4 Reformatsioon 16. sajandi algul tekkinud vastuseis Lääne-Euroopas paavsti poolt juhitud katoliku kirikule poliitiline ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku varasid ja maid, tahtsid kirikuid oma mõjule allutada vaimne taotles sügavaid kultuurialaseid muudatusi, kiriku õpetuse puhastamist sinna aastasadade jooksul lisandunud ja ladestunud seisukohtadest (vastu võetud paavsti ja kirikukogude poolt) = USUPUHASTUS Protestantism reformatsiooni tulemusena katolikust kirikust 16. sajandil eraldunud usuvoolude ühisnimetus (luterlus, kalvinism, anglikaani kirik) Lutheri seisukohad ,,Ainus usulise tõe allikas on Piibel" väliste usukommete (indulgentside müük, pihitool jm) asemel rõhutati sisemist usklikkust, kõlbelist käitumist, enesedistsipliini jm. Rahval peab olema vaba pääs piiblitõdede juurde Piibel tuleb tõlkida rahvakeelde. Ei vajata vaimulike tõlgendusi
Hakkas kahtlema, kas kirik saab aidata inimesel õndsaks saada. Süvenes temas arusaam, et õndsaks saab vaid usu kaudu. 31.okt.1517 lõi M.Luther Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladina k teesi, mis hiljem saksa k tõlgituna ja trükituna väga laialdaselt ja kiiresti levisid. Igasugune vaimulik kirjandus oli au sees. Ta vaidlustas paavstikiriku ilmeksimatuse ja leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks saab olla piibel. Ristiusu õpetus tuli puhastada täiendustest -> reformatsiooni teine nimetus ususpuhastus. Kutsus üles kirikut reformima, pidades vajalikuks rahvuskiriku loomist. Tollast kirikupead Leo X Medicit köitsid pigem ilmalikud huvid. Reformatsiooniga asju pidas omavaheliseks lobaks ega pööranud tähelepanu. Kui paavst mõistis lõpuks tegelikkust, andis välja bulla Lutheri tegevuse lõpetamiseks, kuid oli hilja. 1519. Keisriks valitud Karl V lootis Saksamaad liita. Lutheri tegevus ähvardas plaanid nurjata
arengu. · rikaste Itaalia kaubalinnade tähtsuse kahanemine. · uute põllukultuuride levik Euroopas (kartul, tomat, mais, kakao jm.). · Tekkisid uued kaubandus-ja rahandustegevuse nähtused- kauba-ja fondibörs. · Leidis aset oluline hinnatõus- nn hindade revolutsioon. 7. seletage mõiste reformatsioon. kiriku ja ühiskonna muutumist laiemalt: valitsemise, poliitilise ning ka majandusliku võimu alal. 8. nimetage kaks reformatsiooni tagajärgel tekkinud uut kirikut. anglikaani kirik ja lutheriusu kirik 9. miks algas reformatsioon katoliku kiriku vast? Nimeta kaks peamist põhjust. Pahameelt tekitas patukahetsuskirjade müük Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks 10. mis muutus reformatsiooni tulemusel kirikus? Selgitage kolme näitega vaimulikud said loa abielluda, ladina keelne jumala teenistus asendus rahvakeelsega. 11. Vastureformatsioon, mida taotles katolik kirik sellega, selgitage mõne lausega?
Reformatsioon; Liivisõda; Poola-Rootsi sõjad; Rootsi aeg Reformatsioon Suureks reformatsiooniks nimetatakse Martin Lutheri algatatud usupuhastusliikumisi Saksamaal. 1517. a 31. okt naelutas ta Wittenbergi lossi kiriku uksele 95 teesi. Selle tulemusele erandus katoliku kirkust mitmeid reformeeritud suundi (üks neist oli Lutheri kirik). Reformatsiooni tulemusel kaotas katoliku kirik oma monopoolse seisundi Euroopas. 1522. aasta suvel toimus Riias Peetri kirikus usuvaidlus, mida on käsitletud kui reformatsiooni algust Liivimaal (Andreas Knopken Peetri kiriku jutlustaja) 1523-1524. aastal jõudis Lutheri õpetus Tallinnasse Riia linnakirjutaja Johann Lohmüller 1524. aastal Tartus Maarja kirikus esimene Lutheri õpilane Liivimaal Hermann Marsow Reformatsiooni alguspäevil ei olnud sugugi mitte kõik liivimaal
REFORMATSIOON JA MARTIN LUTHERI PANUS KOOLI AJALUKKU SISSEJUHATUS Töö eesmärgiks seadsin endale tutvuda Martin Lutheri reformatsiooni panusega kooli ajalukku ja süveneda selle tagajärgedesse Baltimaades. Vaatlen reformatsiooni põhiseisukohti , reformieelset ja -järgset perioodi Baltimaades ja kuidas toimus õpetamine sada aastat hiljem Eesti aladel. Sada aastat hilisemat perioodi püüan kirjeldada usutegelase Paulus Lempeliuse, kes oli Eesti aladel kirikuõpetaja, näite varal. Oli ju õpetamine tol ajal usaldatud kirikuõpetajate kätte. Peamiste allikatena kasutan H. Piirimäe koostatud ,,Tartu Ülikooli ajalugu I osa", L. Andreseni ,, Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajaloo I osa" , A.
Henry VII oli abielus Aragoni printsessi Katariinaga, et kindlustada häid suhteid Hispaaniaga. Olles armunud õuedaam Anne Boleyni, kes aga keeldus kuninga armukeseks saamast, hakkas Henry VIII taotlema lahutust. Katoliku kiriku poolt polnud see küll ettenähtud, ent paavsti või kardinali loal siiski võimalik. Paavst ütles aga Henry VIII'le ära. Viimaks viis see konflikt kuninga mõttele Roomast lahku lüüa. 1529 aastal teostas ta parlamendi poolt vastuvõetud seadusandlike aktide kaudu reformatsiooni. Reformatsioon Poliitiliselt oli tähtsaim ülemvõimu käsitlev supermatiaakt. Sellega kuulutas parlament kuninga Inglismaa kirikupeaks, mis tähendas lahkulöömist Rooma katoliku kirikust. Deklameeriti siiski jääda truuks katoliku dogmadele. Nii ei pidanud supermatiaakt kaasa tooma usupuhastust nagu mujal Euroopas. Uut kirikut hakati nimetama Anglikaani kirikuks. Parlamendi aktiga suleti Inglismaal kõik kloostrid, kuningas konfiskeeris nende maad ja
Luther väitis, et paavst ei saa andestada ühtegi patusüüd, vaid võib ainult kinnitada Jumala andestust. Oli indulgentside vastu. Ründas katoliku kiriku sakramendi õpetust, pidadaes küllaldaseks ristimist ja armulauda. Arvas, et munkadel ja nunnadel peab olema õigus kloostrist lahkuda. Taunis pühakute säilmete kultust ja kogumist. Luther tõlkis piibli saksa keeled, lõi aluse saksakeelsele jumalateenistusele ning andis võimaluse tõsta rahva haridustaset. Philipp Melanchton: Saksa reformatsiooni üks tähtsaimatest ideoloogidest. Aitas Lutheril reformatsiooni põhidokumentide koostamisel ja piibli tõlkimisel. P.M. oli seisukohal, et mõistus ja haridus peavad usku toetama. Ta koostas uue usutunnistuse süstemaatilise kokkuvõtte ja pidas ka läbirääkimisi. Riigipäeval esitatud 28 artiklist koosnev dokument ehk Augsburgi usutunnistus. Toomas Müntzer arvas, et ristida tuleb täiskasvanuid mitte lapsi. Tema algatusel tekkisid talupoegade väesalgad. Tekkis taasristijate sekt. T.M
okt 1492 Ameerika Vasco da Gama avastas meretee Indiasse Amerigo Vespucci teatas, et avastatud oli hoopis uus manner Ameerika. Maadeavastuste mõju ja uuendused majanduselus Inimeste silmaring avardus Eurooplased õppisid tundma taimi ja loomi Haiguste kaasatoomine süüfilis Kaubateed asendusid uutega muutus senine majanduskorraldus Kaubandusest saadud tasu erakordselt kõrge Intensiivse põllumajanduse osatähtsus Väärismetallide sissevedu põhjustas varanduslikku kihistumist Reformatsiooni põhjused ja eeldused Paavstide huvid muutusid üha ilmalikemaks Vaimulike mittekristlikke eluviise ei kiidetud heaks, nad polnud eeskujulikud Usukombeid taheti lihtsamaks muuta Indulgentside müük tekitas kristlastes pahameelt Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu vallandus Saksamaal Martin Luther ja tema reformatsioon Luther astus vastu indulgentside müügile Alles jätta vaid kaks sakramenti: ristimine ja armulaud Pidas vajalikuks rahvuskiriku loomist
E: 1hisp ja portugali asend oli soodne, nii atlandi okea ja aafrika ranniku lhdal 2sealsetel rahvastel olid pikaajalised meresõidu kogemused 3tugev ja stabiilne riigivõim toetas Maadeavastuste Tagajärjed: 1silmaring avarnes 2õpiti tundma uusi maid ja maailmamerd 3euroopa kaubandus peapunkt liikus vahemerelt ning läänemerelt atlandi ookeanile 4õpiti tundma uusitaimi ja loomi 4mitmed uued haigused Kes tahtsid saksamaal reformatsiooni? Paljud Saksa vürstid tahtsid võimu suurendada ja kiriku arvel rikastuda,Aadlikud ja linnaisandad said kiriku üle võimu ja taotlesid õiguste laiendamist, Vaimulikud said abielluda ja pidada jutlusi rahvakeeles, talurahvas said nõuda tagasi kunagiste kogukonnamaade ühiskasutamise õigust. Mida tegi katolik kirik refor. Vastu võitlemiseks? 1Vallandas vastureformatsiooni, 2Inkvisitsiooni tugevnemine, seadis eesmärgiks protestantismi kui väärõpetuse
vastased rahvaliikumised. Sihike seati algkristliku lihtsuse juurde naasmine ja ka nõuet kaotada kirikute maavaldused ja kirikumaksud. Tsehhi:reformatsiooni põhjused- vastuolud sakslaste ja tsehhide vahel, katol.kirik võttis liigselt makse. Jan Hus astus indulgentside müügi vastu, taotles tsehhi keele õigust, lõpetas piibli tõlkimise tsehhi keelde. Hussiitide sõda. saksamaa:põhjused:indulgentside müük, kiriku osa ühiskonnas polnud meelepärane ka vaimulikele. Martin luther alustas reformatsiooni. 1917 koostas 95 teesi patukaristuse kustutamise kohta. Tema põhiseisukohaks oli et inimene peab saama jumalaga suheldud piibli kaudu, ilma vaimulike vahenduseta, tõlkis piibli sax keelde. Sveits: põhj.???, Calvin koostas määratuse põhimõtte, mille järgi on jumal ette määranud iga inimese saatuse. Seega vabastati usklikud katoliku kiriku sõltuvusest. Rõhutati töö ausust ja vajalikkust Inglismaa: põhj. Konflik katol.kiriku korra vastu. Kiriku peaks kuulutati kuningas,
Põhjenda. Kadus kaubatee Indiaga Vahemere kaudu. Indiasse taheti otse mereteed. Portugalil olid head laevad. Karavell Ilmakaared. Kompass. Kirjelda Suurte maadeavastuste tagajärgi (mõju Euroopa arengule ja majandusele) (4). Milline Suurte maadeavastuste tagajärg oli sinu arvates kõige olulisem? Põhjenda. Kartuli, tubaka importimine. Avastati uusi mereteid. Pangandus. Kaubanduskeskused. Uued haigused. Uute mandrite avastamine. Mis olid reformatsiooni sügavamad põhjused (2) ? Mis sai usupuhastusliikumise ajendiks? Paavst elas rikkalt. Riigid otsisid võimalusi keskvõimu tugevneda. Paisatu turule Saksamaal indulkentside. Lk 224 Millist kasu lootsid reformatsioonist saada Saksamaa ilmalikud vürstid, millist talupojad? Vürstid tahtsid maad ja võimu. Talupojad samuti tahtsid maad saada. Taotlesid sotsiaalset võrdsust. Iseloomusta luterliku reformatsiooniga toimunud muutusi kirikus (4). Milline
Reformatsioon Inglismaal Tanel Karro ja Robin Valting 10c Audentese Spordigümnaasium Reformatsiooni mõiste Reformatsioon ehk usupuhastusliikumine, mis algas 16. sajandil. Reformatsiooni tulemusena eraldusid katoliikliklust kirikust protestantlikud harud. Luterlikud, Kalvinistid ja Anglikaani kirik Henry VII Henry VII (1485-1509) Mille pärast oli meeldejääv? Mida tähtsat saavutas Inglismaa jaoks Henry VIII Henry VIII (1491-1547) Edasi käik isa jälgedes Abielud ja usupoliitika Lahkumine katolikust kirikust 1534. a kuulutati kunigas kiriku peaks
vabaneda, kiriku kaugenemine algkristluse põhimõtete juurest. See algas Saksamaal, sest Martin Luther ise elas Saksamaal ja riputas Wittenbergi losskiriku uksele oma vaateid seletava teesi. Algas indulgentside müügi pärast. Alguses ei pööratud ta tegevusele suurt tähelepanu, selle tingis paavsti ilmalikud huvid ja Saksamaa poliitiline killustatus, mis lasi reformatsioonil laialdaselt levida. 2. Analüüsi erinevate ühiskonnakihtide võimalikku suhtumist Lutheri õpetusse ja reformatsiooni. Kellel oli reformatsioonist võita, kellel kaotada? Paljud Saksa vürstid astusid reformatsiooni poolele, et oma poliitilist võimu suurendada ja kiriku määda ja varade arvelt rikastuda. Põhja- ja Ida-Saksamaal võitis reformatsioon, kuid Lääne- ja Lõuna-Saksamaa jäid katoliiklikuks. Keisril polnud jõudu ega aega et reformatsiooni maha suruda. Kehtestati printsiip ,,kellel võim, sellel usk", ehk kui vürst oli luteri usus siis loeti ka tema alluvad ehk rahvas luterlikuks. 3
juba ette müüma. 1517 naelutas Luther oma seisukohad Wittenburgi lossikiriku uksele (95 teesi) 1) lõpetada indulgentside müük 2) paavst saab kustutada vaid enda poolt määratud karistusi. 3) Munkadel ja nunnadel lubada kloostrist lahkuda. 4) Vaimulikel lubada abielluda. 5) Kaotada pühakute ja reliikviate kultus 6) Keelata tasu võtmine kiriku toimingute eest 7) Lõpetada vaimulike ametikohtade müük 8) Tõlkida piibel rahvus keeltesse Teine saksa reformatsiooni liider oli Thomas Müntzer, leidis, et maapealse jumalariigi saavutamiseks tuleb kõigepealt lahendada sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid. Tema seisukohad said saksa talurahva sõja aluseks. (1524- 1526). Suruti maha ja Müntzer hukati. Luther ei kiitnud sellist vastuhakku heaks. 1530- esitati Augsburgi usutunnistus, mis määras luterluse põhiseisukohad ja jumalateenistuse alused: 1) lihtne jumalateenistus 2) emakeelne jutlus 3) lihtne kirik
tundma, avastades seal palju uusi taime- ja loomaliike. Arenes ka riikidevaheline kaubavahetus, mida hakati kutsuma merkantilismiks. Muutus toimus ka katoliku kirikuga. Inimesi häiris ka katoliku kiriku kaugenemine algkristluse põhimõtetest. Algas reformatsioon e usupuhastusliikumine. Selle käigus paljastati kiriku tegelik pale, kuidas mungad elasid mittekristlike eluviiside järgi ja paavstide huvi oli pigem ilmalik. Reformatsiooni algataja Martin Luther pidas õigeks rahvuskiriku loomist. Peale reformatsiooni jõudis usk lihtsamini tavainimesteni. Peale reformatsiooni levikut algatas katoliku kirik vastureformatsiooni, mille käigus püüdsid siiski endist kirikutraditsiooni säilitada. Eesmärk oli protestantism kui väärõpetus ühiskonnast välja juurida. Kirik püüdis taastada kõikumalöönud moraali, selleks loodi jesuiitide ordu, mille liikmed pidid täielikult kuuletuma paavstile ja
RENESSANSS, SUURED MAADEAVASTUSED, REFORMATSIOON ISIKUD: · ERASMUS ROTTERDAMIST - Kõige kuulsam humanist, tõlkis piibli uuesti ladina keelde, avaldas teose ''Narruse kiitus'' kus juhtis tähelepanu kiriku rumalustele. · U.ZWINGLI - Sveitsi reformatsiooni alustaja, ütles: usk peab olema lihtne ja mõistuspärane, palgasõdureid ei tohi võtta Sveitsist. · HENRY VIII - Inglismaa kuningas, kes algatas 1534 reformatsiooni oma isiklikel põhjustel (kuulutas end kiriku peaks lõi anglikaani kiriku). · JEAN CALVIN Teose ''Ristiusu õpetus'' autor, (tegutses Genfi linnas), uskus: jumalikku ettemääratlusse ehk predestinatsiooni; inimene, kes on jõukas, on jumala poolt välja valitud; rikkusega ei või uhkeldada (tuleb kanda musti riideid ja lihtsaid soenguid). · M.LUTHER Reformatsiooni algataja Saksamaal, 31.oktoober 1517 kinnitas
trükikunst ja õilmitses linnakultuur. 1517.aastal avaldas saksa mungast teoloogiaprofessor Martin Luther oma esimesed kirjutised, millest suurimat huvi äratas kirjutis indulgentside ehk patukahetsuskirjade kohta. Legend räägib, et ta olevat sellel teemal naelutanud 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Lutheri seisukohtadest arenenud diskussiooni ja selle tulemusel tekkinud reformatsiooni eesmärgiks oli puhastada kirik sellest, mis varjutab ja moonutab evangeeliumi Jeesusest Kristusest. Reformatsiooniga sooviti tagasi pöörduda kristluse lätete juurde ja taaskehtestada vahepeal hüljatud jumalik kord. Reformatsiooni ideed, millesse andis olulise panuse Lutheri kaastööline ja mõttekaaslane Philipp Melanchthon, levisid peamiselt Lutheri õpilaste ja trükiste kaudu juba 1520.aastatel ka
Varauusaeg ( XVI-XVIII sajand) 1492.a.-C.Kolumbuse avastusretk Ameerikasse 1517.a.-reformatsiooni algus Saksamaal, Martin Luther avaldas oma katoliku kiriku vastased seisukohad. 1519-1522-esimene ümbermaailmareus Magalhaesi juhtimisel. 1524-1525-talurahvasõda Saksamaal. 1555.a.-keiser Karl V kuulutab välja Augsburgi usurahu, millega luteri usk tunnistati katroliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. 1564-1616-William Shakespeare'i eluaastad 1588.a.-Hispaania laevastiku ebaõnnestunud sõjaretk Inglismaa vastu ( Võitmatu Armaada) 1618-1648.a.-Kolmekümneaastane sõda. Rahvusriikide tekkimisega tugevnes Lääne-Euroopas kuningavõim. Henry Tudor sai Inglismaa kuningaks 1485.a. Toimus pikaajaline kodusõda selle üle, missugune dünastia saab troonile. Prantsusmaa valitsejaks oli Francois I ( 1515-1547 ) Renessanss-16.saj. Tähendab taassündi. Tagasi tulid eeskujud antiikajast. Humanism-inimlikkus. Püramiidi tipus oli inimene, mitte jumal. Inime...
Ptk.25 Reformatsiooni algus: hussiitide liikumine · Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus · Usuline õpetus, mis kaldus kõrvale ametliku kiriku põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest · Ketserlike õpetuste põhjal tekkisid olemasoleva feodaalkorra ja katoliku kiriku vastased rahvaliikumised · Sageli oli sihiks seatud algkristliku lihtsuse juurde tagasipöördumine · Toredatest kirikutalitustest loobumine · Nõue kaotada kiriku ja kloostrite maavaldused ning kirikumaksud
Indulgents- patukustutuskiri mida müüdi paavsti nimel raha v kirikule osutatud teenete eest Reformatsioon- usupuhastusliikumine, martin lutheri algatatudkatoliku kiriku vastane usuliikumine. Protestant- reformatsiooni käigus katoliku kirikust eraldunud usuvoolude pooldajad M.luther esitas oma seisukohad 31 okt 1517 95 teesina. Inimene sai õndsaks usu läbi mitte kiriku, tõe allikas piiber, sakramendid ristimine ja armulaud. 1524-26 - saksa talupoegade sõda 1555 - Augsburgide usurahu protestantide ja nende vahel kes uuendustega kaasa ei läinud kalvinism - jean calvini rajatud protestantlik usuvool, levis lääne europes puritaan- kalvinistliku kiriku pooldaja inglismaal hugenott- sama aga prantsusmaal
Ajaloo kordamisküsimused 1. Kuidas levisid reformatsiooniideed Liivimaale? Missuguseid muutusi see enesega kaasa tõi? Saksamaalt saabunud jutlustajate toel levisid reformatsiooniideed Liivimaal laiemalt. 1523-24 hakkasid suuremates linnades jutlustama evangeeliumi usu õpetajad. Reformatsiooni kaasnähtuseks olid Liivimaal pildirüüsted. Hakati tegema ümberkorraldusi hariduses ja koolielus. 2. Nimeta 3 tähtsamat sündmust, mis lõid eeldused uue ajastu alguseks. 1492. aastal C. Kolumbus avastas Ameerika 15. sajandi keskpaiku leiutas J. Gutenberg liikuvate metalltähtedega trükimasina 1517. aastal algatas M. Luther reformatsiooni 3. Miks nimetatakse Poola kuninga valitsemise perioodi „halb“ Poola aeg?
..........................................................................................................................12 Nantes'i edikt.......................................................................................................................13 Kasutatud kirjandus........................................................................................................14 2 Reformatsiooni algus Reformatsioon oli 16. sajandil sündinud usuline liikumine, mille tulemusel muudeti kirikut ja ühiskonda laiemalt, sealhulgas ka valitsemise, poliitilise ning majandusliku võimu alal. Läbi keskkaja eksisteerisid mitmed paavstivõimu ja kirikuorganisatsiooni suhtes kriitilised liikumised, mille sihiks oli seatud algkristliku lihtsuse juurde tagasipöördumine, mis tähendas loobumist toredatest kirikutalitlustest ning kirikute ja kloostrite maavalduste
Zwingli käsitas armulauda püha õhtusöömaaja mälestustoiminguna, mitte Kristuse kohalviibimise aktina. Kirik pidi alluma linna valitud võimule. Zwingli õpetuse alusel keelati Zürichis liigkasuvõtmine. Järgnevatel aastatel levis Zwingli reformatsioon üle Sveitsi. Protestantlikud kantonid valmistusid Zürichi juhtimisel Sveitsi ühendamiseks. Sellele astusid vastu katoliiklusele truuks jäänud metsakantonid. Zwingli langes lahingus katoliiklaste vastu. Calvin ja reformatsioon Sveitsi reformatsiooni teise suuna rajas Johann Calvin. Sveitsis avaldas Calvin teose ,,Ristiusu õpetus", milles esitas uue reformatsiooni peamised seisukohad. Kõige olulisem oli ettemääratuse põhimõte. Selle järgi on Jumal ette näinud iga inimese saatuse: ühed saavad taevasse, teised lähevad põrgusse. Kellegi võimuses pole seda ettemääratust muuta. Calvin rõhutas töö austusväärsust ja vajalikkust, tõstis esile kokkuhoidu ja lihtsat eluviisi. Lihtne pidi
Reformatsioon ehk usupuhastus 1517 kuni 17 sajand Põhjused: · Kiriku üldine allakäik · Kaugenemine usust · Indulgentside(patulunastuskirjad) müük · Paavstide kombelõtvus · Alexander VI Borgia · Humanism ja maailmapildi muutumine · Maadeavastuste mõju · Arusaamatus ladina keelt mõistsid vähesed Martin Luther · Reformatsiooni algataja Saksamaal · Avaldas 31.10.1517 kuulsa dokumendi 95 teesi (teooria), kinnitas need Wittenbergi kiriku uksele · Sisaldas ideid kiriku reformimiseks, samuti mõtteid, kuidas usku inimestele lähendada · Kiiresti kujunes välja uus reformitud usk luterlus · Oluline pole kirik, vaid Piibel, inimene pidi reaalselt aru saama, Piibli tõlkimine, õndsaks saab vaid usu kaudu, mõistis hukka indulgentside
isegi matta tohtis teda ainult pühitsemata mulda. Et karistus ei tabaks Prahat lahkus reformaator pealinnast enne vande jõustumist. Koostas tsehhi keele grammatika ja lõpetas piibli tsehhi keelde tõlkimise. 1414.aastal kutsuti kokku Konstanzi linna kokku kirikukogu, mis pidi kaotama kirikulõhe ja kindlustama ühe paavsti võimu, teostama kirikureformi ning välja juurima mis tahes ketserluse, mille all mõeldi eelkõige Tsehhi reformatsiooni. Kutsuti ka Jan Hus (kutsujaks oli keiser Sigismund kes lubas kindlustada Husile julgeoleku). Teda võeti vastu viisakalt ja vabastati kirikuvande alt ning pärale jõudis ka turbekiri. Varsti pandi aga Hus vangi, kus ta pidi kannatama kuni Sigismund andis talle võimaluse esineda. Kõik toimus suletud uste taga ning istungid kujunesid ketserlikeks ülekuulamisteks. Husi sunniti oma seisukohtadest loobums kuid ta jäi endale kindlaks nind mõisteti surma tuleriidal.
patulunastuskirjade müüki 4)Usulise tõe ainsax allikax saab olla vaid piibel 5)Ristiusuõpetus tuli puhastada sinna sajandite jooxul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest-usupuhastus 6)Tunnistas senisest seitsmest sakramendist vaid kahte- ristimist ja armulauda. Sündmused: 1517. a. lõi Wittenbergi lossikiriku uxele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi. Paavst suhtus Lutheri vastutegevusse üxkõikselt, nõnda pääses reformatsiooni lumepall tõkestamatult veerema. Rahvas toetas Lutherit. 1519. a keisrix valitud Karl 5. Lootis poliitiliselt killustatud Saksamaad keisrivõimu tugevdamisega tihedamini liiita. Lutheri tegevus ähvardas plaanid nurjata. 1521. a kutsus keiser Lutherit oma õpetustest lahti ütlea, ta ei teinud seda, ta kuulutati lindpriiks. Luther sai kaitset vürst Friedrich Tark. Aladel, kus reformatsioon võitis hakati kloostreid sulgema ja vaimulikud said õiguse
Uuteks kaubanduskeskusteks Madalmaad Amsterdam ja Antwerpen Käsitöölised muutusid väiketootjatest suurettevõtjate palgatöölisteks Väärismetallide sisseveo kasv Kulla ja hõbeda hinnaväärtuse kahanemine Toiduhindade tõus Rahvaarvu kasv Intensiivne põllumajanduse areng Reformatsioon Põhjused ja eeldused Põhjused Eeldused Katoliku kiriku väidetav Rahvusriikide valitsejad kaugenemine püüdsid vabaneda Tavatu reformatsiooni paavstivõimu kontrolli alt ulatus ning selle tagajärg Katoliku kiriku kõlbeline allakäik Paavstide huvid muutusid ilmalikumaks Indulgentside patukustutuskirjade müük Martin Luther (1483-1546) ja tema õpetus Reformatsiooni algataja Õppis teoloogiat Tähelepanu pööras Piibli tekstidele
Tagajärjed: pärast kristlaskonna lõhenemist roomakatoliku ja kreeka- katoliku kirikuks oli reformatsioon suurim vapustus kristluse ajaloos. Eeldused: Lääne- Eu-s tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. Ka- toliku kiriku kõlbeline allakäik. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks. Erilist paha- meelt tekitas patukustutuskirjade müük. Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu val- landus Saksamaal. Martin Luther ja tema õpetus. Reformatsiooni algataja. Tähelepa- nu koondus Piibli tekstidele. Tema arusaam: õndsaks saab mitte tänu tahtepingutusele või hüvelistele tegudele vaid ainult usu kaudu ja selleks pole vaja ei kirikut ega paavsti. Lõi Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, mis hiljem laialdaselt levisid. Ta leidis, et usu- lise tõe ainsaks allikks saab olla vaid Piibel. Oli jäiga kirikuhierarhia vastu. Kutsus üles kirikut reformima, pidades vajalikuks rahvuskiriku loomist. Tunnistas vaid 2e sakramenti:
võitlesid katoliku kiriku kui organistasiooni vastu (katolikud kiriku kaitsjad olid W.von Plettenberg, püüdis säilitada ordut ja rahu maa piirkondades ja Riia peapiiskop J. Blankenfeld Reformatsiooni tulemused · Ulatuslik usupuhastus Euroopas · Kristluse lihtsustamine · Kapitalismi tekke soodustamine · Rahvusluse tõus · Emakeele areng · Katolikui kiriku uuenemine (mõningal määral) Vastureformatsioon · Katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, mis püüdis takistada kirikulõhe tekkimist · Mõisteti hukka protestantlikud õpetused · Säilitati patukahetsuskirjad, palverännakud, pühakute ja reliikviate austamine ning Neitsi Maarja Kultus · Õppekirjanduse trükkimine · Tugevdati kiriku tsentraliseeritud organisatsiooni ja distsipliini · Tekkisid uued vaimulikud ordud. (nt jesuiidid, tänu kellele jai püsima katoliiklus Poolas ja Prantsusmaal) · Eestisse jõudis usupuhastus läbi Riia u 1523.a.
Ajalugu 1517.aastal Martin Lutheri poolt algatatud reformatsiooni ehk usupuhastusliikumise eesmärk oli puhastada katoliiklik kirik kirikuisade õpetustest ja piibli tõlgendustest. Kirik muudeti emakeelseks, puhastati sakramentidest ja mis peamine katoliiklusest tekkis kolm põhiharu ehk protestantlikku kirikut - kalvinism, luterlus ja anglikaani kirik. Umbes samal ajal, kui 16.saj. Saksamaal levis luterlik reformatsioon, sai Zürichis alguse Ulrich Zwingli poolt juhitud Sveitsi usupuhastusliikumine (1523). Sellest
Kõik noored mehed olid allutatud riiklikule sõjaväekohustusele. Ka abiellumine oli kohustuslik ja riigil oli õigus oma alamate elukuset määrata. Inkade võimu all saavutas Andide tsivilisatsioon oma haripunkti. Riik kandis hoolt teevõrgu rajamise ja korrashoiu eest, mis omakorda tagas ühtlaselt hästi toimiva kaubavahetuse ja postiteeninduse. Inkade riik ei püsinud siiski lõpuni, 1532-1538 vallutasid selle hispaanlased. Andide kõrgkultuur hävitati. 6. Reformatsiooni põhjused ja eeldused Eeldused reformatsiooni tekkeks kujunesid juba keskaja lõpul. Pahameelt suurendas katoliku kirik kõlbeline allakäik. Tõsiusksetele ei saanud meeltmööda olla vaimulike mittekristlikud eluviisid. Paavstid sekkusid päevapoliitikasse ega välistanud kokkuleppeid isegi Türgi sultaniga, kes kristlike maid anastas. Erilist pahameelt tekitas pahameelt indulgentside müümine. Kiriku väitel oli igaühel võimalus osta patukustutuskiri, mis vabastas pattudest
Jakob Westholmi Gümnaasium BAPTISM Usundiõpetuse referaat Maarion-Aniita Kivilo 10.a klass Tallinn 2015 Ajalugu 1517.aastal Martin Lutheri poolt algatatud reformatsiooni ehk usupuhastusliikumise eesmärk oli puhastada katoliiklik kirik kirikuisade õpetustest ja piibli tõlgendustest. Kirik muudeti emakeelseks, puhastati sakramentidest ja mis peamine – katoliiklusest tekkis kolm põhiharu ehk protestantlikku kirikut - kalvinism, luterlus ja anglikaani kirik. Umbes samal ajal, kui 16.saj. Saksamaal levis luterlik reformatsioon, sai Zürichis alguse Ulrich Zwingli poolt juhitud Šveitsi usupuhastusliikumine (1523). Sellest
Jakob Westholmi Gümnaasium BAPTISM Usundiõpetuse referaat Maarion-Aniita Kivilo 10.a klass Tallinn 2015 Ajalugu 1517.aastal Martin Lutheri poolt algatatud reformatsiooni ehk usupuhastusliikumise eesmärk oli puhastada katoliiklik kirik kirikuisade õpetustest ja piibli tõlgendustest. Kirik muudeti emakeelseks, puhastati sakramentidest ja mis peamine katoliiklusest tekkis kolm põhiharu ehk protestantlikku kirikut - kalvinism, luterlus ja anglikaani kirik. Umbes samal ajal, kui 16.saj. Saksamaal levis luterlik reformatsioon, sai Zürichis alguse Ulrich Zwingli poolt juhitud Sveitsi usupuhastusliikumine (1523). Sellest
eestikeelde trükitud raamatu ajalugu algab reformatsiooniga ja et pole põhjust arvata nagu arendanuks katoliku vaimulikud eesti kirjakeelt juba reformatsioonieelsel ajal (Põltsam 2000). Sest reformatsioon jõudis Liivimaale 1520. aasta alguses. See tekitas vägagi suuri konflikte katoliiklaste seas ning selle tulemusel toimusid linnades pildirüüsted, mille käigus said kannatada nii katoliku kirikud kui ka kloostrid. Sama aasta lõpuks olid enamik Eesti linnadest reformatsiooni omaks võtnud ning Liivi sõja alguseks olid arvatavasti kõik linnad pigem luterlikud. (Epner jt 2005, lk 15) Kuid siiski tekib küsimus, kas selles vaadis tõesti olid eestikeelsed raamatud ning kas need kuulusid ,,heade" või ,,halbade" raamatute hulka? Sest ebatõenäoline oli, et leidus kuskil keegi, kes 1524/25. aastal trükkis luterlike sugemetega eestikeelseid raamatuid. Kuna vaadis oli nii liivi,- läti- kui ka eestikeelsed raamatud siis pidanud justkui antud linnad
rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt . Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahuolematust. Pahameelt suurendas katoliku kiriku kõlbeline allakäik. Tõsiusksetele ei saanud meeltmööda olla vaimulike mittekristlikud eluviisid. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid päevapoliitikasse ega välistanud kokkulepeid isegi Türgi sultanitega, kes kristlikke maid anastas. Üheks Reformatsiooni põhjuseks oli indulgentside müük. See oli ebaõiglane, et sai end pattudest vabaks osta; pattudest pidi end vabaks lunastama ehk midagi tegema ka selle eest, et vabaks saada. Vaimulikud ja preestrid polnud eeskujuks - ette oli kirjutatud, et nad ei ole jõukad, kuid nemad hakkasid järjest jõukamalt riietuma, sööma ja hakkasid poliitikasse sekkuma mis oli ebaeetiline. Poliitiline killustatus - kirikutel oli vaba voli kõike teha, kuid see poleks tohtinud nii olla.
XVI sajandi alguses tekkis vastuseis paavsti juhitud kirikliku keskvalitsusele. See opositsioon oli kaheilmeline poliitiline ja vaimne. Opositsiooni poliitiline pool oli huvitatud kiriku varandustest ning maadest ning nad tahtsid kirikut oma võimule allutada. Opositsiooni vaimne pool oli huvitatud sügavatest kultuurialastest muudatustest. Selle eesotsas olid uuendusmeelsed vaimulikud, kes võitlesid katoliku kiriku feodaalse organisatsiooni vastu. Reformatsiooni algatas Marthin Luther Saksamaal Wittenbergis, 1517. aastal. Eestisse jõudis see usutunnistuse kuulutamine 1523.aastal. Juba mõne aja pärast leidis usutunnistus Tallinnas ja Tartus kodanike seas poolehoidu. 1525. aastaks levis reformatsioon ka Narva, Viljandisse ja Uus-Pärnusse. Väiksematesse linnadesse jõudis see hiljem. Linnades levis protestantlus kiiresti ja tekkis jõuline liikumine munkade ja katoliku preestri vastu. Kuna kaks
(Põhja-Prantsusmaa). Juhid olid vennad Guise'id. Protestante juhtis Navarra krahv Henry. Luterluses on lihtne kirik, 3 elementi kantsel, altar, altarimaal. Muid kaunistusi pole. Suhteliselt lihtsad ehitised. L. ei tunnistanud tsölibaati (vaimulike abiellumiskeeld). L. nõudis, et jumalateenistused toimuksid igas rahva keeles. See sundis paljusid rahbaid looma enda kirjakeelt. Seega olid just vaimulikud need, kes töötasid välja kirjakeele. 1525. a. algas ususõda, reformatsiooni ei toimunud Hispaanias, Itaalias, Iirimaal, Portugalis. Täielikult toimus reformatsioon Põhjamaades. Taanis, Rootsis luterlus. Tol ajal ka Soomes ja Norras. Rootsi oli valitseja. Ka Eestis ja Lätis. Esialgu ka Leedus ja Poolas. Sveits avaldas mõju Austrias. Põhja-Prantsusmaa katoliiklik; Lõuna- Prantsusmaa luterlus (hugenotid). Mõlemad usud kuulutati lubatuks. Sveitsi reformatsiooni juht oli Jean Calvin (ka Ulrich Zwinglich). Ehtne pankurite luterlus
selle uurimisele. Inimeste maailmapilt hakkas avarduma tänu maadeavastustele. Suurimateks avastusteks peetakse Ameerikat ja lihtsaimat teed Aasiasse, tänu millele hakkas hoogsasti arenema kaubandus. Inimesed said teada, et maakera on kerakujuline ning tegelesid üha enam meresõidutehnika arendamisega. Avastusretkede aeg tähendas Euroopale siirdumist keskajast ja feodalismist uude aega rahamajanduse, absolutismi ja rahvusriikide aega. Murrang kirikus seostus kõige enam reformatsiooni ehk usupuhastusliikumisega, mis sai alguse, kuna väidetavalt oli katoliku kirik kaugenenud algkristlikest põhimõtetest. Reformatsiooni algataja, Matrin Luther leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks saab olla Piibel ning vajalik oleks rahvuskiriku loomine. Tänu reformatsioonile hakkasid inimesed paremini Piiblit ning selles sisalduvat mõistma. Võitlemaks reformatsiooniga, vallandas katoliku kirik vastureformatsiooni, mille peaideeks oli
Dogma-lause mida tunnistatakse vääramatu tõena. Kalvinism-Jean Calvini rajatud usuvool levis Lääne- Euroopas. Presbüterlane-kalvinistliku kiriku pooldaja Sotimaal. Puritaan- kalvinistliku kiriku pooldaja Inglismaal. Hugenott- kalvinistliku kiriku pooldaja Prantsusmaal. Anglikaani kirik-reformatsiooni käigus kuningale alluv Inglise kirik, õpetus protestantlik jumalateenistus sarnane katoliku kirikuga; kirikukorraldus Inglismaal. Martin Luther-(1483-1546) reformatsiooni algataja 1517a õpetus lutherdus, usuteaduse doktor, vaimulik,õpedus-inimene õndsaks usu kaudu ja usu tõe allikas piibel. Ulrich Zwingli-palgasõdurite preester 1520a. Soovis et tagasi algkristlikulihtsuse juurde. Võitles ilmalike uuenduste eest. Ei meeldinud kiriku suured maavaldused ja rikkus. 1531- sõda katoliiklaste ja reformatsioonide vahel ja ta sai surma seal. Jean Calvin- prantsusmaalt pärit õpetus kalvinism. Jumalikkust ettemääratustest.
Reformatsioon oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn. refomeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Reformatsiooni põhjused: Ei meeldinud kiriku ilmeksimatus Paavsti ja kiriku autoriteedi langemine Humanismi ja renessansi ideede levik Ilmalikud tahtsid oma võimu laiendada Indulgentside müük Reformatsioon Inglismaal: Alustas Henry VIII 1) Kasutas reformatsiooni oma poliitiliste ja isiklike plaanide teostamiseks 2) Kuulutas end paavstist sõltumatuks ja nimetas end Inglise Kiriku peaks 3) Säilitati paljud katoliiklaste traditsioonid Sarnasused katoliku kiriku ja anglikaani kiriku vahel Emakeelne jumalateenistus Kloostreid pole Kirik allub riigile Piibel usulise tõe allikas Lõpetati tsölibadi nõue
MÕISTED Indulgents patukustutuskiri, müüdi paavsti nimel raha või kirikule osutatud teenete eest. Reformatsioon-usupuhastusliikumine. Martin Lutheri algatatud katoliku kiriku vastane usu-uuendusliikumine. Protestandid reformatsiooni käigus katoliku kirikust eraldunud usuvooluude pooldajad. Augsburgi usurahu Saksamaa ühiskond oli jagunenud usuküsimuses kahte leeri. 1555. aastal sõlmitud usurahu tähendas mõlemale leerile võrdsete õiguste tagamist. Luterlased protestandid, kes lähtuvad Martin Lutheri õpetusest. Kalvinistid protestandid, kes lähtuvad Jean Calvini õpetusest. Hugenotid kalvinistliku kiriku pooldajad Prantsusmaal. Puritaanid kalvinistliku kiriku pooldajad Inglismaal.
Ø uute kaubanduskeskuste esilekerkimine (Lissabon, Amsterdam jt.) Ø rikaste Itaalia kaubalinnade tähtsuse kahanemine Ø uute põllukultuuride levik Euroopas (kartul, tomat, mais, kakao jm.) Ø kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõid kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu Ø uued nakkushaigused – süüfilis 13. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu reformatsiooni. Reformatsioon oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. 14. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu vastureformatsiooni. Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku
Calvin ja reformatsioon Sveitsi reformatsiooni teise suuna rajas Johann Calvin, prantsuspäraselt Jean Cauvin (1509- 1564). Sveitsis avaldas Calvin teose "Ristiusu õpetus" (ilmunud Baselis 1536), milles esitas uue reformatsiooni peamised seisukohad. Kõige olulisem oli ettemääratuse ehk predestinatsiooni põhimõte. Selle järgi on Jumal ette näinud iga inimese saatuse: ühed on määratud õndsaks saama ja lähevad taevasse, teised on määratud hukatusele ja neid ootab põrgu. Kellegi võimuses pole seda ettemääratust muuta. Niisiis vabastas kalvinistlik õpetus usklikud katoliku kiriku sõltuvusest. Oldi ju seni veendunud, et õndsaks võib saada ainult kiriku abiga, sest patust inimest aitavad jumalateenistus, preestri eestpalved, patukaristuskustutuskirjad jms. Calvin rõhutas töö austusväärsust ja vajalikkust, tõstis esile kokkuhoidu ja lihtsalt eluviisi. Lihtne pidi olema ka jumalateenistus, oluliselt vähendati pühade arvu. Esiaögu arvas Calvin,...
radikaalsemaks nad läksid. Inimestele läksid need phmted peale, sest katoliku kirik ei meeldinud rahvale ja muudatust taheti. Sellega seoses 1524 jõudis Vana-Liivimaale, eelkõige Tallinnasse PILDIRÜÜSTELIIKUMINE.Tlna kirikuid rüüstati. Niguliste kirik jäi aga puutumatuks, kuna kirikuteener valas sulatina lukuaukudesse.Pildirüüsteliikumine ei seostatud lutheri phm-tega, et kirikud peavad olema lihtsad. Põhjused olid selles, et ordu tahtis reformatsiooni peata ja püüdis sekkuda Tlna linna asjadesse, mis tekitas väga suure rahulolematuse ja sellepärast mindigi kirikuid rüüstama.Algsed pm-ted olid siinsetele inimestele tundmatud! Tänu sellel, et Niguliste kirik jäi puutumatuks jäi alles kuulus maal ''Surmatants'' Notke poolt. Olukord vaibus umbes 1525, kõige suuremad jutustajad saadeti välja ja reformatsioon vaibus. Melchior Hoffmann-üks suurematest jutustajatest ja rahva ässitajatest(eelkõige Tartus)
· Wittenbergi paavsti esindaja Tetzel müüs raha eest indulgentse (patukustutuskiri) · Martin Luther kirjutas teesid (kokku 95) indulgentside müümise vastu ja naelutas need 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele · Saabunud palverändurid, kes olid tulnud indulgentse ostma, mõistsid Lutheri vastuväidete arukust. · Äsja leiutatud trükikunst aitas Lutheri sõnumit kiiresti levitada ning mõne aja möödudes loeti tema sõnu suures osas Euroopast. Reformatsiooni põhiteosed Lutheri usukäsitluses oli põhiliseks pühakirja autoriteet ja kristlase üldise preesterluse rõhutamine, mis seadsid kahtluse alla katoliku kiriku hierarhilise ehituse ja tegevuse õiguspärasuse 1520.a ilmusid reformatsiooni põhiteosed: 1. kirikukorraldust käsitlev "Saksa rahva kristlikule aadlile kristliku seisuse parandamisest", 2. sakramendiõpetust uuendav "Kiriku Paabeli vangipõlvest" 3. usuõpetust ja eetikat ühendav "Ristiinimese vabadusest".
eksiõpetuses Reformatsioon ehk usupuhastus: Luther leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks saab olla vaid Piibel. Ristiusu õpetus tuli puhastada sinna sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Siit tuleneb ka reformatsiooni teine nimi-usupuhastus-. Luther oli jäiga kirikuherarhia vastu .Ta kutsus üles kirikut reformima ,pidades vajalikuks rahvakiriku loomist. Pühakirjale tuginedes tunnistas Luther senisest 7 sakramendist vaid kahte, ristimist ja armulauda. Luterliku reformatsiooni võidukäik: Paavst suhtus Lutheri vastutegevusse esialgu üsnagi ükskõikselt. Tollast kirikupea Leo X Medicit köitsid pigem ilmalikud huvid. Leo X pidas reformatsiooniga seotud dispuute munkade omavaheliseks lobaks ega pööranud tähelepanu. Kui paavst viimaks mõistis toimuva tegelikku ulatust ning andis välja bulla Lutheri tegevuse tõkestamiseks , oli juba hilja. Rahva toetust tunnetav Luther põletas paavsti bulla avalikult ära. 1519.aastal lootis Karl V Saksamaad tihedamini Liita
eksiõpetuses Reformatsioon ehk usupuhastus: Luther leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks saab olla vaid Piibel. Ristiusu õpetus tuli puhastada sinna sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Siit tuleneb ka reformatsiooni teine nimi-usupuhastus-. Luther oli jäiga kirikuherarhia vastu .Ta kutsus üles kirikut reformima ,pidades vajalikuks rahvakiriku loomist. Pühakirjale tuginedes tunnistas Luther senisest 7 sakramendist vaid kahte, ristimist ja armulauda. Luterliku reformatsiooni võidukäik: Paavst suhtus Lutheri vastutegevusse esialgu üsnagi ükskõikselt. Tollast kirikupea Leo X Medicit köitsid pigem ilmalikud huvid. Leo X pidas reformatsiooniga seotud dispuute munkade omavaheliseks lobaks ega pööranud tähelepanu. Kui paavst viimaks mõistis toimuva tegelikku ulatust ning andis välja bulla Lutheri tegevuse tõkestamiseks , oli juba hilja. Rahva toetust tunnetav Luther põletas paavsti bulla avalikult ära. 1519.aastal lootis Karl V Saksamaad tihedamini Liita
Tekkis suur vastuseis kahe leeri vahel ühel pool oli vanameelne katoliku kirik, kes ei tahtnud oma varandusi ja võimu kaotada, teisel pool uuendusmeelsed luterlased, kelle arust oli katoliiklus Jumalast liiga palju eemaldunud. Reformatsioon muutis usku paljudes maades luterluseks, kuid üht või teist moodi mõjutas ta kõiki Euroopa riike ja maid, olles põhjuseks mitmetele hilisematele sündmustele. 2 Reformatsiooni algus Esimesena nõudis põhjalikku kirikureformi 14. Saj. Oxfordi ülikooli professor John Wyclif. Ta pidas valeks vaimulike võimet patte lunastada, õigust müüa indulgentse, taunis pihti ning pühakute kummardamist ja armulaua materiaalset iseloomu. Ainsaks usutõdede allikaks pidas ta piiblit ning aitas kaasa ka selle tõlkimisele inglise keelde (teatavasti oli tolleaegne piibel ainult ladina keelne). Samuti oli ta leppimatu paavstivõimu suhtes. Tema õpetus avaldas mõju paljudes
1. Reformatsioon on XVI sajandil toimunud usupuhastusliikumine, mille tagajärjel kujunesid katoliiklusest eraldunud protestantlikud kirikud. PÕHJUSED: 1) riikide valitsejad soovisid vabaneda paavsti võimu alt. 2) vaimulike privileegitud seisun tekitas rahulolematust. 3) katoliku kiriku kõlbeline allakäik. TULEMUSED: 1) ristiusu lõhenemine. 2) euroopa usuline lõhenemine. 3) Augsburgi usurahu. 2. Reformatsiooni tagajärjel tekkisid uued kirikud: luterlus, kalvinism, anglikaani kirik. 3. 4.Martin Luther- reformatsiooni algataja. 31.oktooberil 1517 lõi Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi, mis levisid hiljem rahvaseas kiiresti. Aquino Thomas katoliku kiriku pühak ja filosoof, kes ühendas Aristotelese filosoofia ristiusuga. Johann Calvin- arendas edasi Zwingli õpetust. Jumalik ettemääratus ehk predestinatsioon. 5
Religioon ja kirik 17. sajandil Reformatsiooni algus Liivimaa linnadesse jõudis reformatsioon juba 1522. aastal Riia reformaator Andreas Knopken Tallinnast teateid 1524. aasta algusest Nõuti lähtumist ainult piiblist Ainult usk teeb õndsaks Martin Lutheri õpetused leidsid viljaka pinnase, sest ilmaliku ja vaimuliku võimu vahekorrad olid juba varem pingestatud Rahutused ja reform Sooviti kirikut ja ühiskonda veelgi radikaalsemaks muuta Rahutused Tartus, Tallinnas ja Riias Linnade raed võtsid kirikuelu enda kätte Pagendati dominiiklased Moodustati nn jumala-laegas Jumalateenistused Saksa keeles Eestlasetele seati sisse eraldi kirik, Püha Vaimu kirik Tallinnas Reformatsiooni takerdumine Liivimaa maahärrade otsustusvõimetus pärssis levikut maal Nappis võimu uue usu staatuse üle Reformatsioon sai oluliseks teemaks maahärrade ja seisuste vahelises võimuvõitluses 1525. a Pildirüüste Tart...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
