ÜHISKONNA KORDAMINE 10 13 PEATÜKK LEHEKÜLJED 48 - 63 Peaminister Andrus Ansip siseminister Marko Pomerants haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas kaitseminister Jaak Aaviksoo kultuuriminister Laine Jänes majandus-, ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts sotsiaalminister Hanno Pevkur rahandusminister Jürgen Ligi justiitsminister Rein Lang põllumajandusminister Helir Valdor Seeder välisminister Urmas Paet keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Mõisted vabariik riigikord, kus riigipea valitakse, demokraatia rahvavõim, -valitsus, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, riik organiseeritud inimeste kogu, avatud ühiskond otsusetegijad annavad rahvale aru, millised otsused on tehtud ja tegemisel, kodaniku ühiskond inimeste koondumine ...
Järjekorranumbrilt kaheksas. Esimesed 7 oli kumbki erakond üllitanud vastavalt nime all: "Mõõdukad" ja "Rahvaerakond". Erakonna hümn erinevalt teistest Euroopa sotsidest ei ole "Internatsionaal". Üldiselt ei ole mina kursis erakondade tegemiste ja olemistega. Minule ei pakku kuigi suur huvi meie erakondade käekäik . Kuid mõned eelistused või mõned vastu seisud siiski on. Vaadates nüüd möödunud valimis kampaaniat siis see mis toimus oli ikka varasematest hullem. Kesk ja Reformi erakonna omavaheline kiskumine läks igal juhul üle piiri oma muda loopimise ja üksteise solvamisega. Muidugi see raha mis kulutati mõttetule kampaaniale oli üle mõistuse suur. Toon siis siinkohal mõne näite: Valimiskampaaniale kulud moodustasid 7 942 607 krooni ja 61 senti, sealhulgas · valimisreklaamile üle 5,6 miljoni krooni o telereklaamile ligi 2,4 miljonit krooni o ajalehe- ajakirja ja internetireklaamile üle 2,1 miljoni krooni
ja Marie Antoinette tema naine keda kõik vihkasid. Louis XVI tapeti giljotiiniga. 3. Mis olid generaalstaadid ja miks nad kokku kutsuti? (2p.) Selleks,et maksusüsteemi muuta, oli vaja kokku kutsuda kõigi seisuste esinduskogu ehk generaalstaadid. 4. Millal (kuupäev ja aasta) ja millise sündmusega algas Prantsuse revolutsioon? (2p.) 1787. aastal,generaalstaadi kogunemisega. 5. Nimeta kuus Asutava Kogu poolt ellu viidud reformi. (6p.) 5. seati sisse võimude lahusus. 6. tehti kirikureform. 7. kaotati aadliseisus ja keelati aadlitiitlite kasutamine. 8. kõik kodanikud hakkasid maksma makse vastavalt oma jõukusele. 9. hakati soosima vaba turgu ja vabakaubandust. 10. tehti haldusreform. 6. Milleks kasutati giljotiini? (1p.) Inimeste hukkamiseks. 7. Too välja kolm vasakpoolsete ja parempoolsete erinevust. (3p.) Vasakpoolsed 11
Vabariigi aluseid õõnestas ka väepealik Mariuse sõjaväereform. Marius hakkas värbama proletaare palgalisteks sõduriteks, kui sõjamehed pärast aastatepikkust teenistust erru läksid, andis riik neile maatüki, kus nad võisid oma elulõpu veeta põlluharijana. Mehed olid seotud tihedalt väepealikuga, kes neid juhtis ja nende heaolu eest hoolt kandis, seetõttu võis väepealik nüüd soovi korral senati otsuseid ignoreerida ja koguni oma vägedega Rooma vastu astuda. Peale Mariuse reformi, aastakümnetel tekkis mitu väepealiku, kes tahtsid haarata riigis võimu. Nendeks olid - Crassus, Pompeius ja Caesar. Esialgu moodustasid nad - triumvaadi. Kuid pärast seda kui Crassus oli Aasias sõjakäigul langenud puhkes Pompeiuse ning Caesari vahel kodusõda. Caesar hõivas oma vägedega Rooma ja purustas seejärel Kreekas toimunud otsustavas lahingus Pompeiuse väe. Nii sai Caesarist riigi ainuvalitseja, peale seda laskis ta end nimetada diktaatoriks.
Mikk Titma artikkel "Eesti NSV isemajandamise alused", mis muuhulgas soovitas Eesti oma raha kasutuselevõttu. 12. aprill 1990 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium vastu otsuse üleminekuks oma rahale 24. detsembriks 1991, kuid tulenevalt vastuoludest tollase Eesti Panga presidendi Rein Otsasoni ja peaministri Edgar Savisaare vahel ei saanud see teoks. Eesti Panga oma rahale ülemineku kontseptsioon nägi ette kohest oma raha kasutuselevõttu. Valitsuse oma, aga vaheetapi kasutamist. Reformi ettevalmistamine sai uue hoo Siim Kallase saamisega Eesti Panga presidendiks 23. septemberil 1991. Rahavahetus toimus aastal 1992, 20-22 juuni. Rahareformiga eralduti rublatsoonist. Rahavahetajate nimekirja oli kantud 1 410 951 kodanikku, kellest 1 096 706 ka raha vahetamas käis. Keskmiselt vahetati raha 136.41 krooni eest. Eesti kodanikud võisid vahetada kuni 1500 rubla. Rubla kurss oli 10 rubla = 1 kroon. Inimene, kellel oli rohkem raha võis vahetada kursiga 50 rubla = 1 kroon
1.Millised riigid asusid eesti alal 14 saj lõpul ja 15 saj algul? Liivi Ordu, Saare-Lääni piiskopkond ja Tartu piiskopkond 2)Aadlikud olid sakslased, linnakodanikud sakslased ja eestlased, talupojad eestlased, vaimulikud sakslased. 3.Mõisted Adratalupoeg-talupoja kohustus teha tööd mõisapõllul Vabatalupoeg-võis maksta oma koormise rahas Mõis-mõisniku majapidamine koos maavaldusega Vakused-koormiste üleandmiseks korraldatud pidu Tsunft-käsitööliste liit Skraa-tsunfti põhikiri Indulgents-patulunastuskiri Pildirüüste-reformatsiooni käigus kirikuvara lõhkumine. Mitu linna oli Eestis keskajal? Eestis oli 9 linna, 4 hansalinna: Tartu, Tallinn, Viljandi, Uus-Pärnu 4.Kuidas oli seotud sunnismaisuse teke linnastumisega Lääne-Euroopas? 5.Mis ül olid keskaegsetel kloostritel? Haridus, jumalateenimine, aiandus/käsitöö 6.Keskaegsed mungaordud: Frantsiskaanid, dominiiklased, augustiinlased 7.Usupuhastuse põhjused: kirik rikastus, hakati müüma indulge...
küsimused? Näiteid uuest kirjaviisist kue `kuue' sep `sepp' önnis `õnnis' harro `haru' karro `karu' wöiks `võiks' Tsitaate uuest kirjaviisist "Et ma küll sinna uuendamisse waimo immeks pannes kidan, siiski ei ussalda ma ni järsko sinnu jälgede sisse astuda, enne kui te-radda natukenne laiemaks sab tallatu" - F. R. Kreutzwald "Omal ajal ka ei tahetud loobuda vanast kirjaviisist (luggema ramatuid) ja vastu võtta Ahrensi reformi, aga ometi tuli hiljem järele anda, sest et uus kirjaviis on parem." - Johannes Aavik 1936 Kasutatud kirjandus Ehala, Martin, Külli Habicht, Petar Kehayov, Zabrodskaja Anastassia 2012. Keel ja ühiskond. Õpik gümnaasiumile. Tallinn: Künnimees. Kasutatud internetiallikad Kingisepp, Valve-Liivi. Eesti keele esimestest kirjapanekutest ja kirjaviisidest. http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2001_1/OK_2001-1_01.pdf. 16.01.2018. Eesti Keele Instituut
Kladiaator 12. Miks vabariik alla käis ja asendus keisririigiga (pikem vastus)? Peab küsima 13. Kes oli Caesar ja mis ta ära tegi(pikem vastus)? Peab küsima 14. Nimeta Rooma esimese keisri kaks nime (sünnipärane ja aunimi) ning kuidas oli ta seotud Caesariga? Augustus- Octavianus 15. Kirjelda lühidalt kahe enda poolt valitud Rooma keisri valitsusaega (keisri nimi, valitsusaeg, millega silma paistis) Peab küsima 16. Constantinus I Suure kolm suurt reformi. Peab küsima Rooma riigi allakäigu otsesed (kes hävitas) ja kaudsed (miks riik nõrgenes 2.-5. saj pKr) põhjused (hea vastus annab lisapunkte). Peab küsima 17. Millal langes Lääne-Rooma keisririik? Nimeta vähemalt kaks impeeriumi alale tekkinud uut riiki. Peab küsima 18. Kes oli Justinianus I ja mis ta ära tegi? Justinianus I oli Ida-Rooma keiser ja Tema põhieesmärgiks oli taastada Rooma keisririik 19. Islam ja selle teke (iga märksõna eest punkt) Peab küsima 20
sessiooni reeglites ja dekreetides publitseeriti muusika kohta ainult paar rida teksti. Uued reformid 24. sessioonil 1563. aastal Ametlik sõnastus kahekümne teisest sessioonist, mis seadis muusikale väga vähe piiranguid, sisuliselt seega lubas polüfoonia ja oreli jätkuvat kasutamist, keelas ilmalikud elemendid ja ei maininud üldse arusaadavuse teemat, mida käsitleti seega vaid ettevalmistavates aruteludes. Selline 22. sessiooni reformi lõpptulemus põhjustas märkimisväärset meelepaha. Paljud, sealhulgas Gabriele Paleotti, tunnistasid, et missade reformimise reeglite asendamine ühe üldisega ei ole tõhus. 1563. aastal määrati ametisse kaks uut paavstlikku legaati Giovanni Morone ja Bernardo Navagero, kes juurutasid uue, kaugeleulatuva reformiprogrammi, kus muusikat (eriti polüfoonilist) ei olnud sugugi unustatud.
aastal asus tööle Tallinnas advokaat J. Poska abilisena. 1901-1905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja. 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valmisteks organiseeris ta eesti-vene valimisliidu, mis võitis valimistel baltisakslaste ees. 1905. aastal sai Pätsist Tallinna Linnapea abi, sama aasta sügisel ka linnapea kohusetäitja. Olgugi, et ta korraldas märgukirjade aktsiooni, ei väljendanud Päts 1905. aastal radikaalseid vaateid, piirdudes peamiselt omavalitsuste reformi nõudmistega. Sellest hoolimata kuulus ta arreteeritavate nimekirja ning pidi Eestist põgenema. Mõnda aega peatus ta Sveitsis, kust 1907 siirdus Soome, kus elas varjunime all ning tegi kaastööd ajalehtedele. Pärast 1909 Eestisse naasmist andis ta ennast ise üles ning talle määrati 9-kuuline vangistus. Pärast vabanemist töötaas Päts ajalehe Tallinna Teataja toimetajana ning naasis poliitikasse. 1917 osales ta Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimehena Eesti rahvusväeosade
a revolutsioon: - Verine Pühapäev Peterburis Teade revolutsiooni puhkemisest jõuab Tallinna töölisteni ja hakkavad toimuma streigid, miitingud, konfliktid politseiga. Levib kiirelt Tallinnast kaugemale ja haarab kaasa mõisamoonakad, sulaseid ja ka taluomanikke. Maal toimub mõisate rüüstamine ja vara hävitamine. Nõudmised valitsusele: - Esialgu proovitakse ka siiski palvekirjade kaudu nõudmisi esitada- kooli ja omavalitsuse reformi, eesti keele kasutusala laienemine. - Streikivad töölised rüüstavad relvakauplusi, viinapoode, politseivangide vabastamine. - 16. oktoobril Tln Uuel turul avab sõjavägi rahva pihta tule. Keisri 17. oktoobri manifest: - Luba Riigituuma kokkukutsumiseks. - Lubatakse kodanikuõigusi, põhiseadust. - Eesti tekivad poliitilised parteid: Eesti Rahvameelne Eduerakond(ERE) , Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus.
Fourth level Fifth level Tsartistlik liikumine Võimule tulnud liberaalid saatsid täide hulga reforme kodanluse huvides, mis tekitas pettumust tööliste seas. Suurenes tööpuudus ja peagi alustati massiliikumist, mida hakati kutsuma tsartismiks. Tsartistid soovisid uut parlamendireformi üldise valimisõiguse alusel, mille jaoks koguti üle miljoni allkirja, kuid parlament lükkas selle tagasi. Et uut reformi saada korraldati massimiitinguid, demonstratsioone ja ka ülestõuse. Tsartism sai lõpu 1840. aastate lõpus ja valitsus tegi hulga ümberkorraldusi. Tsaristide ülestõus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Riigivõimu autoriteedi kasv Aastal 1837 oli Inglismaal troonile tulnud Victoria. Täidesaatev võim muutus tugevamaks.
Ohud: Demokraatia nägemine konfliktsena, kultuuriliste väärtuste langemine, masside radikaliseerumine poliitilistes nõudmistes, suutmatus ühitada eri rahvuste nõudmisi. Demokraatia 3 põhinõuet konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Demokraatia tunnused: 1) vabad valimised, 2) vähemuste õigustega arvestamine, 3) vaba ajakirjandus, 4) kodanikuõigused. Polüarhia kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatia vorm. Revolutsiooni ja reformi erinevused Revolutsioon algatavad dissidendid, osalevad massid, ettearvamatu, kasutatakse vägivalda, muutuvad võimusuhted. Reform algatav valitsev partei, osalevad poliitikud, oodatav tulemus, rahumeelne, samad valitsemissuhted. Absoluutne monarhia riik kus kogu võim kuulub piiramatult monarhile. Saudi Araabia. Konstitutsiooniline monarhia riik kus monarh jagab võimu parlamendiga ja tegutseb põhiseaduse raames. Belgia, Holland, Taani.
Haldusreform Viimasel ajal on nii meedias kui muidu ühiskonnas palju arutletud küsimuse üle kas haridusreform on tingimata vajalik. Üldiselt mõistetakse küll selle reformi vajalikust, kuid samas leitakse palju vastuväiteid. Mina, kui selle ühiskonna liige, kuulun samuti selliste inimeste hulka, kes leiab haldusreformil nii häid kui halbu külgi. Järgnevalt püüangi oma väiteid põhjendada. Üldiselt olen ma igati nõus haldusreformi sisu ja eesmärgiga, et omavalitsuste ühinemine suuremateks omavalitsusteks suurendab nende toimetulekuvõimet ja nende poolt pakutavate teenuste kvaliteeti. Siseministeeriumis viidi 2001. aastal läbi ka
Samas hävtitati aga rongide kaupa toiduaineid ja vilja. Seda tehti selleks, et natukenegi suurendada ja tõsta põllumajandustootjate ostujõudu ja sissetulekuid. USA valitsus keeldus alguses majandusellu sekkumast. Riigipea Herbert Hoover väitis, et majandus suudab ennast ise reguleerida ning kriis lõpeb varsti. Kuid seda ei juhtunud. 1932. aastal valiti USA presidendiks Franklin Delano Roosevelt. Ta innustas USA rahvast tegustema selle nimel, et elu paremaks läheks.Ta mõtles välja reformi tegevuskava, mis oli jagatud mitme aasta peale , mille ta ise nimetas New Deal´iks . 1933.aastal hakkas Ameerika majandus paranema, kuigi lõplikult toibuti ülemaailmse kriisi tagajärgedest alles pärast Teist maailmasõda.
Fourth level Fifth level Tsartistlik liikumine Võimule tulnud liberaalid saatsid täide hulga reforme kodanluse huvides, mis tekitas pettumust tööliste seas. Suurenes tööpuudus ja peagi alustati massiliikumist, mida hakati kutsuma tsartismiks. Tsartistid soovisid uut parlamendireformi üldise valimisõiguse alusel, mille jaoks koguti üle miljoni allkirja, kuid parlament lükkas selle tagasi. Et uut reformi saada korraldati massimiitinguid, demonstratsioone ja ka ülestõuse. Tsartism sai lõpu 1840. aastate lõpus ja valitsus tegi hulga ümberkorraldusi. Tsaristide ülestõus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Riigivõimu autoriteedi kasv Aastal 1837 oli Inglismaal troonile tulnud Victoria. Täidesaatev võim muutus tugevamaks.
nimel peavad kodanikud allutama oma taotlused ja heaolu. 19. sajandi lõpust sai alguse etatismi võidumarss, mille kulminatsiooniks oli fašismi ja kommunismi ideoloogia loomine ja praktiseerimine. Võttes arvesse 19.sajandil maailmaajaloos aset leidnud sündmusi, tundub selline asjade kulg loogiline. Aastast 1776, mil võeti vasti Ameerika põhiseadus protestiks Briti ülemvõimu vastu, levis demokratiseerumise laine edasi Euroopasse. Ameerikale järgnes peagi Prantsusmaa, luues aastal 1832 Reformi Aktiga põhiseadusliku raamistiku. Kodusõja järgselt kaotatud orjapidamine Ameerikas, monarhia kukutamine ja Vabariigi väjakuulutamine Prantsusmaal olid järgmised sammud demokraatia rakendamiseks ja iseseisva riigi, kui kodaniku huve teeniva ja ülima eesmärgi loomiseks. Suveräänseid huve teeniv administratsioon asendati põhiseadusliku administratsiooniga rahva huvides toimetamiseks. Olen nõus autoriga ja arvan, et need sündmused on omavahel seotud ja
konverentsiliikmed oma teenuseid, sõlmides lastisaatjaga teeninduslepingu, kusjuures lastisaatja nõustub vedama kindla ajavahemiku jooksul teatud hulga veoseid vedajaga individuaalselt kokkulepitud hindade alusel. Enamik OECD liikmesriike tunnustab liinilaevanduskonverentside süsteemi ja on omistanud neile teatavat liiki monopolivastase immuniteedi. USA tunnustab avatud konverentsi süsteemi tuginedes 1999. aasta Ookeanilaevanduse reformi seadusele (Ocean Shipping Reform Act). [5] Austraalia kehtestab liinilaevanduskonverentsidele piiratud ulatuses erandeid oma 1974. aasta Austraalia Kaubandustavade seadusega (Australian Trade Practices Act) (X osa), mida muudeti 1999. aastal ning mis on momendil ümbervaatamisel. Sarnaselt tunnustavad liinilaevandaskonverentsi süsteemi ka Kanada, Jaapan ja Hiina ning omistavad sellele
sõjaväelise otsekohesusega: "Täispalgalise armee tegemine Eestile ei ole sõjaliselt relevantne, see pole majanduslikult võimalik ning see ei ole ka sotsiaalselt ja demograafiliselt saavutatav." Läti on selle sammu astunud tänu poliitikute survel ja nii nagu on kirjutatud, et Läti kahetseb seda. Nõustun järgnevaga: Isamaaliidu esimees Tõnis Lukas leidis, et "pea- ja kaitseministri tasemel riigi kaitsevõimet puudutavate poliitiliste avalduste tegemist, ilma süvaanalüüsita reformi võimalikest tagajärgedest, võib pidada riigivastaseks tegevuseks" Julgeolek pärast NATOGA liitumist Põhiharta paragrahv 5 käivitumiseks on vaja otsuste protseduuri, kaasaarvatud teiste NATO riikide abiarmee kohale saabumine võtab oma aja. Tulenevalt selllest on abi paluva riigi oluline esimese rünnakuga iseseisvalt toime tulla ja seda ei suudaks tagada pelgalt prohvesionaalne armee. Edward N. Luttwak soovitab Postimehes just Venemaa naabruse tõttu Eestil ehitada oma
Meri. Riigikogu valis esimeseks taasiseseisvunud Vabariigi presidendiks Lennart Meri. Peale riigikogu valimisi lõpetas oma töö ka Eesti Kongress ning pagulasvalitsus. 1993. aasta kevadel alustas tööd Eesti esimene Riigikohus. Suurt tähelepanu hakati pöörama kaitsejõudude, piirikaitse ja politsei loomisele. Iseseisvusele üleminek tõi kaasa kõik vajalikud eeldused üleminekuks turumajandusele. Majandus reformi üheks põhjuseks oli 1992. aasta juunis toimunud rahareform, millega võeti kasutusele Eesti kroon. Rahareformi tulemusena eraldutu rublatsoonist, see võimaldas muutuda Eesti keskseks majandus poliitikal. Eesti majandus hakkas avanema läände ning majanduslik ühinemine Euroopaga muutus pöördumatuks. Turumajandusele üleminekul oli suur roll erastamisel ja panganduse arengul. Erastamine kulges üldjoontes päris edukalt ning 1999. aastaks oli enamik suurettevõtteid erakätesse läinud
12. klassi II k 1. kontrolltöö 1) Kuidas valitseti Eesti Vabariiki 1920. aasta põhiseaduse järgi? Puudus riigipea ehk president, oli oht, et riigikogu hakkab domineerima täidesaatva võimu üle. Valitsused vahetusid liiga tihti. Põhiseadus toimis kuni 1930 a. kriisini edukalt. Võim kuulus rahvale, rahvaalgatus ja oli väga demokraatlik. 2) Milles seisnes maareform? Alusesk sai vastu võetud maaseadus 1919 a. Reformi käigus riigistati mõisate maa, Võõrandatud maadest jagati välja ja loodi 56000 uut asendustalu. 3) Mille põhjal võib väita, et Eesti omariikluse perioodil oli talupojakultuurist saamas moodne euroopalik rahvuskultuur? Too näiteid kultuurielu erinevate valdkondade kohta! Tekkis kiiresti maareformi järel väikeomanike kiht. 4) Nimeta Saksamaa samme 1930. aastatel, millega ta rikkus Versailles` rahulepingu punkte: *Astus välja rahvasteliidust
haldus olema tunduvalt demokraatlikum ja efektiivsem, kui ta on olnud tänaseni. Kvaliteetne, innovatiivne, paindlik, kodanike huve ja õigusi arvestav ning seda kõike optimaalsete kulutustega tegev riik on haldusreformi eesmärgiks. Avalike funktsioonide täitmine peab olema täiesti avatud ning ametnikud peavad olema oma tegude eest rahvale ja poliitikutele vastama ning täiesti ausad (Sigma, 1998). Sedamoodi paari lauseline haldusreformi eesmärgi sõnastamine ei avalda reformi täielikku ja tegelikku sisu. Haldusreform sisaldab endas palju erinevaid, kui omavahel tugevalt seotud valdkondi ja meetmeid, millel igalühel on omad kindlad sihid ja suunad, kuhu püütakse läbi haldusreformi jõuda. Avaliku sektori kulutuste kärpimine, institutsionaalsed ümberkorraldused, kodanike vajadustele vastavate teenuste kvaliteedi suurendamine ning uute tehnoloogiate rakendamine kirjeldab arenenud maade reformisuundumusi. Paraku on sellised
inimene. Tegemist on psüühiliste erivajadustega inimesega, kellele on kohtu poolt määratud eestkostja, kelle haigus on aastatega ainult süvenenud ja kes vajab hooldamist ja juhendamist 24/7. Töövõimereformi ettevalmistamine algas 2011/2012 aasta talvel. Esialgseks ideeks oli tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi loomine, mis oleks pidurdanud töövõimetute hoogsat juurdevoolu ja pensionikulude kasvu. „Praeguseks hetkeks meenutab algideed vaid reformi retoorikasse ununenud fraas inimeste „tööle tagasi“ toomisest, mida poliitilised uustulnukad, sealhulgas reformi kirglikult patroneeriv peaminister, seletadagi ei oska. Tegelemine tööandjate ega meditsiinisüsteemiga riigiisasid aga ei köitnud (esimesi ei soovinud poliitikud pahandada ja teist ei tahetud koormata). Vaja oli kiiremat ja selgemat tulemust – pensionikulude lõiget ja sotsiaalkulutuste viimist töötukassasse. Nii sooritatigi äkiline
Suure Prantsuse revolutsiooni algusega. Valgustusajastu peamiseks jõuks oli arenev kodanlus ja nn. valgustatud absolutismi ideest mõjutatud aadel. Friedrich II kuulus Hohenzollernite dünastiasse. Tema valitsusajal muutus Preisi sõjavägi Lääne-Euroopa tugevaimaks. Tänu Friedrich II-le avaldas juba kroonprintsina mõju prantsuse valgustus. Pärast isa surma hakkas Friedrich muutma õukonna olustikku ja elulaadi. Talurahvapoliitikas lasi Friedrich II piirata teotöö mahtu. Selle reformi läbiviimine siiski põrkus. Teise reformina tahtis Friedrich II takistada talumaade mõisastamist, kuid seegi õnnestus ainult mõnes regioonis. Absolutismi reformimises etendasid suurt rolli ümberkorraldused õiguse ja kohtumõistmise alal. Kaotati surmanuhtlus mõnede kuritegude eest ning asendati seda eluaegse vanglakaristusega. Katariina II sai tuntuks kui valgustatud monarh. Katariina uuris prantsuse valgustajate töid juba nooruses. Ta pidas kirjavahetust Voltaire'i, Diderot' jt
Esivanemate kultusega seostus ka majavaim(domovoi) keda arvati elavat kolde või ahju all ja kellele ohverdati. Loodusvaime peeti pahatahtlikeks, sellepärast oli keskpäeval põllul töötamine keelatud. Idaslaavlaste jumaluste seas seisid tähtsal kohal päikesejumalad Svarog ja Dazbog, karjajumal Veles, piksejumal ja hiljem sõjajumalaks kuulutatud Perun, tuulejumal Stribog, viljakusejumalanna Mokosa. 980. aasta paiku üritas suurvürst Vladimir läbi viia muinasusu reformi, rajades Kiievisse üleriigilise panteoni. Reform ei leidnud kuigivõrd kõlapinda: oma demokraatlike põhimõtete tõttu polnud muinasusund vastuvõetav kogu kõrgkihile. Valik langes Bütsantsi õigeusule mille väline hiilgus oli Venemaal juba varem hästi tuntud. 988. aastal algaski ristimine. Kui ülikkond võttis uue usu vastu rahumeelselt, siis kogu lihtrahvas polnud sellega sugugi nõus. Novgorodis tuli ristimisel rakendada isegi vägivalda.
Imikusuremus on suur (33), selle põhjuseks on madal medetsiini areng. Selle pärast on ka väike keskmine eluiga (68,6). Kirjaoskus riigis on 88,3%, sealhulgas meestel on kirjaoskus suurem kui naistel. Türgi dünaamiline majandus on keeruline segu tänapäevasest tööstusest ja ärist ning traditsioonilisest põllumajandussektorist, mille arvele 35% tööhõivest. 1980. aastal Türgi alustas reforme, mille eesmärgiks oli üleminek erasektoril ja turumajandusel põhinevale majandusele. Reformi tulemusel oli suur ja kiire majanduslik kasv. Kuigi majanduskasvu on katkestanud järsud langused ja finantskriisid aastatel 1994, 1999 ja 2001. Erasektor on tugev ja kiiresti kasvav, kuid riigil on ikka veel suur roll tööstuses, panganduses, transpordis ja kommunikatsioonides. Kõige tähtsamad tööstusharud, mis toodavad ka kõige suurema osa ekspordist, on tekstiili ja rõivatööstus, mis on peaaegu täielikult erakätes. Põllumajanduses toodetakse
Juhtumid Autoõnnetuse tagajärjel oli poiss tumm, peaaegu pime ja kaelast altpoolt halvatud. Kuna Prantsusmaal on keelatud eutanaasia, pidi ema ta mürgitama. Enne surma avaldas poiss autobiograafia pealkirjaga " Ma palusin õigust surra", et arst ja ema poleks milleski süüdi. Tema ema võis oodata kuni viie aasta pikkune ja arsti kuni eluaegne vanglakaristus. Poisi surma eel kirjutatud raamat on jõudnud bestsellerite nimekirja ning ärgitanud avalikkust reformi nõudma. Lubamine Eestis on eutanaasia keelatud. Eutanaasia mujal maailmas : Belgias; Hollandis; Sveitsis ; Luksemburgis Ülejäänud maailmas pole veel see lubatud, kuid neid lisandub, sest igal pool arutatakse selle lubamise üle, k.a. Eestis.
roomguista kristlaste pikaaegne tagasi vallutus mohameedlastelt. Mõlema sündmuse keskmes on Hispaania ja eelkõige Kastiilia , mida valitses Isabel 1 . Just selle naise allkiri Kolumbuse tähtsaima avastusretkel ning muutis kogu maailma enesetunnetust. Tema poliitilised oskused aitasid pärast abielu Aragoni troonipärija Fernandoga Hispaania lõplikult ühendada . Hispaania kuldne aastasada hakkas omandama oma tõelist ilmet osana reformi poliitikaga saavutas absolutism ning ühtlasi tugevnes katoliiklus niivõrd , et paavstilt teeniti välja KATOLIIKLIKU VALITSEJA tiitel. See naine oli kartmatu ja iseteadev ta toetas uljaid avastusretki teda aga toetas süng inkvisitsioonile.
a revol: põhjused:vastuolud keisri määratud ametnike ja rahva vahel, konfliktid mõisnikega, kodanike õiguste puudumine; ajend-Verine Pühapäev; revolutsioon-maal toimub mõisate rüüstamine ja vara hävitamine,levib kiiresti Tallinnast kaugemale ja haarab kaasa mõisamoonakad, sulaseid ja taluomanikke, teade revol puhkemisest jõuab Tlna töölisteni ja hakkavad toimuma streigid; Nõudmised valitsusele- esialgu proovitakse siiski palvekirjade kaudu nõudmisi esitada, kooli-ja omavalitsuse reformi, eesti keele kasutusala laienemist; tulemused eestile- eeldused poliitiliseks organiseerimiseks esimene partei, karistussalgad eestisse, kultuuriväärtuste hävitamine, koolid eesti k. Iseseisvumine:maanõukogu otsus 15.nov, deklaratsiooniga saadeti lääne euroopasse, siseriiklik propaganda Eesti iseseisvuse kasuks; Päästekomitee: 19.veeb maanõukogu vanematekogu otsusega; oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike iseseisvuse väljakuulutamiseks; kuulusid: K.Päts, J
Eesti NSV põllumajanduse areng 1944 1984 Maareform Esimeseks sõjajärgseks muudatuseks Nõukogude Eestis sai maareformi läbi viimine, millega tehti algust juba 1944. aasta septembris. Üheks olulisemaks osaks nõukogulikus reformis oli maa sundvõõrastamine e. riigistamine. Reformi käigus võõrandati enam kui 927 000 hektarit maad, millest suurem osa maast läks uusmaasaajatele. Talupoegade maad vähendati maksimaalse 30 hektarini ning Saksa okupatsiooniga koostööd teinud pered ei võinud omada üle 5 - 6 ha. Maareform sai läbi viidud 1945. aastaks, kuid väikeseid täiendusi toimus hiljemgi. Suure maareformi tulemusena oli ENSVs 136 000 talumajapidamist, kusjuures uusmaasaajate taludest ei kujunenud suurt välja. Talupoegade
Klassitsism 18. Saj teine pool - 19.saj esimene veerand Classicus (lad.keel) - eeskujulik, korrapärane Kultuuriperiood 17(20)50 - 1820 Vastandas end barokile Prantsusmaa, keskuseks sai Pariis AJALUGU 18. Saj lõpul toimusid suured muutused Euroopas Suur Prantsuse Revolutsioon (1789 - 1794) Napoleoni sõjad (1799 - 1814) Viini kongress (1814-1815), Euroopa riikliku jaotuse muutus ISELOOMUSTUS Välditi juhuslikku, segast Toetuti uuesti antiigile ehk antiikkultuuri iluideaalidele Töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos järgima pidi KLASSITSISM FILOSOOFIAS Ratsionalistlik tendents ilmnes juba Rene Descartes'i töödes "Mõtlen, järelikult olen" 18. Saj valgusfilosoofid Rousseau, Voltaire, Diderot, Montesquieau, Kant Valgustajate ideed leidsid väljendust "Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioonis" Kõikides kunstiliikide...
Haridusreform tähendab Eesti koolisüsteemi muutmist. Järjekordne muudatuse murranguaasta on 2012, kus hakkab kehtima uus kooliseadustik ja ainult nõuetele vastavad põhikoolid ja gümnaasiumid saavad koolitusloa. Põhikoolid ja gümnaasiumid lahutatakse erinevatesse majadesse. Põhikoolis peab klassis olema vähemalt 24 ja gümnaasiumis 36 õpilast, lisaks peab kooli õpilaste arv olema piisav. Samuti peab gümnaasium omama reaal või humanitaarsuunda. Kas Eestis on niisugust reformi üleüldse vaja ning missugust kasu ja kahju see meile kaasa toob? Eesti Vabariigi suureks probleemiks on eliitkoolide rohkus. Lapsi, kes õpivad nn. tavakoolis nimetatakse juba mingiks alamkihiks ja rumalaks halliks massiks. Lapsi lahterdatakse selle järgi millisesse kooli nad kuuluvad. Vastavalt gümnaasiumi riikliku õppekava eelnõule peavadki gümnaasiumid edaspidi pakkuma süvendatud õpet s.t., et iga gümnaasium peab valima vähemalt kolm õppesuunda. Valikkursuste
Haridusreform peab tuginema usaldusele Mailis Reps ,,Postimees" 25. november 2009 Arvamuslugu räägib haridusreformist, mis plaanib kaotada väiksemad gümnaasiumid ja teha Tallinna nn eliitkoolidest ainult gümnaasiumid. Mailis Reps peab probleemiks seda, et ei soovita arvestada, mis on hariduse eripära Eesti erinevates koolides ja piirkondades. Ta väidab, et osa nendest inimestest, kes on selle reformi loonud, on hariduskauged. Kui kuulataks omavalitsusi ja õpetajaid, poleks kunagi midagi sellist loodud, sest kui see reform hakkab toimima, jääb Eestisse umbes kümme gümnaasiumi. Mailis Reps peab lahenduseks seda, et kõike püütakse säilitada nii nagu see on. Ta ei nõustu haridusministri Tõnis Luukasega, et kui haridus läheb isevoolu, siis see toob kaasa haridusliku kihistumise. Reps leiab, et koolidel ja õpetajatel
sõltumatu fraasi lausub sellised õpilased kindlasti ei sobi ülikooli parimasse kihti, kuigi neil võib olla mõni hästiarenenud või eriline anne. Valimistel sai kord lubatud, et alates 2012. aastast on kõikidel võimekatel õpilastel ülikooli tasuta haridus avatud selle eest pidavat hoolitsema Eesti Vabariik, kuid tegelikkuses pole see reaalne. Ülikoolidel on vaja raha, millest enamuse saavad nad kätte õpilastelt, kes ise maksavad. Reformi teostamiseks kuluks Jüri Alliku sõnul minimaalselt 58 miljonit lisaeurot, mis kompenseeriks kahju, mida õpilaste rahavoolu lakkamine paratamatult kaasa tooks. Peaministril pole aga neid miljoneid kusagilt võtta ja nii tal muud üle ei jäägi, kui teha ette morn kannataja nägu ning oodata, millal probleem iseenesest laheneb, kuna nii palju raha ei saa riik haridusele eraldada seda lihtsalt pole kusagilt võtta.
Ajalugu NEP Referaat Juhendaja: Koostaja: 2011 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Mis on NEP? 4 NEPi meetmed 5 NEPi lõpp 6 Sissejuhatus Uus majanduspoliitika sai tuntuks oma lühendi tõttu NEP. Toitainete riigile andmise kohustus asendati kinda suurusega maksuga, mille tasumise järel võis talupoeg toodangu ülejäägid turule viia. Oluline osa oli rahareformil, mis taastas raha väärtuse.Ennistati kauplemisvabadus ning eraettevõtlusele anti taas õigus. Suurtööstus jäi riigi kontrolli alla.Kujunes välja omapärane segamajandus. Uus majanduspoliitika tingimustes hakkas vene majandus taastuma, ehkki ebaühtlaselt. Eriti kiirelt edenes põllumajandus. Kommunistide jaoks oli NEP ajutine lahendus , mis tuli likvideerida. Mis on NEP? Uus majanduspoliitika ehk nepp (ka: nep); lühend vene keelsest väljendist ( ) oli Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu majanduspoliitika, mille pakkusid...
kandaadid:6 motetti. Instrumentaallooming on kõige arvukam:6 Brandenburgi kontserti,6 inglise süiti,6 prantsuse süiti,erinevatele soolopillidele 17 kontserti ja arvukalt sonaate.Maailma ajalooline tähtsus on Bachi poolt läbiviinud klaverireform:see tähendab,et ta jagab klaviatuuri ainult poolteks toonideks ja seda nimetatakse tempereerimiseks.Enne teda kasutati puhast häälestamist,klavituuril oli noontide vahe suurem või väiksem kui pool tooni.Oma reformi tõestab ta 2 kogumikuga: hästi tempereeritud klaver HTK I ja II, mis ilmuvd 25 aastase vahega.Mõlemas HTKs on 24 prelüüdi ja fuugat,seega igast noodist nii duur kui moll.Arvukalt on Bahil oreliteoseid,umb 200,need on koraalid,partiitad-süit,tokaatad- puudutama,see on fantaasiarikas,tehnilidelt keerukas e raske helitöö orelile,prelüüdid-see on sissejuhatav heliteos,mis läheneb ühele motiivile,fuuga-heliteos,kus teemat korraldatakse erihäälte poolt.
1. Millised olid stalinliku majanduspoliitika iseloomulikud jooned? V: 1)Sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine), 2)forsseeritud industraliseerimine ning 3) jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine peaaegu kõikidel elualadel. 2. Milles seisnes nõukogulik maareform? Millised olid selle reformi tulemused? Maareform: 1940.aastal alustatud, lõpule viidi 1945aasta kevadel. Jätkus siiski 1947. suveni. Nõukogulik maareform tähendas esmalt maa sundvõõrandamist ehk riigistamist: aastatel 1944-1947 võõradati Eesti NSV-s üle 927000 hektari maad. Talude max suurus 30 ha. Tulemused: ei parandanud maal sotsiaalseid ega majanduslikke olusid, rääkimata inimestevahelistest suhetest. Uusmaasaatjate majapidamistest ei kujunenud elujõulisi talusid.
MUUSIKA EESTI VABARIIGIS 1991-... 20nda sajandi lõpukümnend kui ka 21. sajandi algus on eesti muusikas erakordselt rikas. Seda nii loomeinimeste kui ka muusikastiilide poolest. Loomingust eksisteerivad kõrvuti neoklassitsism, seeriatehnika ja atonaalsus. Tuleb juurde ka multimeedia, mis muutub omaette haruks. See tähendab, et on korraga kasutatud mitut audiovisuaalset väljendusvõimalust. Esimesena kasutas seda eesti muusikas Lepo Sumera. See avaldus tema kammerteoses "Ja nii edasi ja nii tagasi" ja "Mäng kahele." Temalt on ka tulnud eesti esimene multimeediaooper "Olivia meistriklass." Sumera on loonud ka filmimuusikat ("Kõrbeoja peremees," Suur Tõll"). Loodi Lepo Sumera Ühing, mis alates 2003 aastast korraldab noorte heliloojate loomingu konkursse. 90ndatel hakati asutama erakapitalil põhinevaid raadio aamu. Tallinas asutati Kuku raadio ja Linnaraadio. Tartusse aga Tartu Raadio. Riikliku ringhäälinguorganisatsioon...
rikaste omanduseks, orjade hulgad. Mõningad suurnikkonna esindajad mõistsid, et see ähvardab ohtlike tagajärgedega. Teiseks näitas Sitsiilia ülestõus, kui ohtlik on orjapidajategi suhtes orjade kokkukuhjumine. Seepärast tekkis selle suurnikegrupi seas mõte jagada maa laostuvale talupoegkonnale ja sel viisil taastada väiketalunikkond ning kõvendada Rooma riiki. Seda oli võimalik teostada ära võttes suurmaaomanikelt nende poolt ebaseaduslikult omandatud riigimaad. Niisugust reformi kavatsesidki vennad Gracchused. Nad kuulusid suursugusesse sugukonda. Gracchuste isa oli mitmel korral Vabariigi kõrgetel ametikohtadel ja nende ema Cornelia oli Scipio Africanuse tütar. Mõlemad vennad said hiilgava hariduse ja olid tuntud oma demokraatlike vaadetega. Vendade Gracchuste reformikatsed 133 eKr 122 eKr: 133 eKr valiti Tiberius Gracchus rahvatribuuniks ja viis (senati ägedast vastuseisust hoolimata) rahvakoosolekul läbi seaduse eraisikute poolt omastatud ager
GREGORIUS SUUR (540-604) Milano edikt 313.tagas kristlastele vaba tegutsemise keskaegses Roomas .Kristlus sai ametlikuks usuks. Kui Gregorius Suur 590. paavstiks ehk kirikupeaks valiti kasvas Rooma reaalne tähtsus Lääne-Euroopas. Gregorius I ehk Gregorius Suur viis läbi kiriku reformi. Ta ühtlustas ja uuendas Lääne-Euroopa katoliiklike kirikute jumalateenistuse korda. Gregorius töötas välja ühtsed tekstid, mida kasutati edaspidigi erinevates piirkondades. Kinnitati ühtne liturgia ehk jumalateenistuse kord ühes kindlate lauludega. Muusikat peeti keskajal ülimaks kunstiks, mis pärines Jumalalt ja ühendas inimese keha ja hinge universumi harmooniasse. Keskajal olid kirjandus, maalikunst, arhitektuur ehk kogu professionaalne kunst seotud ainujumala teenimisega.
ning raadio- ja televisioonihoone, hukkus 14 inimest. 03.03-toimus ennetav referendum- ennetav rahvaküsitlus iseseisvuse suhtes, Selle vastu oli Eesi Komitee, kuna iseseisvus oli juba 1918 välja kuulutatud. Eestlased toetasid iseseisvust. Ka Lätis hääletati. Referendumi küsimus: ,,Kas teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?" 13.06- Ülemnõukogu võttis vastu ,,Omandi reformi aluste seaduse, mis ütleb , et õigusvastaselt vöörandatud omand tuleb tagastada. 14.06- Nõukogude Liidu jõudemonstratsioonid: miilitsaüksused ründasid Heinaste ja Ikla piiripunkti. juuli- Vene NFSV presidendiks valiti Boriss Jeltsin 19.08- Gorbatsov pandi Krimmis koduaresti, riigipöördekatse Moskvas RESK-i poolt- augustiputs 20.08 ,,Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest", Taastatakse Eesti riigi iseseisvus. 21.08- Läti Vabariigi iseseisvumise taastamine 22
ÜRO (1945) asutati Altandi Harta põhimõtetel ja Ühinenud Rahvaste Deklaratsiooniga liitujate poolt. Vahetas välja Rahvasteliidu. Hakati välja töötama rahvusvahelisi seaduseid, mis pidid kaitsma mitte ainult riike ja rahvusi vaid ka üksikisikuid võimude omavoli eest. Berliini blokaad (1948-1949) pärast II MS jaotati Saksamaa neljaks okupatsioonitsooniks. Läänetsoonis viidi läbi rahareform (läänemark kasutusele). Ida-Saksamaal (Berliiniga Saksa osa) ei viidud reformi läbi kuna NSVL ei tahtnud seda. Seepärast blokeeris ta kõik maismaaühendused teiste okupatsioonitsoonidega, vaid õhuühendus toiduvarude jaoks jäi. Lääne-Berliin jäi selle tulemusel iseseisvaks haldusüksuseks ja toimus Saksamaa lõplik lõhenemine.
( nagu oli inglismaal ) Rousseau: Tema poliitiline ideaal oli rahvavõim. 7. Nimeta absolutismi ja valgustatud absolutismil üks sarnasus ja üks erinevus. Sarnasus: Mõlemas on ühel isikul täielik võim. Erinevus: Valgustatud ablsolutismis pidi valitseja olema tark ja haritud, absolutsimis aga oli võim päritav. 8. Nimeta kolm valgustatud valitsejat. Jacques Rousseau, Francois-Marie Voltaire,Charles-Louis de Montesquieu 9. Nimeta kaks valgustatud valitseja poolt läbi viidud reformi. 1) Montesquieu- kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik komatäidesaatev ja kohtuvõim. Seadusandilik võim kuulugu parlamendile, täidesaatev kuningale, ning kohtuvõim olgu sõltumatu kohtu käes. See võimude lahusus on jäänud tänapäevani demokraatia alusmüüriks. 2) Rousseau- Tema meelest pidi olema võim koondatud ühe isiku kätte. Et ellu viia rahva tahet, ning taksitada teisitimõtlejaid. Mõned tema poliitilised vaated leidsid hiljem järgimist kommunistliku riigikorraga maades
Clodovegh 486.a frangid vallutasid suure osa Galliast. (481-511) 495 võttis vastu ristiusu. Sõdis ariaanlastest Muutis kuningavõimu naaberrahvaste vastu päritavaks. (lurgundid & läänegootid) Tegi pealinnaks Pariisi. Karl Martell Teostas sõjaväe reformi 732.a sai Poitiers´ lahingus (714-741) millega pani aluse rüütlite lüüa. raske ratsaväele. Raske ratsaväe loomine omakorda põhjustas feodaalsuhete kujunemisele. Valitses majordoomusena. Pippin Lühike Alustas valitsemist 756.a pani aluse kirikuriigile
Põllumajanduses on mõiste produktivism, mis tähendab: 1. Tehnoloogiad asendavad inimese,produktiivsus tõuseb 2. Loomakasvatusega seotud tegevusi mõjutavad agro-industriaalsed süsteemid 3. Tootmine muutub konsentreeritumaks ning spetsialiseeritumaks 1980. aastate keskpaigas avastati, et põllumehi on rohkem, kui vaja oleks. Seetõttu laiendati maakasutuse definitsiooni. Maast sai mitmekülgne ning konkurentsivõimeline paik. See rõhumuudatus on olnud ÜPP reformi kultuurilis-poliitiliseks kontekstiks. Lisaks oli veel olulisi faktoreid,mis vajasid muutmist ning olid kõrgete toiduhindade põhjuseks. 1992. aastal, kavandades ÜPP reformi, pidi Euroopa Komisjon tegelema trukturaalse kahesuse ning keskkonna hävitamise leevendamisega, mis olid muutunud Euroopa põllumajandust isloomustavateks. Lahenduseks oli põllumajanduspoliitika ,,keskkonnastamine". Selle konkreetseks tulemuseks oli, et tootmisel vähendati rahastamist
koguduste elu, vaimulike ordusid ja paavstivõimu. See langus jätkus ka järgmisel aastajal. Kõrgkeskajal hakkasid tekkima relformid. Vastukaaluks langusele tekkis kiriku sees uuendusliikumine. Selle eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ning vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia ja perekonnaelu. Üks kuulsaim kirikureformidest oli Gregoriuse reform. Selle asutajaks oli paavst Gregorius VII. Tema nime järgi nimetati ka reformi nimi. Paavst Gregorius VII otsutas asutada laiaulatuslikke reforme, et taotleda distsipliini tugevdamist ja et tõsta jumalateenistuse tähtsust, ta tahtis vabastada ilmaliku võimu mõju alt ja keelata simoonia ja perekonnaelu. Investituuritüli (1075-1077) toimus paavst Gregoriuse VII ja Henry vahel. Paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolud. Selle tüli põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist. Paavst Gregoriusel VII oli ka
Ajalugu Asutava Kogu valimised ja tegevus 1919 - 1920. Eesti Vabariigi 1. põhiseaduse vastuvõtmine ja parlamentaarse demokraatia kujunemine, maaseaduse vastuvõtmine ja maareformi teostamine. Asutav Kogu uue riigi tekkides või riigikorra muutudes valitav parlament, peaülesandega koostada ja vastu võtta põhiseadus. 120-liikmeline Asutav Kogu asus tööle 23. aprillil 1919 ning töötas kuni 1920. aasta lõpuni. Asutava Kogu tegevus: 1) moodustati Eesti Vabariigi valitsus eesotsas Otto Strandmaniga. 2) Võeti vastu Eesti Vabariigi Põhiseadus 15. juunil 1920 kuid jõustus alles 21. detsembril 1920. 3) Eesti Vabariigist sai parlamentaarne demokraalik vabariik, eesotsas 100 liikmeline 3 aastaks valitav riigikogu (seadusandlik võim). Täidesaatvat võimu hakkas teostama Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohale, täitis ka riigipeale kuuluvat esindusülesannet. 4) Laialdased kodani...
Sparta ja Ateena riigikorra võrdlus Kreekas oli poliseid ehk linnriike umbes 1500 ringis ning Sparta ja Ateena olid Hellase linnriikidest kõige mõjukamad ning omapärasemad. Nad avaldasid suurt mõju Kreeka üle. Riigid asusid väga lähestikku, Ateena Kesk-Kreekas ning Sparta Lõuna-Kreekas, Pelopennesose poolsaarel. Peamisteks sarnasusteks kahe valisteva riigi puhul olid tugeva sõjaväe omamine, välismaalaste mitte kodanikeks pidamine ning kummaski riigis ei puudunud oma seadused ja kodanike rahvakoosolekud. Olid olemas ametnikud ja nõukogud, kes rahvakoosolekule kuuletusid ja niiöelda eeltööd tegid. Tänu välismaalaste mittetolereerimisele levis laialdaselt orjus, mille tõttu riigid funktsioneerisid eriti hästi. Kõige suuremaks erinevuseks riikide vahel loetakse riikide valitsemisviise. Ateenas oli alates 507. aastat eKr demokraatlik riigikord, enne seda valitses diktaktuur. Spartas valistes aga aristokraatlik oli...
kristliku algupärased nimed-kirjaoskus raamatu tarkus-kooliharidus. 11. uuendus liikumine see on vastas seis katoliku kiriku,seda alustas martin luther.1)piiskopid olid jõukamad kirikud uhkemad, 2)tekkisid maised huvid.3)osteti ja müüdi ameti kohti.4)avalikud armukesed piiskopidel.5)indulikentsetega äritseti. 12. katolik haridus-vainulik ettevalmistamine.tegutsesid toom ja kloostrikoolid õpet kiriklikke aineid, kui ka kirjutamist,lugemist aineit. 13. reformi mõju. Hakkasid jumalateenistus toimuma eesti ja saksa keeles.türkised kohalikes keeltes. 14. russowi kroonika eesti 16.saj. eriti liivi sõja üks tähtsamaid allikaid 15. liivisõja põhjus:Vana-liivimaa on nõrgenenud. Ajand-tartu maksu maksmatta jätmine. 16. liivisõja tulem:vana-liivimaa lakkas olemast. Lepingud-venemaa ja poola leping L- eesti läheb poola alla. Vene-rootsi,P-eesti rootsi alla, saaremaa taani alla. 17. m.luther-saksa kristlik munk,reformatsiooni eest vedaja
13) mida tähendab ütlus: " Iga revolutsioon sööb oma lapsed?" Revolutsiooni juhid muutuvad revolutsiooni käigus ise ohvriteks ja nad hukatakse. 14) valgustatud absolutism. Nimeta kolm kuulsamat Euroopa valgustatud monarhi. - 18 saj. tekkinud valitsusvorm, kuningale kuulub absoluutne võim valgustusliku reformide elluviimiseks. Monarhid: Maria Theresa, Joseph II, Katariina II 15) valgustatud monarhide viis olulisemat reformi. Keelustati piinamine, kehtestati usuvabadus, kaotati pärisorjus, kehtestati üldine koolikohustus, kehtestati üldine sõjaväekohustus, piirati aadlike privileege 16) USA iseseisvussõda, millal toimus? 1775 1783 | Algas 1775. aastal Suurbritannia kuningriigi ning tema kolmeteistkümne Põhja-Ameerika koloonia vahel ja mille lõpetas 1783. aastal sõlmitud Pariisi rahuleping. Lepingu tulemusena Suurbritannia tunnistas Ameerika kolooniate iseseisvumist ja sõltumatust Suurbritanniast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
