Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"regilaul" - 157 õppematerjali

regilaul on põlluharijate ja karjakasvatajate traditsioon: -paiksus(põlvest põlve on samal maa-alal elatud ja põlde haritud -viljakusvajadus *daatumeid: põlluharijate ja viljakasvatajate põhitegevusalaks 600 eKr soomaagi e raua tähtsuse kasv 10-13 sajn talirukki kasvatamine(sellest ajast pärinevad õlgkatused)
regilaul

Kasutaja: regilaul

Faile: 0
thumbnail
4
doc

Kirjanduse Kontrolltöö

Mõistatused Salmikuluule Hirmujutud Vanasõnad Pajatused Aforismid Ufojutud Naljandid anekdoodid Rahvalaul - koosneb kolmest osast: tekstist, viisist ja esitusest. Lõppriimiline on uuem, värsirea lõpud riimuvad. Regilaul on vanem. ( peab olema 8 silpi, parallelism, mõttetera). Muinasjutt- Väljamõeldud jutt. Looma muinasjutud (nt Hunt ja 3 põrsakest), imemuinasjutud, tõsielulised muinasjutud(nt. Punamütsike, Tuhkatriinu). Mõistatus - koosneb kahest osast - ülesandest ja vastusest. Vanasti algas: "Mõista-mõista..." ja vastus oli ühesõnaline. Mõistatused on taibukuse proov. On ka piltmõistatusi. Muistend - tõsieluline. Ta on seotud kindla aja, koha või inimestega või sündmustega....

Kirjandus
152 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti muusika

mus: vanem rahvalaul-regilaul(7,8 saj)Esitati naiste poolt,mehed samalajal tool,ühehäälne. Uuem rahvalaul 18.saj-puudus refrain.Fonograaf-helisalvestusseade. I laulupidu-1869,tähistati orjuse kaotamise 50ndat aastat, esinesid mehed. Tartus,18-19 juuni. esitati 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu. Ilmalikud :Aleksander Kunilaid Sind surmani," "mu isamaa on minu arm". lauljaid üle 800. Hakati looma eestimaiseid laule. Jakobson-Vanemuise kandle hääled. Võtsid osa esimesed puhkpilliorkestrid (väägvere, torma) Puudusid eestl. heliloojad. Oli Cimze seminar, koolitati õpetajaid. 19. saj. lõpul tekkisid esimesed heliloojad,. Aleksander Kunileid 1845-1875. Kooliõpetaja, helilooja, organist. Heliloojana kirj. koorilaule "sind surmani", "Mu isamaa nad olid matnud"; "Mu isamaa on minu arm.", "Arg kosilane", "süda tuksub". Kaks laulupeo laulu tegi soome rahvaviisidele. Miina Härma: 1862-1941. Viisistas A. Haava tekste, pärit Kõrvekülast, kirjutas...

Muusikaajalugu
96 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Eesti rahva pulmakombed

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö- ja täiendõppe osakond Eesti rahva pulmakombed Referaat Anna-Christi-Karita Aruksaar NT-1 Tallinn 2008 Sissejuhatus Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Nende suurejoonelise korralduse ja kestuse järgi võib isegi väita, et tänapäeval pole pulmapeod samavõrd lõbusad kui vanasti. Arvukad õnne- ja viljakusrituaalid pidid sisendama abiellujatele usku, et neil on tulevikus nii majandusliku jõukust kui ka tugevad ja terved järglased. Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne: meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis. Tuntakse ka röövimist tema nõusolekul. Tavaõiguse järgi tuli vanematel abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid järjest suuremat kaalu omandama noorte endi soovid...

Arenguõpetus
113 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Eesti rahvamuusika

1. Varane vokaalmuusika kujutab endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (hüpitused, arstimissõnad vms lihtsad vormid). 2. Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänemeresoome rahvastele ning tekkis arvatavasti u 2000 aastat tagasi Soome lahte ümbritsenud hõimudel. Seetõttu esineb regilauludes arhailist mõtteviisi, vanaaegseid pikki sõnavorme ja omapärast helikeelt. Regilaul taandus Eestis üldiselt 19. sajandi jooksul...

Muusika
115 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Folkloristika materjal

sajandil). aruannetes kirjeldusi usundite ja kommete kohta * rahvaluule on suuline kirjandus. 19. saj põhiprobleem: milline võiks olla eestikeelne kirjandus. tajuti keelelist saamatust luules - sõnavara tundus väike olevat jne vaieldi regilaulu üle. sajandi II pool paneb regilaulu vormi paika. 20.saj alguses alles luule, olles regilaulust lahus, tekib Eesti väärtuslik luule. *1899 Tõnu Sander - õpik "Kirjandusajalugu" I osa sellest rahvaluule e regilaul *20.sajandil 2 suunda: 1)folkloristika(regilaul) 2)kirjanduslik paradigma. *tuglas kirjeldab rahvaluulet kirjanduse kaudu.regilaulus avastab vormelikeele kasutamise-tuglas avastab vormeliluule. tuglase hoiakuks oli see, et regilaul ei paku võimalusi autoriluuleks. *1930. a saab kirjandusteadus ja folkloor uuesti kokku, sest toimub põlvkonna vahetus (soome koolkonna ajastu ja see ei tegele kirjandusteadusega. Nn Avar periood: läbi teaduste toimub materjali jagamine...

Folkloori ?anrisüsteem
86 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Kokkuvõte põhikoolis õpitust

Naljandid POPLOOR LÜHIVORMID RAHVALAULUD RAHVAJUTUD Killud Lauluparoodiad Kunstmuinasjutud Mõistatused Salmikuluule Hirmujutud Aforismid Ufojutud anekdoodid Rahvalaul Rahvalaul koosneb kolmest osast: tekstist, viisist ja esitusest. Lõppriimiline on uuem, värsirea lõpud riimuvad. Regilaul on vanem. ( peab olema 8 silpi, parallelism, mõttetera). 10 Ajalugu Eesti areng 19. sajandil · üldine moderniseerimine · staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas · industrialiseerimine · linnastumine, · vasttärganud rahvusluse võidukäik. · Keiser Aleksander teise vabameelne sisepoliitika · vene talurahva vabastamine pärisorjusest...

Kirjandus
140 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti pulmatraditsioonid

Ka olid talud talvel kõige jõukamal järjel, siis jätkus vara pulmi pidada. Pulmad peeti noorel kuul ja kestsid tavakohaselt 3 - 4 päeva. Pulmade alguspäev on olnud väga erinev. Varasemad teated märgivad pulmade alguspäevaks neljapäeva ja pulmad lõppesid tavaliselt pühapäeval. Uuemad pulmapeod algasid esmaspäeval ja lõpp oli neljapäeval. Eesti pärimuslike pulmade oluline tunnusjoon on laulurohkus. Vana regilaul on säilinud elavana kõige kauem pulmades. Pulmaliste mõlemat poolt, mõrsja poolset vakarahvast ja peiupoolset saajarahvast, esindas oma laulik ehk kaasik. Pulmalaulikud olid eeslauljatena ühtlasi head kombestiku tundjad ja tegelikult juhtisid pulmarituaali, ehkki vormiliselt olid juhid saajarahva poolt isamees ja vakarahva poolt kaasanaine. Peale kommete tundmise ja laulude teadmise pidi pulmalaulik olema ka sõnaosav improviseerija: tuli reageerida...

Inimese õpetus
58 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Eesti laulupidu 2009

Moskvast naasnuna töötas Tormis aastatel 1956-1960 Tallinna Muusikakoolis. Aktiivse noore õpetajana käivitas ta Loominguringi, kus püüti jõudumööda tutvuda uuema muusikaga, mis nii kontserdisaalidest kui ka õppekavadest puudus. Jätkus ka Tormise folkloorihuvi. Murranguliseks sai Tormise jaoks 1958. aasta suvi, mil ta sattus Kihnu saarele ja nägi muistse kombe järgi peetud pulma. Ürgne regilaul oma tõelises keskkonnas ette kantuna olevat teda tõeliselt rabanud. Seepeale asus ta folkloorialast materjali süstemaatiliselt läbi töötama ning leidis ka heliloomingus oma eripärased vahendid rahvaviisi käsitlemiseks. Alates 1972. aastast, mil ilmus Tormise artikkel "Rahvalaul ja meie" - väga põhjalik ja kirglik manifest -, on Tormis aastakümneid regivärsilist rahvalaulu propageerinud. Ta on olnud paljudel üritustel eeslaulja ning kõnelnud rahvaviisist...

Muusika
47 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti rahvalaul

Eesti rahvalaul Eesti rahvalaul jaguneb kaheks: 1) vanem ehk regilaul 2) uuem, vaimulik rahvalaul Olemas juba esimestest sajanditest. Vanem rahvalaul e Regilaulu põhiosa on sõnadel, viisil on ainult illustreeriv osa. Rahvalaulu ehituse aluseks on värss. Enamasti 8-silbiline. Seda iseloomustab eesriim. Rütm on vähevahelduv. Mõnevõrra rikastavad rahvalaulu refrään ja pikendatud lõppheli. Refrään koosneb enamasti ühest sõnast (kas' ke-pulmalaulu refrään, leelo) Ette kantakse vanemat rahvalaulu eeslaulja ja koori vaheldusena ehk ANTIFOONINA...

Muusikaajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Veljo Tormis

Moskvast naasnuna töötas Tormis aastatel 1956- 1960 Tallinna Muusikakoolis. Aktiivse noore õpetajana käivitas ta Loominguringi, kus püüti jõudumööda tutvuda uuema muusikaga, mis nii kontserdisaalidest kui ka õppekavadest puudus. Jätkus ka Tormise folkloorihuvi. Murranguliseks sai Tormise jaoks 1958. aasta suvi, mil ta sattus Kihnu saarele ja nägi muistse kombe järgi peetud pulma. Ürgne regilaul oma tõelises keskkonnas ette kantuna olevat teda tõeliselt rabanud. Seepeale asus ta folkloorialast materjali süstemaatiliselt läbi töötama ning leidis ka heliloomingus oma eripärased vahendid rahvaviisi käsitlemiseks. Alates 1972. aastast, mil ilmus Tormise artikkel "Rahvalaul ja meie" - väga põhjalik ja kirglik manifest -, on Tormis aastakümneid regivärsilist rahvalaulu propageerinud. Ta on olnud paljudel üritustel eeslaulja ning kõnelnud rahvaviisist. Tormis...

Muusika
78 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Pulmad vanasti ja nüüdsel ajal

Ka olid talud talvel kõige jõukamal järjel, siis jätkus vara pulmi pidada. Pulmad peeti noorel kuul ja kestsid tavakohaselt 3 - 4 päeva. Pulmade alguspäev on olnud väga erinev. Varasemad teated märgivad pulmade alguspäevaks neljapäeva ja pulmad lõppesid tavaliselt pühapäeval. Uuemad pulmapeod algasid esmaspäeval ja lõpp oli neljapäeval. Eesti pärimuslike pulmade oluline tunnusjoon on laulurohkus. Vana regilaul on säilinud elavana kõige kauem pulmades. Pulmaliste mõlemat poolt, mõrsja poolset vakarahvast ja peiupoolset saajarahvast, esindas oma laulik ehk kaasik. Pulmalaulikud olid eeslauljatena ühtlasi head kombestiku tundjad ja tegelikult juhtisid pulmarituaali, ehkki vormiliselt olid juhid saajarahva poolt isamees ja vakarahva poolt kaasanaine. Peale kommete tundmise ja laulude teadmise pidi pulmalaulik olema ka sõnaosav improviseerija: tuli reageerida vastaspoole igale...

Toitumisõpetus
64 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Retsensioon- "Jagamisrõõm"

Kontserdi eesmärgiks oli jutustada eluringist, nagu noor pianist ise ütles ning sellest tuleneb ka kontserdi pealkiri ,,Jagamisrõõm"- esitaja tahab jagada oma tundeid ja kõike õpitut kuulajatega. Esitusele tulid Edward Griegi klaveritükid kogumikust ,,Lüürilised palad", Olav Ehala ,,Ma tahan olla öö ...", Lembit Veevo ,,Variatsioonid", Ester Mäe ,,Kassari kadakad", Lepo Sumera ,,Pala aastast 1981" ning regilaul ,,Oh, minu kulla kiigutajad". Kontserdi tegi eriliseks see, et pianist mitte ainult ei mänginud eelpool nimetatud lugusid, vaid nende ühendamiseks tegi improvisatsioonilisi vahepalu, mis mõjusid väga värskendavalt. Muidugi oli kontsert meeldejääv ka selle poolest, et esineja oli paljajalu, kuna tema sõnul on paljajalu mängimine kõige loomulikum viis, siis on ta nii ülemiste kui alumiste kehasildadega otse klaveriga kontaktis ning suhtlemine nende vahel toimub tõrgeteta....

Muusika
8 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Eesti pulma traditsioonid

6 PULMATRADITSIOONID Vanasti peeti pulmi tavaliselt talvisel perioodil, viimaseks perioodiks peeti veebruari kuud, seda sellepärast, et talviti olid talud kõige jõukamad ja siis jätkus vara pulmade pidamiseks. Pulmade pikkus oli eri kohtades erineva pikkusega 3-7 päeva. Eesti pulmi nimetati ka laulupulmadeks, sest laul saatis kombetalituse kõiki lõike neid seletades või kommenteerides. Vana regilaul on säilinud elavana kõige kauem pulmades. ( Heinsaar 2004: 27) Kõige esimene asi, mis pulmade eel tehti olid kosjad. Kosja mindi ainult kindla peale, sest kardeti külarahva pilkeid, naeru ja pahatahtlikku juttu. Kosjad on vormilise abielunõusoleku hankimine mõrsja vanematelt ja mõrsjalt endilt, laialdaselt tuntud komme. Eesti pärimuslikele kosjadele eelnes tavaliselt kuulamine, kuulamas käis vanem naine ­ sobitaja, kohati peiu ema, viies kaasa pudel viina...

Turismi -ja hotelli...
159 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Rahvaluule

Pajatused 2) riimiline rahvalaul Vanasõnad Naljandid Rahvalaulud Eesti rahvalaulu areng jaguneb 2 järku: a) a) vanem ehk regivärsiline rahvalaul, kujunes välja ürgkogukondliku korra ajal ja püsis muutusteta 18 sajandi lõpuni. b) b) uuem rahvalaul, mis sai domineerivaks 19 sajandi keskel. Regilaul Regilaulu ettekandjaks olid naised, seetõttu domineerib tundelist külge rõhutav element. Laulus on esikohal sõnad, regilaulu ehituse aluseks on värss. Selle põhivorm on 8 silbiline. Enamasti lauldi eeslaulja koori vaheldumisel. Viisid on väikese ulatusega, tavaliselt 3-4 helil. Mõnikord lisandub värsile refrään või pikendatud lõppheli. Liigid üheks vanemaks liigiks on töölaulud- seotud töödega mida tehti koos. Karjaselaulud on ühed meloodilisemad eesti rahvalaulud...

Kirjandus
34 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti rahvamuusika

Tunnused: vähese tekstiga, kõne lähedane (retsitatiivne), hellitused, loitsud, äiutused, itkud. Regivärsiline laul: Liigid: * töö-ja tavandilaulud * jutustavad ehk lüroeepilised * lüürilised laulud * laste- ja hällilaulud Tekst: jaguneb värssideks, moodustab mõttelise terviku, igale silbile üks noot, algriim, parallelism-mõttekordus, vanema murdekeele kasutamine, pikad tekstid, südmuste aeglane kulg. Viis: toon, hääl, meloodia. Väikeste ulatustega, 3-5 astet, viis lähtub tekstist, enamasti kas ühe-või kaherealised (refrään), enamasti ühehäälne, Lõuna-eestis mitmehäälsus (Setomaal) ehk heterofoonia. 1) Esitusviis ­ lauldakse ilma saateta 2) Sageli improviseeritakse teksti esitlus käigus. 3) Lauldakse kas üksi või kooriga koos (eeslaulja), ko...

Muusika
30 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mõisted

Rahvalaul : vana e. Regivärsiline rahvalaul- Kõige vanem on regivärsiline rahvalaul, mis ühendab endas teksti, meloodia ja esituse. Tähtsaim, kuid samas kõige muutlikum osa on tekst. Meloodia on traditsioonilisem, ühe viisiga lauldi palju laule.Regilaul ei jagune stroofideks, tema värsiridu seob mõtteriim ehk parallelism - ühes värsis väljendatud mõtte kordamine teiste sõnadega. Regilaul koosneb 8-silbilistest värsiridadest, milles vaheldub 4 rõhulist ja 4 rõhuta silpi.Esitus on regilaulu kõige püsivam osa: eeslaulja poolt esitatud värssi kordas koor, nii said laulda ka need, kes sõnu ei teadnud . (UNl METSA!Uni pääle mul tulessa,laiskus pääle mul lamessa! Kus ma pea uni panerna või ma pea laiskus ajama? Uni mõtsa hundi selga,laiskuskarjalaste pääle! ), uus e. Riimiline rahvalaul-Riimiline rahvalaul hakkab kujunema 18. sajandil...

Eesti keel
30 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Rahvaluule

1. Rahvaluule liigid, alaliigid : Rahvajutud: Muinasjutt, muistend, naljand, pajatus. Rahvalaulud: Regilaul , riimiline rahvalaul. Rahvaluule väikevormid: Vanasõnad, konekäänud, mõistatused. 2. Muinasjutt - tunnused, liigid, 6 näidet : Muinasjutt on rahva väljamõeldud jutustust (hea ja halva vahel) millel on traditsiooniline algus ja lõpp (elas kord, kuni nad veel õnnelikult elavad). 7 pöialpoissi, 3 põrsakest, 12kuud, 7õde, punamütsike, tuhkatriinu. 3. Muistend - tunnused, liigid, 4 näidet : Muistend on mingi asja või eseme ajalooline rahvausunduline tekke-seletus....

Kirjandus
33 allalaadimist
thumbnail
21
doc

20. sajandi heliloojad

Eeskujuks oli ka samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi. Moskvast naasnuna töötas Tormis aastatel 1956-1960 Tallinna Muusikakoolis. Aktiivse noore õpetajana käivitas ta Loominguringi, kus püüti jõudumööda tutvuda uuema muusikaga, mis nii kontserdisaalidest kui ka õppekavadest puudus. Jätkus ka Tormise folkloorihuvi. Murranguliseks sai Tormise jaoks 1958. aasta suvi, mil ta sattus Kihnu saarele ja nägi muistse kombe järgi peetud pulma. Ürgne regilaul oma tõelises keskkonnas ette kantuna olevat teda tõeliselt rabanud. Seepeale asus ta 4 folkloorialast materjali süstemaatiliselt läbi töötama ning leidis ka heliloomingus oma eripärased vahendid rahvaviisi käsitlemiseks. Alates 1972. aastast, mil ilmus Tormise artikkel "Rahvalaul ja meie" - väga põhjalik ja kirglik manifest -, on Tormis aastakümneid regivärsilist rahvalaulu propageerinud....

Muusika
87 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kokkuvõte 9. klassi kirjandusest

klassi kirjanduskursusest 9.klass Eestlane laulab ja pajatab 19. sajandi alguses kaotati Eestis pärisorjus ning eestlased said endale perekonna nimed. Paarkümmend aastat hiljem asutati Friedrich Robert Faehlmanni initsiatiivil Õpetatud Eesti Selts. Aastal 1888 ilmus Jakob Hurda ,,Paar palvid Eesti ärksamatele poegadele ja tütardele``. 20. sajandi alguseks oli Hurda kogudes üle 122 000 lehekülje rahvaluulet. Perioodi tähtsaim esindaja oli Jakob Hurt (1839-1907). Tema sõnastas rahvusliku liikumise põhiülesanded. Lisaks avaldas ta aastail 1875-1886 rahvalaulukogumikud ,,Vana Kannel´´ 1-3. Rahvaluule ­ ehk folkloor. Selles kajastub kõige ilmekamalt esivanemate ajalugu. Rahvalaul ­ Eesti rahvaluule vanim kihistus, kus väljendusid eestlase teadmised maailmast, tema usk, elukogemus ja kunstimeel. Regilaul ­ lühike, anonüümse autoriga. Muistend ­ jaguneb tekke- ja seletus-, vägi...

Kirjandus
33 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Eesti kultuuri ajalugu

· Mõjusid positiivselt ka lugemisoskusele ­ õpetasid ka kirjutama. Hakati pidama vaimulikke päevikuid, vaimulikud luuletused. · Valmistasid kaudselt ette järgmise sajandi rahvuslikku ärkamist. Torupill sattus hernhuutlaste põlu alla, kuna seda peeti liiga vallatuks ja lõbusaks. Vana eesti regilaul hakkas vaikselt taanduma uuema mitmehäälse lõppriimilise laulu vastu, mida hernhuutlased levitasid. Vennaste koguduse liikumise kõrgaeg oli Põhja-Eesti keel muutus levinumaks ja sealt levis pikapeale välja tänapäeva eesti keel. 1734. piibli tõlge. 18. saj hakkasid ilmuma talurahva kalendrid ­ oligi kalender, kuid olulisem oli selle juurde käiv lisa: vaimuliku sisuga jutud, praktilise ja õpetusliku sisuga nõuandeid. Bietism ­ tihedalt seotud valgustusega....

Ajalugu
274 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun