tundides, mis kuluks kogu katlas oleva vee aurustamiseks ja auru viimiseks töö-parameetriteni nimirežiimil. Veetorukatelde väikese läbimõõduga elementides sisalduva vee mass on suhteliselt väike, ω = 0,25…0,5 h leektorukatelde vastava näitaja väärtuste 1 h ja rohkem vastu. Seetõttu on veetorukatelde sissekütmise aeg palju lühem ja aurutootlikkuse reguleerimine vastavalt auru tarbimisele operatiivsem. Teiselt poolt aga peavad veetaseme regulaatorid väikese veekoguse tõttu katlas toimima täpselt ja kiiresti. Kõrgete soojuskoormuste tõttu on ka nõuded toitevee kvaliteedile oluliselt rangemad. Joonisel on kolme kollektori ja ühe gaasikäiguga ning lisaküttepindadega veetorukatla põhimõtteskeem. Vee-aurukollektor 1, veekollektor 2 ja ekraanikollektor 3 koos neid ühen -davate torudega 8 ja 9 moodustavad tugikonstruktsiooni, millele on üles ehitatud kogu katelagregaat
nukleotiidid on liitensüümides mittevalguliseks osaks (tavaliselt kohaks, kus toimub reaktsioon) osad nukleotiidid on antibiootilise toimega (tapavad baktereid) 3. tsüklilise ehitusega nukleotiidid nt cAMP on biosignaalide vahendajad (virgatsühendid ehk käskjalad) 4. disainitud ehitusega nukleotiidid on vähirakkude vastased ravimid (keemiaravi ehk kemoteraapia) (Nukleotiidid on a) substraadiks nukleiinhapete sünteesil b) energiakandjad c)Tsüklilised nukleotiidid on signaalimolekulid ja regulaatorid raku metabolismis ja reproduktsioonis) 7. Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel: Suhkrujääk erinev Tümiin-Uratsiil Kaheahelaline/üksikahelaline RNA omab katalüütilist funktsiooni Peamisteks erinevusteks on 3, 1 ja 4 Tunnus DNA RNA 1)monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid 2)sahhariid desoksüriboos riboos
nukleotiidid on liitensüümides mittevalguliseks osaks (tavaliselt kohaks, kus toimub reaktsioon) osad nukleotiidid on antibiootilise toimega (tapavad baktereid) 3. tsüklilise ehitusega nukleotiidid nt cAMP on biosignaalide vahendajad (virgatsühendid ehk käskjalad) 4. disainitud ehitusega nukleotiidid on vähirakkude vastased ravimid (keemiaravi ehk kemoteraapia) (Nukleotiidid on a) substraadiks nukleiinhapete sünteesil b) energiakandjad c)Tsüklilised nukleotiidid on signaalimolekulid ja regulaatorid raku metabolismis ja reproduktsioonis) 7. Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel: Suhkrujääk erinev Tümiin-Uratsiil Kaheahelaline/üksikahelaline RNA omab katalüütilist funktsiooni Peamisteks erinevusteks on 3, 1 ja 4 Tunnus DNA RNA 1)monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid 2)sahhariid desoksüriboos riboos
Nii tootmisettevõtted, koolid kui ärid peavad arvestama oma väliskeskkonnaga, sest see mõjutab neisse kuuluvate inimeste hoiakuid ja töötingimusi ning loob võistluse ressursside ja võimu pärast. Seda kõike tuleb inimeste käitumise puhul organisatsioonides arvesse võtta. Makrokeskkond koosneb järgmistest arengueeldustest: rahvusvahelised, majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised, poliitilised, tehnoloogilised. Mikrokeskkonna moodustavad: konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid, strateegilised liitlased. Kui makrokeskkonda reeglina organisatsioonid ise mõjutada ei saa, siis mikrokeskkonda saavad nad mõjutada. Mida läbimõeldum on mikrokeskkonaga suhtlemine organisatsioonil ja mida põhjalikumalt organisatsioon mõõdab nn suhtlemise mõjusust, seda tõenäolisem on, et mikrokeskkonda kuuluvad
3. tsüklilise ehitusega nukleotiidid nt cAMP on biosignaalide vahendajad (virgatsühendid ehk käskjalad) 4. disainitud ehitusega nukleotiidid on vähirakkude vastased ravimid (keemiaravi ehk kemoteraapia) (Nukleotiidid on a) substraadiks nukleiinhapete sünteesil b) energiakandjad c)Tsüklilised nukleotiidid on signaalimolekulid ja regulaatorid raku metabolismis ja reproduktsioonis) DNA ehitus: 1) DNA on lineaarne polümeer. Seda moodustavate nukleotiidide vahel on fosfordiester side. See side moodustub ühe nukleotiidi 3. süsiniku juures oleva hüdroksüülrühma ja teise nukleotiidi 5. süsiniku juures oleva fosfaatrühma vahel. Nikleiinhapete sünteesil on kindel suund: 5´ (prim) ots + 3´ (prim) ots. 2) Kaksikahelaline, nn biheeliks. Ahelad on antiparalleelsed: üks ahel:-5´ ots, teine-3´ots.
Teema 3. Pooljuhtseadised M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf, lk. 23...41): - Pooljuhtdiood, tema ehitus. Alaldava siirde tekkimise tingimus. Protsessid pooljuhtdioodis. Pooljuhtdioodi kasutamisala, põhiparameetrid (lk 23...26). - Bipolaartransistor, tema ehitus, pingestamine, protsessid transistorstruktuuris (27...30). - Ühise baasiga ja ühise emitteriga lülituse karakteristikud (30...32). - Bipolaarne liittransistor (33). - Väljatransistorid (p-n siirdega, isoleeritud paisuga), nende ehitus, tööpõhimõte, tunnussuurused (34...37). - Türistorid (dinistorid, trinistorid). Suletav türistor. Sümmeetriline türistor. Türistorite kasutamine jõuelektroonikas (38...41). Käesoleva teksti sisujaotus: 3.1 Pooljuhtmaterjalid 3.2 pn-siire 3.2.1 pn-siire välise pinge puudumisel 3.2.2 Päripingestatud pn-siire ...
Meedia peamised välised partnerid aruandekohustuse valdkonnas · Auditoorium või tellijate kogum · Meedia kliendid, sh reklaamiandjad ja sponsorid · Erinevat liiki allikat (agentuurid, kunstnikud, valitsused, firmad) · Need, kellest kirjutatakse-räägitakse (tegelased), kas üksikisikute või gruppidena · Meediafirmade omanikud ja aktsionärid · Regulaatorid ja seadusandjad Aruandekohustuse raamistikku iseoomustavad elemendid: seadus ja regulatsioon; raha/turg; avalik vastutus; professionaalne vastutus (lk 167) 33. Meediaorganisatsiooni mõjutavad tegurid · Poliitika · majandus · pidevalt muutuv levitehnoloogia. Meedia avalik olemus tuleneb peamiselt meedia poliitilisest funktsioonist demokraatlikus ühiskonnas. Meedia peab tegutsema kasvõi osaliselt turumajanduse diktaadi järgi. (lk 173) 34. Meedia kui äri
70. Kuidas tagatakse organismi erinevate rakkude erinev struktuur ja funktsioon rakkude identse genotüübi juures? Diferentseerumisega tekivad erineva ehitusega rakud. Konkreetseid hormoone ja ensüüme produtseerivad kindlad rakud. Kõikides rakkudes on gen info küll identne, aga erinevatel perioodidel on erinevad genoomipiirkonnad aktiivsemad. 71. Millised faktorid reguleerivad geenide talitlust organismi hilisemates arengustaadiumides? Rakkudest lähtuvad signaalid (induktorid ja regulaatorid (mediaatorid, hormoonid), mis mõjutavad teisi rakke (rakumembraanidel esineb vastavad retseptorid). Nii mõjutatakse vastavate geenide talitust. 72. Fenogenees Gen info realiseerumine fenotüübina. Tunnuste kujunemise aluseks on biokeemilised reaktsiooniahelad, mitmeastmelised diferentseerumis- ja morfogeneesiprotsessid. Tunnuste arenemist kontrollivad geenid toimivad vastastikuses seoses. Geenide interaktsioon
Sellised erinevused tulenevad: 1) Initsiaatorkoodonite erinevast kontekstist (-3 ja +4 positsioonid). 2) Muude cis-järjestuste (positsioonid 8, -1 kuni 3) mõjust. 3) Mittetransleeritava liidri erinevast pikkusest (kõige aktiivsemalt transleeritavatel mRNAdel on kõige pikemad 5'-NTR regioonid) ja selle sekundaarstruktuurist (juuksenõela struktuur alandab translatsiooni efektiivsust). Võimalik, et translatsiooni reguleerivad ka raku negatiivsed regulaatorid. Viimastest osaleb sellises regulatsioonis tõenäoliselt raku PKR (fosforüleerib eIF-2 valku ja blokeerib sellega translatsiooni initsieerimist). Sellele blokeeringule seisab vastu reoviiruse dsRNAd siduv valk 3, mis lokaalsetes kompartmentides (viiruse translatsiooni saitides) seob ise dsRNAd ja väldib sellega PKR aktiveerumist. 3.1.7. Sekundaarne translatsioon Uued dsRNAd, mis asuvad uutes subviraalsetes partiklites (sekundaarsed transkriptsioonilised
Mikroprotsessorarvutitel neid puudusi ei ole. Digitaaljuhtimissüsteemid võib jaotada kolmeks: 1) arvuti juhib süsteemis süüdet 2) arvuti juhib mootori tööd 3) arvuti juhib kogu süsteemi (autol on arvutite tööd ühildav juhtimissüsteem). Esimesena võeti kasutusele süütesüsteemi tööd juhtiv digitaalsüsteem. Arvuti paigutati transistorsüütesüsteemi juhtplokki, lisati andurid ja signaalimuundurid, nii et kokku sai sellest digitaalsüütesüsteem. Järgmisena kaotati mehaanilised regulaatorid, alles jäi aga mehaaniline kõrgepingejaotur. Süütesüsteemi, kus ka see puudub, nimetatakse kontaktivabaks digitaalsüütesüsteemiks. Et arvuti saaks süütesüsteemi tööd paremini juhtida, peab tal olema info mootoris toimuvatest protsessidest ja ta peab seda ka juurde saama. Info jõuab arvutisse juhtplokis olevast püsimälust ja signaalimuundurist. Arvuti töötleb infot teatavasti kahendsüsteemis ja väljastab arvulise juhtsignaali signaalimuundurisse. See omakorda edastab signaali
Mikrokeskkond: 54. ·Töötajad 64. · Rahvusvahelised tegurid 72. · Konkurendid 55. ·Juhtimine 65. · Majanduslikud tegurid 73. · Kliendid 56. ·Kultuur 66. · Sotsiaal-kultuurilised 74. · Tarnijad 57. tegurid 75. · Regulaatorid (ametid, 58. 67. · Poliitilised ja õiguslikud tarbijakaitseamet, MTA) 59. tegurid Kõige rohkem mõjutavad 60. 68. · Tehnoloogilised tegurid kliendid. 61. 69. 76
(ühtlaseks) emulsiooniks ning säilitavad tekkinud emulsiooni Stabilisaatorid - ained, mille toimel moodustub toiduaines omavahel halvasti segunevatest komponentidest ühtlane mass, säilitavad või tugevdavad toidu värvust Paksendajad - ained, mis suurendavad toiduaine viskoossust (määritavust, venivust). · E500E599 happesuse regulaatorid ained, mis muudavad või reguleerivad toidu happelisust või aluselisust paakumisvastased ained ained, mis vähendavad toiduosakeste kokkukleepuvust · E600-E699 Lõhna- ja maitsetugevdajad ained, mis tugevdavad toidule omast maitset ja lõhna või mõlemat; · E900-E999 Magustajad ja teised lisaained · E1000-E1520 Mitmesugused lisaained Märgistus kaubapakendil - peab olema loetav, arusaadav ja üheselt mõistetav
algul ja lamp põleb heledalt. Suurendades laadimistakisti väärust saabub lülituspinge poolperioodi keskel , voolu keskväärtus väheneb ja hõõglambi heledus väheneb. Kuna DIAC avaneb mõlema polaarse pingega, siis toimub samasugune protsess ka järgmisel poolperioodil, kui kondensaatorit laetakse negatiivse pingega Reguleerimise käigus tekkivad TRIAC-i vooluimpulsid on järsu frondiga ja seepärast tekitavad taolised regulaatorid ka raadiohäireid ja neile lisatakse häirefilter.. 6.8. Türistoride tähistamine Nii nagu teistel pooljuhtelementidel, kasutatakse ka türistoridel tüüpkorpusi.. Tähistussüsteemidest toome siin Euroopa ja Vene türistoride tähistussüsteemid Euroopa tähistus koosneb neljast elemendist. Esimene element on täht, mis määrab kasutatud materjali: B - räni. Teine element on kahetäheline, millest esimene täht määrab seadise liigi: T -
ahelates on suhteliselt lihtne, kuna türistori avamiseks (sisselülitamiseks) tuleb anda tüürelektroodile avamisimpulss, positiivse poolperioodi lõppedes ta lülitub aga välja, kuna poolperioodi lõpul väheneb vool hoidevoolust väiksemaks. Nende kasutamisel alalisvooluahelates on vaja täiendavaid ahelaid, mille abil viiakse vool väljalülitumishetkel hoidevoolust väiksemaks. Teise näitena vaatleme sümmistori ehk TRIAC-I kasutamist vahelduvpinge reguleerimisel. Taolised regulaatorid on levinud hõõglampidega valgustite valgustugevuse reguleerimisel .Joonisel 6.12. toodud põhimõtteskeemil on vahelduvvoolu ahelas hõõglamp H lülitatud järjestikku TRIAC-iga V1. Tüürelektroodi ahelas on DIAC V 2 ja kondensaator C laadimistakistusega R ( takistid R ja R on voolu s 1 piiramiseks). 79 JOONIS 6.12.
STAT (Signal Transducer and Activator of Transcription ). Imetajatel 7 erinevat STAT valku (geeni)-seostuvad kindlate geenide promootor alale-osa türosiinkinaasid, osa mitte. NFκΒ activation by TNFR and TLR receptors. Mingi ubikvitineerimine. Samadelt adaptormolekulidelt võidakse käivitada läbi proteiinkinaaside teatud geenide aktivatsioon, või käivitatakse teatud geenide aktivatsioon läbi NF-kappaB või läbi kaspaaside apoptoor, siis on veel regulaatorid, mis midagi nendest kolmest rajast võimednavad või peatvad. Signaal läheb küll väga kiirelt tuuma, aga mitu rada on ja iga raja tugevust tuunitakse. NF-kappaB nuclear factor kappa-light-chain-enhancer of activated B cells, nagu B rakkude kappa kerge ahela võimandav faktor, tegelikult on aga praktiliselt kõikide rakkudes, mitte ainult B rakkudes. Sisse lülitavad, käivitavad selle raja - Stress, tsütokiinid, vabad radikaalid,
1. Bioeemia areng ja seos teiste teadusharudega Esimesed sammud biokeemias tegi Scheele aastatel 1770.....1786 eraldades orgaanilisi happeid ja glütserooli. Aastatel 1770...1774 avastas Priestley hapniku- keemilise ühendi, mida loomad neelavad aga taimed toodavad. Olenevalt uurimisobjektist eristatakse biokeemias kolme erinevat suunda: staatiline, dünaamiline ja funktsionaalne biokeemia. Varasem biokeemia areng oli seotud 19. sajandi keskpaiku, kui hakkas tunnustust võitma seisukoht, et elusorganismide keemia ei ole põhimõtteliselt erinev eluta aine keemiast 20. sajandi esimesel poolel algas biokeemia kiirem areng. Võeti kasutusele kaasaegsed analüüsimeetodid, tehti kindlaks peamised ainevahetusrajad (O. Warburg, O. F. Meyerhof, H. A. Krebs, M. Calvin jpt). 1944 tõestasid Oswald Avery ja Colin MacLeod lõplikult nukleiinhapete seose geenidega. Järgnev biokeemia areng on toimunud tihedas seoses molekulaarbioloogia arenguga, olulisemateks ...
teateid. Reklaamil on raske köita toote vastaste tähelepanu, st uusi kliente raske saada. -Adaptatsiooni tase. Harjumuslikku ei märgata tähelepanu tõmbab ootamatu esitamine harjumuspärases keskkonnas. -Tähelepanu mahu piiratus - ühele stiimulile keskendumise aeg on piiratud. Töödelda ei saa suurt hulka infot korraga. Reklaami valmistaja kontrolli all on nn stimuli faktorid/välised tähelepanu regulaatorid: -Suurus. Mida suurem on stiimul, seda tõenäolisemalt tõmbab see tähelepanu. -Paiknemine. Impulssostukaubad on paigutatud kassa juurde. Trükimeedias on eelispositsioonid vasak ülemine nurk ja pigem parempoolne kui vasakpoolne lehekülg. Soodus on reklaami paiknemine silmade kõrgusel. -Kontrast. Oluline erinevus kahe stimuli vahel. Esimesena püütakse haarata tumedat. Tajukonflikt tõmbab tähelepanu. -Isolatsioon. Piisavalt vaba pinda.
Tegelikult ei ole riikide võim maailma majandusprotsessides nõrgenemas. Riigid ise on globaliseerumise kui kapitali, kaupade ja tööjõu vaba liikuvuse poliitiliste tõkete vähendamise taga, tugevamad riigid tugevdavad selle abil oma positsioone veelgi. Samuti annab see valitsustele õigustusi teha siseriiklikult ebapopulaarseid otsuseid kuna „alternatiiv puudub“. Maailma poliitilistes protsessides on eriti oluliseks muutunud pinged riigi, rahvuse ja rahvusriikluse triaadis. Riigid kui regulaatorid (regulators) – riigid reguleerivad majanduse toimimist oma piirides ja sellest väljaspool toimuvate protsesside kontrollimise kaudu. Riigi majanduse reguleerimiseks on 2 poliitikatüüpi: eelarvepoliitika (maksumajandus, avaliku sektori eelarve planeerimine) ja rahapoliitika (raha tootmine, laenuintressid, vahetuskursid). Lisaks on oluline finantsteenuste regulatsioon. Riigid võivad tootmistingimusi muuta füüsilise infrastruktuuri
andmiseks (toiduvärvid) jne. Tulenevalt nende põhifunktsioonist jaotatakse lisaained rühmadeks. Kuulumine põhirühma ei välista lisaainete teisi funktsioone. Kõige enam toidus kasutatavad lisaainete rühmad on järgmised: toiduvärvid (E 100E 199); säilitusained (E 200E 299); antioksüdandid (E 300E 399); emulgaatorid, stabilisaatorid (E 400499). Lisaks nimetatutele on kasutusel lisaainerühmad, nagu happesuse regulaatorid, jahu parendajad, paakumisvastased ained, lõhna- ja maitsetugevdajad, glaseerained, magusained, paksendajad, zeleerivad ained, pakendamisgaasid jne (E500 - ...). Lisaainete kasutamise vajadus peab olema põhjendatud. See tähendab, et lisaained on lubatud vaid juhul, kui toidu omaduste parandamist või toiteväärtuse säilitamist ei ole võimalik saavutada muude tehnoloogiliste võtetega. Rasvarikaste toitude puhul on vaja kasutada antioksüdante, et kaitsta tooteid rasva rääsumise,
Sugu on määratud mitte ainult sugukromosoomidega, vaid autosoomsete kromosoomidega. Sugukromosoomide suhe autosoomidesse. Sugu määratakse geenidoosiga. Isase äädikakärbse puhul (X ja A suhe) 0,5 ja emase puhul 1. Isaste puhul splaissimist ei reguleerita. RNA-ga seostuv valk, mis reguleerib teiste geenide splaissimist. Splaissitakse välja intron 1 ja 2, eksonid 1, 2 ja 3 ühendatakse ning tulemuseks on mittefunktsionaalne valk, sest eksonis 2. on stoppkoodon. Emastel esinevad säärased regulaatorid, isastel mitte. Ühendatakse eksonid 1 ja 3 ja sünteesitakse selline RNA seostuv valk, mis seostub järgmise geeni premRNA-ga ja hakkab seal splaissimist reguleerima. Kodeerib krüptilist splaisssaiti nii, et emastel lõigatakse välja suurem intron kui isastel. Tulemuseks on mittefunktsionaalne valk isastel ja emased saavad juba järgmis Tra-valgu. Tra-valk seostub teistmoodi kui sex lethal. Seostub ja blokeerib introni väljalõikamise kohapealt, lõigatakse rohkem välja.
integratsiooni tulemusel, määrab sotsiaalõiguslik hoiak koos objektiivsete faktoritega ära selle, kas mingi õiguslikult kaitsev hüve (nt inimese elu ja tervis) on konkreetse subjekti silmis hinnatud väärtus või mitte. Antud juhul peetakse silmas väärtustamist ontoloogilises tähenduses. Inimene hindab kõiki nähtusi varasemate kogemuste abil, kusjuures hinnang antakse ootusest lähtudes. Indiviidi õiguspärast käitumist mõjutavad tema käitumise seesmised regulaatorid, mis kujutavad endast indiviidi poolt subjektiivsete väärtustena vastuvõetud sotsiaalseid väärtusi ning käitumisprintsiipe, mida propageeritakse ja kaitstakse õigusnormidega. (vt lähemalt Kaugia 1996: 18) Sotsiaalõigusliku hoiaku käitumuslik-regulatiivne toime on subjektiivsete väärtuste regulatiivsest toimest märksa üldisem. Sellest tingituna võime sotsiaalõiguslikke hoiakuid käsitleda mitte niivõrd subjektiivsete käitumisregulaatoritena, kuivõrd isiksust
KORDAMISKÜSIMUSED Sissejuhatus finantsjuhtimisse 1. Milliseid tegevusi hõlmab finantsjuhtimine? Finantsjuhtimine - tegeleb ettevõtte finantsküsimusi puudutavate probleemide juhtimisega ning on üks ettevõtte juhtimise funktsioon. Finantsjuhtimise keskne küsimus (peamine eesmärk) - ettevõtte rahaliste ressursside juhtimine ettevõtte finantseesmärkide saavutamiseks ehk üldjuhul ettevõtte aktsionäride rikkuse kasvatamine. Rahaliste ressursside juhtimine hõlmab: ● Kapitali moodustamist (finantseerimisotsus) – sisesed ja/või välised finantseerimisallikad kombineerida selliselt, et kapitali hind oleks madalam ning finantseerimise allikas vastaks finantseeritava objekti omadustele. ● Kapitali tõhusat suunamist ja kasutamist (investeerimisotsus, dividendiotsus) – investeeringud projektidesse, mille tootlus on suurem kui minimaalne nõutav tulunorm (leida optimaalne tulu, kestvus, risk). Dividendide...
töötajatest ja (organisatsiooni)kultuurist (Alas 1997:31). Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Nende kahe eristamise peamine alus on see, et makrokeskkonna mõjud jõuavad organisatsioonini ehk mõjutavad seda läbi mikrokeskkonna (vt. ka joonis 1). Mikrokeskkonna huvigrupid on: kliendid, hankijad, konkurendid, koostööpartnerid (mittetulundusühingud või ükskõik miline teine huvitatud organisatsioon k.a. mõne teise huvigrupi esindaja), regulaatorid (näit. keskkonnakaitse- ja tervishoiu-organisatsioonid, roheliste ühendused jt.) ja kreeditorid (näit. pangad, riskikapitalistid jt.). Makrokeskkonnas on huvigruppe märksa enam kui sise- ja mikrokeskkonnas seetõttu ei nimetata neid üldjuhul enam konkreetselt, vaid suurema üldistusastmega, abstraktselt: sotsiaal-kultuuriline keskkond (mõjudena on 21.saj ilmselt aktuaalne näit. elanikkonna keskmise vanuse tõus mõju klientide ostuharjumustele, tooteeelistusele jne.),
Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõ...
juhatusest, töötajatest ja (organisatsiooni)kultuurist (Alas 1997:31). Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Nende kahe eristamise peamine alus on see, et makrokeskkonna mõjud jõuavad organisatsioonini ehk mõjutavad seda läbi mikrokeskkonna (vt. ka joonis 1). Mikrokeskkonna huvigrupid on: kliendid, hankijad, konkurendid, koostööpartnerid (mittetulundusühingud või ükskõik milline teine huvitatud organisatsioon k.a. mõne teise huvigrupi esindaja), regulaatorid (näit. keskkonnakaitse- ja tervishoiu-organisatsioonid, roheliste ühendused jt.) ja kreeditorid (näit. pangad, riskikapitalistid jt.). Makrokeskkonnas on huvigruppe märksa enam kui sise- ja mikrokeskkonnas seetõttu ei nimetata neid üldjuhul enam konkreetselt, vaid suurema üldistusastmega, abstraktselt: sotsiaal-kultuuriline keskkond (mõjudena on 21.saj ilmselt aktuaalne näit. elanikkonna keskmise vanuse tõus mõju klientide ostuharjumustele, tooteeelistusele jne
Hiirtel võib vastus olla käitumuslik t/+ emased eelistavad +/+ isaseid mitte t/+. t on segav alleel. Kui kahjulik transposoon paljuneb aseksuaalses kloonis siis vähendab ta kuhjudes selle genoomi kohasuse lõpuks nullini. Palju edukama paljunemisstrateegia pakub suguline paljunemine, kus rekombinatsioon võimaldab geenil liikuda lateraalselt. Üldiselt on transpositsioonisagedus väga madal ja seda tagavad nii transposooni enese kui ka peremehe kodeeritud negatiivsed regulaatorid. Neurosporal on näiteks RNA inteferents. Tavaliselt esineb taimepopulatsioonis mitu erinevat steriilsuse tsütotüüpi (mtDNA variandid) ja tuumageenide vastused neile. 8. Miks tekivad kohastumused tänu väikese mõjuga mutatsioonidele? Fisheri argument. Adaptatsioonid tekivad tänu väikese mõjuga mutatsioonidele, sest kui populatsiooni keskmine kohasus on kaugusel d optimumist, siis iga muutus, mis on suurem kui 2d, viib optimumist veel kaugemale
3 4. Kuritegevuse kontroll kui sotsiaalse kontrolli komponent Sotsiaalne kontroll kui ühiskonna eneseregulatsiooni mehhanism, mille kaudu saavutatakse ja säilitatakse normatiivset korda, kõrvaldades normidest hälbivat käitumist. Sotsiaalse kontrolli mehhanismid võivad olla: · välised - perekond, kool, politsei · sisemised inimese enda poolt omaks võetud normid, sisemised regulaatorid nagu häbi, au. Protsessi, mille käigus väline kontroll muutub sisemiseks, nimetatakse internaliseerimiseks. See toimub sotsialiseerimise protsessi käigus. Samas võib juhtuda, et väljakujunenud inimene sattub keskkonda, kus ta on sunnitud alluma normidele, mis on tema sisemiste normidega vastuolus. Inimene on võimeline avaldama vastupanu välistele normidele, kuid piiratud ulatuses. Kognitiivse dissonantsi ehk tunnetusliku vastuolu teooria: kui inimene on pandud situatsiooni, kus ta peab
soovitustega! Kuidas liigne sool meid mõjutab? Selleks on vähemalt kaks mehhanismi. Esiteks, liigne naatrium häirib rakkudes ioonset tasakaalu, mille tagajärjel suureneb kaltsiumioonide sisaldus. Viimased on teatavasti lihasrakkude kokkutõmbumise soodustajad. Nii tagataksegi veresoonte seinte silelihasrakkude kokkutõmme, soonte valendik aheneb ja vererõhk organismis tõuseb. Selles mitmetasandilises protsessis osalevad erinevad regulaatorid, mis osadel inimestel on pärilikult olemas, teistel aga puuduvad. See ongi põhjuseks, miks liigne soola tarbimine ei kutsu vererõhu tõusu esile kõikidel inimestel. Teiseks, vee-ainevahetuses osalejana seob naatrium meis ohtralt vett. Kui hüpertooniasoodumusega inimene kasutab liigselt soola, peetuvad tema organismis nii naatrium kui ka vesi. Vesi koguneb kudedesse, sealhulgas ka arteriseintesse, mis kaotavad osaliselt elastsuse ja ei laiene vastavalt füsioloogilistele vajadustele
1 MOLEKULAARBIOLOOGIA. 1. Kui aatom loovutab elektroni täielikult teisele aatomile, missugused keemilise sidemega on tegemist? Ioonside, sellised ained lahustuvad hästi, kuna ioonide hüdratatsioonienergia on suurem kui kristalli võreenergia 2. Miks vesi on hea lahusti (solvent)? Vesi on hea lahusti, sest ta lahustab nii tahkeid, vedelaid kui ka gaasilisi aineid. Vee molekul moodustab dipooli ning aatomid omandavad osalise laengu. Polaarsete ühenditega moodustab vesiniksidemeid, mis tagavad stabiilsust. 3. Termodünaamika II seadus. Kõik protsessid kulgevad tasakaalu e. minimaalse potentsiaalse energia poole e. entroopia kasvu suunas. Entroopia (S) on korrastamatuse mõõt [J/mol*K], korrastatud madal entroopia. Isoleeritud süsteemid püüavad korrastatud olekust korrastamata poole. Tasakaal on siis, kui entroopia on maksimaalne.E...
replisoom. DNA replikatsiooni initsiatsioon oriC-lt bakteris E. coli. DNA ahelate lahtikeeramisel osalevad valgud. Veereva ratta replikatsiooni mudel. Eukarüoodi kromosoomi replikatsiooni eripärad. Replikon. Telomeeride pikkus ja vananemine. 12. Transkriptsioon ja RNA protsessing. Molekulaarbioloogia põhidogma. RNA tüübid: tRNA, rRNA, mRNA, snRNA. RNA süntees ja selles osalevad valgud; promootorid; transkriptsiooni regulaatorid. Transkriptsioon prokarüootides: prokarüootne RNA polümeraas; 5´ ja 3´- järjestused; transkriptsiooni initsiatsioon prokarüootsetelt promootoritelt; transkriptsiooni elongatsioon; transkriptsiooni terminatsioon. Transkriptsioon eukarüootidel: RNA polümeraasid eukarüoodi rakus; transkriptsiooni initsiatsioon eukarüootsetelt promootoritelt; RNA ahela elongatsion; transkriptsiooni terminatsioon.
projekt ühekordseks kasutamiseks mõeldud vähem kompleksne plaan Plaan korduvkasutuseks Kasutatakse sellise tegevuse planeerimiseks, mida on tulevikus tarvis pidevalt korrata standardprotseduurid määrab tegevuste järgnevuse mingitel kindlatel asjaoludel reeglid ja regulaatorid kirjeldavad üksikasjalikult, kuidas eriolukordades käituda Operatiivplaanid koostatakse lähtudes taktikalistest plaanidest ja on suunatud lähimate eesmärkide saavutamisele. Need plaanid on kitsa suunitlusega ning on ette nähtud täita 17 lühikese aja jooksul esmatasandi juhtide poolt. (Alas, 2004) 3. ORGANISEERIMINE 3.1
Plaan korduvkasutamiseks: Kasutatakse sellise tegevuse plaanimiseks, mida on tulevikus tarvis pidevalt korrata - poliitika Määrab organisatsiooni üldise käitumissuuna - standardprotseduurid Määrab tegevuste järgnevuse mingitel kind-latel asjaoludel - reeglid ja regulaatorid Kirjeldavad üksikasjalikumalt , kuidas eri-olukordades käituda Lühi- ja pikaajaliste plaanide vahelisi seoseid iseloomustab joonisel 4.4 toodud skeem Määravad Strateegiline planeeri- Aitavad eesmärgid mine täita
Või kui subkultuur on nii vastukultuuris kui peavoolukultuuris, siis mis see subkultuur ikkagi on? Mugav, aga mitte täpne ega õige sõna. Pigem, leiab ta, on hilistarbimisühiskonnas noortekultuur midagi liikuvat ja ujuvat. Grupp ei ole fookuses, vaid paik, locus, ja indiviidi suhestumine järjest erinevate locidega. (Vrd erinev tarbimine erinevast kihist inimestega.) Maffesoli (1996) uus-hõimud on parem väljend. Vanad sotsiaalsed regulaatorid (klass, koht, sugus) on asendatud liikuvate hõimusuhetega. Regulatsioon on üldse ajas väga muutuv. Selle põhjuseks on alates teisest maailmasõjast saadik kasvav tarbimisvalik. Elustiilist on saanud vabalt valitud mäng, mitte elamise viis, mis on stabiilsete kogukondade elupõline omadus. See tähendab, et ühiskondlik struktuur ei ole enam piirang või mõjutaja mingite gruppide olemuse ja käitumise seletamiseks, vaid inimestell on võimalik erinevatele
faktoritega ära selle, kas mingi õiguslikult kaitsev hüve (nt inimese elu ja tervis) on konkreetse subjekti silmis hinnatud väärtus või mitte. Antud juhul peetakse silmas väärtustamist ontoloogilises tähenduses. Inimene hindab kõiki nähtusi varasemate kogemuste abil, kusjuures hinnang antakse ootusest lähtudes. Indiviidi õiguspärast käitumist mõjutavad tema käitumise seesmised regulaatorid, mis kujutavad endast indiviidi poolt subjektiivsete väärtustena vastuvõetud sotsiaalseid väärtusi ning käitumisprintsiipe, mida propageeritakse ja kaitstakse õigusnormidega. (vt lähemalt Kaugia 1996: 18) Sotsiaalõigusliku hoiaku käitumuslik-regulatiivne toime on subjektiivsete väärtuste regulatiivsest toimest märksa üldisem. Sellest tingituna võime sotsiaalõiguslikke hoiakuid käsitleda mitte niivõrd subjektiivsete käitumisregulaatoritena, kuivõrd
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest. T Lehtla, L Kulmar, 1995 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks...
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes ...
Peamasin peab olema eriti käivituskindel . Käivituskindluse määrab masside inertsmoment, mis sõltuvad võlliliini nurkkiiruse suunast ja Kaasajal on peamasinatele paigutatud universaalsed pöörete mootori tehniline seisukord , mootori detailide termiline olukord ja suurusest ( d/dt ) ning laeva joonkiirendusest (dv/dt ). regulaatorid, millede sisendsignaaliks on väntvõlli pöörlemissageduse süsteemi mootor- võlliliin - sõukruvi dünaamika. Püsireziimil laeva inertstakistus D× dv/dt = 0 ja laeva kiiruse ja muutus ja koormus, millest sõltuvalt antakse väljundsignaal , mis sõukruvi pöörlemise suhe v/n sk = const ( D on veeväljasurve, v mõjutab küttelati asendit.
6) või tähisega lähitule laterna klaasidel peab olema lähitule tunnustäht «C» tähise või kohal; 7) lähitule laterna reguleerituse kontrollimisel peavad olema täidetud järgmised tingimused: · rehvide siserõhk peab vastama valmistaja ettekirjutusele; · õhkvedrustusega autodel peab kontrollimise ajal mootor töötama ja rõhk õhusüsteemis olema valmistaja ettekirjutuse kohane, kere asendi regulaatorid reguleeritud; 8) [Kehtetu] Kontrollimine: 1) TÜ esilaternate kontrollseadmega vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ); 2) TK ja TJV katsetustel M ja N kategooria sõidukil vastavalt Ereegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja
RNA polümeraas algatab transkriptsiooni spetsiifilistelt DNA järjestustelt, mida nimetatakse promootoriks. Eukarüootsetes ja prokarüootsetes rakkudes on promootorjärjestused erinevad. Transkriptsiooni initsiatsiooni promootorilt reguleeritakse transkriptsioonifaktorite (negatiivsed või positiivsed regulaatorvalgud) seondumise kaudu promootorpiirkonda. Positiivsed regulaatorvalgud soodustavad ja negatiivsed regulaatorid pärsivad transkriptsiooni alustamist. Transkriptsioonimehhanismide kirjeldamisel kasutatakse DNA-s paiknevate regulatoorsete alade asukoha kirjeldamisel termineid ,,ülespoole" ja ,,allapoole" (ingl. keelest upstream ja downstream), mis tähendab, et need regioonid paiknevad käsiteldavast alast vastavalt kas kodeeriva DNA ahela (transkriptsioonil matriitsahelana toimiva DNA ahela vastasahel) 5´ või 3´ otsa suunas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
