kokkulepe katoliku kirikuga. (kariklased ühinesid katoliku kirikuga, rahvale jagati leiba ja veini). Hussiitide liikumine aitas kaasa tsehhi rahva koondumisele. Vähenes saksa mõju. John Wycliffe oli Oxfordi teoloogiaprofessor, kes astus katoliku kirikus leviva pühakute kultuse ja patukustutuskirjade müügi vastu. Ta tunnistas kõrgeimaks usuliseks autoriteediks piiblit ning aitas kaasa selle tõlkimisele inglise keelde ning ilmumisele ühtse väljaandena. Reformatsioon arenes välja eri riikides omamoodi, kuid alguspaigaks loetakse Saksamaad. Saksa majandust iseloomustas 15-16 sajandil varakapitalistlike suhete kiire areng. 16. sajandi algul seisis katoliku kirik oma hiilguse tipul. Paavst pidas end kõrgemaks keisritest ja kuningatest, käis vaidlus kas ta peaks kirikukogulegi alluma.Paljud usuteenrid elasid ilmalikku elu, ei peetud kinni tsölibaadist ja levis erinevaid pahesid. Paavsti ja piiskoppide
Katoliku kirik (16. sajand) Luterlus (1517) Kalvinism Anglikaani kirik (1534) Prespüterlased Puritaanid Hugenotid otimaal Inglismaal Prantsusmaal Religioonide ja usutunnistuste levik 12 Martin Luther Saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon (31.oktoober 1517, Wittenbergis Saksamaal, 95 teesi), on oluliselt mõjutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust · Ta kutsus kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. · Luther ei tahtnud asutada mingit "oma kirikut", vaid tahtis vaid kõrvaldada kirikust mõned väärnähtused. Katoliku kiriku esindajad arvasid Lutheri reformide pooldajad kirikust välja. · Lutheri piiblitõlge saksa keelde aitas kaasa ühtse saksa
aastal. Uusaja lõpuks loetakse Esimese maailmasõja algust või lõppu (1914/1918). Marksistlikus ajalookirjutuses peetakse selleks Vene Oktoobrirevolutsiooni (1917). 2.Nimeta varauusajale iseloomulikke jooni. Varauusaega iseloomustas erinevates maailma piirkondades eemaldumine keskaegsetest institutsioonidest, mõnikord poliitiliselt ja teinekord majanduslikult. Euroopas levis sel perioodil kristliku teokraatia, feodalismi ja pärisorjuse langus ning toimusid reformatsioon, katastroofiline Kolmekümneaastane sõda, kaubandusrevolutsioon, Euroopa kolonisatsioon Ameerikas ja piraatluse kuldajastu. 3.Iseloomusta peamiste Euroopa riikide arengut varauusajal. Prantsusmaa Kuningas Henri IV valitsemisajal olid Prantsusmaal lõppenud ususõjad ja trooni ümber käiv võimuvõitlus. Uueks valitsejaks sai Louis XIII. Tema võimuloleku ajal oli Prantsusmaa tegelikuks juhiks kuninga usaldusalune kardinal Richelieu. Richelieu tugevdas
(843. a., Karl Suure riik jagati kolmeks), viikingretked (9.-11. saj.), Vana-Vene riigi teke (882. a.) Kõrgkeskaeg ülikoolide tekkimine (1119. a., esimene Itaalias), ristisõjad (12.-13. saj.), gooti stiili valitsemisaeg (alates 12. saj.), Hastingsi lahing (1066. a., normannid tungisid Inglismaale), must surm (1348.-1349. a.), kerjusmunaordude rajamine, kirikulõhe (1054. a., tekkisid Kreeka katoliku kirik ja Rooma katoliku kirik) Hiliskesaeg Rooside sõda (1455.-1485. a.), reformatsioon, Columbuse reis (1492. a.), Augsburgi usurahu, trükikunsti leiutamine, Nantesti edikt, Liivi sõda, Madalmaade iseseisvumine, reformatsioon, Lääne-Rooma riik kadus (476. a.) Protestantliku kiriku usutunnistused: 1) luterlus - Rootsi, Taani, Põhja-Saksamaa 2) kalvinism - Madalmaad, Sveits, Sotimaa 3) anglikaani kirik - Inglismaa ISLAMI USK JA KULTUUR Aeg on 7. sajand ja rajaja on Muhamed. Pühaks raamatuks on ,,Koraan".Selle järgi elavad kõik, seal on seadused, palved,
Utoopia esimeses osas kritiseeris More toonase Inglismaa ühiskonnakorraldust. Teises osas on juttu kaugest Utoopia saarest, mille asukad on rajanud ideaalse ühiskonna neil puudub eraomandus ja kehtib üldine töökohustus, mis pole aga kurnav ega tekita kelleski vastuseisu. · More suhtus julma isevalitsusse ehk türanniasse kriitiliselt. · Kui Inglismaal algas reformatsioon, jäi More katolikule kirikule truuks ega nõustunud kuninga sammu heaks kiitma. Seetõttu lasi kuningas More'i hukata. Teaduse ja tehnika areng · Alates 14. sajandist kasutati tulirelvades püssirohtu. · Täiustatakse kompassi ja navigatsiooniriistu. · Rannasõidule lisandub meresõit. · Esimesed mehhaanilised kellad 16. sajandil, kui oli leiutatud vedrumehhanism ja pendel. 1500 leiutatakse Saksamaal üleskeeratav kell. · Tähtsaim leiutis on trükikunst
lõpp 4) ristiti Euroopa rahvad, v.a. eestlased, lätlased, leedulased 5-12 saj 5) ristiti eestlased, lätlased 13. saj 6) ristiti leedulased 14. saj teisel poolel 7) tekkis Kirikuriik 8. saj 8) oli suur kirikulõhe, millega jagunes kirik kaheks 1054. aastal 9) toimusid Ristisõjad Idamaadesse 11-13 saj 10) kujunesid ja hakkasid levima humanism ja renessanss 15.saj 11) algas reformatsioon Saksamaal 1517. aastal 12) usupuhastus jõudis Eestisse 1523. aastal 2. Mõisted: 1) kirik kristlaste püha koda 2) apostel - saadik 3) jünger - õpipoiss 4) evangeelium - rõõmusõnum 5) INRI Iesus Natsaremus Rex ndaorum (Jeesus Naatsaretist, Juutide Kuningas) 6) askees inimene, kes loobub ilmalikest mõnudest 7) ateist - usuvastane 8) messias lunastaja, päästja
MUISTSE VABADUSVÕITLUSE 3 PÕHJUST JA 3 TULEMUST Muitsne vabadusvõitlus algas, sest Eesti taheti ristiusustusda, ning see tuli ka vastu võtta (toimus ristisõda 1111- 1111 ). Veel oli üks põhju see, et Eesti asukoht on väga soodne ja seda taheti enda võimu alla saada. Kolmas põhjus oli seotud sellega, et neil puudus ühine valitsaja ja riigikord. Muistse Vabadusvõitluse käigus surid väga paljud inimesed, sest toimusid suured tapatalgud. Muistse Vabadussõja lõpuks olid eestlased alitatud võõrvõimule. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS Eestaste vabadusiha polnud kuhugile kadunud, isegi siis kui nad olid elanud võõrvõimu all juba üle sajandi. Nii otsustati 1343. aastal ennast taas oma esiisade maal maksma panna(muistse vabadussõja viimane etapp) . Jüriööl 1343, 23 aprill alaski jüriöö ülestõus. Märguandeks süüdati Padise klooster. Ülestõus levis ka Läänemaale ning hakkati piirama ka Haapsalu. Välja jõuti isegi Tallinnasse, kuhu asuti ka laagrisse. Ülestõus ...
13. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu reformatsiooni. Reformatsioon oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. 14. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu vastureformatsiooni. Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Vastureformatsioon hõlmas nii teoloogilisi kui organisatsioonilisi küsimusi. Mõisted: kirik-pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. klooster-kiriku, söögisaali , raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks ketserlus-kiriku õpetusest kõrvalekaldumist. inkvisitsioon-kirikliku kohtu vorm keskaegses Euroopas.
Kirikust eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid. Reformatsiooni eesmärkideks olid muuta usukombed lihtsamaks ja kaasaegsemakas ning anda ilmalikule tegevusele suurema tähtsuse. Piibel oli usu aluseks ning see pidi olema emakeeles. Põhimõtteks oli see, et õndsaks saab ise uskudes. Alles jäid ainult kaks sakramenti, milleks olid ristimine ja armulaud. Lõpuks muutusid kirikutalitused lihtsamaks ja odavamaks. Reformatsioon lõppes 1555. aastal Augsburgi usurahuga, milles sätestati, et Saksa- Rooma riigi valitsejad võivad olla nii protestandid kui ka katoliiklased. Ka lihtrahvale olid lubatud nüüd valida luteri ja katoliku usu vahel. Reformatsioon levis teistesse maadesse ja piiblid ilmusid rahvuskeeltes. Sveitsis juhtis reformatsiooni Ulrich Zwingli Teda mõjutasid Lutheri õpetused kuid ta esitas siiski pigem enda seisukohti. Erinevalt Lutherist toetasid Zwinglit Zürichi linnavõimud ja
dominiiklased -(usuline ordu) Tallinn, Tartu · frantsisklased- Tallinn, Tartu · benediktlased Tallinn, Tulid Itaalia mägedest ja aretasid kloostrites benhardiini koeri ja kasutasid ravimina maarohtudest valmistatud napsu ravimina . · Birgitta ordu Pirita (tegutseb siiani) mungad+nunnad · Katolik ja vene usk (kloostrid , ntks Kuremaa klooster on vene õigeusu klooster ) · 1578.a Balthazar Russow kroonika Usupuhastus ja reformatsioon usupuhastus usu uuendamine, lihtsaks tegemine reformatsioon ühiskonna muutmine · 1517.a Wittenberg Martin Luther, kirikuõpetaja ja teoloogiaprofessor · lauakirik lihtne kirik , hariv ning teenistus omas keeles · 1517.a kirjutas 101 teesi, algselt oli katoliku vastu · 1524. a jõudis Tallinnasse, algas reformatsioon. · Kirikuid hakatakse puruks peksma Põhinõuded Luteri usule (luterism) · jumala ees on kõik võrdsed · ainsaks usu tõdede aluseks on piibel
BUFONAAD NALJATLEV VEIDERDAMINE CERVANTES-,,DON QUIJOTE" BUFONAAD NALJATLEV VEIDERDAMINE COMMEDIA DELL'ARTE-TEKKIS ITAALIAS 16.SAJ CERVANTES-,,DON QUIJOTE" KESKEL:*VALMISTEXT PUUDUS*OSA TEGELASTÜÜPE KORDUB COMMEDIA DELL'ARTE-TEKKIS ITAALIAS 16.SAJ NÄIDENDIST NÄIDENTISSE*KOGU TEXT IMPROVISEERITI KESKEL:*VALMISTEXT PUUDUS*OSA TEGELASTÜÜPE KORDUB DANTE ALIGHIER-,,JUMALIK KOMÖÖDIA" NÄIDENDIST NÄIDENTISSE*KOGU TEXT IMPROVISEERITI EKLOOG KARJUSELAUL DANTE ALIGHIER-,,JUMALIK KOMÖÖDIA" ERASMUS-,,NARRUSE KIITUS" EKLOOG KARJUSELAUL ESSEE VABAS VORMIS ARUTLUS, MINGIL KINDLAL TEEMAL, ILMA ERASMUS-,,NARRUSE KIITUS" RANGETE MAHUPIIRANGUTETA ESSEE VABAS VORMIS ARUTLUS, MINGIL KINDLAL TEEMAL, ILMA GROTESK ÜLELOOMUSLIKKUSENI ...
KORDAMISKÜSIMUSED vastustega 8.kl UUSAEG Uusaeg ja selle ajalooperioodid 1) Varauusaeg 1500 - 1800a 2) Uusaeg 1800 - 1914 3) Lähiaeg 1914 - Tähtsamad uusaja sündmused Eestis ja Euroopas: a) Kolumbus avastab Ameerika - 1492 b) reformatsioon nii siin kui Saksamaal – 1517 - 1524 c) esimene säilinud eestikeelne raamat (katekismus) - 1535 d) Vene-Liivi sõda – 1558 - 1561 e) Tartu Ülikool - 1632 f) talurahvakoolide rajamine - 1680 g) Põhjasõda – 1700 - 1710 h) talurahva pärisorjusest vabastamine – 1816/1819 i) Eesti vabariigi sünd - 1918 j) Prantsuse revolutsioon - 1789 k) I maailmasõda – 1914 - 1918 Uusaja piirid Eestis - riigivõimu ja ühiskondlike muutuste järgi
3) Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga 4) Paavstide ja kuningate ainuvõimu tülid 5) Seisuslikule hierarhiale tuginev ühiskondlik poliitiline kord. Feodalism e. läänikord Keskaja ajaline piiritlus: Keskaja alguseks peetakse 476. aastat, mil langes Lääne-Rooma. Keskaja lõpuks on välja pakutud 3 aastat: 1453 a. Ida-Rooma e. Bütsantsi langus 1492 a. Kolumbus jõudis Ameerikasse 1517 a. Algas luterlik reformatsioon. varakeskaeg: 5-10 saj. kõrgkeskaeg 11-13 saj. hiliskeskaeg 14-15 saj. Keskaega piiritletakse ka ruumiliselt: 1) paigad, kus levis katoliiklus 2) paigad, kus levis feodalism (Keskmeks oli Gallia e Prantsusmaa) 2. VARAKESKAEGSE EUROOPA KUJUNEMINE Rooma riigi aladel Lääne-Euroopas elasid keldid. Keldi hõimud: gallid – Prantsusmaal britid – Britannias škotid – Šotimaal belgid – Belgias helveedid- Šveitsis
Ajaloo Kontrolltöö Ettevalmistus (ptk. 5-7) • Töövihik lk. 13 ül. 4 ja 5 4. Mis eesmärki täitsid varauusajal järgmised avalikud hooned? Kirik - Palvetamine Raekoda - Raadi kokkusaamise koht, raad tegi seal linna üle otsuseid Hospidal - Haigla, vaestele ja vigastatutele abi andmine Kirjuta kolm põhjust, miks ümbritseti linna müüriga. 1. Sisenejate ja väljujate kontrollimiseks 2. Maksude kogumine (pole võimalust linnast lahkuda) 3. Kaitse vaenlaste ja sissetungijate eest Mis asjaolud soosisid tulekahju kiiret leviku varauusaegses linnas? 1. Üksteiste lähedal asuvad majad 2. Puidust ehitatud majad 5. Võrdle elu linnas ja maal varauusajal ja kaasajal. Sarnane 1. Rohkem tööd kui maal (pealinnas eriti) 2. Tervisele kahjulikum kui maal elades 3. Linnas on rohkem inimesi kui maal Erinev 1. Linn oli räpane 2. Müürid olid linnade ümber 3. Majad olid tehtud puidust • Kirikulõhe ehk Suur Skisma aastaarv Suur kirikulõhe ehk Suur ...
Martin Luther sündis 10,novembril 1483. Ta sünninimi oli Martin Luder. Ta sündis talupoeglikku perekonda. Tema isa oli Hans Luder ja ema Margarete Lindemann .Martin kasvas ülesse Mansfeldis. Tema isa oli väikese vasekaevanduse omanikuna saavutanud jõukuse ning soovis pojast koolitada juristi. Erfurdi ülikooli õppima asunud Luther aga muutis meelt ja ning asus õigusteaduse asemel õppima teoloogiat. 1505. aasta 2. juulil, kui ta oli teel Mansfeldist Erfurti, jäi Luther rajuilma kätte ning andis pühale Annale tõotuse, et kui ta eluga pääseb, hakkab ta mungaks. Nõnda juhtuski ja 17. juulil astus ta augustiinlaste ordu liikmeks. 1507. aastal, pärast preestriks pühitsemist, alustas ta ka teoloogiaõpinguid, saades 1512. aastal teoloogiadoktoriks. Et teda varasemad usuõpetused ei rahuldanud, asus ta välja töötama uut õpetust. Luther koondas tähelepanu Piibli tekstidele, mis keskendusid inimese ja jumala vahekorra küsimustele. Luther hakkas kaht...
Martin Luther sündis 10,novembril 1483. Ta sünninimi oli Martin Luder. Ta sündis talupoeglikku perekonda. Tema isa oli Hans Luder ja ema Margarete Lindemann .Martin kasvas ülesse Mansfeldis. Tema isa oli väikese vasekaevanduse omanikuna saavutanud jõukuse ning soovis pojast koolitada juristi. Erfurdi ülikooli õppima asunud Luther aga muutis meelt ja ning asus õigusteaduse asemel õppima teoloogiat. 1505. aasta 2. juulil, kui ta oli teel Mansfeldist Erfurti, jäi Luther rajuilma kätte ning andis pühale Annale tõotuse, et kui ta eluga pääseb, hakkab ta mungaks. Nõnda juhtuski ja 17. juulil astus ta augustiinlaste ordu liikmeks. 1507. aastal, pärast preestriks pühitsemist, alustas ta ka teoloogiaõpinguid, saades 1512. aastal teoloogiadoktoriks. Et teda varasemad usuõpetused ei rahuldanud, asus ta välja töötama uut õpetust. Luther koondas tähelepanu Piibli tekstidele, mis keskendusid inimese ja jumala vahekorra küsimustele. Luther hakkas kaht...
sulased, tüdrukud ja vabadikud. Talupoegade vabadust piirati, kuna nad esitasid kaebusi, ei täitnud koormisi, hakkasid vastu ning asusid mujale elama. See tuli aga mõisnikele kahjuks ning nende vabadusi hakati piirama. 12. Kuidas oli lõhenenud ühiskond? Linna- ja maarahvas ei saanud läbi. Lisaks olid pidevad probleemid Eesti ala riikide vahel (Tartu, Saare-Lääne piiskopkonna ning Liivi ordu vahel). 13. Selgita mõisted: toomkirik, missa, reformatsioon, pildirüüste, visitatsioon, sinod Toomkirik – Vana-Liivimaal piiskopkonna peakirik (katedraal) Missa – pidulik jumalateenistus Reformatsioon – katoliku usu puhastus (sai alguse 1517. a Saksamaal) Pildirüüste – 1524. a tungis 400-500-liikmeline sakslastest ja eestlastest koosnev märatsev rahvahulk dominiiklaste kloostri- kirikusse, Pühavaimu ja Oleviste kirikusse, purustades seal pühapilte ja –kujusid, altareid, reliikviaid jms
Hilisrenessanss (Reformatsioon Vastureformatsioon Giovanni Pierluigi da Palestrina) · Reformatsioon · 1517 Martin Luther 95 teesi · Kiriku lõhenemine · Muutused jumalateenistuse põhialustes ja liturgias · Muusikal suur kasvatuslik tähtsus · Koguduse kaasamine jumalateenistusel läbi koguduselaulu · Luteri koraal saksa protestantlik kirikulaul (salmid, igas salmis sama viis) · Luther ise lõi üle 30 lauluteksti ja umbes 20 viisi. · Tuntuimad: "Üks kindel linn ja varjupaik"; "Ma tulen taevast ülevalt" jt.
1Mida tähendab renessanss ja mida uut tõi see inimeste maailmavaatesse? 2Mis sai määravaks muusikas? 3Võrdle eelnevat kõlaideaali praegusega. 4Milline piirkond määras muusikakultuuri ja nimeta selle põhiesindajad. 5Millistes zanrites kirjutasid madalmaade heliloojad? 6Mida uut tõi muusikasse reformatsioon. 7Kirjelda luteri koraali ja võrdle seda gregooriuse koraaliga. 8Kuidas esitati ilmalikku laulu( 4 võimalikku viisi). 9Nimeta pille ,millel musitseeriti. 10Kes oli ars nova silmapaistvam esindaja. 11Mida võiks tähendada polüfoonia,too mõni näide? Renessanss-antiikaja taassünd, inimeste maailmavaates: haritud inimeste seas levis humanistlik mõtteviis, tekkis suur vastuseis kirikule. Määravaks muusikas: hakativäärtustama teose autori isikupära, tekkisid nö heliloojad.
Madalmaade koolkonna heliloojad- Johannes Ockeghem, Josquin Desprez, Guillaume Dufay. Missugused olid olulised muutused instrumentaalmuusikas- kujunesid uued pillizanrid Sansoon- prantsuskeelne ilmalik laul, tavaliselt 4-häälne, renessansi ajal, võib saata pillidega, motetiga sarnane meloodilised, lüürilised armastuslaulud, kiired, lõbusad Desprez- Renessansi tähtsaim helilooja, tähtsustas teksti Luther- Saksa munk ja usutegelane, tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon. Luteri koraal- Protestantlik kirikulaul, kus emakeelsele värsstekstile vastab igas salmis sama meloodia. Võis saateks olla orel. Klahvpillid- orel, positiivorel, klavikord, klavessiin, psalteerium Keelpillid- riidel, gamba, rataslüüra, harf Puhkpillid- plokkflööt, pomme, krummhorn Ilmalik laul itaalias 16.saj- Suunad: rahvalikud laulutüübid, mida kirjutasid itaallased madrigal, mida kirjutasid Madalmaadest pärit heliloojad, peened, keerulised.
Vasegravüür võimaldab peenemate joonte ja varjundirikkamate pindade trükkimist. 2. Kuidas ja millal kumbki neist tekkis? Puulõige 6. sajand, Hiina. Vasegraväär 15. sajandi algus, Lõuna-Saksamaa. 3. Mida peetakse Martin Schongaueri teeneks graafika ajaloos? Ta arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks. 4. Mida tähendab mõiste ''reformatsioon''? Kuidas mõjutas see ühiskondlikke sündmusi 16. saj. alguse Saksamaal? Refomatsioon usupuhastus, talurahvasõda. Reformatsioon ehk usupuhastus. Sel ajal elanud suurmeistrid ühendasid hilisgootika pärandiga Madalmaade ja mõnikord ka itaalia kunsti saavutused. Kunstinikud kujutasid rohkem inimeste omapära ja tundeelu. 5. Mille piirile võib asetada Matthias Frünewaldi loomingu? Hilisgootika ja renessansi piirile. 6. Kirjelda Grünewaldi peateost. Maalingud Isenheimi kloostri kiriku kahe tiivapaariga altaril. Suletud tiibadega altaril sünge
Sageli oli sihiks seatud algkristliku lihtsuse juurde tagasipöördumine, mis tähendas kirikutalitustest loobumist, nõuet kaotada kiriku ja kloostrite maavaldused ning kirikumaksud. Saksamaa on andnud maailmale suurima katoliiklusest lahkulöönud kristliku usutunnistuse luterluse. Tegu on esimese võitnud reformatsiooni ja ühtlasi usupuhastusega. Martin Luther oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai Saksa reformatsioon alguse. Luther kutsus kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. Lutheri saksa keelde tõlgitud Uus Testament ilmus 1522. aastal ja kogu Piibel 1534. See lõi aluse saksakeelsele jumalateenistusele ning andis võimaluse tõsta rahva haridustaset. Lutheri läkituskirjades kõigi linnade raehärradele soovitas ta rajada kristlikke koole. Maarahva laste õpetamiseks soovitas ta, et iga poeglaps õppigu päevas vähemalt kaks ja tütarlaps ühe tunni.
Katk inimese ja loomade eriti ohtlik, põhiliselt liigiomane nakkushaigus. Demograafia rahvastikuteadus Ivan IV Venemaa valitseja Sigismund II August Poola kuningas Kettler Kuramaa hertsogkonna esimene hertsog ja Poola kuninga vasall Magnus Taani kuninga vend, hertsog Magnus Stefan Batory Poola kuningas Pontus de la Gardie Rootsi väejuht I. Schenkenberg müntmeistri poeg, juhtis talupoegadest koosnevat meeskonda B. Russow kroonik Usupuhastus: Reformatsioon e. usupuhastusliikumine Saksamaal algas indulgentside müügi pärast. Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517.a. Saksamaal Wittenbergis. Luther tõlkis uue testamendi ülem saksa keelde. Pani aluse nüüdsele saksa keelele. Eestisse ehk siis Tallinna jõudis usupuhastus läbi Riia 1523.a. Tartusse jõudis reformatsioon 1523.a. lõpul. Reformatsioon ühiskondlik liikumine katoliku kiriku reformimiseks. Põhjused 1)Ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla.
-Peenutseva ilustamise ja elegantsusega #Mille poolest erineb 15. saj Maladmaade kunst samaaegsest kunstist Itaalias? -Selle poolest, et Itaalias tehti ilmalike sisuga maale, madalmaades aga linnakodanike portreesi jne. #Kuhu oli mõeldud enamus Madalmaade loodud maale? -Kirikutesse ja mõisatesse #Kes olid esimesed 15. saj kunsti suurmeistrid Madalmaades? -Jan van eyuk; Rogirt van der Weyden ja Hieronymus Bosch #Mida tähendab reformatsioon? Kuidas mõjutab see ühiskondlikke sündmusi 16. saj Saksamaal? -Reformatsioon tähendab usupuhastust. Mõjutas kunsti=>tähtsaks sai kordumatu omapära ja tundeelu #Keda Saksa kunstnikest võib pidada tõeliseks renessansikunstnikuks? Nimeta tema graafikateoseid. -Albrecht Dürerit. Teosed=>Ninasarvik(puulõige); Aadam ja Eeva
Kasvas huvi inimese ja looduse vastu (realistlik kujutamine). Kus ja millal kujunes välja muusika renessansi ajal? Kujunes välja 15. sajandil Madalmaades. Madalmaade muusika 15.-16. sajand. Kuidas muutus autori ja teose suhe 14. sajandil? Hakati seostama autorit ja teost. (14. saj.) Mis on imitatsiooniline polüfoonia? Hääled hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid. Nt kaanon. Missugused zanrid olid sel ajal kirikumuusikas? Missa ja motett Mis on reformatsioon ja kuidas on seotud muusikaga? Reformatsiooni tulemusena tekib täiesti uus vaimuliku muusika zanr: LUTERI KORAAL. (saksa kirikulaul, emakeelne, värsstekst, igas salmis vana meloodia, esitab kogudus, võis saata oreliga). Reformatsioon on usumuudatus. Millest sai tõuke seltskonnamuusika areng? Muusikanautijate ring laieneb oluliselt 16. saj. Seda soodustas põhjalik muusikaõpetus ja trükikunst. Iseloomusta ilmalikke laule, too näiteid. Ilmalik laul ei ole seitud jumalaga
3) orel. Kirjutatakse juba spetsiaalselt pillidele muusikat. · TANTSUSÜIT mitmeosaline teos, mis koosneberineva karakteritega tantsudest. · Ajastu lemmikpill oli Lauto, sest seda peeti inimhäälele kõige lähedasemaks................................................................................................................... ...................... MK - PROTESTANTLIK KIRIKUMUUSIKA Tuleta meelde: - millal oli Saksamaal reformatsioon? Kes oli eestvedaja? - Millised muudatused tõi reformatsioon kaasa? Loe õpikust lk 118 120 ja vasta küsimustele: 1) Millisena nägi Martin Luther (1483. - 1546) muusika rolli jumalateenistuses ja ka hariduses? Lutheri arvates oli muusikal suur roll kasvatuses ja hariduses. Kirikus ta seda nii oluliseks ei pidanud. 2) Mis on luteri koraal? See on ühehäälne emakeelne koguduse laul, mis on tavaliselt salmilaul
Sajandil Euroopa kultuurikeskuseks madalmaad? – Sest Burgundia oli arenenud riik, ning see meelitas kõik andekad kunstnikud nõrgestatud Prantsusmaalt ja Inglismaalt kohale. 10.Nimeta madalmaade koolkonna olulisemad heliloojad. G. Dufay, O. Lassus, J. Ockeghem, J. Desprez. 11.Lutheri koraal – saksa protestantlik laul 12.Reformatsioon – 16. Sajandil sündinud usuline uuendusliikumilne, mille tulemusega katoliku kirikust eraldusid harud: luterlus jne 13.Vastu reformatsioon – üritati tervendada lirikut ja tugevada Rooma positsioone, muudeti liturgiat ja tehti ettekirjutusi kirikule. 14.Milline oli ilmaliku laulu ja seltskonnamuusika osatähtsus 16. Sajandil Euroopa muusika kultuuris? – haritud inimestele möeldud, hiljem haritud inimeste kodudes enesestmõistetav tava. 15.Millised ühiskondlikud muutused ja tehnilised uuendused andsid muusika levikule tugeva tõuke? Nooditrükitehnika leiutamine 1500. Aasta paiku ning 16
ja raha. Tänu kirikule hakkas levima ka kunst: nii arhitektuur, maalikunst kui ka skulptuur. Järjest enam aga halvenes maal elavate inimeste olukord. Mõisapõldude harimine pandi ümberkaudsete talupoegade õlgadele. Tekkis järkjärguline teoorjus, talupojad pidid maksma koormiseid kümnist, hinnust, kirikukümnist, preestri ülalpidamisraha, toetama teede ja linnuste ehitust. (I. Talve, 2004) 1517. aastal saksamaal alanud usupuhastus ehk reformatsioon jõudis Eestisse 1523. aastal. Selle algatajaks oli M. Luther. Tema üleskutse koosnes 95 teesist, võitluseks indulgentsi (patukahetsuse kiri) vastu. Tegelikult tähendas see aga tagasipöördumist kristluse algtõdede juurde. Linnades läks reformatsioon palju ladusamalt kui maal. maal pooldasid vasallid uut usku, mis võimaldas neil omistada kirikute ja kloostrite maid. Talupojad jäid passiivseteks. reformatsioon tõi aga kaasa talurahvasõjad. Nende
ElizabethI (valitses 1558-1603) Inglismaa kuningaanna, kelle ajal jäi usupuhastus Inglismaal püsima. Ignatius Loyola (1491-1556) hispaania aadlik, kes asutas jesuiitide ordu e Jeesuse Ühingu. FelipeII (1527-1598) Hispaania kuningas, katoliku kiriku kaitsja, algatas palju sõdu, kiusas katoliku kiriku vastaseid taga. Hertsog Alba Felipe II käsutäitja, lõi ,,rahutuste nõukkogu", et karistada Hispaania-vastases ülestõusus osalenuid. D KÜSIMUSED 1.Miks puhkes reformatsioon Saksamaal? Martin Luther oli indulgentside müügi vastu. Ta koostas dokumendi, milles vaidlustas katoliku kiriku ilmeksimatuse. Ta esitas oma seisukohad 31.oktoobril 1517. aastal 95 teesina. Tänu trükikunstile levisid need kiiresti üle Saksamaa. 2.Kuidas kulges Saksa reformatsioon? Lutheri õpetusest püüdsid kasu lõigata riigirüütlid, kes tahtsid kirikumaade arvelt valdusi juurde saada. Aastatel 1524-1526 toimus Saksa talupoegade sõda, talupoegade ja vürstide vahel
REFORMATSIOON ja LIIVIMAA RIIKIDE LAGUNEMINE Olulised sündmused: Vene-Liivi sõda, mis lagundas Liivimaa konföderatsiooni; Tallinna ja Põhja-Eesti alistumine Rootsile. Rootsis oli usupuhastus juba toimunud ja niimoodi et kirik alistati kuningavõimule. Selle kaudu eestis juhised luteri kiriku organiseerimiseks. Nii lõppes kiriku otsene poliitiline võim Baltikumis. Samal ajal Poola aeg Lõuna-Eestis. Vastureformatsioon. Seega 16.saj jäi ref. Eestis suures osas teostamata. Üldiselt reformatsioon tõi kaasa vaimse uuestiorganiseerumise. Luterliku reformatsiooni toetajaiks Baltikumis olid linnad ja linnakodanikud. Luterlik kirik tõi kirikulaulu. Jutluse keskne tähendus. Vajadus piibli tõlke järele emakeelse kirjanduse algus. Koolid, et rahvas oskaks omapühakirja lugeda. Eesti keel sai kiriku ja koguduse keeleks Humanismi levik. Humanism klassikaline haridus. ROOTSI JA POOLA AEG Aadli opositsioon kõigi katsete vastu kirikut ja talupiegade olukorda parandada. Eesti ja
liikumiste tekkeks. sveitsi reformatsiooni eripäraks oli, et sellel oli kaks erinevat suunda, mida juhtisid ulrich zwingi (1484 - 1531) ja johann calvin (1509 - 1564). mõlemate meeste õpetus lähtus lutheri seisukohtadest, kuid siiski erinesid nii omavahel kui ka lutheri õpetusest mõningal määral. näiteks oleks zwingli arvates oleks kirik pidanud alluma ilmalikule võimule, calvini arvates aga vastupidi - ilmalik võim oleks pidanud alluma kirikule. sveitsi mägistest loodusoludest ja reformatsioon eripärast tulenevalt ei saavutanud kumbgi õpetus üleriigilist levimist. zwingli reformatsioon levis küll paljudesse paikadesse üle sveitsi, kuid 1531. aastal langes ta sõjalistes kokkupõrgetes oma õpetuse eest vanade vabadustega harjunud katoliiklike metsakantonitega. kalvinism jäi aga püsima ainult genfi, kus varsti muutusid kalvinistid vaenulikuks teisitimõtlejate suhtes - võis sattuda isegi tuleriidale. siiski
▪ Pastoraat- Kirikumõisad, mis olid rüütli- või kroonumõisatega võrreldes märksa väiksemad ning andsid elatist kirikuõpetajatele. ▪ Suitsutuba- Eestlaste elamu, palkidest hoone, väike, köeti ilma korstnata kerisahjuga. ▪ Rehielamu- Eesti talu tähtsaim hoone, levis hiljem ka mõnede naaberrahvaste juurde. ▪ Manufaktuur- 17.saj Eestis asutama hakatud käsitöölisettevõtted. ▪ Vastureformatsioon- katoliiklik reformatsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe teket. ▪ Hernhuutlus- pietistliku ideede vennastekogudus. ▪ Pietism- usuvool, mis oli Luteri kiriku vastu. ▪ Estofiil- Eest keelt ja kultuuri harrastav inimene. ▪ Magasiait- viljavaru, kust talupojad said hädaaegadel laenuvõtta. ▪ Nekrutikohustus- venemaa poolt kehtestatud kohustus, et iga sõjavägi pidi annetama teatud arv sõdureid vms. (ei ole väga kindel selle mõiste sõnastuses) ▪ Kroonumõis – e
aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud), katoliiklik külaühiskond, enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud, valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. 2. Varakeskaeg: Frangi riigi tekkimine, Verduni leping, viikingretked, Vana-Vene riigi teke Kõrgkeskaeg: ülikoolide tekkimine, ristisõjad, gooti stiili valitsemisaeg, Hastingsi lahing, Wormsi konkordaat, kerjusmunaordude rajamine Hiliskesaeg: Rooside sõda, reformatsioon, Ameerika avastamine, Augsburgi usurahu, trükikunsti leiutamine, Nantesti edikt, Liivi sõda, Madalmaade iseseisvumine 3. Protestantliku kiriku usutunnistused: 1) luterlus - Rootsi, Taani, Põhja-Saksamaa 2) kalvinism - Madalmaad, Sveits, sotimaa 3) anglikaani kirik - Inglismaa 4. Varakeskaeg (5.-11.saj) 1) Frangi riigi teke - Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaalsuhete kujunemise
Nantes'i edikt - usuküsimuste ja pol. vastuolude reguleerimiseks avaldatud käskkiri konföderatsioon - lepingu alused kestvalt liitunud kui suveräänsuse säilitanud riikide liit Bourbonide dünastia - Navarra Henrist alguse saanud dünastia Valois'ide dünastia - korraldasid Pärtiöö Kalmari unioon - Taani, Rootsi ja Norra vaheline unioon saksa ekspansioonile vastu seismiseks Stockholmi veresaun - Taani kuninga kroonimispidustustel 82 rootsi aadliku hukkamine riiklik reformatsioon - riigi valitsemise ja poliitika ümberkorraldamine Ribe artiklid - dokument, kus vormistati kiriklik usupuhastus luterlikus vaimus staadid - provintside esindusorganid krediidisüsteem - süsteem, kus kauba eest ei pidanud kohe maksma, vaid lepiti kokku tähtaeg polder - merepinnast madalamal asetsev põld meregöösid - meresõda alustanud vabadusvõitlejad metsagöösid - metsadesse varjunud ning sealt hispaanlasi ründavad mehed valloonid - prantsuskeelne elanikkond
EESTI KESKAJA AJALOO RAUDVARA. (teemad, mille kohta tunnis me ei ole otseselt konspekti teinud) lisamaterjaliks on tunnis tehtud töövihiku ülesanded, ristsõna, rühmatööna tehtud teemakaardid MAARAHVAS 14-16. SAJ. (Eesti ajalugu I lk. 67-70) Senisest enam hakati kasvatama teravilja. Sellest tulenevalt mõisate arvu kasv Eestis. Talurahva koormiste kasv. Talupoegade koormistest mõisale tähtsamad: teoorjus, kümnis ja raharent. Esines talupoegade vastuhakku mõisnikele ja kolimist mujale. Pagenud talupoegade tagasitoomiseks seati ametisse adrakohtunikud. Talupoegi liigitati majandusliku ja õigusliku seisundi järgi: adratalupojad-- 0,5-5 adramaad nende maade suurus. 15. saj. adramaa suurus 8-12 ha. üksjalad-- adratalupoegade nooremad pojad, kes ääremaadel oma talu asutasid vabatalupojad-- tasusid koormisi rahas. Olid vabad teotööst. maavabad-- talurahva eliit, muistsete ülikute järglased. Omasid maad läänikirja alusel. Koormiseks vaid sõja kor...
Maailmakirjandus on kõigi rahvuskirjanduste kogusumma. Vastav mõiste tekkis LääneEuroopa rahvuskirjanduste järjest elavnevas suhtlemises 19.saj algul. Esimesene kasut. Seda mõistest J.W.Goethe. Ajaline orienteerumine: esimesed katsetused 13. sajand, esimene eesti raamat 1535, Tln gümnaasium, vanim aabits 1575, TÜ asutamine 1632, esimene eestikeelne grammatika 1637, Õpetatud Eesti Selts 1838, Põhjasõda 1700-1721, reformatsioon 1523 Eestis, Taani hindamisraamat XIII sajand, eestikeelne Piibel 1739, L. H. Kroonika XIII sajandi alguses, WK katekismus 1535, esimene eestikeelne ajakiri 1766, Eestimaa Kirjanduse Ühing 1842, Kullamaa käsikiri 1524 Ristiusk ja Eesti Ristiusu tulek Eestisse oli pigem poliitilise tähtsusega, kui lihtsalt püha usu toomisega. Ristimisega koos tuli vastu võtta kristlaste õigus, millel oli kaks poolt: 1) vaimulik: kirikus käimine, pihil
Kas keskaja võimustruktuurid olid inimest kaitsvad või hävitavad? Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Kokkuleppeliselt loetakse alguseks aastat 476 (Lääne-Rooma langemine) ja lõpuks 15. sajandi lõppu/16. sajandi algust (Ameerika avastamine 1492, Konstantinoopoli langemine 1453, reformatsioon 1517). Võimul olid sel ajal piiskopid, kuningad ja ka ordu(Põhja-Eestit valitses Taani kuningas, Lääne- Eestit Saare-Lääne piiskop, Kagu-Eestit Tartu piiskop ning Edela-ja Kesk-Eestit Liivi ordu). Liivimaa piiskopid ja Liivimaa ordumeister olid keskaja lõpuks Saksa-Rooma riigivürstid, alludes ametlikult keisri ülemvõimule. Piiskoppide ja ka Riia peapiiskopi vaimulikuks isandaks oli Rooma paavst. Kui vanaajal oli maarahva ülekaal üsna suur, siis umbes 11. sajandil ehk kõrgkeskajal
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 156 Riia linna küsimus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 158 Liivimaa suhted naabritega . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 160 Reformatsioon ja poliitika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 163 Majandus ja rahvastik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 167 Rahvastik ......... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Arusaam, et õndsaks saab usu kaudu Väitis: "Kui paavst teaks, milliseid kuritarvitusi indulgentside müük kaasa toob, eelistaks ta sellele Püha Peetruse kiriku mahapõletamist" Lõi Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, millel oli palju lugejaid Martin Luther (1483-1546) ja tema õpetus Leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks Piibel Reformatsioon usupuhastus ehk ristiusk tuli puhastada Seitsmest sakramendist tunnistas vaid ristimist ja armulauda Reformatsioon ja rahvaliikumised Reformatsioon haaras ka ühiskonna kõrgkihti Talupojad nõudsid kogukonnamaade ühiskasutamist Talurahva väljaastumine Saksa talurahvasõda Thomas Müntzer taotles jumalariigi loomist maa peale Talupojad olid valmis kõigest loobuma, kui need on pühakirjadega vastuolus Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni Augsburgi usurahu Luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks Kehtima jäi põhimõte "Kelle valitsus, selle usk"
Kirjaoskajate vähesuse tõttu polnud võimalik raamatuid kirjutada ega välja anda. Lääne- Euroopas tegeleti aga igasuguste religioossete tekstide kirjastamisega. Esimene eestikeelne jumalasõna, Wanradt-Koelli katekismus, ilmus alles 1535. aastal Valitsevaks usuks oli kristlus nii Lääne-Euroopas kui Eestis. Kristluse tulek purustas aga eestlaste maailmapildi. Kristlus segunes eestlaste kommetega ja see segu kajastus nii rahvakalendris kui ka kohanimedes. Reformatsioon ehk usupuhastus oli sama mõjuga nii Lääne-Euroopas kui ka Eestis kiriku, kui vahendaja, roll vähenes ja kristlik usk hakkas põhinema vaid pühakirjal piiblil. Reformatsioon algas Lääne-Euroopas, Wittenbergis, aastal 1517 ning jõudis Eestisse 1523 aastal. Kuigi Lääne-Euroopa ja Eesti keskaeg tundib ajaliste vahede tõttu meeletult erinev siis protsessid on kujult samad. Eestlased suutsid ka enda muinasaegseid kombeid säilitada läbi keskaja
Religioon ja kirik 17. sajandil Reformatsiooni algus Liivimaa linnadesse jõudis reformatsioon juba 1522. aastal Riia reformaator Andreas Knopken Tallinnast teateid 1524. aasta algusest Nõuti lähtumist ainult piiblist Ainult usk teeb õndsaks Martin Lutheri õpetused leidsid viljaka pinnase, sest ilmaliku ja vaimuliku võimu vahekorrad olid juba varem pingestatud Rahutused ja reform Sooviti kirikut ja ühiskonda veelgi radikaalsemaks muuta Rahutused Tartus, Tallinnas ja Riias Linnade raed võtsid kirikuelu enda kätte Pagendati dominiiklased
Kirjaoskajate vähesuse tõttu polnud võimalik raamatuid kirjutada ega välja anda. Lääne- Euroopas tegeleti aga igasuguste religioossete tekstide kirjastamisega. Esimene eestikeelne jumalasõna, Wanradt-Koelli katekismus, ilmus alles 1535. aastal Valitsevaks usuks oli kristlus nii Lääne-Euroopas kui Eestis. Kristluse tulek purustas aga eestlaste maailmapildi. Kristlus segunes eestlaste kommetega ja see segu kajastus nii rahvakalendris kui ka kohanimedes. Reformatsioon ehk usupuhastus oli sama mõjuga nii Lääne-Euroopas kui ka Eestis – kiriku, kui vahendaja roll vähenes ja kristlik usk hakkas põhinema vaid pühakirjal – piiblil. Reformatsioon algas Lääne-Euroopas, Wittenbergis, aastal 1517 ning jõudis Eestisse 1523 aastal. Kuigi Lääne-Euroopa ja Eesti keskaeg tungib ajaliste vahede tõttu meeletult erinev, siis protsessid on kujult samad. Eestlased suutsid ka enda muinasaegseid kombeid säilitada läbi keskaja
Kirjaoskajate vähesuse tõttu polnud võimalik raamatuid kirjutada ega välja anda. Lääne- Euroopas tegeleti aga igasuguste religioossete tekstide kirjastamisega. Esimene eestikeelne jumalasõna, Wanradt-Koelli katekismus, ilmus alles 1535. aastal Valitsevaks usuks oli kristlus nii Lääne-Euroopas kui Eestis. Kristluse tulek purustas aga eestlaste maailmapildi. Kristlus segunes eestlaste kommetega ja see segu kajastus nii rahvakalendris kui ka kohanimedes. Reformatsioon ehk usupuhastus oli sama mõjuga nii Lääne-Euroopas kui ka Eestis kiriku, kui vahendaja roll vähenes ja kristlik usk hakkas põhinema vaid pühakirjal piiblil. Reformatsioon algas Lääne-Euroopas, Wittenbergis, aastal 1517 ning jõudis Eestisse 1523 aastal. Kuigi Lääne-Euroopa ja Eesti keskaeg tundib ajaliste vahede tõttu meeletult erinev siis protsessid on kujult samad. Eestlased suutsid ka enda muinasaegseid kombeid säilitada läbi keskaja
Sellest ¾ riigi käes = 20 staarastkonda Võnnu käes koos maapäev rüütelkond juhtis maamarssoli Rootsi ala: Eestimaa hertsogkond (Viru ,Järva, Harju , Lääne) 7 linnuselääne > mõisaläänid Peaaegu kogu maa väljajagamine mõisnikele 16.saj > riigile ei jää midagi 1593 luteri kirik riigikirikus Rootsis > Põhja-Eestis luterlus Vaesed eestlased: maausk > katoliiklus > reformatsioon > luterlus > jesuiidid > luterlus Eestlase olukord: Maa andmine mõisnikele > talupoegade koormised suurenesid: Teravili liha munad raha ja teotöö mitu päeva nädalas
vabadussõjaks. Selle tagajärjel suutsid sakslased ja taanlased korraldada mitmeid rüüste- ja vallutusretkeid, mille tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri-Eesti allutatud. See, et Eesti oli pidevalt võõrvõimu all, aeglustas küll siinset arengut, kuid muutis seda maad omapäraseks ja modernsemaks. Kui ei oleks neid arenguid olnud, poleks ka Eesti praegu sel staadiumil nagu ta hetkel on. Viimasteks aspektideks 16. sajandi esimese poolel Liivimaa ajaloos on kirikuelus reformatsioon, välispoliitikas suhted venelastega ning sisepoliitikas ordumeister Wolter von Plettenbergi tegevus. Saksamaalt imporditud reformatsioon jõudis Liivimaale üsna kiiresti -- esimesed luterlikud jutlustajad hakkasid tegutsema juba 1520. aastate algul, kogu protsess aga kujunes mitme aastakümne pikkuseks. Sajandi teiseks pooleks oli küll muudetud kirikukorraldus, sisulised muutused usulistes tõekspidamistes olid aga kohati väga visad levima.
*mõistis hukka patukahetsuskirjade müümise. *vaidlustas paavstikiriku ilmeksimatuse · Millal, kelle vahel sõlmiti augsburgi usurahu ning milles kokkulepiti? 1555. aastal sõlmiti Augsburgi usurahu, mis kinnitas Saksamaa jagunemise 2 usutunnistuse katoliikluse ja luterluse vahel. Kehtestati põhimõte ,,Kelle maa, selle usk". Tulemus: Saksamaa jagunemine: 1) protestantlikud riigid Kesk- ja Põhja-Saksamaa 2) katoliiklikud riigid Lõuna-Saksamaa. · Kuninga reformatsioon Inglismaal; miks ja millal toimus? Miks on nimetuseks "Kuninga reformatsioon"? Millised muutused leidsid aset kirikus? Kuna kuningas Henry VIII abielu printsess Katariinaga ei andnud neile meessoost järeltulijat, soovis kuningas abielluda noorema õuedaami Anne Boleyniga. Vaja oli paavsti luba, mida too ei andnud. Seega ei jäänud kuningal muud üle kui katoliku kirikust lahku lüüa ning alustada Inglismaal reformatsiooni. 1534
aga 31. oktoobril Mainzi peapiiskopile saadetud kirjale. 1519. aastal toimus Leipzigis mitu väitlust, milles osales ka Luther ning et tekkinud täbarast olukorrast väitluses välja tulla, esitas Luther käsitluse õigest teoloogilisest argumentatsioonist, mille järgi on Piibel kõigist kirikuisadest suurem autoriteet ja mõistetav ka ilma nende tõlgendusteta. Leipzigi väitlusel oli suur mõju Lutheri hilisemale arengule. Ühtlasi osutas väitlus ka sellele, et tõusnud oli uus suund reformatsioon. 15. juunil 1520 väljastas Paavst Leo X Roomas kirikuvandeähvardusbulla, milles mõisteti hukka 41 Lutheri teostest võetud väidet ja nõuti, et Luther tunnistaks 60 päeva jooksul oma eksimust. Tema teoseid kästi põletada. Selle peale põletas Luther ka paavsti bulla, mõningad skolastikute teosed ja kanoonilise õiguse. Viimane tähendas sisuliselt anarhia väljakuulutamist. Paavst väljastas 03. jaanuaril 1521
ladina keeles. 15. Millised mungaordud tegutsesid Vana-Liivimaa aladel? (lk- 82)? – tsistertslased – misjonäridest suurmaavaldajateks (misjonär – ristiusu levitamine). Kloostrid – padisel, kärknas. Lihtne elu, ise tootsid ja töötasid. KERJUSMUNGAORDUD – dominiiklased tallinnas ja tartus, frantsisklased viljandis, tartus ja rakveres, nunnakloostrid – püha birgitta ordu kloostri rajamine piritale. 16. Millal, kelle poolt algatatuna ja kust sai reformatsioon alguse? (lk.83) Miks läksid reformatsiooniga kaasa valitsejad, aadlikud, rikkad linlased; miks talupojad? (lk.83 -84) – Reformatsioon – usupuhastus. Jõudis Liivimaale 1523. A Sai alguse Martin Lutherist 1517a. 1524a pildirüüste – mitusada eestlast ja sakslast hävitasid pilte, altareid jms tallinna kirikutes. Ametlikult jäid eesti alad katoliiklikuks ent luterlikud põhitõed levisid linnades siiski. 17
gripp, alkohol Maadeavastuste kasulikkus avastajatele ja avastatule. · Avastajatele: 1. euroopasse rikkuse sissevool teiste rahvaste alluste läbi 2. eurooplased kaubanduse-majanduse ettevõte 3. eurooplased pidasid oma tsivilisatsiooni paremaks · Avastatutele: 1.eurooplased viisid kaasa uue tehnoloogia ja kultuuri 2. erinevad maailmajaod kaasati kaubandusliku ja kultuuriliku suhtlemisse 3. kultuuri hävinemine 4. rikkuste väljavedamine 5. kodanike väljavedamine 5. Reformatsioon - oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsdiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. (usupuhastus). XVI saj toimunud usupuhastumine, mille tagajärjel kujunesid katoliiklusest eraldunud protestantlikud kirikud. Põhjused: 1
Keskaeg Uusaeg Uusaeg Uusaeg Hiliskeskaeg (1500) Varauusaeg (1800) Uusaeg (1914) Lähiaeg Eesti ajaloog mõlemat viisi äjajärkude nimed ja ajad Riigivõimu muutumise Ühiskondlike muutmise Orduaeg (1208-1561) Reformatsioon Tallinnas Rootsi, Poola, Taani (1561-1710) Rahvakoolide rajamine Vene aeg (1710/21-1918) Pärisorjuse kaotamine Eesti aeg (1918-) Ärkamise aeg Reformatsioon- Usupuhastus liikumine Põhjused: Kirik muutus ahneks ja patukirjade müük Tägajärjed: Katolik kirik jagunes erinevateks harudeks ning hariduse levik Miks kutsutakse varauusaega ,, vanaks korraks"? V: Kõik keskaja tunnused püsisid Miks kutsutakse 17
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
