Süsteemi koostisosad ehk allsüsteemid: T Inimesed = sotsiaalne allsüsteem I Struktuur = juhtiv allsüsteem S Tehnoloogia = tehniline allsüsteem Allsüsteeme ühendab eesmärk. Allsüsteeme mõjutab keskkond. ➔ Mikro- ehk lähiskeskkond: klendid, konkurendid, tarnijad, koostööpartnerid, kohalikud regulaatorid ➔ Makro- ehk üldkeskkond: globaliseerumine, majanduslik olukord, poliitiline olukord, tehnoloogia areng, demograafiline olukord Inimloomus organisatsioonis: (eksamiküsimus) 1. Individuaalne eripära 2. Taljumine 3. Inimene on tervik 4. Motiveeritud käitumine 5. Sekkumise soov 6. Isiku väärtus kohtlemise eetika Fredrick Taylor oli esimene, kes märkas inimvaatluse tulemusena (1910.aastal) et töö on effektiivsem kui vahepeal on puhkepausid
või elussünnitada. Küüsikloomad jagunevad kahte sugukonda: Peripatidae, kes elavad ekvatoriaalsetel aladel ja on punakat karva ning peripatopsidae, sinakad kunagise Gondwana aladelt pärit loomad. 4 Hox'i geenid Hox'i geenid on kompleks omavahel seotud geene, mis kodeerivad valgus transkriptsiooni faktoreid. Need geenid on tähtsad arengu regulaatorid, mis panevad paika segmendid embrüos. Nad leiduvad tavaiselt koos ühes kromosoomi kompleksis. Iga Hox'i geeni arvatakse kontrollivat mitmete geenide avaldumist. Seega võib ka vaid üks Hox'i geen olla piisav, et tekiks sihtgeenide ,,arengumoodul". Vales kohas avalduv Hox'i geen viib hoopis teistsuguse kehaosa arenguni. Lisaks oma segmentidele suhtlevad Hox'i geenid omavahel, et pidada ülal kohaseid ekspressioonidomeein piire. Üldiselt surub rohkem tagakehapoolsem geen alla rohkem
mõne sentimeetri võrra. 3. Hüdraulika Rõhuregulaator Rõhuregulaator koosneb klapist, reguleeritavast vedrust ja ühenduskanalitest. Klapi liigutamisega muudetakse õli pealevoolukanali läbilaskevõimet, millest omakorda sõltub rõhk väljuvas kanalis. Rõhku saab muuta vedru all oleva reguleerkruviga. Rõhuregulaatoreid kasutatakse näiteks pumbast hüdrotrafosse suunduva rõhu (u. 6 bar) ja juhtrõhu reguleerimiseks (u. 3 bar). Erinevusrõhuõhuregulaator Erinevusrõhu regulaatorid hoiavad siseneva ja väljuva rõhu vahe muutumatuna (n. 1 bar). Ehituselt ja tööpõhimõttelt sarnaneb ta rõhuregulaatoriga. Põhierinevus on klapi juhtimises. Klapi ühele poolele mõjub regulaatorisse sisenev rõhk ja teisele poolele väljuv rõhk koos vedruga. Erinevusrõhu regulaatoreid võidakse kasutada ka näiteks kahesuunalise* juhtimisega regulaatorites. Töörõhu reguleerimine Käigukasti sidureid ja pidureid kokku suruvat rõhku nimetatakse töörõhuks ja
- mitteformaalne organisatsioon - struktuur puudub - primaarne organisatsioon - inimestele meeldib koos teatud tööd teha -sekundaarne organisatsioon - tähtis on tulemus 5. Organisatsiooni makro ja mikrokeskkond Makrokeskkond koosneb järgmistest arengueeldustest: rahvusvahelised majanduslikud sotsiaal-kultuurilised poliitilised tehnoloogilised Mikrokeskkonna moodustavad: konkurendid kliendid tarnijad regulaatorid strateegilised liitlased 6. Missiooni olemus Missioon peab vastama järgmistele küsimustele: millises äris me oleme, milline on see äri tulevikus ja milline ta peaks olema 7. Visiooni olemus Visioon on vaade organisatsiooni tulevikule, kontseptsioon sellest, milliseks organisatsiooni tahetakse arendada. Visioon peegeldab firma strateegilisi kavatsusi. 8. Juhtimise mõiste - Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma
organisatsioon moodab nn suhtlemise mojusust, seda toenaolisem on, et mikrokeskkonda kuuluvad huvigrupid votavad organisatsiooni kui usaldusvaarset partnerit, mis omakorda mojutab organisatsiooni tulemuslikkust. Makrokeskkond: 1. Rahvusvahelised tegurid 2. Majanduslikud tegurid 3. Sotsiaal-kultuurilised tegurid 4. Poliitilised ja oiguslikud tegurid 5. Tehnoloogilised tegurid Mikrokeskkond: Konkurendid Kliendid Tarnijad Regulaatorid Strateegilised liitlased 14. Millised tegurid on organisatsiooni sisekeskkonna tegurid? Inimesed , nende teadmised, oskused, voimed, haridustase Organisatsiooni kultuur - normid, vaartused ja uldtunnustatud toekspidamised. Juhtimine ja struktuur, mis koosneb juhtimisest, organiseerimisest, tookorraldusest ja nendega seotud susteemidest: informeerimine, tootajate varbamine, motiveerimine jms. 15
Väliskeskkond jaguneb mikro- ja makrokekkonda. 13. Mida nimetatakse organisatsiooni mikro- ja makrokeskkonna teguriteks? Nimetage organisatsiooni mikro- ja makrokeskkonna tegurid. Mikro- ja makrokeskkonna tegurid - faktorid, mis on väljaspool organisatsiooni ning mõjutavad tema tulemusi. Makrokeskkond koosneb teguritest: rahvusvahelised, majanduslikud, sotsiaal-kultuurilised, poliitilised ja õiguslikud ,tehnoloogilised. Mikrokeskkonna moodustavad: konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid, strateegilised liitlased. 14. Millised tegurid on organisatsiooni sisekeskkonna tegurid? Organisatsiooni sisekeskkonda mõjutavad järgmised tegurid: Inimesed , nende teadmised, oskused, võimed, haridustase. Organisatsiooni kultuur - normid, väärtused ja üldtunnustatud tõekspidamised. Juhtimine ja struktuur, mis koosneb juhtimisest, organiseerimisest, töökorraldusest ja
küünised, inimese juuksed c. transport - rakumembraani koostisesse kuuluvate valkude vahendusel toimub ainete spetsiifiline transport rakku ja rakust välja d. retseptorid - rakumembraanis esineb lisaks transpordivalkudele ka retseptorvalke, mis vahendavad infot raku ja väliskeskkonna vahel e. kaitse - kaitseks võõraste orgaaniliste ühendite vastu moodustavad veres kaitsevalgud f. organismi regulaatorid - osa hormoonidest on valgud, nagu näiteks kasvuhormoon, mida toodab ajuripats, ja insuliin g. liikumine - lihasrakud on valdavalt täidetud lihasvalkudega, millel on kokkutõmbumise- ehk kontraktsioonivõime h. energia - valke saab kasutada energia saamiseks, kuid seda tehakse vaid erandjuhul i. varuaine - valke kasutavad toiduks arenevad organismid 32. Tead mõisteid a
1.Laeva diiselmootoritele esitatavad olulisemad nõuded nagu: töökindlus ja motoressurss. Töökindlus-tõrketa töö tõenäosus kindlates töötingimustes antud tööea jooksul(pidev tõrgeteta töö). Motoressurss-töötundide kogum kuni kapitaal remondini. 2.Rooliseade koosneb põhiliselt roolilehest, mis kinnitub helporti torust tuleva balleri külge. Edasi on ühendatud roolimasina rumpliga. Ajamina kasutatakseelektrimootorit või hüdraulilist ajamit. Vahepeal on ka kindlati amortisaatorid.Rooliseade peab tagama, et rool liiguks ühest pardast teise vähemalt 28 sekundi jooksul. Pöörde ulatus on kuni 45° kummalegi parda poole. Eristatakse balanseeritud, pool balanseeritud, balanseeritud ripprooli ja tavalist rooli. Roolil võib olla ka abiseadmeid, näitesks abisõukruvi, mis asetseb otsas või niiöelda lisalaba rooli otsas. Kuid osadel laevadel on jõusedameks käitur, mis pöörleb 360°. Rooliseadme ülesandeks on laeva juhtivuse tagamine. 3.Alusraam - mooto...
Makrokeskkonna moodustavad selle paikkonna kultuurilised põhiväärtused, majanduslikud ja õiguslik- poliitilised tingimused. Makrokeskkonna komponendid: · Rahvusvahelised komponendid · Majanduslikud komponendid · Sotsiaal-kultuurilised komponendid · Poliitilised ja õigusaktidest tulenevad komponendid · Tehnoloogilised komponendid: tehnoloogia tase. Mikrokeskkonna moodustavad: · Konkurendid · Kliendid · Tarnijad · Regulaatorid · Strateegilised liitlased 6 Kaks põhilist strateegiat keskkonnamuutustega toime tulekuks on: · Kohandada organisastioon keskkonna muutustega (prognoosimine, planeerimine, struktuuri paindlikuks muutmine, strateegiliste liitlaste otsimine, laiaulatuslik koostöö.) · Mõjutada keskkonda nii, et see sobiks organisatsioonile paremini (poliitiline tegevus, lobbytöö, avalikud suhted)
pidevale arengule. Organisatsioon peab arvestama väliskeskonda ja vastavalt tegema muudatusi ning uuendusi. 4. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna tegurid Makrokeskond, mida ei ole võimalik mõjutada rahvusvahelised, majanduslikud, sotsiaal-kultuurilised, poliitilised, õiguslikud ja tehnoloogilised tegurid. Mikrokeskond, mida organisatsioon saab ise mõjutada konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid, strateegilised liitlased. Sisekeskond koosneb: töötajad, juhtimine, kultuur. 5. Eesmärgi definitsioon, eesmärkide jaotus, SMART mudel Eesmärk on kindel lõpptulemus, mida soovitakse saavutada. Eesmärgiline juhtimine on keskendunud lõpptulemusele, millest lähtuvad hinnangud. Smart mudel: Specific Measurable Achievable Realistic Time bounded 6. Juhtimise funktsioonide definitsioonid kavandamine organisatsiooni ja liikmete eesmärkide saavutamise abinõude
Impedantside sobituslülitus (antennituuner) - sobitab väljundisignaali ja antenni impedantsid, muutes sellega saatja efektiivsemaks vältides seisulaine teket, mille puhul kiiratakse osa energiast antennist saatja lõppvõimendisse tagasi, mis võib lõppeda koguni lõppvõimendi ülekuumenemise ja põlema süttimisega võimsa saatja puhul. [11] Joonis 5 AM raadiosaatja blokkdiagramm Lisaks sisaldab saatja muid erinevaid lülitusi helisagedusvõimendid, regulaatorid ja palju muud. [11] Lihtne raadiovastuvõtja koosneb järgnevatest moodulitest: Antenn (Antenna) - selles tekib raadiolainete mõjul vool Häälestusplokk (Tuner) koosneb tavaliselt kondensaatorist ja induktorist, mis moodustavad võnkeringi. See on häälestatud soovitavale lainepikkusele, mida vastu võetakse. Raadiosagedusvõimendi (RF Amplifier) võimendab raadiosagedusliku signaali, kuna reeglina tekib antennis vaid mõne mikrovoldine pinge.
Põhjenda oma vastust. 5. Millisesse otsustusmudelisse antud otsus kuulub? Põhjenda. 6. Milline on N. haigla kultuuritüüp (tüübid)? Põhjenda oma vastust. Vastused: 1. Antud situatsiooni huvigruppideks võiksid olla: konkurendid – teised piirkonna haiglad; kliendid ise – kõik piirkonna patsiendid, nii jõukamad kui ka vaesemad; liitlased – omavalitsus, arstide liit, ravimifirmad; muud regulaatorid – rühmitused ja muud organisatsioonid, kes mõjutavad konkreetset organisatsiooni. Kõige olulisemateks mõjutajateks on kindlasti kliendid/inimesed/patsiendid ise, kelle parema teenindamise huvides tahetakse muuta siiani toimivat süsteemi - luua uus haiglate kett/võrgustik olemasolevate kliinikute asemele. Kui ei oleks sellist vaesemat kontingenti inimesi, kelle huve silmas pidades oli vaja juba eelnevalt luua need kuus kliinikut, poleks minu arvates väga
o tehnoloogilised (tehnoloogia tase). 14. Mida võib mõista organisatsiooni mikrokeskkonna all? o Vahetu keskkond, kus organisatsioon tegutseb. Mikrokeskkond on makrokeskkonna osa, mille moodustavad üksikisikud, grupid ja ettevõtted, kellega organisatsioon on koostegevuses. o Konkurendid (võisteldakse klientide pärast), o Kliendid (nendest sõltub äriedu), o Tarnijad (kas materjalid saabuvad õigeaegselt ja on kvaliteetsed), o Regulaatorid (kontrollivad organisatsiooni tegevust – keskkonnakaitse, töökaitse jmt), o Strateegilised liitlased (tehakse koostööd). 15. Mida kirjeldab organisatsiooni keerukuse määr? Keerukus: Kui palju on organisatsiooni jaoks olulisi mõjureid ja millised need on? 16. Mida iseloomustab organisatsiooni keskkonna muutlikkuse määr? Muutlikkus: Kirjeldab keskkonnamõjurite muutumist ja püsimist 17. Mis on PEST analüüsi olemus ja eesmärk
TMO0010 JUHTIMINE KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖ nr 1 1. Millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioonil on psühholoogiline tähendus igale tema liikmele Organisatsiooni iseloomustab koordineeritus, inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud Organisatsiooni tegevus on eesmärgistatud, on suunatud teatud tulemuse saavutamiseks 2. Mis on organisatsiooni edukude eelduseks? Oranisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine Neli põhilist koosstisosa:inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad Peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks: loovus, uuenudsed, muudatused Peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine on prots...
4. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna tegurid Väliskeskkond jaguneb: · makrokeskkond · mikrokeskkond Makrokeskkond: · Rahvusvahelised tegurid · Majanduslikud tegurid · Sotsiaal-kultuurilised tegurid · Poliitilised ja õiguslikud tegurid · Tehnoloogilised tegurid Mikrokeskkond: · Konkurendid · Kliendid · Tarnijad · Regulaatorid · Strateegilised liitlased Sisekeskkond: · Töötajad · Juhtimine · Kultuur 5. Eesmärgi definitsioon, eesmärkide jaotus, SMART mudel Eesmärk on mingi kindel lõpptulemus, mida tahetakse saavutada. Eesmärk peab andma vastuse küsimustele ,,mida tahetakse saavutada?", ,,kuhu tahetakse jõuda?" · Üldine eesmärk org. kõikehõlmav ja pikaajaline siht, mille saavutamine moodustab org. peamise taotluse.
Sotsioloogia Teadus,mis uurib inimeste käitumist grupis, sh ka kuidas grupikonstruktsioone, kui ka viisi kuidas inimene mõtestab tegevust. Üksikisiku käitumist on taske prognoosida, küll aga saab prognoosida grupikäitumist. Sotisioloogia erineb teistest teadustest selle poolest, et ta tunneb huvi kõigi eluvaldkondade vastu. Sarnaselt teiste teadustega valitseb arvamuste erinevus ja seda loetakse normaalseks(kehtib ka teooriate kohta) Sotsioloogia peamised lähtekohad: Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu, st seoste otsimist nt perekonna , majanduse, kuritegevuse, usu ja teiste valdkondade vahel. Uuritakse kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. Rõhu asetamine inimkäitumise kontekstile e välistele jõududele, mis suunavad ja kujundavad indiviidi otsuseid. Tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni e vastasmõju tulemusena. Rõhu aset. Ühiskonna ja indiviidivahelistele suhet...
· Sotsiaal-kultuurilsed tegurid muutused demograafilises seisundis, elanike kultuurilised, religioosesed iseärasused, haridustase jne. · Poliitilised ja õiguslikud tegurid seadusloome: mis on lubatud või keelatud, valitsuse poolt tehtud soodustused ja subsiidiumid. · tehnoloogilised tegrid tehnloogia tase, muutused selles. 8. Millest koosneb organisatsiooni mikrokeskkond? Mikrokeskkonda kuuluvad konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid (organisatsioonid ja rühmitused, mis mõjutavad organisatsioon tegevust- tarbijakaitse, töökaitse; eristatakse kodanikulagatustel ja riikikult loodud regulaatoreid) 9. Milles seisneb juhtide eetiline ja sotsiaalne vastutus? Juht eetika väljendub järgmistes tegevustes: · Kuidas org. kotleb oma töötajaid (värbamine ja valik vabastaine, töötasu maksmine, töötingimused, privaatsus jne)
Üldine eesmärk määrab ära ettevõtte suuruse, struktuuri, töötajate vajaduse, tehnoloogia, aineliste ja finantsressursside vajaduste. Spetsiifilised on lühemaajalised, täpsemad ja muunduvad põhieesmärkide saavutamise abinõudeks Sisekeskond koosneb: töötajad, kultuur, juhtimine Makrokeskkond koosneb järgmistest arengueeldustest: rahvusvahelised, majanduslikud, sotsiaal kultuurilised, poliitilised, tehnoloogilised Mikrokeskkonna moodustavad: konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid, strateegilised liitlased 3. Organisatsiooni efektiivsus ja säästlikkus Kõrge ja madal: Efektiivne kuid mitte tootlik. Ressursse on raisatud. Hea ja kõrge: Efektiivne ja tootlik. Eesmärk täidetud, ressursse kasutatud mõistlikult. Madal ja halb: Ei ole efektiivne ega tootlik Eesmärk pole saavutatud, ressursse on raisatud. Madal ja hea: Tootlikkus on kõrge, efektiivsus mitte Eesmärk saavutamata, ressursse kasutatud mõistlikult. Efektiivsus teha õigeid asju
lülitumist porfüriini ringi 80 madalama kiirusega kui ferrokelataas, aga 2500 suurema kiirusega kui mitte-katalüüsitud reaktsiooni korral. 6.6 Selgitage allosteerilise regulatsiooni mudelit ja kineetikat. Paljudele ensüümidele on iseloomulik peale aktiivtsentrir veel regulatoorne tsenter, millega seonduvad regulaatorid (=ioonid ja madalmolekulaarsed ühendid). Regulaatorite seondumine regulatoortsentriga muudab valgu konformatsiooni ja seega kutsub esile seostumissaitide omaduste muutmist. Muutub valgu ruumiline ehitus. Regulatooritena võivad olla kas inhibiitorid või aktivaatorid. Aktivaatorid
JUHTIMINE KORDAMISEKS KONTROLLTÖÖ nr 1 1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Inimeste kogum, is toimib ühise eesmärgi nimel. Tunnused: kordineeritus, tegevus eon eesmärgistatud. 2. Mis on organisatsiooni edukude eelduseks? Selged eesmärgid, haritud töölised, teadlik ohtudest. 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juht mõjutab juhitavaid, et saavutada organisatsiooni eesmärgid läbi ressursside effektiivse kasutuse. 4. Defineerige põhilised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud? Tegevuste planeerimine, jooksvate tegevuste organiseerimine, inimtöötajate rakendamine, liikmete motiveerimine, tegevuste kordineerimine ja kontrollimine. 5. Mille poolest erinevad juhtimistasandid juhtimisvaldkondadest? Juhtimistasandid: moodustuvad samal tasemel olevatest ametikohtadest, nt tippjuhid, keskastmejuhid jne. (INIMESED) - juhivad mingit kindlat t...
Org keskkond jaguneb sisekeskkonnaks, mille moodustavad org inimesed, kultuur ja juhtimine ja väliskeskkonnaks mikro- ja makrokeskkond. 12. Nimetage organisatsiooni makrokeskkonna tegurid. 1. Rahvusvahelised tegurid 2. Majanduslikud tegurid 3. Sotsiaal-kultuurilised tegurid 4. Poliitilised ja õiguslikud tegurid 5. Tehnoloogilised tegurid 13. Nimetage organisatsiooni mikrokeskkonna tegurid. · Konkurendid · Kliendid · Tarnijad · Regulaatorid · Strateegilised liitlased 14. Nimetage organisatsiooni sisekeskkonna tegurid. · Inimesed, nende teadmised, oskused, voimed, haridustase · Organisatsiooni kultuur - normid, vaartused. · Juhtimine ja struktuur, mis koosneb juhtimisest, organiseerimisest, töökorraldusest ja nendega seotud susteemidest: informeerimine, töötajate varbamine, motiveerimine jms. 15. Mida iseloomustab organisatsiooni keskkonna muutlikkuse määr?
1. El.ajamite juht.põhimõtted-Jaguneb: 1.Klassikalised juht.meetodid(Põhinevad tag.sidel ja vea järgi juhtimisel ja saab kirjeldada lineaarsete diferentsiaal võrranditega) 2. Moodsad juht.meetodid- põhinevad süsteemi oleku-ruumil ja olekumuutujatel. Võimaldab süsteemi juht. optimaalselt ja adaptiivselt. 3.Intellektuaalsed juht. meetodid- põhinevad hägusloogikal ja eksperthinnan- gutel. Rakendataxe iseseisvalt või lisaabinõuna juhul kui on tegemist juht.objekti või tema töökeskkonna olulise määramatusega. 2. El.ajamite juht.põhimõisted, juht.süsteemide liigitus ja ül.-Kõiki süst.liig. sõltuvalt tag.side olemasolust avatud ja suletud süst. Juht.obj.olekuid kirj.n- mõõtmelises oleku-ruumis. Pidevale olekule vastab olekuruumis kujutis-punkt, mille asend olekuruumis on määr.n-olekuga X sõltuvalt muutujate väärtustest võib obj.kuj.punkt sattuda olekuruumi eri piirkondadesse millele vastava...
1. Juhtimise mõiste 1)protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressurside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu; 2)organisatsiooni ja tema keskkonna tasakaalu säilitamine; 3)vastuolude tuvastamise, loomise ja ületamise protsess sihtseisundite saavutamiseks; 4)inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning ühtseks hästi talitletavaks tervikuks sulatamine selleks, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadusi; 5)teiste inimeste tegevuse kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. On eesmärkide saavutamine, teiste inimeste abil. On funktsioon või tegevuse liik; protsess; juhtimise organ või aparaat; inimeste kategooria; teadus ja kunst. Kindlustab inimeste koostegemise koordineerimise. 2. Organisatsiooni mõiste on inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks ja keda on iseloomustatud kindla eesmärgi, ...
vääveldioksiid" või "säilitusaine E 220". Lisaained on jaotatud tulenevalt nende põhifunktsioonist rühmadeks. Kuulumine põhirühma ei välista lisaainete teisi funktsioone. Kõige enam toidus kasutatavad lisaainete rühmad on järgmised: toiduvärvid (E 100E 199); säilitusained (E 200E 299); antioksüdandid (E 300E 399); emulgaatorid, stabilisaatorid (E 400499). Lisaks nimetatutele on kasutusel lisaainerühmad nagu happesuse regulaatorid, jahu parendajad, paakumisvastased ained, lõhna- ja maitsetugevdajad, glaseerained, magusained, paksendajad, zeleerivad ained, pakendamisgaasid jne (E500 - ...). Enne kui lisaaine lubatakse Euroopa Liidus kasutusele võtta, hindab selle ohutust inimese tervisele põhjalikult Euroopa Toiduohutusamet. Lisaaineid hinnatakse nende toksilisuse, kantserogeensuse, mutageenususe ja teiste näitajate suhtes. Lisaainetele on kehtestatud maksimaalsed kasutamise kogused ehk piirnormid toidugruppide kaupa.
Ettevõtted saavad oma toodangu eest hinna, mis vastab täpselt nende piirkuludele. o Töötav konkurents. Turustruktuur mõjutab turukäitumist, mis omakorda mõjutab turutulemusi. Neid mõjutavad omakorda nii mikro- kui ka makrotasandi tegurid. o Chicago koolkond. Kontseptsiooni kujunemine 1970ndatel kriitikast riikliku reguleerimise praktikale ja Harvardi koolkonna töötava konkurentsi käsitlusele. Järeldus, et praktikas langevad riiklikud regulaatorid reguleeritavate ettevõtete mõju alla. Omakasupüüdlikud bürokraadid kehtestavad uusi turutõkkeid. o Klassikalis-evolutsiooniline lähenemine. Tuleb aksepteerida ajutisi, innovatsioonist tulenevate konkurentsieelistega monopole. · Schumpeteri dilemma - Sch arvas, et monopolid on tehnilise progressi tagamiseks vajalikud. Kumbki turustruktuur - ei konkurents ega monopol, ei ole eelistatav.
(efekt, mis tuleneb ressursside otstarbekas rakendamisest organisatsiooni kui terviku huvides, efekti määravad erialajuhid (tipptasemel); 5. Mis on kultuurisünergia (efekt, mis tuleneb erinevustest organisatsiooni liikmete maailmavaates, rahvuses, usus, vanuses, hariduses, soos, mõtlemistüübis jne, määravad vahetud juhid ja see kujuneb erinevustest tuleneva tulu ja kulu vahena). 6. Mis on organisatsiooni mikrokeskkond? Kliendid, konkurendid, liitlased, tarnijad, regulaatorid. 7. Mis on organisatsiooni makrokeskkond? Rahvusvahelised tegurid, poliitilised tegurid, tehnoloogilised tegurid, majandustegurid, sotsiaal- kultuurilis tegurid. 8. Kuidas toimub organisatsioonilsie evolutsiooni protsess? ALDRICH: Organisatsioonid eksisteerivad populatsioonidena, milles toimuvad järgmised evolutsioonilised protsessid: variatsioonid, valik, säilimine ja võitlus. 1. Defineeri organisatsiooni arengu mõiste.
SOO. selline maastik, kus alalise veerohkuse ja hapniku vaeguse tõttu mullas jääb osa orgaanilist ainet lagundamata ning see ladestub sobivate akumuleerumistingimuste korral ajapikku soomulla ehk turbana. SOODE TEKET MÕJUTAVAD TEGURID. Kliima: soodne jahe ja niiske, sademete hulk ületab aurumise. Pinnamood: madala reljeefiga pind,kus pinnavesi ligemal, veeäravool väga väike või puudub. Suur osa soid tekib veekogude kinnikasvamisel nn veekogutekkelised. Madalapõhjalised ja laugjad veekogud hakkavad kinni kasvama kaldast põhjasuunas, läbitakse kõik soode etapid. Mineraalmaade soostumine, soode arenemine maismaa suunas, peatada pole võimalik. Alati madalsoo etappi ei läbita. SOOD MAASTIKU OSANA. Soode teke nõuab teatud tingimusi, kui kord tekkinud, siis loovad tingimusi enda laienemiseks. Soojärved ja ojad. Soostumine mõjutab veereziimi ja org.aine kuhjumist. SOODE ARENEMISKÄIK JA LEVIK. Sood moodustavad keeruka ökosüsteemi, kus ühe tegur...
kuku alla) Uks topeltklaasiga, kondensveenõu pideva äravooluga Kerge ukse avamine ja kinnilükkamine (61,101,62,102) Käsiduss Ehitus ja tööpõhimõte Seadmes on ventilaatorid, kütteelemendid ja regulaatorid nagu ahjudeski. ,,Kuiv" soojus moodustub kütteelementides ja niiske soojus moodustub eraldi aurumoodustajas. Vesi aetakse keema elektrivoolu abil ja tekkinud aur juhitakse küpsetuskambrisse. Ventilaator paneb auru ja kuiva kuumuse küpsetuskambris ringlema, mis taga ühtlase küpsemistulemuse kõigis ahjukambri osades. Küpsetamise ajal veeks kondenseerunud aur valgub ahjust kanalisatsiooni. Andur reguleerib auru koguse püsivaks. Seadmeid on nii lauamudeleid kui kärutäitelisi
organisatsiooni kultuur ja juhtimine. Organisatsiooni väliskeskkonda võib määratleda kui väljaspool organisatsiooni asuvate ja seda mõjutavate tegurite kogumit. Mikrokeskkond a) konkurendid – püüavad rahuldada tarbija sama vajadust, mida vaadeldav organisatsioongi. Seega võisteldakse nendega klientide pärast. b) kliendid – nendest sõltub äri edukus kõige otsesemalt. c) tarnijad – nendest oleneb, kas materjalid on kvaliteetsed ja saabuvad õigeaegselt. d) regulaatorid – on organisatsioonid ja rühmitused, kes võivad kontrollida ja mõjutada organisatsiooni tegevust. Eristatakse kaht tüüpi regulaatoreid: valitsuse poolt loodud ja kodanikualgatusest alguse saanud. Esimesse gruppi kuuluvad keskkonnakaitse, tervishoiu, töökaitse ja muude sarnaste valdkondadega tegelevad inspektsioonid. Teise gruppi kuuluvad tarbijate liidud, roheliste ühendused jm. e) strateegilised liitlased – on organisatsioonid, millega tehakse koostööd kas ühisettevõttena või
organisatsiooni keskkonnaga. Organisatsiooni keskkond jaguneb: o Sisekeskkond o Väliskeskkond 13. Nimetage organisatsiooni makrokeskkonna tegurid. Rahvusvahelised tegurid Majanduslikud tegurid Sotsiaal-kultuurilised tegurid Poliitilised ja õiguslikud tegurid Tehnoloogilised tegurid 14. Mida võib mõista organisatsiooni mikrokeskkonna all? Konkurendid Kliendid Tarnijad Regulaatorid Strateegilised liitlased 15. Mida kirjeldab organisatsiooni keerukuse määr? Organisatsiooni keerukuse määr-iseloomustab seda, kui palju on keskkonnas neid olulisi jõude, mis võivad organisatsiooni mõjutada. NT. Millised on konkurendid- kes neid on ohtlikud, palju on tarnijaid- kui palju neist sõltutakse 16. Mida iseloomustab organisatsiooni keskkonna muutlikkuse määr? Organisatsiooni keskkonna muutlikkuse määr- iseloomustab seda, kaua ühed keskkonnamõjud püsivad
8 Must leib 20 g Rukkis, joogivesi, nisujahu, Sisaldab nii suhkur, sool, pärm sahhariide kui ka valke 9 Kummikommid 100 g Suhkur, glükoosisiirup, Sahhariid, aga happesuse regulaatorid sisaldab (piimhape, õunhape), želatiin, karboksüülhappei lõhna- ja maitseained, d konsentraat, toiduvärvid 10 Täisterapasta 210 g Täisterajahu Sisaldab sahhariide ja valke
jaotatakse? Organisatsiooni keskkond- on kogu organisatsiooni tegevust nii organisatsiooni seest kui väljaspoolt mõjutavate tegurite kogum. Organisatsiooni keskonda jaotatakse sisekeskkonnaks ja väliskeskkonnaks. 12. Makrokeskkonna tegurid: rahvusvahelised-, majanduslikud-,sotsiaalkultuurilised-,poliitilised ja õiguslikud-ja tehnoloogilised tegurid 13. Mikrokeskkonna tegurid: konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid, strateegilised liitlased. 14. Sisekeskkonna tegurid: omanikud, juhatus, töötajad, juhtimine, kultuur. 15. Organisatsiooni keskkonna muutlikkuse määr iseloomustab: Keskonna muutlikuse määr näitab, kui kaua ühed keskkonnamõjud püsivad. NT: seadusemuudatused, uute tehnoloogiate kasutusele võtt, rahareform, sõjad 16. Organisatsiooni keerukuse määr: Keskkonna keerukuse määr näitab, kui palju on keskkonnas neid
1. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda mõjutavad tegurid: Sisekeskkond jaguneb: · Töötajad · Juhtimine · Kultuur Väliskeskkond jaguneb: · makrokeskkond · mikrokeskkond Makrokeskkond: 5 · Rahvusvahelised tegurid · Majanduslikud tegurid · Sotsiaal-kultuurilised tegurid · Poliitilised ja õiguslikud tegurid · Tehnoloogilised tegurid Mikrokeskkond: 5 · Konkurendid · Kliendid · Tarnijad · Regulaatorid · Strateegilised liitlased 15. Mida iseloomustab organisatsiooni keskkonna muutlikkuse määr? 1. Organisatsiooni keskkonda saab iseloomustada kahe teguri alusel: 2. · keskkonna muutlikkuse määr; · keskkonna keerukuse määr. Keskkonna muutlikkuse määr (makro) näitab, kui kaua ühed keskkonnamõjud püsivad. Mõni keskkond on suhteliselt stabiilne, midagi märkimisväärset ei juhtu, mõni muutub väga sagedasti
distantsi hoidmine. 5.1. Liigutused Kineesika ehk kehaline suhtlemine on õpitud. Näiteks poiss, kelle isa on hobusekasvataja õpib isale sarnaselt harkisjalu kõndima ning tüdruk ema kombel naerdes suud käega katma. Liigutustel on suhtluses mitu eesmärki. Peale tunnete ja hoiakute väljendamise võivad nad sõnumit ka illustreerida ehk selgitada ja reguleerida. Illustraatorid on mitteverbaalsed liigutused, mis kaasnevad verbaalse sõnumiga ning ilmestavad seda. Regulaatorid on mitteverbaalsed märgid, mis jälgivad või juhivad vestluspartneri kõnet. Näiteks kuulates noogutame peaga andes kõnelejale märku, et saame temast aru ning tahame, et ta jätkaks. Kui vaatame aga kõrvale siis anname märku, et on aeg lõpetada. Tundlik kõneleja muudab vestluse käiku vastavalt kuulaja regulaatorzestidele(McKay 1995, 58). 5.2. Näoilme Nägu on persooni kõige väljendusrikkam kehaosa. Inimese tundeid ja hoiakuid
2. Inimressursi juhtimist mõjutavad tegurid Inimressursi juhtimist organisatsioonis mõjutavad: · Organisatsiooni väliskeskkond: - Makrokeskkond: rahvusvahelised arengueeldused, majanduslikud arengueeldused, sotsiaal-kultuurilised arengueeldused, poliitilised ja õiguslikud arengueeldused, tehnoloogilised arengueeldused - Mikrokeskkond: konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid, strateegilised liitlased · Ettevõtte suurus · Arengufaas · Kas ettevõte on kodumaine või rahvusvaheline · Riigi- või erasektoris · Ettevõtte juhtimine, kultuur ja väärtused · Personalitöötajad ja nende ettevalmistus · Õiguskeskkonna muutumine · Uued tehnoloogiad · Nõue tulemuslikkusele · Kulutuste optimeerimisele · Töötajate ootuste teisenemine 3
4. Tegurid, mis mõjutavad personalijuhtimist organisatsioonis Personalijuhtimist organisatsioonis mõjutab organisatsiooni väliskeskkond. Makrokeskkond koosneb: Rahvusvahelised arengueeldused, Majanduslikud arengueeldused, Sotsiaal-kultuurilised arengueeldused, Poliitilised ja õiguslikud arengueeldused, Tehnoloogilised arengueeldused. Mikrokeskkond koosneb: Konkurendid, Kliendid, Tarnijad, Regulaatorid, Strateegilised liitlased. Veel mõjutab personalijuhtimist: Ettevõtte suurus Arengufaas Kas ettevõte on kodumaine või rahvusvaheline Riigi- või erasektoris Ettevõtte juhtimine, kultuur ja väärtused Personalitöötajad ja nende ettevalmistus 5. Nõudmised, mis esitatakse personalijuhile kaasaegsetes organisatsioonides Omab ettekujutust keskkonnast, kus organisatsioon tegutseb Tunneb situatsiooni, kus organisatsioon asetseb
2) Otsene tahtlus isik teab, et tema käitumine vastab süüteokoosseisule 3) Kaudne tahtlus isik peab võimalikuks, et tema tegu vastab süüteokoosseisule 3.3. Tundmused ja emotsioonid Tundmused tekivad vajaduste rahuldamisest/rahuldamata jätmisest või tekinvad spontaanselt tundeelamusena. Emotsioon tundmuse läbielamise konreetne vorm, see on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele Tundmused on olulised psüühilise tegevuse regulaatorid. Neis peegeldub vahetult nähtuste, olukordade ja seisundite tähtsus ja tähendus isendile. Rahuldamata vajadus paneb inimese liikuma, emotsioon annab sellele liikumisele, aktiivsusele energia ja jõu (rõõm, vajadus, afekt jm) või võtab selle ära (ängistus, tusk, mure, hirm jne) Emootsioone mõõtmine ja hindamine 1) Polaarsus (pos/neg) 2) Intensiivsus (tugev/nõrk) 3) Kestvus Liiga madal/kõrge erutustase annavad halva tulemuslikkuse tegevuses.
TMO0010 JUHTIMINE KORDAMISEKS KONTROLLTÖÖ nr 1 1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioon-inimrühm, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. (Alas,2008) Tunnused: Organisatsioon on sotsiaalset identiteeti omav grupp, mis tähendab , et org-l on psühholoogiline tähendus igale tema liikmele. Org-i iseloomustab koordineeritus, inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud. Org-i tegevus on eesmärgistatud, on suunatud teatud tulemuse saavutamiseks. 2. Mis on organisatsiooni edukuse eelduseks? Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väl...
saavutamisel, kui eraldi kasutades. 5. Mis on kultuurisünergia? Efekt, mis tuleneb erinevustest organisatsiooni liikmete maailmavaates, rahvuses, usus, vanuses, hariduses, soos, mõtlemistüübis jne, määravad vahetud juhid ja see kujuneb erinevustest tuleneva tulu ja kulu vahena. Sarnase kultuuritaustaga inimesed mõtlevad ühtemoodi ja seega lihtsustab asjaajamist. 6. Mis on organisatsiooni mikrokeskkond? Mikrokeskkond on sisekeskkond. Mikrokeskkond on konkurendid, tarnijad, regulaatorid (tegevusharuga seotud seadused), liitlased (koostööpartnerid), kliendid. Mikrokeskkond hõlmab organisatsiooni tegevust otseselt mõjutavaid faktoreid (kliendid, konkurendid, liitlased, regulaatorid, tarnijad). 7. Mis on organisatsiooni makrokeskkond? Makrokeskkond käsitleb kõige üldisemaid majandust ja ühiskonda laiemalt mõjutavaid keskkonnategureid (rahvusvahelised, poliitilised, tehnoloogilised, majanduslikud ja sotsiaal-kultuurilised tegurid). 8
Rakkude ahenemise tulemuseks on lehtede pruunistumine ja klaasistumine. Soolastress. Risosfääri kõrge soola kontsentratsioon tekitab stressi läbi vee defitsiidi ja iooni mürgisuse. Soola välistamine ja osmootne regulatsioon mängivad mõlemad suurt rolli kõrge soola keskkonna talutavuses. Taimi, mis kasvavad kõrge soola sisaldusega pinnastel, nimetatakse halofüütideks. Mõned halofüüdid on tuntud kui soola regulaatorid, mis ei ima soolasid, vaid väljastavad neid aktiivselt oma juurtest. Teised soola regulaatorid võtavad soola üles, aga eritavad suuri koguseid läbi spetsiaalsete soola näärmete lehtedes. Soolastress saab taimi vigastada kolmel viisil. Esiteks kõrged soolakontsentratsioonid (eriti naatriumi) muudavad pinnase struktuuri. Teiseks kõrged soolakontsentratsioonid on keerukalt seotud veestressiga. Need tekitavad madala pinnase vee potentsiaali, s.o
7.1. Komutatsioon .................................................................................................... 37 7.2. Vahelduvpinge regulaatorid .............................................................................. 38 7.3
TEEMA: Organisatsiooni keskkond 1) Nimeta organisatsiooni mikrokeskkonna tegureid ja kirjelda neid. a) konkurendid püüavad rahuldada tarbija sama vajadust, mida vaadeldav organisatsioongi. Seega võisteldakse nendega klientide pärast. b) kliendid nendest sõltub äri edukus kõige otsesemalt. c) tarnijad nendest oleneb, kas materjalid on kvaliteetsed ja saabuvad õigeaegselt. d) regulaatorid on organisatsioonid ja rühmitused, kes võivad kontrollida ja mõjutada organisatsiooni tegevust. Eristatakse kaht tüüpi regulaatoreid: valitsuse poolt loodud ja kodanikualgatusest alguse saanud. Esimesse gruppi kuuluvad keskkonnakaitse, tervishoiu, töökaitse ja muude sarnaste valdkondadega tegelevad inspektsioonid. Teise gruppi kuuluvad tarbijate liidud, roheliste ühendused jm.
Rahvusvahelised Majanduslikud tegurid tegurid MIKROKESKKOND Konkurendid Tehnoloogilised Kliendid tegurid Tarnijad Regulaatorid Strateegilised liitlased Sotsiaal- kultuurilised Organisatsiooni sisekeskkond Poliitilised ja tegurid Töötajad/kultuur/juhtimine õiguslikud tegurid 2) Nimeta kaks organisatsiooni keskkonda iseloomustavat tegurit ja iseloomusta neid. Organisatsiooni keskkonda saab iseloomustada kahe teguri abil
mida keelavad, valitsuse poolt tehtavail soodustustel ja subsiidiumitel tehnoloogilised- näitavad tehnoloogia taset 13. Nimetage organisatsiooni mikrokeskkonna tegurid. Konkurendid - püüavad rahuldada tarbija sama vajadust, mida vaadeldav organisatsioongi, võisteldakse nendega klientide pärast kliendid - neist sõltub äri kõige otsesemalt tarnijad - oleneb kas materjalid on kvalitseetsed ja saabuvad õigeaegselt regulaatorid - organisatsioonid ja rühmitused, kes võivad kontrollida ja mõjutada organisatsiooni tegevust, eristatakse kaht tüüpi regulaatoreid: valitsuse poolt loodud ja kodanikualagtusest alguse saanud strateegilised liitlased: organisatsioonid, millega tehakse koostööd kas ühisettevõttena või lepingute alusel 14. Nimetage organisatsiooni sisekeskkonna tegurid. Inimesed Kultuur Juhtimine 15
5. Mis mõjutab juhtimist organisatsioonis? Juhtimist organisatsioonis mõjutab organisatsiooni väliskeskkond: Makrokeskkond koosneb: rahvusvahelised arengueeldused majanduslikud arengueeldused - sissetulek sotsiaal-kultuurilised arengueeldused iive, elanikkonna vanus; võõrtööjõud poliitilised ja õiguslikud arengueeldused uued seadused tehnoloogilised arengueeldused. Mikrokeskkond koosneb: konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid organisatsioonid, mis kontrollivad ettevõtete tegeuvst (maksuamet, tolliamet, tööinspektsioon) strateegilised liitlased Juhtimist mõjutab veel: Organisatsiooni suurus mida suurem organisatsioon, seda tsentraliseeritum juhtimine (tippjuhtkond on suurim vastutaja) tavaliselt. Duaalse juhtimise korral detsentraliseeritud juhtimine. Organisatsiooni arengufaas 3 faasi: kasv, küpsus, langus Kas organisatsioon on kodumaine või rahvusvaheline
valitsus poolt tehtavail soodustused ja subsiidiumid · Tehnoloogilised arengueeldused näitavad tehnoloogiataseme Mikrokeskkonna moodustavad: · Konkurendid püüavad rahuldada sama tarbija vajadust, mida vaadeldav org . võisteldakse klientide pärast · Kliendid sõltub äri edu · Tarnijast - oleneb ,kas materjalid on kvaliteetsed ja saabuvad õigeaegselt · Regulaatorid on org ja rühmitused, kes võivad kontrollida ja mõjutada org tegevust (tarbijakaitse, tervisekaitse, keskkonnakaitse, töökaitse, rohelised liidud,lidud) · Strateegilised liitlased org, kellega tehakse koostööd kas ühisettevõttena või lepingute alusel. 11.Organisatsioonikultuur Org kultuur ehk ettevõtte kultuur on väärtuste, ootuste, uskumuste ja normide kogum, mis ühendab org liikmeid.
Nukleiinhapped on suutelised säilitama viiruse pärilikku informatsiooni ning andma seda edasi järeltulevatele viiruste põlvkondadele. Viiruse genoom võib koosneda ühest või mitmest nukleiinhappe molekulist. Viirused kasutavad oma genoomi rakusiseseks paljundamiseks paljusid erinevaid mooduseid, kuid kindlasti peab genoomis olema kolme tüüpi geene: 1) replikatsioonigeenid, mis kindlustavad viiruse genoomi paljundamise (replikatsioonil). 2) regulaatorid, mis mõjutavad nakatunud raku aktiivsust selliselt, et soodustada viiruse paljunemist. 3) Struktuurgeenid, mis kindlustavad viirusosakese moodustumise. Viirusosakeste struktuurvalgud ümbritsevad viiruse genoomi tiheda ja tugeva kaitsva kapslina. Seda kapslit nimetatakse kapsiidiks. Viirusosakeste kapsiid on jäik, kompaktne ja kindla ülesehitusega struktuur. Mõnedel viirustel on kapsiid kaetud ümbrisega. Viirusosakese
* Keemiselised ohud. *Keemilised ohud *Mikrobioloogilised ohud 5.3.1. KEEMISELISED OHUD Inimorganismi Veetöötlemise Desinfitseerimise Joogivee reostus eluproduktid kemikaalid kõrvalproduktid Vee füüsikalised- Kosmeetika Desinfitseerimis trihalometaanid keemilised omadused ained Vee keemiline reostus Uriin pH regulaatorid Klorofomid Desinfitseerimisjärgse Mustus kehast koagulandid Nitrigen d ühendid trikloriid Higi,lima, Haloacetic acid naharakkude osakesed 5.3.2. KEEMILISED OHUD Vesinikioonide kontsentratsioon vees (pH-arv)- väljendab happe ja leelise vahekorda vees skaalas 0..
Nukleosoomid on keerdunud solenoidideks (6 nukleosoomi pöördes), moodustades nii filamente. Filamendid omakorda moodustavad silmuseid, mis kinnituvad tuumamaatriksile. 18 silmust keerduvad rosettideks. Ligikaudud 10 6 rosetti eksisteerib inimese 4. kromosoomi igas kromatiidis. Histoonid on valgud, mis seostuvad tugevalt DNAga ning esinevad kõikide eukarüootide kromosoomides. Mittehistoonsed valgud on geeni ekspressiooni regulaatorid. 7. Kromatiin ja nukleosoomid. Nukelosoomi struktuur: Kromatiin = nukeliinproteiin-kompleks. Koosneb DNAst, histoonidest ja mittehistoonsetest kromosoomsetest valkudest. Heterokromatiin (10% genoomist) ja eukromatiin (vähem kondenseerunud). (või siis: Nukleosoomid on histoonide ja DNA kompleksid). V MEMBRAANID 1. Rakumembraanide funktsioonid, teiste organellide membraanid.
· Embleemid märgid, mida käega anname, millele võib kergesti öelda ühe- kahesõnalise tähenduse. Erinevates kultuurides erinevad, peavad olema kontekstis. Ka naeratus loetakse mõnes olukorras embleemiks. · Illustraatorid täiendavad sõnalist teksti ja toovad juurde mingisuguseid nüansse (dirigendid, ideograafid, osutavad liigutused, ruumilised liigutused, kineamatograafid, piktograafid). · Regulaatorid liigutused, mis on seotud partnerite omavaheliste liigutuste väärtustega. · Adaptorid räägivad palju inimese seisundist, rudimentaalsed liigutused täielikest funktsionaalsetest liigutustest. Liigutused, mis on selleks, et tagada paremat kohanemist, pinge ületamiseks. Saab jagada kolmeks: enesele suunatud adapterid kontakt enda kehaga, kaitsekäitumised; teistele suunatud liigutused; objektidele suunatud adapterid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
