Luther oli üsna emotsionaalne ning teda süüdistati madala keele kasutamises. Tema pärandisse kuuluvad ka lauakõned, mis on ülestähendused tema sõnavõttudest nii peolauas kui ka kodusemas ringis. Rahvuskeelne kõnekunsti areng algab reformitud kiriku kantslikõnedest. (Aava 2003: 30) 1.5 Vastureformatsioon Retoorika omandas 17. sajandil erakordse tähenduse seoses katoliikliku vastureformatsiooniga. Pärast Lutheri algatatud reformatsiooni pidi katoliiklik kirik oma mõjuvõimu suurendama. 1500.-1700. aastani ilmub 193 kiriklikku kõnekunsti teost, mis on eriti viljakas aeg retoorika ajaloos. Tolleaegsed teoreetikud vaidlesid selle üle, kas kirikus tuleks jutlustada "lihtsas stiilis" või "suures stiilis". Mõlemad stiilid pärinesid kreeka ja ladina klassikalistest ettekirjutustest: "suure stiili" näited olid pärit Cicerolt ning "lihtsa stiili" näited atika traditsioonist. (Aava 2003: 31)
õpetamisest preestrite poolt ning ka usuelu väärnähtustest)))))) Missa-jumalateenistus ladina keeles,kuid üks osa võis olla ka rahvakeelne Kihelkonnakirik – kihelkonna keskus, igal oli oma kaitsepühak Kabel – seal täitsid preestri asendajad ehk vikaarid kiriklikke ülesandeid Preester – vaimulik, kes oli kiriku eesotsas Kirikukümnis – ristitutele kehtestatud maks Sakrament – püha toiming, vanne Martin Luther – usupuhastuse ehk reformatsiooni algataja 1517. aastal Saksamaal Wittenbergis, hakkas korda looma, tahtis kaotada indulgentsid Usupuhastus Eesti alal – 1520te lõpuks olid enamus Eesti linnad reformatsiooni omaks võtnud. •Tallinna jõudis 1523.aastal Riia kaudu, järgmisel aastal tegutses linnas juba 3 evangeelset jutlustajat ehk siis 16. sajandil •Talupojad jäid üldiselt usupuhastusest puutumatuks Wolter von Plettenberg – ordumeister, katoliku kiriku kaitsja, kirjutas
käigus tõstatati üha teravamalt küsimus sellest, kas lõplik autoriteet usuasjus peaks olema paavstil või üldisel kirikukogul. Suuremad riigid sõlmisid paavstiga erilepinguid, mis lubasid neile kirikuelus rohkem iseseisvust. Hiliskeskaegse usuelu tõusulaine harjal üritati Eestis luua uusi kiriklikke institutsioone, millel polnud aga märkimisväärseid tulemusi. 1520. aasta paiku alustati dominiiklaste konvendi rajamist Narva, rajamistööd aga viibisid niipalju, et alanud reformatsiooni tõttu ei jõudnud konvent õieti tegutsema hakatagi. Sajandi esimesel kümnendil oli päevakorras ka frantsisklaste konvendi asutamine Tallinna (see mõte sai alguse tegelikult juba 14. sajandi esimesel poolel). Algatus konvendi rajamiseks tuli Harju-Viru rüütelkonnalt, Tallinna raad seisis aga konvendi asutamisele vastu ning soovis omalt poolt asutada Püha Anna naiskloostrit linnakodanike tütarde jaoks. Kokkuvõttes ei saanud teoks ei üks ega teine plaan.
Tunnused: · karja ja viljakasvatus · varanduslik jagunemine · kirja olemasolu · ühiskondlik tööjaotus · riikluse kujunemine · kitsa kultuuri areng (teadus, kirjandus) Paiknemine: jõgede ääres Eufrat ja Tigris Ristiusu kirik keskajal Suur kirikulõhe. Reformatsiooni algus ja protestantliku kiriku kujunemine. M. Lutheri õpetus. Kuningareformatsioon Inglismaal. Suur kirikulõhe- Lõhenemise eeldused tekkisid 398.aastal seoses rooma impeeriumi jagunemisega kaheks riigiks. Seetõttu hakkasid tekkima erinevused rituaalides ja usulistes tõekspidamiseks. Martin Lutheri õpetus sai alguse 31. oktoobril 1517 kui ta naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi (juhtmõtet, seisukohta), mis hiljem saksa keelde
Martin Luther (1483-1546). Oli pärit Saksimaalt. Isa soovitas tal õppida ülikoolis õigusteadust. Enne ülikooli astumist sattus ta tormi kätte ja lubas jumalale, et kui ta tormi üle elab siis läheb ta teoloogiat õppima. Siis õppiski ta teoloogiat Wittenbergis ja hiljem oli seal teoloogiaprofessor. Tema huvi oli seotud inimese ja jumala suhtega lähtuvalt piiblist. 31. oktoober 1517 lõi Luther Wittenbergi lossi kiriku uksele oma 95 teesi see oli reformatsiooni algus. Teesides oli: Luther nõuab usupuhastamist lähtuvalt piiblist; nõudis rahvuskiriku loomist; kirik pidi loobuma oma rikkustest; nõuti ristimist ja armulauda. Paavst Leo X ei osanud algul ette näha reformatsiooni tagajärgi ning seetõttu pidas ta algul Martin Lutheri seisukohti munkade omavaheliseks lobaks. Saksa rahva Püha Rooma riigi keiser Karl V kutsub kokku 1521. aastal Wormsi riigipäeva, kus ta lootis et Martin Luther ütleb lahti oma vaadetest, kuid seda ei
Sissejuhatus Kuigi kristlus kasvad välja juutlusest, muutus ta kiiresti iseseisvaks usundiks. Kristlusel on palju harusid, mille põhjuseks on aja jooksul tekkinud erimeelsused, mis puudutavad õpetust või usutavasid. Sageli erinevad kristluse vormid üksteisest sedavõrd, et neis on raske ära tunda sama usundit, ent peaaegu kõik suured kirikud on aga üksmeelsed kristluse kesksetes õpetustes. Kristluse järgijaid leidub tänapäeval igal mandril, see on suurim maailmareligioon. Kuid sellest hoolimata teame meie, eestlased, sellest vähe, olles isegi luterlased. Ka mina sain selle referaadi koostamisel mõned uued faktid ristiusu kohta teada. Selles referaadis kirjeldan, kuidas üldse kristlus tekkis ning kuidas ning kui kaugele on ta nüüdseks levinud. Kristluse tekkimine Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. 1. sajandil eKr allutati Palestiina Rooma ül...
Viimase meistriteos on kiriku 132 meetri kõrguseni küündiv hiigelkuppel. Seda ehitist iseloomustavad harmoonia ja tasakaal. Ta on küll võimas ja kõrge, kuid ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Erinevalt viimasest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma suurejoonelises täielikkuses kui monument oma loojale maapealsele inimesele. Irooniline küll, kuid indulgentside (patukustutuskirjade) müük, mis Martin Lutherit nõnda ärritas ja mida võib pidada usupuhastuse ehk reformatsiooni üheks ajendiks, oli mõeldud just selle kiriku ehituse rahastamiseks. Veneetsia arhitekt Andrea Palladio (1508-1580) võttis kõige otsemalt eeskuju antiikarhitektuurist. Oma hooned kaunistas ta rohkete sammastega ning püüdis nad kujundada välisekt nii harmooniliste ja sümmeetrilistena, et tõi sageli ohvriks siseruumide otstarbeka paigutuse. Palladio teostel on tohutu mõju hilisemate aegade arhitektuurile, eriti klassitsismile. Suurmeistrid
Austrias, Poolas, Ungaris, Tsehhis, Ladina-Ameerika riikides ja Filipiinidel. Õigeusk hakkas katoliiklusest eralduma 3. saj., lõplik lahknemine toimus 1054. a. Lõhe peapõhjus oli, et Ida-Rooma (hilisem Bütsants) ei kuuletunud Lääne-Rooma ilmalikule ja paavstivõimule. Õigeusk on valdav Kreekas, Serbias, Makedoonias, Rumeenias, Bulgaarias, Küprosel, Venemaal, Valgevenes ja Gruusias. Rahulolematus katoliku kirikuga põhjustas 16. saj. nn. usupuhastuse reformatsiooni. Selle tagajärjel eraldusid katoliiklusest protestantlikud usundid (luterlus, kalvinism, anglikaanlus, baptism, metodism). Need eitavad paavstivõimu ning peavad kristluse ainsaks aluseks piiblit. Luterluse rajas Saksamaal 16. saj. I poolel M. Luther. Luterlikul jumalateenistusel langeb pearõhk jutlusele, mitte kombetalitlusele. Luterlasi on Saksamaal, Skandinaavia riikides, USA-s, Lätis ja Eestis. Kristlasi on maailmas rohkem kui 1 miljard. Kasutatud kirjandus: · www.wikipedia.org
Albert - 1199-1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht A. Possevino- oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas. Possevino juhtis sealset vastureformatsiooni A. & A. Virginius -kirikuõpetajad, tõlkisid esmakordselt eesti keelde ja kirjastasid "Wastse Testamendi" August II Tugev-oli Poola kuningas 1697 kuni surmani. Ta oli ka Saksimaa kuurvürst aastail 16941733. Oli kehaliselt tugev kuid riigiasjadega hakkama ei saanud. A.W. von Hupel-Põltsamaa pastor, viljakas literaat, kirjutas oma kaasjast palju, osales ka raamatute levitamises, ja lugemisseltside moodustamises, koos Wildega ajakiri Lühike Õpetus Aleksander I- 1801 võimule tulnud keiser,oli valmis Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid muutma.Kinnitas talurahvaseadused Berthold - 1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus B. von Dreiben-Liivim ordumeister,kes lasi 1343a 4.mail kutsuda Pai...
4. sajandil tõlgiti Piibel Wulfila poolt gooti keelde. Lisaks on esimestel sajanditel Piibel tõlgitud kreeka ja süüria keele baasil veel gruusia, amhara, araabia, nuubia, pärsia ja paljudesse teistesse keeltesse. 9. sajandil kreeka keelest bulgaaria keelde tehtud tõlge sai aluseks hilisematele kirikuslaavikeelsetele piiblitekstidele ja on mõjutanud just õigeusu kirikutes kasutatavat Pühakirja teksti. Modernsed rahvuskeelsed tõlked hakkasid Euroopas levima alles pärast reformatsiooni. Teedrajavaks peetakse Martin Lutheri tõlkeid saksa keelde 1522 ilmus tema tõlgitud Uus Testament ja 1534 Piibli tervikteksti tõlge, mille ettevalmistamisel osalesid lisaks Lutherile ka mitmed tema kaastöölised. Kaasajaks on Piibel tervikuna tõlgitud enam kui 300 keelde, osaliselt aga enam kui 2100 keelde. Tegu on maailmas kõige enam tõlgitud ja müüdud raamatuga. 8. EESTIKEELSED PIIBLITÕLKED Esimesed katsed
Seitsmenda Päeva Adventistid (referaat) Eriala Õpperühm Oma Nimi Tallinn 2009 Sisukord Tiitelleht.......................................................................................................................lk 1 Sisukord.......................................................................................................................lk 2 Sissejuhatus..................................................................................................................lk 3 Ajalugu.........................................................................................................................lk 3 Seitsmenda Päeva Adventistide missioon....................................................................lk 4 ADRA..................................................................................................................
1500 (renessanssi, humanismi ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus). Sagedasti dateeritakse keskaja lõpp aastaga 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse. Kagu-Euroopas võib keskajaks pidada ilmselt perioodi 395 (Ida-Rooma riigi teke) 1453 (Ida-Rooma riigi hukk), islamimaailmas aga 622 (Muhamedi poliitilise tegevuse ja islami leviku algus) 1689 (Türgi ülemvõimu murdumine).Keskaja lõpuks peetakse ka usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes Lääne-Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eestkoste all. Ajaloolased on jaganud keskaja perioodi veel omakorda kolmeks: vara-,kõrg- ja hiliskeskajaks. Varakeskaeg tõi kaasa Rooma riigi lagunemise ja barbarite vallutused, vägivalla ja kuritegevuse. Kõrgkeskaeg oli kõige tormilisema arenguga, kus suurenes paavsti võim ja katoliku kiriku vägevus. Samas oli kõrgkeskaeg ka ristisõdade ajajärk
tööstushoonestustest ja mootorsõidukitest. Kahju on ka märgatav Kagu-Saksamaal Ore mäestiku lähistes, mis piirneb Tsehhiga ja selle pruunsüsi-põletavate tööstustega. Veekogud Suurimad järved on Bodeni järv (536 km²), Müritz (117 km²) ja Chiemsee (80 km²). Kolm pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on: Doonau (Donau; 2852 km) Rein (Rhein; 1320 km) Elbe (1165 km) Religioon ja maailmavaated Pärast reformatsiooni on Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliiklik ja Põhja-Saksamaa protestantlik. 19. sajandi lõpul algas sakslaste eelkristlike juurte otsimine, mille religioosse müstika pinnal kasvas välja rassistlik natsionaalsotsialism. Pärast Teist maailmasõda on Saksamaale saabunud hulgaliselt Türgist pärit võõrtöölisi, kes tõid kaasa islami. Saksamaa suurlinnad on kujunenud paljude Aasia ja Ameerika uusreligioonide keskusteks Euroopas. 8 Kultuur
35)Filosoofiline suund, teadmisi saadakse mõistuse abil ratsionalism 36)Õpetus, mille järgi Jumal lõi maailma, kuid ei sekku selle toimimisse deism 37)Võimude lahususe idee autor Montesquieu 38)Inimeste kasvatus ja eluviis peaksid olema loomulikud Rousseau 39)Kuninga võimu piirab seadusandlik võimuorgan; kuningas teostab täidesaatvat võimu parlamentaalne monarhia 40)USA osariikide esinduskogu 1776.a kontinentaalkongress 18.Ühenda paarid 5p 1) M. Luther - Saksa teoloog 15-16 saj. reformatsiooni algataja ja usupuhastaja, on mõjutanud suuresti luterlust. 2) J. Calvin - 3) Henry VIII 4) Leo X 5) I. Loyola 6)Ricelieu 7)Voltaire 8)Montesquieu 9)Rousseau 10) Louis XV 11) C. Kolumbus 12) V. da Gama 13) F. Magalhaes 14) B. Diaz 15) A. Tasman 16) B.Franklin 17) G.Washington 18) T.Jefferson 19) A.Lincoln 20) Victoria 19. Kirjuta daatum. 1) Napoleoni sõjakäik Venemaale - 1812 2) I ümbermaailma reis - 1519-1521 3) Aurumasina leiutamine - 1789
2 PROTESTANTISM Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus. Neid kogudusi nimetatakse protestantlikeks kogudusteks ning nende pooldajaid protestantideks. Sõna "protestant" tuleneb ladina sõnast protestans 'avalikult tunnistav'. Tavaliselt mõeldakse protestantide all luterluse rajaja Martin Lutheri ja kalvinismi rajaja Johann Calvini mõjul katoliku kirikust eraldunud kristlikke rühmitusi. Reformatsiooni kolmandat haru, mis oli konfliktis nii katoliku kiriku kui ka luterlaste ja kalvinistidega, nimetatakse mõnikord radikaalseks reformatsiooniks ehk anabaptistideks. Protestantismi alla arvatakse ka mõningaid kristlikke rühmitusi (sekte), mis ei tunnista ajaloolist seost ei Lutheri, Calvini ega anabaptistidega. Protestantlikel kogudustel puudub vaimuliku pühitsuse kaudu edasiantav apostellik suktsessioon: nende rajajatel puudub Peetrusest lähtuv piiskopliku pühitsuse järglus.
kartma, et astutakse ka nende vastu välja ja Hoffmann sunniti Tartust lahkuma · Järgnevalt toimus pildirüüste ka Viljandis, Narvas ja Uus-Pärnus, rüüstamise ja pideva surve tagajärjel lakkas osa kloostreid tegutsemast. · Vana-Liivimaal suutsid reformatsioonivastased jõud osa oma positsioonidest säilitada, selles oli suur panus ordumeister Plettenbergil.1525. aastast alates jätkas Liivi ordu oma tegevust iseseisvana, sest Saksa ordu reformatsiooni tagajärjel Euroopas likvideerus. · Kuigi enamik vasalle läks protestantismi poolele üle, jäi reformatsioon oma poliitilises tähenduses lõpetamata. (piiskopid, toomkapiitlid, Liivi ordu ja enamik kloostreid jäid püsima. Tulemused: 1. enamus Vana-Liivimaa aadlikke võttis vastu luteri usu, koos nendega loeti usku vahetanuks neile kuuluvad talupojad 2. kirikutes hakkasid jumalateenistused toimuma eesti ja saksa keeles 3
sunniti Tartust lahkuma · Järgnevalt toimus pildirüüste ka Viljandis, Narvas ja UusPärnus, rüüstamise ja pideva surve tagajärjel lakkas osa kloostreid tegutsemast. · VanaLiivimaal suutsid reformatsioonivastased jõud osa oma positsioonidest säilitada, selles oli suur panus ordumeister Plettenbergil.1525. aastast alates jätkas Liivi ordu oma tegevust iseseisvana, sest Saksa ordu reformatsiooni tagajärjel Euroopas likvideerus. · Kuigi enamik vasalle läks protestantismi poolele üle, jäi reformatsioon oma poliitilises tähenduses lõpetamata. (piiskopid, toomkapiitlid, Liivi ordu ja enamik kloostreid jäid püsima. Tulemused: 1. enamus VanaLiivimaa aadlikke võttis vastu luteri usu, koos nendega loeti usku vahetanuks neile kuuluvad talupojad 2. kirikutes hakkasid jumalateenistused toimuma eesti ja saksa keeles 3
Peale uute kristlike suundade sai sellest alguse ka vastureformatsioon katoliku kirikus. Augsburgi usurahu kuulutati välja 1555. aastal, millega tunnistati Saksamaal katoliku usu kõrval luteri usk teiseks riigireligiooniks. Kehtima jäi põhimõte ,,Kelle valitsus, selle usk", mis tähendas et maahärra usutunnistust pidid järgima ka tema alamad. Vaimulikes vürstkondades säilitasid aadel ja linnad ususvabaduse, seega õiguse jääda luteri usu juurde. Reformatsiooni tulemusel võitis ennekõike Saksamaa põhja- ja idapoolsetel aladel küll aga jäid Lääne- ja Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliku usku. Karl 5. lootused keisririiki (Saksa keisririiki) tugevamini liita lõppesid täieliku nurjumisega ja pärast Augsburgi usurahu oli Saksamaa veelgi lõhestatum kui enne seda. Inglismaa reformatsiooni eestvedajaks sattus toonane Inglismaa kuningas Henry 8. isiklikel põhjustel. Nimelt tema abielu Hispaania printsessi Katariinaga ei olnud andnud
Suurbritannias jms. -) On teada, et 1509, Rostocki ülikooli nimekirjas oli ka selline Eesti soost mees nagu Johann Pulck. * 16. sajandi algusel tehti katse rajada kool, mis valmistaks ette preestreid kohalike seast. -) See jäi vaid jutu tasandile, sest peale tuli reformatsioon. * Siis kui jõudis Eestisse ka haridus, jõudsid siia ka raamatud, mis olid siiski ladina keeles ja mõeldud olid nad vaid vaimulikele. Pärast reformatsiooni tekkisid ka esimesed eesti keelsed raamatud, sest oli uskumus, et inimene peab saama ise oma keeles lugeda. -) Esimene teadaolev, kuid mitte säilinud eesti keelne raamat pärineb aastast 1525. -) Esimene säilinud raamat ,,Wanradt-Koelli katekismus", mis pärineb aastast 1535. -) On tehtud ka katseid tõlkida piiblit ning seda tegi peamiselt Hans Susi. -) Aastal 1578 kirjutas B. Russow oma kroonika, mida ta täiendas 1584 aastal.
Kehtima jäi põhimõte: kelle võim, selle usk. Usupuhasatuse levik Euroopas Lutheri usupuhastusliikumine leidis elavat vastukaja kogu Euroopas. Tähtsaks usukeskuseks sai Saksamaa kõrval Sveits. Seal tegutses endine preester Ulrich Zwingli. Ta soovis, et pöördutaks tagasi algkristliku lihtsuse juurde. Kirikust viidi välja pühapildid ja jumalateenistus asendati piibli lugemisega. 1531. aastal puhkes aga katoliiklaste ja reformitud kiriku pooldajate vahel sõda, kus sai surma ka Zwingli. Reformatsiooni jätkas Sveitsis Jean Calvin. Ta pärines Prantsusmaalt, kuid pidi tagakiusajate eest põgenema. Tema õpetust nimetati kalvinismiks. Tema õputuse aluseks oli jumalik ettemääratus. Calvini arvates pidid ühed inimesed õndsaks saama ja teised aga hukatusse minema. Calvin nõudis inimestelt lihtsaid eluviise ja töökust. Genfist sai Calvini eestvedamisel protestantide pealinn. Linnakodanike elu reeglistati ja nendest üleastujate saatus oli karm. Vaatamate karmidele elukorraldustele
Mikolaj Kopernik poola õpetlane · Polnud nõus traditsioonilise seisukohaga · Jõudis taevavaatluste ja arvutuste kaudu järeldusele, et taevakehad tiirlevad ümber Päikese, pööreldes samal ajal ümber oma telje. · Nii pani ta aluse heliotsentrilisele (päikesekesksele) maailmapildile. · Kõhkles oma järeldusi avaldamast, kuna need olid vastuolus Piibliga. · Katoliku kirik keelas Koperniku õpetuse kui pühakirjaga kokkusobimatu. Ka alanud reformatsiooni juhid pidasid tema õpetust vääraks ja lubamatuks. Giordano Bruno itaalia õpetlane · Uskus kindlalt, et Kopernikul oli õigus, teisalt aga väitis, et Päikesesüsteem pole kaugeltki ainus, vaid üks paljudest maailmadest. · Arutles Jumala olemuse üle, leides, et Jumal ei asu loodusest väljaspool. Loodus ja Jumal on üks ning loodus seega Jumala kehastus Jumala poolt loodud asjades. 41
Põhja-Eesti alistumine Rootsile. Rootsis oli usupuhastus juba toimunud ja niimoodi et kirik alistati kuningavõimule. Selle kaudu eestis juhised luteri kiriku organiseerimiseks. Nii lõppes kiriku otsene poliitiline võim Baltikumis. Samal ajal Poola aeg Lõuna-Eestis. Vastureformatsioon. Seega 16.saj jäi ref. Eestis suures osas teostamata. Üldiselt reformatsioon tõi kaasa vaimse uuestiorganiseerumise. Luterliku reformatsiooni toetajaiks Baltikumis olid linnad ja linnakodanikud. Luterlik kirik tõi kirikulaulu. Jutluse keskne tähendus. Vajadus piibli tõlke järele emakeelse kirjanduse algus. Koolid, et rahvas oskaks omapühakirja lugeda. Eesti keel sai kiriku ja koguduse keeleks Humanismi levik. Humanism klassikaline haridus. ROOTSI JA POOLA AEG Aadli opositsioon kõigi katsete vastu kirikut ja talupiegade olukorda parandada. Eesti ja
linnused Lõuna eesti rzeczpospolita riigi võimu alla. 1583 pljussa vaherahu rootsija vene vahel. Lõuna eesti poolal, põhja eesti- rootsil, sigismund augusti privilleeg- aadlikud nõudsid et Nende eesõigused jäeksid puutumatta. Kõrgem ametiisik: asehaldur, maa jagati 3 ossa: Tartu,pärnud,võnnu.presidentkondadeks hiljem vojevoodkondadeks. Kohaliku aadli Esindusorganiks- maapäev alasid taheti katoliku usuga levitada, ka venemaad, jesuiitide Ordu- tegutses reformatsiooni vastu kogu euroopas(tartu) 7 linnuselääni: tallinn, paide Rakvere,narva,haapsalu,koluvere,lihula. Foogtid- kogusid makse ja mõistsid kohut. Kui 1611 sai rootsi kuningaks gustav2 adolf, sõlmitit poolaga kohe vaherahu, ka venega Rootsi alustas võitlust eesti ja lätiga.1629 preisimaal altmargi vaherahu-poole loovutas Väina jõest põhja asuvad alad kõikrootsile, hiljem vaherahu pikendati. 1643-45taani rootsi Sõda,saaremaa sai rootsi, kogu eestimaa rootsi riigile
MUINASAEG - 600-1227 Ingvar- Rootsi kuningas, tegi u 600 sõjaretke Eestisse, langes lahingus eestlase vastu. Jaroslav Tark-Kiievi vürst, kes vallutas 1030 Tartu ja nimetas selle Jurjeviks. Hiltnius- u 1070 läänemeremaade rahvaste piiskopiks määratud munk, tagastas saua 2 aastat hiljem. Fulco- u 1167 Eestimaa piiskopiks määratud Prantsumaalt pärist munk, külastas 1170 paiku Eestit. Nicolaus- Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk, kes määrati Fulco abiliseks. Meinhard-augustiinlaste ordu koorihärra, kes levitas liivlaste seas ristiusku. 1186-1196 esimene Liivimaa piiskop. Theoderich-munk, kes oli Meinhardi abiline, 1191 läkitas Meinhord Eestimaale misjonitööd tegema, hiljem Eestimaa piiskop, langes Lindanise lahingus, Mõõgavendade ordu rajaja. Kaupo-Toreida vanem,lasi end Theoderichil ristida,temast kujunes sakslaste usin abiline ristiusu levitamises. Berthold-1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198...
Kodanliku revolutsiooniga tekkinud vabariigis algas majanduslik ja kultuuriline õitseng. Kokkuhoidliku ja asjaliku loomuga kodanlane põlgas tarbetut luksust ning eelistas enda ümber näha kunsti, mis kajastas talle lähedast elulaadi. Hollandi kunstnikud andsid oma väikesemõõtmelistel maalidel edasi igapäevaseid rahulikke argitoimetusi. Väga hoolikalt ja loomutruult maalitud natüürmortidel, kus kujutati mitmesuguseid esemeid, kajastus majanduslik heaolu. Hollandis valitses reformatsiooni järel protestantism, täpsemalt selle haru kalvinism, mis eelistas lihtsa kujundusega kirikuid ega armastanud pühapilte. Selle aja kuulsaim hollandi kunstnik ja kunstiajaloo suuremaid nimesid läbi aegade on Rembrandt (1606- 1669). Tema soojades kuldpruunides toonides, peente värvivarjunditega maalid võluvad suure sisemise sügavuse ja hingestatusega. Prantsusmaa barokkarhitektuuri tuntud näiteks on Pariisi lähedal asuv Versaililes' loss, millest sai
4. saj Suur Rahvaste rändamine 376 viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine( sellest ka meie aja järgi keskaja algus) 2)Lõpuajad: 1453 Türklased vallutavad Konstantinoopoli, Ida- Rooma laguneb. 1492 Columbus jõudis Ameerikasse 1517 Reformatsiooni algus(Marthin Luther) Keskaeg jagatakse: I) Varakeskaeg 476-11.saj algus; Oli muutuste ajastu, antiigi lõpp, Frangi riigi tõus, katoliikluse levik. II)Klassikaline keskaeg e kõrg keskaeg 12.saj 13. saj algus ; linnade rajamine ja kiriku tähtsuse tõus III) Hiliskeskaeg 13. saj lõpp 1492 ; kriisid, sõjad, katk, halb kliima. Keskaegset Euroopat iseloomustab rahva sügav religioossus ja feodaalne külaühiskond
Nii saigi barokk-kunst erilise tähenduse katoliku usu maades või seal, kus ta leviku eest hoolitsesid valitsejad. Ta vallutas peaaegu kogu Euroopa ning jõudis hispaanlaste kaudu isegi Ameerikasse, kus teda praeguseni nimetatakse hispaania stiiliks. Nii kaugele polnud levinud ükski varasem Euroopa kunstistiil. Barokk ei ole kuigi ühtlane ja üleeuroopaline stiil. · Otseselt barokne stiil on omane ainult nendele maadele kus agaralt tegutses katoliku kirik, püüdes tagasi vallutada reformatsiooni ajal kaduma läinud kohta inimeste hingedes - seega Itaalia, Hispaania , Madalmaade lõunaosa (ehk Flandria) ja Lõuna-Saksamaa. Tinglikult võiks seda nimetada pärisbarokiks. · Seevastu Prantsusmaal, ka Inglismaal võeti omaks rahulikum ja kainem, otseselt antiikkunstist eeskuju võttev stiil - seda on nimetatud vanaklassitsismiks. Sellise kunsti eelistamise taga oli rohkem valitsejate maitse ja toetus. · Hollandis (Madalmaade iseseisvunud põhjaosas) kujunes aga välja sootuks omalaadne,
Õlut pruuliti muistses Sumeris ja Babüloonias ja ka Vana-Egiptuses oli odramärjuke väga levinud. Õlut tundsid ka kreeklased ja roomlased, kuigi nende meelisjoogiks jäi siiski vein. Ajaloo isa Herodotos nimetas õlut "odraveiniks" ja märkis, et see on barbarite jook. Barbarid aga - muistsed keldid ja germaanlased - olid suured õllejoojad. Keskaegses Euroopas pruuliti õlut kloostrites, lossides, linnades ja jõukamates majapidamistes. 16. saj Reformatsiooni käigus toimunud kloostrite likvideerimisega sai tagasilöögi kloostriõlu, seda enam aga laienes pruulikodade võrk linnades. Vaatidele põletati nüüd kuusnurkne täht, mis sümboliseeris õlle kuut komponenti: linnaseid, vett, humalaid, pärmi, tuld ja kuumutuskive. Vahelduva eduga toodeti õlut läbi keskaja. 17. saj arenes piiritusetööstus ja viinavalmistamine, mis mõnevõrra vähendas kesvamärja tarbimist. Õllepruulimine sai uue hoo 19
Lõhnade kasutamise ajaloost Nii kaua kui on olnud inimene, on ilmselt kasutatud ka taimseid lõhnaaineid. Antud peatükis vaatlen, kuidas on läbi aegade erinevad kultuurid aroome kasutanud. Vanimaks vihjeks taimede ja lõhnaainete kasutamise kohta peetakse Lascaux´ koobaste seinamaalinguid, mille arvatavaks vanuseks on 18000 aastat e.m.a. Varajase inimese lõhnameel ja intuitsioon olid kõrgemalt arenenud kui meil praegu , seega peetakse loogiliseks, et lõhna, kui olulist informatsiooniallikat kasutati mitmetel eesmärkidel. Vana-Egiptuse ajast on vanimaid säilinud meditsiinilisi tekste Papyrus of Ebers (1550 e.m.a). Kirjapandus on palju vihjeid laialdasele lõhnaainete kasutamisele erinevate terviseprobleemide korral nii sees- kui välispidiselt. "Kyphi" kasutati nii meditsiinilisel eesmärgil kui suitsutusrohuna, et mediteerimisel teadlikkust suurendada. (Beaumont College; lk 5). Mumifitseerimise ajal mässiti keha lõhnar...
395 seni ühtne Rooma riik jagunes Ida-Roomaks pealinnaga Konstantinoopolis (riik ise kestis rohkem kui 1000 a. kauem kui Lääne-Rooma) ja Lääne-Roomaks pealinnaga Roomas; 476 kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Millal lõppes keskaeg? Ka see on kokkuleppe küsimus: 1492 Kolumbus avastas Ameerika; 1453 muhamediusulised türklased vallutasid Ida-Rooma riigi kunagise pealinna Konstantinoopoli; 1517 Wittenbergi ülikooli (Saksamaa) teoloogiadoktor algatas usupuhastuse ehk reformatsiooni. Püha Augustinuse õpetus Augustinus püüdis luua ristiusku usuteaduslikku süsteemi. Ta rõhutas, et Jumal on üleloomulik ega sõltu mingil määral ei loodusest ega inimesest, need aga sõltuvad Jumalast täielikult. Augustinuse arvates peab usk eelnema mõistmisele. Ta on esitanud nõude: "Usu, et mõista!" Püha Augustinuse õpetus Tema arvates eksisteerib maailmas kaks omavahel võitlevat riiki: Jumalariik (Civitas Dei), mille koosseisu kuuluvad inglid ja päästetud inimesed;
-19.sajand 1250.aastal liidab Birger Jarl Soome alad Rootsiga 1581.aastal moodustati Soome suurvürstiriik, mille valistejaks oli Soome suurhertsog ja Rootsi kuningas Johan III. 29.märtsil 1809 lõi Aleksander I pärast kogu Soome vallutamist autonoomse Soome Suurvürstiriigi Venemaa Keisririigi koosseisus. 6.detsembril 1917, pärast Oktoobrirevolutsiooni, kuulutas Soome end iseseisvaks. Renessanss, barokk 16.sajand vähenes reformatsiooni tõttu kirikute ehitamine ja seinamaalidega kaunistamine 17.sajandi keskpaigas kasvas baroki mõju kirikute kaunistamise juures. Ilmalikus kujutavas kunstis olid populaarsed miniatuursed portreed. Nende loojatest tuntuim Elias Brenner. Rokokoo tume ja karm 18.sajandi keskel kunsti tellijaid vähe, endiselt peamiselt kirik tuntuim kirikumaalide looja oli Mikael Toppelius, kes
opositsioonist, mille alged peituvad renessansiaegses reformatsiooniliikumises. Reformatsiooni tulemusena tekkis uus suund kristluses- protestantism, mis seostub Lutheri, Zwingli ja Calvini nimega. Et mõista jansenismi kohta katolitsismi ajaloos, selleks tuleb aru saada keskaegse katolitsismi ,,reformimise" mõttest. See seisnes usu isikliku ja intiimse poole tugevdamises vastukaaluks välisele religioosssusele. Reformatsiooni tulemusena jäi kirik inimese ja jumala vahendaja privileegidest ilma ja jumalateenistus lihtsustus põhjalikult. Usklike pääsemine ei olnud enam saavutatav läbi heade tegude, vaid sola fide1 läbi Jeesus Kristuse lunastajamissiooni ning lootmisega ainuüksi jumala armule, sest päranduva pärispatu tõttu tunnistati inimene rikutuks ning võimetuks omaenese jõul saavutama täiuslikkust ja ,,pääsemist" ära teenima.
Ristiusk Liivimaal 13-16 saj. Keskaegne kultuurielu põhines katoliku usul ja ladina keelel, mis ühendas kogu euroopat. Tähtsateks kultuurikolleteks olid kloostrid nt Testertslased. Dominiiklased ja fantsiskaanid olid kerjusmungad. Suurim klooster oli 1436. Valminud nn. brigitiinide Pirita klooster. Eesti monarhia hulgas kujunes rahvausk, mis kujundasid peamised maarahvakalendri tähtpäevad ja isikunimed Usupuhastus 1517. 1517a. alustas Martin Luther Saksamaal reformatsiooni ehk usupuhastust. (Lutheri naelutatud 95 teesi Wittenbergi kiriku uksele). Peamine probleem oli paavsti ülemvõim ja kirikumaksud (kümnis). Eesti alale jõuab see nn. PILDIRÜÜSTE näol, kuna uues usus on muuhulgas PÜHAPILTIDE kummardamine keelatud. Usupuhastajate nõudmised Paavsti (katoliku) kirikule *indulgentside (patulunastuskiri) müügi lõpetamist. *kiriku olemuse muutumist kirik pidi olema nö. Vaene.
Luther Wittenbergi lossikiriku uksele 95 ladinakeelset teesi, mis hiljem saksa keelde tõlgituna väga laialdaselt levisid. Luther pidas ainsaks usulise tõe allikaks piiblit. Senisest seitsmest sakramendist tunnistas ta vaid kahte, ristimist ja armulauda ning armulaual tuli tema arust ka ilmalikele veini pakkuda. Tollane paavst, Leo X, suhtus Lutheri tegevusse üsnagi ükskõikselt, teda köitsid pigem ilmalikud huvid teater, maskeraadid jne.. Kui paavst lõpuks mõistis reformatsiooni ulatust, andis ta Lutheri tegevuse peatamiseks välja bulla, mille Luther avalikult ära põletas. Lutheri tegevus ähvardas nurjata uue keisri, Karl V, plaani Saksamaa tihedamini liita. Paljud Saksa vürstid liitusid reformatsiooni liikumisega, lootes oma poliitilist võimu suurendada ning kiriku maa ja vara arvel rikastuda. Kui Luther lindpriiks kuulutati varjus ta Saksa kuurvürst Friedrich Targa lossi umbes aastaks
piires käsitöö ja kaubandusega jne. Linna valitses raad (Raad ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan.) mille suurus sõltus linna suurusest. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama lina piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste 3 hulka.Rae võim oli väga suur ja omandas reformatsiooni järel peaaegu piiramatu täiuse. Raad käis koos raekojas. Kui tegemist oli korralise koosolekuga, siis istuti raekirjutaja ruumis, sest kõik tähtsad dokumendid olid seal kohe käepärast. Suurt raesaali kasutati juhul, kui saabus tähtis dokumendid olid seal kohe käepärast. Suurt raesaali kasutati juhul, kui saabus tähtis külaline või tähistati pidulikku sündmust. Linnade rahvastik Liivimaa suurtes linnades Riias, Tallinnas ja tartus oli juhtiv positsioon sakslastel. Arvuliselt
sõjalise diplomaatia mind tulgu või hukutamine- kuninga võimsuse tõus, ala, baroki veeuputus" surm. kultuuriline tõus õitseaeg, "Riik- see olen mina" VALGUSTUS Valgustus oli suurim vaimne liikumine pärast reformatsiooni Euroopas, mis tugines humanismile, teaduslikule maailmapildile ja 17.sajandi filosoofiale. Kujunes kõike hõlmavaks maailmavaateks, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Tekkimise eeldused: · uue mõtteviisi ehk humanismi · maadeavastused teke · loodusteaduste edu · maailmapildi muutumine · tehniline areng
Uusaja perioodid:1)varauusaeg, 2)17-18saj. absolutismi ajastu,Pr. Revolutsioon lõpetab selle ajastu.3)Suure Pr. Revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aeg. 4)19.saj. Uusaja alguse erinevused: 1453-Konstantinoopol vallutati türklaste poolt, 1561-Liivi sõda, 1492- Ameerika avastamine, 1517-Reformatsiooni algus, 1640-Inglise kodanliku revolutsiooni algus. Lõpp: Ims 1914; 19.saj lõpp; 1880 imperalism. Uusaja iseloomulikud jooned Uusaeg oli kapitalismiajastu. majanduses:* 16.saj algasid kolooniavallutused, mis pidurdasid teiste maailmajagude arengut aga eurooplastele tähendasid need vaid kasumit.*Esialgu kujunesid kapitalistlikud suhted välja kaubanduses-kaubandussuhted laienesid, kujunes maailmakaubandus, kaubalinnade esiletõus, tihedam läbikäimine eri linnade ja maade vahel, kaubanduse areng soodustas uute ideede levikut.*Põllumajanduses kujunesid välja suured erinevused Lääne-ja Ida- Euroopa vahel. Lääne-Euroopas, eriti Inglismaal oli pärisor...
vähemalt kord nädalas. Jumalateenistuse põhivorm on missa, mille tavade hulka kuulub pühapiltide, viiruki ja vee kasutamine, hingepalved ning palved siitilmast lahkunud pühakutele. Kirikusse sisenedes katoliiklased põlvitavad või kummardavad altari ees. Privaatseks palvetamiseks on kirikutes Maarja kabel, mis on pühendatud Neitsi Maarjale. Samuti on kirikus pihitoolid, kus preestrid kuulavad pihtijaid. PROTESTANTLUS Laiemas mõttes hõlmab protestantlus neid kirikuid, mis otsustasid reformatsiooni tulemusena roomakatolikust kirikust lahku lüüa. 15-16 sajandil oli kõigis Euroopa eluvaldkondades tunda murrangut. Reformaatoritele ei meeldinud olukord, kus kirikuid kasutati luksuse, rikkuse saavutamiseks ning kiriklikud ametid andsid mõningaid eelistusi. Nad olid seisukohal, et usk pidi muutuma taas isikukesksemaks ning tuleb tagasi pöörduda kristluse algallikate juurde. Protestandid rõhutavad, et pattude andestus ja pääsemine tuleneb usust Kristuse
Itaalias tekkisid kaubalinnad mis arenesid kaubanduskeskusteks.Eurooplastel mõjutas see kaubandust, tekkisid ookeaniäärsed sadamalinnad ja manufaktuurid. 6.Euroopas tekkisid ookeaniäärsed sadamalinna ja manufaktuurid ning hakati rohkem kasutama mööda ookeani viivat kaubateed. 39. indulgents- patukustutuskiri, millega arvati et on võimalik patukoormat raha eest kergendada reformatsioon- usupuhastusliikumine katoliku kiriku vastu ja algatatud Martin Lutheri poolt protestandid- reformatsiooni käigus katoliku kirikust eraldunud usuvoolude pooldajad Martin Luther- algatas usupuhastusliikumise 16 saj- katoliku kirik kaotas tähtsuse 16 saj- sai patukustutuskirjademüük sai sisse uue hoo 1517 a 31.oktoober- esitas Martin Luther dokumendi, kus vaidlustas ta katoliku kiriku ilmaeksimatuse 1521.a- ütles Wormsi riigipäeval keisririigi vägevate ees kindla ja suure tähendusega lause. 1524-1526 a. toimus Saksa talupoegade sõda 1555.- sõlmiti kahe poole vahel Augsburgi usurahu 1
protestantlik kirikulaul, mille aluseks oli stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv meloodia. Luterikoraalid olid tihti kirikuhümnide rahvalikud variandid, milles meloodia oli lihtsustatud ja mugandatud rahvakeelse tekstiga. Koraali kõige väljendusrikkamat viisi laulis terve kogudus, saateviise mängiti orelil. Koraalidest tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Suure tuntuse saavutas Martin Lutheri loodud koraal "Üks kindel linn ja varjupaik". Reformatsiooni kalvinistlik suund, mis valitses Sveitsis, Madalmaades ja Prantsusmaal, suhtus kunsti teisiti. Kirikud puhastati vanast kunstist, lõhuti välja orelid. Keelati kunstmuusika ja lubati laulda vaid ühehäälset Piiblitekstiga koguduselaulu. Hussiitide liikumine võitles polüfoonia ja pillide kasutamise vastu kirikus, nende järelkäijad hernhuutlased ehk vennastekogudused mõjutasid sarnaselt Liivimaa muusikaharidust.
on samuti suuremad kui enamus Euroopa riikides. Vaatamata majanduskriisile on Saksamaa SKP kasvanud kolmandas kvartalis 0,7%. Majanduskasvu on hoogustanud ekspordinõudluse paranemine, investeeringud seadmetesse a ehitusse ning eratarbimise elavnemine. Saksamaal on töövabu päevi rohkem kui üheski teises Euroopa riigis. Seal on kõige pikemad puhkused ja koolivaheajad. Usundid Saksamaal on valitsevaks usundiks kristlus. Pärast reformatsiooni on Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliiklik ja Põhja-Saksamaa protestantlik. Protestante on 38% ja katoliiklasi 34%. Pärast teist maailmasõda on Saksamaale saabunud hulgaliselt Türgist pärit võõrtöölisi, kes tõid kaasa islami. Saksamaa moslemite arvu hinnatakse 4-5 miljonile. See on umbes 3% rahvastikust. Saksa demograafide uuringute järgi saab Saksamaast aastaks 2050 islami riik. Saksamaal on ka 0,1% juudiusulisi. Saksamaa suurlinnad on kujunenud paljude Aasia ja
meetri kõrgune. Kõrge torni ehitusajendiks oli ilmselt selle kasutamine meresõidutähisena. Kirikut ümbritses kalmistu, mis asus hilisema Oleviste tänava kohal. Ürikutes nimetatakse ka Maarja, Olause ja Laurentiuse kabeleid. 15. sajandi ümberehituse käigus lammutatud Maarja kabeli järglane ehitati aastatel 1513–1523 Olgugi, et lõpetamata, on see üks vormirikkamaid säilinud hilisgootika näiteid Tallinnas. 15. septembril 1524 toimunud luterliku reformatsiooni pildirüüste käigus hävitati rikkalikult kaunistatud kirikus kogu kunstiliselt väärtuslikum sisustus. Väliselt kirik kannatada ei saanud. Väidetavasti oli Oleviste kirik aastail 1549–1625 maailma kõrgeim ehitis. See arvamus põhineb 1778. aastal kiriku tornist leitud kirjal, mille järgi olevat enne 1625. aasta tulekahju kiriku torni kõrgus olnud 84 sülda. Samas pole selge, milliseid süldu on mõeldud. Reini süldades vastab see 159, Hamburgi süldades
1227 Eesti ala formaalselt kaotatud. Kas rahvas võttis uue õpetuse omaks? Historiograafias toonitatud, et usu vastuvõtt formaalne, uskumine pinnapealne. Sisemine võitlus ja vastuhakk. Jüriöö ülestõus. Neofüüdid – äsjaristitud. 16,17 saj kirjalikud räägivad maarahva paganlikest kommetest. Russow tahab peale tõmmata vett katoliiklikele misjonitele. Õige luerlus. Paganlus hea, puhas usk, mille katoliiklik traditsioon ära solkis. Õige usk toodi alles luterlusega. Reformatsiooni õigustamine. Suur erinevus tegelikus olukorras – talupoegade tegelik uskumus ei võrdunud sellega, mida õpetatud mehed Euroopas oma kirjatükkides üles tähendasid. 16,17 saj paganlikena kujutatud pühakohad tegelikult tolleaegsed kabelid. Riia kriitika, samas ei tähendanud, et kohad olid paganlikud, vaid kohalike vaimulike sissetulekuallikad. Teada ka kohad,mis on olulised rahvauskumusele. Kindlale pühakule, tavaliselt seotud igapäevaeluga. Pühakutel spetsiifikad
REFORMATSIOON Tulemus lõhenes Rooma katoliku kiriku katoliikluse kõrvale tekkis protestantlik kirik (luterlus..) protestantlik kirik hakkab rõhutama emakeelse piibli tähtsust ja emakeelse jutluse vajamist jumalateenistustel seega muutus jumalateenistuse kord / vorm protestantlikes maades väärtustatakse emakeelset haridust kujunesid suured usutülid, mis kestsid 17. sajandini Euroopa riigid jagunevad katoliiklikeks ja protestantlikeks · reformatsiooni eelkäijaks on ketserlus - olemasoleva feodaalkorra ja katoliku kiriku vastased rahvaliikumised - naasmine algkristluse juurde, olid paavstivõimu vastu > vajadus katoliku kiriku reformimiseks Ehkki kiriku sees tekkis arvukalt protestiliikumisi, mis taotles tõsist vaimulikku süvenemist, jäi nende mõju lokaalseks. Kogu kiriku autoriteet vähenes, muudatused olid vajalikud. Uued mõttesuunad, mis ajendatuna renessansis inimesekeskseks muutunud mõtlemisest olid tärganud ka
1453 aasta mais vallutas türgi konstantinoopolise ja bütsants lõppes. Kuulsaim ehitis Hagia Sopia katedraal.Palgasõduriteks hakkasid meelsasti kreeklastest talupojad.Bütsantsi pealinn oli Konstantinoopol, tänapäeva Istanbul Türgis. PILET 3 Reformatsioon M. Luther, J. Calvin, Madalmaad, Skandinaavia, Henry VIII ja anglikaani kirik, hugenotid, renessanss, humanism. Õpik: Inimene, ühiskond, kultuur II ptk 25 lk 147-153; ptk 30-36, lk 188-228 -M. Luther- *Saksa reformatsiooni tähtsaimaks juhiks ja uue kiriku rajaja. Sündis 10.nov 1483 Oli augustiini munk. 1507. pühitseti ta preestriks *Tõlkis piibli saksa keelde, ärritas teda indulgentside müük. Kirik müüs pabereid mis lunastasid patud. *Kirik oli ladina keelne -J. Calvin- *Svetsi reformatsiooni teise suuna rajaja. *Tema kõige olulisem oli ettemääratuse põhimõte, et mingi hulk inimesi ongi määratud põrgusse minema -Madalmaad-
Norrbotteni aladele, Skandinaavia poolsaarele ning tänapäevase Soome alale. Soome oli osa Rootsist 13. sajandist kuni 1809. aastal. 1389. aastal ühendati Norra, Taani ja Rootsi Kalmari uniooniga ühe kuninga võimu alla. Peale mitmeid sõdu ning vaidlusi nende riikide vahel, otsustas kuningas Gustav I eralduda aastal 1521 ning ta lõi rahvusriigi, mida peetakse tänapäevase Rootsi algusajaks. Peale katoliiklusest keeldumist viis ta läbi protestantliku reformatsiooni. Gustav I peetakse Rootsi rahvusisaks. Suurvõim Pikemalt artiklis Rootsi suurvõimu ajastu Rootsi impeerium 1658. aastal (kollane ja punane) ning tänapäevane Rootsi (punane). 17. sajandil tõusis Rootsi üheks Euroopa suurvõimudest tänu edukale osalemisele Kolmekümneaastases sõjas Gustav II Adolfi juhtimisel ning sõdadesPoolaga Karl X Gustavi juhtimisel. Sel ajal sai Rootsist tähtis jõud Põhja Euroopas, kuid selle võim ei olnud nii mõjukas kui teistel Euroopa juhtriikidel
Ajaloo konspekt (14.03.2008) rahvuslik liikumine ei ole alati olnud ühiskonnas.rahvus samuti pole alati eksisteerinud esimene vorm sugukond, omavahel suguluses olevad inimesed / hõim kindel territoorium, keel (hõimukultuur) -> ühinevad rahvaks muinasaja lõpuaegadel. Hõimukultuuri alusel. Rahval keel, rahvakultuur. Edasi üks periood rahvus; erineb rahvast: eneseteadvus (võib olla teadlik või ebateadlik) inimese seostamine oma rahvaga, ühiskonna kõrgeim aste. Protsessi algus Suure Prantsuse Revolutsiooni aegadest kantud valgustusajastu ideoloogiast. Vanale aristokraatiale vastandumine. Muuhulgas ka rahvulik revolutsioon, sündis prantsuse rahvus; varem jagunesid regioonideks. Varem 'elagu kuningas', nüüd 'elagu rahvus'. üleminek vanalt uuele. Romantism. Mitte ainult kunst, laiem mentaliteet. Teene ühiskonna arengu seisukohalt: kõrgklassid, eliit hakkab märkama kõige madalamat talurahvakultuuri. Pöörab tähelepanu rahvaluulel...
loomakasvatusega, uued seas populaarsed. selgitasid usutõdesid põlluharimisvõtted. rahvalikult, lihtsatele ja harimata inimestele arusaadavad keeles. · Reformatsiooni algatas 1517.aastal Martin Luther Wittenbergis. See oli ristiusu õpetuse puhastamine sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. · Liivimaale jõudsid uue usu jutlustajad juba 1523.aastal Saksamaalt Riia kaudu. Põhjused: 1) Katoliku kiriku liigne rikkus (kümnis, reliikviad, sakramendid). 2) Indulgentside müük. 3) Vaimulike ilmalik eluviis, harimatus. Martin Luther rõhutas: 1) Ainuke vaieldamatu usualane autoriteet on Piibel igaühel peab olema
valitsemissuhted jäävad põhiliselt samaks KOLMAS TASE Max Weber Max Weber (21. aprill 1864 Erfurt 14. juuni 1920 München) oli saksa sotsioloog, jurist ja filosoof. Weberi mõjukaimaks panuseks sotsioloogiasse on tema teos "Die protestantische Ethik und der 'Geist' des Kapitalismus" ("Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim"), kus ta esitas hüpoteesi, et 16. sajandil toimunud reformatsiooni tagajärjel kujunenud protestantlik eetika, eriti kalvinistlik tööeetika, aitas olulisel määral kaasa kapitalismi võidukäigule. Poliitilises filosoofias oli Weberi oluliseks panuseks 1919. aastal Münchenis peetud loeng "Politik als Beruf" ("Poliitika kui elukutse ja kutsumus"), milles ta avaldas seisukoha, et kaasaja poliitika on langemas bürokraatlike valitsemisstruktuuride kontrolli alla, mis muudab selle ideoloogiatuks ning väärtustab ainult võimu
-17. saj) pastorite aruanded (17. saj.) eesti keele sõnaraamatud (nt Gösekeni ja Helle omad)(17. saj) reisikirjad (17-18.saj.) Varasemad kroonikad olid nt ,,Saxo Grammaticus" e ,,Taanlaste vägiteod" 12. saj, Henriku Liivimaa kroonika (13 saj), hilisem nt Balthasar Russowi kroonika (16 saj). Laulud esimene teadaolev ragilaulu üleskirjutus aastast 1660. Lühivormid - on seotud eesti keele alaste materjalidega 17. sajandist Usund/kombestik - on seotud reformatsiooni ja pastorite aruannetega koguduse vaimuelu kohta 4. Rahvaluule suulise ja kirjakultuuri osana Kultuuritüpoloogia kultuuriteooria, mis võimaldab analüüsida kultuuride erinevusi, sõltuvalt informatsiooni talletamise, alal hoidmise ja esitamise spetsiifikast. Niisiis, suulise ja kirjaliku kultuuri eristamine: Suuline kultuur/teadvus Kirjalik kultuur/teadvus Orienteeritus tulevikule (ended, ennustused) Orienteeritud minevikku põhjus/tagajärg
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
