Mis on riigieelarve? Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigile laekuvat raha erinevate eluvaldkondade tarbeks ja om apoliitika elluviimiseks. Riigieelarve on riigi kulude ja tulude plaan õheks aastaks. Valitsus prognoosib aasta jooksul riigikassasse laekuva raha hulka, sealjuures seda, kui palju laekuvast rahast tuleb kodanike poolt makstavast tulumaksust, kui palju sotsiaalmaksust ja kui palju muudest tuluallikatest. (Riigi raha veeb) Volituse laekuva raha kasutamiseks annab valitsusele Riigikogu. Igal aastal töötab valitsus välj auue eelarveprojekti. Juhul kui riigieelarvetseadusena ehaks ei kiideta, saab järgneva aasta algusest valitsus raha kasutada vaid eelmise riigieelarve mahtude piires. (Riigi raha veeb) Riigieelarve koostamise alused. Riigieelarve koostamise aluseks on põhiseadus, riigieelarve seadus ja igaastaselt koostatav rahandusministri määrus. (Rahandusministeerium) Rigieelarve kohta käib põhisea...
Prognoos - tulevikus võimalike arengute ette nägemine ja otsustamine, milline käitumine, millised kavad ja projektid (või nendest loobumine) võiksid olla otstarbekad. · Paigutusõpetus - uue rajatava käitise asukoha valik. · Regionalistikaga tegelevad asutused, kelle juurde on sageli asutatud töörühmad või kes peavad üleval teadusasutusi vastavate küsimuste läbitöötamiseks ja regionalistikaalaste rakendusteaduste arendamiseks. Regionaalpoliitika on keskvalitsuste planeerimis-ja korraldustegevus, mille eesmargiks on riigi majanduse ja rahvastiku sobivaim ruumiline korraldus regioonide kaupa, regioonide arengu kooskolastamine ja nende koostbb kindlustamine kogu riigi parerna arengu nimel. Regionaalarendus (regionaalplaneerimine) on kohalike omavalitsuste tegevus, omavalitsusele alluva ühiskonna, eriti selle majandustegevuse arendamiskavade
integratsiooni probleeme. Üheks arvestatumaks plussiks eesti liitumisel Euroopa Liiduga peaks olema ka võimalus saada osa Euroopa Liidu rohkearvulistest abiprogrammidest. PHARE programmi kõrval o Euroopa Liidul välja pakkuda ka väiksemaid ja paindlikumaid regionaalse arengu programme. Neist mõningaid on põgusalt tutvustatud ka eesti lugejale. Üsna sageli ongi Eesti ajakirjanduses rõhutatud, et Euroopa Liit toob Eesti jaoks kaasa uusi võimalusi regionaalpoliitika arendamiseks. Eesti eurooptimistide arvates peaks Euroopa Liiduga ühinemine olema Eesti jaoks maa läänepoolsesse regiooni muutmise garantiiks. Seetõttu on mitmed ajakirjanduses esinevad poliitikud näinud Eesti astumises Euroopa Liitu võimalust reguleerida suhteid Venemaaga, kelle jaoks Eesti osalemine Euroopa Liidu laienemisprotsessis oleks reaalseks märguandeks, et nii Eesti kui ka kogu Baltikumiga tuleks Venemaal asuda suhtlema teisel alusel kui seni, loobudes nn
kusjuures vanemad võlgnesid talle armastuse ja hoole. Selline suhe kajastus ka mujal, näiteks suhetes mehe ja naise või valitseja ja ministri vahel. Täielik võrdsus oli võimalik vaid sõprade vahel. Konfutsianism rõhutab ka selliseid inimlikke voorusi nagu ustavus, õiglustunne ja otsekohesus. Rahvastikupoliitika tegeleb sihiteadlikult rahva arvu mõjutamisega. St rahvaarvu suurendamise ja vähendamisega ning seda saab teha mitmel moel: sündimuse mõjutamine, ränne ning regionaalpoliitika ja suremus. Sündimust saab vähendada ühe lapse poliitikaga, preservatiivide propageerimisega, trahvidega, majanduslike sanktsioonidega, steriliseerimiste ning selgitustööga. Suurendada saab toetuste, abordi keelu, maksude, soodustuste ja lisapuhkustega. Rännet saab mõjutada rände kvootide (teatud arv inimesi lastakse üle) ja elamis- ja töölubadega. Suremust saab vähendada arstiabi kvaliteedi/kättesaadavuses/hinna mõjutamise,selgitustöö, võimaluste
väljaehitamine n Kartelli- ja eramonopolivastane poliitika n Maksupoliitika: majandusarengut soosivad maksusoodustused n Investeeringuriskide vähendamine (laenud ja laenutagatised) n Riigihankepoliitika (ostetakse kodumaist kaupa) n Majanduspoliitika valdkonnad (Wrobel): n Korrapoliitika n Konkurentsipoliitika n Stabilisatsioonipoliitika n Rahapoliitika n Struktuuripoliitika n Regionaalpoliitika n Väliskaubanduspoliitika n Sotsiaalpoliitika Näide: majanduspoliitika vahendid Soomes ® Traditsiooniline: (a) subsideerimine, (b) siseturu kaitse, (c) edukate rahvusvaheliste ettevõtete loomine ® Planeeriv lähenemine ® Positiivsed poliitikad (struktuursele muutusele kaasaaitamine) ® Turule suunatud (finantsturgude, insti-tutsioonide, infrastruktuuri arendus) Teiste riigi tegevusalade mõju majandusele
tegutsev võimuasutus. Omavalitsus suudab paremini tajuda piirkonna vajadusi, keskvõimust tulemuslikumalt otsuseid langetada ja omavalitsuse elanike majanduslikku tulu efektiivsemalt kohaliku elu edendamiseks kasutada. Riikides, mis rajanevad mitmerahvuselisel ja –keelelisel rahvastikul (nt Kanada, Šveits) võimaldab piirkondade omavalitsus tagada vähemusrahvuste keelele ja kultuurile autonoomia. Oskusliku regionaalpoliitika abil saab tasakaalustada loomulikust majandusarengust tulenevaid arenguerisusi(nt suurlinnade ja riigi äärealade vahel). 9.2. Omavalitsustasandid (e administratiivse ülesehituse põhimudelid): Lähtuvalt riigi haldusjaotusest ja ajalooliselt kujunenud valitsemistavadest võib omavalitsuslik võimukorraldus olla ühe- või mitmetasandiline:
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL GRUUSIA KUI EUROOPA LIIDU PARTNERRIIK Õppeaines: EUROOPA LIIDU MAJANDUS teaduskond Õpperühm: Üliõpilane: Juhendaja: Lembo Tanning Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................................. 3 1.Euroopa ja Euroopa Liit, mis see on ja selle saamislugu..........................................................................................4 2.EL ja tema põhilised tegevusvaldkonnad..................................................................................................................6 3.EL ja tema põhilised partnerriigid ja majanduslikud näitajad...................................................................................8 4.Gruusia ja tema taust.....................
nende huvides tegutsev võimuasutus. Omavalitsus suudab paremini tajuda piirkonna vajadusi, keskvõimust tulemuslikumalt otsuseid langetada ja omavalitsuse elanike majanduslikku tulu efektiivsemalt kohaliku elu edendamiseks kasutada. Riikides, mis rajanevad mitmerahvuselisel ja keelelisel rahvastikul (nt Kanada, Sveits) võimaldab piirkondade omavalitsus tagada vähemusrahvuste keelele ja kultuurile autonoomia. Oskusliku regionaalpoliitika abil saab tasakaalustada loomulikust majandusarengust tulenevaid arenguerisusi(nt suurlinnade ja riigi äärealade vahel). 9.2. Omavalitsustasandid (e administratiivse ülesehituse põhimudelid): Lähtuvalt riigi haldusjaotusest ja ajalooliselt kujunenud valitsemistavadest võib omavalitsuslik võimukorraldus olla ühe- või mitmetasandiline: 1) Ühetasandilise omavalitsussüsteemi puhul sõltuvad kohalikud omavalitsused
Tartu Kommertsgümnaasium KESKERAKOND õpimapp Alice Poljakova 9.C Tartu 2009 EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodaniku ühis konna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aa...
Euroopa Liidu Institutsioonid ja õigus Lektor Peep Jaagant Piirivalvekolledz 2007 Õppeaine eesmärk Anda õppuritele üldised teadmised EL'i haldusorganite ülesehitusest ja funktsioonidest Iseseisev töö Kutsehariduse õpe: Õppematerjalide lugemine Aine lõpeb eksamiga. Eksamihindest moodustab 60% eksamitöö ja 40% kontrolltöö. Täiendkoolituse kvalifikatsiooni kursus: Aine lõpeb eksamiga. Eksamihindest moodustab 100% eksamitöö HINDAMINE Punkte Hinne 5-palli % maksimaalselt süsteemis võimalikust punktide arvust 91...100 5 - väga hea 90...100 81...904 4 hea 70...89 71...80 3 rahuldav 45...69 61...70 2 puudulik 20...44 51...601 1 nõrk 0...50 Õppekirjandus ja allikad 1) Anepaio, T. Hussar, A. Sissejuhatus õigusteadusesse. Juura. Tallinn, 2003; 2) Tanning, L. Saage tuttavaks-Eur...
ehitustööettevõtja - projekteerimis-ehitustööettevõtu skeem, b- saada otsest rahalist tulu. Mõned firmad püüavad ehitise ruttu 1)Üleriigilised planeeringud. (See on kõige üldisem ja kõrgem alltööettevõtjate kasutamisest. ehitus-arendustööettevõtuskeem. 3)Professionaalne maha müüa (isegi enne valmimist), teised soovivad seda tase. Nad sisaldavad regionaalpoliitika kujundamist, asustuse Kulude katmise hinnaga tööettevõtt: Eelised tellija poolt juhtimistööettevõtt: a-tellija-agent, b-ehitus-juhtimisettevõtja. kasutada renditulu saamiseks. Nende soov on odavalt ehitada ja suunamist, looduskaitsealade ja üleriigiliste vaadatuna: 1)pikaajaline kogemus; 2)lühem summaarne 4)Omal jõul ehitamine. mitte arvesse võtta kasutuskulud
Poliitika 1. Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on eesti keeles poliitika, mis väljendub võimuvõitlusena. Policy on tegevuskavade elluviimine. 2. Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine? Poliitika tegemise puhul lahendatakse igapäevaselt poliitikaküsimusi, kuid poliitika uurimise puhul püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel. 3. Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon, bürokraatia ja juhtimine? Valitsus on täidesaatva võimu institutsioon. Administratsioon on erinevad riigi valitsemist korraldavad organid, täitva võimu e valitsuse asutused. Bürokraatia on juhtimise ratsionaliseeritud ja depersonaliseeritud süsteem, mis kindlustab ettevõtete jms tegevuse maksimaalse täpsuse ja efektiivsuse. Juhtimine on tegevuse juhatamine, lähedane mõistele administratsioon, sest see juhibki tegevust. 4. Kuidas on tekkinud tänased poliitik...
poliitikat ELi järgi koordineerida ning sellega, kas tegu on tsentraliseeritud või detsentraliseeritud koordineerimisega); alalised esindused (personalipoliitika, suurus, ülesehitus, isegi nende roll). Liikmesriikide AT mõju ulatus sõltub riikide olemasolevast administratiivstruktuurist, -kultuurist (kas koostöö nagu UK-s või pigem koordineerimine nagu Itaalias, Kreekas) ning koordineerimise ulatuse soovist (palju või vähe). 29. Euroopastumine ja Eesti regionaalpoliitika (Raagmaa, Kalvet ja Kasesalu) 30. Knill: Rahvuslike poliitkakujundamise võimekuste euroopastumine 31. Zubek & Stranova: Ministeeriumite euroopastumine KIE riikides Vastavalt erinevatele järelvalve tasemetele võib Eesti, Poola ja Sloveenia ministeeriumid jagada kahte gruppi: tugeva ja nõrga ELi õiguse rakendamise järelvalvega ministeeriumid. Huvitav märkus on see, et riikide ministeeriumid jagunevad välja toodud kahte gruppi väga sarnaselt.
annab juhise, millise riigi seadust rakendada. 11.3 Rahvusvahelise õiguse tagamine - Teema 12. Euroopa Liidu õigus 12.1 Euroopa Liidu olemus ja ülesehituse põhimõtted - Euroopa Liit on rahvusvaheline demokraatlike riikide ühendus, kus tehakse koostööd inimeste elujärje ja elukeskkonna parandamiseks. Euroopa Liitu kuulub 28 liikmesriiki. Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad · Siseturg ja ühtne valuuta · Ühine põllumajanduspoliitika · Regionaalpoliitika · Energeetika ja keskkonnapoliitika · Justiits- ja siseküsimused · Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Institutsioonid: ELi unikaalse institutsioonilise ülesehituse raames: Määrab ELi üldised prioriteedid kindlaks Euroopa Ülemkogu, mis koosneb liikmesriikide ja ELi juhtidest. Esindavad otse valitud Euroopa Parlamendi liikmed selles parlamendis Euroopa kodanikke. Nemad teevad ka seadusi.
Fikseeritud hinnaga tööettevõtt. 1)Fikseeritud kogusummal põhinev hind. 2)Töömahtude loendil põhinev hind. 3)Läbirääkimisel põhinev hind. 4)Hinnakirjal tööettevõtu lepingud. 2.Kulude katmisel põhinev hind. 1)kulud + protsendina maksumusest määratav teenustasu; 2)kulud + fikseeritud summana määratav teenustasu; 3)piirkuludel põhinev hind. 20.Loetle planeeringute liigid. 1)Üleriigilised planeeringud. (See on kõige üldisem ja kõrgem tase. Nad sisaldavad regionaalpoliitika kujundamist, asustuse suunamist, looduskaitsealade ja üleriigiliste kommunikatsioonide kavandamine); 2)Maakonna planeeringud. (riiklike ja kohalike huvide tasakaalustamine); 3)Üldplaneeringud linnale ja vallale; 4)Linna- või valla väiksema osa detailplaneeringud, mis on lähiaastatel ehitustegevuse aluseks. *Kui planeering on koostatud, siis seda avastatakse avalikult. Detailplaneeringu kinnitab lahkhelide järelevalve ja kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus annab välja ehitusload. 21
HAJAASUSTUS EELDAB PROJEKTEERIMISTINGIMUSI * PLANEERIMISTEGEVUS ON AVALIK. KÕIGI HUVITATUD SUBJEKTIDE KAITSE · EHITUSLUBA ON EHITUSE EELDUS. TAGAB ET PROJEKT VASTAB PROJEKTEERIMISTINGIMUSTELE ( PROJEKTEERIMISLOALE ) JA PLANEERINGULE · KASUTUSLUBA ON HOONE KASUTUSE EELDUSEKS. VASTAVUS PROJEKTILE JA PLANEERINGUGA MÄÄRATUD KASUTUSOTSTARBELE PLANEERINGUTE LIIGID: · ÜLERIIGILISED PLANEERINGUD ( REGIONAALPOLIITIKA KUJUNDAMINE, LOODUSKAITSEALADE JA KOMMUNIKATSIOONIDE KAVANDAMINE JNE · MAAKONNAPLANEERINGUD ( RIIKLIKE JA KOHALIKE HUVIDE TASAKAALUSTAMINE ) · ÜLDPLANEERINGUD LINNALE VÕI VALLALE · LINNA- VÕI VALLAOSA DETAILPLANEERING LÄHIAASTATE EHITUSTEGEVUSE ALUS DETAILPLANEERING MÄÄRAB: A. KOGU MAAALA KOHTA: 29 · KRUNTIDEKS JAOTUSE · TÄNAVAD JA LIIKLUSKORRALDUSE
valib ombudsmani parlament. Eestis täidab ombudsmani ülesandeid õiguskantsler. 16 16. Võimude lahusus ja tasakaalustatus. 17. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Riigikontroll PS XI ptk Õiguskantsler PS XII ptk 18. Kohalik omavalitsus. PS XIV ptk Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Lk.125-130 Regionaalne identiteet tugevdab riiki. - regionaalpoliitika abil saab tasakaalustada majandusarengut - kuna tänapäeval on oluliseks riigi funktsiooniks saanud haldamine, siis inimeste sotsiaalset heaolu saab paremini korraldades kohapealseid vajadusi teades Võimutasandid: - keskvõim - regionaalvõim ehk maakonnatasand - kommunaalvõim ehk kohalik tasand (linn, vald) Kaks võimalust riigi administratiivseks ülesehituseks a) tsentraliseeritud mudel - kõik otsused lähtuvad ülalt, keskvõimust. Regionaalvõim on keskvõimu
määramatusega. (lk ?, ?) 36. Ettevõtluspoliitika Eestis. (lk ?, Entrepreneurship_in_Estonia) · Otsese või kaudse toetamise kontseptsioon o Otsene toetamine: ettevõtete rahaline toetamine, lühiajaline taktika o Kaudne toetamine soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamise kaudu · Ettevõtluspoliitika tasand: o Keskvalitsuse tasand o Kohaliku omavalitsuse tasand · Valdkonnad o Maksupoliitika o Finantseerimine o Regionaalpoliitika o Litsenseerimine o Informatsioon ja nõuanded o Haridus, koolitus o Tehnoloogia ja R & D 26 o Eksport o Tööhõive · Sihtgrupid o Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted o Eksportöörid o Tööstusettevõtted o Innovaatilised ettevõtted o Ettevõtted maakondades
seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohalike omavalitsuste seaduste määruste kooskõlast põhiseadusega ja seadustega. Õiguskantsleri esitatav ülevaade aitab juhtida Riigikogu tähelepanu põhiseaduse rakendamisel ilmnenud kitsaskohtadele ja probleemidele. Eesti Vabariigi õiguskantsler on Indrek Teder. 15. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Lk.125-130 Regionaalne identiteet tugevdab riiki. o regionaalpoliitika abil saab tasakaalustada majandusarengut o tänapäeval on oluliseks riigi funktsiooniks saanud haldamine - inimeste sotsiaalset heaolu saab paremini korralda kohapealseid vajadusi teades Võimutasandid: o keskvõim o regionaalvõim ehk maakonnatasand o kommunaalvõim ehk kohalik tasand (linn, vald) Kaks võimalust riigi administratiivseks ülesehituseks o tsentraliseeritud mudel - kõik otsused lähtuvad ülalt, keskvõimust. Regionaalvõim on
määramatusega. (lk ?, ?) 36. Ettevõtluspoliitika Eestis. (lk ?, Entrepreneurship_in_Estonia) · Otsese või kaudse toetamise kontseptsioon o Otsene toetamine: ettevõtete rahaline toetamine, lühiajaline taktika o Kaudne toetamine soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamise kaudu · Ettevõtluspoliitika tasand: o Keskvalitsuse tasand o Kohaliku omavalitsuse tasand · Valdkonnad o Maksupoliitika o Finantseerimine o Regionaalpoliitika o Litsenseerimine o Informatsioon ja nõuanded o Haridus, koolitus o Tehnoloogia ja R & D o Eksport o Tööhõive · Sihtgrupid o Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted o Eksportöörid o Tööstusettevõtted 26 o Innovaatilised ettevõtted o Ettevõtted maakondades
määramatusega. (lk ?, ?) 36. Ettevõtluspoliitika Eestis. (lk ?, Entrepreneurship_in_Estonia) Otsese või kaudse toetamise kontseptsioon o Otsene toetamine: ettevõtete rahaline toetamine, lühiajaline taktika o Kaudne toetamine soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamise kaudu Ettevõtluspoliitika tasand: o Keskvalitsuse tasand o Kohaliku omavalitsuse tasand Valdkonnad o Maksupoliitika o Finantseerimine o Regionaalpoliitika o Litsenseerimine o Informatsioon ja nõuanded o Haridus, koolitus o Tehnoloogia ja R & D 26 o Eksport o Tööhõive Sihtgrupid o Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted o Eksportöörid o Tööstusettevõtted o Innovaatilised ettevõtted o Ettevõtted maakondades
-tulude jaotuse protsess, sotsiaalse ebavõrdsuse leevendamine; -tootmis- ja ekspordisüsteemi muutuste mõjutamine; -majanduspoliitilise strateegia väljatöötamine ja kooskõlastamine; -keskkonnanõuete täitmise nõudmine; -inimeste kaitse ja turvalisuse sotsiaalsete normide väljatöötamine; -regionaalpoliitika ja selle teostamise vahendite väljatöötamine. Riigil on võimalik majanduse reguleerimiseks kasutada järgmisi vahendeid: riigieelarve, riiklikud sihtfondid, regionaalpoliitika vahendid (regioonide maakasutusplaanid, arenguplaanid, investeeringuplaanid), majandusregulatsiooni normatiivid ( hinnad ja maksud, kvoodid, krediidid, sotsiaalsed normid ja normatiivid). 4.1.Ettvõtted omandivormi järgi (õigusvormid) Tehakse vahet avaliku õiguse ja eraõiguse vahel. Avaliku õiguse poolt reguleeritakse riiklikke ja munitsipaalettevõtteid, asutusi ja fondisid. Eraõiguslikud õigusvormid ( ettevõtte tüübid)
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused...............................
Haritlaste palku tuleval aastal ei tõsteta 10.12.2008 Postimees Täna toimunud TALO ja vabariigi valitsuse vahelised tuleva aasta palga alammäära läbirääkimised lõppesid konstateeringuga, et kõrghariduse, teaduse ja kultuurivaldkonna töötajate palka tuleval aastal ei tõsteta. Erandina leidis valitsus võimaluse tõsta üldharidus ja kutsekoolide pedagoogide ametjärkude palga alammäära, teatas TALO. Hinnates pedagoogide suhtes üles näidatud head tahet positiivseks, avaldas delegatsiooni juht Ago Tuuling siiski arvamust, et sellise otsusega vastandati haritlaste õigustatud ootused ning toimiti läbirääkimiste üldise põhimõtte vastu, mille kohaselt hariduse ja kultuuri palgakasvikud on võrdsed. Delegatsiooni juht jätkas, et mõistab majandussurutisest tulenevaid raskusi, kuid ei saa kuidagi nõustuda, et valitsus ja tööandjad loodavad majanduse madalseisust välja tuua vaid massiliste koondamistega ning palga külmutamisega. «Ka kokkuh...
2. Suur varanduslik kihistumine, kuna erinevatel hinnangutel elab 25-40% elanikkonnast allpool vaesuse piiri. 3. Varem äärmiselt kõrge töötuse tase, ametlikult ca 10%, reaalselt üle 15%. Tagajärjeks on see, et Eesti on Euroopa üks kriminogeensemaid riike, lisaks lootusetus ja narkomaania levik. Kvalifitseeritud tööjõu väljavool EL. Kiire palgatõus. Nüüd on probleemiks tööjõupuudus. Kas hakata tööjõudu sisse vedama? 4. Kehvapoolne regionaalpoliitika, probleemid Kirde ja Lõuna - Eestis. 5. Riigivõimu võõrandumine. Vähene osavõtt valimistest, ükskõiksus. Lõimumisprobleemid 6. Kutseharidusprobleemid p jja tööjõu j kvalifikatsioon. 7. Vahe jõukamate EL maadega, eeskätt Soome ja Rootsiga kasvab. Viimase kümne aasta jooksul olnud Eesti kasv olnud ainult natuke suurem kui Soomel. Analüütikute arvutuste
Estonian Business School 20152016 õppeaasta kevadsemester AVALIK HALDUS Kordamisküsimused eksamiks ettevalmistumisel aineprogrammi teemade osas Teema 1. Riik ja ühiskond 1. Avaliku-, erasektori ning kodanikuühiskonna olemus, struktuur ja sektorite omavaheline koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses ( Loengu materjal) I Avalikusektori olemus (poliitika, riik)- osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar - ja fiskaalpoliitikaga. A/S tuumaks on riik. A/S tegeleb valitsemise ja haldamisega. A/S-i põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on A/S see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, - fondid ja ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonid: 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korr...
edasi arendada, et kiirendada kultuurilist, sotsiaalset ja majanduslikku edu. 3.1. NUTS (nomenclature of Territorial Statistical Units) I-III tasandid: regioon; IV-V tasandid: kohalikud üksused; NUTS I-II tasandid: Eesti tervikuna NUTS III: Põhja-Eesti (Harjumaa); Kesk-Eesti (Järva-, Lääne-, Viru- ja Raplamaa) Kirde-Eesti (Ida-Virumaa); Lääne-Eesti (Hiiu-, Lääne-, Pärnu- ja Saaremaa); Lõuna-Eesti (Jõgeva-, Põlva-, Tartu-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaa) 3.2. Regionaalpoliitika Avaliku võimu sihipärane tegevus riigi kõigi piirkondade arengueelduste loomiseks ning sotsiaalmajandusliku arengu tasakaalustamiseks, lähtudes piirkondade ja riigi kui terviku huvidest 3.3. EL struktuurifondid - Euroopa Sotsiaalfond - Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond - Euroopa Regionaalarengu Fond 1 - Ühtekuuluvusfond
Sotsiaalse probleemi defineerimine sotsiaalne - ühiskondlik Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamik vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks vaatleja – mõni organisatsioon; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sih...
kohaliku tasandi tegevusele & edukusele; MTV reaalne tähendus ÜKP kontekstis) 47. ÜKP vajadus algselt ja reaalsus täna (ÜKP "paradoks"). 48. Mitmetasandilise valitsemise kriitika. 49. Piattoni ÜKP käsitlus (X1X2, X2X3, X1X3, X1) 47 50. EL-i mõju AT-le: Kopenhaageni kriteeriumid ja haldussuutlikkuse nõue, mitte-formaalne acquis ja hea halduse temaatika, koordineerivad üksused, AT avatus. 51. Euroopastumine ja Eesti regionaalpoliitika (Raagmaa, Kalvet ja Kasesalu) 52. EL-i õigusprintsiibid ja põhiväärtused ('united in diversity') 53. Põhiväärtused (demokraatia & turumajandus, solidaarsus & lojaalsus, darvinism või kristlus, vaba turg või ümberjagamine, tolerantsus, läbipaistvus, rahvuslikkus & suveräänsus) Suveräänsus- täielik autoriteet ja seaduste ülimuslikkus oma territooriumil (Vestfaali rahuleping, 1648) 54. Õigusprintsiibid (ülimuslikkus & vahetu kohaldatavus, subsidiaarsus, proportsionaalsus,
4 tollimaksud ja muud maksud sisseveetavatele toodetele 5 0,5 % käibemaksust alates 2004. a 6 protsentuaalselt võrdne osa riigi SKT-st, 2004. a peaks u 2/3 EL-i eelarve tuludest laekuma liikmesriikide SKT-st. Tulude jagunemine: käibemaks 52%, riigi SKP-l põhinev osamaks 22%, tollimaks 18%, tulud põllumajanduse ekspordilt 3%, muud tulud 5%. Kulud 7 ühtne põllumajanduspoliitika 46 % (40, 9 miljardit eurot). 1960. aastail oli 80 %, 1980. a 72%. 8 Regionaalpoliitika e struktuurivahendid 35 % (32, 0 miljardit eurot). Toetatakse vähemarenenud piirkondi ning Soome ja Rootsi hõredalt asustatud alasid (sihtala 1), majanduslikku ja sotsiaalset ümberstruktureerimist vajavaid piirkondi (sihtala 2) ning hariduse, koolituse ja inimeste töölerakendamisega seotud ettevõtmisi (sihtala 3). Mahajäänuks loetakse piirkondi, kus SKT ühe elaniku kohta on alla 75% EL-i keskmisest. 9 EL-i poliitikad 6 % (5, 9 miljardit eurot).
arengukavasid nende lahendamiseks; Säästva arengu seadus võeti vastu 1995. a. tollase peaministri Andres Tarandi initsiatiivil. Eesti on Costa Rica järel teine riik maailmas, kus säästva arengu seadus kehtestati. Eestis on valitsuse korraldusel moodustatud komisjon säästva arengu programmi üksikküsimuste läbitöötamiseks. Eestis Brundtlandi komisjoni tegevus Komisjoni tööd juhib peaminister. Koosolekud toimuvad üks kord kvartalis, arutusel on olnud regionaalpoliitika probleemid, Kyoto konverentsist osavõtt jt. küllalt olulised küsimused. 1997. - Säästva arengu seaduse täienduse ja muutmise seadus, mis nõuab arengukavade koostamist õige mitmes sektoris ja elualal. Säästva arengu põhiprobleemiks jääb, kuidas kõikide ressursside (loodus-, inim-, aja-, inforessursside) kasutamisel säilitada tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel.
õigustmõistev tegevus peavad olema jagatud eri institutsioonide vahel. Võimude lahusus e riigivõimu kolmikjaotus: · seadusandlik võim parlament · täidesaatev võim valitsus · kohtuvõim kohus o Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid Õiguskantsler Indrek Teder Riigikontroll Mihkel Oviir o Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Regionaalne identiteet tugevdab riiki. · regionaalpoliitika abil saab tasakaalustada majandusarengut · kuna tänapäeval on oluliseks riigi funktsiooniks saanud haldamine, siis inimeste sotsiaalset heaolu saab paremini korraldades kohapealseid vajadusi teades Võimutasandid: · keskvõim · regionaalvõim ehk maakonnatasand · kommunaalvõim ehk kohalik tasand (linn, vald) Kaks võimalust riigi administratiivseks ülesehituseks 1) Tsentraliseeritud mudel (ka Eestis) - kõik otsused lähtuvad ülalt, keskvõimust.
3) 0,5 % käibemaksust alates 2004. a 4) protsentuaalselt võrdne osa riigi SKT-st, 2004. a peaks u 2/3 EL-i eelarve tuludest laekuma liikmesriikide SKT-st. Tulude jagunemine: käibemaks 52%, riigi SKP-l põhinev osamaks 22%, tollimaks 18%, tulud põllumajanduse ekspordilt 3%, muud tulud 5%. Kulud 1) ühtne põllumajanduspoliitika 46 % (40, 9 miljardit eurot). 1960. aastail oli 80 %, 1980. a 72%. 20 2) Regionaalpoliitika e struktuurivahendid 35 % (32, 0 miljardit eurot). Toetatakse vähemarenenud piirkondi ning Soome ja Rootsi hõredalt asustatud alasid (sihtala 1), majanduslikku ja sotsiaalset ümberstruktureerimist vajavaid piirkondi (sihtala 2) ning hariduse, koolituse ja inimeste töölerakendamisega seotud ettevõtmisi (sihtala 3). Mahajäänuks loetakse piirkondi, kus SKT ühe elaniku kohta on alla 75% EL-i keskmisest. 3) EL-i poliitikad 6 % (5, 9 miljardit eurot)
. Tulud 1) põllumajanduslõivud kolmandatest riikidest sisseveetavatele põllumajandustoodetele (kuni 25%) 2) tollimaksud ja muud maksud sisseveetavatele toodetele 3) 0,5 % käibemaksust alates 2004. a 4) protsentuaalselt võrdne osa riigi SKT-st, 2004. a peaks u 2/3 EL-i eelarve tuludest laekuma liikmesriikide SKT-st Kulud 1) ühtne põllumajanduspoliitika 45 % (40, 9 miljardit eurot). 1960. aastail oli 80 %, 1980. a 72%. 2) Regionaalpoliitika e struktuurivahendid 35 % (32, 0 miljardit eurot). Toetatakse vähemarenenud piirkondi ning Soome ja Rootsi hõredalt asustatud alasid (sihtala 1), majanduslikku ja sotsiaalset ümberstruktureerimist vajavaid piirkondi (sihtala 2) ning hariduse, koolituse ja inimeste töölerakendamisega seotud ettevõtmisi (sihtala 3). Mahajäänuks loetakse piirkondi, kus SKT ühe elaniku kohta on alla 75% EL-i keskmisest. 3) EL poliitikad 6 % (5, 9 miljardit eurot).
Riigikohus on asunud seisukohale, et pärandvara jagamise asjades abikaasade ühisvara PkS-i sätete tegemist on hoonetega, mis asuvad nagunii mingi kohaliku omavalitsuse territooriumil. Ja kui me järgi ei jagata ning abielu kestel soetatud vara, mille kohta ei ole sõlmitud abieluvaralepingut või mis paneme juurde selle ühe suuna, mida me oleme prioriteetseks tunnustanud, et regionaalpoliitika ei ole saadud kinke või pärimise teel, tuleb lugeda abikaasade ühisvaraks, eeldades selle vara osas üheks põhimõtteks on ikkagi kohaliku omavalitsusüksuse tugevdamine, siis mina olen igatahes selle abikaasade osade võrdsust. Pärandvara jagatakse PärS-i sätete alusel. poolt, et jääks nii, nagu praegu on: kohalik omavalitsusüksus. Kuid möönan, see võib olla
hoole all. Põhiseaduse § 37 sätestab - hariduse kättesaadavaks tegemiseks peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi. Riigi ja kohalike omavalitsuste eelarvetest finantseeritakse lasteaedu, haiglaid, õppeasutusi, turva- ja hooldekodusid jne.; 3) kogu sotsiaalse-, majandusliku ning kultuurilise valdkonna arengu soodustamine ja juhtimine (suunav haldus). Selle ülesande sisuks on vastavate abinõude rakendamine 8 mahajäänud majandusharude toetamiseks, regionaalpoliitika väljatöötamine ning elluviimine, kultuuri edendamine. Näiteks teatrite, muuseumide finantseerimine jne.; Suunava ja soodustava halduse vahetegemine on mõnikord komplitseeritud. 4) riigile vajalike rahaliste vahendite kindlustamine (maksuhaldus). Seda tagatakse põhiliselt maksude, lõivude, trahvide ja sundkindlustuse maksete kehtestamise teel. Sõltuvalt riigi majanduslikust arengust ja rahalistest vahenditest on võimalik ka juba eespool nimetatud ülesannete efektiivne täitmine;
hoole all. Põhiseaduse § 37 sätestab - hariduse kättesaadavaks tegemiseks peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi. Riigi ja kohalike omavalitsuste eelarvetest finantseeritakse lasteaedu, haiglaid, õppeasutusi, turva- ja hooldekodusid jne.; 3) kogu sotsiaalse-, majandusliku ning kultuurilise valdkonna arengu soodustamine ja juhtimine (suunav haldus). Selle ülesande sisuks on vastavate abinõude rakendamine 8 mahajäänud majandusharude toetamiseks, regionaalpoliitika väljatöötamine ning elluviimine, kultuuri edendamine. Näiteks teatrite, muuseumide finantseerimine jne.; Suunava ja soodustava halduse vahetegemine on mõnikord komplitseeritud. 4) riigile vajalike rahaliste vahendite kindlustamine (maksuhaldus). Seda tagatakse põhiliselt maksude, lõivude, trahvide ja sundkindlustuse maksete kehtestamise teel. Sõltuvalt riigi majanduslikust arengust ja rahalistest vahenditest on võimalik ka juba eespool nimetatud ülesannete efektiivne täitmine;
lel on tugevdatud kohad raamis tõsteseadmete tarvis. Kui nädalavahetustel kehtib paljudes riikides raskeveokitele liikluskeeld, siis raudteeveod toimuvad pidevalt. Samuti välditakse raudteed kasu- tades teemakse. Eriti populaarsed on kombineeritud veod Kesk- ja Loode-Euroopas. Euroopa Liidu regionaalpoliitika näeb transpordile ette järgmised arengud: • Tõhusad ja keskkonda säästvad transpordivõrgud (Trans-European Networks, TEN) peavad kindlustama korraliku ühenduse Euroopa linnade vahel. Kohalike transpordivõrkude ehitamine peab tugevdama hajaasustust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
