ordu, augustiinlaste ordu, kerjusmungaordu: dominiiklaste ordu, frantsisklaste ordu, kloostrid: naisklooster, püha brigitta nunnaklooster pirital, usk maarahva hulgas: eestlased loobusid oma kõrgjumalatest ja hakkasid uskuma kristlaste jumalat, edasi usuti väikesi jumalusi ja haldjaid, esile tõusid kristlikud pühakud, salaja austati hiisi, puid, allikaid, lisaks sellele toodi ohvreid kirikutesse ja kabelitesse, reformatsioon e usupuhastus, mis algas saksamaal wittenbergis 1517a, martin lutheri eest vedamisel, mille eesmärgiks oli lihtsustada katoliku kirikut, eestisse jõudis 1523a, põhjus: indulgentside müügi pärast, ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla, vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu, poliitiline külg: imalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku varandusi ning maid ja tahtsid kirikut oma
Uus ajaarvamine Gregoriuse kalender 1582 Arstiteaduse taasrajamine(anatoomia rajamine, keemilised muutused organismid) Botaaniks loomaiad Trükikunsti leiutamine Mikolaj Kopernik- heliotsentriline maailmasüsteem Johannes Kepler- Planeetide orbiidid on ellipsikujulised Paracelsus- arstiteadus(rajaja) Andreas Vesdalius- anatoomia Galileo- Täiustas teleskoopi, astronoomia Reformatsioon Saksa reformatsioon Karl V Saksa keisririik oli hiiglasiks nõrgalt seotud väikeriikide kogum Olulisemad otsustajad kuurvürstid Pinged ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel 15 saj lõpp 16 saj alguus varakapilistide suhete kiire areng Kirik ja vaimuelu 16. saj katoliikluse tippaeg 1513-1521 paavst Leo X Võim suur tänu trükikunstile Reformatsiooni põhjused ja eeldused: Riikide valitsejad tahtsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt Vaimulike privileegid tekitasid rahulolematust
ja reformatsioon Luterlus · Eitatakse paavsti võimu ja katoliku kiriku pärimust · Õndsakssaamine toimub vaid usu läbi Jumala armust · Ainus autoriteet on Piibel · Jumalateenistusel on pearõhk jutlusel · Luterluses on säilunud vaid kaks sakramenti: ristimine ja armulaud · Luterlust tunnistati 1555.aastal Augsburgi usurahuga. Vastu võtsid Põhja- ja Kesk-Saksamaa, Skandinaaviamaad, Vana-Liivimaa. Kirik allus kuningavõimule Reformatsioon · Reformatsioon ehk usupuhastusliikumine sai alguse 16. sajandil · Martin Lutheri seisukohtadest sai alguse reformatsioon · 31. oktoobril peetakse tänapäeval usupuhastuspüha Martin Luther (1843 1546) · Martin Luther oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja teiste kristlike traditsioonide õpetust. · Luther sündis Eislebenis talupoeglikku päritolu perekonnas. Tema isa oli Hans Luder ja ema
RENESSANSS 1. Renessanss - taassünd (14-16.saj) 2. Miks tekkis renessanss? 1) kiriku mõju vähenes 3) kunstis tekkisid ilmalikud suunad 2) tekkis humanistlik mõtlemine 4 )kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus 3. Humanistlik inimene - inimene kõigi oma loomuomadustega on ilus. 4. Milles avaldus uus stiil (renessanss)? 1) maadeavastused 3) trükikunsti leiutamine 2) loodusteaduste kiire areng 4) inimese anatoomia REFORMATSIOON KIRIKUMUUSIKAS 1. Lutheri taotlused kirikumuusikas: 1) kogudus peab kaasa laulma 2) kirikulaul peaks olema emakeeles 3) saatis orel 2. Lutheri koraal ehk protestantlik koraal: 1) orelisaatega 2) mitmehäälsed 3) ühetaolise rütmiga, kaunistusi pole 4) kasutati emakeelseid värsstekste, et koraali saaks laulda terve kogudus koos kooriga ILMALIK LAUL 1.Ilmaliku laulu laululiigid: Sansoon: ...
25. Reformatsiooni algus: Hussiitide liikumine Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus (usuline õpetus, mis kaldus kõrvale ametlikest kiriku põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest). John Wyclif eitas vaimulike võimet patte andeks anda ja nende õigust müüa indulgentse (patukaristuskustutuskirju), taunis kõrvapihti (individuaalset patutunnistust preestrile pihitoolis), pühakute kummardamist ning armulaua materiaalset iseloomu ( leiva ja veini käsitamist Kristuse ihu ja verena). 13.sajandi lõpuks oli Tsehhist saanud Kesk-Euroopa suurim riik. 1310. aastal sai Tsehhis võimule Luxemburgide dünastia. Karel I sai keisriks Karl IV nime all. Karl IV tunnustas osalismaade valitsejate kunginglikke eesõigusi ja pidas väga oluliseks kaubanduse arengut. Tema ajal ehitati hulgaliselt silmapaistvaid hooneid. Karl IV oskas hinnata haridust ning asutas Praha ülikooli. 15. sajandi alguseks iseloomustasid Tsehhit juba arenenud feodaalsuhted. Talupojad...
REFORMATSIOON EUROOPAS 1) majanduslikud poliitilised usulised *kun. soov saada kiriku varandusi *vaitsejad soovivad ise kirikus *vaimulikud ei pea kinni kat.kir *valitsejad pole rahul kirikumaksude ametnikke ametisse määrata eeskirjadest riigist väljaminemisega *tsentral. riikide kujunemine *indulgentside müük õõnestab *valitseja vajadus koondada kiriku autoriteeti võimu enda kätte 2)Martin Luther. *ref. on USUELU ümberkorraldamine *tähtsaim sakram. on armulaud kui osa saamine jumala loomusest *oli indulgenstside müügi vastu *inimene saab õndsaks vaid usu kaudu / ainus susline tõe allikas on Piibel mida in. peab ise lugema *kiriku varad sekulariseerida kat kirik-inimene ei saa jumalaga suhelda lut. kirik-jumalasõna allikas-piibel, selle kaudu s...
ettevalmistust. Pärtliöö-Toimusid tõelised tapalahingud, ainuüksi Pariisis tapeti 2000, kogu riigis aga kuni 20000 hugenotti. Nantes'i edikt-Alles 1598. Aastal rahunes maa pärast Nantes'i edikti väljakuulutamist. Göösid-Madalmaade vabadusvõitlejad Hispaania vastu XVI sajandi teisel poolel. Võimatu Armaada-1588. Aastal Inglismaa poole purjetanud hiiglaslik Hispaania laevastik Suured küsimused ! 1)Miks puhkes reformatsioon Saksamaal? Marthin Luther astus indulgentside müügi vastu, Ta koostas dokumendi, milles vaidlustas katoliku kiriku ilmeksimatuse. Algatamaks avalikku vaidlust esitas ta oma seisukohad 31. Oktoobril 1517. Aastal 95 teesina. Träkikunsti võidukäik aitas teesid kiiresti üle kogu Saksamaa levitada ning need leidsid tulist poolehoidu. 2)Kuidas kulges Saksa reformatsioon?-Inimest kohustati piiblit lugema, see nõue andis tõuke rahvahariduse arenemisele ning piibli tõlkimise eri keeltesse
Oluline on uskuda just õige usuline Väärtustatakse teadmisi ja haridust, sest tunnetus aitab inimesel saada paradiisi nende kaudu saab inimene olla edukas, maailma valitseja Probleem on kuidas saada õndsaks, kuidas Praktilise kasu saamine on inimtegevuse leida tee jumala juurde peamine eesmärk Ühiskond on hierarhiline , ebavõrdne Inimesed on võrdsed ja vabad Reformatsioon · Usupuhastus · Valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. · Vaimulike mittekristlik eluviis. · Patukustutuskirjade müük · Talupojad tahtsid maad tagasi. · Linnaelanikud tahtsid odavat ja lihtsat kirikut. · Sai alguse Saksamaalt (Martin Luthre) · Sveitsis Ulrich Zwingli · Johann Calvin, arendas Zwingli õpetusi, avaldas raamatu ''Ristiusu õpetus''-
Katoliiklus oli tähtsaim märksõna keskajal. Kristlus oli nii religioon kui ka ideoloogia. Usk oli keskajal kõige lähtepunktiks, muutes vaimulikud tähtsaimaks ühiskonnakihiks. Vaimulik võim oli alatihti vaenus ilmaliku võimuga, mis tekitas segadusi kogu keskaja kestel. Kõrg- ja hiliskeskajal ning varauusajal tekkis aga usulisi õpetusi, mis olid vastasseisus katoliku kiriku põhimõttetega ning tänu millele tegi ühiskond läbi suuri muutusi. Rooma riik tunnistas ristiusu lubatuks aastal 313 Milano ediktiga, mille koostas Constantinus Suur. Sellega lõppes kristlaste kauaaegne tagakiusamine. Juba 381. aastal kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Katoliku õpetuse põhituumaks on usk Kristuse ülestõusu, pattude lunastusse ning igavesse ellu. Kristlus levis kiiresti, eriti alades, mis kuulusid Rooma riigi koosseisu ristiusu riigiusuks kuulutamise ajal. ( nt. Hispaania ja Gallia) Algselt oli kristluse keskusteks linnad, kus paikn...
Minu Kool 10a klass Essee Reformatsioon Eestis ja Saksamaal Minu Nimi Tallinn 2009 Reformatsioon oli 16. Sajandil usuline uuendusliikumine,mis tahtis katoliku kirikud muuta paremaks. Reformatsioon sai alguse sellest , et Martin Luther , teoloogia professor ning augustiinlasest munk 1517a.pani Wittenbergi kiriku ustele 95 teesi.Need teesid levisid paari kuuga paljudes Euroopa linnades. Luterlased ehk Lutheri pooldajad mõtlesid , et katoliiklased olid Jumalast väga eeldunud ning üks tähtsaim luterliste nõudmine oli kirikuteenused ning piiblid rahvakeeles, et lihtrahvas, kes ei osand ladina keeles lugeda,sai aru , millest teenused ütlevad.Selle
Katoliku kirik (16. sajand) Luterlus (1517) Kalvinism Anglikaani kirik (1534) Prespüterlased Puritaanid Hugenotid otimaal Inglismaal Prantsusmaal Religioonide ja usutunnistuste levik 12 Martin Luther Saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon (31.oktoober 1517, Wittenbergis Saksamaal, 95 teesi), on oluliselt mõjutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust · Ta kutsus kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. · Luther ei tahtnud asutada mingit "oma kirikut", vaid tahtis vaid kõrvaldada kirikust mõned väärnähtused. Katoliku kiriku esindajad arvasid Lutheri reformide pooldajad kirikust välja. · Lutheri piiblitõlge saksa keelde aitas kaasa ühtse saksa
REFORMATSIOON JA Rebekka Helena Pindma Maria Edala LIIVI SÕDA Lisett Sigur REFORMATSIOON • Martin Lutheri poolt algatatud usupuhastusliikumine • Protestantlik kirik • Sai alguse Saksamaalt MARTIN LUTHER •Sünd. 1483 Saksamaal, suri 1546 • Augustiinlaste kloostri munk. • Wittenbergi ülikooli teoloogiadoktor ja professor • Uskus, et inimene saab vabaks ainult usust Jeesus Kristusesse, kõik on jumala ees võrdsed •Taastas tõelist usku • Naine Katharina von Bora, kuus last • Indulgentside vastu • Reformatsiooniliikumise juht • REFORMATSIOON • Indulgents – kokkulepitud hinnaga võimalus osta end vabaks puhaststulest. Rikkalik sissetulekuallikas kirikule. • Martin Luther oli indulgentside vastu, avaldas 95 teesi, mis tänu trükikunstile Saksamaalt kiiresti levima hakkasid ja palju toetust leidsid. • Lutheril kasvas paavstiga tüli, sekkus keiser. Taheti vahistada, kuid teda kaitses Saksi kuurvürst Friedric...
1520-1600 reformatsiooni 1517. a tõlge religioosne uuen 1524-25 Baueri sõda Philipp Melanchthon antropotsentrilin 1555 Ausburgeri religiooni maailmavaade rahu asendab maailm Vastu reformatsioon tsentraalset vaatepunkti barokk 30 aastat sõda Martin Opitz Luuletus (esimene vanitas = maine 1570 / 1620- mitte Saksamaa Liitvabariik, Andreas Gryphius sonett) kestvus
vaenulik suhtumine usuuuendamisesse. Ordumeister Plettenbergi manitsuskiri Tallinna raele vallandas Tallinna pildirüüsted. Käik: TLN 1524 u. 500 in rüüstas kloostri kirikuid, Pühavaimu ja Oleviste kirikut. TRT 1525 M. Hoffmanni juhtimisel rüüstati toomkirkut jm kirikuid, toomhärrade maju. Tagajärg: Suur osa kloostrid lõpetas tegevuse (dominiiklaste klooster TLN); 1525a pääses linnades võimule usupuhastuse mõõdukaim suund. Reformatsiooni tulemused Liivimaal: Vana-Liivimaal jäi reformatsioon lõpetamata. Liivi ordu juhtimist jätkas 1525a ordumeister Plettenberg iseseisvana, saksa ordu likvideeriti. Hakati rahvakeelsetele jutlustele rõhku panema ja anti välja tükiseid kohalikus keeles. Vähenes kloostri koolide tähtus, suurenes linna koolide tähtsus.
Võrdväärne kohtlemine olenemata seisusest/jõukusest Ei suutnud makse maksta kirikust väljaviskamine Pihtimine ja andestuse palumine enda pattude eest Patulunastuskirjade müümine, et raha eest pääseda pühatulest Hingede lunastamine müügiks viis reformatsiooni alguseni Reformatsioon ehk usupuhastus Dominiiklasest Johann Tetzel asus indulgentse müüma - kuulutas: „kui raha kirstus kõliseb, hing puhastustulest pääseb“ Tezeli saatjaks oli Rooma Katoliku kiriku paavst, kes tahtis koguda raha Rooma Peetri kiriku rekonstrueerimiseks Luther leidis, et piiblis ei ole kirjutatud midagi, mis viitaks puhastustule vältimisele või taevas koha otsmisele 95 teesi – patulunastuskirjade müümise hukkamõistmine
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Reformatsioon Lääne-Euroopas Referaat Kelly Lutta 11e Tallinn 2009 Sisukord Reformatsiooni algus.....................................................................................................2 Reformatsioon Sveitsis........................................
Muistne vabadus võitlus 10. saj. lõpul suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. Kiievi suurvürst Jaroslav Tark tegi 1030. aastal sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Tartusse tugipunkti, mille nimetas oma ristinime Juri põhjal Jurjeviks. 1054. aasta sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa. Järgnevalt vallutati vürst Izjaslavi juhtimisel Kaeva linnus Harjumaal. 1060. aastal maksustas Izjaslav kroonikas sossoliteks nimetatud eesti hõimud. Viimased kihutasid peagi maksukogujad minema, vallutasid järgmisel kevadel Tartu ja tungisid sõdides kuni Pihkvani. Seal toimus suurem lahing, milles kroonikapõhjal lan ges tuhatkond venelast, sossoleid aga arvutult. 1030-1061-nurjati venelaste tõsine vallutusktse. Eestlased olid muutunud piisavalt tugevaks ja organiseeritud jõuks, et kaitsta oma vabadust ja võidelda edukalt suurriigi agressiooni vastu. Peale selle ei ole teada ühtki sõja käiku eestisse venelaste poolt, poole sajandi jooks...
Reformatsioon ja põhjused! Luther- USA vaimulik ja mustanahaliste inimõiguste eest võitleva liikumise juht. Reformatsioon- 16.saj sündinud usuline liikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid : luterlus,- kalvinism,- anglikaani kirik Vastureformatsioon- oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kiriku lõhe tekkimist Selle põhjused: · Riikide valitsejad soovisid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt · Katoliku kiriku kõlbeline allakäik · Ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla · Vaimne suund- vaimulikud võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu 1562 a vürstidel on õigus määrata ma alluvate usk · Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused( emakeel, lihtne jumalateenistus, hüljati pühakute kultus) riigikirik. · 1555 a Augsburgi usurahu nimetas Saksamaa usulise...
· F.MAGALHAES I ümbermaailma reisi alustaja 1519-1522, ta tapeti 1521 (sõitis Hispaania lipu all, aga oli portugallane). · EL CANO I ümbermaailma reisi lõpetaja 1519-1522. MÕISTED: · RENESSANSS Tõlkes taassünd, uue maailmapildi kujunemine, kus oluliseks eeskujuks oli Antiik-Kreeka kultuur. · HUMANISM Uus maailmavaade renessanssi ajastul, mis väärtustas inimest (nüüd oli tähtis inimene, enne oli ainult jumal). · REFORMATSIOON Usu-uuendus ehk muutused usuelus ja ühiskonnas. · PREDESTINATSIOON Jumalik ettemääratletus. · AUGSBURGI USUTUNNISTUS On kokkuvõte uuest usust, lutherlusest. · AUGSBURGI USURAHU Nn ''Kelle võim, selle usk'' ehk kui valitseja on lutherlane on ka talupoeg lutherlane, kui valitseja on kristlane on seda ka talupoeg. · VASTUREFORMATSIOON Katoliku kiriku võitlus reformatsiooni vastu. · ANGLIKAANI KIRIK Inglise kirik, mille rajas kuningas Henry VIII.
kuulutati ta lindpriiks. Selle aja jooksul kirjutas ta ka mitmeid teoseid, kus kritiseeris sakramente, igavest mungatõotust, tsölibaati ja ka ordusid ja kloostreid. Samuti tegeles ta piibli saksa keelde tõlkimisega. Reformatsioon leidis aset ka Sveitsis, Inglismaal ja Skandinaavias. Sveitsis olid peamisteks reformaatoriteks Zwingli ja Calvin. Seal kulges see kohati isegi karmimalt, tabuks muutusid värvilised rõivad, prassimine ja lõbustused. Inglismaal läks reformatsioon läbi vaid tänu kuningas Henry VII´le, kes sai tänu uuele usule mitmekordselt abielluda; kujunes välja anglikaani kirik. Vastureformatsioonis võib eristada kahte suunda. Esimene oli katoliku kiriku otsene vastutegevus (inkvisitsiooni tugevnemine). Teine aga katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada ühtsus ning nt paavst Pius V toetas kasinat eluviisi, seda jesuiitide ordu toel. Samuti asutati vaimulike seminare ja õpetati neid selleaegsele haridusele vastavalt.
maalikunst, leonardo da vinci, Raffael, Michelangelo, Tizian, Skultuuris 30. Saksa reformatsiooni algus: Saksa keisririik, Majandus, Kirik ja vaimuelu, Martin Luther, Usupuhastus 31. Philip Melanchthon: Erimeelsused reformatsioonis, Talurahvasõda, Armulauatüli, Augusburgi usutunnistus ja usurahu 32. Reformatsioon sveitsis: zwingli ja calvin, zwingli ja reformatsioon, Calvin ja reofrmatsioon 33. .Reformatsioon inglismaal: Kuningavõimu tõus, Majanduse areng, Henry VIII, Konflikt paavstivõimuga, Reformatsioon, Rekatoliseerimise katse, Usuprobleemid Sotimaal,
Talupoegade eemalolek riikliku tasandi avalikust elust Põhjused Mõisate rajamine Lääne-Euroopas algas kiire linnade areng ja kasvas vajadus teravilja järele Koos mõisapõldude laienemisega kasvas vajadus tööjõu järele Liikumisvabadust piirati, kuna paljud talupojad pagesid mõisa teotöö eest 12.Kuidas oli lõhenenud ühiskond? Saksakeelne ülemklass, mittesakslastest maarahvas 13.Selgita mõisted: toomkirik, toomkapiitel, missa, reformatsioon, pildirüüste, visitatsioon, sinod Toomkirik - katedraal ehk piiskopkonna peakirik Toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes 12 toomhärrast Missa – pidulik jumalateenistus Reformatsioon – usupuhastus Pildirüüste – suured korratused linnas, mille käigus lõhuti pühapilte ja – kujusid, kuna arvati, et igasuguseid kaunistusi pole kirikus vaja visitatsioon – kirikukatsumine
KT. Renessanss, suured maadeavastused, reformatsioon. Lk 208 - 243 I RENESSANSS Iseloomulikud jooned: 1)feodalismi vastasus 2)katoliku kiriku kritiseerimine 3)antiikkultuuri tähtsustamine. Antiikkultuuri tuletati uuesti meelde, selles oli inimese käsitlus teistsugune. Inimene oli õnnelik. Arhitektuuris kaared. 4)humanism inimese tähtsustamine, inimelu on väärtuslik, inimene ise on oma õnne sepp, ratsionalism, inimesi ei tohiks eraldada religioossed ja seisuslikud piirid.
eesti jagati Rootsi, Taani, Poola vahel. Sõlmiti palju vaherahulepinguid. 13.MILLISED OLID SÕJA PEAMISED TAGAJÄRJED? Sõlmiti palju vaherahulepinguid. Vana-Liivmaa jagunes kolmeks. (Läti ala, Lõuna-Eesti ja Poolda-Leedu. Rootsi sai Hiiumaa, Kesk-Eestile jal Põhja-Eesti ning Taanile jäi Saaremaa. Rootsi käes olnud alasid hakati nimetama Eestimaaks) Maa laastati põhjalikult, eestlaste arv vähenes kõvasti. REFORMATSIOON 1.KES OLI MARTIN LUTHER? Saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon. 2.MIDA TÄHENDAB REFORMATSIOON? ühiskondlik liikumine katoliku kiriku ümber kujundamises. 3.KUS JA MILLAL ALGAS REFORMATSIOON? Algas 31.oktoober 1517. Saksamaal Wittenbergis. 4.MILLISED OLID MARTIN LUTHERI NÕUDMISED? 1)piibel emakeelde 2)igas kirikus töö oma emakeeles 3) mõistis hukka indulgentside
Ameerikaks. Fernao De Magalhaes (1519-1522) Sooritas ümbermaailma reisi. 1. Maadeavastuste tulemused( vt.plit lk.42) Avastati uusi maasid ja mereteid. Samuti jõudis Euroopasse ka uusi vilju. Nagu kartul, tomat, mais ja kakao. 2. Reformatsioon(põhjus, aeg, läbiviija, Lutheri põhitõed,tegijate plidid õpik lk.51,levik teistesse Euroopa rikidesse, pilt lk. 54 ja 55, vastureformatsioon , I. Loyola, Trento kirikukogu, Pärtliöö veresaun). Reformatsioon Usupuhastus liikumine Läbiviija Martin Luther (1483-1546) Aeg 31. oktoobril 1517. aastal esitas ta oma seisukohad 95 teesina. Põhjus Luther polnud rahul pühaäriga ehk patukustutuskirjade müügiga. Nii astuski ta sellele vastu. Põhitõed Lutheri õpetus keskendus kahele põhimõttele: 1) Inimene pidi õndsaks saama vaid usu, mitte kiriku kaudu. 2) Luther kuulutas ainsaks usulise tõe allikaks pühakirja ehk piibli.
katoliku kirikust nn reformeeritud ehk protestantlikud harud. Nt luterlus, kalvinism ja anglikaani riik Reformatsiooni põhjused ja eeldused Riikide valitsejad soovisid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust. Katoliku kiriku kõlbeline allakäik Paavsti huvi muutus üha ilmalikumaks Indulgents- patukustutuskiri Martin Luther (1483- 1546) Oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon, ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ( eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Kutsus katoliku kirikut tagasi tulema Piibli õpetuste juurde. Eesmärk oli reformida kristliku usu sisulisi kõrvalekaldeid katoliku kirikus. Martin Lutheri vaated Keskendus Piibli tekstidele, milles räägiti inimese ja Jumala vahekorrast. Usulise tõe ainsaks allikaks on Piibel Õndsaks saab ainult usu kaudu, selleks ei ole vaja kirikut ja paavsti.
paavstivõimu tugevus, investituuritüli(ilmaliku ja vaimuliku võimu vaheline tüli), linnade ja ülikoolide teke, kaubanduse ja käsitöö areng, ilmaliku kultuuri areng(humanism), gooti stiil), hilis 15-16(Tsentraliseeritud riigid, kuningavõim tugevneb, katoliiklus ületatakse, maadeavastused, uus maailmavaade, heliotsentriline maailmavaade, teadmised avarduvad, inimene muutub jugemaks ja katoliiklus nõrgeneb, trükinkunsti leiutamine ja teadmiste kiirem levimine, reformatsioon ja vastureformatsioon) Henry VIII-anglikaani kiriku rajamine Henry IV Bourbon-Nantesi edikt 5.Katoliikliku ja protestantliku võrdlus. 6.Rooma numbrid MCDXCII-1492 MDLV-1555-augsburgi usurahu 7.3 tähtsaimat usutunnistust-luterlus, kalvinism ja anglikaani 8. mõisted Rekonkista Konkordaat 7 vaba kunsti-ülikooli kohustuslikud õppeained, mis tähendasid baasharidust. 8.õige/vale. Uusaeg 17-19 saj. Uusaeg jaotatakse kahte perioodi. I periood 17-18 saj.-Vana korra aeg ancient regime
Euroopa varauusaja algul 1. Varauusaeg (16.-18. saj.) a. Säilisid keskaegsed struktuurid ja seisuslik kord. b. Toimus rida uusajale omaseid muutusi: · Koloniaalvallutused · Reformatsioon · Absolutism · Valgustus c. Euroopa erinev arengutase: · Algul vastandus barbaarne Põhi tsiviliseeritud Lõunale. · Tänu Põhja kiirele arengule, hakati perioodi lõpul eristama Ida- ja Lääne- Euroopat. d. Varauusaeg oli kõige Euroopa-kesksem periood: · Eurooplaste eeliseks oli kultuuriline mitmekesisus ja avatus. · Majandustegevuse vabadus ja eraomandi kaitse toetasid Euroopa kiiremat arengut.
Saksa reformatsiooni algus Evelin Veinberg Angelika Saar Luterlus Saksamaa panus maailmale Usupuhastuseks nimetatakse ristiusu õpetuse puhastamist Reformatsioon kiriku ja ühiskonna muutumine laiemalt Saksa keisririik 15.sajandi lõpul 16 sajandi algul Keiser Karl V (1519- 1556) Habsburgi dünastia silmapaistvamaid esindajaid Sai isalt Habsburgide riigi ja ema poolt Hispaania troonipärijaks Suurim välispoliitiline probleem: Türklaste pealetung Saksa keisririik katus paljude erisuguste suuremate ja väiksemate valduste vahel Kõige tähtsamad olid kuurvürstiriigid Majandus
trükituna kiiresti levisid 1520 paavsti bulla Luther kirikuvande alla 1521 Karl V kuulutab Lutheri lindpriiks Ristimise ja armulaua sakramendist piisab Vaimulike ilmaliku võimu piiramine Munkade-nunnade lahkumisõigus Preestritele abiellumisõigus Ordude-kloostrite eitus Pühakute kultuse vastu Luther tõlkis Piibli saksa keelde Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni kui rahvaliikumise Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon Saksamaal alguse saanud reformatsioon leidis peagi toetust ka teistes Euroopa maades Sveitsis alustas usupuhastust Ulrich Zwingli Henry VIII (valitses 1509-1547) reformis kirikut 1534.a kuningas kirikupeaks Henry VIII valitsusaja lõpuks kujunes Inglismaal välja anglikaani kirik Jumalateenistus sarnanes väliselt katoliku kirikuga Missad inglise keeles Henry VIII oli kuus abikaasat Vastureformatsioon katoliku kiriku võitlus oma positsioonide eest Inkvisitsiooni kohtute aktiivne tegevus
Reformatsioon ehk usupuhastus 1517 kuni 17 sajand Põhjused: · Kiriku üldine allakäik · Kaugenemine usust · Indulgentside(patulunastuskirjad) müük · Paavstide kombelõtvus · Alexander VI Borgia · Humanism ja maailmapildi muutumine · Maadeavastuste mõju · Arusaamatus ladina keelt mõistsid vähesed Martin Luther · Reformatsiooni algataja Saksamaal · Avaldas 31.10.1517 kuulsa dokumendi 95 teesi (teooria), kinnitas need Wittenbergi kiriku uksele · Sisaldas ideid kiriku reformimiseks, samuti mõtteid, kuidas usku inimestele lähendada · Kiiresti kujunes välja uus reformitud usk luterlus · Oluline pole kirik, vaid Piibel, inimene pidi reaalselt aru saama, Piibli tõlkimine, õndsaks saab vaid usu kaudu, mõistis hukka indulgentside müümise, 7 sakramendist jättis alles vaid 2 (ristimine ja armulaud) Reformatsiooni levik Saksamaal: · Kiire ...
Martin Luther ja reformatsioon, Thomas More ja Erasmus Koostaja:Janis Zirk Martin Luther Hariduselt usuteadlane. Avaldas 95 vaidlusteesi, kinnitades need Wittenbergi kiriku uksele. Tõlkis Piibli (1522-1534). Paavst ja Karl V kuulutasid Lutheri ketseriks. Reformatsioon Katoliku kiriku vastane usupuhastusliikumine. Lutheri ideede alusel puhkes Talurahvasõda (1524-1525). Ususõda vallandas kaose Prantsusmaa ühiskonnas. Ignacio Loyola rajas Hispaanias jesuiitide ordu. Erasmus Rotterdamist Tolle aja Euroopa kuulsaim humanist. Õppis usuteadust ja teoloogiadoktoriks. Avaldas Uue Testamendi ladina keeles (1516). Julge kriitik Katoliku kiriku suhtes. Kuulsaim teos "Narruse kiitus", milles ta naerab välja elukauge skolastika ja raamatutarkuse.
Reformatsioon- usuline, majanduslik ja poliitiline nähtus Paljudele inimestele oli väljakujunenud kiriku- ja paavstivõim ning nende omakasupüüdlikud võtted vastumeelseks muutunud. Nii kujunesid läbi keskaja mitmed erinevad liikumised, kõigil oma arusaam ja tõlgendus kristlusest ning piiblist: paulikiaanid, bogomiilid, katarid, valdeslased, lollardid, hussiidid ja mitmed teised. Eesmärk oli kõikidel liikumistel sama- levitada oma ideid rahva seas ning läbi viia reformatsioon. Küll aga olid motiivid tihtipeale erinevad. Kuna reformatsiooni motiivid jagunesid põhiliselt usulisteks, majanduslikeks ja poliitilisteks ning reformatsioon ise ka mõjutas neid valdkondi, siis saab reformatsiooni ennast seetõttu ka nimetada usuliseks, majanduslikuks ning poliitiliseks nähtuseks. Miks aga saab reformatsiooni nimetada nendeks nähtusteks, millised olid täpsemalt nimetatud motiivid ning kuidas reformatsioon mõjutas usulist, majanduslikku ja poliitilist valdkonda?
Reformatsioon: ootamatu murrang või pikema arengu tulemus 1517. aastal pani Martin Luther kirja oma kuulsad 95 teesi, andes sellega tõuke ühele suurimale muutuste perioodile Euroopa ajaloos kiriklikule reformatsioonile ehk usupuhastusele. Tekkis suur vastuseis kahe leeri vahel ühel pool oli vanameelne katoliku kirik, kes ei tahtnud oma varandusi ja võimu kaotada, teisel pool uuendusmeelsed luterlased, kelle arust oli katoliiklus Jumalast liiga palju eemaldunud. Reformatsioon muutis usku paljudes maades luterluseks, kuid üht või teist moodi mõjutas ta kõiki Euroopa riike ja maid, olles põhjuseks mitmetele hilisematele sündmustele. Usupuhastusest ei jäänud kõrvale ka Eesti. Sel ajal kui katoliku kiriku piiskopid meie maal ametis olid reformitöö elustamise ja teostamise katsetega ja püüetega, hakkasid vähehaaval ilmsiks tulema päris isesugused uuendus-liikumise avaldised, mis jätsid kõrvale katoliku kiriku reformipüüded. Uueks
sajandil. Pärast Tallinna linnakooli avamist suundusid paljud lõpetanud õppima Lääne-Euroopa kõrgkoolidesse. Kui 14.sajandil õppis ülikoolides seitse tallinnlast, siis 15.sajandi esimesel poolel juba 45. Tartust läks 16.sajandil stuudiume jätkama 29 noormeest. Kõrgkoolidesse läksid ka esimesed eestlastest endised talupojad. ( Piirimäe 1982 , 34) REFORMATSIOONI SEISUKOHAD Vana-Liivimaa linnade majanduslik tugevnemine langes aega, kui Wittenbergis algas (1517) usuline reformatsioon. Wittenbergi ülikool oli saanud humanismi keskuseks 1502. aastal. Seal seati ametisse koguni kolm humanitaarteaduste (humanis litteris) professorit. Oma tekkemomendil astus luterlik reformatsioon välja keskaegse skolastika vastu, seda otseselt teoloogias. Reformatsiooni algust tähistavates ,,Teesides" väitis noor Luther 44. teesis, et ainult ilma Aristoteleseta saab teoloogiks ja seda, et Aristoteles kuulub nagu pimedus valguse juurde (50. tees)
Aja KT kordamisküsimused Teemad: • Ilmalik ja vaimulik võim Euroopas lk 130-137 • Ristisõdade põhjused ja tulemused lk 138-145 • Ülikoolid ja skolastika lk 154-161 • Renessanss ja humanism lk 162-169 • Suured maadeavastused lk 170-177 • Reformatsioon ja vastureformatsioon lk 178-183 Küsimused: 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? Kõik keisrid olid Otto I kehtestatud seaduse järgi Saksa kuningad. 2. Iseloomusta 1054.aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele? Kristlik kirik jagunes kaheks: 1) Roomakatoliku kirik (katoliiklus, nn läänekirik) 2) Kreekakatoliku kirik (õigeusk, nn idakirik) 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut?
MÕISTED: kirik ● kõik ristitud inimesed (kes nimetavad end kristlasteks; nn jumala rahvas); ● kristlike koguduste struktuuri üldnimetus; ● pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. klooster kiriku , söögisaali, raamatukogu , elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks , kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. vaimulikud ordud sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele. ketserlus kiriku ametlikust õpetusest kõrvalekaldumine ...
4.Kuidas oli seotud sunnismaisuse teke linnastumisega Lääne-Euroopas? 5.Mis ül olid keskaegsetel kloostritel? Haridus, jumalateenimine, aiandus/käsitöö 6.Keskaegsed mungaordud: Frantsiskaanid, dominiiklased, augustiinlased 7.Usupuhastuse põhjused: kirik rikastus, hakati müüma indulgentse 8.Reformi põhiideed: 1. Inimene saab õntsaks usu läbi 2. Ainsaks usulistõe allikaks on piibel 9.Millal, kelle poolt ja kus algas reformatsioon?- 1517, Martin Luther, Saksamaa 10.Kuidas toimus reformatsioon Eesti linnades ja kuidas maal? Linnas oli pildirüüste ja maal kelle võim, selle usk 11.Liivisõja põhjused: 1.Venemaa soovis Liivimaal turvaliselt kaubelda 2.Liivimaal oli kerge saak 12.Härgmäe lahing Vene-Liivi sõda, mis toimus 2.augustil 1560. aastal, õhne jõe keskjooksu alal Liivi ordu ja Moskva tsaaririigi vägede vahel,mis oli ühtlase Liivi ordu viimane välilahing. Võitjaks osutusid Moskvalased 14.Isiksused
5.1 Martin Lutheri põhiseisukohad 1. Vaimuliku kirjanduse ausus. Usulise tõe ainuke allikas piibel oli jäiga kiriku hierarhia vastu. 2. Tunnistas vaid 2te sakramenti.(ristimine, armulaud) 3. Patud saad andeks ainult usu kaudu. 4. Usuteenistused emakeeles. 5. Tähtsakt peeti rahvuskiriku loomist, kus kirikupeaks paavsti asemel on riigivalitseja. 6. Kesksele kohale tõusid jutlustus ning kirikulaulud. 7. Pühakuta kultuste kõrvale heitmine. 8. Kloostrite kaotamine. Mungaordud. 5.2 Kuninga reformatsioon Inglismaal: miks, millal, kuidas 1534, sest Henry VIII tahtis lahutada oma naisest, kuid paavst ei andnud selleks luba. Tal ei jäänud muud üle kui katoliku kirikust lahti luau ja alustada reformatsiooniga. Kuningas nim. Riigipeaks. Inglismaal suleti kõik kloostrid. Reformatsiooni ajend Saksamaal Pattude kustutamine raha eest.
Tsunftid võitlesid aktiivselt tsunftijänestega ehk vussermeistritega. Kirikukorraldus Eesti alal: Kõrgeim kohapealne kiriklik võim oli Riia peapiiskop, kellele allusid Tartu, Saare-Lääne piiskopkond. Piiskop oli oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik, ta õnnistas ametisse madalamaid vaimulikke, pühitses kirikuid, kabeleid, altareid, kirikukelli ja pidas toomkirikus pidulikumaid jumalateenistusi Usupuhastus ehk reformatsioon: Reformatsioon ümberkorraldused katoliku kirikus. Põhjused: 1. katoliku kiriku liigne rikkus 2. vaimulike liiga ilmalik elulaad ja harimatus 3. indulgentside (patukustutuskirjade müük) * 16. saj tekkis opositsioon paavsti juhitud kiriklikule keskvalitsusele, see vastuseis oli poliitiline ja vaimne. Esimesel juhul aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku vara ja maid, soovisid seda oma võimule allutada. Teisel juhul sooviti sügavaid kultuurialaseid muudatusi
Liivimaa valitsemine pärast Jüriööd Õiguslikult koosnes viiest iseseisvast väikeriigist Saksa ordu suurim ja tugevaim Ilmaliku valitseja kohustused piiskopil ja maaisandatel (paavst määras ametisse) Piiskopid jagasid võimu toomhärradest koosnevate toomkapiitlitega Saksa ordu alal teostasid võimu komtuurid ja foogtid Maa jagunes maaisanda domeenideks, mida harisid talupojad Domeeni tuludest kaeti riigi valitsemise ja maaisanda isiklikud kulud Maaisandad jagasid maa halduspiirkondadeks e ametkondadeks (keskus ametimõis) Ametkonnad jagunesid vakusteks, mis koosnesid 4-6 külast Vasallid said sõjateenistuse eest läänivaldused Vasallid rajasid oma läänide haldamiseks eramõisad Taani kuninga vasallidel pärandamisõigus Vasallidel läänistatud aladel kohtuvõim talupoegade üle Hakati rääkima rüütli-seisusest Poliitiline jaotus Koosnes viiest iseseisvast riigist ...
Inkad andsid Euroopale narkootilist kokaiini ning Aasia panustas oopiumiga. Väga lühikese aja jooksul sai Euroopast narkootikume tarvitav ühiskond. Maadeavastuste mõju Euroopale võib jätkata paljude asjadega. Näiteks uued ained, nagu hitiin kiinakoore puukoores, viis mitmed haiguspuhangud Euroopas kontrolli alla või kuidas puude kerge ja piiramatu kättesaadavus tõi uue laevaarhitektuuri. Kokkuvõttes võib väita, et Euroopa oli põhjani muutunud.6 4. REFORMATSIOON Reformatsioon ehk usupuhastus algas 16. saj. 1. poolel Saksamaal seoes Marthin Lutheri tegevusega. Lutheri alustatut jätkasid Shveitsis Huldrich Zwingli ja Jean Calvin.7 Luther tõlkis uue testamendi ülem saksa keelde, mis pani aluse tänapäevasele saksa keelele. Reformatsiooni peamised põhjused: 1. Ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla. 2. Vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu.8
Opositsiooni vaimne pool oli huvitatud sügavatest kultuurialastest muudatustest. Selle eesotsas olid uuendusmeelsed vaimulikud, kes võitlesid katoliku kiriku feodaalse organisatsiooni vastu. Reformatsiooni algatas Marthin Luther Saksamaal Wittenbergis, 1517. aastal. Eestisse jõudis see usutunnistuse kuulutamine 1523.aastal. Juba mõne aja pärast leidis usutunnistus Tallinnas ja Tartus kodanike seas poolehoidu. 1525. aastaks levis reformatsioon ka Narva, Viljandisse ja Uus-Pärnusse. Väiksematesse linnadesse jõudis see hiljem. Linnades levis protestantlus kiiresti ja tekkis jõuline liikumine munkade ja katoliku preestri vastu. Kuna kaks katoliku kiriku põhikaitsjat ei suutnud leida üksmeelt, muutus reformiliikumine järjest võimsamaks. Pärast seda kui ordumeister Tallinna raele karmis toonis manintsuskirja kirjutas algasid linnas suured korrastused, mida hakati nimetama pildirüüsteks. Kuni 500 liikmeline
sügisel Tallinna kirikud v.a Niguliste; 1525. aasta algul Tartus; 1525. a kõikide pühakute päeval Viljandist) Reformatsiooniga läksid kaasa kõige kiiremini linnad, nendes hakati ehitama evangeeliumi usu kirikut Reformitud kirikust kaotati pühapildid ning pühade säilmete austamine, muutus jumalateenistuse pidamise kord Lutheri usu kirikuõpetaja ei olnud enam pühitsetud preester Tallinna raad keelas linnaelanikel osaleda katoliiklikel jumalateenistustel Reformatsioon andis tõuke koolisüsteemi ja eestikeelse trükisõna arengule Koolide ümberkorraldamine Humanistlik haridus Tütarlaste kool Tartus ja Tallinnas Vaeste koolipoiste institutsioon Jumalasõna edastas inimeste emakeeles (Lutheri kirikus) Esimeseks säilinud eesti keelseks tekstiks on Wanradti-Koelli katekismus (1535) Liivi sõda 16. saj kestel otsis Venemaa põhjust rünnakuks (nt: Tartu maks)
B E N I E P N D Ä P N I R K R E E K A K A T O L I K U I E A C E T J E E S U S K R I S T U S R E G I P Ü R D N A I A A D A M ...
Milline oli majanduslike, poliitiliste ja usuliste probleemide osa Inglise reformatsioonis ? Inglise reformatsioon erines paljugi poolest Euroopa reformatsioonidest. Seda majanduslikult, poliitiliselt ja usuliselt. Tekib küsimus, et milles siis ikkagi need probleemid seisnesid ja kas need said lahendatud ? Inglismaa majanduslikuks probleemiks oli see, et tekkis vajadus lambavilla ja kalevi tooraine järele. Lambakasvatused tõid kaasa seda, et talupojad aeti nende maadelt välja ja majad lõhuti. See andis väga suures ulatuses ruumi, et kasvatada lambaid
Reformatsiooni mõju Euroopale Reformatsioon sai alguse 16.saj Prantsusmaal, kus Martin Luther naelutas Wittenbergi kiriku uksele oma kuulsad 95 teesi. Nendes nõudis ta muu hulgas indulgentside müügi lõpetamist, emakeelset jumalateenistust ja soovitas luua kristlikke koole. Sellega kinnitas Eestis oma olemust luteri kirik. Luterlus pani alguse eestikeelsele kirjasõnale ja talurahvakoolile. Ka luterlikku tööeetikat peetakse eestlastele omaseks. Trükiti ka esimene raamat: ,, Katekismus". Moraalne võim, mis seni oli takistanud ülikiiret teaduse arengut, kadus. Me näeme, kuidas teadus areneb kiiremini inimmoraali arenemisest. Hääbus ka ladinakeelsel traditsioonil põhinev ülemaailmne teaduskultuur, selle asemel kujunes rahvuskeelne rahvuslik teaduskultuur. Minu arvates üks tähtsam usupuhastuse positiivne tagajärg on hariduse laialdasem levik. Hakati tähtsustama ka seda, et lihtsad inimesed saaksid õppida kirjutamist ja lu...
Kadri Kivirand EKL-kõ1 Haridus Eesti kultuuris. Reformatsiooni mõju Eesti koolile (ja jesuiitide vastureformatsioon) Vana-Liivimaa linnade majanduslik tugevnemine ja kultuurielu tõus langes aega, kui Wittenbergis algas 1517. aastal usuline reformatsioon. Uued ideed kandusid Baltimaadesse Saksamaa ülikoolides õppinud noorte vahendusel. Martin Lutheri algatatud protestantlik usuliikumine nõudis rahvakeelset kirikuteenistust. Tallinnas suleti dominiiklaste klooster. Kiriku juhtimise õigused kuulusid nüüdsest peale maahärradele, linnades aga magistrantidele. Reformatsiooni tagajärjel asendus vana haridussüsteem uuega. Kloostrikoolid suleti ja linnakoolid said uue sisu. Tartus tegutses
VASTUREFORMATSIOON Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Vastureformatsioon hõlmas nii teoloogilisi kui organisatsioonilisi küsimusi. Paavst Paulus III kutsus 1545. aastal kokku Trento kirikukogu ning tegi kkardinalidele ülesandeks võtta meetmeid vaimulike korruptsiooni ning rahaliste kuritarvituste vastu. Kirikukogu mõistis hukka protestantlikud õpetused (lunastus ainuüksi usu läbi,
Kuidas muutis reformatsioon inimese mõttemaailma ja väärtushinnanguid Reformatsiooni all mõistame kiriku ja ühiskonna muutmist laiemalt, sealhulgas valitsemise, poliitilise ning ka majandusliku võimu alal. 1517. aastal pani Martin Luther kirja oma kuulsad 95 teesi, andes sellega tõuke ühele suurimale muutuste perioodile Euroopa ajaloos kiriklikule reformatsioonile ehk usupuhastusele. Tekkis suur vastuseis kahe leeri vahel. Ühel pool oli vanameelne katoliku kirik, kes ei tahtnud oma varandusi ja võimu kaotada, teisel pool uuendusmeelsed luterlased, kelle arust oli katoliiklus Jumalast liiga palju eemaldunud. Kuna inimese mõttemaailma on raske muuta, tekkis reformatsiooni liidritel vaidlusi ja hoiatusi keisrite ja piiskoppide poolt, samuti hakkas reformatsioonis ilmnema eri arusaamu ja taotlusi. Üha rohkem leiti, et lisaks ümberkorraldustele kirikuelus tuleb pöörata rohkem tähelepanu igapäevaelu prob...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
