1. Mitteresidentiks võib olla nii juriidilene kui ka füüsiline isik- jah 2. Kas füüsilisel isikul on kohustus deklareerida erisoodustusi- ei- lk9 3. Kas füüsiline isik peab Eesti äriuhingult saadud dividendid tuludeklaratsioonis kajastama-jah 4. Kas füüsilise isku väärtpaberite investeeringutest tekkiva kasu ja kahju arvestus eraldatud muudest tuludest- jah 5. Füüsilise isiku maksustava tulu hulka kuuluvad Vatuvõetud pärandvara-ei maksusta, lk2 Palk Tulu reformi käigus tagastatud maa võõrandamisest-ei maksusta,lk 2 Puhkusetasu Väärtpaberitelt saadud intresse 6. Residentist füüsilisel isikul on õigus maksustamis perioodi tulust maha arvata maksustamisperioodi tasutud enda, oma lapse, lapselapse, õe ja venna koolituskulud või isikute koolituskulude puudumisel ühe alla ...........aasta vanuse Eesti alalise elaniku koolituskulud- 7. Kui füüsilisest isikust ettevõtjale kulutatakse välja pankrot, peab ta esitama
Zeus on Vana- Kreeka peajumal Europe on printsess Siionist, kelle Zeus endale tahtis ja ka kelle järgi Euroopa nimetati. 1-eurose mündi tagaküljel on öökull, mis on kujutatud maailma vanimal rahaühikul, Vana-Kreeka nelja drahmisel. Drahmide ajalugu ulatub 7 saj. eKr, kui hakati tegema maailma esimesi münte- drahme. Hispaania Hispaania kahesel ja ühesel euromündil on kujutatud kuningas Juan Carlos I de Borbón y Borbón. Hispaania kuningas Algatas reformi, mis aitas diktaatorlikult valitsemisvormilt demokraatlikule valitsemisvormile. Prantsusmaa 1-ja 2-eurosel prantsusmaa euromündil on identsed sümbolid. Kujutatud Joaquim Jiminez'i puud, mis sümboliseerib elu, järjepidevust ja kasvu. Puud ümbritseb kuusnurk ning riigi moto "Liberté, Egalité, Fraternité" (vabadus, võrdsus, vendlus). Itaalia 2-eurosel mündil on kujutatud Raffaeli joonistatud portreed Dante Alighierist.
Läänes usuti, et Isast ja Pojast. 1054 saatis paavst oma saadiku Konstantinoopolisse vaidlust lahendama. Tulemuseks panid paavst ja patriarh üksteist kirikuvande alla ehk nn suur kirikulõhe. Läänes on katoliku e roomakatoliku kirik ja idas õigeusu e kreekakatoliku kirik. Paavstivõimu tõus kõrgkeskajal. Algselt valisid paavsti rahvas ja vaimulikud, seejärel aadlisuguvõsad. Otto I pani aluse 962a Püha Rooma keisririigile, keiser valis paavsti. 1059a reformi järgi valisid piiskopkonna tähtsamad vaimulikud e kardinalid paavsti. Paavstid taotlesid kiriku sõltumatust ilmalikust võimust. Gregorius VII sõnastas need nõuded. Kuna Püha Rooma keiser Heinrich IV tahtis ise oma alal piiskoppe määrata, siis puhkes nende vahel tüli. 1077 tunnistas keiser siiski paavsti ülimuslikkust ja palus vabandust ning andestust. Paavst Innocentius III oli keisri eestkostja ning viis Gregoriuse põhimõtted ellu
Asutavas Kogus põrkus mitmetele suurmaapidamine väikemaa- raskustele. Ehkki kõik erakonnad olid pidamisega (taludega), kadusid teravad veendunud maareformi vajalikkuses, sotsiaalsed ja rahvuslikud vastuolud, vallandusid teravad vaidlused selle vähenes maata palgatööliste osakaal teostamisviiside üle. Vasakpoolsed rahvastikus ning tekkis ulatuslik Eesti pooldasid kiiret ja radikaalset reformi, Vabariigile lojaalne väi- keomanike kiht. nõudes, et riik võtaks enda kätte nii mõisa- kui talumaad, seejuures Territoorium ja rahvastik endistele omanikele tasu maksmata, Eesti Vabariigi territooriumi kujunemisel ning et riiklikust maafondist jagataks etendasid otsustavat rolli kõigepealt maad kõigile soovijatele, kuid mitte
(järjekorranumbrita) käskkirja "Kinnipeetute suhtes sunni- ja füüsiliste mõjutustemeetmete keelamisest". 9. Hrustsovi suurimateks teeneteks loetakse Stalini kuritegude paljastamist ja ühiskonna destaliniseerimise algatamist. Mille põhjal võib väita, et Hrustsov ehtis ennast võõraste sulgedega? Põhjenda erinevate argumentidega. 9. Põllumajandusreform-tegelikkuses alustas seda Mlanekov ja, kui ta ei oleks olnud sama meelt, ei oleks reformi toimunud Hrustsov arvas, et tema otsusekindlus viis Stalini isikukultuse kukutamiseni, kuid tegelikkuses tahtis Malenkov juba 1953 aastal kokku kutsuda Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee pleenumi Stalini isikukultuse hukkamõistmise osas. 10. Miks on hakatud Hrustsovi võimuperioodi Nõukogude Liidus nimetama sulaks? Esita näiteid ja selgita. 10.Paranesid suhted välisriikidega. Nt 1955 aastal normaliseeriti suhteid Jugoslaaviaga; Hrustsovi visiit USA'sse
Ühiskonnaõpetuse teemad ja nende vastused. Ecce Erkmann, 12.klass 1.Kas eesti on heaoluriik? Eesti püüdleb iga hinnaga heaoluriigi staatuse poole. Kas see siis tähendab, et me ei või seda juba praegu olla? Kui välja mõeldi auto ei jäädud lihtsalt sõiduki juurde, mis kulgeb edasi aeglasemalt kui hobune vaid leiutist hakati täiendama. Samuti täiendatakse ka riiki, seaduseid, arengut erinevatel aladel. See on progress. Oleks vale öelda, et inimeste heaolusse investeerimine ongi heaoluriik. Muidugi see piir on peenike ja ehk ähmanegi. Tegelikkuses on Eesti näinud ja näeb ka edaspidi vaeva, et selle kodanikel oleks heaolu. Asjatundjad leiavad, et Eesti areneb väga kiiresti. Meie oma spetsialistid käivad mööda ilma näpunäiteid jagamas. Mis on meil viga kiiresti areneda? Meil on lähedal head ja abivalmid näidismaad nagu Soome, Taani ja Saksamaa, kes on tänasele Eestile oma arenguga eeskuju andnud. Kokkuvõtteks võib öelda, et heaoluriik on pid...
1901. aastal osales ta Jalgrattasõitjate Seltsi Kalev asutamises ning temast sai spordiseltsi aseesimees. 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valimisteks organiseeris ta eesti-vene valimisliidu. Päts valiti 8. veebruaril 1905 Tallinnalinnanõunikuks ja 19. aprillil sai Pätsist Tallinna linnapea abi, sama aasta 2. detsembrist ka linnapea kohusetäitja. Päts ei väljendanud revolutsioonisündmuste ajal radikaalseid vaateid, piirdudes peamiselt omavalitsuste reformi nõudmisega. Tallinna töölistele avaldatud sotsiaaldemokraatlikus vaimus üleskutse "Teatajas" äratrükkimise pärast otsustati Päts võimude poolt lehe vastutava toimetajana vangistada ning pidi Eestist põgenema (karistussalga ülema kindral Bezobrazovi poolt korraldatav Rapla sõjakohus mõistis ta mässulise tegevuse eest surma). Mõnda aega peatus Päts Sveitsis, kust 1907. aastal siirdus Soome, kus elas varjunime all ning tegi kaastööd ajalehtedele. Pätsi õhutusel
Orjanduse aeg. Vendade Gracchuste reformikatsed: Eesmärk oli kehtestada maavalduste suuruse ülempiir ja sellest ülejääva osa anda maata kodanikele. Lootsid taastada elujõulise talupoegkonna. See kava aga põhjustas senaatorite vastuseisu..Edust rahvatribuunina hoolimata, ei suutnud nad senati vastuseisu murda. Vabariigi langus ja varane keisririik-vabariigi languse põhjused:Mariuse sõjaväereform. Kujunes elukutseline palgaline sõjavägi. Gracchuste reformi nurjumine Kodusõjad ja vabariigi lõpp:Algul võitlesid Marius(populaar) ja Sulla(Optimaali). Sulla võitis -kehtestas diktatuuri...järgmisena kerkisid esile Crassus, Pompeius, Caesar (triumviraat) Crassus langes , puhkes Pompeiuse ja Caesari vahel sõda-Caesarist ainuvalitseja. Caesar tapeti. Nüüd tõusid esile Antonius ja Octavianus-läksid tülli , Antoniust toestas Kleopatra...Octavainus sa võimule, tema valitsemisaega loetakse Rooma vabariigi lõpuks.
kohale ning asuma kohusetundlikult oma ülesandeid täitma; c) kõigist harjutustest osa võtma. Tulekahjudele, harjutustele ja koosolekutele mõjuva põhjuseta ilmumata jätmise esst tuli maksta trahvi. Enne Esimest maailmasõda tegutseb Eestimaal juba 142 tuletõrjeorganisatsiooni. 1914. a. on Vene Keiserliku Tuletõrjeliidu liikmeteks ligi sada Eesti tuletõrjeseltsi. 1936. a. oli Eesti Vabariigis 602 vabatahtlikku tuletõrjet, mis pärast valdade reformi vähenes 281-le. 1939. a. oli igas linnas ja vallas ainult üks vabatahtlik tuletõrjeühing. Vabatahtlik tuletõrje pidas end üleval liikmemaksudest, korjandustest ja annetustest. Tallinnas ja Tartus, hiljem ka Narvas ja Pärnus olid palgalised tuletõrje lendsalgad. Linna lendsalga ülema ja vabatahtliku tuletõrje peamehe vahekora määras kindlaks linnavalitsus tuletõrje üldjuhi ametisse seadmisega. Vabatahtliku tuletõrje liikmeteks oli nii eestlasi kui ka
Koolid muudeti riiklikeks ja ilmalikeks ning lahutati kirikutest. Kui selgus et väga vähesed kooli lõpetanuist lähevad tööle õpitud erialal loobuti 1966kohustuslikust tootmisõpetusest. 1959 aastal loodi Eesti NSV Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituut 1977 aga võeti IX- XI klasside õppekavadesse süvendatud tööõpetus, mille andmiseks hakati asutama koolide vahelisi õppetootmiskombinaate. 1984 avaldas NLKP Keskkomitee oma teesid üldharidus ja kutsekooli reformi kohta, mille alusel asuti põhjalikult uuendama keskhariduse sisu ja korraldust. Kvalitsifeeritud tööliste ettevalmistuseks töötasid 1960 aastate alguses eraldi maa.ja linnakutsekoolid. 1968 hakati neid kujundama kutsekeskkoolideks mis 8 klassi hariduse baasil andsid 3 aastalist kutseharidust mõnel konkreetsel erialal koos üldise keskharidusega. Kõrgkoolide võrku on Nõukogude ajal Eestis korduvalt reorganiseeritud. 1987 aastal töötasid Eesti NSV-s järgmised kõrgkoolid;
Uue põlvkonna huvides vajab erilist tähelepanu kooliraamatukogude komplekteerimine, alates raha leidmisest kuni asjatundliku valikuni. Teave ilmuvast laste- ja noorsookirjandusest peab jõudma iga huviliseni. Selle eest peaksid enam hoolt kandma nii kirjastused, raamatukogutöötajad kui kooliõpetajad. · õpetajad Erilist tähelepanu tuleks hakata pöörama õppemetoodilise kirjanduse fondile. Kui jäädakse olukorda, kus süsteemset täienduskoolitust riikliku õppekava või mõne muu reformi rakendamiseks ei kavandata, peaks sellele vähemalt kooli tasandil mõtlema hakkama. Väga vähestel õpetajatel on isiklik erialaraamatukogu. Seda enam on vaja püüda kooli raamatukokku koondada infot ainedidaktika, õpipsühholoogia, koolikorralduse jt valdkondade kohta. Kindlasti loeksid õpetajad erialakirjandust rohkem, kui nt netiaadressid oleksid kättesaadavaks tehtud. Koolijuhile on selline analüüs vältimatult vajalik kooli käsutuses oleva raha otstarbekaks
Suur ooper). 1839 põgeneb Riiast. Pariis 1839-1842 ,,Lendav Hollandlane" loomise idee. Ooperikuningas Mayerbeer. Lõi aktiivselt muusikat- avamäng "Faust", romansid, ooper ,,Lendav Hollandlane" 1840-42 ilmus 24 kriitilist artiklit.Hakkas maailma nägema auahnena, hakkas rohkem rõhku pöörama sotsiaalsetele väärtustele. Kirjutiste toon terav. Treesten 1842-49 Õukonnaooperiteatris dirigent, lavastus ,,Lendav Hollandlane" , ,,Rienzi" Üritas läbi viia ooperi reformi. Intriigid lauljate ja orkestritega kuna ootas kõrget tulemust. Ooperid Tannhäuser 1845, ,,Lohengerin" 1848 Dirigeeris sümfooniaid: Beethoveni sümf ,,9 sümfoonia" ettekanne 1848-49 revolutsioonipuhangud-> nägi varianti kuidas kunstielu ümber korraldada-> artikkel ,,Revolutsioon" Põgenes, Weimaris Liszti juures-> põgenes välismaailma Pagulusaastad 1849- 64 Uueks eluasemeks sveits. 1850 juhatab orkestrit. Lavastas oma oopereid. Sõlmis kasulikke
Põhiprintsiibid: · Läbirääkimised peeti ühekaupa ja kokkulepped sõlmiti igaühega eraldi; · Kehtestati erinevad sõltuvustingimused, et vältida alistatute ühiseid väljaastumisi; · Allutatud riikide elukorraldus jäeti üldiselt puutumata. ROOMA ARMEEKORRALDUS JA SELLE MUUTUMINE Vabariigi ajal oli kodanikest ja liitlastest koosnev ning tarvidusel kokkukutsutav vägi. See asendus aga Mariuse reformi tagajärjel elukutselise palgaväega. Peamine väeüksus oli leegion(u 5000 meest).Suurima osa moodustasid jalaväelased, lisaks olid ratsaväeüksused(teisejärgulised ülesanded). Augustuse ajast koosnes 25 leegionist, sõjaväkke hakati värbama ka provintside elanikke. VARAJASE KEISRIRIIGI VALITSEMINE Tegelik võim kuulus nüüd ühele inimesele.Senat ja magistraadid jäid küll alles, ent neil ei olnud enam sellist võimu nagu varem. ROOMA PROVINTSID Roomlaste vallutatud maad
ühenduse, millega hiljem liitus 8 liiduvabariiki..25dets 1991-loobus gorbatsov NSVL presidendi ametist ja teatas riigi laialisaatmisest. Gorbatsovist:Ta mõistis, et riigi päästmiseks on vaja tõsiseid reforme, kuna eelmiste juhtide ajal oli riigi majandusareng pidurdunud ning korruptsioon süvenenud.Nii otsustas Gorbatsov alustada laiaulatuslikke reforme, mis esialgu pidid olema põhiliselt majanduslikud, et riiki eesseisvast majanduskriisist päästa. Reformi kui terviku nimeks sai uutmine (vene keeles perestroika, "ümberehitus"). Ta alustas korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlust (ehkki hiljem on ta väitnud, et karskusliikumise taga oli NLKP KK ideoloogiasekretär Jegor Ligatsov[1]) ning ettevaatlikult ka teatud turumajanduslikke reforme. Kuid Gorbatsov ei osanud arvata, et need reformid võivad jõuga loodud ja hoitud impeeriumi ka destabiliseerida ja isegi hävitada
G.F.Händel "Julius Caesar" · Opera buffa olustiku aineline, komöödialik ooper, kus on palju laululisi aarianumbreid, ansambli ja koorinumbreid. W.A.Mozart "Figaro pulm", "Don Giovanni" F.J.Haydn "Elu kuupeal" · Singspiel Saksa laulumäng, kasutuses kõnedialoogid aariate vahel, sündinud 18. Sajandi keskel Inglise ballad ooperi ja Prantsuse koomilise ooperi eeskujul. W.A.Mozart "Võluflööt", "Haaremi rööv", "Teatri direktor" 9. Ooperi reformi kolm muudatust. · Suurenes balleti ja koori osatähtsus · Avamäng sai ooperi ja draama vahetuks osaks · Hakati ooperit rohkem jälgima ja kuulama 10. Haydni elu ja looming. (1732-1809) Joseph Haydn sündis 31. Märtsil 1732 aastal, Alam-Austrias, Rohraus. Õppis ta aga Viini lähedal olevas Hainburgis. Haydni pere armastas väga muusikat ning tema sai ka tema vend heliloojaks, ühest lapsest sai laulja. Ta ise laulis lapsena kooris, olles
Sissejuhatus Martin Luther oli üks mõjukam ja vastuolulisem inimene reformatsiooni liikumises. Tema tegevus murdis Rooma katoliku kiriku uutesse kristluse sektidesse ja lõi käima seal reformi. Silmapaistev teoloog, tema soov inimesi panna lähedamalt tundma jumalat viis ta tõlkima Piiblit inimeste keelde, märkimisväärselt muutmas kirikujuhtide ja nende järgijate suhet. 1. Martin Lutheri elulugu Martin Luther sündis 10. novembril 1483. aastal Eislebenis, Saksamaal. Tema vanemad, Hans ja Margarette Luther, olid küll talupoegliku päritoluga, kuid isa Hans oli edukas kaevurina ja maagi sulatajana. 1484. aastal kolis pere Mansfeldi, kus Hans pidas maagimaardlaid
3) Koloniaalimpeerimu teke 4) Tööstusrevolutsioon · 1829 avati esimene raudteeliin · 1820-30 tööpinkide kasutuselevõtt>linnadesse vabrikute teke 1) Tööpäeva pikkus 16-18 tundi 2) Pooled töölistest alaealised 3) Masinate purustamise liikumine 4) Töötute ja vaeste arvkasv 5) 1834 võeti vastu parlamendis vaesteseadus 6) Töömajade loomine · 1830.-datel võitlus parlamendi reformi pärast 1) Kehtis majoritaarne valimissüsteem 2) Tekkisid pehkinud kohakesed 3) 1832.a pehkinud kohad linnadele 4) Parlamendis 2 parteid: konservatiivid ja liberaalid · Sajandi vahetusel toimus suur Iiri ülestõus>Inglise surve kasv>1840.-datel Suur näljahäda · 19. Saj II poolel Iirimaal tekib feenide liikumine · 1867. Ülestõus>pärast lüüasaamist uued meetodid nt: obstruktsioon iirlaste
Kitching Kanadast, Claudia Steinhardt Saksamaalt, Raimo Raag ja Robert Rebas Rootsist ning Anneli Kalajoki Soomest. Juhatuse esimesse koosseisu valiti Helgi Vihma, Robert Rebas ja Merle Lindma. Seltsi esimeheks sai Helgi Vihma, kes täidab neid ülesandeid tänini. Seltsi tegevusvaldkonnad sõnastab põhikiri. Selle järgi on seltsi eesmärk taaselustada Johannes Aaviku rahvuskultuuri- ja keeleuuendusideid; selgitada Aaviku osa eesti kultuuris, tema ainulaadse keele- reformi olemust; aidata harida eesti kirjakeelt, edendada keelekultuuri; tutvustada Aavikut keeleteoreetiku, keelereformaatori, keele- korraldaja, kirjaniku, publitsisti, kriitiku, tõlkija, kirjastaja, seltsite- gelase, pedagoogi ja kultuuriloojana. Seltsil on õigus kirjastada kogu Aaviku loomingut, kaasa arvatud Eestis asuvaid käsikirju, päevikuid, kirjavahetust jm.” (Vihma, 1994) Johannes Aavik Kokkuvõte Sain teada palju uut eesti keele muutumise ja keeleuuenduste kohta. See teema on
1900. aastal asus tööle Tallinnas advokaat Jaan Poska abilisena. 19011905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja. 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valmisteks organiseeris ta eesti- vene valimisliidu, mis võitis valimistel baltisakslaste ees. 1905. aastal sai Pätsist Tallinna linnapea abi, sama aasta sügisel ka linnapea kohusetäitja. Olgugi et ta korraldas märgukirjade aktsiooni, ei väljendanud Päts 1905. aastal radikaalseid vaateid, piirdudes peamiselt omavalitsuste reformi nõudmisega. Sellest hoolimata kuulus ta arreteeritavate nimekirja ning pidi Eestist põgenema (Rapla sõjakohus mõistis ta mässulise tegevuse eest surma). Mõnda aega peatus Päts Sveitsis, kust 1907 siirdus Soome, kus elas varjunime all ning tegi kaastööd ajalehtedele. Samuti valmisid Soomes Ollilas tollal radikaalseid ideid kandvad käsikirjad omavalitsus- ning agraarküsimustes. 1909 tekkis Pätsil võimalus Rapla sõjakohtu poolt määratud surmaotsusest pääseda, kuna paljud
14. positsioonil ning Ida-Euroopa riikidest kõige innovatiivsem. Ukraina jäi oma indeksiga täitsa alla ning Venemaa positsioon jäi alla keskmise. (The Global Innovation Index, 2015 : www.globalinnovationindex.org/content/page/gii-full-report-2015/ 13.11.2015) Venemaa ja Ukraina innovaatilisuse vähesuse põhjusteks on juuresolek äärmiselt balanseerimata innovatsioonisüsteemist; praktiliselt puudmine riigi poolsed tellimused innovatsioonilistele tulemustele; aeglased reformi tempod; koordineerimise puudumine moderineerimisel ja muud sarnased põhjused. (Институт бизнеса и права, 2011 : www.ibl.ru/konf/070411/8.html 18.11.2015) Sellest järeldudes võib mainida, et Eesti innovatsioon on nii langusajal kui ka tänapäeval hästi kasvanud. Samas, kui teistes Ida-Euroopa riikides, täpsemalt aga Venemaal ja Ukrainas innovatsiooni arenguga on tänapäevani probleeme. Arenenud riigid, aga arenevad
Tema pöördumised olid adresseeritud prantslastele, pidevalt kõneldi Prantsusmaast ja selle huvidest. Püüti jätta muljet, et esimene konsul seisab kildkondlikest huvidest kõrgemal. Konsulaadi võimu aitas kindlustada tsensuur. 173 ajalehest suleti kohe 160 ja hiljem jäi ilmuma ainult neli ajalehte mida oli kerge tsenseerida. 1804. aastal kuulutas Senat Napoleon Bonaparte Prantsuse keisriks. 7) Kirjelda lühidalt kahte Napoleoni tähtsaimat reformi Prantsusmaal. [lk 120] Napoleon tahtis valitsemist sentraliseerida ehk, et kõik võim kuuluks talle ja tema ministritele. 1804. aastal võeti vastu tsiviilkoodeks mis asendas umbes 350 kohalikku seaduskoodeksit mille järgi Prantsusmaa õigust mõistis. 1786. aastal otsustas Napoleon et abielumehe või naise ees on võimsam. Abielunaisel ei lubatud ise lepingut sõlmida ja väga harva sai ka naine lahutada. Lapsed võisid abielluda vaid isa loal.
liidud ka mujal Eesti paigus 2. juunil 1929. aastal ühendati liidud ja loodi Eesti Vabadussõjaliste Keskliit (EVKL) Põhialgatajaks oli Artur Sirk, kes oli liidu ideeliseks juhiks terveks liidu ajaks, isegi siis, kui Andres Larka 1930. aastal liidu esimeheks valiti Liikmete arv: - 1931. aastal 5000 - 1932. aastal 15 000 - 1933. aastal 40 000 Siht Riigivõimu tugevndamine põhiseaduse reformi abil 1930. aastal kõlasid esimesed poliitilised seisukohadvõtud – peamiselt erakondliku korruptsiooni ja marksismi vastu 1931. aastal nimetati nõudmised põhiseaduse muutmiseks – Riigikogu koosseisu vähendamine, majoritaarsed isikuvalmised, laialdlaste täitevvõimu volitusega riigipea, eelnõude rahvaalgatus jm. 1. mail 1931. aastal hakkas ilmuma vabadussõjalaste häälekandja „Võitlus“ 21. augustil 1931
Seaduseelnõu võeti Duuma poolt vastu 1910. a. 14. juunil. Juba okt 1906 anti välja seadus, millega talupoegadele anti õigus saada kätte pass ilma kogukonna loata. Talupoeg võis vabalt valida tegevusala ja elukoha. Stolõpini agraarreform jäi aga pooleli, sest. a) Stolõpin tapeti b) Puhkes Esimene maailmasõda c) Puhkes revolutsioon (1913. a sai üks prantsuse majandustegelane ülesande uurida välja, millised olid Stolõpini reformi tagajärjed Venemaale. Ta andis välja raamatu "Venemaa 1914. aastal." Seda raamatut pole Venemaal kunagi avaldatud väga lihtsal põhjusel seal tõestati, et enne revolutsiooni oli Venemaa tugev, majanduslikult terve riik, mida ootas ees kiire areng. Venemaa arengut uurisid ka sakslased. Tegid sama järelduse kui areng kulgeb samas tempos, ei jõua 10 aasta pärast keegi Venemaale majanduslikult järele). 3 Pjotr Stolõpin 4
taastamine, tööd alustas Kohtla-Järve lämmastikväetisetehas. Kõikides liiduvabariikides loodi rahvamajandusenõukogud, mille eesmärgiks oli tööstuse juhtimine mõistuspäraseks muuta. Selline nõukogu loodi ka 1957. aastal Eestis. Tänu sellele kujunes majandusjuhtidel mingi enam-vähem terviklik ettekujutus Eesti tööstusest, mille tagajärjeks oli tootmisnäitajate ja palkade tõus. 1965. aastal kaotati rahvamajandusnõukogud 3 nn. Kossõgini reformiga. Reformi eesmärk oli suurendada ettevõtete iseseisvust, kuid selle juures läks kaotsi liiduvabariikide sõnaõigus. KULTUUR 1960ndatel aastatel Eesti vaimu- ja kultuurielu aktiveerus, milles mängis rolli sulaperiood kui ka läänemaailmas valitsenud uuendus- ning mässumeeleolud. Seda ajajärku on hakatud nimetama ,,kuldseteks kuuekümnendateks". Samal ajal kujunes välja kommunistliku noorsooühing(ÜLKNÜ), millesse oli Stalini ajal suhtutud kui võitlevate kommunistide
lõpus. The Little Match Girl on muinasjutt mis ilmus 1845 The Nightingale on muinasjutt mis ilmus 1843 Siim Mihkel Palits Alexander Pushkin Ta sündis Juuni.6 1799, Moskvas, Venemaal. Teda loetakse Venemaa parimaks luuletajaks ja kirjanikuks. Ta avaldas oma esimese luuletuse 15 aastaselt Pushkin sündis Moskva aadlike perekonda. Pärast kooli läks Pushkin Peterburi Loomingud Ruslan i Ludmila räägib pärast reformi Venemaast. Poltava on Aleksandr Puskini kirjutatud luuletus 1828-1829. The Gypsies on Pushkini kirjutatud luuletus mis avadati 1827 Medny vsadnik on luule, mis räägib saint peterburist. Vystrel on lühike lugu, mis avaldati 1831 Siim Mihkel Palits Mikhail Lermontov Oli Venemaalt pärit romantst,kirjanik,kunstnik ja luuletaja Ta oli üks tähtsamaid luuletajaid pärast Pushkninit Tema mõjuvõimu vene kirjanduses tuntakse endiselt tänapäeval.
SKS.majandus ja yld/1870-1900:3 suurt erinevust teistest riikidest:*Polnud vastuolu linna ja maa vahel.*Riik polnud kunagi yhtne.*Kõige militariseeritum riik maailmas.toimus omaette majandusime,kuigi ressursse oli vähe.Alasid vallutati juurde(elsass-lotring=rauamaak).Vaid suurettevõtted(kartell,syndikaat)Raudtee arenes kiiresti.Kiire urbaniseerumine.Kiire arengu põhjused:*maade yhendamine*Tööstus loodi uuel baasil*Armee ostis palju kaupa.militariseerumine*streikida ei võind,töölisorg. ei võind*edukad vallutused*kontributsioonid.Põllumaj:SKS jagunes IDA ja LÄÄS.Idas oli pikalt olnud pärisorjus,reformidega kaotati.Maad renditi mõisnikult,see oli talupojale kasulik.Mõisnik ja talupoeg tegid koostööd.Mõisates olid kõrvalharud-viina ja suhkru tootmine peedist.Maa elanike jagunemine:1.mõisnikud e. junkrud 2.Taluperemehed 3. vabadikud 4. sulased(enamasti illegaalid,odav tööjõud) 5. mõisateenrid (eriti saast seisus,ei võin abs. midagi.)Läänesak...
riigivõimul on seadusega aintud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele riigivõimul on õigus ja kohustus korraldada igapäevaelu ehk teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia Võimusuhete muutmine eeldab kas põhiseaduse reformi või põhjalikke ühiskonnamuudatusi- revolutsiooni või riigipööret. Riigivõimu rangest korraldusest annavad tunnistust ka tema komponendid: spetsiaalsed asutused ja institutsioonid, mille kaudu võimu teostatakse (valitsus, kohus) inimesed, kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks (riigibürokraatia) kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel
Tema vanaisa oli olnud teoloogiaprofessor ja isa preisi armees allohvitser. Carl ise oli neljast pojast noorim. Preisi armeega liitus ta 12 aastaselt, kus puutus kohe kokku sõjategevusega Mainzi piiramisel, saades ülesnäidatud vahvuse eest ka kaprali auastme. Tema käekäik sõdades ja kampaaniates ei ole nii oluline filosoofia seisukohalt, kui fakt, et ta õppis Berliini sõjaväeakadeemias ja uuris eriti suure huviga Immanuel Kanti teoseid. Ta oli peamine reformi algataja preisi armees, mis oli iganenud ja ei olnud võrdne vastane tolle aja prantsuse ja Napoleoni armeele, mis oli kogu Euroopat ähvardamas. Kuna ta oli vastu Preisimaa-Prantsuse sunnitud liidule, lahkus ta Preisimaalt ja läks teenima Vene Keisririigi sõjaväkke. Clausewitz osales ka Waterloo lahingus, juba uuesti preisi armee juhina, mille käigus Napolen esimese Prantsuse armee lõplikult purustati.
sõlmimiseni Konstantin Pätsiga, mis oli sihitud vabadussõjalaste vastu, kuid viis autoritaarse korra kehtestamiseni. Teise versiooni kohaselt mängis Laidoneri ja Pätsi kokkuleppes rolli eelkõige kartus, et vabadussõjalaste liikumise edasi tegutsema jäämine suurendab riigis sisepoliitilist ebastabiilsust kuni kodusõja ohuni välja. Samuti oli Laidoner tõenäoliselt nõus Pätsi seisukohaga, mis nägi ette senise poliitilise süsteemi reformi. Võimalik, et K. Päts poleks suutnud 12. III 1934 teostada sõjaväelist riigipööret ilma kolmandat korda ülemjuhatajaks määratud Laidoneri abita. Po liitiline te g e vus Igal juhul oli Laidoneri toetusel oluline roll K. Pätsi võimu järgneval kindlustamisel. Vaikiva ajastu võimumeeste keskel jäi Laidoner suhteliselt tagaplaanile, ta distantseerus paljudest sisepoliitilistest päevaprobleemidest ja keskendus riigikaitseküsimuste lahendamisele.
hüvitamise alused ja kord. Haldusõiguse reform 1.juulil 2003 jõustus: • halduskoostöö seadus – füüsilistele ja juriidilistele isikutele riigi ja kohaliku omavalitsuse avaliku halduse ülesannete (edaspidi haldusülesannete) iseseisvaks täitmiseks volitamise tingimused ja korra ning haldusorganite vahelise ametiabi osutamise alused ja korra. Loe Ü.Madise, “Eesti haldusõiguse reformi kandvatest ideedest”, Juridica 2003, nr 1. Õiguskantsler hea halduskantsleri rollis Alates 1.1.2004 on õiguskantsleril õigus valvata hea halduse põhimõtete järgimise üle. Väljavõte seletuskirjast: Ühest küljest tähendab see, et õiguskantsleri tegevuse eesmärgiks ei ole dubleerida riikliku järelevalve tegevust, mis teostab kontrolli üksnes õiguspärasuse üle, vaid üldiselt edendada haldusülesannete täitjate
Orjanduse osatähtsus: Pärsia sõjad suurendasid orjade hulka ja Kreekas kujunes välja suuresti orjandusel põhinev majandus. Orjade ligikaudne arv ei ole teada, kuid neid kasutati palju, orje oli ka keskmise jõukusega ja vaesematel vabadel inimestel. Enamus orjad olid barbarid, kuid aja jooksul kasvas ka kreeklaste omavahelistes konfliktides orjastatute hulk. 2. Demokraatlik Ateena: U 462/461 viis demokraatlik riigimees Ephialtes läbi reformi, millega võttis aristokraatlikult areopaagi nõukogult poliitilise võimu ja ja jagas selle rahvakoosolekule ning rahvakohtule. Antiikautorite hinnangul valmistas Ephialtese reform pinna radikaalsele dmeokraatiale Ateenas. Peale Ephialtese mõrvamist tõusis demokraatide juhiks Perikles. Temast sai kolmeks aastakümneks Ateena silmapaistvaim riigimees ning poliitika peamine suunaja. Ateena riigikrd muutus järjes demokraatlikumaks, st
Napoleon ehitaja või lammutaja? Sissejuhatus Varauusajal muutusid maailmas kapitalistlikud majandused ja institutsioonid. Alguse sai ka merkantilistliku majandusteooria domineerimise tõus. Varauusaega iseloomustas maailma eri piirkondades eemaldumine keskaegsetest institutsioonidest, mõnikord poliitiliselt ja teinekord majanduslikult. Euroopas levis sel perioodil pärisorjuse langus ning toimusid reformatsioon. Muud märkimisväärsed varauusaja suundumused olid eksperimentaalse teaduse areng, suhteliste vahemaade kahanemine seoses transpordi ja sidevõimaluste paranemisega. 18. sajandil oli poliitiline olukord enne võimule saamist väga vilets. Jakobiinide võim oli muutnud rahva olukorra kehvaks, kuna elati pidevas hirmus saada giljotineeritud. 1799ndal aastal kukutas Bonaparte koos kahe mehe abiga Direktooriumi, sai esimeseks konsuliks ning kehtestas uue riigikorra. Sõlminud rahu Austria ja Inglismaaga, hakkas Napoleon k...
määratud õigustega seisusse. Senaatoriseisus Ratsanikuseisus: Lihtrahvas Orjad 13. Kirjeldage Rooma armee rolli ja arengut vabariigist keisririiki. Rooma armee sai alguse kuningate ajal, kui moodustati kodanikest leegion, kus oli kokku 3000 jalaväelast ja 300 ratsanikku ning kergerelvastuses sõdurid. Hiljem Keiser (284–305) Diocletianuse ajal algas Germaaniast lähtuvate rünnakute surve tõttu laiaulatuslik sõjaväe reformi. Leegionite isikkoosseisu suurust vähendati 5000-lt (osadel andmetel 6000-lt) 1000 kuni 500-le, kuid samas suurendati leegionite arvu, millega nende arv tõusis 140-ni. 14. Millised muutused ühiskonnas kaasnesid Rooma vallutussõdadega? Rooma vabariigi languse põhjused Rahvaränne Lääne-Rooma keisririik lagunes suure rahvasterändamise käigus. Pidevad sõjad tõid kaasa talupoegade laostumise ja linna kolimise. VALITSEMIS MEETOD JUBA EI SOBINUD 15
See saab alguse mordva talupojaperest pärineva endise Novgorodi metropoliidi, nüüdse Moskva patriarh Nikoni kirikureformidest. Reformide teostamiseks kutsus ta maale ukraina ja kreeka õigeusu vaimulikke. Vanausulised pidasid neid aga väärusulisteks, keda jumal on karistanud võõra võimu alla sattumisega. Vanausuliste arvates oli nende kanda Moskva kui III Rooma missioon. Uute kommete juurutamine tekitas aga laialdast umbusku ja vastupanu. Seda tihti hirmu tõttu. Reformi vastased ehk vanausulised pandi kirikuvande alla ja neid kiusati taga. See tõi kaasa usulise fanatismi kasvu. Osa vanausulisi kaldus äärmisesse asketismi ja enesepiiramisse kuni ühiste enesepõletamisteni välja. Esialgu tsaar toetas reforme, sest need vastasid tsentraliseerimispoliitikale. Reformidega likvideeriti aja jooksul kohalikud erinevused riietuses, ühtlustati jumalateenistuse korda, puhastati liturgiaraamatud hilisematest lisanditest, lähtudes kreeka-katoliku kiriku
selleks, et inimesed ka 1020 aasta pärast pensioniga kindlustatud oleksid. Asjaolud, millest lähtudes reform tehti, pole muutunud töötajate ja pensionäride suhe rahvastikus halveneb. Eesti kogumispensioni iseloomustab suur vabatahtlikkuse aste. Kohustuslik on teise sambaga liitumine vaid esmastele tööturule sisenejatele. Eesti edu teiste Ida-Euroopa riikide ees seisneb selles, et riik suutis käivitada reformi suhteliselt madalate kuludega, tagades kõrge liitumisprotsendi. Eeldatavasti on 2008. aastaks liitujaid juba kaks kolmandikku tööjõulisest elanikkonnast. Pensionireformi plussiks saab lugeda ka seda, et inimene on huvitunud legaalsest palgast. Valitsuse mure on, et jätkuks siiski raha ka tänastele pensionäridele. (www.pensionikeskus.ee) Inimene on oma pensionipõlve eest täielikult hoolt kandnud, kui lisaks esimesele
Kodanikuõigused (täielik võrdsus vaatamata rahvusele, soole jne) Isiku- ja korteripuutumatuse Sõnavabaduse, Usuvabaduse · Seadusandlikku võimu teostas ühekojaline, sajast liikmest koosnev riigikogu, täidesaatvat võimu aga Vabariigi Valitsus, valitsuse juht oli riigivanem · Asutav Kogu lõpetas oma tegevuse 20.detsember 1920, ametisse astus I riigikogu Maareform · Aluseks 10.oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus · Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, kariloomad jne · Loodi 55000 uut asundustalu: esimesena said maad Vabadussõjas silma paistnud sõjamehed ja seejärel ülejäänud soovijad · Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega · Tekib Eesti Vabariigile lojaalne väikeomanike kiht · Peale Vabadussõja lõppu tekib ülikiire majandustõus Eesti ja Rahvasteliit · 26
valimissüsteem, miile alusel säilitada oma juhtivat võimu, kuigi rahvaliikumise survel oli tehtud neile järeleandmisi, lubati esmakordselt maapäevale väikemaaomanikud, tööstuse ja kaubanduse esindajad. Suvest alates protestiti mõisnike plaanide vastu, otsustati paluda valitsuselt luba valdade esindajate koosolekuks, mis pidi esitama oma ettepanekud. Et moodustada uus maaomavalitsus üldise valimisõiguse tulemusel. Pätsi toimetatud „Teataja“ avaldas järjekindlalt maaomavalitsuse reformi teemalisi artikleid. Soov esitati Eestimaa kubermangu kubernerile, sealt läks see edasi siseministrile, kuid vastust ei saadud. Et selles küsimuses toimub peagi erinõupidamine. Seega ütles valitsus „ei“ nii rüütelkondadelel kui ka eesti-läti ringkondadele. Eestimaa valdade kongress kavandati Tallinnasse novembri lõpus või detsembri alguses. Siiski jäi Tallinna kongress suurema ja varem toimuva Tartu ülemaalise kongressi varju.
Noored perekonnade on raskustes eluasemeturule pääsemisel On tekkinud ja kasvab eluaseme- ja tööturu (inimeste elukohtade ja töökohtade pakkumise) mittevastavus MIS VÕIKS OLLA TEISITI? Kohalikud omavalitsused ei taibanud, et võttes omandireformi käigus üle riigile kuulunud eluruumid võtavad nad sellega endale põhivastutuse eluasemeprobleemide lahendamisel Riiklik poliitika (surve maksimaalsele erastamisele ei soosinud reformi ajal KOV-te poolseid tasakaalustatud lahendusi elamusektoris. Ametlik eluasemepoliitika (Eesti elamumajanduse arengukava aastani 2010, Eesti elamumajanduse arengukava aastateks 2003-2008 ja Eesti elamuvaldkonna arengukava 2008-2013 ) on kitsas, lühiajaline ja ressurssidega kindlustamata (formaalne). KOV-l (v.a. Tallinn) puuduvad kohalikud strateegiad eluaseme vallas, samuti eluasemepoliitikasse sekkumise instrumendid (v.a. Tallinna ja Tartu Eluasemefondid
Gümnaasiumi võeti vastu eksamitega, seal oli 3 haru: humanitaarharu, reaalharu I ja reaalharu II. Tegutsesid ka kutsekoolid. 1924. a toimus Eesti matemaatika kongress, kus loodi Matemaatika Õpetamise Komisjon (MÕK). Seda komisjoni asus juhtima Gerhard Rägo. Komisjonis valmisid algkooli ja gümnaasiumi matemaatika õppekavad (vastavalt aastatel 1928 ja 1930), mis arvestasid igati sajandi alguse rahvusvahelise koolimatemaatika reformi ideid. See oligi matemaatika programmi kujunemise ajajärk. Olulisele kohale tõusis funktsiooniga seotud temaatika (ka tuletis ja integraal). Õpetati ka kombina- toorikat, tõenäosusteooriat ning analüütilise geomeetria algeid. Näiteks olid gümnaasiumi humanitaarharus ka kindlustusmatemaatika alged: suremustabel, kindlustusettevõtja fiktiivühing, kohustusliku tasakaalu nõue; reaalharus käsitleti aga sfäärilise trigonomeetria teemasid. Matemaatika nädalatundide arv koolis 1939. a.
1969. aastal kuulutas Franco oma troonipärijaks prints Juan Carlose. 20. novembril 1975 Franco suri ja reziim lagunes. Reformid pärast diktaktuuri langust 22. novembril 1975 sai Hispaania kuningaks Juan Carlos I, kelle eesmärgiks sai Hispaania demokraatlikuks muutmine. 1976. aastal nimetas kuningas Carlos Arias Navarro asemel peaministriks Suarezi ja suutis veenda parlamenti uue poliitilise reformi vastuvõtmises, mis tõi Hispaaniasse üldise valimisõiguse ja demokraatia. 1978. aastal võttis Cortes vastu demokraatliku põhiseaduse, mis kuulutas Hispaania parlamentaarseks monarhiaks. Kirik lahutati riigist. Probleemiks jäi endiselt tegutsevad baski terroristid. 1978. aastal suudeti ära hoida riigipöörde katse, mida üritas sõjavägi. 23. veebruaril 1981. aastal tungis Guardia Civil'I väerühm kolonel Tejero juhtimisel parlamenti
Käimas oli veel I maailmasõda. Venemaal puhkes Veebruarirevolutsioon, mille käigus kukutati 1917. a. tsaar ning võim läks Ajutisele Valitsusele, kes kuulutas Venemaa Vabariigiks. 30. märtsil 1917 avaldas Venemaa Ajutine Valitsus määruse Eestimaa valitsemise uue korra kohta, millega ühendati Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühtseks kubermanguks, mille etteotsa asus kubermangukomissarina Tallinna linnapea Jaan Poska. Tegevust alustas rahva valitud Ajutine Maanõukogu, kes seadis ametisse täidesaatva võimu maavalitsuse. Eestlaste kätte läks ka võim maakonna- ja linnavalitsuses, loodi I polk, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. 1917. a. Petrogradi oktoobripöördega kukutati Venemaal Ajutine Valitsus, kehtestati enamlaste võim ning loodi Nõukogude Venemaa. Enamlased tulid võimule ka Eestis. Vormiliselt sai Eestimaa kõrgeimaks valitsusasutuseks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, kuid tegelikult tulid kõik olulised käsud Petrogradist. Eraomandid (...
kohalikud baltisakslased (nn. Umsiedlung, Eestist lahkus u. 15 000 inimest). III Majandus Õppida ise hallist kaheosalisest õpikust "Eesti ajalugu" II kd. §13 (lk. 57-61), §15 (lk. 66 "Majanduskriis"), §16 (lk. 74-75 "Majandusolud"). Teada tuleb järgmisi teemasid ja märksõnu: · uus olukord Eesti-Vene majandussuhetes · oma rahandussüsteemi loomine, välisvõlad · 1920. aastate alguse majanduslik tõus ja selle lõpp (Vene turu kadumine, vale laenupoliitika) · maareform reformi olemus, asundustalu mõiste, maareformi tagajärjed · uus majanduspoliitika alates 1924, selle olemus (põllumajanduse eelisarendamine) · põllumajanduse areng, juhtivad harud, probleemid · tööstuse areng, ümberorienteerumine Vene turult siseturule · rahareform 1928 · ülemaailmse majanduskriisi mõjud Eestis · "vaikiva ajastu" majanduspoliitika põhijooned, kiire areng, riigi sekkumine · Eesti muutumine agraarmaast tööstusriigiks
juriste. Piiranguteta valikute võimaldamine noortele on loonud olukorra, kus sinikraede ametikohtadele peab hakkama kohandama valgekraelise ettevalmistusega töötuid. Ühiskond vajab ka lihtsama teoreetilise hariduse, kuid heade praktiliste kutseoskustega töötajate panust. Kutsehariduse maine on null ning pole näha, et see lähiajal paraneks, kurtis Eesti Päevalehes tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi. Ta nõudis jõulist kutsehariduse reformi riik peab kutseõppe rahastamist kahekordistama. Ning kui noored ei taha omal soovil kutsekooli minna, tuleb neid sundida, vähendades vastuvõttu ülikoolidesse. Kummalisel kombel jätavad aga kutsehariduse kehvast mainest jutlustavad tööandjad ühe osapoole mängust välja. Nende nägemuse järgi on süüdi vaid rumalad noored, kes selle asemel, et õppida treialiks-santehnikuks, tahavad saada hoopis ärijuhiks- suhtekorraldajaks
võimeline hävitama kõik revisionistlikud unistused põhiliseks ülesandeks oli lämmatada Prantsusmaa agressiivsed tendentsid ülekaaluka jõu abil juba eos (19. saj. Prantsusmaad või võrrelda 20. saj. Saksamaaga). Vene tsaar, Aleksander I tegi ettepaneku luua ristiusu toetamiseks Püha Liit. See loodi septembris 1815. Välja jäid Inglismaa, paavst ja Türgi. Seega sai Venemaa vabad käed võitluseks Türgiga. Aleksander I taotles rahvusvahelise süsteemi põhjalikku reformi, kus suurriikidevaheliste suhete senist, üldiselt omaks võetud korraldust tuleb radikaalselt muuta ning see tuleb tingimata asendada niisuguse elukorraldusega, mille vundamendiks on vankumatu usk meie Lunastaja- ja igavestesse ülevatesse tõdedesse. Püha Liit koondas monarhid revolutsiooni tõkestamiseks ühe mütsi alla, ent samas kohustas neid tegutsema kooskõlastatult, kuigi tegelikult muutus see liit monarhiate kaitsmise tööriistaks
täitmiseks. Friedrich II keelustas oma esimesel nädalal riigis piinamised ning deklareeris usuvabaduse. Tema valitsusajal uuendati kogu õiguskorraldus. Lühendati kohtuasjade menetlusaega, kohtunikelt hakati nõudma õigusalast haridust. Veel jätkas ta Preisimaa armee suurendamist. Jätkus ka merkantilistlik majanduspoliitika.Kuninga valdustes kaotas ta pärisorjuse. 11.Kirjelda Maria Theresia ja Joseph II valitsemisaega Austrias. Maria Theresia tegi mitu reformi riigi eri piirkondade ühendamiseks ning valitsemise moderniseerimiseks. Sammuna üldise sõjaväekohustuse suunas kehtestati Austrias liisu teel nekrutivõtmine. Samuti rõhutas ta kõlblust ja kombelisust. Tulnud võimule, jättis Joseph II seisuslikud privileegid kinnitamata ning deklareeris kõigi inimeste vabadust ja võrdsust. Kohtureformiga keelas ta Austrias piinamised ning kaotas surmanuhtluse.Nagu Preisimaal, alustati ka Austrias uue seaduskogu koostamist. 12
Radikaalne omandisuhete muutus juriidilises mõistes. Senimaani maa küll kuulus mõisnikele, kuid täpne jaotus mõisa maa ja talukogukonna maa vahel baseerus Balti erikorra peal, oli ujuv ja muutuv, oli väga konkreetselt paika pandud. Teorent ja raharent kokku poole sajandi jooksul viisid selleni, et hakkasid mõisnikud talusid müüma, hakkasid kuntima ja talude väljaostmine hakkas toimuma. Talude ümberkruntimine reformi seisukohast väga radikaalne suhtumise muutumine. Kui vaadata tänapäevast katastrikaarti, siis piirid väga palju paika pandud just kruntimisega, mis toimus (18.sajandil)19.sajandil. Need on just need, mida kutsutakse 'põlistalu', 'ostutalu' jne. Need on need, mis on mõisate käest päriseks ostetud talud. Tavaliselt mitte väga regulaarse planeeringuga (kuid on ka erandeid näiteks Vooremaal), kasutatud ka looduslikke piire piiride tõmbamiseks
A pool 1. Kommunistlik liikumine. 1920.a algus oli kommunistlike liikumiste mõju. Enne seda moodustati Moskvas kommunistlike parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal ehk Komitern. Oma teisel kongressil kuulutas kom, avalikult välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele. Mitmes euroopa riigis kujunes see kommunistlik partei mõjukaks poliitiliseks jõuks ja see oli ka vaimselt edukas. Nende eesmärk oli haarata võim- kui vaja, siis vägivallaga- ning kehtestada ,, proleetariaadi diktatuur''. Komintern asus rahastama ettevalmistusi riigipöördeks Euroopariikides. Suurem osa kulutati näljahädale mõeldud rahast. Liikumine tõi endaga kaasa äärmuslike natsionalistlike liikumiste tekked ja ka fasismi. 2. 1929-1933.a Majanduskriis 1920.a teise poole majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena ilmesid kriisinähud põllumajanduses. (ületootmine-hinnad ...
25. märts 1949: Suur küüditamine Milline sündmus lõpetas Vabadussõja - Tartu rahu sõlmimine Kes oli Eesti delekatsiooni juht Jaan Poska Algkirjastati dokument..millal? kus? 2 veb 1920 Dokumendi tähtsus Peetakse Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks Eesti Vabariigi esimene president, kes ja millal? K. Päts 1934 Nimetage Eesti presidendid iseseisvumisel? L. Meri, A. Rüütel, T.H. Ilves Milliste erakondade poolt on moodustunud praegune valitsus Reformi, rohelised ja sotsid Mitu ministrit on praeguses valitsuses - 14 ministrit. Ansip, Padar, Jänes, Paet Mitu ministeeriumit on Eestis 11 ministeeriumit Mõisted: Okupatsioon ebaseaduslik maa hõivamine Tartu Maks maks vene tsaarile iga meeshinge eest Animism usk, mille kohaselt on igal olendil hing Kümnis talupoegade maks mõisnikule Mobilisatsioon sõjaväkke kutsimine Stagnatsioon poliitiline majandus seisak Dissident teisiti mõtleja, võimud kiusavad neid
Vaba konkurents – Kõik hääleõiguslikud kodanikud võivad hääletada ning kõik kandideerimisõigusega kodanikud saavad kandideerida. Üldisus – Hääleõiguste määratus peab hõlmama suurt osa ühiskonnast Ühetaolisus – Kõigil häältel on võrdne kaal Otsesus – Hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest võimalikult suurel määral. 24.Too välja revolutsiooni ja reformi erinevused Reform on mingis ühiskonnavaldkonnas toimunud muudatud, revolutsioon on riigipööre, mis tähendab valitsuse või valitsuskorra muutmist Reform on enamasti ootuspärane Reform enamasti inimestega kooskõlas, revolutsioon ei pruugi olla Reformid viiakse ellu rahumeelselt, riigipööre toimub tihti vägivallaga ja võimuhaaramisega. 25.Too välja 2 argumenti demokraatia vastu ja poolt +
tegemine seaduseelnõus ● Riigieelarve seaduseelnõu hääletamine Riigikogus ● President kuulutab riigieelarveseaduse välja Puudujääk: Juhul kui eelarve on tasakaalust väljas, kulutab riik rohkem raha kui ta teenib. Sellist olukorda nimetatakse eelarvepuudujäägiks ehk eelarvedefitsiidiks. Kuidas kaetakse? Laen, kõrvale pandud raha. Eelarve defitsiidi elluviimine 1) Reformi elluviimine 2) Majanduslangusest tulenevate probleemide leevendamine Mis siis saab kui tekib eelarve ülejääk? 1) Tekitatakse lisaeelarve ehk leitakse rahale kohene kasutus 2) Reservi paigutamine mustadeks päevadeks Millele kulub Eesti riigil raha kõige rohkem? 34% sotsiaalne kaitse, 18% üldised valitsussektori teenused (muu), 12% majandus, 12% tervishoid, 9% haridus, 5% riigikaitse, 5% sisejulgeolek, 3% kultuur, 2% keskkonnakaitse Riigieelarve peamised tulud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
