Nt. tööõigus ei ole puhtalt eraõiguslikke norme sisaldav, vaid me leiame sealt ka avalik õiguslikke õigusnorme. Samas võivad sidemed era ja avaliku õiguse normide vahel olla ka funktsionaalse iseloomuga. NT. avalik-õiguslike normide rikkumine võib kaasa tuua eraõiguses lepingu õigustühiseks tunnistamise. Regulatiivsed ja õigustkaitsvad normid Õigusnormide sotsiaalne sisu annab võimaluse neid liigitada regulatiivseteks ja õigustkaitsvateks õigusnormideks. Regulatiivsed normid kehtestavad õiguslikust elust osalejate jaoks õigused ja kohustused. Need on mõeldud õiguspärase käitumise jaoks. Eristuvad kohustavad, lubavad ja keelavad õigusnormid. Lisaks ergutusnormid- õigusnormid, mis sisaldavad seisukohti , õiguspärase ja ühiskondlikult kasuliku käitumise ergutamiseks. Õigustkaitsvad normid-näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õigusrikkumise eest. Tegemist on sanktsiooni sisaldavate õigusnormidega
dehüdrogenaas (3), alfa-ketogltaraadi dehüdrogenaas (4) ja püruvaadi dehüdrogenaas ( ei ole nende kaheksa reaktsiooni hulgas, kuid siiski oluline). c) milles avaldub erinevus regulatiivse ja mitteregulatiivse reaktsiooni vahel - ma ise pakun, et regulatiivsed on need protsessid, mis on kui Krebsi tsükli pidepunktid ehk täidavad põhirolli ning mitteregulatiivsed ei ole niivõrd suure tähtsusega protsessid. Pmts on ju näha, et regulatiivsed toimuvad kohe alguses, seega ilma nendeta ei saaks Krebsi tsükkel üldsegi toimida. 1) alfa-ketoglutaraat 2) ?????? 7. Millised TCA tsükli produktid on raku jaoks energiakandjad? NADH ning FADH2. Nimetage, mitu ja millise a) makroergilise fosfaadi molekuli tekib - 1 ATP 9. TCA tsükli 6. staadiumis leiab aset fumaraadi (-OOC-CH=CH-COO-) süntees suktsinaadist (-OOC-CH2-CH2-COO-). Selgitage: a) Kas see ensüüm vajab koensüümi? Jah, FAD-d.
Era- ja avaliku õiguse normid on mitmeti seotud. Seos võib avalduda juba üksikutes õigusvaldkondades enestes. Tööõigus pole näiteks ainult eraõiguslik, vaid seal on ka avaliku õiguse õigusnorme (kollektiivleping). Sidemed era- ja avaliku õiguse vahel võivad olla ka funktsionaalsed. Näiteks võib avalik-õiguslike õigusnormide nõuete rikkumine kaasa tuua eraõiguses lepingu õigustühiseks tunnistamise. Kuid ka avaliku õiguse normid on eraõiguse ,,teenistuses". 4.2. Regulatiivsed ja õigustkaitsva normid Regulatiivsed normid kehtestavad juriidilised õigused ja kohustused. Need on käitumisnormid. Sellised normid on mõeldud õiguspärase käitumise jaoks, sest nad kirjeldavad, kuidas õiguspärane käitumine peab välja nägema. Regulatiivsed jagunevad neljaks. 1. Lubav ,,Üürnikul on õigus koos elavate perekonnaliikmete ja üürileandja kirjalikul nõusolekul anda allüürnikule käesoleva seaduse § 29 1. lõike tingimustele vastav osa tema
A. Regulatiivne B. Vabatahtlik C. Vaikimisi valik D. Müksamine INSTRUMENDID: OTSENE SEKKUMINE – Otsene teenuste pakkumine kodanikele (passi, id kaardi tellimine, sotsiaalteenused, riigikaitse, politsei, koolid, prügivedu) Välja delefeeritud teenused (pakkujateks era- või kolmanda sektrori organisatsioonid): nt. Jäätmekorraldus, hoolekandeteenused Vastutus alati riigil REGULATIIVSED – Kohustused, piirangud, õigused + rikkumiste eest sanktsioonid • Õigused: nt inimõigused • Standardid: nt keskkonna- või tootestandardid • Piirangud ja keelud: nt. karistusõigus, piirangud alkoholireklaamile • Reeglid tootmisele ja tarbimisele: nt. Turule sisenemise piirangud MAJANDUSLIKUD – Maksud, aktsiisid • Tasud: nt keskkonnatasud ressursside kasutamise eest • Toetused, subsiidiumid, maksuvabastused: nt toimetulekutoetused,
NT ( liiklusõnnetus - tekib õgius nõuda hüvitist, nt ostad maki ja siis läheb katki ning õgius, et see tehakse korda) Õigusnormi tähendus, liigid, tunnused Õigusnorm üldkohustuslik käitumisreegel, kehtestatakse riigi poolt, tagatakse riigi sunniga Liigid: Subjekti järgi vastavalt, kes norme on kehtestanud (Riigikogu, Vabariigi Valitsus jne) Ajalise kehtivuse järgi Territoriaalse kehtivuse järgi Täidetava funktsiooni järgi regulatiivsed (tsiviilõiguslikud) ja kaitsvad (õigushüvede rikkumisele järgneb karistus) Kohustavad/Keelavad/õigustavad Konstitutiivsed määrab, kuidas õigussuhtes osalevate isikute tegevuse toimub e määravad kindlaks õigusaktis mõistete sisu, riigivõimu pädevuse ja võimu kasutamise tingimused, menetluse normid. Regulatiivsed õigusnormid ehk primaarnormid - on käitumisnormid, mis reguleerivad inimeste käitumist. Nad sätestavad, mida antud õiguslikku tähendust omavas olukorras võib ja
Füs isikud (inimesed) Subjektiivne õigus Jur isikud Jur kohustus ÕS objektid o Materjaalsed esemed o Mittematerjaalsed väärtused ÕS põhiliigid: o Õigussuhte struktuuri järgi: kahepoolsed õigussuhted ühepoolsed õigussuhted o Õigussuhte funktsiooni järgi: Regulatiivsed Kaitsvad Jur faktide liigid 1: o Sündmus (toimub inimese tahtest sõltumata. Nt üleujutus, päikesest põhjustatud tulekahju, loomulik surm) o Tegu (tegelikkuses asetleidev asjaolu, mis toimub inimese tahtel nt lepingu sõlmimine või ka kuriteo toimepanemine) Jur faktide liigid 2: Õigussuhte struktuuri järgi Õigussuhte funktsiooni järgi
Juriidilise tähenduse järgi 1. Ametlik e efitsiaalne 2. Normatiivne 3. Kasuaalne e kohtulik 4. mitteametlik ÕIGUSSUHE -LIIGID Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: 1. aktiivsed õigussuhted 2. passiivsed õigussuhted Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel 1. Lihtsad õigussuhted-ühepoolsed 2. Liitõigussuhted mõlemal poolel õigused ja kohustused(kahepoolsed N:müügi,vahetusleping) Õigussuhte funktsiooni järgi: 1. Regulatiivsed õigussuhted 2. Kaitsvad õigussuhted Õigussubjektsus- isiku võime olla õigussuhtes subjektiks. Tegutsemisvõime- delikti(vastutusvõime 14a) ja teovõime kokku. Õigussuhte objekt on nähtus millele õigussuhte kohustused ja õigused on suunatud. Õigussubjektsus- 1.õiguvõime 2.teovõime 3.deliktivõime JURIIDILISED FAKTID Sündmus-ei sõltu inimese tahtest(loodusnähtused) Õiguspärased teod 1. Juriidiline fakt- juriidilisele tagajärjele suunatud tegu(abiellumine) 2
1. Õigus-riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. Õiguse idee jaguneb õigluseks (inimkoosluse põhiväärtus), õiguslik garanteeritus (usaldus õiguskorra vastu) ja eesmärgipärasus (suunatlus korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises. 2. Õiguse liigid avalik õigus (riigi õigus, rahvusvaheline õigus, finants õigus, teenistus õigus jne. Eraõigus (Tsiviilõigus-asjaõigus, võlaõigus, pärimisõigus ja Äriõigus) 3. Õigusharu-õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlike suhteid.(tööõigus, perekonnaõigus, finantsõigus) Õigusharu sees võivad reguleerimisobjekti erisustest lähtudes tekkida omakorda normirühmad, mis teataval määral võivad erineda teistest. Neid õigusnormide rühmi, mis on suhtel...
määratlemata sanktsioon – on sanktsioon, mille sisu ei ole määratud. Normitehnilise reeglina ei panda õigusnormi kirja tema loogilise struktuuri kolme elemendina (H-D-S), vaid piisab kui õigusnorm anda kahe elemendi kaudu: H-S või H-D. H-D esitlusviisi kasutatakse laialdaselt riigiõiguse ja tsiviilõiguse aktides, H-S aga kriminaalõiguse aktides. 2. ÕN eesmärgi alusel: regulatiivne või õigustkaitsev. Regulatiivsed normid – määravad õigusi ja kohustusi. (Struktuur tavaliselt: H-D). 2 Regulatiivsed normid kehtestavad õiguslikust elust osalejate jaoks juriidilised õigused ja kohustused. Tegu on seega nn käitumisnormidega. Sellised normid on mõeldud õiguspärase käitumise jaoks, sest nad kirjeldavad, kuidas õiguspärane käitumine peab välja nägema. Õigustkaitsvad normid – näevad ette juriidilise vastutuse õigusrikkumise eest
alus) 7. milles seisneb asja lahendamise olemus Õiguse rak. akti struktuur: 1. Sissejuhatav osa rekvisiitid 2. Kirjeldav (konstateeriv) osa esitatakse õ. rak. faktiline alus, asjaolud 3. Põhjendav (motiveeriv) osa esitatakse õ. rak. juriidiline alus, st õ.normid 4. Resolutiivosa (resolutsioon) sõnastatakse vastuvõetud otsus Õ. rak. akte liigitakse: 1. Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi: · Regulatiivsed aktid määravad inimeste õigused ja kohustused seoses nende õigupärase käitumisega; nende aktiga rakendatakse regulatiivseid norme (käskkirjad ja otsused) · Jurisdiktsioonilised aktid aktid, millega kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme, seega seonduvad nad õigusrikkumisega 2. Akti välja andud organite järgi: · Seadusliku võimu akt (Riigikogu otsus) · Täidesaatva riigivõimu akt (Valitsuse korraldus, ministri käskkiri) · Kohtuorganite akt (kohtuotsus)
1) Subjekti järgi kes on normi kehtestanud 2) vastavalt õigusharudele 3) Ajalise kehtivuse järgi ajutised või alalised normid 4) Territoriaalse kehtivuse järgi üleriigilised, lokaalsed, kohalikud normid 5) Ettekirjutuse iseloomu järgi määratletud, suhteliselt määratletud ja dispositiivsed 6) Täidetava funktsiooni järgi regulatiivsed ja kaitsvad normid 7) Vastavalt regulatsiooni viisile kohustavad, keelavad, õigustavad. 23. Õigusnormi väljendamine normatiivaktis Normatiivsed aktid sisaldavad õigusnorme. Õigusnorm määrab õigussuhtes osalejate õigused ja kohustused. 24. Eesti õigussüsteemi üksikute õigusharude sisust ja normatiivsetest põhiaktidest Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus
kas poolte kokkuleppel või ühe poole ära nägemisel (nt. mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele töölähetusele saatmine) d) pool imperatiivsed. Midagi on riik kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja ettekirjutanud ja midagi saab kokku leppida (nt. töötasu, töötasu panevad kohustusi. alammäär + palju jõuad välja kaubelda) IV. Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi: a) regulatiivsed, määravad ära Normatiivakt ehk üldakt ehk õigustloovakt on suunatud subjektide õigused ja kohustused b) kaitsvad on kõik objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke karistusõiguse normid. käitumisreegleid ehk õigusnorme. (nt. seadus, kõikidel tuleb täita seda)
organ, akti nimetus, aeg ja koht, adressaat jms.) kirjeldavas osas esitatakse õiguse rakendamise faktiline alus, kõik need faktilised asjaolud, mis põhjustavad õiguse rakendamise, õigusliku vaidluse korral aga vaidluse sisu põhjendavas osas esitatakse õiguse rakendamise juriidiline alus, st õigusnormid, millele toetub õiguse rakendamise akt. resolutiivosas sõnastatakse vastuvõetud otsus. 6) a)Regulatiivseid akte Regulatiivsed aktid on sellised, mis määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega b)Jurisdiktsioonilisi akte On sellised õiguse rakendamise aktid, mis seonduvad inimeste õigusvastase käitumisega, sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse. C) Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes neid kehtestavad: 1. Riigi võimuorganite aktid
normid, mida suhte pooled ei saa muuta ei ühe poole algatusel ega poolte kokkuleppel. Suhteliselt määratletud normid on ettekirjutused, mis rakendamisel kuuluvad konkretiseerimisele ja täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel. Dispositiivsed normid kehtestavad reeglid juhuks, kui pooled ei ole ise jõudnud kokkuleppele. täidesaatva funktsiooni järgi – regulatiivsed ja kaitsvad õigusnormid Regulatiivsed õigusnormid on vahetult suunatud ühiskondlike suhete reguleerimisele. Suunatud suhete loomisele, mitte kaitsmisele ja karistuse kohaldamisele, seetõttu on õigustatud nende nimetamine ka õigust kehtestavateks normideks. Sellised on enamik eraõiguslikke norme. Kaitsvad õigusnormid on suunatud juriidilise vastutuse vahendite kehtestamisele ja kasutamisele, riigisunni kohaldamisele. Eelkõige kuuluvad siia karistusõiguse normid.
• Käsu- ja kontrollimeetmed (või regulatiivsed meetmed): etteantud standardid/regulatsioonid. Kergemini rakendatavad (ei näe otseselt hinda), lock-in efekt (ehk ei otsita uusi lahendusi või tehnoloogiaid), on ühiskonnale kallis Etteantud standardid- tehnoloogiapõhised (katalüsaatorid autodel) ja sooritusepõhised (ühtsed heitme standardid, aga ettevõte saab valida ise viisi, kuidas mingit nõuet täita/saavutada). OTSENE KONTROLL
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine RIIGI TEKKIMINE : Tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks tegevusalaks sai juhtimine, see oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Kogukonnast oli saanud riik. Riigi tekkimist iseloomustas: 1) ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine 2) selle võimu teostamine territoriaals...
NB Iga ühiskondlik (näiteks moraalinormidel põhinev) suhe ei ole õigussuhe Ühiskondlik suhe muutub õigussuhteks, kui võetakse vastava organi poolt seadusena vastu. 12. Õigussuhte liigid: Õigusliku toime iseloomu alusel: *regulatiivsed õigussuhted; nende kaudu teostub õiguse regulatiivne funktsioon. Kasutatakse poolte õiguste ja kohustuste määramisel. *õigust kaitsvad suhted – rajanevad õiguskaitsvatel normidel. Nende kaudu teostub õigust kaitsev funktsioon. Regulatiivsed õigussuhted tekivad õiguspärase käitumise, õigust kaitsvad suhted aga õiguserikkumise korral. Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: *aktiivsed – mida kohustatud subjekt peab tegema *passiivsed – mida kohustatud subjekt ei tohi teha Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel: *lihtsad õigussuhted – üks pool on üksnes õiguste, teine kohustuste kandja *liitõigussuhted – mõlemad pooled on nii teatud õiguste kui kohustuste kandjad 13. Õigussuhete struktuur.
kehtestatud kohustuslik käitumise määr 8. Õigussuhte object ja põhiliigid (Õigusõpetus, lk. 84-89) Õigussuhte objekt nimetatakse nähtust, millele õigussuhte subjektide õigused ja kohustused on suunatud. Igasugused materiaalsed esemed(tarbeesemed,toiduained, kosmoseaparaat), lisaks ka mittemateriaalsed esemed(tööjõud, teenus) Õigussuhete liigid: 1) Õigusliku toime iseloomu alusel: a) regulatiivsed suhted rajanevad regulatiivsetel õigusnormidel, H-D b) õigustkaitsvad suhted rajanevad õigustkaitsvatel normidel, H-S või H-D-S ‘ 2) Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: a) aktiivsed - juriidiline kohustust kohustust kandval poolel kohustus sooritada tegu aktiivses vormis; b) passiivsed - rajaneb kohustusel mitte sooritada tegevust. 3) Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel: a) lihtsad õigussuhted - üks õiguste, teine kohustuste kandja;
Loogiline struktuur: Kui... (1), siis... (2) vastupidisel juhul (3) 1 Hüpotees (juurdemõeldav) 2 Dispositsioon (nõutav käitumisreegel, otsene, otseselt viitav, blanketne) 3 Sanktsioon (fikseerib õigusliku mõjutamise sunnivahendi liigi ja määra: ülem või alammäär, täpne määr või liik) Ideaal: H-D-S Kuidas jagunevad õigusnormid ja nende liigid: 1 Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi a regulatiivsed (määravad õigused ja kohustused) H-D b õigust kaitsvad (juriidiline vastutus õiguse rikkumise puhul) H-D-S või H-S 2 Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi a kohustavad b keelavad c õigustavad e. lubavad või volitavad 3 Subjektide ringi järgi a üldised - suunatud k6igile b spetsiaalsed - isikute konkreetsele ringile 4 Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi
seda sellepärast, et vaatamata nende erinevale sotsiaalsele sisule koosnevad nad kahest täielikule õigusnormile immanentsest osast: abstraktsest faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest.13 Järgnevalt toob töö autor käsiteldava akti puhul välja mõne näite täielikest õigusnormidest. Kuna soolise võrdõiguslikkuse seadus ei sisalda õigustkaitsvaid õigusnorme siis saab näitena, täielikest õigusnormidest, tuua vaid regulatiivsed õigusnormid. § 5. Sooline diskrimineerimine (1) Otsene ja kaudne sooline diskrimineerimine, kaasa arvatud selleks korralduse andmine, on keelatud. § 13. Kahju hüvitamine (1) Kui isiku õigusi on diskrimineerimise tõttu rikutud, võib ta õigusi rikkunud isikult nõuda seaduses sätestatud alustel ja korras kahju tekitava käitumise lõpetamist ning kahju hüvitamist. 1.6.2. Mittetäielikud õigusnormid Mittetäielikud õigusnormid ei vasta formaalselt õigusnormide struktuuridele
norme (kollektiivleping). Sidemed võivad olla ka funktsionaalsed: ühe valdkonna normi rikkumine võib kaasa tuua tagajärgi teisest valdkonnast. Paljudel aladel on tugev seos mõlema valdkonnaga, nt jahiõigus, üüriõigus jne. REGULATIIVSED JA ÕIGUSTKAITSVAD NORMID Liigitus on sotsiaalse sisu järgi On täielikud õigusnormid, sest hoolimata erinevast sisust koosnevad nad kahest immanentsest osast: hüpoteesist ja tagajärjest. Regulatiivsed normid kehtestavad õiguslikust elust osalejate jaoks juriidilised õigused ja kohustused (käitumisnormid) – kirjeldavad õiguspärast käitumist; lubavad teatud viisil käituda, keelavad teatud viisil käitumise, kohustavad teatud käitumiseks – liigituse alus on see, kuidas on õigusnormis väljendatud nende regulatiivne mõju e regulatiivse jõu modaalsus. Eristuvad ka nn ergutusnormid, mille hulka kuuluvad
1. Õigusnormide liigid. ·Kehtestanud subjekti järgi seaduse normid ja seadusjärgsete aktide normid ·Reguleerimisobjekti järgi liigitatakse vastavalt õigusharule (riigiõigus, haldusõigus, tsiviilõigus, kriminaalõigus) ·Kehtivuse aja järgi piiratud, piiramatud ·Kehtivuse koha järgi üleriigilised, lokaalsed, kohalikud ·Ettekirjutuse iseloomu järgi imperatiivsed, suhteliselt määratud, dispositiivsed ·Täidetava funktsiooni järgi regulatiivsed, kaitsvad ·Vastavalt regulatsiooni viisile kohustavad, keelavad, õigustavad 1. Õigusnormi väljendamine normatiivaktis. Õigusakti teksti sõnastamisel peab selgitama vajalikuks peetavat käitumismudelit. Õigusnormi õigusaktis esitamise viis sõltub oluliselt õigusega reguleeritavate suhete iseloomust (õigusharust) ja mõningatel juhtudel on õigusaktis jäetud mõni struktuurielement fikseerimata. Õigusnormi viitav esitamine on kasutatav kõikides
saa muuta ei ühe pool3 algatusel ega poolte kokkuleppel. Suhteliselt määratletud normid on ettekirjutused, mis rakendamisel kuuluvad konkretiseerimisele ja täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel. Dispositiivsed normid- kehtestavad reeglid juhuks, kui pooled ei ole ise jõudnud kokkuleppele. iseloomustab kõik,mis dispositsiooni kohta eespool öeldud. 6)Täidesaatva funktsiooni järgi- regulatiivsed ja kaitsvad õigusnormid Regulatiivsed õigusnormid- vahetult suunatud ühiskondlike suhete reguleerimisele. Suunatud suhete loomisele, mitte kaitsmisele ja karistuse kohaldamisele, seetõttu on õigustatud nende nimetamine ka õigust kehtestavateks normideks. Sellised on enamik eraõiguslikke norme. Kaitsvad õigusnormid- suunatud juriidilise vastutuse vahendite kehtestamisele ja kasutamisele, riigisunni kohaldamisele. Eelkõige kuuluvad siia karistusõiguse normid.
Kehtestatud korras õigusnormi kirjalikku, vorminõuetele vastavalt dokumenteerimist tähistatakse terminiga sätestamine. Sätestamine on normatiivne toiming. Siin kasutatakse erilist ratsionaalset lakoonilist keelevormi, spetsiifilisi tähistusi, sümboleid paragrahv §), lõige (1), punkt 1, § jaguneb lõigeteks; lõige jaguneb punktideks. 3.Õigusnormide liigid. Õigusnormid liigitatakse mitmel alusel alljärgnevalt: 1) Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi: a) Regulatiivsed määravad õigused ja kohustused b) Õigustkaitsvad näevad ette juriidilise vastutuse õigusrikkumise eest. 2) Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi: a) kohustavad b) keelavad c) õigustavad, lubavad, valitavad 3) Subjektide ringi järgi: a) üldised b) spetsiaalsed norm on aadresseeritud teatud subjektidele 4) Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi: a) imperatiivsed ehk (kategoorillised);
maastikukaitsealad) · Kohalikud normid (nt. Pärnu linna parkimisseadus Narvas ei kehti III Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi · Imperatiivsed e. kategoorilised (kõik perekonnaõiguse normid) · Dispositiivsed e. kokkuleppelised (lepingud, mida sõlmime(enamus)) · Suhteliselt määratletud (poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel) IV Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi · Regulatiivsed (määratletud õigused ja kohustused) · Kaitsvad õigusnormid (karistusõiguslikud normid) Õigusnormi struktuur · Hüpotees tingimused, õigusnormi kehtivuse kohta · Dispositsioon lubatud või keelatud käitumine Kui ... on ... , siis ... , vastasel juhul ... (hüpotees) (dispostitsioon) (sanktsioon) Nt. Kui isik on 18, siis ta on abiellumisealine, vastasel juhul ta ei ole. HDS Karistusseadustik eriosa
Geeni regulatsioon prokarüootidel: lac Operon E. coli trp operon E. coli 1. Regulatiivsed geenid Kontrollivad rakkude kasvu ja paljunemist Ekspressiooni reguleeritakse vastavalt raku vajadusele ja keskkonna poolt, ei ole pidev) 2. Konstitutiivsed geenid Ekspresseeritakse pidevalt "Housekeeping" geenid (vajalikud valgu sünteesiks ja glükoosi ainevahetuseks Kõiki geene reguleeritakse teatud tasemetel Operon Geenide klaster, mis reguleeritakse üheskoos ja mis vastutab ühe metaboolse ahela eest · Sisaldab:: Promootor
üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga. Õigusnormid vormistatakse paberkandjal kirjalikult õigusaktides. NB! Õigusnorm peab üheseks mõistmiseks alluma formaalloogilisele töötelmisele ehk analüüsile formaalse loogika põhiliste mõtlemisseaduste, mõiste, otsustuse, järelduse, tõestuse ning hüpoteesi osas. Õigusnormide liigid 1) Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi: 1) regulatiivsed - määravad õigused ja kohustused; 2) õigustkaitsvad - näevad ette juriidilise vastutuse õigusrikkumise eest. 2) Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi: 1) kohustavad; 2) keelavad; 3) õigustavad ehk lubavad või volitavad. 3) Subjektide ringi järgi: 1) üldised - norm on adresseeritud üldsjubektile; 2) spetsiaalsed - norm on adresseeritud vaid teatud subjektide ringile. 4) Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi: 1) impeartiivsed ehk kategoorilised;
seega seisab kõrgemal astmel riik. 2 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 44-45 3 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 44 4 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 45 4.1 Milliseid täielike ja mittetäielike õigusnormide liike õigustloov akt sisaldab? Õigusnorme saab sotsiaalse sisu alusel liigitada regulatiivseteks õigusnormideks ja õigustkaitsvateks õigusnormideks. Regulatiivsed õigusnormid kehtestavad õiguslikult elust osalejate jaoks juriidilised õigused ja kohustused, tegu on nn. käitumisnormidega, mis kirjeldavad, kuidas peab õiguspärane käitumine välja nägema. Õigustkaitsvad normid näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õigusrikkumise eest, tegu on sanktsioone sisaldavate õigusnormidega5. Tubakaseadus sisaldab õigustkaitsvaid norme, näiteks §44 ,,Alaealise kallutamine tubakatoote
neljateistaastane. · Otsusevõime on isiku võime tehingu tegemise ajal aru saada oma tegudest ja neid juhtida. Õigussuhte liigid: · Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: -) aktiivsed õigussuhted -) passiivsed õigussuhted · õiguste ja kohustuste jagunemise alusel -) lihtsad õigussuhted - nt pärandi vastuvõtmine. -) liitõigussuhted · õigussuhte funktsiooni järgi -) regulatiivsed õigussuhted -) kaitsvad õigussuhted. Juriidilised faktid Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise (Kiris jt 2012:87). - On asjaolud, mis toovad kaasa õigusliku tagajärje. Sündmus asjaolud, mis ei sõltu isiku tahtest (kõik loodusseadused)
saa muuta ei ühe pool3 algatusel ega poolte kokkuleppel. Suhteliselt määratletud normid on ettekirjutused, mis rakendamisel kuuluvad konkretiseerimisele ja täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel. Dispositiivsed normid- kehtestavad reeglid juhuks, kui pooled ei ole ise jõudnud kokkuleppele. iseloomustab kõik,mis dispositsiooni kohta eespool öeldud. 6)Täidesaatva funktsiooni järgi- regulatiivsed ja kaitsvad õigusnormid Regulatiivsed õigusnormid- vahetult suunatud ühiskondlike suhete reguleerimisele. Suunatud suhete loomisele, mitte kaitsmisele ja karistuse kohaldamisele, seetõttu on õigustatud nende nimetamine ka õigust kehtestavateks normideks. Sellised on enamik eraõiguslikke norme. Kaitsvad õigusnormid- suunatud juriidilise vastutuse vahendite kehtestamisele ja kasutamisele, riigisunni kohaldamisele. Eelkõige kuuluvad siia karistusõiguse normid.
rahvusvaheliselt mobiilseks. See suundumus tõenäoliselt jätkub, kaasates uusi edastamise tehnoloogiaid (nt elektroonilise panganduse, telekommunikatsiooni-tervise või telehariduse teenused), tuues esile paljudes riikides sügavalt juurdunud monopole (näiteks kõneside ja postiteenused) ja seadusega sätestatud reforme siiani täpselt reguleeritud sektorites, näiteks transpordis. Koos tarbija muutunud eelistustega, on taolised tehnilised ja regulatiivsed uuendused suurendanud teenuste osakaalu ning seega tekitanud vajaduse mitmepoolseteks erialaladeks. [2] 3 2. AJALUGU Kuigi GATSi üldine eesmärk on kõrvaldada kaubandustõkked, on riigil vabadus valida, millised sektorid järk-järgult "liberaliseerida", st mis tarneviis kehtiks konkreetses sektoris, ja mil määral liberaliseerimist esineb teatud perioodi jooksul.
Struktuuri alusel liigitatakse õigusnormid täielikeks ja spetsialiseeritud õigusnormideks. Täielik õigusnorm koosneb faktilisest koosseisust ja õiguslikest tagajärgedest. Täismahus norm koosneb kolmest elemendist: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon. See on üldistus, mis erinevates õigusnormides avaldub erisustega. Õigusnorme liigitatakse mitmel alusel järgmiselt: 1. Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi: 1) regulatiivsed – määravad õigused ja kohustused; 2) õigustkaitsvad – näevad ette juriidilise vastutuse õiguserikkumise eest. 2. Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi: 1) kohustavad; 2) keelavad; 3) õigustavad ehk lubavad või volitavad. 3. Subjektide ringi järgi: 1) üldised; 2) spetsiaalsed. 4. Ettekirjutuste kohustuslikkuse järgi: 1) imperatiivsed ehk kategoorilised; 2) dispositiivsed;
Samas A. Aarnio seletab õigusnormi järgmiselt: skemaatiliselt on õigusnormis kolm struktuuriosa: õiguslik fakt - F, sunnielement - S ja õiguslik tagajärg - G. Selle õigusnormi formaalne esitus näeks välja selline: F(x) S(x) G. Kõigist x-dest on õige, et kui x toimub viisil F, siis x-le tuleb mõista otsus G - SEE ON ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKTUUR 1. Kuidas õigusnorme liigitatakse? Selgita. Õigusnorme liigitatakse: Regulatiivsed - kehtestavad õiguslikust elust osalejate jaoks juriidilised õigused ja kohustused nn käitumisnormid Õigustkaitsvad - näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õiguserikkumise eest NB! Sisaldavad sanktsioone Mittetäielikud viitavad - kui õigusnormi tekst sisaldab osunduse sama õigusakti mõnele teisele paragrahvile, siis on viitav õigusnorm Mittetäielik blanketne - kui õigusnorm osundab mõnes
Portaal - tugikonstruktsioon, mille külge kinnitatakse sõidutee kohal paiknevad liiklusmärgid, -viidad ja foorid. Mis on kordonloendus Uurimine, millega selgitatakse kinnise kontuuriga piiritletud alale saabuv ja/või väljuv liiklus loendamise või intervjueerimise teel. Nimetage ja joonistage liikluse rahustamise meetodeid (elutänavatele) vähemalt 3 Liikluse rahustamisvõtted võib jagada kahte peamisse rühma: · regulatiivsed vahendid; · tehnilised vahendid. Regulatiivsed vahendid on: · stopp-märgid (kahel või neljal suunal); · õueala märgid; · foorid; · kiirust piiravad märgid; · pöörete keelamised; · ühesuunalised tänavad; · parkimise korraldamine; · hoiatavad märgid (kool, ülekäik, teekatte märgistus). Tehnilised vahendid on: · kiirust reguleerivad vahendid; · liiklussagedust reguleerivad vahendid. Kiirust reguleerivad vahendid võib omakorda jagada: · vertikaalsed vahendid: o künnis;
KORDAMISKÜSIMUSED ,,JURISPRUDENTS" 1. Jurisprudentsi mõiste ja seos õiguse rakendamisega. (lk 50 55) ...see tegeleb õigusnormide sisu ja väljaselgitamisega. Õigusnormidel on kaks erinevat aspekti, sisemine ja väline. Sisemise vaatenurga esindajad on kohtunik ja haldusametnik. Nad töötavad süsteemis selle osadena, rakendades õigusnorme konkreetsete tegude ja sündmuste puhul. Väljaspoolt vaadeldes võib see ise olla uurimise onjektiks. Teadlane asetab uuritava objekti vaatluse alla näiteks laboratooriumi tingimustes ja teeb selle kohta järeldusi, olemata ise objekti osaks. Õigusteadlane on nagu välise ja sisemise vaatenurga vahemaal, tema huvi on suunatud normidega, mis on kehtiv õigusena. Üldiselt on õigusteaduse alal tegeleva inimese huvitatus teadmistest siiski lähedasem kohtuniku kui ühiskonnateadlase omale. Õigusteadus on normide uurimise teadus. Õi...
Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud (seadused, määrused, korraldused jne.); õigusnormid. või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga Õigusüsteem võib olla ka õigusperekond. ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õigusüsteemide tüübid: Mandri-Euroopa õigussüsteem; Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas Angloameerika ehk common law süsteem; Skandinaavia kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Loomuõigus on kõige õigussüsteem; Islami, hinduistlik, judaistlik õigusüsteem; Kaug- tähtsam, see on omane juba sünnist peale. Subjektiivne õigus on Ida õigussüsteem; Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem; positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Sotsialistlik õigussüsteem. Eraõigus on õiguse valdkond, mis ...
tegemisigusnormi dispositsiooni rakendamisega. Sellised aktid on tavaliselt organisatsioonilise iseloomuga aktid (valimiste väljakuulutamine). Kui tegemist on juriidilise vaidlusega, siis õiguse rakendamise akt piiritleb kahe subjekti omavahelised õigused ja nende kohustused. Sellele lähedase iseloomuga on õiguse rakendamise akt karistuse määramisel. Siit tulenevalt eristatakse vastavalt reguleeritavale suhtele ja rakendatavale normile: 1. Regulatiivseid akte Regulatiivsed aktid on sellised, mis määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega 2. Jurisdiktsioonilisi akte On sellised õiguse rakendamise aktid, mis seonduvad inimeste õigusvastase käitumisega, sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse. Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes neid kehtestavad: 1. Riigi võimuorganite aktid o kõrgemate o kohalike
mille kohaselt tegevus peab tooma suurima õnne kõige suuremale hulgale inimestele ja vähendama teistele tehtavat halba. Regulatiivsed kriteeriumid reeglid, mis reguleerivad tegevust, kontrastiks konstitutiivsetele kriteeriumidele, mis seavad üles raamistiku kõnesoleva tegevuse jaoks. Näiteks tennises kirjeldavad konstitutiivsed kriteeriumid väljaku kuju ja suuurust, palli ja kasutatavate reketite olemust ja võrgu kõrgust. Regulatiivsed kriteeriumid määravad, kuidas punkte saada ja millised tegevused toovad kaasa karistuse. Eetikas käsitletakse mõisteid nagu vabadus, vastutus ja moraalse kogukonna olemasolu hea/halvana või õige/valena (annavad regulatiivse raamistiku). Relativism seisukoht, mis eitab universaalsete tõdede olemasolu. Kultuurirelativism on deskriptiivne tees, mis ütleb, et eri kultuuride moraaliuskumused varieeruvad suurel määral. Samas ei võta kultuurirelativism seisukohta selles osas, kas
põhjustasid õiguse rakendamise, õigusliku vaidluse korral vaidluse sisu. 3) Põhjendavas (motiveerivas) osas esitatakse õiguse rakendamise juriidline alus. 4) Resolutiivosas (resolutsioonis) sõnastatakse vastuvõetud otsus. 6.Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õiguse rakendamise akte? Õiguse rakendamise akte liigitatakse erinevatel alustel. 1) Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi - regulatiivsed aktid (määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega, nende normidega rakendatakse regulatiivseid norme) ; jurisdiktsioonilised aktid (aktid millega kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme, seonduvad õigusrikkumistega) 2) Akti välja andud organite järgi - seadusandliku võimu aktid, täidesaatva riigivõimu aktid, kohtuorganite aktid (kohtuotsus), kontroll- ja järelvalveorganite aktid (riigikontrolli aruanne) Küsimused lk 108
Riikliku sunni puhul on õigusnormi struktuur: Kui T, siis R, vastasel juhul S. Aarnio primaarnormid – käitumisnormid. Sekundaarnormid (reaktsiooninormid) – määratud ametiisikutele, et nad teaksid, kuidas peab käituma, kui käitumisnormide nõudeid on rikutud. 4. Õigusnormide liigid 4.1. Avaliku ja eraõiguse normid Võivad olla ka omavahel seotud. Nt tööõigus pole puhtalt eraõigusenorme sisaldav, seal on ka avaliku õiguse norme (kollektiivleping). 4.2. Regulatiivsed ja õigustkaitsvad normid Need kujutavad endast nn täielikke õigusnorme, kuna koosnevad abstraktsest faktilisest koosseisust ja õt-st. Regulatiivsed (nn käitumisnormid) – kehtestavad õiguslikust elust osalejate jaoks juriidilised õigused ja kohustused. Kirjeldavad õiguspärast käitumist. Lubab ehk õigustab, kohustab või keelab. Lisaks veel ergutusnormid, mis sisaldavad seisukohti, et ergutada õiguspärast ja ühiskondlikult kasulikku käitumist.
Samas on tõendusmaterjal saadudmadalakvaliteediliste hindamisuuringute abil, mis tähendab, et kvaliteetsete lisauuringutega võib saada märksa usaldusväärsemaid tulemusi. Teatav mõju on kambaprobleemide ennetamise programmidel, kogukonnapõhisel mentorlusel ja koolijärgsel huvitegevusel. Ehkki kambaliikmelisuse ennetus pole valdavalt efektiivseks osutunud, on sellistestki programmidest üks osutunud paljutõotavaks. Samuti on positiivseid tulemusi andnud regulatiivsed sekkumised, mis piiravad alkoholi, tubaka ja tulirelvade kättesaadavust jms, ning meediasekkumised. Kuna delinkventse käitumise riski- ja kaitsetegurid ilmnevad inimest ümbritseva keskkonna eri tasandeil, on kogukondlikus kuriteoennetusel tähtis roll laiaulatuslikel strateegiatel. Koordineeritud ja mitmekomponendiliste strateegiate kujundamine, elluviimine ja hindamine on aga kogukondadele märkimisväärseks väljautseks. Et sekkumine oleks mõjus, on vaja omavalitsuse
Tunnetuse aprioorse osana leiab ta: 1. Kaemuse aprioorsed vormid on ruuma ja aeg. Need võtavad meie aistingud kokku ruumilis-ajaliseks ühtsuses. Tänu neile on võimalikud sellised teadused nagu matemaatika ja füüsika. 2. Mõistuse vormid on kategooriad ja neile vastavad otsustusvormid. Need asetavad kaemused mõistete alla ja seovad mõisted otsusteks. Kategooriaid on 12. Need jagunevad kvantiteeti, kvaliteeti , relatsiooni ja modaalsust kirjeldavaiks. 3. Mõistuse regulatiivsed printsiibid (ideed on hing, maailm ja jumal). Neil ei ole tunnetuslikke (konstitutiivseid) funktsioone, võimaldavad aga mõistuse tunnetuse kokkuvõtta ja ühtsustada. Nad viitavad meis endis asuvale lõputule eesmärgile. Hinge idee ütleb mulle: Seo kõik psüühilised ilmingud nii nagu oleks nende aluseks üks terviklik hing. Maailma idee ütleb mulle: Seo tinglike ilmingute read nii, nagu oleks nende aluseks üks tingimatu ühtsus – maailm.
.. (1), siis... (2) vastupidisel juhul (3) 1) Hüpotees (juurdemõeldav) 2) Dispositsioon (nõutav käitumisreegel, otsene, otseselt viitav, blanketne) 3) Sanktsioon (fikseerib õigusliku mõjutamise sunnivahendi liigi ja määra: ülem või alammäär, täpne määr või liik) Ideaal: H-D-S Esitatakse seadustes paragrahvide, punktide ja lõigetena. 22. Kuidas jagunevad õigusnormid ja nende liigid: 1) Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi a) regulatiivsed (määravad õigused ja kohustused) H-D b) õigust kaitsvad (juriidiline vastutus õiguse rikkumise puhul) H-D-S või H-S 2) Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi a) kohustavad b) keelavad c) õigustavad e. lubavad või volitavad 3) Subjektide ringi järgi a) üldised - suunatud k6igile b) spetsiaalsed - isikute konkreetsele ringile 4) Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi
olema inimeste käitumine, kui nad sattuvad hüpoteesis kirjeldatud olukorda. Riikliku sunni puhul on õigusnormi struktuur: Kui T, siis R, vastasel juhul S. 12. Kuidas õigusnorme liigitatakse? Selgita. Avaliku ja eraõiguse normid Era- ja avalikus õiguses eristatakse üksikuid õigusvaldkondi- õigusharusid Võivad olla ka omavahel seotud. Nt tööõigus pole puhtalt eraõigusenorme sisaldav, seal on ka avaliku õiguse norme (kollektiivleping). . Regulatiivsed ja õigustkaitsvad normid Need kujutavad endast nn täielikke õigusnorme, kuna koosnevad abstraktsest faktilisest koosseisust ja õt-st. Regulatiivsed (nn käitumisnormid) – kehtestavad õiguslikust elust osalejate jaoks juriidilised õigused ja kohustused. Kirjeldavad õiguspärast käitumist. Lubab ehk õigustab, kohustab või keelab. Lisaks veel ergutusnormid, mis sisaldavad seisukohti, et ergutada õiguspärast ja ühiskondlikult kasulikku käitumist.
1) Subjekti järgi kes on normi kehtestanud 2) vastavalt õigusharudele 3) Ajalise kehtivuse järgi ajutised või alalised normid 4) Territoriaalse kehtivuse järgi üleriigilised, lokaalsed, kohalikud normid 5) Ettekirjutuse iseloomu järgi määratletud, suhteliselt määratletud ja dispositiivsed 6) Täidetava funktsiooni järgi regulatiivsed ja kaitsvad normid 7) Vastavalt regulatsiooni viisile kohustavad, keelavad, õigustavad. 23. Õigussuhte olemus ja mõiste. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel Õigussuhe tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu Õigussuhte säilimise tagab riik Õigussuhe kannab määratletud iseloomu 24. Õigussuhte subjektid.
Tulevad EL institutsioonidelt. 1.3. Kirjutamata ehk pretsedendiõigus Kirjutamata õiguse alla kuulub nii tavaõigus kui ka pretsedendi õigus, mis tuleneb eelkõige kohtulahenditest. Ka liidu õiguse põhimõtted, mis tulenevad üldisest rahvusvahelisest õigusest. Pretsedendiõiguse tähtsus on liidus olnud suurem kui enamikus liikmesriikides, seda eelkõige tänu Euroopa Kohtu jõulisele tegevusele seadusandluse ja lepingu põhimõtete kohaldamisel. VI EL peamised regulatiivsed õigusaktid 1.1. Määrused (regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. Määrus on üldine õigustloov akt, mis on suunatud määramatule hulgale subjektidele ning on vahetult kohaldatav kõigi liikmesriikides. Määrus muutub vastuvõtmisel automaatselt siseriikliku seadusandluse osaks ning on samaväärne liikmesriigi parlamendis vastu võetava õigusaktiga. Määrust ei saa kohaldada osaliselt. 1.2. Direktiivid (directives)
tagatud õigus normide järgimine ning isikute õiguste ja õigushüvede kaitseks. Reguleerimisala ja eesmärginormid - *reguleerimisala seadus sätestab politsei ülesandeid, õigused, korraldused ja politsei teenistuse õiguslikud alused. Rakendussätted ja muutmissätted - *üleminekusätted ei saa olla järsk, muudatused peavad olema sujuvad. *muutmissätted osa normidest, mis ühendab uue ja vana seaduse. *jõustumisnorm jõustumisaeg. Käitumisnormid on regulatiivsed õigusnormid, mis on suunatud isikute õiguste ja kohustuste (sh tsiviilõigusliku vastutuse) tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Relatiivse ehk vastastikkuse õigussuhte korral peegeldavad õigussuhte poolte õigused ja kohustused üksteist (nt kui üürileandja on õigustatud nõudma üüri, siis üürnik on ka kohustatud üüri maksma). karistus- ja sekkumisnormid. Kui õigustkaitsvas normis on sätestatud, et mingi tegu on
Ajatempel - tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mis tõendab dok olemasolu kindlal ajahetkel. Andmed - isikuandmed «Isikuandmete kaitse seaduse» tähenduses või muud andmed, mida töödeldakse andmekogus riigi, kohaliku omavalitsuse või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku ülesannete täitmiseks. Andmed- inimesele/masinale arusaadaval kujul formaliseeritud (erilisel viisil vormindatud) info esitlusviis, mida saab kasutada suhtluseks, tõlgendamiseks, säilitamiseks või töötluseks. Andmekogu - riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalikõigusliku juriidilise isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks. Andmesubjekt - isik, kelle isikuandmeid töödeldakse. Arhiiv - asutuse või isiku dok ter...
parandab, organismi adaptatsiooni- ehk kohanemisvõime tõhustamine koos selleks vajalike varude suurenemisega. Adaptatsioonimehhanismide esmane ülesanne on hoida hulk parameetreid organismi sisekeskkonnas muutumatutena sõltumata sellest, mis toimub väljaspool organismi ja organismis endas. Nende parameetrite muutumatuse korral saab organismis toimuda ainevahetus, saavad teostuda elutalitluslikud protsessid. Vastavad regulatiivsed abinõud moodustavad üldise adaptatsioonimehhanismi. Selle mehhanismi võimalused määravad, kui kaua suudab organism efektiivselt võidelda kahjustavate mõjude vastu. Just selle mehhanismi võimalusi laiendavadki kehalised harjutused. Kehaliste harjutuste süsteemikindla sooritamise põhitulemuseks on kehalise töövõime tõus, mis omakorda põhineb organismi energiavarude suurenemisel, nende kasutatavuse täiustamisel ja
Sanktsioon – karistus. Kui –hüpotees-, siis –disp.-, vastasel juhul –sanktsioon-. Siin peaks vist see pikk jutt neist eraldi ka olema? 23. Õigusnormide liigid, õigusnormide kehtivus. Suhte järgi – valitus + KOV Reguleerimisobjekti järgi – mis valdkond Ajalise kehtivuse järgi Territoriaalse kehtivuse järgi Ettekirjutuse iseloomu järgi – imperatiivsed ja dispositiivsed(paindlikud) Täidetava funktsiooni järgi – regulatiivsed normid (eraõigus) ja kaitsvad normid (kaistusõigus) Kohustavad normid: nt. Maksukohustus, keelavadnormid, õigustavad normid. (Lihtsamalt: riigiõigus normid, maksuõigus normid, territoriaalsed, ajalised) 24. Õigussuhte olemus ja mõiste. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel. Õigussuhe tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu. Õigussuhte säilimise tagab riik. Õigussuhe kannab määratletud iseloomu. 25
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
