• arvestusühik- võimaldab väärtuse võrdlust ja hindamist • ajatatud makse standard Raha eeldab universaalset aktsepteeritavust ja sotsiaalset neutraalsest, homogeensust, äratuntavust Vahetusvahend:üldistatud,legitiimne väärtusnõue • garanteerib ligipääsu hüvedele; selline hüvede kasutamine,omandamine on legitiimne; kasutatav kõikide kaupade-teenuste soetamiseks Institutsioon: institutsionaliseeritud õigus- ja krediidisuhe • Erinevad tasandid: regulatiivsed institutsioonid(seadustatus); finantssektor ja selle kliendid (igapäevane turusuhtlus); riiklik ja globaalne tasand(euro,IMF) *Rahanõuete sotsiaalne konstrueeritus Raha ja usaldus Rahakasutuse sotsiaalsed dimensioonid ja nende olulisus 6. TÖÖ Töö käsitlus: Traditsiooniline Postmodernistlik omaette eesmärk vabaduse allikas kutsumus eneseteostamise ja enesearendamise vahend
• arvestusühik- võimaldab väärtuse võrdlust ja hindamist • ajatatud makse standard Raha eeldab universaalset aktsepteeritavust ja sotsiaalset neutraalsest, homogeensust, äratuntavust Vahetusvahend: üldistatud, legitiimne väärtusnõue • garanteerib ligipääsu hüvedele; selline hüvede kasutamine, omandamine on legitiimne; kasutatav kõikide kaupade-teenuste soetamiseks Institutsioon: institutsionaliseeritud õigus- ja krediidisuhe • Erinevad tasandid: regulatiivsed institutsioonid(seadustatus); finantssektor ja selle kliendid (igapäevane turusuhtlus); riiklik ja globaalne tasand(euro, IMF) *Rahanõuete sotsiaalne konstrueeritus Raha ja usaldus Rahakasutuse sotsiaalsed dimensioonid ja nende olulisus 6. TÖÖ Töö käsitlus: Traditsiooniline Postmodernistlik omaette eesmärk vabaduse allikas kutsumus eneseteostamise ja enesearendamise vahend
lähtutakse kehtiva õiguse normidest. Põhistatuse nõue-kõik asjasse puututvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud. Otstarbekohasuse nõue-.seadus ise annab ainuvõimaliku otstarbekohase lahendi kõikidele juriidilist tähendust omavatele suhetele. Õigluse nõue-õiglust rakendatakse õiguse vahendusel. 63. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õiguse rakendamise akte? Liigitus- reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi. Regulatiivsed ja jurisdiktsioonilised aktid. 64. Mis eristab õigusrikkumist õiguspärasest käitumisest? Inimsese käitumine õiguslikust asbektist vaadatuna võib olla kas õigusnormidega kooskõlas ehk õiguspärane või õigusnormidega vastuolus ehk õigursikkumine. Õiguspärane käitumine on õigusnormidega ettenähtud kohustuslik, soovitatav või lubatav õigussubjekti käitumine.Õigurikkumine aga on õigusnormidega vastuolus olev tegu,mille on toimepannund deliktivõimelike isik ja mis on
muuta ei ühe poole algatused ega poolte kokkuleppel. Suhteliselt määratletud normid on sellised ettekirjutused, mis rakendamisel kuuluvad konkretiseerimisele ja täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel. Dispositiivsed normid kehtestavad reeglid juhuks, kui pooled ei ole jõudnud kokkuleppele. 6) Täidesaatva funktsiooni järgi eristatakse regulatiivseid ja kaitsvaid õigusnorme. Regulatiivsed õigusnormid on vahetult suunatud ühiskondlike suhete reguleerimisele. Varustades suhtest osavõtjaid õiguste ja kohustustega, teostavad nad oma regulatiivset funktsiooni, mis ongi nende esmane eesmärk. Kaitsvad õigusnormid on ettekirjutused, mis on suunatud juriidilise vastutuse vahendite kehtestamisele ja kasutamisele, riigisunni kohaldamisele. Kaitsvate normide hulka kuuluvad eelkõige karistusõiguse normid. 7) Vastavalt regulatsiooni viisile võib norme omakorda liigitada
- Viitav - Kitsendav 2. R.Naritsa ja A.Aarnio kokkulangev liigitus 1) Regulatiivne 2) Konstitutiivne, seejuures: - Seaduskeele määratlus - Kompetentsinorm - menetlusnorm 3. A.Aarnio liigitus 1) Primaarnorm 2) Sekundaarnom Moodsa õiguse normitüübid: 1) Kaalutlusnorm 2) Kokkuleppenorm 3) Eesmärginorm 4) Ressursinorm 4. Loengumapi liigitus 1) Regulatiivne 2) Õigustkaitsev Regulatiivsed: 1) Õigustav 2) Kohustav 3) Keelav 1) Üldsubjektne 2) Erisubjektne 1) Imperatiivne 2) Dispositiivne 3) Soovitav/juhendav/lubav 1) Delegatsiooninorm 2) Definitsiooninorm 3) Õigusharu norm 1) Lihtnorm 2) Liitnorm Regulatiivsed – faktiline koosseis T ehk hüpotees ja õiguslik tagajärg R ehk dispositsioon; iseloomulik H-D struktuur. Dispositsioon väljendub kohustuse, õigustuse või keeluna.
Eraõiguses nt tsiviilõigus, kaubandusõigus, asjaõigus, autoriõigus jne. Avalikku õigusesse kuuluvad riigiõigus, haldusõigus, kirikuõigus, kriminaalõigus jne. Era- ja avaliku õiguse normid omavahel mitmeti seotud, nt tööõigus ei sisalda vaid eraõiguslikke norme. Sidemed võivad olla ka funktsionaalse iseloomuga  avalik-õiguslike normide nõuete rikkumine võib kaasa tuua eraõiguses lepingu õigustühiseks tunnistamise. 4.2. Regulatiivsed ja õigustkaitsvad normid Liigitatakse sotsiaalse sisu järgi regulatiivseteks ja õigustkaitsvateks õigusnormideks. Regulatiivsed normid  juriidilised õigused ja kohustused, nn käitumisnormid. Mõeldud õiguspärase käitumise jaoks, sest nad kirjeldavad, kuidas õiguspärane käitumine peab välja nägema. Õigustavad, kohustavad ja keelavad. Ka ergutusnormid  sisaldavad seisukohti, õiguspärase ja ühiskondlikult kasuliku käitumise ergutamiseks.
Ruum ja aeg on meie tajumisvormid, ilma nendeta ei suudaks me mitte midagi tajuda ega mõista. Need tajuvormid on nagu võrgud, millesse me püüame kõik oma aistingud. Mõistuse kategooriad (üksus, paljusus, kõiksus, reaalsus, eitus, piiritlus, põhjus, toime, vältimatus, juhuslikkus jne) on raamideks, mis teevad. mõistetavaks kõik meelte poolt registreeritu, kuid need kirjeldavad kogemust, mitte asju iseeneses. Kant defineerib, et mõistuse ideed on tunnetusevälised regulatiivsed printsiibid, "mille eesmärk on viia meie arurakendus kõikeläbiva kooskõla, täielikkuse ja sünteetilise ühtsuseni". Varasema metafüüsika kriitika. Metafüüsika traditsioonilised teemad  jumal, surematu hing ja tahtevabadus  kuuluvad just sellisesse valdkonda, mis ületab võimaliku kogemuse piirid. Võimalikku kogemust ületavaks peab Kant ka ideed maailmast kui tervikust, s.t. ettekujutust maailmast kui lõpunikujunenud, lõpetatud suurusest
ja juriidilisi kohustusi. Struktuuri järgi eristatakse: • Kahepoolsed õigussuhted – kaks poolt, kumbki neist on teise suhtes õiguste ja kohustuste kandja (müüja-ostja, töötaja-tööandja) • Ühepoolsed õigussuhted – toetub ühe subjekti tahteavaldusele (kinkeleping, testament) subjekti tahteavalduse nõustumisel tekib õigus (võtab kingi või pärandi vastu) Funktsiooni järgi eristatakse: • Regulatiivsed õigussuhted – õigused-kohustused tekivad õiguse realiseerimisega. Sellised on eraõiguslikud suhted, mille eesmärk on faktilisele suhtele efektiivse regulatsioonimehhanismi loomine, regulatiivse toime põhitõhk on subjektiivsel õigusel. • Kaitsvad õigussuhted – suunatud riikliku sunni kohaldamisele isikuile, kes on rikkunud õigustatud subjektide õigusi või ei ole täitnud õiguslikke kohustusi
3. etapp (pärast 2014. aastat) majandus- ja rahaliidu vastupanuvõime suurendamine kesktasandil šokkidele reageerimise funktsiooni loomise kaudu. 2012. aasta detsembri keskel kokku kutstsud Euroopa Ülemkogu astuski esimesi samme selles suunas, asutades Euroopa pangandusjärelvalve. See tähendab, et järelvalvet pankade üle teostab euroalal Euroopa Keskpank.3 Veel on meetmetest kasutusele võetud võlakirjade tühistamine, majanduskasvu stimuleerimine, regulatiivsed meetmed ning paika pandud intressimäärad. Kõige olulisemaks võib pidada Bail-outi. See tähendab riigi rahastamist keskpanga või mõne muu institutsiooni poolt. Kasutegur peaks ilmnema küll alles pika perioodi vältel, kuid samas peaks see looma perspektiivi, kus majanduskasv kiireneb, laenukoormus väheneb ning riik on võimeline ise turult laenama ja laenu tagasi maksma. Negatiivse poole pealt toob see kaasa
Teema: Nüüdisühiskond, selle kujunemine ja areng alamklass inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu eliit suhteliselt väikesearvuline rühm inimesi, kes paikneb stratifikatsioonistruktuuri tipus, kuna talle kuulub ühiskonnas oluliseks ja väärtuslikuks peetud tunnuseid (päritolu, varandus, võim või haritus) fordism H.Fordi tehastes kasutusele võetud tootmise korraldus, mis jagas kogu tootmise konveieril sooritatavateks üksteisele järgnevateks lihtsateks operatsioonideks. Fordism oli tööstusühiskonnas enim kasutatud tootmise organiseerimise viis genees kujunemine heaoluriik ...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSTEADUS AVATUD ÜLIKOOL ... Matrikli nr E-post: .... PAKENDISEADUS¹ UURIMUSTÖÖ ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIAS Juhendaja Prof. Raul Narits Lektor Silvia Kaugia Tartu 2007 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. PAKENDISEADUSE VASTU VÕTMINE, VÄLJAKUULUTAMINE, 4 JÕUSTUMINE 3. PAKENDISEADUSE EESMÄRK JA ÕIGUSLIK IDEOLOOGIA 5 4. PAKENDISEADUSE KOHT ,,RAHVUSLIKU ÕIGUSKORRA 6 PÜRAMIIDIS" JA SUHE EUROOPA LIIDU ÕIGUSKORRAGA 5. PAKENDISEADUSE ÕIGUSE VALDKONNA MÄÄRATLEMINE 7 6. PAKENDISEADUSES SISALDUVATE ÕIGUSNORMIDE ANALÜÜS 8 7. PAKENDISEADUSES SISALDUVATE TÄIELIKE 12 ÕIGUSNORMIDE ANALÜÜS 8. ÜLIPOSITIIVSE ÕIGUSE JA PO...
Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: · aktiivsed õigussuhted · passiivsed õigussuhted 12 Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel · Lihtsad õigussuhted-ühepoolsed · Liitõigussuhted Âmõlemal poolel õigused ja kohustused(kahepoolsed N:müügi,vahetusleping) Õigussuhte funktsiooni järgi: · Regulatiivsed õigussuhted · Kaitsvad õigussuhted 16.ÕIGUSSUBJEKTsus- on isiku võime olla õigussuhtes subjektiks. Juriidiline isik Füüsiline Isik on füüsiline isik.ALATI Eraõiguslikud Avalik-õiguslikud (riik on neist kõige suurem) Äriühingud KOV üksused Erakool Tartu Ãœlikool
Nt. tööõigus ei ole puhtalt eraõiguslikke norme sisaldav, vaid me leiame sealt ka avalik õiguslikke õigusnorme. Samas võivad sidemed era ja avaliku õiguse normide vahel olla ka funktsionaalse iseloomuga. NT. avalik-õiguslike normide rikkumine võib kaasa tuua eraõiguses lepingu õigustühiseks tunnistamise. Regulatiivsed ja õigustkaitsvad normid Õigusnormide sotsiaalne sisu annab võimaluse neid liigitada regulatiivseteks ja õigustkaitsvateks õigusnormideks. Regulatiivsed normid kehtestavad õiguslikust elust osalejate jaoks õigused ja kohustused. Need on mõeldud õiguspärase käitumise jaoks. Eristuvad kohustavad, lubavad ja keelavad õigusnormid. Lisaks ergutusnormid- õigusnormid, mis sisaldavad seisukohti , õiguspärase ja ühiskondlikult kasuliku käitumise ergutamiseks. Õigustkaitsvad normid-näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õigusrikkumise eest. Tegemist on sanktsiooni sisaldavate õigusnormidega
2. Dispositsioon (D) – siis... – näitab vajaliku käitumise, st sisaldab subjekti õigused ja kohustused; 3. Sanktsioon (S) – vastasel juhul... – näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mis kuulub rakendamisele dispositsiooni nõuete eiramise eest hüpoteesi tingimustes. Ema ütleb oma alaealisele pojale: kui kell saab 22, siis pead sa olema kodus, vastasel juhul karistan. Õigusnorme võib liigitada täidetava funktsiooni järgi ehk vastavalt eesmärkidele: 1. Regulatiivsed õigusnormid – vahetult suunatud ühiskondlike suhete reguleerimisele. Annavad suhtest osavõtjatele e subjektidele vastavad õigused ja panevad kohustused. Nad on õigust kehtestavad normid, sest nad ei ole suunatud karistuste kohaldamisele – eesmärgiks on suhte loomine, mitte kaitsmine. 2. Kaitsvad õigusnormid – ettekirjutused, mis on suunatud juriidilise vastutuse vahendite
 Me oleme piiratud ilmingute maailmaga. - Kuid inimmõistust saadavad küsimused, millest ta ei saa loobuda. Mis on hing, maailm ja Jumal? - Neid küsimusi ei saa kõrvale jätta kui tahame jõuda rahuldavale elukäsitlusele. - Mõistus moodustab meelelisuse ja mõistuslikkuse kohal teatud mõttes veel ühe kõrgema korruse. - Selles väljendub püüdlus täiusliku ühtsuse järele. Regulatiivsed printsiibid Otsustusvormide tahvlist järeldub: - Kategooriline, tingimatu suhte viis, annab tingimatu, kõigi meie kujutluste aluseks oleva mõtleva subjekti ühtsuse idee ehk idee hingest. - Hüpoteetiline, tinglik suhte viis vastab püüdlusele, lõputust tinglike suhete reast jõuda kõigi ilmingute ühtsuseni, kosmoloogilise ehk maailma ideeni. - Disjunktiivsele, välistavale suhete viisile vastab kõigi mõtlemisobjektide tingimatu
Acquis communautaire = acquis (5) - Euroopa Liidu liikmesriigi õiguste ja kohustuste kogum Agenda 2000 (5) - Euroopa komisjoni esitatud ametlik programm Euroopa Liidu reformimiseks ja laiendamiseks XXI sajandil administreerimine ehk haldamine (3) - riiklike ametkondade ka kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse otsuste elluviimisel administratiivne väärkohtlemine (3) - ametnikupoolne seaduse väär kohaldamine konkreetse kodaniku suhtes alamklass (1,2) - inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu avalik arvamus (3) - rahva või mõnede sotsiaalsete gruppide suhtumine ühiskonnas toimuvatesse sündmustesse, levitatavatesse plaanidesse või liidritesse. Tänapäeval kujuneb avalik arvamus peamiselt massiteabe põhjal. avalik haldus (2,3) - poliitiliste otsuste täideviimise protsess riigi- ja omavalitsuse institutsioonides av...
poole äranägemisel. (Nt. Naist kes kasvatab lapsinvaliidi või alla 3 aastatst last, võib töölähetusele saata tema nõusolekul) c. Dispositiivsed normid  kehtestavad reeglid juhuks, kui pooled ei ole jõudnud ise kokkuleppele. Neid iseloomustab kõik, mis eespool dispositsiooni kohta öeldud. 6. Täidetava funktsiooni järgi eristatakse: a. Regulatiivsed õigusnormid  vahetult suunatud ühiskondlike suhete reguleerimisele. Varustades suhtest osavõtjaid õiguste ja kohustustega, teostavad nad oma regulatiivset funktsiooni, mis ongi nende esmane eesmärk. Nad on suunatud suhete loomisele, mitte kaitsmisele ja karistuse kohaldamisele, seetõttu on nad nn õigust kehtestavad normid. b. Kaitsvad õigusnormid  ettekirjutised, mis on suunatud juriidilise vastutuse
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Õigusteadus Nimi.................. E-post: .................................... REKLAAMISEADUS ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA Uurimistöö Juhendajad: Professor Raul Narits Lektor Silvia Kaugia Tartu 2011 TIITELLEHT SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REKLAAMISEADUSE VASTUVÕTMINE, VÄLJAKUULUTAMINE, JÕUSTUMINE, MUUTMINE ..................................................................4 2. REKLAAMISEADUSE KOHT EESTI ÕIGUSALLIKATE HIERARHIAS JA SUHE EUROOPA LIIDU ÕIGUSKORRAGA ......................................................5 3. ,,ÜLIPOSITIIVSE" JA POSITIIVSE ÕIGUSE VAHEKORD REKLAAMISEAD...
õigusnormi loogilisest struktuurist ehk täielikule õigusnormile immanentsetest osadest lähtuvalt. Kuid enne, kui autor toob KarS'ist vastavad näited, on vajalik mõiste regulatiivsete ja õigustkaitsvate normide erinevust. Regulatiivsed õigusnormid on täielikud õigusnormid, mis kehtestavad õiguslikust elust osalejate jaoks juriidilised õigused ja kohustused ehk nad on mõeldud õiguspärase käitumise jaoks, sest nad kirjeldavad, kuidas õiguspärane käitumine peab välja nägema. Regulatiivsed õigusnormid lubavad, teatud viisil käituda, keelavad teatud tegevuse või kohustavad kindlaks käitumiseks.45 Õigustkaitsvad normid on täielikud õigusnormid, mis näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õigusrikkumise eest. Tegemist on sanktsiooni sisaldavate õigusnormidega.46 Autor lisab märkusena juurde, et täieliku õigusnormi abstraktne faktiline koosseis on mägitud ühekordse pidevjoonega ja õiguslik tagajärg kahekordse pidevjoonega. I. § 13
Püsiv levik õigusteoreetilise mõtte areaalis on faktor, mida tuleb alati arvestada. 20 Loengumapi fakultatiivses osas, mis ilmub eraldi, esitame ka teisi käsitlusi, mis Eestis levivad praegu peamiselt prof. A.Aarnio ning prof. R.Naritsa monograafiate vahendusel (Aarnio, 1; Narits,54; Makkonen, 122). Alljärgnevalt esitame Eesti jurisprudentsis seni üldlevinud õigusnormide liigitused. 1. Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi: 1) regulatiivsed - määravad õigusi ja kohustusi; 2) õigustkaitsvad - näevad ette juriidilise vastutuse õiguserikkumise eest. Regulatiivne on nt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 3: halduskohtu reglemendi kinnitab justiitsminister. Reglemendi kinnitamise õigus on üksnes justiitsministril, mis on samas ka tema juriidiline kohustus. Õigustkaitsev on nt kriminaalkoodeksi (KrK) § 100: tahtliku tapmise eest - karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni kaheteistkümne aastani
subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi. Õigussuhte põhiliigid: Õigussuhete olulisim liigitus  suhete valdkonna järgi: riigiõiguslikud, haldusõiguslikud, tsiviilõiguslikud, tööõiguslikud, perekonnaõiguslikud jne õigussuhted Õigussuhte struktuuri järgi: kahepoolsed (tööleping, ostja ja müüja) ja ühepoolsed (kinkeleping, testament) õigussuhted Õigussuhete funktsiooni järgi: regulatiivsed ja kaitsvad õigussuhted 9. Õiguse rakendamine (Õigusõpetus, ptk. 5) Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei jne). Õiguse rakendamise vajadus tekib: Kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita (kaitseväeteenistusse astumine, avaliku teenistuse ametikoha täitmine jms)
normid, mida suhte pooled ei saa muuta ei ühe poole algatusel ega poolte kokkuleppel. Suhteliselt määratletud normid on ettekirjutised, mis rakendamisel kuuluvad täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel. Dispositiivsed normid kehtestavad reeglid juhuks, kui pooled ei ole ise jõudnud kokkuleppele.12 6. Täidetava funktsiooni järgi: Regulatiivsed õigusnormid kehtestavad õiguslikust elust osalejate jaoks juriidilised õigused ja kohustused. Kaitsvad õigusnormid näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õigusrikkumise eest.13 7. Vastavalt regulatsiooni viisile: Kohustavad normid kehtestavad subjektile kohustuse sooritada kindlaid positiivseid tegusid. Keelavad normid kehtestavad subjektile kohustuse hoiduda teatud tegevusest.
(Carruthers2005): Raha garanteerib ligipääsu hüvedele; Selline hüvede kasutamine, omandamine on legitiimne Raha kui üldistatud nõudevahend: kasutatav kõikide kaupade teenuste soetamiseks Raha kui institutsioon / institutsionaliseerutud suhe Raha kui institutsionaliseerutud õigus-ja krediidisuhe; Institutsionaliseeritus erinevatel tasanditel Regulatiivsed institutsioonid (seadustatus) Finantssektor ja selle kliendid (igapäevane turusuhtlus) Riiklik ja globaalne tasand (nt euro, IMF jm) Kontekstuaalsus ja sotsiaalne konstrueeritus -rahalised nõuded on ... ... tavadel põhinevad, sotsiaalselt kokkuleppelised ... sõltuvad ,,isetäituvatest" ja kollektiivsetest ootustest Raha kui institutsionaliseerutud usaldus
peavad olema üldkehtivad. Samuti nõutakse tematl teatud ajalist kehtivust. Norm on imperatiivi vormis lause mõttesisu. Õigusnormid on vabad imperatiivid. Objektiks võivad olla kodanikud või ametisisikud. Esimesel juhul on tegemist primaarnormidega. Ametiisikutele määratud normid on sekundaarnormid. On eristatud ka veel reageerimisviisi norme, mis väljendavad neid mängureegleid, millest ametiisikud peavad kinni pidama asja otsustades. Käitumisnormid on oma olemuselt regulatiivsed Konstitutiivsed normid on jaotatud Conte poolt 4 rühma: 1) deonantsed (loovad mäöngu, nupud, olukorrad); 2)tingitud konstituiivsed normid (määratlevad asju vormis); 3) esiletõstetud normi 4)eelduslik (väljendab mingi asja esinemist või kehtimist paratamatute ja küllaldaste eeltingimuste korral). Teine jaotus: kompetentsinormid, menetlusnormid, legaalforumleeringud. IV teema. Riik 1. Riikide tekkimine ja riigi olemus.
kinkeleping, testament); sellises suhtes tekib ühe subjekti tahteavalduse alusel teisel poolel õigus vaid juhul, kui ta selle tahteavaldusega nõustub o Eriliik – absoluutne õigussuhe – suhe, milles on määratud ainult õigustatud subjekt, kohustatud subjektideks on kõik teised isikud (nt omanik omandiõiguslikus suhtes, teose autor autoriõiguslikus suhtes) Õigussuhte funktsiooni järgi – regulatiivsed ja kaitsvad õigussuhted  Regulatiivne õigussuhe – tekitab subjektidele õigusi ja kohustusi seoses nende õiguspärase käitumisega, õiguse realiseerimisega; eraõiguslikud suhted, mille peamine eesmärk on faktilisele suhtele efektiivse regulatsioonimehhanismi loomine; regulatiivse toime põhirõhk lasub subjektiivsel õigusel  Kaitsev õigussuhe – suunatud riikliku sunni kohaldamisele isikuile, kes on
EKE8250 Environmental policy Exam questions 1. Inputs and outputs of environmental policymaking. Sisendid: Vajadused/nõudmised (erinevad huvid, vastandlikud nõudmised; valitsused, ettevõtted, kliendid, kohalikud ühingud, MTÜ-d, investorid, töötajad) Toetus (vähemalt minimaalne maksumaksjate toetus, lojaalsus- jälgimine, seadusandluse mõju valimiste tulemustele) Ressursid- raha ja informatsioon (nii teaduslik kui tehniline), looduslikud ressursid Avalik arvamus Meedia kajastus Valimiste tulemused Teadmised/info Millist infot on poliitika kujundajatel vaja teada? Milline on probleemi olemus, raskusaste ja ruumiline ulatus? Millised faktorid on probleemi põhjustajateks? 1 Kui probleemile ei reageerita, kuidas siis probleem aja jooksul muutub? Kas see probleem prob...
· Mõistus moodustab meelelisuse ja mõistuslikkuse · Eriline otsus: Mõned tähed on planeedid. kohal teatud mõttes veel ühe kõrgema korruse. 21 · Selles väljendub püüdlus täiusliku ühtsuse järele. · Kas mõlema kriitika tulemused kõrvaldavad religiooni? · Regulatiivsed printsiibid · Muidugi oma usku teadmiste kaudu tõestav · Otsustusvormide tahvlist järeldub: dogmatism muutus ülearuseks. · Kategooriline, tingimatu suhte viis, annab · Religiooni vajalikkus tuleneb aga tegutsemisest tingimatu, kõigi meie kujutluste aluseks oleva lähtudes. See on praktilise mõistuse otsus, et me mõtleva subjekti ühtsuse idee ehk idee hingest
ôiguslikke ôigusnorme (kollektiivleping). Kuid sidemed era- ja avaliku ôiguse normide vahel vôivad olla ka funktsionaalse iseloomuga. Näiteks vôib tuua avaliku ôiguse normide rikkumine enaga kaasa eraôiguse lepingu ôigustühiseks tunnistamise. (näiteks leping maksudest kôrvale hiilimiseks) Regulatiivsed ja ôigustkaitsvad normid. Õigusnormide sotsiaalne sisu annab vôimaluse neid liigitada regulatiivseteks ôigusnormideks ja ôigustkaitsvateks ôigusnormideks. Regulatiivsed normid kehtestavad ôiguslikust elust osalejate jaoks juriidilised ôigused ja kohustused. Tegu on käitumisnormidega. Sellised normid on môeldud ôiguspärase käitumise jaoks, sest nad kirjeldavad kuidas ôiguspärane käitumine välja peab nägema. Õigustkaitsvad normid näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud ôigusrikkumiste eest. Tegemist on sanktsioone sisaldvate ôigusnormidega. Kui regulatiivsed normid on seotud ôiguse
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL UURIMISTÖÖ ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIAS PEREKONNASEADUS Koostaja: ... Juhendajad: professor Raul Narits, lektor Silvia Kaugia Tartu 2010 1 SISUKORD · SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 · PEREKONNASEADUSE VASTUVÕTMINE, VÄLJAKUULUTAMINE, JÕUSTUMINE.........................................................................................................................4 · PEREKONNASEADUSE KOHT ,,RAHVUSLIKU ÕIGUSKORRA PÜRAMIIDIS" JA SUHE EUROOPA LIIDU ÕIGUSKORRAGA.........................................................
Riigi poolt kehtestatud kohustusliku käitumise määr. Õigussuhte objekt- nähtus, kus õigussuhte subjektide õigused ja kohustused on suunatud.(materiaalsed esemed, väärtused, au, väärikus jne.) ÕIGUSSUHTE LIIGID: Suhete valdkonna järgi- reguleeritavate normide õigusharulise kuuluvuse alusel -riigiõiguslikud -haldusõiguslikud -tööõiguslikud -perekonnaõiguslikud jne Õigussuhte struktuuri järgi-kahepoolsed ja ühepooldsed suhted Õigussuhte f-ooni järgi- regulatiivsed ja kaitsvad õigussuhted Juriidiline fakt on tegelikkuses toimuv muutus, millega tekivad/lõppevad õigused ja kohustused. Sündmus on muutus, mis ei sõltu inimese tahtest. Tegu on muutus, mis toimub inimese tahtel. Õiguspärane tegu- vastab kehtiva õiguse nõuetele -juriidiline akt -juriidiline toiming -juriidilise resultaadiga tegu Õigusvastane tegu on õigusrikkumine, õigusnormidega vastuolus olev käitumine. Juriidilise fakti struktuuri järgi eristatakse
o Dispositiivsed e kokkuleppelised  pooled võivad igal moel kokku leppida v.a kui see on otseselt seadusega keelatud Lapsele nime valimine o Suhteliselt määratletud  kuuluvad rakendamisele kas poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel. Töölepingu seaduse järgi  saata töötaja lähetusse ainult tema nõusolekul. IV Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi o Regulatiivsed  määravad isikute õigused ja kohustused, kuidas isik peab käituma teatud situatsioonis. Abiellumiseks on vaja teha kindlad sammud (jah ütlemine, allkirjastamine, prudi sammud) o Kaitsvad õigusnormid (millised karistused on ette nähtud) Tähtaega  ajavahemik (kevadest suveni) Mingi aja JOOKSUL (3st 4ni) 20.01  20.02 (üks kuu, samal päeval)
(ostja ja müüja; töötaja ja tööandja) o Ühepoolne õigussuhe  toetub vaid ühe subjekti tahteavaldusele (kinkeleping, testament). Avaliku õiguse suhted on enamasti ühepoolsed. Eriliigiks on ü Absoluutne õigussuhe  määratletud on ainult õigustatud subjekt, kohustatud subjektideks on kõik teised isikud (omanik omandiõiguslikes suhetes) Õigussuhte funktsiooni järgi eristatakse: o Regulatiivsed õigussuhted tekitavad subjektidele õigusi ja kohustusi seoses nende õiguspärase käitumisega, õiguse realiseerimisega. Sellised on eraõiguslikud (tsiviil-, perekonna-, tööõiguslikud jm) suhted. Nendes suhetes lasub regulatiivse toime põhirõhk subjektiivsel õigusel. o Kaitsvad õigussuhted  suunatud riikliku sunni kohaldamisele isikule, kes on rikkunud õigustatud subjektide õigusi või ei ole täitnud õiguslikke kohustusi
1. hüpotees  näitab õigusnormi kehtivuse tingimused õigustatud subjekt, kohustatud subjektideks on kõik 2. dispositsioon  näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti teised isikud (omanik omandiõiguslikes suhetes) õigused ja kohustused Õigussuhte funktsiooni järgi eristatakse: 3. sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida o Regulatiivsed õigussuhted tekitavad subjektidele õigusi ja rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi kohustusi seoses nende õiguspärase käitumisega, õiguse tingimuste olemasolul. realiseerimisega. Sellised on eraõiguslikud (tsiviil-, perekonna-, Hüpotees: 1. Määratletuse astme järgi: - määratletud, suhteliselt tööõiguslikud jm) suhted. Nendes suhetes lasub regulatiivse toime
Kõik sotsiaalsed normid põhinevad kohustusel, kuid õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. 3) Formaalse määratletuse aspektist iseloomustab õigusnormi: - loogiline struktuur; - eriline normikeel, mis ühelt poolt baseerub vastava emakeele alusele, kuid kasutab erilist formaliseeritud ratsionaalset lauseehitust. 3. Õigusnormi liigid Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi liigitatakse õigusnorme: 1) regulatiivsed  määravad õigusi ja kohustusi; 2) õigustkaitsvad  näevad ette juriidilise vastutuse õigusrikkumise eest. Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi: 1) kohustavad; 2) keelavad; 3) õigustavad ehk lubavad või volitavad. Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi: 1) imperatiivsed ehk kategoorilised (kohustav/keelav) 9
3. Kus akt on väljastatud 4. Millise konkreetse isiku kohta see akt on antud 5. Millistele faktilistele asjaoludele akt toetub 6. Millise seaduse või muu normatiivakti alusel on see akt vastu võetud 7. Milles seisneb asja lahendamise olemus 6. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õiguse rakendamise akte? 1. Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi 2. Akti välja andnud organite järgi Regulatiivsed aktid  määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega, nende aktidega rakendatakse regulatiivseid norme 10 Triinu Hansalu TTÜ 2008 Jurisdiktsioonilised aktid  aktid, millega kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme, seega seonduvad nad õigusrikkumisega 6. Õigusrikkumised ja juriidiline vastutus 1. Mis eristab õigusrikkumist õiguspärasest käitumisest?
õigusnormi dispositsiooni rakendamisega. Sellised aktid on tavaliselt organisatsioonilise iseloomuga aktid (valimiste väljakuulutamine). Kui tegemist on juriidilise vaidlusega, siis õiguse rakendamise akt piiritleb kahe subjekti omavahelised õigused ja nende kohustused. Sellele lähedase iseloomuga on õiguse rakendamise akt karistuse määramisel. Siit tulenevalt eristatakse vastavalt reguleeritavale suhtele ja rakendatavale normile: 1. Regulatiivsed aktid on sellised, mis määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega 2. Jurisdiktsioonilisi akte - on sellised õiguse rakendamise aktid, mis seonduvad inimeste õigusvastase käitumisega, sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse. Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes neid kehtestavad: 1. Riigi võimuorganite aktid o kõrgemate o kohalike 2
SISSEJUHATUS ÕIGUSESSE Sotsiaalsed normid Sotsiaalsed normid: kujunevad ajalooliselt üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega - kõlblus (moraal)-tuleb meie seest/ kuidas minu jaoks on eetiline?; Moraali normid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglite tunnustatud kõlblus põhimõtted - tava- norm/kombed, aga tava ei muuda õigust. Tuleb ühiskonnast- Kuidas organisatsioonis on kombeks., aga ei ole kirjalikult fikseeritud; Tavad – harjumusele põhinev käitumisreegel. Tema olemus on lähedane moraali normidele. Tavade hulka kantakse sageli ka traditsioonid. - õigus- kirja pandud normid, mis reguleerivad kuidas end käituda, mis olukorras Kõik 3 on omavahel seotud! Õiguse mõiste määratlus Õiguse mõiste on- riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või käitumiseks ja mille nõue...
Mõned märksõnad eksamiks valmistumisel ehk loetelu teemadest, millele võiks õppimisel keskenduda Avaliku poliitika olemus (peamised komponendid ja nn Eastoni box), miks on seda vaja (riigi sekkumise õigustused) ning millised on võimalused selle elluviimiseks, st avaliku poliitika peamised vahendid ja nendega seotud otsustused. Millest tuleneb avaliku poliitika küsimuste keerukus? Poliitika? Poliitika (nähtus) ja poliitikateadus (selle nähtusega tegelev teadusharu) Poliitikat teha  lahendada poliitikat ja riigivalitsemist puudutavaid küsimusi Poliitikat uurida, st mõtestada ja seletada poliitika tegemist Tavakodanikule tähistab poliitika eelkõige poliitikute omavahelist võitlust võimu pärast Poliitika kui ühiskonnas levinud väärtushinnangute kujunemise, analüüsimise ja põhimõtteliste otsuste langetamise protsess Poliitika  organiseeritud tegevus, mille abil tullakse võimule, mõjutatakse ja kontrollitakse võimu, et kujundada ja ...
2) üldkohustuslikkus täitmiseks (tagatud riigi sunniga) 3) formaalne määratletus (spetsiifiline normitehniline konstruktsioon ja eriline formaliseeritud keel  õiguskeel, normitehniline keel). Õigusnormi ülesanne: anda küllaldaselt üldised ja kättesaadavad mõistetavad käitumisreeglid, mille alusel kodanikud ja kohtunikud minimaalselt pingutades võiksid määratleda, millisel viisil probleem lahendada. Õigusnormide liigid õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi: 1) regulatiivsed  määravad õigusi ja kohustusi; 2) õigustkaitsvad  näevad ette juriidilise vastutuse õigusrikkumise eest. Loogiline struktuur: 1) tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile (hüpotees); 2) subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise (ehk õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad) (dispositsioon); 3) normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi (sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus
5) Ettekirjutuse iseloomu järgi a. Imperatiivsed (kategoorilises vormis antud käsu või keeluna, mida osapooled ei saa muuta) b. Suhteliselt määratletud (rakendamisel kuuluvad täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel) c. Dispositiivsed normid ( kehtestavad reeglid juhuks, kui pooled ise ei ole jõudnud kokkuleppele) 6) Täidetava funktsiooni järgi a. Regulatiivsed (nad on suunatud suhete loomisele, mitte aga kaitmisele ja karistuse kohaldamisele. Enamik eraõiguslikke norme) b. Kaitsvad õigusnormid (suunatud juriidilise vastutuse vahendite kehtestamisele ja kasutamisele, riigisunni kohaldamisele. Eelkõige karistusõiguse normid) 7) Vastavalt regulatsiooni viisile a. Kohustavad normid b. Keelavad normid c
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine Ühiskond (inimeste kooselu vorm) eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. RIIGI TEKKIMINE – tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ja erinevates vormides ka igale ühiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele, alates perekonnast ja hõimust ning lõpetades mitmesuguste mitteriiklike majanduslike ja poliitiliste ühendustega. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks te...
Produktinhibeerimine: a) Reaktsioonil tekkiv produkt on sama reaktsiooni inhibiitoriks, see on väga levinud regulatsioonimehhanism. b) Metaboolse raja vahe- või lõpp-produkt inhibeerib võtmeensüümi aktiivsuse. Keskkonnast sõltuvad konformatsioonilised muutused: Näit. Katepsiin (proteaas) on aktiivne endosoomis, kus pH happeline ja inaktiivne tsütoplasmas, kus pH on neutraalne. Modulaatorvalgud on regulatiivsed subühikud, mis võivad ensüümi aktiveerida või inhibeerida tingimustest sõltuvalt. cAMP proteiinkinaas on tetrameerina inaktiivne. cAMP seostumisel regulatoorsed subühikud dissotsieeruvad ja ensüüm muutub aktiivseks. Paremal on kujutatud reaktsiooni hüpoteetilise aktiveeriva modulaatoriga. Kooperatiivsus: Kooperatiivne substraatide sidumine: Allosteerika ja regulatsioon: Allos  teine; steric  kuju.
rakendamisega. Sellised aktid on tavaliselt organisatsioonilise iseloomuga aktid (valimiste väljakuulutamine). Kui tegemist on juriidilise vaidlusega, siis õiguse rakendamise akt piiritleb kahe subjekti omavahelised õigused ja nende kohustused. Sellele lähedase iseloomuga on õiguse rakendamise akt karistuse määramisel. Siit tulenevalt eristatakse vastavalt reguleeritavale suhtele ja rakendatavale normile: 1) Regulatiivsed aktid on sellised, mis määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega 2) Jurisdiktsioonilisi akte - on sellised õiguse rakendamise aktid, mis seonduvad inimeste õigusvastase käitumisega, sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse. Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes neid kehtestavad: 1) Riigi võimuorganite aktid a. Kõrgemate b. Kohalike
määratluse, millised nõudmised kehtestada dokumentide kättesaamisele ja kasutamisele ning millise aja jooksul oleks vaja neid nõuete rahuldamiseks alal hoida; otsustuse, kuidas korraldada dokumente nõnda, et vastata kasutusnõuetele; tagatise, et dokumente luuakse ja korraldatakse vastavalt nendele nõuetele; nõuded dokumentide säilitamisele, mis vastavad äri ja ühiskondlikele vajadustele ja muudavad dokumendid juurdepääsetavaks pikema aja jooksul; juriidilised ja regulatiivsed nõuded, rakendatavad standardid ja organisatsioonilise poliitika; tagatised, et dokumente säilitatakse nii kaua kui nõutud. PABERITE MÕÕDUD A0 841 x 1189 mm A1 841 x 594 mm A2 594 x 420 mm A3 420 x 297 mm A4 297 x 210 mm A5 210 x 148 mm A6 148 x 105 mm A7 105 x 74 mm A8 74 x 52 mm KASULIKUD LINGID Ravikindlustuse ja haigekassa blanketid: http://www.haigekassa.ee/blanketid/
(võime mõelda). Tunnetuse aprioorse osana leiab ta: 1. Kaemuse aprioorsed vormid: ruumi ja aja. Need võtavad meie aistingud kokku ruumilis- ajaliseks ühtsuses. 19 2. Mõistuse vormid: kategooriad ja neile vastavad otsustusvormid. Need asetavad kaemused mõistete alla ja seovad mõisted otsusteks. 3. Mõistuse regulatiivsed printsiibid (ideed). Neil ei ole tunnetuslikke (konstituiivseid) funktsioone, juhivad aga mõistuse tunnetuse kõrgemaks kokkuvõtteks ja ühtsustamisele. (2) Praktilise mõistuse kriitika uurib konsekventse eetilise toimimise võimalusi ja püüab anda mõistusele selle põhimõtete (aprioorsete) kujundamises kindlat kohta. Ta leiab siin, et meile on antud kaks tahte astet: 1.paljas meeleline taju kui madalam võime ja 2. praktiline mõistus kui kõrgem. Tahte aprioorse osana näitab ta: 1
Sellist õiguslikku struktuuri valdavalt me ei leia õigusnormide ettekirjutustest. Ettekirjutus: A/Hüpotees; dispositsioon B/ Hüpotees; sanktsioon. Õigusnormide loogiline struktuur loob tervikpilti. Õigusnormi ettekirjutused sõltuvalt normi eesmärgist seda tervikpilti ei sisalda ja ei peagi sisaldama. Nii on õigusnormide ettekirjutus struktuur, siis on ta koos seisev osa kas hüpoteesi ja dispositsiooniga või hüpoteesi ja sanktsiooniga. I regulatiivsed normid II Õigustkaitsvad normid. Kui HÜPOTEES siis DISPOSITSIOON. Kui HÜPOTEES vastasel juhul SAKNKTSIOON. Kui piirialase koostöö küsimused ja piirivalvejuhtumid ei leidnud lahendamist Eesti piiriesindaja osavõtul, tehakse seda diplomaatiliste kanalite kaudu. –ÕIGE NÄIDE! JURIIDILINE FAKT Eluline asjaolu, mille esinemisega kaasnevad juriidilised tagajärjed. Juriidiliste faktide liigid 1.Sündmused ja teod / alus: seotus teadvuse ja tahtega/ 2
haldusõiguslikud, tsiviilõiguslikud jne. Õigussuhete liigitamine õigussuhte struktuuri järgi eristatakse kahepoolseid ja ühepoolseid õigussuhteid. Kahepoolses õigussuhtes osaleb kaks poolt, kumbki on teise suhtes õiguste ja kohustuste kandja, ühepoolne õigussuhe toetub vaid ühe subjekti tahteavaldusele, absoluutses õigussuhtes on määratud ainult õigustatud subjekt, kohustatud subjektideks on kõik teised isikud. Õigussuhete liigitamine funktsiooni järgi. Regulatiivsed õigussuhted tekitavad subjektidele õigusi ja kohustusi seoses nende õiguspärase käitumisega, õiguse realiseerimisega. Kaitsvad õigussuhted on suunatud riikliku sunni kohaldamisele isikuile, kes on rikkunud õigustatud subjektide õigusi või ei ole täitnud õiguslikke kohustusi. Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise.
Samuti nad stabiliseerivad ühiskondlikud suhted. Nad soodustavad inimeste sotsialiseerumist. Õigusnormid neutraliseerivad omakasupüüdlikusest tulenevaid vastuolusid ja konflikte. Õigusnormid tagavad õigusriigis füüsilise ja mõneti sotsiaalse kaitse, mida võiks tähistada turvafunktsiooniks. Lisaks on õigusnormidel otsustamisfunktsioon. 23. Õigusnorme liigitakse alljärgnevalt: Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi: regulatiivsed  määravad õigused ja kohustused õigustkaitsvad  näevad ette juriidilise vastutuse õiguserikkumise eest Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi: kohustavad keelavad õigustavad e lubava, volitavad Subjektide ringi järgi: üldised, norm on adresseritud üldsubjektile spetsiaalsed, norm on adresseritud vaid teatud subjektide ringile. Etekirjutuse kohustuslikkuse järgi:
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist- Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks autoriteedi ja austuse tõttu. Pealik oli sugukonna võimu kehastus ja väljendas sugukonna huve. Sugukonna käitumist juhtisid sugukonna enda poolt käitumise aluseks võetud tavad. Tava  käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Riigi tekkimisega paralleelselt toimuvate sotsiaalsete ja majanduslike arenguprotsesside mõjul (paikseks jäämine, veresugulusel rajaneva sugukondliku süsteemi lagunemine) asendus seni veresugulusel rajanev võimukooslus territoriaalsega. Sugukonnas hõlmas pealiku võim veresugulusel sugukonda kuuluvaid isikuid. Riigis oli riigivõimule allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: ra...
Õigusnormide tunnused: üldine iseloom: toime hõlmab igaüht Üldkohustuslikkus täitmiseks: käsk(imperatiiv), mis on tagatud riigi sunniga Formaalne määratletus: eriline normtehniline tarind(loogiline ülesehitus) ja keelekasutus. 21. Tutvusta regulatiivse õigusnormi loogilist ehitust ja iseloomusta lühidalt selle põhiosi (2) ning viimaste nimetusi/olekuvõimalusi (3). ( Regulatiivsed õigusnormid Vahetult suunatud ühiskondlike suhete reguleerimisele. Annavad suhetest osavõtjatele õigused ja kohustused. Võib nimetada ka õigust kehtestavateks normideks. Ei ole suunatud karistuse kohaldamisele. Esmane eesmärk on suhte loomine, mitte kaitsmine.) (Õigusnorm  koosneb : 1) faktiline koosseis  eluline asjaolu, kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud, käsitud. 2) õiguslik tagajärg  lubamine, käsk, keeld.) 22
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
