"registrit" - 182 õppematerjali

Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt

Kohtu juures peetav register peaks välistama ametnike omavoli registrisse kandmise eelduste hindamisel, sest kande tegemisest keeldumise alused on seaduses ammendavalt kirjas (kohus võib hinnata ainult formaalsete kriteeriumide, nagu põhikirja vastavus seadusele, täitmist, mitte aga näiteks organisatsiooni vajalikkust ühiskonnas). Iga kanne registrisse tehakse sisuliselt kohtuotsuse alusel, mille peale saab edasi kaevata apellatsiooni korras ringkonnakohtule. Registrit peavad samad kohtud kui äriregistrit. Mittetulundusühingu asutamiseks piisab sellest, kui vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut kirjutavad alla mittetulundusühingu lihtkirjalikule asutamislepingule, millega nad aktsepteerivad ka mittetulundusühingu põhikirja ning määravad juhtorganite liikmed. Seejärel esitavad asutajad avalduse (millel olevad allkirjad peavad isikusamasuse huvides olema notariaalselt tõestatud) ühingu registrisse kandmiseks. Registripidaja

Eesti sotsiolektide seisund

0 Eesti sotsiolektide seisund Tiit Hennoste Tartu Ülikool Tartu 2003  1 Sisukord Sissejuhatuseks 2 I. Sotsiolektid ja sotsiolingvistika 3 1. Sotsiolektid teoreetiliselt 3 2. Sotsiolektide uurimine maailmas 4 3. Sotsiaalne diferentseerumine ja keel 7 3.1. Keel ja sotsiaalne klass/kiht 7 3.2. Sotsiaalsed suhtlusvõrgustikud (Social networks) 11 3.3. Keel ja sugu (sex, gender) 12 3.4. Keel ja vanus 13 4. Keel ja aktsent 15 5. Normikeel ja sotsiolektid 16 II. Eesti sotsiolektid ...

Arvutid - konspekt eksamipiletitest

Selleks tulevad mängu registrid, mis koosnevad tervest rühmast ühise juhtimisega trigeritest. Registrites on võimalik ka muid operatsioone teha (algväärtuse asetus, mitme infoallika valik, nihe jne). Oluline on sünkroniseerimine, millega määratakse kõigile trigeritele ühiselt info salvestamise aeg. Võimalik on valida ka kahe sisendite komplekti vahel, valik tehakse juhtsisendiga. Nihkeregister – kahendinformatsiooni ühes või teises suunas nihutamine. Mõlemas suunas nihutatavat registrit nim reversiivseks. Nihe paremale – arvu jagamine arvusüsteemi alusega (kahendsüsteem – 2, kümnendsüsteem – 10 jne); nihe vasakule – arvu korrutamine arvusüsteemi alusega. Nihutamisel tuleb (vastavalt suunast) äärmisesse järku uus väärtus, kui ei ole tegemist ringnihkega, mille puhul läheb üks äärmine väärtus teisele äärele. Ehitus: järjestikku ühendatud trigerid, kus ühe väljund on ühendatud teise sisendiga. Võib koostada kõigi trigeritüüpide baasil

Riigiõigus konspekt

Arutavad tsiviil- ja kriminaalasju. II Esimese astma kohus 1. maakohus KS § 9 lg 2 · Harju maakohus · Viru maakohus · Pärnu maakohus · Tartu maakohus Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad. ­ Justiitsiministri määrus 27.10.2005 nr 46 - Kinnistusosakond ­ peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit - registriosakond - kriminaalhooldusosakond ­ valvab kriminaal.... 2. halduskohus · Tallinna · Tartu 48 III Teine aste Ringkonnakohus KS 3. ptk · Tallinna (28) · Tartu (10) · Viru (8) IV Kolmas aste Riigikohus KS § 25 · Tsiviilkolleegium · Kriminaalkolleegium

Riigiõigus konspekt

Arutavad tsiviil- ja kriminaalasju. II Esimese astma kohus 1. maakohus KS § 9 lg 2 · Harju maakohus · Viru maakohus · Pärnu maakohus · Tartu maakohus Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad. ­ Justiitsiministri määrus 27.10.2005 nr 46 - Kinnistusosakond ­ peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit - registriosakond - kriminaalhooldusosakond ­ valvab kriminaal.... 2. halduskohus · Tallinna · Tartu 50 III Teine aste Ringkonnakohus KS 3. ptk · Tallinna (28) · Tartu (10) · Viru (8) IV Kolmas aste Riigikohus KS § 25 · Tsiviilkolleegium · Kriminaalkolleegium

Arvutid kordamisküsimused

taasesitada infot ühe sõna kaupa. Lisaks nihutatakse registri abil infosõna bitte vasakule või paremale. Sõna nihutamisega muundatakse rööpkoodis esitatud info jadakoodiks ning vastupidi. Rööbiti - mäluregister, järjestikku - nihkeregister. Registri põhiülesandeks on mitmejärgulise arvu säilitamine. Sõna pikkus sõltub registri trigerite arvust ning võib olla väga erinev. Enam on levinud 8-, 16-, 24-, ja 32- bitised registrid, mis vastavad sõnapikkusele 1, 2, 3 ja 4 baiti. Registrit juhitakse signaalidega: vastuvõtt (write) ja 0-seade (reset). Signaalidega write kirjut. sisendite Aº...An informatsioon registrisse, signaaliga reset aga kustutatakse sealt. Registril võib olla asetuse (nullimise) sisend, millega saab kõgile järkudele anda korraga algväärtuse (näiteks kõik 0-d). · Nihkeregister võmaldab kirjutada qi biti kohale q i+1 biti väärtus (nihe paremale) või qi biti kohale q i-1 biti väärtus (nihe vasakule)

Riigiõigus

taotluse, käsutab eelarvevahendeid, vastutab raamatupidamise korraldamise eest. Kohtu õigusemõistmistegevust puudutavad otsused (nt tööjaotusplaani kinnitamine) võetakse vastu kohtuasutuse kõigist kohtunikest koosneval kohtu üldkogul. Kohtute juures tegutsevad ka kinnistusosakonnad ja registriosakonnad, mis alluvad kohtudirektorile. Kinnistusosakonnad peavad kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit, registriosakonnad äriregistrit, mittetulundusühingute registrit, kommertspandiregistrit ja laevakinnistusraamatut. PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM Riigikohus kontrollib põhiseaduslikkuse järelevalve korras õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu vastavust põhiseadusele. Sellekohase taotluse võivad vastavalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadusele Riigikohtule esitada üksnes Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu; samuti esimese, teise ja kolmanda astme kohtud

Riigiõigus konspekt

Maa- ja linnakohtud on üldasjade kohtud. Arutavad tsiviil- ja kriminaalasju. II Esimese astma kohus 1. maakohus KS § 9 lg 2 Harju maakohus Viru maakohus Pärnu maakohus Tartu maakohus Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad. ­ Justiitsiministri määrus 27.10.2005 nr 46 - Kinnistusosakond ­ peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit - registriosakond - kriminaalhooldusosakond ­ valvab kriminaal.... 2. halduskohus Tallinna Tartu III Teine aste Ringkonnakohus KS 3. ptk Tallinna (28) Tartu (10) Viru (8) IV Kolmas aste Riigikohus KS § 25 Tsiviilkolleegium Kriminaalkolleegium Halduskolleegium Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

Tsiviilõiguse üldosa

Juriidiline isik põhineb varale. SA-sihtvarale Õigusvõime ja teovõime- jur isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi, välja arvatud tsiviilõigused ja ­kohustused, mis on omased üksnes inimesele. Teovõime omandatakse koos täieliku õigusvõimega. Õigusvõime tekkimine ja lõppemine- tekib seaduses ettenähtud registrisse kandmisega ja lõpeb sealt kustutamisega. Eraõiguslik jur isik- peetakse registrit ning õigusvõime tekib registrisse kandmisega. Äriühingud, mittetulundusühingud ja sihtasutused. Avali-õiguslik jur isik- õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Isikute ühendused, kapitali ühendused. On suurema autonoomiaga, kui riigiasutus. Tartu Ülikool Kui õigusvõime ei ole piiratud, siis võib olla tegevusvaldkond piiratud. Tehingud on sellele vaatamata kehtivad. Asutamine- asutatakse määramata ajaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku jur isiku

Konspekt

veisepassile lisalehe. Samuti väljastatakse lisaleht veterinaartoimingute osa täitumisel. Lisalehe saamiseks tuleb PRIA-le saata taotlusega koos ka pass, millele lisalehte taotletakse. Passile ja lisalehele tehakse vastavad märked ja edaspidi kehtivad pass ja lisaleht ainult koos. Juhul, kui loomapidaja saab PRIA-st veisepassi loomale, kes on karjast välja läinud ning kelle väljaminekust on ta põllumajandusloomade registrit teavitanud, siis tuleb veisepass kindlasti edastada uuele loomapidajale või tagastada PRIA-le. Lisaks põllumajandusloomadele registreerib PRIA ka ehitised, et oleks võimalik määrata registrisse kantud looma asukoht. Kõrvamärgid ja märgistamistangid Looma kõrvamärgi kadumisest peab loomapidaja PRIA-le registrivormiga teatama 1 päeva jooksul ning talle väljastatakse 20 päeva jooksul looma märgistamiseks uus, sama registrinumbrit kandev kõrvamärk

Maksude arvestus (J. Keskküla loengu konspekt) TMK

Käibemaksuarvestus FIE, kelle maksustatav käive, v.a. import, ületab aastas 250 000 krooni, on kohustatud end maksuametis registreerima käibemaksukohuslasena. Käibemaksukohuslasena tekib FIEl automaatselt kohustus registreerida end Äriregistris. · 2009. aasta jooksul pidid kõik maksukohustuslaste registris registreeritud FIE-d ja vabakutselised loovisikud esitama kandeavalduse enda ümberregistreerimiseks äriregistrisse. FIE, kes ei esitanud registrit pidavale kohtule õigel ajal avaldust, jäi äriregistrisse kandmata ja kustutati ka maksukohustuslaste registrist. Selline FIE ei tohi ettevõtjana edasi tegutseda enne, kui ta on esitanud avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. · FIE, kellel puudub rahvastikuregistris registreeritud elukoht, peab registripidajale esitama oma aadressi ja teavitama viivitamatult oma aadressi muutumisest;

Veisekasvatuse arvestus

taotluse alusel veisepassile lisalehe. Samuti väljastatakse lisaleht veterinaartoimingute osa täitumisel. Lisalehe saamiseks tuleb PRIA-le saata taotlusega koos ka pass, millele lisalehte taotletakse. Passile ja lisalehele tehakse vastavad märked ja edaspidi kehtivad pass ja lisaleht ainult koos. Juhul, kui loomapidaja saab PRIA-st veisepassi loomale, kes on karjast välja läinud ning kelle väljaminekust on ta põllumajandusloomade registrit teavitanud, siis tuleb veisepass kindlasti edastada uuele loomapidajale või tagastada PRIA-le. Lisaks põllumajandusloomadele registreerib PRIA ka ehitised, et oleks võimalik määrata registrisse kantud looma asukoht. Kõrvamärgid ja märgistamistangid Looma kõrvamärgi kadumisest peab loomapidaja PRIA-le registrivormiga teatama 1 päeva jooksul ning talle väljastatakse 20 päeva jooksul looma märgistamiseks uus, sama registrinumbrit kandev kõrvamärk. Kõrvamärgi

ÕIGUS PRIVAATSUSELE JA ANDMEKAITSE

ja kolmandale isikule edastamine ei ole lubatud krediidivõimelisuse hindamiseks. Isikuõiguste tagamise kaitse piisavuse kontrolliks delikaatsete isikuandmete töötlemisel on IKS-is ette nähtud kaks võimalust: - Delikaatsete isikuandmete töötlemine tuleb registreerida Andmekaitse Inspektsioonis, - Isikuandmete töötleja peab määrama isikuandmete kaitse eest vastutava isiku, kes peab isikuandmete töötleja sikuandmete töötlemise registrit. Isikuandmete töötlemise lubatavus Isikuandmete töötlemine on üldjuhul lubatud andmesubjekti nõusolekul. Sõltumata sellest, kas töötlemine toimub andmesubjekti nõusolekul või alusel, mis lubab isikuandmeid töödelda ilma andmesubjekti nõusolekuta, peab isikuandmete töötlemine toimuma kooskõlas õiguspärase töötlemise printsiipidega. Õiguspärase töötlemise põhimõtted, mida isikuandmete töötleja peab järgima, on vastavalt IKS-i §-le 6 järgmised:

Infoteaduse lõpueksami küsimused ja vastused

Muuhulgas lepitakse kokku ka autoritasu maksmine: kas ühekordselt või protsendina müüdud eksemplaride jaehinnast. Toimetamine, toimetus, toimetajad. Sisuline ja keeleline toimetamine. Sisuline toimetamine: kirjastus annab lisaväärtuse käsikirjale. Kas on loogiline, arusaadav, faktide kontroll, eriti mitteilukirjanduse puhul, viidete kontroll. Toimetaja peab hindama kas tekstile on vaja sissejuhtatust, eessõna, kommentaare, järelsõna registrit vm. Keeleline toimetamine: laused, stiil, õigekirja parandus. Tõlke puhul võrreldakse. Vormistamise stiil ­ vormistamise järjekindlus (nt tsitaadi puhul); kas kiri on rasvane või kursiivis vm, peab olema läbiv. Toimetaja ülesanded: kirjastusplaani koostamine, käsikirjade hindamine ja valik, teksti toimetamine, autori/illustraatori/ kujundajaga konsulteerimine, reklaamtekstide kirjutamine kataloogidesse jm, annotatsioonide, raamatututvustuste kirjutamine, korrektuuri lugemine. Tootmine

Riigiõigus

● Pärnu maakohus ● Tartu maakohus Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad. – Justiitsiministri määrus 27.10.2005 nr 46 ● Kinnistusosakond – peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit ● registriosakond ● kriminaalhooldusosakond – valvab kriminaal.... 2. halduskohus ● Tallinna

Andmebaaside eksami kordamisküsimuste vastused

protsessid ja sündmused; Nimekiri pädevusaladest, kes seda kasutavad; Registrid, mida see funktsionaalne allsüsteem kasutab; Funktsionaalse allsüsteemi põhiprotsesside kirjeldused tegevusdiagrammidena; Andmebaasi kasutuse eskiismudel (kasutusjuhtude mudel: diagramm + tekstikirjeldused); Kontseptuaalne eskiismudel. Iga registri allsüsteemi kohta leitakse näiteks: Eesmärgid; Nimekiri pädevusaladest, kes seda kasutab; Nimekiri registrit teenindavatest allsüsteemidest; Infovajadused; Seosed teiste registrite / andmekogudega; Kontseptuaalne eskiismudel. Strateegilise analüüsi üheks eesmärgiks on ka projektide leidmine, sest üksikute osiste arendamine on palju lihtsam kui sellisteks osadeks jaotamata terviku arendamine. Projektid võib liigitada: 1. Uue andmebaasi väljatöötamine. - Operatsioonilise andmebaasi väljatöötamine.

Finantsarvestuse konspekt

raamatupidamisregistrites. Vastavalt Eesti raamatupidamisseadusele peab raamatupidamiskirjend sisaldama: majandustehingu kuupäeva, raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrit, debiteeritava konto (kontode) kui ka krediteeritava konto (kontode) summat, majandustehingu lühikirjeldust, algdokumendi (koonddokumendi) nimetust ja numbrit. Kronoloogiline register selleks on päevaraamat. Ühtse päevaraamatu (zurnaali) asemel võib pidada mitut spetsialiseeritud kronoloogilist registrit. 10 Süstemaatilised registrid pearaamat ja analüütilise arvestuse registrid. Registrite kuju ehk vormid võivad olla näiteks raamatud, kaardid jne. Pearaamatus on kajastatud kõik ettevõttes kasutatavad kontod, antud kontodel registreeritakse kõik selle konto deebetisse ja kreeditisse tehtavad sissekanded. Igal kontol märgitakse algsaldo arvestusperioodi algul ning arvutatakse

Exami materajal

üksnes võimalikult lihtsate mikrooperatsioonidega. RISC protsessorile kirjutatud programmid vajavad rohkem mälu, sest kõik mikrooperatsioonid tuleb eraldi kirja panna, ühtlasi on selliseid programme masinkoodis ka raskem kirjutada kui CISC- le. RISC ­ Reduced Instruction Set Computer vs CISC ­ Complex Instruction Set Computer RISC ­ väike arv lihtsaid käske, mis viiakse täide ühe operatsiooniautomaadi tsükli jooksul (haarates kaks registrit, neid omavahel kombineerides, liites, lahutades AND- ides, ja salvestades tulemus tagasi registrisse). Argument RISC'i kasuks arvati olevat, et isegi kui RISC masin võtab neli või viis käsku, mida CISC masin teeks ühe instruktsiooniga, RISC masin teeks seda ikkagi 10 korda kiiremini (sest instruktsioonid ei ole interpreteeritud). RISC: 1. suhetliselt vähe käske (eelistatavalt alla 100) ja vältida tuleb keerulisi käske 2. vähe adresseerimise viise (eelistatavalt üks või kaks)

Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

sektori uusi haldusnõudeid või nende esialgset rakendamist käsitlevaid tekstikavandeid (ja algatada samas sellekohase diskussiooni). Eesmärk nr 6 (kultuuriainese levitamine) on ilmselgelt muuseumi veebirakenduse jaoks peamine. Määratleda võib eri tasandeid. A. Pakkuda muuseumi kohta põhiteadmisi andvat informatsiooni. See on paratamatult üldine lähenemisnurk, kuid laieneb asutuse kõikidele olulistele osadele. Pakkuda tuleb teatud laadi registrit, mis hõlmab vähemalt asutuse identiteedi tutvustamiseks hädavajalikke andmeid: selle asukoht, kujunemislugu, sektoris korrastatud ainese kirjeldus, kogud jne, viited püsi- ja ajutistele tegevustele (vt eesmärk nr 2) ja pakutavatele avalikele teenustele (vt eesmärk nr 1). Eeltoodul põhineb kultuuriveebi üldine ülesehitus. Rakenduse kvaliteetsus sõltub sellele loodud laienduste terviklikkusest . B. Pakkuda haridus- ja koolitustegevuse kohta käivat ning kultuuriturismi toetavat

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

Loomulikult on olemas ka tuntav hinnavahe nende protsessori mudelite vahel. Kasutatud lühendid: FC-PGA Flip-Chip Pin Grid Array SSE Streaming SIMD Extensions SIMD Single Instruction Multiple Data PPGA Plastic Pin Grid Array MMX MultiMedia eXtensions on Inteli poolt välja töötatud lisa protsessori jõudluse suurendamiseks graafika ja heli töötlemisel. Lisaks 57 käsule kuuluvad MMX juurde ka 8 64- bitist registrit (MM0-MM7) ja neli uut andmetüüpi. Kuna registrid on 64-bitised, saab ühe käsuga töödelda kahte kaheksast kaheksabitisest sõnast koosnevat vektorit. MMX käsud kasutavad ujukomaregistreid, kuid registrid nimetatakse ümber enne esimese MMX-käsu täitmist. Ka peale viimase MMX-käsu täitmist tuleb sooritada EMMX-käsk, mis lubab neid registreid endiselt kasutada. MMX tarkvara on küll olemas, kuid väga suurt mõju ta arvuti jõudlusele ei avalda

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

aprillil 1999. a I. ÜLDSÄTTED 1. Käesoleva noortelaagrite registri (edaspidi register) pidamise põhimääruses on sätestatud registrisse kantavate andmete koosseis, registrisse andmete kandmise, registrist andmete väljastamise ning registri pidamise üle järelevalve teostamise kord. 2. Registri eesmärk on arvestuse pidamine Eestis tegutsevate Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljastatud tegevusluba omavate noortelaagrite üle. [RTL 2003, 4, 39 ­ jõustunud 09. 01. 2003] 3. Registrit peetakse ühetasandilise infotehnoloogilise andmebaasina ja käsitsi korrastatud vormidel. Register on Haridus- ja Teadusministeeriumi infosüsteemi osa. [RTL 2003, 4, 39 ­ jõust. 09. 01. 2003] II. ANDMETE REGISTRISSE KANDMINE 4. Noortelaager registreeritakse registris noortelaagri pidajale Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt tegevusloa väljastamisel. [RTL 2003, 4, 39 ­ jõustunud 09. 01. 2003] 5. Registrisse kantakse noortelaagri kohta järgmised andmed: 1) noortelaagri nimi;

ASJAÕIGUSE konspekt

ASJAÕIGUS I Loeng Asjaõigus- tsiviilõiguse üks instituut, õigusnormide kogum, mis reguleerib asjaga seotud õigussuhteid, seda nii palgaseisus kui ka nende muutmises. Objektiivne- reguleerib asjadega seotud õigussuhteid (nt omaniku ja hüpoteegipidaja õigused, võõrandamine) st õigusnormide kogum Subjektiivne- mõistetakse õiguslikku seisundit, mis konkreetsel isikul on konkreetse asjaga seoses. Õigus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistel isikutel vastavat käitumist. Eristatakse ajalooliselt kahte süsteemi: 1.Institutsiooniline süsteem, kus normid jaotatakse kolme ossa: a) Isikud-suhete subjektid b) Asjad-suhete objektid c) Hagid- omandamise viisid, suhted isikute vahel asjade pinnal 2.Pandektiline süsteem, kus tsiviilõigus jaotatakse viieks osaks:Üldosa, Asjaõigus, Perekonnaõigus, Pärimisõigus ja Võlaõigus. (EESTI) Asjaõigusel...

Tsiviilõiguse üldosa

Asutamine tähendab neid toiminguid, mis viivad juriidilise isiku tekkimiseni. Need toimingud on eelkõige vastavate asutamisdokumentide vastuvõtmised. Eraõiguslik juriidiline isik on olemas alates sellest kui vastav kanne on registrisse tehtud. Vastav register ­ äriühingute puhul äriregister. Sihtasutuste ja MTÜde puhul sihtasutuste ja MTÜde register. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul on see taas määratud seadustega; pole olemas mingit avalik-õiguslike juriidiliste isikute registrit. Põhimõtteliselt võib eristada kahte asutamissüsteemi: Avaldamisnormatiivne süsteem ­ kui asutajad on järginud seadusest tulenevat korda ja vastavad protseduurid läbinud, siis keegi ei saa otsustada kas neil on õigus asutada seda juriidilist isikut või mitte. Erandina on olemas ka loa vorm- keegi otsutab, kas anda luba juriidilise isiku asutamiseks või ei (nt. Eesti pank peab andma loa kommertspankade loomiseks).

Euroopa ja loodusgeograafia

vajalikud. 9. klassi õpiku 1. osas on kaks suurt kaarti: Euroopa loodusgeograafiline kaart, Eesti loodusgeograafiline kaart. Koolides kasutatakse ka Maailma atlast, Uut maailma atlast ja Eesti atlast. Nii õpikus kui ka töövihikus on need märgitud lühenditega MA, UMA ja EA. Tekstis esinevad kohanimed tuleb alati kaardilt või atlasest üles otsida, ka siis, kui arvad nende asukohta teadvat. Et kohti lihtsamini leida, on soovitatav kasutada kohanimede registrit, kui see on atlase või kaardi juures olemas. Arvuti kaartidel saab enamasti vajaliku kohanime otsingusse kirjutada ning arvuti ise otsib ja näitab, kus see koht paikneb. Kasutades arvutit, leiad palju internetiaadresse, mis aitavad geograafiat õppida. Neid on soovitatud Tartu Ülikooli kooligeograafia kodulehel http://www.geo.ut.ee/kooligeo/linkgeoloogia.php3 Õpikus on väike mõistete sõnastik (lk 102). Alati, kui kohtad võõrast mõistet, vaata selle tähendus järele

Tsiviilõiguse üldosa konspekt

Need toimingud on eelkõige vastavate asutamisdokumentide vastuvõtmised. Eraõiguslik juriidiline isik on olemas alates sellest kui vastav kanne on registrisse tehtud. Vastav register – äriühingute puhul äriregister. Sihtasutuste ja MTÜde puhul sihtasutuste ja MTÜde register. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul on see taas määratud seadustega; pole olemas mingit avalik-õiguslike juriidiliste isikute registrit. Põhimõtteliselt võib eristada kahte asutamissüsteemi: Avaldamisnormatiivne süsteem – kui asutajad on järginud seadusest tulenevat korda ja vastavad protseduurid läbinud, siis keegi ei saa otsustada kas neil on õigus asutada seda juriidilist isikut või mitte. Erandina on olemas ka loa vorm- keegi otsutab, kas anda luba juriidilise isiku asutamiseks või ei (nt. Eesti pank peab andma loa kommertspankade loomiseks).

Veisekasvatuse alused

kannetega täitunud, siis väljastab PRIA loomapidaja taotluse alusel veisepassile lisalehe. Samuti väljastatakse lisaleht veterinaartoimingute osa täitumisel. Lisalehe saamiseks tuleb PRIA-le saata taotlusega koos ka pass, millele lisalehte taotletakse. Passile ja lisalehele tehakse vastavad märked ja edaspidi kehtivad pass ja lisaleht ainult koos. Juhul, kui loomapidaja saab PRIA-st veisepassi loomale, kes on karjast välja läinud ning kelle väljaminekust on ta põllumajandusloomade registrit teavitanud, siis tuleb veisepass kindlasti edastada uuele loomapidajale või tagastada PRIA-le. Lisaks põllumajandusloomadele registreerib PRIA ka ehitised, et oleks võimalik määrata registrisse kantud looma asukoht. Kõrvamärgid ja märgistamistangid Looma kõrvamärgi kadumisest peab loomapidaja PRIA-le registrivormiga teatama 1 päeva jooksul ning talle väljastatakse 20 päeva jooksul looma märgistamiseks uus, sama registrinumbrit kandev kõrvamärk

Riigiõiguse konspekt

Kui erakorralised valimised on toimunud, siis järgmised korralised valimised toimuvad üldise reegli järgi nelja aasta pärast. Erakorralised valimised toimuvad varemalt 20 ja hiljemalt 40 päeva pärast nende väljakuulutamist. Nii korralised kui erakorralised valimised kuulutab välja president. Rkogu valimisel on hääleõ-ga, s.t aktiivse valimisõigusega vähemalt 18-aastased E kodanikud, kes on kantud hääleõiguslike kodanike riiklikku registrisse. Sellist registrit peetakse valla-, linna- ja keskregistrina. Seejuures peab registripidaja koostama hääleõiguslike kodanike nimekirja valimisjaosk-de kaupa. Valijad ise saavad pöörduda registripidaja poole, et korrigeerida registris andmeid. Registrisse kantakse elukoha järgselt. Hääleõiguslikud on ka välism. elavad E kodanikud. E-s elav kod. annab enda hääle enda elukoha järgse valimisringkonna raames, välismaal alaliselt elav kodanik annab

Haldusõiguseõpik

HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püü...

Haldusõiguse õpik

HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püü...

Õigussüsteemide võrdlev ajalugu

detsembrist 1825 kuni 28. veebruarini 1881 - kokku 55 köidet seaduste teksti ja 2 köidet täiendusi. Iga köite lõpul on kronoloogilised ja alfabeetilised märksõnade (asi) registrid koos näidisjooniste ning -plaanidega riiklike ehitiste, vormirõivaste ja mitmesuguste riiklike aumärkide, medalite ning embleemide kohta. Vajaliku seaduse teksti leidmiseks II seerias võib kasutada iga köite lõpus olevat kronoloogilist ja alfabeetilist (asi) registrit, kuid see eeldab seaduse väljaandmise aasta teadmist. Siin on aga tõhusaks abiks 4-köiteline II seeria kõikide seaduste kohta koostatud üldine alfabeetiline märksõnade (asi) register a. 1825-1881, mis tunduvalt hõlbustab vajaliku seaduse teksti leidmist. Näiteks 1870. a vene linnaseaduse kohta, mis ajaliselt kuulub II seeriasse, leiame üldisest alfabeetilisest registrist või ka köite lõpus olevast registrist seaduse järjekorranumbri

Logistika õpik

Kõik koodid on ülesehituselt sarnased. Eri riikides juhivad sellealast tegevust rahvus- likud organisatsioonid. Eestis on selleks MTÜ EAN Eesti. EAN koodi ülesehitus on järgmine: Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR RRR – valmistaja riigi tunnus. Riikide tunnuseid jagab ja registrit peab EAN International. Eesti kood on 474. VVVV – ettevõtte tunnus. Ettevõtetele jagab koode ja peab registrit rahvuslik organisatsioon. TTTTT – toote tunnus. Toodete tunnuseid määrab iga kodeerija ettevõte ise. Soovitusi tootekoo-