Pühakute elulood Kangelaseeposed Rüütliromaanid Trubaduuride luule Linnakirjandus ehk värssjutustused Müsteeriumid ehk 1535 Esimene osaliselt piibliteemalised säilinud eestikeelne näitemängud trükis Wanradt-Koelli katekismus Veel linnakultuuri kohta Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma Tänavad olid kitsad Usulised kõhklused ja kahtlused = reformatsioon Linnakomuunide ja tsunftide loomine, tsunftikäsitöö kasv ja õitseaeg Linnakodaniku seisuse teke, linnade liidud Linnast sai alguse rahamajandus, mis väärtustas kõike kiiresti tulu toovat. Sellega sai osta nii abielu, nime kui ka positsiooni. Aitäh!
ESIMENE SLIDE 16. sajandi teisel poolel ja 17. sajandil toimusid Prantsusmaal kodusõjad, mida tuntakse ususõdade nime all. Nende põhjuseks oli kuningavõimu tõus ja reformatsioon. Kokku oli 8 sõda, mis peeti Lõuna-Prantsusmaa aadlikest hugenottide ja kodanlaste ning absolutistliku kuningavõimu toetavate katoliiklaste vahel. TEINE SLIDE Katoliiklased leidsid toetust Hispaanialt ning hugenotid Inglismaalt ja Saksamaalt. Hugenottide ja katoliiklaste vahelised kasvavad erimeelsused tõid enesega kaasa vägivalla ja sagedased konfliktid igapäevaelus: hugenotid üritasid katoliiklikes kirikutes korraldada pildirüüsteid ning töötasid
sügavaima mõtte, eluõigustuse. Ristiretkede jooksul tekkis kohalikel valik, kas lasta ennast füüsiliselt hävitada või allasuruda igakülgselt. Millise valiku tegid siinne rahvas- seda vastust kroonika meile ei anna. 2 Luterliku reformatsiooni kultuurimõjud Eestis 16. sajandil Vaatamata Liivimaa reformatsiooniajaloo rikkalikule historiograafila pole siiski õnnestunud näidata, millises suunas, kas poliitilises, sotsiaalses või ideoloogilises, avaldas reformatsioon 16. sajandil Liivimaa ühiskonnale kõige suuremat mõju. Ideoloogiliselt kujunes võitlus kirikumeestega leebeks ning evangeeliumiõpetuse omaksvõtmine aeganõudvaks. Iseloomulik oli mõlema usutunnistuse aastakümnete pikkune kõrvutieksisteerimine. Mittesakslasteks peeti keskaegsel Liivimaal enamasti eestlasi ja lätlasi, lisaks veel läänemeresoome väikerahvaid liivlasi ja vadjalasi. Siinmail elavaid soomlasi, rootslasi, taanlasi ja
Talupojad tahtsid väga põgeneda linnadesse. Pärisorjuse suurenemisega, mõistae suurenemisega on seotud linnade suurenemine. Talupojad põgenesid linna ja raad ei tahtnud neid välja anda, kuna vajati tööjõudu ja musta töö tegijaid. Tallinnas olid olemas agulid, aga need ei olnud Lõuna pool , vaid mere ääres (Kalamaja). 16 saj 16 saj algus tõis kaasa, eelkõige euroopas muutused. 1517 Lutheri põhimõtted, algas usupuhastus ehk reformatsioon. Algasid suured muudatused, mis ka Vana-Liivimaale jõudsid. 1522-1523 jõudsid need Vana-Liivimaale. Esmalt Tartusse ja Tlna, need kujunesid keskusteks. Euroopast evangelistid, kes hakkasid seda jutustama. Siin, keegi nime Luther ei teadnud ja luterlusest seega rääkida ei saa. Toimusid pigem reformatsioonist tulenevad muudatused. Evangelistid olid suhteliselt rahumeelsed, aga mida rohkem pooldajaid nad said, seda radikaalsemaks nad läksid
Taani. Reformatsiooni tagapõhjaks oli võitlus kuningatrooni ümber. 1527. aastal kuulutati välja südametunnistuse vabadus. Luterlust eelistati selleks, et taheti lahti saada kirikukümnisest. Kiriklik usupuhastus luterlikus vaimus vormistati 1545. aastal Ribe artiklitena. Norra. Ei olnud tegelikult usuliselt reformatsiooniks valmis, kuida tugevnesid Taani ülemvõimust vabanemise taotlused. Taani hoopis likvideeris Norra 1536. ja tulemusena viidi läbi ka reformatsioon, kuid jumalateenistus jäi taani keelde, mitte norra. Madalmaade vabadusvõitlus Poldrid merepinnast madalamal asetsevad põllud. 14-15. sajandil ühendati Madalmaad Burgundia hertsogkonnaga. Hiljem läksid Madalmaad Habsburgide suurriigi koosseisu. Madalmaade tegelik valitseja oli asehaldur, kellele allusid provitside asehaldurid. Provintsidel olid oma esindusorganid ehk staadid ja nende ühine esinduskogu generaalstaadid. Majandus. Põhjaprovintsides arenenud kaubandus, kaubabörs
Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtusetelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. · Humanism renessanssliku maailmavaate keskmeks oli humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimesetes hakati enam hindama isiklikke omadusi, varem hinnati päritolu. Ideaaliks oli üksikisik, kes teostas end edukalt ja iseseisvalt. Tähtsaks muutus isikuvabadus. · Reformatsioon reformatsioon e. usupuhastusliikumine sai alguse 16. sajandil. Selle tulemusena eraldusid katoliiklikust kirikust protestantlikud harud nt luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik. Põhjused: 1) ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla 2) vaimne suund vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu 3) indulgentside e patulunastuskirjade müük, millega rahastati kirikut
Kõrgem kirikukogu Sinod Kloostrid: Tsistertslased põlluharimine, aiandus, karjakarvatus (Kärkna, Padise, Lihula, Tallinna) Dominiiklased õpetati eestlasi, suhtlesid eestlastega (Tallinn, Tartu) Fransisklased hallid vennad, kerjusmungaordu (Tallinn, Tartu) Birgitiinid Pirita klooster Kloostrid andsid eestlastele: raamatukunsti, arhitektuur, aiandus, kroonika, üldkultuurilised teadmised. Reformatsioon Vana-Liivimaale jõuab reformatsioon 1523. Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517. aastal Saksamaal. Melchior Hofmann - reformatsiooniliikumine Eestis. (poolt) H. Marsow reformatsiooni poolt. Vastu: Johannes Blanckenfielt, W. von Plettenberg Poolt: linnad (linnal oli võimalus raha saada juurde, Vastu: maahärrad 1524, 14. september pildirüüsteliikumine Kaubandus eksporditi peamiselt teravilja, lina, puitu. Imporditi soola Jüriöö ülestõus 1343 1345 Harjulased alustasid 1343
Peale õuepealse sai istuda ka rõdul Õuel maksis pilet 1 penn, rõdu all 1 šilling Etendused toimusid päeval ning kestsid umbes 2,5 tundi Näitlejatelt ei eeldatud elava inimese jäljendamist, vaid kujutava inimese veenvat mängimist Tuntuim näitekirjanik on William Shapespeare ning tema tuntuim teos on „Hamlet“ 5. Seletada mõisted traktaat, raamjutustus, reformatsioon, eruditsioon, autobiograafia, kultism. Traktaat - Teadusteksti arhailine vorm, mis tavaliselt kujutab enesest lühemat teatud teemat käsitlevat kirjalikku teksti. Raamjutustus - Kirjandusteos, milles ühe jutustuse raamidesse on paigutatud teisi terviklikke jutustavaid tekste. Reformatsioon - 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille
1.Varauusaegsed leiutised ja nende mõju ühiskonna arengule. *Paber ja trükikunst-trükiraamatuid võis toota palju ja kiirsti, suurenes inimeste arv, kes seda endale lubada said. *Kompass- võimaldas määrata suunda ka rannikust kaugel. Ladina puri-võimaldas sõita vastutuult, kasutati koos raapurjega. Karavell sobib ookeanisõiduks, suur purjepind, tormikindlam ja kergemini manööverdatav. Karavellil purjetasid maadeavastajad Indiasse ja Ameerikasse. *Mehaanilised kellad- paigutati kirikuste ja raekodade tornidesse. *Pealtvoolu vesiratas- pani liikuma sepalõõtsad. *Püssirohi, püssid, püstolid, suurtükid- Tulirelvad loodi 14.saj alguses, suurtükk oli jäme otsast kinnine metalltoru, toru täideti püssirohuga ja süüdati süütenööriga. Püssiga tabas vaenlase kiiremini ja kaugemalt kui külmrelvaga. Püssi sihtimiseks ja laengu süütamiseks oli vaja kahte meest. 2. Renessanss ja humanism Itaalias ja Põhja-Euroopas. Olulisemad esindajad. Antiikajale ise...
pildirüüste-400-500 liikmeline sakslaste rahvahulk tungis eesti kirikutesse ja hävitasid pühapilte ja -kujusid reformatsioon--usupuhastus missa-pidulik jumalateenistus toomkapiitel-kõrgem vaimulike kolleegium, 12 toomhärrat e kanoonikud skraa-rae poolt kinnitatud põhikiri mis kujundas tsunfti siseelu tsunft-käsitööliste ühing gild- kaupmeeste ühing linnafoogt- maaisanda bürgermeister-oli linna nõukogu juhatus toomkirik- piiskoppkonna peakirik raad- linna võimuorgan trääl-olid orjad, võisid muutuda sõjavangid võlgnikud ja karistusest lahti ostetud surmamõistetud vabadik-maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elav talupoeg kolmeväljasüsteem- 1/3 vilja 1/3 kesa 1/3 köögivilja maavaba-neid oli vähe, ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel ega ei kandnud talupoja koormisid vabatalupoeg- oli see kes maksis oma koormisi rahas ja olid seetõttu teetööst vabad üksjalg-oli see noorem adratalupoeg, kes isakoju ei mahtunud ning t...
1. Renessansile iseloomulikud jooned/märksõnad (neid kõiki peaks teadma, ühest ei piisa) 2. Renessansi kirjandusele iseloomulikud tunnused. 3. Dante ,,Jumalik komöödia". Kes on Dante? Mis on ,,Jumaliku komöödia" sisu? 4. Kes on Petrarca? Mis on tema tippteosed? 5. Kes on Boccaccio? Mis on tema tippteos? Miks on see teos oluline? 6. Mis on ,,Dekameron"? Kolme novelli lugesid, aga millest see raamat on? Kes neid novelle jutustavad? Miks? 7. Mis on reformatsioon? Miks see aset leidis? Kes oli võtmefiguur? Kuidas mõjutas see kirjandust? 8. Thomas More ,,Utoopia. Pead teadma ,,Utoopia" sisu. Pead oskama kirjeldada saart. Peaksid omama ka arvamust, kas selline ühiskond toimiks. Miks? 9. Pead teadma, kes on Machiavelli, mis on tema kuulsaim tsitaat. Pead oskama tema tsitaati lahti seletada. 10. Millised romaaniliigid olid levinud? Oskad neid romaaniliike kirjeldada. 11. Kes on Cervantes
Liivimaa suhtes (1492. a Ivangorodi ehk Jaanilnna kindluse rajamine Narva jõe idakaldale Hermanni kindluse vastu). 5. Kirikuelu: kloostrid keskajal, millised katoliku kiriku kloostrid olid keskajal Eestis (tsistertslased, dominiiklased ja frantsisklased ning augustiinlased /birgitiinid/); kirikueluga seonduvad mõisted kirikukatsumised ehk visitatsioonid, missa, sinod, toomkapiitel ja toomkirik. 6. Reformatsioon: mis see oli, millal ja kus algas, kes alustas, kuidas jõudis Eestisse, pildirüüsted, Melchior Hoffmann; Reformatsiooni positiivsed ja negatiivsed tagajärjed; eestikeelse trükisõna teke (Wanradt-Koelli katekismus); Hans Susi ja tema koht Eesti ajaloos. 7. Liivi sõja puhkemise põhjused, sõja ajend (Tartu maks); miks peetakse Liivi sõda pöördepunktiks Eesti ajaloos. Hertsog Magnus ja tema koht Eesti ajaloos. Allikad: konspekt
2. annetused 3. kirikumaks 4. kiriklik ametlik müük Kirik keskajal Varakeskaeg kujunes kirikuorg valitsevaks sai katoliku kiriku õpetus kujunes paastiriik Kõrgkeskaeg vastuolud ilmaliku ja kiriku võimu vahel katoliku kirik eraldub õpetusest ÕIGEUSK tegutsevad ketserid, kelle vastu võitleb kirik inkvisitsiooniga kujunevad vaimulikud ordud kloostrid katoliku kirik alustav ristisõdu kiriku mõju vähenemine Hiliskeskaeg reformatsioon ehk usupuhastus Saksamaal M. Luther vastupanureformatsioon Ristisõdade kokkuvõtte + · ristisõjad sundisid islami usulisi tihedamalt koostööd tegema · Sõjad avaldasid Eurooplaste maailmapilti · tihenes kaubavahetus idamaade vahel · Euroopa käsitöömeistrid õppisid uute tootede tegemise võtteid - · ei õnnestunud vallutada Jeruusalemma ja Püha maad jäid islami usu kätte · ristiusk jäi jagatuks: katoliku- ja õigeusk
Õ lk 156-242 (va kunst ja Venemaa). Maadeavastuste põhjused ja eeldused ning tulemused: Põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele, vajati uusi turvalisemaid kaubateid, kullajanu, uudishimu ja seiklushimu, rekonkista lõppemine. Eeldused: karavellide (kaugsõidulaev) ilmumine, uued navigatsioonivahendid, Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi, Pürenee ps oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgusid) kes olid valmis minema kaugetele merereisidele, ristisõdijad avardasid eurooplaste maailmapilti, veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mangooliast ja Hiinast, tekitasid uudishimu kaugete maade suhtes, taasavastati maakera kerakujulisus. Tulemused: UUS MAAILM VANA MAAILM · Koloniseerimine · Kaubanduse raskuspunkt nihkus (paljaksröövimine, kohalike põhja poole, tekkis kaubandus- ja rahvasre orjastamine, orjade ...
Miks toimus varauusajal ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas murrang? 16-18.saj oli Euroopas varauusaeg. Tekkisid renessanss ja humanism, toimusid suured maadeavastused ja reformatsioon, samuti arenes ka teadus. See kõik põhjustas ühiskonnas murrangu ja tõi ka muutusi inimeste mõttemaailma. Renessanss tähendab Euroopa ajaloos kultuurilist ja vaimset murrangut ning uut maailmavaadet. Esialgu kujunes see välja Itaalias, hiljem levis ka Kesk- ja Lääne Euroopasse. Tähtsustati inimese individuaalsust ning toimus antiikkultuuri taassünd. Hakati väärtustama maist elu. Humanismi põhipunktis ei olnud enam jumal vaid inimene
koormisi. Koormisi sai maksta rahas ja ka saagiga. Talupojad said minna linna, kuid talumaa jäi nn mõisnikule. Tekkis sunnismaisus. St, et talupoeg ei võinud eam omanikku vahetada. Pidi alluma ühele mõisnikule. 3. Esitage näiteid ristiusu mõjudest vaimuelule keskaja Eestis järgmiste valdkondade kaupa: haridus ja kirjasõna, maailmapilt, kunst ja arhitektuur, usk. Millist rolli etendasid keskaegses Eestis kloostrid? Miks jäi reformatsioon 16. sajandil talupoegadele suhteliselt kaugeks? Hariduses pigem see, et haridust anti enamjaolt ainult jõukamatele. Väga vähesed talupojad oskasid kas kirjutada või lugeda. Arhitektuur oli kiriklik nagu ka kunst. Oli raske leppida uue usuga. Aga siiski lepiti kristlaste Jumalaga. Aga ikkagi jäi ka usk ebamaisusesse. Nüüd küll mitte haldjatesse vaid pühakutesse. Ordu põhimõtete järgi pidid mungad elama lihtsat elu ja end ise oma tööga toitma,
Vaimuelu keskaja juhatab välja reformatsioon luterlus ja luterlik kirik kool vits oli juures eeslimask-häbistamine tublimad õpilased said õpetajale kõige lähemal istuda (priimused) kiriklik korraldus alates 13. sajand eesti maastikupilti ilmuvad kirikud talupoegade ehituskohustus (lihtsam töö) välismaalt tellitud asjatundjad (keerulisem/täpsem töö) suured hooned (kirkikud) - sümboliseerivad Jumala ja Jeesuse võimu piiskopid ja toomkapiitel
Reformatsiooni algus: hussiitide liikumine Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus. Esimene kes kirikuforme nõudis, oli John Wyclif. Usutõdede ainuallikaks oli tema meelest Piibel. TSEHHI: *13. Sajandi lõpuks Kesk-Euroopa suurim riik. *1310. aastal sai võimule Luxemburgide dünastia *1355. aastal valiti kuningaks Karel I, Saksa-Rooma keisriks Karl IV nime all. *Tsehhi oli kogu keisririigi keskus, Praha oli pealinn. *Pärast Karl IV surma (1378) sai Saksa-Rooma keisriks tema poeg Wenzel. *1410-1437 valitses Sigmund, Karl IV teine poeg. KARL IV (14.05.1316-29.11.1378) 1348. aastal asutas Praha Ülikooli. Vlatva jõele lasi ehitada Karli silla. Laskis Prahale ehitada uue osa (Nove Mesto). JAN HUS (1371-06.07.1415) Pärit talupoja perest. Õppis Praha Ülikoolis . 1401. aastal sai vaimulikuks. Hiljem oli ta Praha Ülikooli professor. Koostas Tsehhi keele grammatika. Tõlkis Piibli tsehhi keelde. HUSI VAATED: Kritiseeris si...
Alguseks võib pidada renessanssi kujuneb tsentraliseeritud riik. Keskaega isel universaalsus e kõikehaaravus. Taotleti ristiusu ühetaolisust, autoriteedid olid paavst ja kirikuisad, lingua franca (ladina keel). Universaalne polnud ainult sisu vaid ka vorm. Universaalsuse tulemused: vaimne autoriteet (kammitsetud mõtlemine), kiriku struktuur funktsioneeris paremini kui ilmalik, kirik allutas maised valitsejad. Hiliskeskajal esindas universaalriiki Saksa-Rooma keisririik reformatsioon lagundas seda sisuliselt. Uusaegne rahvusriik oli mõjukam kui universaalne riik. Isel oli kollektiivne mõttelaad. Inimene kuulus kollektiivi perekond, küla, dünastia, ordu. Traditsioonide austamine, konservatiivsus. Teine keskaja isel tunnus oli feodalism. Uusajal killustatus hääbub, asemele kerkib uusaja tsentraliseeritud riik. Riigid arenevad absolutismi poole. Suhete isiklik lähenemine, truuduse ideaal. Usalduse eest anti lääne, mis lõhkusid riigi. Lääni andmise
o tsistertslased, dominiiklased, frantsisklased, augustiinlased juurutati uusi viljasorte kolmeväljasüsteemi levitamine esimesed koolid esimesed vesiveskid käsitöö arendamine kirjutati raamatuid ümber, seega aidati kaasa kirjasõna levikule naised aitasid epideemiate ajal inimesi ravitseda · reformatsioon 16. saj 1523-1525 o pildirüüste o maa jäi üldjuhul katoliiklikus ja linnas levis luterlus o kloostrite sulgemine luterlus ei suutnud kinnistuda o 16. saj keskpaiguks olid ka maarahvas luterlased · Liivi sõda (Rootsi luterlus, Poola katoliiklus) o pöörduti tagasi paganluse juurde (rahvas oli segaduses) o vastureformatsioon jesuiitide poole, maarahvas muudeti taas katoliiklikuks · Rootsi aeg 17. saj
Arvo Okk, 10.Priit Pärn Näitlejad: 1.Ita Ever, 2.Helgi Sallo, 3.Marko Matvere, 4.Mait Malmstein, 5.Mirtel Pohla, 6.Hellend Peep, 8. Mart Avandi, 9.Ott Sepp, 10.Priit Võigemast.Eesti Filmid: 1.Sügisball, 2.Klass ,3.Stiilipidu, 4.Malev, 5.Sigade Revolutsioon, 6.Nimed Marmortahvlil, 7.Nipernaadi, 8.Nukitsamees, 9.Viimne Reliikvia, 10.Kevade Läti Hendriku Kroonikas 1205 aastast kirjas teade 1. Teatrilaadsest etendusest.Teatritegevust soodustas Martin Lutheri algatatud usuuuenduse reformatsioon.1. Etendus Androoslanna.1. asjaarmastajate teater kujunes Tallinna 1784. Janseni juhatusel alustas tegevust lauluselts Vanemuine. Tallinnas ja Tartus toimusid 1. Seansid 1896 aastal,Pärnud 1898. 1908 asutati Tallinnas 1. Paikkino,tummfilmi õitseaeg 1920,helifilm tuli 1930. 1. Eestlasest filmitegija oli fotograaf Johannes Pääsuke. 1914 valmis 1. Eesti Mängufilm.
KESKAEG 13-16 saj Halduskorraldus pärast vabadusvõitlust: · Taani valdus · Ordu valdus · Tartu piiskopkond · Saare lääne piiskopkond Lään maavaldus koos talupoegadega mille eest tuli sõjaväes teenida. Maa saaja oli läänimmes e feodaal. Jüriöö ülestõus: Uue maaisanda kartuses alustasid harjulaseed relvastatud mässu koormiste vastu (Harjumaal) Valiti enda seast neli kuningat (Paide) Padise kloostri vallutamine Turust (Rootsi) paluti abi Sõjamäe ja Kanavere lahing Ülestõus Saaremaal (Vesse kuningas) Talupojad kaotasid Tagajärg: o Talupojad pidid ehitama Saaremaale Maasilinna kindluse o Koormiste kasv Talupoegad sotsiaalne liigendus: Adratalupoeg pidid maksma andameid ja kandma teokoormisi Üksjalad teisest talust tulnud. Koormised olid väiksemad Maavabad neile kuulus talu alama lääniõiguse alusel, mis ...
L luteri usk, Martin profesor, kinnitas Wittenbergi Petrarca, itaalia Poloniuse poeg, kes Lutheri rajatud kristlik peakiriku uksele 95 nn keelne. Kaks osa: lahkub Prantusumaale protestantlik vaidlusteesi, eitas paavsti ,,Madonna Laura usutunnistus võimu, tema seisukohtadest sai eluajal" ja ,,Pärast alguse reformatsioon, kuulsaim madonna Laura luuletus ,,Üks kindel linn ja surma", armastuse varjupaik". Tõlkis Piibli saksa lugu, Itaalia ideaal, I keelde osa:peen iroonia, huumor II osa:tõsine Madrigal- Thomas More- Ei allunud ,,Mandragora"- Marcelius-,,Hamlet",
· Mitmehäälse laulukuuri levimine tänu trükikunstile · Orlando di Lasso(zanr kirikumuusika), Giovanni Palestrina (vaimulik muusika), Francesco Landino · Kultuuri ilmalikustamine · Nooditrükitehnika leiutamine · Itaalias esimesed arheoloogilised väljakaevamised · Maailmavaate keskmeks on humanism- veendumus, et suurim väärtus on inimese vaba areng · Oluliseks on isikuvabadus · M.Luther luteri kiriku reformatsioon, luteri koraalid. · Luteri kiriku hümn M.Luthe ,,üks kindel linn ja varjupaik". · Korralik muusikaõpetus koolides · Renessanss jaguneb vara-, kõrg-, hilisrenessansiks. · Stahl andis välja esimese Eesti lauluraamatu BAROKK (17.saj- 18. saj I pool) · Suurvormide ajastu · Muusika kui emotsionaalne mõjutusvahend, dünaamiline, rahutu, peegeldas konflikte ühiskonnas · Puudus muusika sisemine areng
uutele kristlikele valitsejatele. 2. Keskaja lõpuks on Eestis loetud peamiselt kahte sündmust. 3. Reformatsiooni (luterluse) siiajõudmine 1520-30ndatel aastatel. 4. Katoliku kiriku reputatsioonide ning positsioonide kahandamine. 5. 1558-83 kestnud Liivimaa sõda, mis hävitas Vana-Liivimaa ehk praeguste Eesti ja Läti alade senised riiklikud moodustised. Isikutest: 1. Martin Luther-oli saksa kristlik teoloog ja munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon. 2. Johann Koell-Pühavaimukiriku eesti jutlustaja, kes tõlkis luterlikku katekismust eesti keelde. 3. Henricus Carvel- Tallinna dominiiklaste kloostri ülem 15. Sajandil. 4. Simon Wanradt-Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse. 5. Johannes Blakenfeld- oli saksa päritolu Vana-Liivimaa usutegelane ja diplomaat, Tallinna ja Tartu piiskop ning Riia peapiiskop. Maailm ja Eesti: 1
linnakodanikest valitud Riia raad. Järgnevatel sajanditel oli Riia Liivimaal ja Lätimaal moodustatud Rzeczpospolita, Rootsi kuningriigi ja Venemaa keisririigi provintsi ja kubermangu halduskeskuseks. 14. sajandi 30-ndatel aastatel kujunes Riia Uue turuplatsi läheduses välja linna haldus- ning avaliku elu keskus - Raeväljak, mille äärde ehitatati uus raekoda ning arvatavasti ka nn Uus maja ehk hilisem Mustpeade maja. 1522 toimus Riias reformatsioon, mis lõpetas Riia peapiiskopi võimu. Järgnevatel sajanditel oli Riia Liivimaal ja Lätimaal moodustatud Rzeczpospolita, Rootsi kuningriigi ja Venemaa keisririigi provintsi ja kubermangu halduskeskuseks. 1621. aastal läks Riia nagu kogu Liivimaa Rootsi kuningriigi koosseisu. Rootsi võimu ajal oli Riia Rootsi krooni valduste kõige suurem linn. 1710. aastast kuulus Riia Venemaa keisririgi võimu alla. 1868. aastal asutati Riia Läti Selts ja 1873
Endised lääne-rooma alad on üle saanud rahvastiku kriisist. Esile on kerkinud katoliiklus ja roomakatoliku kirik. Vahekeskaeg ulatus 11. saj kuni 14. saj teise pooleni, see on õitsenguperiood. Vahekeskaja lõpp tähistab uut kriisi ja üleminekuajastu algust- Hiliskeskaeg 15.- 16. saj. Sellel perioodil kliima halveneb, puhkeb saja-aastase sõda ja Euroopat laastab katk. Toimub taas demograafiline tagasilöök. Sellega kaasneb ideoloogiline kriis, mille üheks tulemuseks on 16. saj reformatsioon ja läänekristluse lõhenemine. Ruumiliselt võib keskaega piiritleda alaga kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil ehk valitses feodaaltsivilisatsioon. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned Keskajal oli katoliiklaseks olemine vältimatu tingimus. Vaimseks sisuks oli jumala ja saatana, valguse ja pimeduse võitlus iga kristlase hinges. Keskaeg oli sügava religioossuse ajastu. Katoliiklus polnud mitte ainult usk, vaid ka ideoloogia
Linna ehk Ladinakool kaupmeeste lapsed käisid seal. Matemaatika ja geograafia olid põhiained, usust nii palju ei räägitud. Rikkad mehed palkasid lastele koduõpetajad. Kirjasõna 1525 tehakse esimene katekismus, aga see hävis (autor pole teada) 1535 katekismus (Wanradt-Koelli) Reformatsioon 1517 Martin Luther otsustas Katoliku kirikuga diskussiooni astuda (algatas usupuhastuse). Ta esitab 95 teesi, kutsudes Katoliku kiriku vaidlusesse. Piibel tõlgiti saksa keelseks. 1523 reformatsioon jõuab Eestisse 1524 pildirüüste, rünnatakse Katoliku kirikuid (hävitati sisustust) 1525 Luterlus sai Eestis võimule 9. Viljandi 13.sajand 1283 linnaõigus Elanikke oli umbes 1000 1500, pindala oli 4 hektarit. 14. sajand 1346 Viljandi esmakordne nimetamine hansadokumentides Umbes1500 elanikku Tegevusalad transiitkaubandus, käsitöö Head suhted olid Lääne-Euroopaga, toodi sisse veine kangaid jms. Majad olid ehitatud puidust. Viljandi
2. Kes oli Martin Luther? Kirjelda tema veendumusi. Ta oli reformatsiooni algataja, kes oli pärit Saksamaalt. Üha enam süvenes temas arusaam, et õndsaks saab mitte tänu tahtepingutusele või hüvelistele tegudele, vaid ainult usu kaudu. Lutheri meelest polnud selleks vaja ei kirikut ega paavsti. Täiesti vastuvõetamatu oli Lutherile patukustutuskirjade müük, mille tuludest rahastati Rooma Peetruse kiriku ehitustöid. 3. Kirjelda muutusi, mida reformatsioon kirikutesse tõi. Kohalikud vürstid või linnaisandad said kiriku üle võimu. Kloostrid suleti. Vaimulikud said õiguse abielluda, mis katoliku preestritel keelatud oli. Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle. Et koguduse tähelepanu oleks koondunud jutlusele ja palvetele, eemaldati kirikuist liigsed kaunistused ja püha pildid. Mitmel pool toimunud pildirüüsteliikumise käigus hävitati kirikutes altarid ja pühakute kujud. Ladinakeelne
reaalsest inimesest. Petrarca ja Boccaccio said kokku. Pidas nii Petrarcat kui Alighierit oma iidoliteks. 1350ndatel kirjutas Boccaccio „Dekameroni“. Tegu on raamjutustusega (keegi jutustab, jutustuse sees algab teine jutustus). Noored inimesed lähevad maale, et pääseda katkust ja surmast. Et oma aega huvitavamalt veeta, otsutavad nad teema ja hakkavad jutustama lugusid. Iga päev räägib keegi ühe jutu, siis kommenteeritakse. 14. Humanism ja reformatsioon Humanism Renessansi ajal levis humanism. Humanistid olid õpetlased, kes süvenesid antiikkultuuri ja tutvustasid sellest ammutatud teadmisi kaasajale. Teatud määral tundis ka keskaeg antiiki, kuid alles renessansi ajal sai antiik kõigile avatumaks. Humaniste vastandati vaimulikele. Humanistid võitlesid isiksuse vabastamise eest ja inimese orjastamise vastu. Humanistidele ei meeldinud ahistavad kirikudogmad ja seisuslikud normid või maise võimu normid
1.põhjused ja rahvusvaheline taust-12.saj hakkas jõudude tasakaal Läänemere piirkonnas muutuma. 1140. aastatel hoogustasid saksid ja taanlased sõjategevust Läänemere lõunakaldal elavate paganlike slaavlaste vastu.Ligi neli aastakümmet kestnud lõunakaldas Elbe jõest kuni Odeni suudmeni kristliku Euroopaga. Edasi pöördus nii valitseja kui ka misjonäride tähelepanu Läänemere idakaldale. Tsivilatsioonidevaheline kokkupõrge. Sõja algus-1198.a saabuski umbes 1000-meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Seal toimus lahing ja Berthold hukkus.Miks toimus niisugune pööre?1.Liivimaa ristisõja ja vallutamise taga seisis jõuliselt Hamburgi-Bremeni piiskop.2.Ristisõda toetasid saksa kaupmehed. Saksamaa ja Vestfaali rüütlid olid meelsasti valmis ristisõja kutsele vastama. Neis piirkondades oli ristisõda jutustatud juba aastakümneid. Sooviti oma vendadele ja noorematele poegadele seisukohaseid valdusi hankida.Nii oli saavutatud huvide täielik k...
Martsin Lutheri tegevus: Martin Luther oli teoloog ja munk, kelle seisukohtadest sao alguse reformatsioon. Luther kutsus ülesse kirikut reformima, pidades vajalikuks rahvuskiriku loomist. Luther väitis, et usulise tõe ainsaks allikaks on Piibel, õndsaks saab ainult usu kaudu, tunnistas 2 sakramenti- ristimist ja armulauda, kiriku hierarhiat ei pooldanud, mõistis hukka indulgentside müümise, vaidlustas paavsti ilmeksimatuse, koostas 95 teesi, kus seletas oma vaateid. 1517. aastal algas Reformatsioon. Reformatsiooni põhiseisukohad: Pandi paika Augsburgi usurahuga. Augsburgi usutunnistuses seisidki reformatsiooni põhiseisukohad: kirik peab olema emakeelne, lihtne jumalateenistus, hüljati pühakute kultus ning suleti kloostrid. Augsburgi usurahu ja usutunnistus: 1555. aastal oli keiser sunnitud andma välja selle usurahu, millega luteri usk kuulutati katoliku usu kõrval teiseks riigieligiooniks. Põhilause oli: ,,Kelle valitsus, selle usk". *Tööstuslik pööre Euroopas
valdus Põhja Eestis (1227 ja 1238-1346), 1343-1345 Jüriöö ülestõus Taani müüb valdused kujunemine, katolik usulevik, kloostrite orduriik millele kuulus kuni 1238 ja alates (1346) Saksa ordule, see annab omakorda (1347) rajamine, munga ordud, domiiklased, 1346st ka Taani valdus Liivi ordule valitseda tsistertslased, 16.saj alugses reformatsioon ja 1558-1583 Liivi sõda Vana-Liivimaa poliitilise sellega seoses sellega esimene eesti keelne süsteemi kokkuvarisemine, Eestis 3 kuninga võim raamat, kunstist Gooti stiil, rajati esimesed 1582 Jam Zapolski vaherahu (Poola ja Venemaa) koolid
midagi. Oh armas Jumal, abielu ei ole mingi loomulik asi, vaid Jumala eriline kingitus, kõige magusam ja kõige karskem seisus..." 2. Martin Lutheri mõjud Luther mõjutas reformatsiooni kui ka haridust. Tema mõjusid on palju ning tema mõttekäike haridusest ja teenekaid tõlkeid aitamaks õppida on hinnatud üle Euroopa kõrgelt. Ka Eesti keel ja kultuur on saanud mõjutusi nii reformatsioonist kui ka Martin Lutherist endast kas või piiblitõlke näol. 2.1 Reformatsioon Luther ei tahtnud kirikut lõhestada. Pigemini tahtis ta kiriku ja paavsti autoriteeti kaitsta kui seda rünnata. Tema sooviks oli, et puudused kõrvaldataks ja kirik võiks olla tõeline Issanda kirik Pühakirja sõna kohaselt. 31. oktoober 1517 toimus sündmus, mis tõi Martin Lutheri tähelepanu keskpunkti. Ta naelutas Wittenbergi ülikooli kiriku uksele oma 95 teesi. Seda võib lugeda esimseks kutseks võitlusesse. Tema teesidel oli ka haridusalane funktsioon. Tänu
• Külakatoliiklus - ristiusu rahvalik tõlgendus • Kuradikujutelm • 13-14.saj kirjaoskuse levik (kaubandus, poliitika, haldus) • Ladina keele kõrval muud keeled • Alamsaksa keel • Koolid tomkapiitlite juures (vaimulikud — ilmalikud) EUROOPA 16. SAJANDIL • Uue ajastu algus (varauusaeg) • 1492 Kolumbus avastas Ameerika • 1535 WANRADT - KOELLI KATEKISMUS • 1525 - KIRJUTIS EESTIKEELSETE RAAMATUTE HÄVITAMISEST • Gutenbergi trükimasin • Reformatsioon • Saksa-Rooma keiser ja Rooma paavst kaotasid juhtiva rolli kristliku maailma vaimsete ja poliitiliste liidritena • Tugeva kuningavõimuga riigid • Agressiivne välispoliitika, pidev valmisoleks sõjaks • Maksude, tollide, aktsiiside tõst • Moskva suurvürstiriigi võimsuse kasv • Poola ja Leedu tugevnemine • Saksa ordu ilmalikuks muutmine - sekulariseerimine • Ordu Liivimaa haru iseseisev — sõjaliselt ka • Kalmaari unioni lagunemine, Rootsi iseseisvumine
MAAILMAKIRJANDUSE PERIODISEERING Vool Aeg, koht Ajastule iseloomulik Olulised märksõnad Esindajad, teosed Antiik Vana-Kreeka, Kreeka-Rooma vanaaeg, *Ilukirjanduse põhiliikide eristumine: Homeros "Ilias", "Odüsseia" Vana-Rooma Euroopa kultuuri lähtealus. eepika (suurvormid: eepos, romaan; 8.saj eKr-5.saj Roomlased võtsid Kreeka väikevormid: jutustus, novell, muinasjutt) pKr kultuurist eeskuju, mitmed lüürika sõjakäigud. Tunti huvi inimese individuaalsuse ja tunnete dramaatika kujutamise vastu. *zanride teke -tragöödia ...
Reformatsiooni positiivsed ja negatiivsed tagajärjed Reformatsioon sai alguse 16.saj Prantsusmaal, kus Martin Luther naelutas Wittenbergi kiriku uksele oma kuulsad 95 teesi. Nendes nõudis ta muu hulgas indulgentside müügi lõpetamist, emakeelset jumalateenistust ja soovitas luua kristlikke koole. Minu arvates üks tähtsam usupuhastuse positiivne tagajärg ongi hariduse laialdasem levik. Loodi külakoole, hakati tähtsustama ka lihtsate inimest kirjutama ja lugema õpetamist. Oluline on
Levik Maailmas on üle 800 miljoni protestanti. Neist 260 miljonit Ameerikas, umbes 300 miljonit Aafrikas, 140 miljonit Aasias ja 100 miljonit Euroopas. Protestantide arv kasvab Aafrikas ,Aasias, Ladina- Ameerikas ja Okeaanias. Euroopas on see arv stabiilne või vähenev - 2012.aasta uuringus selgitati välja, et 12% euroopa elanikest on protestandid. Eestis on protestante umbes 600 000. Kultuur. Kuigi reformatsioon on usuline liikumine on siiski tugev mõju ka teisel eluvaldkondadel : abielu ja perekond, haridus, humanitaar-ja loodusteadus, poliitiline ja sotsiaalne kord majanduses ja kultuuris. Protestantlikud kirikud on tagasi lükanud idee vallalisest preestriametis ja lubab vaimulikel abielluda. Alates 1950.st on naised sisenenud ministeeriumi ja on saanud juhtivad positsiooni( nt: piiskopid ) protestantlikus kirikus.
odavam ligipääs Aasiasse. Meresõitjad oma rännakutega avastasid juhuslikult palju uusi maid, näiteks ka Ameerika ning õppisid seega maakera geograafiliselt paremini tundma, avastades seal palju uusi taime- ja loomaliike. Arenes ka riikidevaheline kaubavahetus, mida hakati kutsuma merkantilismiks. Muutus toimus ka katoliku kirikuga. Inimesi häiris ka katoliku kiriku kaugenemine algkristluse põhimõtetest. Algas reformatsioon e usupuhastusliikumine. Selle käigus paljastati kiriku tegelik pale, kuidas mungad elasid mittekristlike eluviiside järgi ja paavstide huvi oli pigem ilmalik. Reformatsiooni algataja Martin Luther pidas õigeks rahvuskiriku loomist. Peale reformatsiooni jõudis usk lihtsamini tavainimesteni. Peale reformatsiooni levikut algatas katoliku kirik vastureformatsiooni, mille käigus püüdsid siiski endist kirikutraditsiooni säilitada. Eesmärk oli protestantism kui
Vallutajate kultuuri mõju Eesti kultuuri arengule Eestis algas keskaeg maa vallutamisega ristisõdijate poolt 13. sajandi alguses. Eesti aladele on tunginud mitmed rahvused, nagu näiteks rootslased, taanlased, lätlased, poolakad, sakslased. Kõige mõjukamad neist olid sakslased, sest nad suutsid eesti rahva lõplikult alistada. Sakslased tõid meie kultuuri erinevaid uuendusi, nagu näiteks uued saksapärased nimed, keelearengu, arendasid haridust jms. Siit tekib küsimus, kas sakslaste kultuuri mõju oli positiivne või negatiivne? Sakslaste kultuuri mõju sai alguse ristisõdadega. Taheti, et eestlased jätaksid usu loodusjõududesse ja hakaksid uskuma õiget Jumalat. Eestlastele suruti ristiusku peale, kuid see andis ka positiivset mõju. Näiteks hakkas arenema eestlaste haridus, keel jms. Arvan, et ristiusu Eestisse sissetoomine oli vajalik, muidu poleks eestlaste kultuur arenenud. Linnade ja kiriku, hiljem ka mõisate kaudu j...
kuid maaisadad sellega rahul ei olnud. See andis nende talupoegadele ja töötegijatele võimaluse vabaks saada ja mitte kellelegi enam kuuluda, see andis neile lootust olla ja jääda vabaks. Üsna mitmed maaisandad sattusid linnaga ka pahuksisse, kui leidsid oma talupoja linnamüüride vahelt, ning karistasid neid. Linnal olid aga oma reeglid ja kes neid reegleid rikkus, seda karistati. Kui 16. Sajandil jõudis Vana-Liivimaale reformatsioon, valitses killustatud riigis segadus. Reformatsiooni põhimõte oli usupuhastus, kuid paljud talupojad ei saanud selle tähendusest aru, mistõttu toimus hulga ülestõuse ja mässe. Nad arvasid, et neil on senisest rohkem õigusi ning rohkem vabadust. Nad ei mõistnud, mis tegelikult toimub, nad tegutsesid omapead ja mõtlematult. Keskaegse Vana-Liivimaa sisepoliitiline ebastabiilsus tulenes riigi killustatusest ehk riik oli jagatud mitme võõrvõimu vahel ning rahva teadmatusest,
võõrvallutajatest ning muistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemine. 5. Suureks näljaks nimetatakse Eesti ajaloos Eesti- ja Liivimaal Rootsi võimu ajal 1695 1697 toimunud näljahäda. Tõenäoliselt oli tegemist kõige rängema näljahädaga, mis Eesti alasid kunagi tabanud on. Vaatamata näljahädale jätkasid Rootsi võimud vilja väljavedu. 6. Reformatsioon oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus,kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. 7. Altmargi vaherahu oli Rzeczpospolita ja Rootsi vahel 26. septembril (16. septembril) 1629 sõlmitud vaherahu, mis lõpetas 1600 alanud Poola-Rootsi sõja.
Kontrolltöö kordamisküsimused Keskaja piiritlusaja sündmused- algas Rooma impeeriumi lagunemisega ning lõppes Ameerika avastamisega( Kolumbus arvas et oli Indias) Piiritlust tähistavad- 476 Rooma impeeriumi lagunemine 1453 Konstantinopoli lagunemine 1492 Ameerika avastamine 1517 Reformatsioon (Ma pole väga kindel kas need 2 punkti on õiged) Islam: Usk mis sai alguse 7. sajandil, Saudi- Araabias 5 sammmast: usutunnistus Palvetamine Paavst Palverännak(Meka/Kaava) Saudi-Araabia Annetus Palvetamine- neil on palvevaip ning nad palvetavad 5 korda päevas Meka suunas Jumala nimi ja kujutamine: Nimi Allah aga nad ei ütle nii kuna nende arvates see pole õige nad nimetavad teda Issandaks ning nad ei kujutanud mitte kunagi teda.
Arbusow noorema põhjalikku raamatut Die Einführung der Reformation, on raske tuua Liivimaa reformatsiooniajaloo sündmuste kohta käibele uusi fakte (Kala 2007:12; Põltsam 2003: 13). Baltisaksa- ja eesti ajalookirjutusest pärinevad reformatsiooni ehk usupuhastuse käsitlused on enamasti luterlikelt autoritelt ning see on mõjutanud nende uurimusi ja sündmustele antavaid hinnanguid ja tõlgendusi ka siis, kui religiooniküsimused ei ole asjaomastele uurijatele isiklikult olulised. Seda, et reformatsioon oli vähemalt sotsiaalses ja kultuurilises mõttes positiivne sündmus, võetakse eeldusena, mida ei ole vaja tõestada (Kala 2007:11). ,,Reformatsioon tähendas oma kiriku minevikku, selle isemoodi uut algust ning see paistis kui mitte ilmutusliku sündmusena, hetkena, mil evangeeliumi valgus äkitselt paistma hakkas, siis vähemalt ühe suure ja pöördumatu eduloona, evolutsioonina, mis pidigi nii minema, sest nii oli õige ja hea." (Kreem 2007:136). Eestikeelses historiograafias
Mõõgavendade ordu Saksa ordu Liivimaa haru 1238- Stensby leping Eestimaa hertsogkond (Põhja- Eesti) Läänimehed- rüütlid, kes linnuses elasid ja kaitsesid Viljakümnis- protsentuaalne andam; Hinnus- kindlas suurusega andam 1343- Jüriöö ülestõus. Taani kuningas tahtis oma Eesti osa Saksa ordule maha müüa, kuid tekkisid Taani vasallidega arusaamatused. Eestlaste 4 kuningat, Tallinna piiramine, abi palumine, Haapsalu piiramine, Paide linnuses kuningate tapmine, juulis oli Pöide linnuse piiramine. Saksa ordu sai Põhja-Eesti. Maaisanda domeen- kogu maa,talupojad harisid, mille tuludest kattis ta riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminekud Läänivaldus- maa, mida said vasallid sõjateenistuse eest 1420- alustati maapäevadega- regulaarsed Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine; välis- ja majanduspoliitilised küs. Adratalupojad- pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid aj kandma teokoo...
1. Mõiste ,,keskaeg"võttis kasutusele 1469.aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II raamatukoguhoidja. Keskaeg: 1)Varakeskaeg(5.-11saj)Tekib feodaalkord, sünnib Frangi riik,kujuneb romaani ja germaani kultuur 2)Kõrgkeskaeg(11-14saj)Õitsenguperiood,Ristisõjad,saja-aastane sõda ning must surm 3)Hiliskeskaeg(15-16saj)Reformatsioon ja Ameerika avastamine Feodaaltsivilisatsioon-religiooniks katoliiklus ja ühiskondlik korraldus oli feodalism 2. Suur rahvasterändamine: 4-5saj Ajend: Musta mere põhjakalda steppidest alustasid hunnid edasitungi Lääne- Euroopa suunas Põhjused: 1)Germaanlased pidid liikuma ,,eest ära" kaugemalt idast pealetungivate hõimude eest 2)Kliima jahenemine;Rahvastiku kasv Tagajärjed: Lõplikult varises kokku Lääne-Rooma impeerium; tekkisid uued riigid:barbarite kuningriigid;hunnid sundisid liikuma ka teisi hõime(germaanid), see pani aluse tän...
Renessansiks ( prantsuse keeles renaissance 'taassünd') nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14.-16. sajandil. Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele. Renessansiaja mõtlejad ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest hoolimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja harmoonilise isiksuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Oluliseks sai inimese individuaalsus - isikupära. Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati humanistideks (ladina keeles humanus 'inimlik') nimetama õpetlasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. (Kuigi antiiki tunti mingil määral ka keskajal - antiikkirjandus on suures osas säilinud tänu keskaegsete munkade ümberkirjutus...
KUNSTIAJALUGU 17.Saksa renessanss. Saksa kunst 15.-16. Sajandil · 15. Saj. Valitses Saksa kunstis veel hilisgootika. · Kõige olulisem uuendus trükigraafika levimine · Saksamaa on raamatutrükkimise sünnimaa, peale tekstide trükiti ka pilte. Mõnikord trükiti pilte ja tekste koos(plokkraamatud), kuid tihti ka eraldi. · Vanim trükitehnika oli puulõige. Vanematel puulõigetel on kujutised loodud lihtsate, tugevate, nurgeliste joontega. Nad mõjuvad tasapinnalisena ja meenutavad vitraazi ehisraamistikku või ornamenti. · 15. Saj algul leiutati Saksamaal sügavtrükitehnika vasegravüür , mis võimaldab peenemate joonte ja varjundirikkamate pindade trükkimist. · 15. Saj graafika oli usuline, õpetliku sisuga · Madalmaade realistlik kunst hakkas saksa kunsti mõjutama alles 15 saj II poolel · MARTIN SCHONGAUER arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks, oli tu...
Renessanss 1. Renessansi mõiste ja tunnused. Renessanss oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuris. See kujutas endast vaimset ja kultuurilist murrangut. See ei ole ainult kirjandusnähtus, vaid laialdane kultuurieluliikumine, mis haaras filosoofiat, teadust, religiooni, kirjandust, kunsti. Ning mõiste renessanss on muutunud elu tunnetuse väljenduseks. Tunnused: · Kesksel kohal on inimene oma individuaalsuses (heas ja halvas, ilusana ja koledana) · Mitmekülgsus ja universaalsus. · Loodusteaduste ja katseliste teaduste tormiline areng. · Positiivsus (usub inimesse, tema mõistusesse ja inimese patud leiavad mõistmist) 2. Renessansi tekke põhjused. Maailm avardub, Euroopasse luuakse mitmeid ülikoole, kust lastakse välja palju üliõpilasi. Tänu neile avarduvad inimeste teadmised loodusteaduste vallas ning samuti tehakse sel ajal palju ...
Esmakordselt on Oleviste kirikut mainitud 1267. aastal. Kirik sai nime Norra kuninga Olaf II Haraldssoni järgi. Hilisgooti stiilis ehitatud kirik oli oma 159-meetrise tornikiivriga aastatel 15491625 maailma kõrgeim ehitis. Suveperioodil on külastajail võimalik ronida mööda keerdtreppe torni vaateplatvormile linna vaadet nautima. Vaateplatvormile viib 232 trepiastet. Kirikut kasutab praegu Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Liit. Ürikutes nimetatakse ka Maarja, Olause ja Laurentiuse kabeleid. 15. sajandi ümberehituse käigus lammutatud Maarja kabeli järglane ehitati aastatel 1513 1523 Olgugi, et lõpetamata, on see üks vormirikkamaid säilinud hilisgootika näiteid Tallinnas. . Kabel jäi pooleli: puuduvad skulptuurid, friisid on lõpetamata. Saabunud reformatsioon ei vajanud enam uhket kabelit. Maarja kabeli idapoolses välisseinas asub kiriku eestseisja ja kabeli ehitustööde ehitustööde peamise toetaja Hans Pawelsi kenotaaf. See ko...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
