1 Regulatsioonikeskused: Hingamiskeskus Südametegevuse regulatsioonikeskus Veresoonte toonuse regulatsioonikeskus Seedetalitluse toonuse regulatsioonikeskus 6. Milliseid reflekse teostab piklik aju? Imemisrefleks Mälumisrefleks Neelamine Oksendamine Aevastamine Köharefleks Pilgutamine Refleksid , mille abil toimub orienteerumine ümbritsevas maailmas 7. Keskaju: anatoomiline jaotus, ülesanded KOOSNEB: NELIKKÜNGASTIKU TUUMAD: · Eesmine osa - primaarne nägemiskeskus Teostab: Optilisi orienteerumisreflekse Pupillireflekse Akommodatsioon Konvergents · Tagumine osa - primaarne kuulmiskeskus Akustilisi orienteerumisreflekse · "Valvsusrefleks" : Organismi ettevalmistamine...
7 Refleksid Aju töötab reflektoorselt. Igal ajahetkel jõuab inimeseni väliskeskkonnast ja organismist palju ärritusi, millele tuleb reageerida. Reaktsioonid, mis annavad ärritustele vastused, on refleksid. Need aitavad organismil kohaneda ja kahjustumist vältida. Eristatakse: 1. tingimatud refleksid - on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid. Vastsündinul on olemas: · toitumisrefleksid (imemis- ja neelamisrefleks, põie ja pärasoole reflektoorne tühjendamine) · kaitserefleksid (pupillirefleks, aevastamine jt) Reflektoorne talitlus täieneb elu jooksul soojätkamise refleksidega, lisanduda võivad teatud tahtlikud tegevused. 2. tingitud refleksid - kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on teadmised, oskused, harjumused, kombed jne...
· Kui last tõsta, samal ajal teda kõhu alt hoides... · Haarderefleks · Puudutades suunurka, keerab laps pea sellesse suunda · Sammurefleks · Kõhuli pannes tahaks edasi roomata Osa reflekse, mida sünnijärgselt kontrollitakse, peavad esimeste kuude jooksul kaduma. Kui algul on refleksid vajalikud selleks, et laps tundmatus kk-s kohaneks, siis hiljem oskab ta oma tegevust juba tahtlikult kontrollida. Geneetilised haigused Väiksemad kõrvalekalded, mis on vaevu märgatavad vüu kergesti korrigeeritavad, on 4-5/% lastest. Tõsisemate sünnidefektidega, mis põhjustavad pikaajalist haigust või puuet ning avaldavad mõju kogu lapse edasuseke elule, sünnib 2-3% lastest. Kromosoomihaiguste esinemissagedus sõltuvalt ema vanusest:...
Kindlamad märgid uimastite tarvitamisest on järgmised: * tahtele allumatud naeruhood * ülijutukus ja elav käitumine * aja, ruumi väärhindamine * vähenenud enesekriitika * keskendumisraskused * mäluhäired, meenutamiseraskused * unehäired, raskused uinumisel * agressiivsus * kergesti erutuv * süvenemisraskused, raskusi päheõppimisega * kiirelt vahetuvad sõbrad * aeglased tahtmatud refleksid * koordinatsioonihäired * punetavad silmad * rippuvad silmalaud * enesetapumõtted * õpiraskused * kooliprobleemid Selge vihje selle kohta, et inimene on narkouimas, võivad anda tema silmapupillid. Rohkem infot selle kohta leiate siit. Kindlasti on oma kahtlustele kinnitust leides raske jääda rahulikuks. Abi võib olla järgmistest nõuannetest: * püüdke esmajärjekorras last mitte süüdistada...
Erutus on reaktsiooni vallandav närviprotsess. Pidurdus peatab reaktsiooni. Pidurdus võib olla üldine nt une ajal või osaline nt sügavasse mõttesse vajunu ei märka ümbruses toimuvat. Aju töö on reflektoorne. Refleks on kesknärvisüsteemi vastus sise- ja väliskeskkonna ärritusele. Eristatakse tingitud ja tingimatuid reflekse. Tingimatud refleksid on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid. Nii on juba vastsündinul olemas antud eluperioodi suhtes olulised toitumisrefleksid (imemis- ja neelamisrefleks, põie ja pärasoole reflektoorne tühjendamine) On ka selliseid kohanemist hõlbustavaid reflekse, mis kaovad 3-4 kuu vanuselt (näiteks...............................) Tingitud refleksid kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on teadmised, oskused, harjumused, kombed jne. NÄRVISÜSTEEM...
Mis on psühholoogia? Otseses tõlkes on psühholoogia hingeõpetus. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Peamiselt huvitab püshholooge, kuidas inimesed mõtlevad, õpivad, tajuvad, tunnevad, suhtlevad teistega ja ennast mõistavad. 2. Psühholoogia teoreetilised suunad (5 suunda, peamised esindajad) a)Psühhodünaamiline- rõhutatakse varajase eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. N: Sigmund Freud b) Biheiviorilistlik- nende loogika järgi saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. N: John Watson c)Humanistlik- see keskendub inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele. N: Carl Rogers d)Kognitiivne- uuritakse info vaimset töötlemist. Kuidas inimesed loovad maailma kujundeid enda sees, oma peas. N: Jean Piaget. e)Biloogiline- Käitum...
Sensoorsed ehk tundenärvid Motoorsed ehk liigutajanärvid Peaaju Seljaaju Somaatiline N/S Sensoorne N/S Suuraju Vahendab peaaju ja Juhib kehalihaste Juhib siseelundite Kõige uuem ajuosa kehaosade tööd tööd tööd Katab koor 3mm, Lihtsamad refleksid Üks osa aktiviseerib koosneb Teine osa aeglustab närvirakkude kehadest Parem ja vasak poolkera Vasak: kõne, mate- maatika, loogika, analüüs Parem: loovus, kunst, muusika Motoorsed ja sensoorsed keskused Infotöötlus Väikeaju Liigutused, koordinatsioon, tasakaal Ajutüvi piklikaju +ajusild+ keskaju Ühendab pea- ja seljaaju Vanim ajuosa Eluliselt tähtsad keskused: hingamine, südametegevus,...
3 Sõnad......................................................................................................................................4 Emootikumid..........................................................................................................................4 1.Kirjanduse analüüs..............................................................................................................5 2.Analüüs..............................................................................................................................11 2.1. Sõnavalik...................................................................................................................12 2.2. Lauseehitus...
· Kortikospinaalkulgla kontrollib liigutustegevust allpool pead, kortikobulbaarkulgla aga pea ja kaela osas. · Ekstrapüramidaalsüsteemi moodustavad alanevad juhteteed, mis ei läbi püramiide ega kuulu ka kortikobulbaarkulglasse. 10. Seljaaju reflektoorne talitlus ja juhtefunktsioon. Reflektoorne seljaajus asuvate närvikeskuste kaudu toimuvad seljaaju refleksid mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu. Juhtefunktsioon seljuhul on seljaaju vahejaamaks erutuse edasiandmisel teistele keskustele. NEURONID JA NEUROGLIIA RAKUD 1. Neuronite tüübid : funktsiooni alusel ja struktuuri alusel funkstiooni : 1) aferentsed e. sensoorsed neuronid juhivad närviimpulsse perifeeriast KNS suunas 2) eferentsed neuronid juhivad närviimpulsse KNS-st perifeeriasse 3) lülineuron e...
LSD keelustati Ameerika Ühendriikides 1966. aastal, sellejärgselt ka mujal maailmas. Annustamine ja mõju Uimastit tarvitatakse suu kaudu, mõjuperiood kestab 812 tundi. Mõju on väga intensiivne, kasutajal võib tekkida "kehast väljumise tunne", ta võib näha mitmesuguseid hallutsinatsioone. LSD tarvitajal tõuseb vererõhk ja kehatemperatuur, kiireneb pulss ja hingamissagedus. Tavaliselt laienevad pupillid, tugevnevad refleksid ja väheneb koordinatsioonitaju. http://www.youtube.com/watch?v=h9EpnVAl5JA Selline näeb välja maailm LSD uimas Välimus Eestis on levinuim väikesed paberitükid, millel võivad olla erinevad pildid. Samuti on levinud kapslid. LSD molekul Mis on kahjulik võib tekitada vaimset sõltuvust: kasutaja tahab LSD mõju üha uuesti tunda...
Kaheksakümnendate aastate keskel lisas ÜRO Narkootikumide komisjon MDMA keelatud ainete nimekirja. Ecstasy toime: Tavaliselt hakkab tablett mõjuma 20-60 minutit pärast sisse võtmist. Kaks tundi hiljem jõuab mõju kõrgpunkti ja järgneva kahe tunni möödudes hakkab see taas vähenema. Tablett mõjutab koheselt kogu keha. Ecstasy tarbija muutub püsimatuks, hüperaktiivseks, vahel ka ärevaks ning närviliseks. Kehatemperatuur tõuseb. Lihased on pingeolekus, refleksid tugevnevad, samal ajal võivad tekkida äkilised lihaskrambid ja värisemine. Enamasti tekib püsiv isukaotus, millega vahel kaasneb ka iiveldus. Tavalised ebameeldivad ilmingud on enda piiride mitte tundmine, rahutus, halb keskendumissvõime, otsustusvõime vähenemine, häired kuulmisel ja nägemisel (hallutsinatsioonid), ärevus, depressioon. Kõige selle tipuks on ebakindel kõnnak, pea- ja lihasvalud, häired urineerimisel....
hävitate ta igaveseks Alzheimer Teised ajuosad · Väikeaju kuklaosas Kooskõlastab liigutusi · Keskaju Edastab info suurajust seljaajju Vastutab lihaste toonuse säilitamise eest · Vaheaju Ainevahetus Paljunemine Kehatemperatuur eritamine · Piklikaju Hingamine ja südametegevus Seljaaju · Asub selgrookanalis · Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel · Tingimatud refleksid (a'la põlverefleks) · 31 paari seljaajunärve läbib seljaaju Seljaaju vigastusega võib kaasneda halvatus Kontrollküsimused · Mis on kesknärvisüsteemi osad? · Millest sõltub parema ja vasakukäelisus? · Mis kaitseb peaaju? · Mis kaitseb seljaaju? · Kas mälu on A) seljaajus? B) ajukoores? C) vaheajus? Ajukahjustused Loksutatud beebi sündroom Piirdenärvisüsteem · Koosneb närvidest! · Närvid ühendavad...
nuku ja valmiku staadiumid. Esineb liblikatel, mardikatel ja kahetiivalistel. 17. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nukustaadium. Seega läbitakse ainult muna, vastse ja valmiku staadiumi. Esineb rohutirtsudel, tarakanidel ja lutikatel. 18. Iga organismi individuaalne areng lõpeb surmaga. Loomadel eelneb sellele agoonia, mille vältel enamiku elundkondade talitlus küll jätkub kuid teadvus hakkab kaduma, pulss peaaegu lakkab, hingamine aeglustub ja refleksid pidurtuvad. Agoonia on iseloomlik kõigile kõrgematele loomorganismidele. Kui agoonias olevale inimesele ei osutata koheselt abi, siis järgneb kliniline surm....
suuraju kooreks kõrgeim NS osa. Mis on valgeollus? Koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega, sidudes üksikud NSi osi omavahel ning koondudes pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks juhteteedeks. Vegetatiivne närvisüsteem, jaotus. SÜMPAATILINE PARASÜMPAATILINE Mis on refleks? Refleks on vastusreaktsioon välis- ja sisekeskkonna ärritajatele Kuidas jagunevad kõik refleksid ? TINGIMATUD E. KAASASÜNDINUD REFLEKSID (seotud vereringe, hingamise, seedimise, ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste vegetatiivsete funktsioonidega) TINGITUD E. ELU JOOKSUL OMANDATUD REFLEKSID Jaotus bioloogilise tähenduse järgi: toiterefleksid, kaitserefleksid, orienteerumisrefleksid ja sugurefleksid. Jaotus retseptorite järgi: eksteroretseptiivsed (nägemis-, kuulmis-, puuterefleksid) Interoretseptiivsed (baro- ja kemorefleksid)...
Narkootikume on ka väga palju, tuntuimad neist on ecstasy, amfetamiin, metamfetamiin, lsd, kanep, heroiin ja crack. Märgid uimastite tarvitamisest on järgmised: tahtele allumatud naeruhood ülijutukus ja elav käitumine aja, ruumi väärhindamine vähenenud enesekriitika keskendumisraskused mäluhäired, meenutamiseraskused unehäired, raskused uinumisel agressiivsus kergesti erutuv süvenemisraskused, raskusi päheõppimisega kiirelt vahetuvad sõbrad aeglased tahtmatud refleksid koordinatsioonihäired punetavad silmad rippuvad silmalaud enesetapumõtted õpiraskused Kasutatud kirjandus: narko.ee www.kadrina.edu.ee/kuukaja/2001_09/narkootikumid.htm www.tmk.edu.ee/~margek/narko.htm eusk.tai.ee www.hot.ee/wp4u/drugs.htm...
(Seljaaju moduleerimisel on eriline osa ajutüves paikneval retikulaarformatsioonil (võrkmoodustis)- hajutatult paiknev kogumik ajus, sillas ja keskajus) See piirkond saadab seljaajule avanevaid, stimuleerivaid ja pidurdavaid närviimpulsse. Mõjutab kogu aju aktiivsust (retikulaarformatsioon). Kui seljaaju ja peaaju vaheline ühendus katkeb, nt trama siis esimesed 2 kuud inimesel on seljaaju talitlus väga järsult pidurdnud. Refleksid puuduvad-spinaalsokk. Kahe kuu möödudes spinaalsokk möödub ja asendub hüperrefleksiaga, kus refleksid tugenevad järsult. Piklik aju, ajusild, ehitus ja funktsioonid Piklikaju, mis altpoolt piirneb seljaajuga ja ülevalt poolt sillaga (ld. Pons). Koos keskajuga moodustavad nad kesktüve. Piklikus ajus paiknevad 9-12nda peaajunärvi keskused. Veel paiknevad piklikus ajus mitmed tähtsad keskused- hingamiskeskus ja vasomotoorne keskus...
Mõned meie tegudest tulenevad kuulumisest selgelt piiritletud kogukonda, sekti, rühma või isegi spordimeeskonda, mis on kujundanu teatavad ainuomased kehakeele harjumused. Isegi nii lihtne zest nagu tervitamine võib pärit olla kindlast kultuurist. (Pease, 1994) 4 2.4 Psühholoogilised alused Teatavad teod on puhtpsühholoogilised reaktsioonid, refleksid , mille üle meil praktiliselt kontroll puudub. Näiteks kui keegi ähvardab rusikaga, võime tahtmatult tagasi põrkuda, see on hirmu ja alistumise liigutus. Eriti huvitav on tahtmatu reflektoorne pupillide avardumine, väga usaldusväärne kehakeele vorm, eelkõige sellepärast, et seda ei saa teadlikult kontrollida. (Pease, 1994) 5 3. Kehahoiakud...
09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *T...
PALJUNEMINE, areng, geneetika Järgnevat tabelit tihti küsitud eksamil 1) Mittesuguline a) Vegetatiivne * Ühest rakust lähtuv * Hulkraksusest lähtuv b) Eoseline 2) Suguline Vegetatiivne paljunemine............................................................................................................2 Vegetatiivne paljunemine raku tasandil- rakutsükkel, mitoos.................................................... 3 Rakutsükkel.................................................................................................................................3 MITOOS..................................................................................................................................... 4 Mitoosi bioloogiline tähtsus:.......................................................................................................5 EOSELINE PALJUNEMINE:...
AMFETAMIIN(STIMULANDID) Click icon to add picture Kanep(depressandid) Mõju ja tunnused: 1)põhjuseta õnnetunne ja naeruhood 2)jutukus ja elav käitumine 3)aja,ruumi ja vahemaade väär hindamine 4)kõrgenenud enesehinnang,vähenenud enesekriitika 5)keskendumisraskused,mäluhäired 6)aeglased refleksid ,koordinatsioonihäired 7)laienenud pupillid,silmad punetavad ja läigivad 8)suu kuivus 9)imal,magus lõhn 10)Võimalikud hallutsinatsioonid KANEP(DEPRESSANDID) Click icon to add picture Hallutsinogeensed seened(looduslikud Tarvitamine ja mõju: Tarvitamine: Hallutsinogeenseid seeni võib korjata ja süüa toorelt või küpsetada, teeks keeta või hilisemaks kasutamiseks kuivatada. Mõju: Hallutsinogeensed seened sisaldavad kemikaale...