esile seisundimuutusi, mis omakorda käivitavad närviimpulsid. Sünaps - koht, kus ühe neuroni akson puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Erutus närviprotsess Pidudrus närviprotsess Refleks kõigi ns-i omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. Tingimatud refleksid pärilikud Tingitud kogemuste põhjal sugenevat teatud harjumuslikku kohanemisreaktsioon keskonnatingimustele Funktsionaalne süsteem Närviprotsesside jõud,tasakaalustatus,liikuvus: Närvirakkude jõud töövõime, ns koormusetaluvusest Närvirakkude tasakaalustatus erutus- ja pidurdusprotsesside vastastikune suhe Närvirakkude liikuvus üht tüüpi protsessi teisega asendumise kiirus Ekstravertsus realistlikumad, seltsivamad, konventsionaalsemad, agressiivsemad, pigem
Paari esimese kuu jooksul (loode on 3 cm pikk), kui kujunevad välja kõigi elundkondade algmed, on loode eriti tundlik võimalike kahjustavate tegurite (alkohol, ravimid, haigused) suhtes, mis võivad viia väärarenguni. Kolmanda raseduskuu lõpuks (loode on 9 cm pikk) suudab loode liigutada käsi ja jalgu, nägu ja kõrvad kujunevad välja. Järgnevate kuudega jätkab laps kasvamist, täiustub elundkondade ehitus ning ilmnevad uued refleksid. Rasedus kestab tavaliselt 40. nädalat e. 9 kuud (enneaegne laps sünnib enne 36. nädalat). 2.bioloogiline ja sotsialne evolutsioon. Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides. Evolutsioon seletab ära, kuidas loomad ja taimed pika aja jooksul on muutunud, ning kuidas nad on arenenud selliseks, nagu nad on. Neodarvinliku teooria valdavate ettekujutuste järgi
Eysenck tegeles ka kuritegeliku käitumise omandamise probleemidega.Kuritegeliku käitumise puhul pidas Eysenck esmatähtsaks kahte õppimise viisi: Tingitud reflekside omandamine klassikalisel viisil,s.o assotsiatsioonimeetodil Instrumentaalne õppimine,kui mingi käitumisviisi omandamine on seotud selle eest saadava tasu või karistusega Just nende kahe õppimisviisi abil kujuneb välja õigusvastane(antisotsiaalne)käitumine.Tigitud refleksid omavad kahesugust efekti kuritegeliku käitumise jaoks: a) Preventiivne efekt,st hoiab ära niisuguse käitumise b) Tekitab süütunde pärast sel viisil käitumist Kurjategijad saavad sellistest inimestest,kelle pole niisugused refleksid lapsepõlves välja kujundatud kas halbade sotsialiseerumistingimuste või tingitud reflekside vähese omandamisvõime tõttu.Ekstravertsetel inimestel kujunevad tingitud refleksid välja palju halvemini kui introvertidel
Maomotoorika – tagab nii toidu vastuvõtmise, maomahlaga segamise kui ka mao tühjenemise. Toidu vastuvõtmine: mao lihaskest lõõgastub; toidu edasilükkamine: mao aeglased kontraktsioonid. Maomahla sekretsiooni regulatsioon: eristatakse 3 faasi (mis ajaliselt osaliselt kattuvad): a) aju- e kefaalfaas - toidu nägemine, haistmine, maitsmine, sellele järgnev mälumine ja neelamine kutsub esile maomahla sekretsiooni. Aluseks on tingimatud refleksid. b) mao- e gastraalfaas – algab kohe, kui toit satub makku. Sekretsiooni stimuleerivad nii füüsikalised (venitus) kui keemilised (peptiidid, alkohol, kofeiin jt) ärritajad. Maosisu happesus väheneb, gastriini (mis stimuleerib maomotoorikat) teke vallandub. c) soole- e intestinaalfaas – saab alguse, kui toit jõuab kaksteistsõrmiksoolde. Ärritajateks on peensooleseina venitus, toidu keemiline koostis ning osmootne rõhk. Mehhanosensorite ärritamine pidurdab mao motoorikat
lükkavad. Maomotoorika – tagab nii toidu vastuvõtmise, maomahlaga segamise kui ka mao tühjenemise. Toidu vastuvõtmine: mao lihaskest lõõgastub; toidu edasilükkamine: mao aeglased kontraktsioonid. Maomahla sekretsiooni regulatsioon: eristatakse 3 faasi (mis ajaliselt osaliselt kattuvad): a. aju- e kefaalfaas - toidu nägemine, haistmine, maitsmine, sellele järgnev mälumine ja neelamine kutsub esile maomahla sekretsiooni. Aluseks on tingimatud refleksid. b. mao- e gastraalfaas – algab kohe, kui toit satub makku. Sekretsiooni stimuleerivad nii füüsikalised (venitus) kui keemilised (peptiidid, alkohol, kofeiin jt) ärritajad. Maosisu happesus väheneb, gastriini (mis stimuleerib maomotoorikat) teke vallandub. c. soole- e intestinaalfaas – saab alguse, kui toit jõuab kaksteistsõrmiksoolde. Ärritajateks on peensooleseina venitus, toidu keemiline koostis ning osmootne rõhk.
Nt kui igapäevasele trammimürale lisandub harjumatu müra (pidurikrigin ja sellele järgneb mürtsatus), siis pööratakse mõnda aega ka tavalisele mürale suuremat tähelepanu. 2. Klassikalise tingimise puhul õpitakse tingimatute ja tingitud stiimulite vahelisi seoseid: · tingimatu stiimuli korduval koosesinemisel algselt neutraalse stiimuliga tekib nende vahel seos; · tingitud stiimul hakkab esile kutsuma tingitud refleksi. Tingitud refleksid avastas vene füsioloog Ivan Pavlov uuris koera süljerefleksi kujunemist. Klassikalist tingimist uuris ka biheiviorismi rajaja John B. Watson katse 11-kuuse Albertiga. 3. Operantse tingimise puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil. Oluline on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik tänu suutlikkusele õppida oma käitumise tagajärgedest (kinnitusest või karistusest). · E. L
mehhanisme, mis aitavad tal kohaneda antud keskkonnatingimustega. Näiteks immuunsus, mis aitab organismil antikehade avaldada vastupanu sinna tunginud haigustekitajatega (antigeenidega). Teise näitena võib tuua loomade käitumise. Käitumine peegeldab organismi kohanemist keskkonnaga ontogeneesi jooksul. Käitumise määravad nii tingimatud (kaasasündinud instinktid) kui ka tingitud (eluajal omandatud) refleksid. Tingitud reflekside kujunemise kiirust on võimalik valikuga muuta. Valikuga jäetakse alles ja antakse võimalus sigida neil isendid isendeil, kellel kujunevad kiiremini välja tingitud refleksid antud keskkonnatingimustes (kohanevad paremini). Organismi on kõige kergem mõjutada nn kriitilistel perioodel. Kriitiline periood on aeg, kui toimub teatava koe või organi arengus valgusünteesi muutus ning algab diferent- seerumise etapp ja morfogenees
Näiteks tantsib Uus-Meremaa All Blacks ragbimeeskond enne iga mängu rituaalselt maoori sõjatantsu haka't. Tantsuliigutused on tuletatud muistsest maoori väljakutse ja võitluse kehakeelest. Isegi nii lihtne zest nagu tervitamine võib pärit olla kindlast kultuurist. Kui meie läänes surume sageli kohtumisel kätt, siis Indias panevad inimesed käed kokku ja kummardavad peaga. 2.1.4 Psühholoogilised Teatavad teod on puhtpsühholoogilised reaktsioonid, refleksid, mille üle meil praktiliselt kontroll puudub. Näiteks kui keegi ähvardab rusikaga, võime tahtmatult tagasi põrkuda, see on hirmu ja alistumise liigutus. Eriti pakub siin huvi tahtmatu reflektoorne popillide avardumine, väga usaldusväärne kehakeele vorm, eelkõige sellepärast, et seda ei saa teadlikult kontrollida. 2.2 Kehahoiakud7 Kehahoiakud on mitmesugused asendid, mis meie keha võtab, kui puhkame, lõdvestume, ootame, vestleme või oleme mingis poolstaatilises poosis
lümfisoonte ja veenide tühjenemist. Edasitometavatest liigutusteston olulisimad peristaltilised lained. - üsna aeglased, 1-2 sek sekundis, kulgedes mõne cm - toidu tulles makku ja soolde tugevnevad oluliselt - toidu esimene osa jõuab peensoole lõppu paar tundi peale lukuti läbimist Peensoole motoorikat ning eritumist reguleerivad - osaliselt humoraalsed tegurid (hormoonid), kuid peamiselt küümuse põhjustatud lokaalsed refleksid. - kui toidumass venitab soolt, stimuleeritakse sooleseina retseptoreid ja algab reflektoorne motoorika. - sool toimib ka soolde suubuvate närvide katkemisel - soole siena närvipõimikute hävimisel ei esine peristaltilisi laineid, aga soole seina lihasrakud kontraheeruvad ka NR toimeta (lihastekkelised e müogeensed kokkutõmbed) - peristaltika levib soones vaid ühes suunas, selle määravad soole seina NR.
võrreldakse ja rikastatakse fantaasiakujunditega jne. Tajukujund üldistatakse kõnes. Nagu aistingud, ei ole ka taju lihtne kopeerimisetaoline jäljendivõtmise protsess, vaid see on aktiivne pertseptiivne tegevus, mis väljendub tajuobjekti aktiivses tundmaõppimises ja tajumuse loomises. Taju on reflektoorne ja kontekstitundlik protsess. Taju aluseks on, lisaks tingimatutele refleksidele, ka titngitud refleksid - ajutised närviseosed, mis tekivad paljude erinevate ärrituste süsteemipärasel mõjumisel retseptoreile. Neid nn kompleksärritajaid analüüsitakse ja sünteesitakse pidevalt kesknärvisüsteemis. Juhul kui analüsaatorile mõjub pidevalt mitte üks ärritaja, vaid mõjurite süsteem teatud järjestatud korrapäras, siis ei hakka vastusreaktsioon sõltuma enam üksikust ärritajast, vaid ärritajatevahelise seose iseloomust
Neurogeneratsioon perifeerses NS-s Motoneuronid võivad suuta ennast parandada Hallollus koosneb rakukehadest, dendriitidest ja müelineniseerimata askonitest Müeliin on valge – valgeollus koosnebki müeliniseeritud aksonitest Inimese aju ontogeeniline areng Aju funktsionaalne hierarhia Inimese aju peamiste osade eestikeelsed vastused Seljaaju ja kraniaalnärvid Seljaaju selgmine Suuraju poolkerade koor e korteks Ajutüvi Homoöstaas – seaelt tuleb hormoone ja ka refleksid, üldine ärgastus Limbiline süsteem Ajukoore all paiknevad sügavamad süsteemid mis ei ole kõige primitiivsemad aga tegelevad emotsionaalse töötluse ja motoorika juhtimisega. Kõik info mis meeltest tuleb läheb limbilasest süsteemist läbi. Projektsioonialad Piirkonnad milles ajukude näib sensoorse info põhjal kaardi koostavad - Primaarsed – saavad meeltest sisendi ja saadavad käsu motoorsesse süsteemi
Pavlov andis koertele süüa ja mõõtis nende reaktsiooni sellele ehksüljeerituse rohkust. Seejärel hakkas ta enne söögi andmist helistama kellukest. Alguses ei hakanud koertel sülg jooksma enne toidu nägemist. Peale mõningat aega aga hakkasid koerad sülge eritama kella helina peale. Koerad õppisid seostama kellahelinat toiduga. Kui vaadata vahetuid psühholoogilisi reaktsioone, siis kella helin hakkas koerte jaoks võrduma toidu nägemisega. · Tingitud refleksid kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on teadmised, oskused, harjumused, kombed jne. Tingitud refleksid on muutlikumad, võivad isegi kustuda, kui neid esilekutsunud tegurite mõju kaob. · Kui esialgselt signaalne (tingimatu) ärritaja (nt Fazeri sokolaad) esineb korduvalt koos mittesignaalse (tingitud) ärritajaga (tumesinine ümbrispaber), siis ajapikku hakkab ka mittesignaalne ärritaja muutuma signaalseks, kutsudes esile tingitud
3. eraldatusega leppimine- hakkavad arvestama ümbritsevate inimeste tähelepanuga ja näivad oma õnnetusest toibunud olevat. Hooldaja külastamisel reageerivad eraldatusega või isegi huvi puudumisega nende vastu. Last ei tohi lasta nutta, vaja vaigistada. Muidu tekib nn. "kokkuhoiu hoiak" , s.t. ei tasu nutta ja järgneb emotsionaalne tuimus. Ema kaudu peaks õppima ka negatiivseid tundmusi, siis ei pea karistust kiusamiseks. MÄLU. Varasemad avaldused on esimesed tingitud refleksid, kuid need lühiajalised ja ununevad ruttu. Ema võib ununeda 3-4 nädalaga. Kogunevad esimesed kogemused, mis avalduvad taastundmises (tunneb ära inimese ja mäletab asjade kohta). 6.3. ARENG VÄIKELAPSEEAS . 1-3 aaastat. Inimese arengu keskpunkt 3.eluaastal. Lapse psüühilist arengut sel perioodil mõjutavad; 1. Käimaõppimine. Ruumis orienteerumise võime.Lihastundega tajub kaugusi ja ruumilist paigutust 2. Esemeliste tegevuste areng
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja loogilis...
• Tooniline püsikontraktsioon (sulgurid; seederuumide eraldamine) 45 Seedekulgla innervatsioon (снабжение тканей нервами) • Enteraalne närvisüsteem (ENS) • Aferentsed teed KNS-i – Kemoretseptorid limaskestas (seedeproduktid) – Mehanoretseptorid lihaskihis (venitus) – Lokaalsed ja tsentraalsed refleksid • Sümpaatilised eferendid – Preganglionaarsete kiudude virgatsaine ACh, postganglionaarsetel NA – Pärsib seedimisaktiivsust • Parasümpaatilised eferendid – N vagus (uitnärv), virgatsaine ACh – Stimuleerib seedimisaktiivsust Soole- e enteraalne närvisüsteem • Seedekulgla seinas kaks närvivõrgustikku: – Plexus myentericus (Auerbachi põimik) • Piki- ja ringlihaskihi vahel
- pärilikkusest, soost ja east lapsed ja naisterahvad on paindlikumad. Liigeste liikuvust piiravad tegurid: · Liigesekapsel (47%) Lihased ja sidekirme (41%) Kõõlused ja liigesesidemed (10%), Nahk (2%). · Suurimaks piirajaks on lihaste sidekude, mis on lihasest jäigem ja seega kohaneb venitusele aeglasemalt. Sidekoe hulk ja ehitus on tingitud soost, vanusest ja ka kehatüübist. · Lihaste kaitsereflekside süsteem, mis tõmbab lihaseid kokku. Refleksid on automaatsed reageeringud, mis kaitsevad lihaseid ja liigeseid traumade eest. Müotaatiline venitusrefleks hoiab lihast venimast liiga kiiresti liiga pikaks, autogeenne venitusrefleks pidurdab ja kaitseb lihasrebestuse eest. Esimene venitusrefleks hoiab kontrolli all lihaspikkust, teine aga lihaspinget Painduvust võiks üldiselt jagada: · Üldine painduvus tähtsamate liigeste liikuvus. Painduvuse ulatus on individuaalne.
(Hommik on õhtust targem) Refleks Refleks on tahtmatu neuromuskulaarne tegevus, mis on esile kutsutud määratletud stiimuli poolt. On kõigi NS-i omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. Selle ilmnemist eeldavad organismi elutähtsad vajadused toidumuretsemine, enesekaitse või vegetatiivsed refleksid. Tingimatu refleks e pärilik moodustab organismi kohanemisreaktsiooni aluse. Kõigil liigi isendeil stereotüüpne. TR kompleksidest moodustuvad instinktid. Tingitud refleks, kujunevad õppimise teel (klassikaline e assotsiatiivne õppimine) kogemuste põhjal sugenev harjumuslik kohanemisreaktsioon keskkonnatingimustele., Vähempüsiv, muutlik, paindlik või ajutine. (Pavlov) Operantne õppimine instrumentaalne. Efekti seadus: liigutused, mis viivad soodsale tulemusele, kinnistuvad
enesetunne. Psüühilised: eufooria, lõõgastatus, ebaadekvaatsed reaktsioonid, muretus, kohatu naermine, muutunud ajataju, meeltesegadus. Kanepitoodete lühiajaline toime Kanepitoodete lühiajalisel tarvitamisel tekivad naeruhood ja jutukus, kõrgeneb enesehinnang ja väheneb kriitikavõime. Tekivad taju ja koordinatsioonihäired ning ebaadekvaatsed reaktsioonid, aeglustuvad refleksid. Suureneb söögiisu, eriti magusa järele. Kanepil on ka valuvaigistav toime. Aeg tundub kulgevat aegsemalt, meeleline taju teravneb. Suurte kanepikoguste tarvitamisel võivad tekkida hallutsinatsioonid. Osa tarvitajatest kogeb reaalsuse ja mina-terviklikkuse kadumist. Võimalikud on paanika- ja ärevushood, eriti algajatest kanepitarvitajatel. Kanepitoodete pikaajaline toime Kanepitoodete pikaajalisel tarvitamisel tekib pidev väsimus, kaob huvi ümbritseva suhtes
sedatsioon ja anesteesiaks toime viie eufooria, mioos anesteesia. 5-50 mcg/kg minuti pärast, ja bradükardia Blokeerib analgeesia sümpato- kestus 20-30 adrenergilised minutit refleksid, hoides ära vererõhu tõusu ja tahhükardia Lysthenon Depolariseeriv 1-2 mg/kg Toime saabub 2- Bradükardia - lihasrelaksant 4 minutiga, tahhükardia, kestab 5-10 hüpo- või minutit hüpertensioon,
osakesi ühendavate tasandite vahekaugusi, mis avalduvad refleksidena. Difraktogrammi abil on võimalik määrata, kas tegemist on amorfse või kristalse ainega, kristalse aine korral saab täpsemalt määrata kristalli struktuuri (mida vähem reflekse, seda lihtsam struktuur). Ühtlasi on võimalik määrata ka kuni kuuest ainest koosneva segu täpset koostist. Hästi kristalliseerunud aine refleksid on kõrged ja sihvakad ning baasjoon peaaegu sirge. Röntgenamorfsete ainete korral on difraktogramm aga segane ning kindlaid reflekse pole näha. 19. Puistematerjalide ja pulbrite mõiste. Eripinnad. Pulbrite ja pooride klassifikatsioon keskmise läbimõõdu järgi. Pulbrite autoadhesioon, agregaadid ja aglomeraadid (mõisted ja moodustumise põhjused). Näited toodetavatest ja laialt tehnikas ja tavaelus kasutatavatest aglomeraatidest. Kuidas määratakse
78 5 kuu Loode kaalub juba palju. Hakkab tekkima individuaalne isiksus. Ema ihus otsib meeldivamaid poose. Ei ole aga veel võimeline iseseisvalt elama. 6 kuu Kasvab edasi minimaalselt. Silmad on lahti kinni ja vaatab omamoodi seda maailma. Nüüd juba on regulaarne päevapikkus 24 tundi. 7 kuu Loode areneb nüüd on ta omandanud kõik eluks vajalikud refleksid. Kaalub juba palju. Aga närvisüsteem ei ole lõpuni arenenud. 8 kuu Loode on juba päris pikk ja kaalub ka palju. Selle aja sees tekib tal palju krambihooge. Ta üritab iseseisvalt hakkama saada. Nüüd hakkab loode juba tasapisi end harjutama välise eluga. 9 kuu See on u. üks nädal enne sündi, kui laps lõpetab arenemise ning on ka
liigutused, mis viivad soodsale tulemusele, kinnistuvad. Karistamine (karistus, frustreeriv tasumatus) Kinnitamine/tasustamine (positiivne, negatiivne) Kasutusviisid: zetoonimajadus(kinnitada posit. osa ja siis tasustada), süstemaatiline desensitiseerimine (järkjärguline parandamine nt. foobiate puhul) B. F. Skinner (1904-1990) radikaalne biheivorism, sarrustamine (reinforcement), sotsiaalse õppimise teooria, katsed loomadega. klassikaline tingimine SR=Õ - Ivan Pavlov. Tingitud refleksid kujunevad õppimise teel. operante tingimine - Käitumist põhjustab vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Tagajärgedeks on kinnitus (ehk tasu) või karistus esmased(füsioloogilised vajadused) vs teisesed tasustamised 3. Humanism rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle; inimene on oma olemuselt hea; vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid; soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole;inimese arengupotentsiaal on piiramatu Carl Rogers(1902-1987)
survetunne kõris ja rinnas, iiveldus, oksendamine, osaline lihasehalvatus ning kollaps (kokkuvarisemine) ja suurte dooside korral 6-24 (tavaliselt 4-6) tunni (teadaolevalt luhim aeg 20 minutit) jooksul surm hingamislihase paralüüsi tõttu. Esinevad veel ka süljevool, lihaste tõmblemine, higistamine, rinnakelmevalud, neelamishäired, afoonia e. häälekadu, krambid. Raske mürgituse korral tekkivad alavererõhk, bradükardia, allasurutud silma sarvkesta refleksid ning fikseeritud laienenud pupillid. Sealjuures võib aga ohver, olles täielikult halvatud, olla teadvusel ning täie mõistuse juures peaaegu surmani. Diagnoos baseerub loetletud kliinilistel sümptomitel ning toitumislool (menüül). Viimane on muide väga kulukas, sest üks vastavalt sertifitseeritud koka poolt valmistatud fugupraad maksab mingis USA-s asuvas Jaapani restoranis ligikaudu 400 $. Ravi: Toetav, kui saab kiirelt jaole, siis maoloputus, aktiivsüsi ja vee taseme hoidmine 28
liigutused, mis viivad soodsale tulemusele, kinnistuvad. Karistamine (karistus, frustreeriv tasumatus) Kinnitamine/tasustamine (positiivne, negatiivne) Kasutusviisid: žetoonimajadus(kinnitada posit. osa ja siis tasustada), süstemaatiline desensitiseerimine (järkjärguline parandamine nt. foobiate puhul) B. F. Skinner (1904-1990) – radikaalne biheivorism, sarrustamine (reinforcement), sotsiaalse õppimise teooria, katsed loomadega. klassikaline tingimine S→R=Õ - Ivan Pavlov. Tingitud refleksid kujunevad õppimise teel. operante tingimine - Käitumist põhjustab vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Tagajärgedeks on kinnitus (ehk tasu) või karistus esmased(füsioloogilised vajadused) vs teisesed tasustamised 3. Humanism rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle; inimene on oma olemuselt hea; vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid; soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole;inimese arengupotentsiaal on piiramatu Carl Rogers(1902-1987)
1) mõistste kujunemine (seotud eelkõige tajuga) 2) probleemide lahendamine. Rõhutame kohe, et just esimesel on erakordne tähtsus koolis (ja koolieelsel ajal) laste mõtlemise arendamise seisukohalt ( Leppik 2004: 51). Jean Piaget (1896-1980) peab organismi ja ümbritseva keskkonna vastastikust seost väga tihedaks just laste mõtlemise arengus. See nn. adapteerumine keskkonnaga, milles last abistavad mitmesugused kaasasündinud refleksid, nõuab keerukamates oludes uusi lahendusi. Just nn. sundmõtlemine ongi omamoodi mõtlemise arengu vedru. L. Võgotski ja teisedki uurijad on rõhutanud, et mõtlemisprotsess ise võib mõjutada ka inimese lihaste tegevust. Silmad ja mõnikord isegi kogu keha võib nagu iseenesest pöörduda objekti poole, millega mõtlemine on momendil seotud. ( Leppik 2004:52). Inimmõtlemise vääramatuks kaastingimuseks (resp. eelduseks) on kõne. Lapse mõtlemise
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne;...
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igas...
reageerimine. Kas tajub ära/tunneb ära oma ema, võõra jne. Kõnest arusaamine (tuttavad toimingud), lalisemine, koogamine. Sotsiaalsus: rahuneb nt kui ema tuleb, sotsiaalne naeratus, pilkkontakt. Ei tunne huvi ümbritseva vastu. Emotsioonide väljendamine: annab märku kuidagi/nutab, kui midagi ei meeldi, kui on valus, kui kõht tühi. Füüsiline areng: keeramine, roomamine, pea hoidmine, jäsemete liigutamine, refleksid, mis ei kao ära., ei hoia end püsti (lihastoonus madal), haaramine. Objelktida vastu peaks olema huvi ja peaksid midagi nendega tegema, kas või viskama jne. 1-3 a - Ta ei seisa, ei hakka kõndima. Ei mõista kõnet. Ei teki sõnu ja kõnet, ei suuda sõnu välja öelda, Ei räägi lausetega 3-lõpuks. Ise söömine ja joomine lõpuks. Vb on neelamisega probleeme. Lihtsam riietumine võiks selge olla. Riidest peaks ka oskama juba ära võtta. Potil
Ka enamus käitumisteraapia kriitikuid sarjab just neid. Mõjukamad on hoopis sotsiaalse õppimise teooriad, mis peavad vajalikuks lisada käitumise välistele määrajatele sisemisi tegureid. Albert Bandura nõustub klassikalise ja operantse tingimise tähtsusega õppimisele. Tõepoolest, inimeste käitumine on erinev sellepärast, et neil on erinev õpikogemus. Neil on kujundatud eripärased tingitud refleksid või on teised inimesed neile eripäraselt reageerinud, s.t. mingi teo eest hüvitusi ja teise eest jälle karistusi jaganud. See on vahetu õppimine. Aga Bandura lisab, et on olemas kolmas õppimise vorm - kaudne õppimine. Ja just selle kaudse ehk vaatleva õppimise teel omandatakse suur (kui mitte suurim) osa käitumisviise. Näiteks omandavad lapsed agressiivsed käitumisvõtted televiisorit või oma isa vaadates ning ning ka liikluseeskirjade järgimist või peenra rehitsemist õpitakse
nägevuse hüperoopiaga(G). Inimene akommodeerib kaugele vaadates nagu normaalne nägija lähedale vaadates, seetõttu ripslihas väsib.Korrigeerimiseks kasutatakse valguskiiri koondavaid läätsi, nn plussklaase(H). · Läätse elastsuse languse tõttu vanemas eas väheneb selle kumerus, lähedale nägemine on raskendatud, tekib vanaea-kaugenägevuse presbüoopia(B). Korrigeerimiseks kasutatakse valguskiirikoondavaid nn plussklaase(D). PUPILLI REFLEKSID VALGUSELE · Normaalselt on pupillid ühe suurused ja ümmargused. Pupill on seda suurem, mida väiksem on ümbruse heledus. Ühe silma valgustamisel pupil laheneb, see on otsene reaktsioon valgusele, samal ajal toimub ka teise silma pupilli kitsenemine. · Sensor asub reetinas, aferentne tee kulgeb nägemisnärvis, keskus paikneb keskajus. Sealt algavad eferentsed teed. Rõnga taoliselt silmaava ümbritsevat sulgurlihast innerveerib parasümpaatikus.
Esimest korda poeginud (I laktatsiooni) lehmade piimatoodang moodustab tavaliselt 60... 70% ja teise laktatsiooni toodang 70...80% täiskasvanud lehmade piimatoodangust. Noortel lehmadel kulub osa söötadega saadud toitainetest kehamassi juurdekasvuks. Kõrgeima toodangu annavad lehmad tavaliselt 4...7 laktatsioonil, mil nad on 7...10 aastat vanad. Piimajõudlust mõjutab ka lüpsireziim. Lehmi tuleb lüpsta kindlatel kellaaegadel, et neil kujuneksid välja refleksid, mis mõjutavad piima eritumist. Ideaalne oleks, kui lüpsivaheaegade pikkus oleks võrdne. Kui lüpsiaeg mingitel põhjustel (näit. elektrikatkestus vms.) hilineb või jääb koguni vahele, siis kulub 1-2 nädalat, et taastada avariieelne piimatoodang. Samuti toimib piimatoodangule negatiivselt söötmises toimuvad järsud muutused. Eriti kiiresti reageerivad igasugustele muutustele suurtoodangulised lehmad. Seda tuleb piimakarjakasvatajal alati arvestada.
vanusega. Esimest korda poeginud (I laktatsiooni) lehmade piimatoodang moodustab tavaliselt 60...70% ja teise laktatsiooni toodang 70...80% täiskasvanud lehmade piimatoodangust. Noortel lehmadel kulub osa söötadega saadud toitainetest kehamassi juurdekasvuks. Kõrgeima toodangu annavad lehmad tavaliselt 4...7 laktatsioonil, mil nad on 7...10 aastat vanad. Piimajõudlust mõjutab ka lüpsireziim. Lehmi tuleb lüpsta kindlatel kellaaegadel, et neil kujuneksid välja refleksid, mis mõjutavad piima eritumist. Ideaalne oleks, kui lüpsivaheaegade pikkus oleks võrdne. Kui lüpsiaeg mingitel põhjustel (näit. elektrikatkestus vms.) hilineb või jääb koguni vahele, siis kulub 1-2 nädalat, et taastada avariieelne piimatoodang. Samuti toimib piimatoodangule negatiivselt söötmises toimuvad järsud muutused. Eriti kiiresti reageerivad igasugustele muutustele suurtoodangulised lehmad. Seda tuleb piimakarjakasvatajal alati arvestada.
Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Sissejuhatus skeleti-lihassüsteemi füsioteraapiasse Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia „Esimene samm edu suunas iga eriala puhul, on olla sellest huvitatud.“ Sir William Osler (1849-1919) Ortopeedia on väga laiaulatuslik ning samas kompleksne arstiteaduse valdkond. See hõlmab nii traumade kui skeleti- lihassüsteemi haiguste ravi. Traumatoloogiliste ja ortopeediliste probleemidega patsiente ravivad füsioterapeudid igapäevaselt. Eristatakse primaarset ortopeedilist füsioteraapiat ja teiste patoloogiate tagajärjel tekkinud vajadust skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia järele. Ortopeedia ja ortopeediline füsioteraapia peaksid olema füsioteraapia õppekavade baasained, sest paljude ortopeediliste haigu...
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehi...
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ................................................
tegevuses, mis eeldab kogu vaimse potentsiaali rakendamist. Uus arengutsükkel tuleb esile siis, kui isik on sunnitud rakendama oma sügavamaid teadmisi, oskusi ja arusaamu (FISHERi ja ROSEi mudel). Koolis aga tegutsetakse allpoole oma tegelike võimete. Kognitiivne küpsemine hõlmab tervet arenguastmete rida, kus erinevad võimed arenevad suhteliselt sõltumatult ja paralleelselt. FISHERi ja ROSEi nelja mõtlemisvormi ja neis oleva kolmeastmelise arengutsükli mudel – Arenguaste Refleksid – Lihtrefleksid (3- 4näd), Kaardistamine ja seostamine (7-8 näd), Süsteemide mood (10-11 näd); arenguaste Toimingud – Lihttoimingud (3-4kuud), kaardistamine ja seostamine (7-8 kuud), süsteemide moodustamine (11-13 kuud); arenguaste Kujundid - Lihtkujundid (2 a), Kaardistamine ja seostamine (3,5-4,5a), süsteemide moodustamine (6-7a), arenguaste Abstraktsioonid – Lihtabstraktsioonid (10 -12a), kaardistamine ja seostamine (14-16a), süsteemide moodustamine (18-20a).
inimene on loomast sama kaugel kui loom taimest, sest: ,,mateeria liikumise järgnevad kõrgemad vormid erinevad põhjalikult eelnevatest madalamatest vormidest ja järelikult ei ole nendele redutseeritavad". Inimevolutsiooni keskne moment mis tõstab ta kõrgemale kõigist teistest eluvormidest oleks nn teine signaalsüsteem (suuline ja kirjalik kõne). Pavlovi õpetus seega sisuliselt eeldas, et tingitud refleksid (kõne) võivad üle minna tingimatuteks, nt avalduda aju ja intelligentsuse arengus, so elu jooksul omandatu võib edasi päranduda. Seda seisukohta tervitas Trofim Lõssenko (1898-1976). Niiviisi pole imestada, et Pavlovist sai üks nõukogude teaduse pühakuid, kelle õpetuse vulgariseeritud kuju võttis stalinistliku kultuse vormi 1940. aastate lõpust alates. Pärast Lõssenko ettekannet V.I. Lenini nimelise Üleliidulise Põllumajandusteaduste
Esimest korda poeginud (I laktatsiooni) lehmade piimatoodang moodustab tavaliselt 60...70% ja teise laktatsiooni toodang 70...80% täiskasvanud lehmade piimatoodangust. Noortel lehmadel kulub osa söötadega saadud toitainetest kehamassi juurdekasvuks. Kõrgeima toodangu annavad lehmad tavaliselt 4...7 laktatsioonil, mil nad on 7...10 aastat vanad. Piimajõudlust mõjutab ka lüpsireziim. Lehmi tuleb lüpsta kindlatel kellaaegadel, et neil kujuneksid välja refleksid, mis mõjutavad piima eritumist. Ideaalne oleks, kui lüpsivaheaegade pikkus oleks võrdne. Kui lüpsiaeg mingitel põhjustel (näit. elektrikatkestus vms.) hilineb või jääb koguni vahele, 35 VEISEKASVATUS siis kulub 1-2 nädalat, et taastada avariieelne piimatoodang. Samuti toimib piimatoodangule negatiivselt söötmises toimuvad järsud muutused. Eriti kiiresti reageerivad igasugustele muutustele
Nii saab võimalikuks meie organismi kohandumine välismaailmaga. Närvisüsteem kujutab endast ühtset tervikut. Ta jaguneb kesknärvisüsteemiks (KNS), kuhu kuulub pea- ja seljaaju, perifeerseks närvisüsteemiks, kuhu kuuluvad kraniaal- ja spinaalnärvid ja vegetatiivseks ehk autonoomseks närvisüsteemiks, kuhu kuuluvad sümpaatikus ja parasümpaatikus. Närvisüsteemi funktsioneerimise seisukohast on olulised veel ajuvatsakeste süsteem, ajuvedelik ja aju verevarustus. Refleksid kui alateadvuslikud reaktsioonid välisärritajatele lähtuvad perifeersest närvisüsteemist. VÕTMESÕNAD ajukäärud Ajutüvi ajuvatsake ajuvedelik (liikvor) akson ekstrapüramidaalne epiduraalne süsteem ganglion hallollus Headi tsoon hüpofüüs
Esimest korda poeginud (I laktatsioon)lehmade piimatoodang moodustab tavaliselt 60-70 % ja teise laktatsiooni toodang 70-80 % täiskasvanud lehmade piimatoodangust. Noortel lehmadel kulub osa söötadega saadud toitainetest kehamassi juurdekasvuks. Kõrgeima toodangu annavad lehmad tavaliselt 4...7 laktatsioonil, mil nad on 7...10 aasta vanad. Piimajõudlust mõjutab ka lüpsireziim. Lehmi tuleb lüpsta kindlatel kellaaegadel, et neil kujuneksid välja refleksid, mis mõjutavad piima eritumist. Ka lüpsikordade arv mõjutab piimajõudlust. On leitud, et kolmekordse lüpsi korral on piimatoodang kuni 25 % suurem kui kahekordse lüpsi korral. Lüpsikordade arvu piirab majanduslik tasuvus. Iga lüpsikord on seotud masinate ja tööjõu kuluga, mis võib olla suurem kui kolmekordsel lüpsil enam toodangust saadav sissetulek. Loomulikult mõjutab lehmade piimatoodangut söötmine, pidamine ja tervis. Pidamistingimused
tunnused. Tunnuse ehk modifikatsioonide jaotused: 1.) lähtuvalt muutlikkuse astmest: mittemuutuvad tunnused (vererühmad ei muutu elujooksul, samuti ei muutu sõrmejälgede mustri põhitüüp); 2.) vähemuutuvad tunnused (juuksekarva läbimõõt, naha paksus); 3.) paljumuutuvad tunnused (kehakaal, nahavärv). Teine jaotus: kasulikud (varjevärvuse muutus tulenevalt keskkonnast; tingitud refleksid mets- ja koduloomadel) (nt: lindude talvine toitmine) ja kahjulikud (jääv- vigastused), hammaste kulumine. Kolmas jaotus: pöörduvad (kaovad mõni aeg pärast neid esilekutsuva mõjuri nõrgenemist- valgustustingimuste muutumine lilledele; inimesel päevitus; 57 treenitus; unustamine ) ja pöördumatud (jääv-vigastused; teatud piirides omandatud liigutused; luude pehmenemisest tekkinud vigastused nt X ja O jalad)
• kardiovaskulaarne süsteem ja NS hakkavad embrüol kõige varam tööle – südamelöögid -3.n. 4)Tagaaju: sild (pons) ja väikeaju (cerebellum); silla piirkonnas paikneb IV ajuvatsake – esimene refleks -8.n. (suupiirkonna puudutusele käe liigutus) – imemisrefleks-29.n. (*hüpotees: paremakäelised imevad paremat pöialt) 5)Üdiaju: piklikaju (medulla oblongata). • sünniks on refleksid põhiliselt ajutüve kontrolli all, vähe kortikaalset kontrolli Aju areng toimub gestatsiooniperioodis (ehk looteperioodis) ja lapse-eas AJU ARENGU 8 ETAPPI • Sünnimomendiks ajustruktuurid “valmis” 1. Moodustub neuraalplaat- 3-4 GN • Pärast sündi: aju kasv ja küpsemine 2. Rakkude lokaalne proliferatsioon (koe rakkude vohamine)
Kuid inimese hingamist on võimalik säilitada hingamisaparaadiga ja veetasakaalu infusioonidega. Inimesed, kelle ajud on suures osas hävinud, jätkavad teatud vegetatiivset elu ilma, et suudaksid välismaailmaga vaimselt kontakteeruda. Nende elu sarnaneb nagu taime eluga. Kui inimese aju enam ei tööta, siis on inimene surnud, kuid süda lööb ikkagi. Teadvuse ja psüühika lakkamist ning ajutüvereflekside puudumist peetakse ajusurma põhilisteks tunnusteks. Ajutüve refleksid on näiteks hingamisliigutused, neelamine, sarvkesta- refleks. Korduvatel EEG-uuringutel saadakse sellisel juhul ainult pidev ( sirge ) joon. 3.1.2.2 Surmalähedased kogemused Inimesed, kes on surnuist ellu äratatud, kinnitavad seda, et surm on hoopis elu kõige meeldivam ja vapustavam kogemus. Surmalähedasi kogemusi on uurinud päris põhjalikult inglise paranormaalsete nähtuste uurija doktor Kenneth Ring. Näiteks juhtum John Migliazzoga 1968. aastal
hingamisaparaadiga ja veetasakaalu infusioonidega. Inimesed, kelle ajud on suures osas hävinud, 63 jätkavad teatud vegetatiivset elu ilma, et suudaksid välismaailmaga vaimselt kontakteeruda. Nende elu sarnaneb nagu taime eluga. Kui inimese aju enam ei tööta, siis on inimene surnud, kuid süda lööb ikkagi. Teadvuse ja psüühika lakkamist ning ajutüvereflekside puudumist peetakse ajusurma põhilisteks tunnusteks. Ajutüve refleksid on näiteks hingamisliigutused, neelamine, sarvkesta- refleks. Korduvatel EEG-uuringutel saadakse sellisel juhul ainult pidev ( sirge ) joon. 3.1.2.2 Surmalähedased kogemused Inimesed, kes on surnuist ellu äratatud, kinnitavad seda, et surm on hoopis elu kõige meeldivam ja vapustavam kogemus. Surmalähedasi kogemusi on uurinud päris põhjalikult inglise paranormaalsete nähtuste uurija doktor Kenneth Ring. Näiteks juhtum John Migliazzoga 1968. aastal
Kuid inimese hingamist on võimalik säilitada hingamisaparaadiga ja veetasakaalu infusioonidega. Inimesed, kelle ajud on suures osas hävinud, jätkavad teatud vegetatiivset elu ilma, et suudaksid välismaailmaga vaimselt kontakteeruda. Nende elu sarnaneb nagu taime eluga. Kui inimese aju enam ei tööta, siis on inimene surnud, kuid süda lööb ikkagi. Teadvuse ja psüühika lakkamist ning ajutüvereflekside puudumist peetakse ajusurma põhilisteks tunnusteks. Ajutüve refleksid on näiteks hingamisliigutused, neelamine, sarvkesta- 69 refleks. Korduvatel EEG-uuringutel saadakse sellisel juhul ainult pidev ( sirge ) joon. 3.1.2.2 Surmalähedased kogemused Inimesed, kes on surnuist ellu äratatud, kinnitavad seda, et surm on hoopis elu kõige meeldivam ja vapustavam kogemus. Surmalähedasi kogemusi on uurinud päris põhjalikult inglise paranormaalsete nähtuste uurija doktor Kenneth Ring
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
