohtu tööpiirkonna määramise õigus justiitsministril, mis on samas ka tema juriidiline kohustus. Õigustkaitsev norm on nt karistusseadustiku (KarS) § 113: Teise inimese tapmise eest karistatakse kuue kuni viieteistaastase vabadusekaotusega.
võimalik ikkagi otse kasutada konstitutsiooniga antud õigusi. Samas kehtestavad õigusi fikseerivad konstitutsioonilised normid võimaluse neid õigusi seaduse alusel piirata. Kuni ei ole piirangut kehtestavat seadust, seni ei saa riigivõim piiranguid rakendada. Riigiõiguse teine omapära on, et nad määravad kindlaks riigi põhikorra alused. Norme saab liigitada mitmel erineval alusel. Levinud liigitused on: regulatiivsed/kaitsvad normid. Valdav enamus normidest on regulatiivsed, nad määravad kindlaks isikuõigusi, organite pädevust, nende moodustamise korda. Kaitsvad normid on sageli fikseeritud keeldudena, näiteks diskrimineerimise keeld. Jaapani põhiseadus: "Jaapani riigil on keelatud pidada sõdu." volitavad/kohustavad normid. Volitavad normid fikseerivad organite pädevust, nt. "seadusandlik võim kuulub Riigikogule". Kohustavad normid panevad isikule või riigiorganile ülesande toimida
*mõistuse teoreetiline huvi tähendab seda, et ehkki teadmisel on piirid, millest üle ei tohi minna, on meie mõistuse teoreetiline huvi selline, et ta paratamatult ületab neid piire, st ta läheb oma järeldustega lõpmatusse. Sel juhul, kui ta ületab piire, ei ole enam tegemist teadmisega, vaid mõistusideedega. Nt mõistuse teoreetiline huvi on selline, et me paratamatult jõuame oma mõtetes selliste ideedeni nagu algpõhjus jne. Need mõistusideed on regulatiivsed, st annavad suunda ja määravad sihi, aga need ei ole teadmised ranges tähenduses. Ma loodan, et sai pisut selgemaks. Mõistust võib mõelda kui väga neurootilise inimesena. Kui neurootilisel inimesel on köha, siis ta paratmatult hakkab järeldama, et nii mul on köha, mis sellest järeldada võib, kindlasti on mul kopsudega viga jne jne, kuni ta jõuab järelduseni, et tal on mingi tõsine surmatõbi. See on paratamatu "huvi" või ajend asju lõpuni mõelda ehkki
-) Otsused suhete kohta mis suhtes on mingid asjad oma vahel. -) Otsused modaalsuse kohta, mis kirjeldavad suhte liiki. * Kuna maailma saavad inimesed kirjeldada vaid läbi oma pilgu, siis see, mis jääb meist välja poole ongi "asi iseendas" ning inimene ongi lihtsalt loodusseaduste andja ehk seadused on meie nägemus asjadest. * Kant uuris, kust tulevad mõisted hing, maailm ja jumal ning tema vastuseks on see, et need on regulatiivsed printsiibid, mis tulenevad otsustusvormide tahvlist. * Inimene on tunnetav olend, kes kasutab paljalt oma meelelist mõistust, aga ka praktiline olend, kes kasutab praktilist mõistust ning seal tekkivad moraali küsimused. -) Kant uskus, et on heteronoomne ehk võõrast seadusest määratud ehk oled mõjutatud mingist välisest tegurist, mida ta kritiseeris. Eesmärgiks sedis ta aga sellise moraali seaduse, mis oleks justkui algvalem, millest saaks kõik muu tuletada ehk autonoomne.
t. et Õaktide loomine on seotud neid vastuvõtvate riigiorganite pädevusega Õaktide vahetu vastuvõtmine teatud kindlate protsessireeglitega ja kolmandaks peavad Õaktid saama teatud kindla vormi. Õaktid peavad olema ka materiaalselt Õpärased ehk Õakti sisu peab vastama kehtivale Õele. Õnorm on Õkorra normatiivne alus. Õnorm on käitumiseeskiri, mis on formuleeritud Õlausena. Õnormi üldisus tähendab tema abstraktset iseloomu, sätestab vaid tüüpjuhtumeid. Regulatiivsed normid kehtestavad Õlikust elust osalejate jaoks jur. d Õed ja kohustused (käitumisnormid). Nimetatud kontekstis eristuvad Õtavad, kohustavad ja keelavad. Õikaitsvad normid näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud Õrikkumise eest (sanktsiooni sisaldatavate normid). Mittetäielikud normid sisalduvad ettekirjutused regulatiivsete ja Õikaitsvate normidele. Nad on seletavad, viitavad ja kitsendavad.
kus on antud sanktsiooni maksimum- ja miinimumpiirid. Alternatiivsed sanktsioonid on sellised, kus on valida kahe või enama sanktsiooni vahel. Kumulatiivsed on sanktsioonid, mis võimaldavad mitmeid sanktsioone kohaldada üheaegselt. Määratlemata sanktsioon on sanktsioon, mille sisu ei ole määratud. 1 By Matti `98 Õigusnorme võib liigitada vastavalt nende eesmärkidele regulatiivseteks ja kaitsvateks. Regulatiivsed on suunatud ühiskondliku suhte reguleerimisele, annavad suhtest osavõtjale õigused ja kohustused, neid võib nimetada ka õigust kehtestavateks. Kaitsvad õigusnormid on juriidilist vastutust kehtestavad, nad reguleerivad riiklike kaitsevahendite kasutamist. Moraal on ühiskondliku teadvuse üks norm, mis määrab ära inimeste käitumise kohustused üksteise ja ka ühiskonna suhtes. Toimub inimeste käitumise hindamine erinevateks kategooriateks. Moraal kujunes välja koos õigusega
62. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õigussuhteid ning millised on õigussuhte põhiliigid? 1) Reguleeritavate suhete valdkonna järgi: riigiõiguslikud, haldusõiguslikud, tsiviilõiguslikud, tööõiguslikud, perekonnaõiguslikud jne õigussuhted. 2) Õigussuhte struktuuri järgi: kahepoolsed (õigused ja kohustused) ja ühepoolsed õigussuhted (ühe subjekti tahteavaldus). 3) Õigussuhte funktsiooni järgi: regulatiivsed (tekitavad subjektidele õiguseid ja kohustusi seoses nende õiguspärase käitumisega) ja kaitsvad õigussuhted (riikliku sunni kohaldamine isikuile, kes on rikkunud õigustatud subjektide õigusi või ei ole täitnud õiguslikke kohustusi). 63. Millised tegelikkuses asetleidvad muutused on juriidilised faktid? Juriidilised faktid on sellised tegelikkuses asetleidvad muurused, millega
Euroopa põhiseaduslepingu riigiõigusliku analüüsi töörühma materjalidest leiame: „Põhiseaduse aluspõhimõtted on alusväärtused, ilma milleta Eesti riik ja selle nimel kehtestatud põhiseadus kaotavad oma olemuse. Põhiseaduse aluspõhimõtted on paljuski universaalse iseloomuga. Täiesti selge on see, et üldinimlikud püsiväärtused jätavad ruumi ka uutele. PS aluspõhimõtete kataloog on avatud kataloog. Nad peaksid olema piisavalt abstraktsed, samas regulatiivsed, tänapäevased ja orienteeritud inimese eelis seisundile riigi ees. Põhiseaduse aluspõhimõtetena tuleks käsitleda rahva suveräänsust, riigi rajanemist vabadusele, õiglusele ja õigusele, sisemise ja välise rahu kaitset, õiguslikku järje pidevust, eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimist läbi aegade, inimväärikust, sotsiaal riiklust, demokraatiat, õigus riiklust, põhiõiguste ja vabaduste austamist ning riigi võimu tegevuse proportsionaalsust. VI teema
Haldusõigust võib liigendada ka: Materiaalõigus reguleerib ettekirjutusi keelde, õigustusi suhetes täidesaatev võim ja isik. Formaalõigus jaguneb: o Organisatsiooniõigus käsitleb haldusorganeis ja nende pädevust o Menetlusõigus reguleerib õiguse rakendamist nii haldusõiguse see kui ka väljaspool. See jaguneb veel omakorda üld- ja erimenetlusteks jne. §7. Haldusõigusnorm ja selle struktuur. Õigusnorme on järgmisi: Regulatiivsed on õiguslik tagajärg Konstitutiivsed õiguslik tagajärg puudub Pädevusnormid e organisatsiooninormid Menetlusnormid Legaalmääratlused Diskretsiooninormid Volitusnormid. Haldusõigusnorm korraldab vahekordi, mis tekivad avaliku halduse teostamisel. Haldusõigusnormi reguleerib spetsiifilisi suhteid, mille abil saabki määrata tema olemuse, so teda saab määratleda tema eseme kaudu. Haldusõigusenormi subjektiks on isik, kellele norm on adresseeritud.
formuleeritud käitumiseeskiri. Selle ülesandeks on anda piisavalt üldised, kättesaadavad ja mõistetavad reeglid, mille alusel kohtunikud ja kodanikud saavad määrata probleemi lahendamise viisi. Õigusnormid liigitatakse avaliku ja eraõiguse 1 normideks ning nende üksikharude normideks. Õigusnormide sotsiaalse sisu järgi saab neid liigitada regulatiivseteks ja õigust kaitsvateks. Regulatiivsed normid kehtestavad õiguselus osalejatele juriidilised õigused ja kohustused. Põhiseadus: Põhiseadus on vaid normatiivne tuum, mida ümbritsevad asjakohased lisadokumendid ja kokkulepitud poliitilised normid. Põhiseaduslik on valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Põhiseaduslik võim on piiratud. (sisulised piirangud ja protseduurilised piirangud) Põhiseaduslikkust iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustus. Võimude
Ilmneb, et paljudel keskkonnaressursse puudutavatel otsustel on pöördumatud tagajärjed. Juhul kui looduslik ala muudetakse kultuurmaastikuks, on seda raske tagasi looduslikuks muuta. Valitsuse poliitika, valitsuse vead ja turutõrked Rääkides loodusvaradest ja valitsuse võimalustest sekkuda ressursside efektiivsema paigutamise nimel, võib välja tuua järgmised võimalused: 1) omandiõiguste määratlemine (paljude loodusvarade puhul ei ole omand selgelt piiritletud) 2) regulatiivsed vahendid: käsu- ja kontrollivahendid, finantsinstrumendid; 3) informatsiooni pakkumine, uurimuste finantseerimine, mis omakorda vähendab kasutamisega seotud määramatust. Samas võib valitsuse sekkumine olla ka ebaefektiivne. Halvasti väljatöötatud maksud või subsiidiumid võivad suunata ressursse ettenägematul (negatiivsel) viisil. Sageli on erinevate kontrollimehhanismide rakendamine toonud ootamatuid tagajärgi. Näit Ateenas taheti vähendada autode kasutamist
valida vabaduse e iseenda tarkuse ja meelevallaga kujundatava ja sellest sõltuva sotsiaalse olemise. Määratletus ja äratundmine, kuidas peab ja ei tohi käituda tähendab, et saame rääkida praktiliselt toimivast süsteemist. Mis tegi inimesele selgeks, et ka sotsiaalses keskkonnas nagu ka loodujõududega toimivad reaalsed piirangud, millega tuleb arvestada? Kuidas tekkisid ja kinnistusid teadmised ja oskused, kuidas piiritleda lubatut ja keelatut ühiskonnas? Tuleb eeldada, et regulatiivsed mehhanismid tekkisid juba kauges eelajaloolises ajas. Kui algas inimliigi (sotsiaalse) enesemääratlemise ja eneseteostamise tänaseni kestev protsess, siis on selle liikumapanevaks jõuks olnud vajadus kohanduda elutingimustega e keskkonnaga. Suhtes inimene- sotsiaalne ruum domineerib sotsiaalne ruum. Ühiskonda sisenev inimene leiab siit eest reaalse, iseotsustamist piiravate tegurite,
Tuleb mainida, et huvigruppide mõju on tavaliselt tugevaim nn. reguleerivateks valitsusasutustes, mis jälgivad riigi ärisektorit. Näiteks võib välja tuua olukorra, kus ravimitootjate huvigrupid edastavad enamiku teaduslikest tõenditest, mille põhjal USA Toidu- ja Ravimiamet siis otsustab, kas ning millised preparaadid on turule saatmiseks ohutud. Vahel võivad sellised lobigruppide ja täidesaatva võimu asutuste omavahelised suhted osutuda ka probleemseteks, kuna aja möödudes võivad regulatiivsed asutused asuda tööstusharude poolele ning unustada avalikkuse huvide kaitsmise. Samas tagab olukorra tasakaalukuse enamasti siiski asjaolu, et valitsusametnikud on teadlikud sellest, et kui nad näitavad üles liigset poolehoidu teatud huvigrupi suhtes, võivad nad kaotada toetuse Kongressis, mis kontrollib aga nende ametkonna rahastamist ja volitusi. (Patterson, 2013, p. 232) Juhul kui huvigrupp ei suuda oma soove läbi suruda seadusandlikul või täidesaatval
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliiti...
Jurisdiktsiooniline kontroll rajaneb avaliku administratsiooni toimingute täieliku järelevalve printsiibil; 2) normiloov tähendus, mis puudutab eelkõige Riigikohtu tegevust. Kuigi doktrinaarses mõttes ei kujuta kohtulahendid endast õiguse allikat, on neil oluline tähtsus kollisoonide lahendamisel haldussfääris. VII. Mittetulundusühingud §1. Riik ja mittetulundusühingud Riiklikult korraldatud ühiskonnas on ühiskonnaelu keskseks suunajaks riik oma organite tegevuse kaudu. Riigi regulatiivsed ja korraldavad võimalused ei ole aga universaalsed ja kõikehõlmavad. Paljud eluvaldkonnad ei allu efektiivsele riiklikule korraldamisele või ei ole kõikjal riigi otsene sekkumine kooskõlas demokraatliku tsiviilühiskonna põhimõtetega. Riik ei saa olla ühiskonnaelu korraldamise ainsaks struktuuriks. Ühiskonna tegus toime ja stabiilsus saavutatakse paljude formaalsete ja mitteformaalsete struktuuride koosmõjul.
Jurisdiktsiooniline kontroll rajaneb avaliku administratsiooni toimingute täieliku järelevalve printsiibil; 2) normiloov tähendus, mis puudutab eelkõige Riigikohtu tegevust. Kuigi doktrinaarses mõttes ei kujuta kohtulahendid endast õiguse allikat, on neil oluline tähtsus kollisoonide lahendamisel haldussfääris. VII. Mittetulundusühingud §1. Riik ja mittetulundusühingud Riiklikult korraldatud ühiskonnas on ühiskonnaelu keskseks suunajaks riik oma organite tegevuse kaudu. Riigi regulatiivsed ja korraldavad võimalused ei ole aga universaalsed ja kõikehõlmavad. Paljud eluvaldkonnad ei allu efektiivsele riiklikule korraldamisele või ei ole kõikjal riigi otsene sekkumine kooskõlas demokraatliku tsiviilühiskonna põhimõtetega. Riik ei saa olla ühiskonnaelu korraldamise ainsaks struktuuriks. Ühiskonna tegus toime ja stabiilsus saavutatakse paljude formaalsete ja mitteformaalsete struktuuride koosmõjul.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
