meeskondlik õppimine. Organisatsiooni keskkond Makro- ja mikrokeskkond o Makrokeskkond koosneb järgmistest paikkonna teguritest: Rahvusvahelised Majanduslikud Sotsiaal-kultuurilised Poliitilised Tehnoloogilised o Mikrokeskkonna ehk vahetu keskkonna moodustavad: Konkurendid Kliendid Tarnijad Regulaatorid Strateegilised liitlased Organisatsiooni keskkonda iseloomustavad tegurid: o Keskkonna keerukuse määr- organisatsiooni erinevad mõjurid, oluline mikrokeskkonna jaoks o Keskkonna muutlikuse määr- keskkonnamõjurite muutumine ja püsimine perioodidti. Ärieetika = ettevõtte ühiskondlik vastutus (töötajad, ärimaailm, seadused) Ärieetika printsiibid:
Nukleosoomid on keerdunud solenoidideks (6 nukleosoomi pöördes), moodustades nii filamente. Filamendid omakorda moodustavad silmuseid, mis kinnituvad tuumamaatriksile. 18 silmust keerduvad rosettideks. Ligikaudud 10 6 rosetti eksisteerib inimese 4. kromosoomi igas kromatiidis. Histoonid on valgud, mis seostuvad tugevalt DNAga ning esinevad kõikide eukarüootide kromosoomides. Mittehistoonsed valgud on geeni ekspressiooni regulaatorid. 7. Kromatiin ja nukleosoomid. Nukelosoomi struktuur: Kromatiin = nukeliinproteiin-kompleks. Koosneb DNAst, histoonidest ja mittehistoonsetest kromosoomsetest valkudest. Heterokromatiin (10% genoomist) ja eukromatiin (vähem kondenseerunud). (või siis: Nukleosoomid on histoonide ja DNA kompleksid). V MEMBRAANID 1. Rakumembraanide funktsioonid, teiste organellide membraanid.
Väliskeskkond o makrokeskkond o mikrokeskkond 12. Nimetage organisatsiooni makrokeskkonna tegurid. Makrokeskkond: Rahvusvahelised tegurid Majanduslikud tegurid Sotsiaal-kultuurilised tegurid Poliitilised ja õiguslikud tegurid Tehnoloogilised tegurid 13. Nimetage organisatsiooni mikrokeskkonna tegurid. Mikrokeskkond: Konkurendid Kliendid Tarnijad Regulaatorid Strateegilised liitlased 14. Nimetage organisatsiooni sisekeskkonna tegurid. Sisekeskkond Omanikud Juhatus Töötajad Juhtimine Kultuur 15. Mida iseloomustab organisatsiooni keskkonna muutlikkuse määr? Keskkonna muutlikkuse määr näitab, kui kaua ühed keskkonnamõjud püsivad. Mõni keskkond on suhteliselt stabiilne, midagi märkimisväärset ei juhtu, mõni muutub väga sagedasti.
3) Minevikus tuhnimine. 4) Negatiivsed võrdlused. 5) Süüdistavad «sinad». 6) Ähvardused. 4 Täiuslikuma suhtlemise poole Kehakeel Mitteverbaalsed suhtlus: 1) Liigutused - näoilme, žestid ja kehahoiak. 2) Ruumisuhted - kui kaugele te vestluspartnerist hoiate. - Illustraatorid - mitteverbaalsed liigutused, mis kaasnevad verbaalse sõnumiga ning ilmestavad seda. - Regulaatorid - mitteverbaalsed märgid, mis jälgivad või juhtivad vestluspartneri kõnet. - Prokseemika - teadus, mis uurib suhtlust ruumisuhete kaudu. Inimene Intiimne tsoon (0-45 cm) Personaalne tsoon (45-120 cm) Sotsiaalne tsoon (120-360 cm) Avalik tsoon (360-610 cm)
4 Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna tegurid + Organisatsiooni keskkond jaguneb: 1) Väliskeskkond · Makrokeskkond · Rahvusvahelised tegurid · Majanduslikud tegurid · Sotsiaal-kultuurilised tegurid · Poliitilised ja õiguslikud tegurid · Tehnoloogilised tegurid · Mikrokeskkond · Konkurendid · Kliendid · Tarnijad · Regulaatorid · Strateegilised liitlased 2) Sisekeskkond · Töötajad · Juhtimine · Kultuur 5 Eesmärgi definitsioon, eesmärkide jaotus, SMART mudel + Eesmärk on mingi kindel lõpptulemus, mida tahetakse saavutada. Eesmärk peab andma vastuse küsimustele ,,mida tahetakse saavutada?", ,,kuhu tahetakse jõuda?" Eesmärkide jaotus 1: · Üldine eesmärk org
avatud kompleksi moodustamist. Erinevalt repressorite seondumissaitidest jäävad aktivaatoreid siduvad järjestused alati -10 heksameersest järjestusest ülespoole, sest vastasel juhul takistaks nende seondumine DNA ahelate lahtisulamist. Samalt promootorilt võib toimuda nii aktivatsioon kui repressioon ja aktivaatorid võivad seonduda eri kohtadesse. Erinevate geenide puhul miks mitte. Näiteks erinevaid regulone kontrollivad regulaatorid võivad transkriptsiooni kas stimuleerida (näiteks PhoB), inhibeerida (näiteks LexA) või mõnede geenide puhul stimuleerida ja teiste puhul inhibeerida (näiteks Lrp leucine response protein). Repressor + korepressor= transkriptsioon Repressor + induktor= ei transkribeerita Aktivaator + induktor= transkriptsioon Aktivaatori represseerimine=ei transkribeerita 3. Transkriptsiooni regulatsioon DNA superspiralisatsiooni kaudu.
Kolmefaasiliste reguleeritavate alaldite korral aga muutub olukord märksa keerulisemaks sest seal ei ole mitte avatud dioodidele pinged arimeetilised keskmised. Ning taolistel puhkudel kasutatakse lülitustes lühisvoolusid piiravaid elemente. Reguleeritavad alaldid leiavad kasutamist reeglina suuremate väljund võimsuste korral, eriti kolmefaasilised lülitused. Alternatiivseks lülituseks mis on levinud on kasutada tavalist mitte reguleeritavat alaldit. Vahelduvpinge regulaatorid. Vahelduvpinge regulaatorid kasutatakse kas sümmistore või vastulülitatud türistore leiavad kasutamist kas valguse reguleerimisel mil koorumus on aktiuvne või ka elektrilistel kästitööristades millel on vaja reguleerida pöörlemis kiirust. Elektrilised käsitöötriistad on põhimõtteliselt induktiivse koormusega ja seal tekib sarnaselt reguleeritavatele aladitele ka kommutatsiooni nurga probleem.
Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................... 2 Kehakeele lugemine............................................................................................................................3 Nägu....................................................................................................................................................4 Pilk.................................................................................................................................................. 5 Käed ja jalad....................................................................................................................................7 Kõnnak............................................................................................................................................8 Kehahoiak ja hingamine................
mitmesuguseid aineid, mis kergendavad paberilehe (6 at) ja siis hoitakse järgmised 1,5 tundi temperatuuri Arvatakse, et aktiivne värviärastav komponent on moodustumist ning paberimasina tööd: ca 170 °C peal. Seejärel lastakse tselluloosi mass koos tegelikult hüdroperoksiid-anioon HOO- , mis tekib · viibimisaja regulaatorid (alumiiniumsulfaat, äratootanud keedulahusega ("weak black liquor") katlast vesilahuses: polüakrüülamiid). Nende ülesanne on kinni pidada välja sõela peale. Äratöötanud keedulahus H2O2 + NaOH = HOO- + Na+ + H2O
oluline konkuretsieelis. 5. Mille poolest erinevad organisatsiooni mikro-ja makrokeskkond? MAKROkeskkond (Eesti riik ja rahvusvahelised mõjud) Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Organisatsioon ei suuda oluliselt mõjutada MIKROkeskkond (konkreetse organisatsiooni lähim väliskeskkond) Kliendid Konkurendid Tarnijad Partnerid Regulaatorid Organisatsioon suudab paljudes aspektides mõjutada 6. Mida kujutab endast PEST-analüüs ja kuidas seda koostatakse? PEST-analüüs (Political, Economical, Social and Technological) on meetod, mis süsteemselt kirjeldab ja hindab välisest makrokeskkonnast tulenevaid mõjusid. Analüüsi tulemused näitavad, kuidas makrokeskkond mõjutab organisatsiooni tegevust. See teadmine lubab hiljem kavandada tegevusi nendele mõjudele reageerimiseks.
Majanduslikud Sotsiaal-kultuurilised Poliitilised ja õiguslikud Tehnoloogilised 14. Mida võib mõista organisatsiooni mikrokeskkonna all? Konkurendid Kliendid Tarnijad Regulaatorid Strateegilised liitlased 15. Mida kirjeldab organisatsiooni keerukuse määr? Näitab kui palju on keskkonnas neid jõude, mis võivad organisatsiooni mõjutada, nt konkurendid, kui paljudega neist peab tõsiselt arvestama, kui palju on erinevaid tarnijaid, kui suuresti sõltub organisatsioon ühest või teisest tarnijast 16. Mida iseloomustab organisatsiooni keskkonna muutlikkuse määr? Näitab, kui kaua ühed keskkonnamõjud püsivad
käitusvõll. Sellist käitusvõlli nimetatakse sõltuvaks. Kui käitusvõll saab pöörlemise vahetult väntvõllilt tal on eraldi jõuülekanne siis saab teda sisse lülitada nii liikumise kui ka peatumise ajal. Sellist käitusvõlli nimetatakse sõltumatuks. Poolsõltumatu käitusvõlli saab sisse lülitada ja lahutada peatunud traktori korral, kuid mitte traktori liikumise ajal. Mullaharimissügavuse regulaatorid Mullaharimissügavuse regulaatorid jagunevad: · Kõrguse- · Asendi- · Jõu- · Segareguleerimiseks. Kõrguse reguleerimiseks kasutatakse töömasina tugiratast. Hüdrosüsteem töötab ainult tõstukina. Jõureguleerimise puhul põhineb töösügavuse hoidmine veotakistuse ja harimissügavuse võrdlemise seosel. Asendireguleerimise puhul seatakse töömasin traktori toese suhtes mingile teatud kõrgusele. Segareguleerimine tähendab kahe erineva reguleerimisviisi üheaegset rakendamist.
väiksem järgmise astme sisendtakistusest. Näiteks tabelis 6.2 on toodud Rv = 1 k ja Rs = 100 k korral peaks olema helitugevusregulaatori takistus R = 10 k. Kui Rv = 1 k ja Rs = 1 m võib valida heliregulaatori takistuse piirides R = 20...51 k. Kui nimetatud takistuste vahekord osutub väiksemaks kui 10 korda, siis halveneb helitugevuse reguleerimise sujuvus ja sageduskompensatsioon. Helitugevuse elektronregulaatorid Need regulaatorid on tavalistest ehk mehaanilistest regulaatoritest märksa töökindlamad. Ka nende häirekindlus on suurem, sest regulaatori võib paigutada vahetult järgneva võimendusastme sisendi juurde. On lihtne kasutada helitugevuse distantsjuhtimist. Reguleerelemendina kasutatakse põhiliselt väljatransistori, sest tema kanali takistus sõltub oluliselt paisupingest (Ugs). Joonisel 6.8 on antud üks sensorlülitiga elektronregulaatori võimalikke skeeme leheküljel 310 (ei ole soovitatav kasutada).
tugeva tarde; 10) eleerivad ained ained, mis annavad tarde; 11) paakumisvastased ained ained, mis vähendavad toiduosakeste kokkukleepuvust; 12) jahu parendajad ained, mida lisatakse jahule küpsetusomaduste või värvuse parandamiseks; 13) lõhna ja maitsetugevdajad ained, mis tugevdavad toidule omast maitset ja lõhna või mõlemat; 14) glaseerained ained, mida kasutatakse toidu välispinna katmiseks ning mis moodustavad sellel dekoratiivse läikiva või kaitsva kihi; 15) happesuse regulaatorid ained, mis muudavad või reguleerivad toidu happelisust või aluselisust; 2 16) happed ained, mis suurendavad toidu happelisust või annavad talle vajaliku hapu maitse; 17) emulgeerivad soolad ained, mis dispergeerivad juustuvalke ja soodustavad sellega rasvade ja teiste koostisosade homogeenset jaotumist;
moodustades nukleosoomid. Nukleosoomid on keerdunud solenoidideks (6 nukleosoomi pöördes), moodustades nii filamente. Filamendid omakorda moodustavad silmuseid, mis kinnituvad tuumamaatriksile. 18 silmust keerduvad rosettideks. Ligikaudud 106 rosetti eksisteerib inimese 4. kromosoomi igas kromatiidis. Histoonid on valgud, mis seostuvad tugevalt DNAga ning esinevad kõikide eukarüootide kromosoomides. Mittehistoonsed valgud on geeni ekspressiooni regulaatorid 7. Kromatiin ja nukleosoomid Kromatiin on nukleiinproteiin-kompleks, mis koosneb DNAst, histoonidest ja mittehistoonsetest kromoomsetest valkudest. Kromatiinist koosneb eukarüoodi kromosoom. Kromatiini esineb struktuurselt erinavais vormis: a) heterokromatiin- e.kondenseerunud kromatiinaine, 10% genoomist. Sisaldab põhiliselt mittetranskribeeritavaid struktuurgeene ja kordusjärjestusi. Tsentromeerne ja telomeerne ala on heterokromatiin b) eukromatiin-e
See on piisav aeg läbimaks magu. Esimene mehhanism AR1 (inglise keeles acid resistance system 1) on kõige ebaselgem ning vähem aru saadud. Pandi tähele, et LB-l (aminohapeterikas sööde) kasvanud rakud jäävad pH 2,5-le ümber külvates ellu, samas kui minimaalsöötmes kasvanud rakud, kus C-allikaks on glükoos, ei suuda ekstreemselt madalal pH-l ellu jääda. Leiti, et pH 2,5 talumiseks on bakteritel vaja sigmaS ning CRP-cAMP-d. Kuid, mis geene need regulaatorid aktiveerivad, pole veel täpselt teada, kuid glutamaadi dekarboksülaasi geenid on sigmaS-ga aktiveeritavad. AR1 alla arvatakse ka F1F0-ATP-süntaasi tagurpidi töötamine ning sellega prootonite väljapumpamine rakust. AR1-ga pole seotud aminohapete dekarboksüleerimine. AR2 ja AR3 on kaks happeresistentsuse mehhanismi, mõlemad seotud aminohapete dekarboksüleerimisega. AR2-ga glutamaadi dekarboksülaas GadB ja transporter GadA
...........................................................................................7 1. Mootorite toiteallikad..................................................................................................13 1.1. Vahelduv/alalisvoolu muundurid alaldid ....................................................................... 13 1.2. Alalis/vahelduvvoolumuundurid vaheldid ..................................................................... 23 1.3. Vahelduvvoolumuundurid regulaatorid......................................................................... 34 1.4. Alalisvoolumuundurid pulsilaiusmuundurid .................................................................. 44 2. Energeetilised süsteemid...........................................................................................55 2.1. Üldpõhimõtted ................................................................................................................. 55 2.2. Trafod ja drosselid...........
võistlevad ettevõtted. Seega moodustavad mikrokeskkonna üksikisikud, grupid ja ettevõtted, kellega organisatsioon on koostegevuses. Mikrokeskkonna moodustavad: Konkurendid püüavad rahuldada tarbija sama vajadust, mida vaadeldav organisatsioongi. Seega võisteldakse nendega klientide pärast. Klientidest sõltub äri edu kõige otsesemalt. Tarnijatest oleneb, kas materjalid on kvaliteetsed ja saabuvad õigeaegselt. Regulaatorid on organisatsioonid ja rühmitused, kes võivad kontrollida ja mõjutada organisatsiooni tegevust. Strateegilised liitlased on organisatsioonid, millega tehakse koostööd kas ühisettevõttena või lepingute alusel. 11. Planeerimise olemus Planeerimine on keskkonna määramatusega toimetuleku protsess, mille käigus määratakse kindlaks organisatsiooni tegevussuunad ja eesmärgid tulevikus. Planeerimine võimaldab ette näha protsessi eesmärkide seadmisest nende
Sünergiline efekt: 1+1+1 > 3 14. Mis on organisatsioonisünergia? Inimeste otstarbekas rakendus, mille määravad üldjuhid. Koos saavutatakse rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. 15. Mis on ressursisünergia? Ressursisünergia tuleneb ressursside kasutamise otstarbekusest. 16. Mis on kultuurisünergia? Kultuurisünergia tuleneb tunnetusest, kuidas inimesed ühtemoodi käituvad ja mõtlevad. 17. Mis on organisatsiooni mikrokeskkond? Konkurendid, liitlased, regulaatorid, tarnijad ja kliendid 18. Mis on organisatsiooni markokeskkond? Rahvusvahelised, poliitilised, üldise tehnoloogia arengu, majanduslikud ja sotsiaal- kultuurilised tegurid. 19. Kuidas toimub organisatsioonilise evolutsiooni protsess? Organisatsioonid eksisteerivad populatsioonidena, milles toimuvad järgmised evolutsioonilised protsessid: · Variatsioon · Valik · Säilimine · Võitlus 20. Defineeri organisatsiooni arengu mõiste!
1.KONKURENTS JA KONKURENTSIANALÜÜSI MEETODID Ükski ettevõte ei saa tegutseda ümbritsevast keskkonnast täiesti sõltumatult. Ettevõtte seisukohalt võib keskkonna jagada kaheks: makro- ja mikrokeskkonnaks. Makrokeskkonna moodustavad selle piirkonna kultuurilised põhiväärtused, majanduslikud ja õiguslik poliitilised tingimused. Mikrokeskkond on vahetu keskkond, kus ettevõte oma ülesandeid täidab. Mikrokeskkonna moodustavad konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid, strateegilised liitlased. (1,lk 47-49). 1.1. KONKURENTS JA KONKURENTSIANALÜÜS Konkurents on võitlus klientide pärast, mida peavad kõik samu vajadusi rahuldavad ettevõtted. Konkurents ettevõtete vahel muutub üha teravamaks ja seda põhjustavad eelkõige ettevõtete arvu suurenemine, tootehindade üleüldine alanemine ning tarbijate ja ettevõtjate targemaks muutumine. (13) Põhiliselt eristatakse nelja konkurentsi liiki: (16, lk 76-77)
......................... 60 2.5. Türistoride kasutamine elektriajamite jõuahelates .................................. 63 Elektriajamite suletud juhtimissüsteemid III. Elektriajamite suletud juhtimissüsteemide elemendid ......................... 69 3.1. Põhiteadmisi suletud juhtimissüsteemide elementidest ............................ 69 3.2. Etteandeseadmed ........................................................................ 70 3.3. Regulaatorid ja funktsionaalsed muundurid ......................................... 72 3.4. Analoogandurid ......................................................................... 80 3.4.1. Pingeandurid ................................................................. 80 3.4.2. Vooluandurid ................................................................ 80 3.4.3. Kiiruseandurid ............................................................... 81 3.4.4. Asendiandurid .
16. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda mõjutavad tegurid Sisekeskkond jaguneb: • Töötajad • Juhtimine • Kultuur Väliskeskkond jaguneb: • makrokeskkond • mikrokeskkond Makrokeskkond: • Rahvusvahelised tegurid • Majanduslikud tegurid • Sotsiaal-kultuurilised tegurid • Poliitilised ja õiguslikud tegurid • Tehnoloogilised tegurid Mikrokeskkond: • Konkurendid • Kliendid • Tarnijad • Regulaatorid • Strateegilised liitlased 17. PEST analüüsi selgitus • PEST-analüüs (tuleneb inglise keelsetest mõistetest "Political, Economical, Social and Technological analysis" ehk poliitiline, majanduslik, sotsiaalne ja tehnoloogiline analüüs) kirjeldab majanduskeskkonna erinevaid aspekte ja seda kasutatakse ettevõtte tegevuskeskkonna analüüsil. PEST-analüüsi, mida on täiendatud seadusandluse analüüsiga tuntakse SLEPT-analüüsina.
5. tehnoloogilised (tehnoloogia tase). 6. Mida võib mõista organisatsiooni mikrokeskkonna all? Vahetu keskkond, kus organisatsioon tegutseb. Mikrokeskkond on makrokeskkonna osa, mille moodustavad üksikisikud, grupid ja ettevõtted, kellega organisatsioon on koostegevuses. 6. konkurendid (võisteldakse klientide pärast), 7. kliendid (nendest sõltub äriedu), 8. tarnijad (kas materjalid saabuvad õigeaegselt ja on kvaliteetsed), 9. regulaatorid (kontrollivad organisatsiooni tegevust keskkonnakaitse, töökaitse jmt), 10. strateegilised liitlased (tehakse koostööd). 7. Mida kirjeldab organisatsiooni keskkonna keerukuse määr? Kui palju on organisatsiooni jaoks olulisi mõjureid ja millised need on? 8. Mida iseloomustab organisatsiooni keskkonna muutlikkuse määr? Kirjeldab keskkonnamõjurite muutumist ja püsimist? 9. Millised on keskkonna muutustega toimetuleku strateegiad? 11
määravad erialajuhid. 5. Mis on kultuurisünergia? Efekt, mis tuleneb erinevustest organisatsiooni liikmete maailmavaates, rahvuses, usus, vanuses, hariduses, soos, mõtlemistüübis jne, määravad vahetud juhid ja see kujuneb erinevustest tuleneva tulu ja kulu vahena. 6. Mis on organisatsiooni mikrokeskkond? Mikrokeskkond hõlmab organisatsiooni tegevust otseselt mõjutavaid faktoreid (kliendid, konkurendid, liitlased, regulaatorid, tarnijad). 2 7. Mis on organisatsiooni makrokeskkond? Makrokeskkond käsitleb kõige üldisemaid majandust ja ühiskonda laiemalt mõjutavaid keskkonnategureid (rahvusvahelised, poliitilised, tehnoloogilised, majanduslikud ja sotsiaal- kultuurilised tegurid). 8. Kuidas toimub organisatsioonilise evolutsiooni protsess? Organisatsioonid eksisteerivad populatsioonidena, milles toimuvad järgmised evolutsioonilised
viimase poole miljoni aasta jääaegade ja jäävaheaegade kliima tsüklilist muutumist Maa orbitaalse liikumise perioodiliste häiretega. Jäätumist või jää sulamist põhjustab jäätumisohtlike laiuskraadide keskmisest halvem või parem varustatus kiirgusenergiaga. Orbiidi kuju muutub 100 000 a. tsükliga. Maa telje kalle muutub 41 000 a. tsükliga. Pöörlemistelje asend muutub 23 000 a. tsükliga. Pilved Kõige kiirema toimega energia peegeldumise regulaatorid on pilved. Pilvede kiirgust tagasipeegeldav võime on vähemalt sama hea kui kõrbelistel mandritel. Pilves ilmaga jõuab maapinnani palju vähem kiirgusenergiat kui selge ilmaga. On leitud seos Päikese aktiivsuse, kosmiliste osakeste ja Maa pilvkatte vahel. Mida rohkem jõuab Maa atmosfääri suure energiaga kosmilisi osakesi, seda rohkem moodustub madalaid pilvi ning jahedam on kliima. Päikese aktiivsus Kosmiliste osakeste hulk Maa atmosfääris sõltub üheltpoolt
kõrgem on juhtimistase, seda seda suurem on planeerimise ja organiseerimisega seotud tegevuste osatähtsus. Erineb ka tegevuse sisu: tippjuhid kujundavad kogu organisatsiooni, madalamate astmete juhid aga üksikisikute ja rühmade tööd. 3. Organisatsioon ja keskkond. Mikro- ja makrokeskkond. Keskkonna piirangud juhi tegevuses. Lähi- ehk mikrokeskkond: kliendid, konkurendid, tarnijad, äripartnerid, regulaatorid (tarbija-, tervise-, töö-, keskkonnakaitse jm) Makrokeskkond (üldised majanduslikud, sotsiaalkultuurilised, poliitilised ja tehnoloogilised tingimused). Mida suurem on keskkonna ebakindlus, seda suuremaid piiranguid seab see juhtide ette. Stabiilne ja vähekeerukas: kergesti ennustatav, vähe tegurei, komponendid on mingil määral sarnased ja püsivad, nende tundmiseks vajatakse elukogemusi minimaalsel määral. Dünaamiline ja
töötingimused loovad küll eelduse paremaks töötamiseks, kuid samas kitsendab tipptehnoloogia inimeste tegutsemist. Kõik osad mõjutavad vastastikku teineteist, neid ühendab eesmärk. Lisaks sellele mõjutab organisatsiooni allsüsteeme ka väliskeskkond, millele ka need avaldavad omakorda mõju. 3.Organisatsioon ja keskkond. Mikro- ja makrokeskkond. Organisatsiooni mõjutab otseselt mikro- ehk lähikeskkond: kliendid, konkurendid, koostööpartnerid, tarnijad, kohalikud regulaatorid (KOV-d). Makro- ehk üldkeskkond mõjutab kõiki sellesse kuuluvaid organisatsioone ühesuguselt.: üldine majanduslik olukord (ostujõud, inflatsioon), valitsuse poliitika (seadusandlus), sotsiaalne ja kultuuriline keskkond, tehnoloogia areng, demograafiline olukord (rahvastiku vananemine, noorte tööliste välismaale minek, välistööjõud), globaliseerumine (EL). Kõik need tegurid mõjutavad üksteist vastastikk, moodustades kompleksse süsteemi. Kõik peavad
määravad erialajuhid. 5. Mis on kultuurisünergia? Efekt, mis tuleneb erinevustest organisatsiooni liikmete maailmavaates, rahvuses, usus, vanuses, hariduses, soos, mõtlemistüübis jne, määravad vahetud juhid ja see kujuneb erinevustest tuleneva tulu ja kulu vahena. 6. Mis on organisatsiooni mikrokeskkond? Mikrokeskkond hõlmab organisatsiooni tegevust otseselt mõjutavaid faktoreid (kliendid, konkurendid, liitlased, regulaatorid, tarnijad). 2 7. Mis on organisatsiooni makrokeskkond? Makrokeskkond käsitleb kõige üldisemaid majandust ja ühiskonda laiemalt mõjutavaid keskkonnategureid (rahvusvahelised, poliitilised, tehnoloogilised, majanduslikud ja sotsiaal- kultuurilised tegurid). 8. Kuidas toimub organisatsioonilise evolutsiooni protsess? Organisatsioonid eksisteerivad populatsioonidena, milles toimuvad järgmised evolutsioonilised
Protoonkogeenide mutatsioonid: a) punktmutatsioonid; N. ras onkogeenis; b) translokatsioon; N. Philadelphia kromos., Burkitt´i lümfoom; c) retroviirused: v-onkogeenid integratsioon genoomi (HTLV); Piisab ühe alleeli muteerumisest, muutused on dominantsed; Onkovalgud (onkogeenide produktid) Jaotus: - Kasvufaktorid - Kasvufaktorite retseptorid - Signaali ülekandega seostuvad valgud - Nukleaarsed regulaator valgud - Rakutsükli regulaatorid 1. Kasvufaktorid: esineb üleproduktsioon, mis viib rakkude väga intensiivse jagunemiseni. Tulemus: risk spontaansete või indutseeritud mutatsioonide teke 2. Kasvufaktorite retseptorid: esinevad mutatsioonid või üleekspressioon (sagedasem) 3. Signaali ülekandega seondunud valgud: paiknevad rakumembraanil, vahendavad signaali ülekannet aktiveerunud retseptorilt sek. messengeride vahendusel raku tuuma. Ras- perekonna onkovalgud
SV40) · Et paljud viiruste osad meenutavad elusorganismide rakkude osi, on levinud oletus, et viirused on tekkinud mingi DNA või RNA "iseseisvumisel" ja arenenud järgneval evolutsioonil peremeesrakust sõltumatult, kasutades ära peremeesraku "molekulaarset masinavärki". · Tõendid nende teooriate kinnituseks seni puuduvad. Viiruste levik: · Viirused on looduses laialt levinud ja nad on äärmiselt olulised ökosüsteemi regulaatorid: reguleerivad bakterite populatsiooni mõjutavad paljude taimede levikut reguleerivad näriliste arvukust aegade jooksul on erinevad viirused olnud ka üheks inimeste arvukust reguleerivaks teguriks (HIV tänapäeval, gripp, rõuged, katk) Viiruste leviku tüübid: Pandeemiline e ülemaailmne
3. Hüdraulika 3.1 Rõhuregulaator Rõhuregulaator koosneb klapist, reguleeritavast vedrust ja ühenduskanalitest. Klapi liigutamisega muudetakse õli pealevoolukanali läbilaskevõimet, millest omakorda sõltub rõhk väljuvas kanalis. Rõhku saab muuta vedru all oleva reguleerkruviga. Rõhuregulaatoreid kasutatakse näiteks pumbast hüdrotrafosse suunduva rõhu (u. 6 bar) ja juhtrõhu reguleerimiseks (u. 3 bar). 3.2 Erinevusrõhuregulaator Erinevusrõhu regulaatorid hoiavad siseneva ja väljuva rõhu vahe muutumatuna (n. 1 bar). Ehituselt ja tööpõhimõttelt sarnaneb ta rõhuregulaatoriga. Põhierinevus on klapi juhtimises. Klapi ühele poolele mõjub regulaatorisse sisenev rõhk ja teisele poolele väljuv rõhk koos vedruga. Erinevusrõhu regulaatoreid võidakse kasutada ka näiteks kahesuunalise* juhtimisega regulaatorites. 3.3 Töörõhu reguleerimine Käigukasti sidureid ja pidureid kokku suruvat rõhku nimetatakse töörõhuks ja tähistatakse
numbreid. Et paljud viiruse osad meenutavad elusorganismide rakkude osi, on levinud oletus, et viirused on tekkinud mingi DNA või RNA „iseseisvumisel“ ja arenenud järgneval evolutsioonil peremeesrakust sõltumatult, kasutades ära peremeesaku „molekulaarset masinavärki“. Tõendid nende teooriate kinnituseks seni puuduvad. Viiruse levik: On looduses laialt levinud ja nad on äärmiselt olulised ökosüsteemi regulaatorid: 1. Reguleerivad bakterite populatsiooni; 2. Mõjutavad paljude taimede levikut: 3. Reguleerivad näriliste arvukust; 4. Aegade jooksul on erinevad viirused olnud üheks inimeste arvukust reguleerivaks teguriks (gripp, rõuged, katk, HIV). Viiruse leviku tüübid: 1. Pandeemiline - ülemaailme; 2. Endeemiline - teatud piirkonnas esinev; 3. Sporaadiline - harvade üksikjuhtudena; 4. Epideemiline - rändava levikuga, haigestumise puhangud levivad eri piirkondade vahel; 5
Ka spetsialistid ja tehnilised näitajad. On strateegilised juhid- tippjuhid- äriideed, eesmärgid, sihid, võistlusstrateegiad Operatiivne juhtimine- kõik tasemed- tulemuste saavutamine, eelarves püsimine, turuolukordadele reageerimine. Igapäevases elus tuleb rohkem olla operatiivjuht. 3. Organisatsioon ja keskkond. Mikro- ja makrokeskkond. Keskkonna piirangud juhi tegevuses väliskeskkond jaguneb: mikrokeskkond- kliendid, konkurendid, tarnijad, äripartnerid, kohalikud regulaatorid. Kliendid on firma eksisteerimise põhjuseks, nende maitse ja soovide muutumisega kaasneb keskkonna ebamäärasus. Konkurendid neid peab pidevalt jälgima, et leida nende tegevusele vastasmõju makrokeskkond- üldised majanduslikud, poliitilised, sotsiaalkultuurilised, tehnoloogilised tingimused Majanduslikud tingimused arvestavad intressimäärasid, inflatsiooni, üldist majandustsüklit. Poliitilised- üldine poliitiline stabiilsus ja ametlike ringkondade suhtumine ärisse.
Juhtimise kordamisküsimused. 1. Organisatsiooni definitsioon. Organisatsioon- kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. On teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühised eesmärke. 2. Juhtimise definitsioon. Juhtimine- inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. On tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused. Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on anda tulemusi. Igal org. on vähemalt neli koostisosa : inimesed, tegevused, siseehitus ning varad (ainelised ja rahalised). Org. peab olema suunatud pidevale arengule ( loovus, uuendused, muudatused). Org. peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on m...
põhjustab kogu geenide ploki ekspresseerumise ja ühe rakutüübi muutumise teiseks. Seega igal geenil pole mitte ainult hulk cis elemente, vaid üks trans faktor võib kontrollida erinevaid geene. Uue regulaatorvalgu lisandumise effekt rakus sõltub sellest, millised regulaatorvalgud juba on olemas st raku eelnevast arengust. Arenguliselt reguleeritud geenide (näit. keha segmentatsiooni kontrollivad geenid äädikakärbses=homeootilised selektorgeenid) ekspressiooni regulaatorid on nn homeobox valgud e homeodomäänsed valgud. Sarnased loomades ja taimedes, st tekkinud evolutsioonis enne nende organismirühmade lahknemist. Nende geenid sisaldavad 180 bp piirkonna mis kodeerib 60 aminohapet ja mida nim homeobox-iks. Mutatsioonid nendes geenides põhjustavad dramaatilisi muutusi arengus, näiteks Antennapedia geeni mutandis tundlate asemel jalgade teket Drosophila'l. Põhjus on see, et tundlaks arenevas rakkude rühmas ekspresseeritakse ebanormaalset regulaatorvalku, mis
alust. SKT-paradigma praegu vaadeldav konkurentsipoliitika ja regulatsiooni sobiva teoreetilise alusena. Chicago koolkonna konkurentsipoliitiline kontseptsioon kujunes 1970. aastatel kriitikast riikliku reguleerimise praktika, Harvardi koolkonna empiiriliste uuringute ja turuprotsessidesse riikliku sekkumise intensiivistamise taotluste kohta. Näiteks jõudsid Chicago uurijad eesotsas Stigleriga järeldusele, et praktikas langevad riiklikud regulaatorid reguleeritavate ettevõtete mõju alla, omakasupüüdlikud bürokraadid kehtestavad uusi turutõkkeid. Nii võib konkurentsi reguleerimine kasu asemel kahju tuua. Chicago koolkonna arusaamad tuginevad laialt piiritletud turgudele, pikaajalisele perspektiivile ja kapitalituru kaasamisele. Eeldatakse, et kapitaliturg paneb ettevõtted pidevalt maksimeerima omakapitali rentaablust. 14. Konkurentsi normatiivsed mudelid: täiuslik, tegus ja
ja institutsioonid mõjutavad poliitikat? Klassikaline institutsiooniteooria - nägi inimest e toimijat peamiselt passiivsena, kel tuleb kohaneda institutsioonide reeglitega - > tõlgendati inimeste poliitilist käitumist, lähtudes põhiseadusest ja õiguskorrast Uusinstitutsionalism - rajaneb eeldusel, et inimtegevuse tulemusena tekkinud struktuurid pole pelgalt passiivsed piirajad või regulaatorid, vaid neil on terve hulk kasulikke funktsioone Võim - mehhanism, mille abil suudetakse saavutada püstitatud eesmärke ning tagada sotsiaalne integratsioon ühiskonnas; annab inimtegevusele sihipärase ja struktureeritud iseloomu Distributiivne - "võim kellegi üle" - power over Struktuurne - "võimuks millekski" - power to Riik - kujunes abstraktse mõistena 14-15.saj. Tuntumaid riigi kui mõiste määratlusi tuleb 1933
5. Kirjeldage organisatsiooni kui avatud dünaamilist süsteemi Sinna kuuluvad organisatsiooni sisekeskkond (8 S-i), mikro - ja makrokeskkond. 6. Nimetage organisatsiooni keskkonnad ja kirjeldage kõiki lühidalt 1) Makrokeskkonda mõjutavad: rahvusvahelisus majanduslik olukord sotsiaal-kultuuriline taust poliitilised vaated tehnoloogiline areng 2) Mikrokeskkonna moodustavad: konkurendid kliendid tarnijad regulaatorid strateegilised liitlased 3) Sisekeskkonna moodustavad: 6 töötajad juhtimine kultuur strateegia struktuur oskustest ja teadmistest süsteemidest ühistest väärtustest 7. Kirjeldage formaalset ja informaalset organisatsiooni formaalne organisatsioon kindel struktuur ja eesmärgid
Kiirusmuutlikku sõlmedevahelised seosed. 2. Talitlusskeemil näidatakse tehnoloogilised seadmed suvaliste kujunditena, talitlust iseloomustab ühelt kiiruselt teisele ülemineku vaheldumine. Erinevaid kiirusastmeid võib olla ka mitu. andurid, täiturid, ja regulaatorid kujutatakse aga ringjoontena, mille ülemises pooles on reguleeritava või Tööperiood ühelgi kiirussel ei ole nii pikk, et mootor saavutaks püsitemperatuuri. Ühelt kiiruselt teisele mõõdetava suuruse tähis, seejärel sõlme ülesanne. 3. Põhimõtteskeem annab elementide ja seoste täieliku üleminekul mootor soojeneb oluliselt
Võivad esineda syn- või anti-konformatsioonis. Suhkrukomponendi tõttu on vees paremini lahustuvad kui vabad lämmastikalused. Nukleotiidid ehk nukleosiidfosfaadid Koosnevad lämmastikalusest, suhkrust ja 1-3'st fosforüülrühmast. Nukleosiid-5'-trifosfaadid (NTP) on substraadiks nukleiinhapete sünteesil ja on head energiakandjad (ATP, GTP, CTP, UTP). Nukleotiidide koosseisu kuuluvad lämmastikalused toimivad äratundmisühikutena. Tsüklilised nukleotiidid on signaalmolekulid ja regulaatorid raku metabolismis ja reproduktsioonis. Fosforüülrühmad on omavahel seotud fosfoanhüdriidsidemetega. DNA Desoksüribonukleiinhape, monomeersed nukleosiidmonofosfaadid on omavahel ühendatud 3'-5'- fosfodiestersidemetega. Monomeersete ühikute järjestust loetakse alati 5'-3' suunas. DNA on ainult ühte tüüpi ja ühe kindla funktsiooniga. DNA on rakkudes antiparalleelse kaksikheeliksina, mis võib olla nii lineaarselt kui ka tsirkullaarselt. DNA
kultuurilised, religioosesed iseärasused, haridustase jne. · Poliitilised ja õiguslikud tegurid seadusloome: mis on lubatud või keelatud, valitsuse poolt tehtud soodustused ja subsiidiumid. · tehnoloogilised tegrid tehnloogia tase, muutused selles. 3. Mida võib mõista organisatsiooni mikrokeskkonna all? Mikrokeskkonda kuuluvad konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid (organisatsioonid ja rühmitused, mis mõjutavad organisatsioon tegevust-; eristatakse kodanikulagatustel-roheliste ühendused ja riikikult loodud regulaatoreid- tarbijakaitse, töökaitse) 4. Mida kirjaldab organisatsiooni keerukuse määr? Keskkonda saab iseloomustada keerukuse määra ja muutlikuse määra alusel. See näitab kui palju on organisatsiooni jaoks olulisi mõjureid ja kas need on sarnased või erinevad. 5
o Rahvusvahelised tegurid Mikrokeskkond o Majanduslikud tegurid o Konkurendid o Sotsiaal-kultuurilised o Kliendid o Tarnijad tegurid o Regulaatorid o Poliitilised ja õiguslikud o Strateegilised liitlased tegurid Sisekeskkond Töötajad Juhtimine Kultuur 22. PEST analüüsi selgitus 23. Political, Economical, Social, Technological analüüs kirjeldab majanduskeskkonna
Samasse reguloni kuuluvate operonide induktsioon võib üsna ulatuslikult varieeruda. Näiteks temperatuurishoki reguloni (Htp) puhul täheldatakse osade HSP-de (heat shock proteins) puhul temperatuuri tõusu korral 5- kuni 7-kordset induktsiooni, mõnede HSP-de tase rakus tõuseb aga üle 70 korra. Stressivastuse käigus võidakse produtseeritakse rakus signaalmolekule e. alarmoone. Tuntumad signaalmolekulid on näiteks cAMP ja guanosiintetrafosfaat ppGpp. Erinevaid regulone kontrollivad regulaatorid võivad transkriptsiooni kas stimuleerida (näiteks PhoB), inhibeerida (näiteks LexA) või mõnede geenide puhul stimuleerida ja teiste puhul inhibeerida (näiteks Lrp leucine response protein). Osa regulone on kontrollitud alternatiivsete sigma faktorite poolt (näiteks 32 regulon). Regulatsioon võib toimuda mitmel erineval viisil: 1) regulaatori kovalentne modifitseerimine enamasti fosforüleerimine/defosforüleerimine (PhoB, NtrI), 2) negatiivse regulaatori degradeerimine (näit
ehituskomponentidena ja teisteks ülesanneteks. Poluküllastamata rasvhapetest (PUFA) vajame nii oomega-6 kui ka oomega-3 rasvhapeid. Inimorganismi jaoks on asendamatu üks oomega-6 rasvjape (linoolhape) ja üks oomega-3 rasvhape (alfa- linoleenhape). Mõningane PUFA-de väga mõõdukas eelistarbimine on õigustatud, sest nüüdisaja toit on tihti pisut PUFA-defitsiitne. PUFA-d on mitmete metabolismi võtmeensüümid ja tsütokiinide biosünteesiga seotud geenide otsesed regulaatorid. Nende tarbimine peab arvestama inimese biokeemilist-ökogeneetiliset individuaalsust ja nende meelevaldne megatarbimine on kindlasti kahjulik, eriti liialdamine oomega-3 rasvhapetega. Trans-rasvhapetest on toidus enim eladiinhapet. On toonitatud trans- rasvhapete aterogeensust: tõstavad LDL-kolesterooli taset ja vähesel määral langetavad HDL-kolesterooli taset, kuid normaalse tarbimise puhul pole leitud otsest seost südamehaiguste sageduse vahel
4. AJAMITE JÕUAHELATE LÜLITUSED Kuidas ühendatakse elektrimootori mähised toiteallikaga? Lülitid, releed ja kontaktorid, programmeeritavad kontrollerid Kuidas toimub mootorite kiiruse reguleerimine? Impulss- või takistusreguleerimine? Pooljuhtmuundurite skeemid 4.1. Mootorite lihtsad käivitus- ja kaitseahelad Asünkroonmootori otselülitus toitevõrku. Suurt osa asünkroonmootoritest lülitatakse otse toitevõrku. Lülitusseadmeks võivad olla kas koormus või kaitselülitid. Sagedaste lülituste korral on lülitusseadmeks tavaliselt surunupplülititega juhitav kontaktor. Sõltuvalt vajadusest võib mootor pöörelda kas ühes suunas, või tuleb selle pöörlemissuunda muuta. Ühesuunalise pöörlemisega mootori otselülitus toitevõrku on näidatud joonisel 4.1. Mootori ja juhtnuppude toiteahelad pingestatakse lülitiga Q, milleks tavaliselt on kaitselüliti. Mootori käivitamine toimub vajutamisega surunupplülitile SK, mis sulgeb kontaktori lülitusmagneti mähis...
nukleotiidid on liitensüümides mittevalguliseks osaks (tavaliselt kohaks, kus toimub reaktsioon) osad nukleotiidid on antibiootilise toimega (tapavad baktereid) 3. tsüklilise ehitusega nukleotiidid nt cAMP on biosignaalide vahendajad (virgatsühendid ehk käskjalad) 4. disainitud ehitusega nukleotiidid on vähirakkude vastased ravimid (keemiaravi ehk kemoteraapia) (Nukleotiidid on a) substraadiks nukleiinhapete sünteesil b) energiakandjad c)Tsüklilised nukleotiidid on signaalimolekulid ja regulaatorid raku metabolismis ja reproduktsioonis) DNA ehitus: 1) DNA on lineaarne polümeer. Seda moodustavate nukleotiidide vahel on fosfordiester side. See side moodustub ühe nukleotiidi 3. süsiniku juures oleva hüdroksüülrühma ja teise nukleotiidi 5. süsiniku juures oleva fosfaatrühma vahel. Nukleiinhapete sünteesil on kindel suund: 5´ (prim) ots + 3´ (prim) ots. 2) Kaksikahelaline, nn biheeliks. Ahelad on antiparalleelsed: üks ahel:-5´ ots, teine-3´ots.
2. Edasine töötlus on sarnane reaalsignaali töötlusele selle erinevusega, et zsis=(r) asendatakse (r)-ga. Digitaalsete kvadratuursete filtrite realiseerimine on tunduvalt lihtsam, kui piirdutakse binaarse kvanteerimisega. Siis saab korrutamisel piirduda vaid tugisignaali märgi muutmisega kui sisendlugem on 1, muutes tugisignaali märki ning kui sisendsignaal on +1, märki mitte muutes. 4.3. Automaatse võimenduse reguleerimise (AVR) digitaalsed lahendused- Automaatsed võimenduse regulaatorid kontrollivad võimendi väljundsignaali nivood, püüdes seda hoida kindla suurusega. Levinum AVR lahendus on selline, kus AVR reguleeriv ahel on VMT tagasiside ahelas. Sellega reguleeritakse võimendust AVR- detektorile (tüürsignaali väljavõtmise kohale) eelnevates astmetes; Harvem kasutatakse võimenduse reguleerimist ilma tagasisideta näiteks võimenduse
hinnas jne. Sotsiaal-kultuurilsed tegurid – muutused demograafilises seisundis, elanike kultuurilised, religioosesed iseärasused, haridustase jne. Poliitilised ja õiguslikud tegurid – seadusloome: mis on lubatud või keelatud, valitsuse poolt tehtud soodustused ja subsiidiumid. tehnoloogilised tegrid – tehnloogia tase, muutused selles. 8. Millest koosneb organisatsiooni mikrokeskkond? Mikrokeskkonda kuuluvad konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid (organisatsioonid ja rühmitused, mis mõjutavad organisatsioon tegevust- tarbijakaitse, töökaitse; eristatakse kodanikulagatustel ja riikikult loodud regulaatoreid) 9. Milles seisneb juhtide eetiline ja sotsiaalne vastutus? Juht eetika väljendub järgmistes tegevustes: Kuidas org. kotleb oma töötajaid (värbamine ja valik vabastaine, töötasu maksmine, töötingimused, privaatsus jne)
interfaasi ajal. Seda viib läbi ensüüm RNA-polümeraas, mis peab transkriptsiooni alustamiseks seostuma vastava geeni algusosaga. DNA nukleotiidset järjestust, millega ensüüm sünteesi alustamiseks ühinema peab, nimetatakse promootoriks. 2. Mis vahe on miRNA ja siRNA vahel. miRNA micoRNA, on lühikesed, keskmiselt 22 nukleotiidi pikad ribonukleiinhapped (RNA), mis esinevad eukarüootsetes rakkudes. MiRNAd on posttranskriptsioonilised regulaatorid, mis seonduvad messenger RNA (mRNA) transkriptide komplementaarsetele järjestustele. Tavaliselt on selle tagajärjeks translatsiooniline repressioon või märklaud-mRNA degradatsioon ja geeni vaigistamine. siRNA - väike interfeeriv RNA, osaleb transkriptisoonijärgses geenide vaigistamises. Is a class of double-stranded RNA molecules, 20-25 base pairs in length. siRNA plays many roles, but its most
Struktuuriskeemil kujutatakse ristkülikutena kõik põhilised süsteemi osad. Ristkülikus märgitakse sõlme nimetus, sõlme väljundfunktsiooni või selle ülekandefunktsioon. Struktuuriskeemidel näidatakse protsessi kulgemise suund nooltega. Struktuuriskeem on ajami projekteerimise esialgne aste, seda kasutatakse ajami üldise tööga tutvustamiseks. 2. Talitlusskeemil (funktsionaalskeemil) näidatakse tehnoloogilised seadmed suvaliste kujunditena, andurid, täiturid ja regulaatorid kujutatakse aga ringjoontena, mille ülemises pooles on reguleeritava või mõõdetava suuruse tähis, seejärel sõlme ülesanne (andur, regulaator, täitur jne). Ringi alumises pooles näidatakse sõlme ja ahela järjekorranumbrid. Sõlmedevahelised seosed võivad olla näidatud joontega või aadressidega. 3. Põhimõtteskeem annab elementide ja seoste täieliku ülevaate. Annab detailse ülevaate seadme tööpõhimõttest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
