hüppamine, joonistamine, kirjutamine, kingapaelte sidumine, nööpide kinnipanemine, jalgrattasõit jm. Pidevalt areneb peenmotoorika (sõrmede liigutused), kontroll saavutatakse u 12. eluaastaks. Täiustub silma ja käe koostöö (kujundite joonistamine), mis paneb aluse kirjutamisoskusele. Kasvamine on eelkõige füüsiline areng keha välismõõtude (kasvu, kaalu) ja elundite suurenemine. Motoorses arengus on eristatavad neli etappi: Kaasasündinud refleksid. Tooniliste kaasasündinud reflekside mõjul püsivad vastsündinu keha ja jäsemed teatud staatilises asendis. Sümmeetrilised liigutused. Tahtelised, motiveeritud ja eristunud liigutused. Automatiseerunud liigutused so kui laps suudab harjutuste ajal lisaks ka rääkida või laulda nimetatakse antud liigutusi automatiseerunud. Teiste sõnadega - liigutusi tehes ei mõelda nende sooritusele. 5 1.3. Kognitiivne areng
Laste nägemis-, kuulmis-, kompimis-, haistmis- ja maitsmisaistingud on ebatäpsed ja laialivalgunud ega tekita kuigi palju ega õigeid vastavaid tajukujutlusi. Meeleärrituste andmisega saab aktiveerida neid lapsi reageerima. Sügava vaimupuudega lastel on reeglina alati kaasuv mingi teine puue. Tulenevalt väga tõsisest peaaju orgaanilisest kahjustusest on enamik neist lastest piiratud liikumisega, nad ei hoia pead ega suuda tõusta istuma. Neil võivad ka puududa mitmed vajalikud refleksid (nt hingamis-, neelamis-, haaramisrefleks). Need lapsed ei suuda hoolitseda oma põhivajaduste eest, kuna puudub kontroll oma põie ja pärasoole tegevuse üle. Võin oma kogemustele toetudes väita, et sügava vaimupuudega lapsed on väga erinevatel tasemetel oma arengus. Osad tunnevad ära lähedased ja reageerivad teatud viisil. Osad soovivad, et neid lubatakse rahulikult ja omaette olla. Samas hellust ja leebet kohtlemist soovivad kõik. VÄÄRTUSHINNANGUD
vahele jääb periood, mille märksõnadeks on maailma avanemine, välise keskkonna ja oma keha tajumine. (Inimese areng 2014) Kolmanda raseduskuu lõpuks suudab loode liigutada käsi ja jalgu. Seetõttu on loote liigutused emale selgelt tajutavad. Kujunevad välja nägu ja kõrvad, hästi on arenenud siseorganid. Kolme kuu vanune embrüo on umbes 9 cm pikkune ja kaalub keskmiselt 15 g. Järgnevate kuude vältel loode jätkab kasvamist, täiustub elundkondade ehitus ja ilmnevad uued refleksid. (Sarapuu 2003 : 121) 2.2. Imikuiga Imikuiga kestab sünnist kuni aastaseks saamiseni. Nii füüsiline, vaimne kui ka emotsionaalne areng on selles eas väga kiire. Esimese eluaastaga harjub imik välismaailmaga ja saab selles oma esimese kogemuse.Laps saab oma esimese kogemuse välismaailmast. Ennast ümbritsevate inimestega olles õpib imik inimkõnet tundma ning rääkima. Esimese eluaasta jooksul areneb imik kiiresti. (Inimese elukaar...2014) Ta õpib ka usaldama või umbusaldama
Ühtse tahtlusega kuritegu, samast allikast ja samal viisil. Samad süüteokoosseisu tunnused. Nt müüja varastab iga kuu kassast 50. Vahepeal ei ole süüdi mõistetud. 6. Karistusõiguslik teo mõiste ja seda välistavad asjaolud Karistusõiguslik tegu- tähendab ühte kindlat delikti (vargus KarS § 199 mõttes, tapmine KarS § 113, röövimine §200) Karistust välistavad asjolud: mõte, arvamus, seisukoht vääramatu jõud kehalised refleksid instinktiivsed kehaliigutused 7. Lõpule viidud tahtliku süüteo mõiste Lõpuleviidud tahtlik süütegu on tegu millega kurjategija saavutab oma kuritegeliku eesmärgi. Nt tapmise puhul inimese surm, varguse puhul mingi võõra asja enda valdusse võtmine jne. 8. Süüteokatse ja selle piiritlemine lõpuleviidud kuriteost §25 Süüteokatse - kui kurjategija teeb küll kõik endast sõltuva kuritegeliku eesmärgi saavutamiseks, kuid temast
Horney (nt. kultuuri roll, baasärevus ja vaenulikkus). E.Fromm (nt. individualiseerumine ja üksildustunne). Biheiviorism - 1913. aastal avaldas John Watson artikli psühholoogiast kui käitumise teadusest. Aastat on kokkuleppeliselt peetud koolkonna algusaastaks, kuigi sellele eelnes rohkelt uurimusi, mis tegid võimalikuks suuna läbimurde. B aluseks on ideed, mis koguti reflekside uurimisega. Klassikaline tingimine (Ivan Pavlov), tingitud ja tingimatud refleksid. Loomkatsete läbiviimine. Jälgiti mõõdetavat käitumist. Teadvus on "must kast". Juhiti tähelepanu keskkonna rollile inimese käitumise juhtimisel. Miinuseks peetakse psüühilise faktori kõrvale jätmist. Getaltpsühholoogia. Võtmefiguure suuna algusaastatel: Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler. Lähtuti ideest, et psüühilisele nähtusele on omane strutureeritus ja terviklikkus. Tervik on primaarne ning domineerib osade üle; tervik on enam kui osade summa.
Samuti vastutab keskaju lihaste pingeseisundi e. Toonuse säilimise eest. Vaheajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temp. regulerivad keskused. Piklikaju ühendab peaaju seljaajuga. Piklikaju juhib nt. hingamist ja südametegevust. Seljaaju paikneb selgrookanalis. Ta vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. Lisaks juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks. NÄRVID JA REFLEKSID Piirdenärvisüsteem koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga. Närviimpulss - närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. Piirdenärvisüsteem jaguneb kaheks: kehaliseks ja vegetatiivseks. Kehalise e. Somaatilise närvisüsteemi moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid. Juhib enamasti skeletilihaste tööd.
Sensoorsed ehk tundenärvid Motoorsed ehk liigutajanärvid Peaaju Seljaaju Somaatiline N/S Sensoorne N/S Suuraju Vahendab peaaju ja Juhib kehalihaste Juhib siseelundite Kõige uuem ajuosa kehaosade tööd tööd tööd Katab koor 3mm, Lihtsamad refleksid Üks osa aktiviseerib koosneb Teine osa aeglustab närvirakkude kehadest Parem ja vasak poolkera Vasak: kõne, mate- maatika, loogika, analüüs Parem: loovus, kunst, muusika Motoorsed ja sensoorsed keskused Infotöötlus Väikeaju Liigutused, koordinatsioon, tasakaal Ajutüvi piklikaju +ajusild+ keskaju Ühendab pea- ja seljaaju Vanim ajuosa Eluliselt tähtsad keskused: hingamine, südametegevus,
Ajuvatsakesed on ühenduses seljaaju tsentraalkanaliga. Kesknärvisüsteemi (KNS) moodustavad pea- ja seljaaju. Ajutüvi ühendab pea- ja seljaaju, seal paiknevad kraniaalnärvide tuumad. 12-st kraniaalnärvist 10 väljuvad ajust ajutüve kaudu. Isegi väikesed vigastused ajutüve piirkonnas võivad Anne-Ly Padrik HT-16 põhjustada surma, kuna selles alas integreeritakse paljud eluliselt tähtsad refleksid. Samas suhteliselt suured kahjustused suur- või väikeajus ei pruugi nii ohtlikud olla. Suuraju valgeolluse moodustavad juhtteed, mis jagunevad kolmeks: · assotsiatsioonikiud ühendavad koore eri piirkondi sama poolkera piires · komissuraalkiud ühendavad suuraju poolkerasid omavahel · projektsioonikiud ühendavad suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega. Pikilõhe eraldab suuraju paremat ja vasakut poolkera. Ristilõhe eraldab suuraju poolkerasid
õppimine samm-sammult. automaatselt. I õppimise teooria. harjutamise assotsiatsiooni sagedus: mida sagedamini assotsiatsioonid esinesid, seda tugevamaks muutusid. Puzzle box: õppimine samm-sammult, automaatselt, rakendatavad kõigile. Õppimise teooria: tihti kasutamise seadus, efekti seadus (rahulolu/olematus) Ei näinud soo erinevuse seost õppimisvõimega Biheivoristid - käitumine keskkond objektiivsed refleksid. Sechenov - vene füs. isa. KNS väline stimulatsioon. - > käitumine. Psühholoogiliste nähtuste uurimiseks tuleb kasutada füsioloogias rakendatavaid meetodeid. (inhibition) introspektsioon ei vii kuhugi. Füsioloogia meetodid on objektiivsed. Mõtted ei põhjusta käitumist, vaid väline stimulatsioon. Pavlov - reflektsid -> käitumine. assotsiatsiooni printsiibid. Tingimatu refleks (unconditioned reflex) kaasasündinud, mille kutsub esile tingimatu
Sõltub ensüümisüsteemide omapärast 5. Toidu haaramine ja mälumine. 6. Süljenäärmed, sülje koostis ja funktsioonid. Süljenõristuse regulatsioon. Sülg niisutab ja teeb toidu neelatavaks. Antibakteriaalne toime (lüsosüüm, antikehad). Tärklise seede algus: süljes amülaas ja lipaas. Koosneb veest, elektrolüütidest. Regulatsioon: Parasümpaatiliste närvikiudude koliinergiliste retseptorite kaudu. Aferentsed stiimulid: toidu lõhn, maitse, mälumine, tingitud refleksid. Karnivooridel saagi ründamisel süljenõristus sümpaatiliste närvide kaudu beeta- adrenergiliste retseptorite vahendusel. Endokriinne regulatsioon puudub (erand seedenäärmete seas!) 7. Neelamine ja söögitoru talitlus. Toidupala lükkamine keele abil kurku (tahtlik), edasi reflektoorne, 20-30 lihase koordineeritud talitlus. Reflektoorne kõrikaane tõus ja trahhea sissepääsu sulgemine; hingamine peatub. Neelulihaste kontraktsioon ja toidu lükkamine söögitorusse.
- Aistingud kui peamine info saamise ja töötlemise viis (enamasti kompimine suuga) - Ei ole veel kujunenud arusaama objektide jäävusest ei otsi vaateväljast kadunud eset - U 8 kuuselt hakkab imik peidetud eset otsima - Vaimsed representatsioonid on jäigad ehk objekti muutust ei saa ette kujutada - Skeemid maailmaga suhtlemise ja suhestumise viisid nt arusaamine tunnetus ja kognitsioon - Vastsündinul on väga vähe skeeme nt refleksid - Skeemi arenevad kahe protsessi (assimilatsioon ja kohandamise) tulemusena o Assimilatsioon olemasoleva skeemi kasutamine keskkonna tõlgendamiseks (lokid ja lehvivad hõlmad = tädi, habe pole oluline) o Kohandamine skeemi muutumine kogemustest tulenevalt - Tekivad uued skeemid ja võim kasutada mitut skeemi korraga, kusjuures viimase tulemusena katkeb seos objekti ja kindla tegevuse vahel, mis loob
___________________________________________________________________________ Miks on sünapsid vajalikud? Too 3 põhjust. ____________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ Mis on refleks? ______________________________________________________________ Mida mööda kulgeb erutus? ____________________________________________________ Kuidas väljenduvad refleksid ning milleks on need vajalikud? ______________________ ___________________________________________________________________________ 26 4.5 Hallaine ja valgeaine Võrdle omavahel hallainet ja valgeainet. HALLAINE VALGEAINE Millest koosneb? Paiknemine peaajus Paiknemine seljaajus 4.6 Kesknärvisüsteem 4.6.1 Seljaaju
erinevatele toidukogustele või -liikidele. Katsete käigus märkas ta, et mõnikord algas maomahla ja sülje eritumine enne toidu söömist või ruumi toomist. Näiteks tekkis sülje eritumine kui koer nägi tavaliselt toitu toovat inimest või kuulis tema samme. Edasiste katsete käigus jõudis Pavlov järeldusele, et loomad õppisid reageerima esialgselt neutraalsele stiimulile (nt. eksperimentaatori sammud) ehk õppimise tulemusena kujunevad tingitud refleksid. Seega on klassikaline tingimine selline õppimise viis, kus üks algselt neutraalne stiimul muutub signaaliks teise stiimuli peatsest ilmumisest. Operantne tingimine- selle lähenemise kohaselt ei põhjusta käitumist tingimatu või tingitud stiimul, vaid elusolendi vajadus reageerida kindlal viisil. Need on käitumised, mida teeme tahtlikult millegi saamiseks - positiivse kogemiseks või negatiivse vältimiseks. E.L
Vererõhu regulatsioon- Oleneb vereringes oleva vere mahust ja vere viskoossusest, südame minutimahust, veresoonte (eriti arterioolide ja kapillaaride) takistusest. Kõik mis suurendavad südame minutimahtu, veresoonte takistust, tõstavad vererõhku. Piklikajus,veresoonte toonust reguleerivatel närvikeskustel, eristatakse veresooni ahendava e vasomotoorseid ja laiendava e.vasodilatoorse mõjuga osa. Regulatsioonis osalevad paljud refleksid. Rõhuretseptorid paiknevad aordikaares, kemoretseptorid karotiid ja aordigloomustes. Neilt viiaks veresoonkonna ja südame talitlus vastavusse verevarustuse vajadustega. Vererõhu ülemäärane tõus vallandab depressoorse refleksi-perifeersed veresooned laienevad, takistus verevoolule väheneb, südame löögisagedus ja maht vähenevad. Vererõhu liigne langus vallandab pressoorse refleksi- vastupidine depressoorsele. Vererõhu mõõtmine- Otseselt või kaduselt.
Bioloogiline seletus - tingitud annab märku, et varsti tuleb tingimatu stiimul. Kui seos on olemas, siis tekib reaktsioon. Burrhus Frederic Skinner (1904-1990) Sotsiaalse õppimise teooria Operantne teooria Sarrustuse skeemid Inimesed käituvad katse eksituse teel - tõuseb see tegevus, mille ootus/tagasiside on positiivne Me käitume, et opereerida oma tagajärgi Tema meelest ei anna tingitud ja tingimata refleksid piisavalt materjali, et käitumist põhjalikult uurida Inimese olemus on neutraalne ja kogemused on need, mis inimest vormivad Sarrustuse skeemid: OPERANTNE ÕPPIMINE Stiimul Reaktsioon Kinnitus Ajavahe sarrustus - tagasiside kindla aja tagant; täpne teadmine, millal saadakse kinnitus Suhte sarrustus - Kinnitus aja tagant
· Instrumentaalne õppimine, kui mingi käitumisviisi omandamine on seotud selle eest saadava tasu või karistusega. Just nende kahe õppimisviisi abil kujuneb välja õigusvastane (antisotsiaalne) käitumine. Tingitud refleksid omavad kahesugust efekti kuritegeliku käitumise jaoks: a. Preventiivne efekt, st hoiab ära niisuguse käitumise b. Tekitab süütunde pärast sel viisil käitumist Kurjategijad saavad sellistest inimestest, kelle pole niisugused refleksid lapsepõlves välja kujunenud kas halbade sotsialiseerumistingimuste või tingitud reflekside vähese omandamisvõime tõttu. Ekstravertsetel inimestel kujunevad tingitud refleksid välja palju halvemini kui introvertidel. Siit tuleneb, et ekstraverdi kõrge neurotism võimendab tema kuritegeliku käitumise ohtu. Eysencki teooria põhijäreldustele toetudes peaksid kurjategijad grupina demonstreerima madalamat tsentraalse närvisüsteemi erutuvuse taste (ekstravertsus),
MIS ON INIMENE? ERNST CASSIRERI TEOSE ,,UURIMUS INIMESEST" PÕHJAL Referaat 2006 Mis on inimene 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 ENESETUNNETUSE KRIIS............................................................................................4 SÜMBOL INIMLOOMUSE VÕTI................................................................................7 ERINEVUSED INIMLIKU JA LOOMSE MAAILMA VAHEL.....................................8 KOKKUVÕTE................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................11 ...
kanepivaik Kanepiekstrakt - siirupisarnane kontsentreerituim kanepitoode THC keemiline marihuaana · Släng: rohi, puru, hass, savu, stuff, trava, plastiliin, kannabis, joint, ganja Depressandid Kanep Mõju ja tunnused: · põhjuseta õnnetunne ja naeruhood · jutukus ja elav käitumine · aja, ruumi ja vahemaade väär hindamine · kõrgenenud enesehinnang, vähenenud enesekriitika · keskendumisraskused, mäluhäired · aeglased refleksid, koordinatsioonihäired · laienenud pupillid, silmad punetavad ja läigivad · suu kuivus · imal, magus lõhn · võimalikud hallutsinatsioonid Hallutsinogeenid LSD · Poolsünteetiline (valmistatakse parasiitsest seenest tungalterast) · Mõjub väga väikestes kogustes · Lahust tilgutatakse kuivatuspaberile või immutatakse trükipiltidega pabereid "marke", müüakse ka tablettidena · Släng: hape, acid, mark, trip, reis, ruut, paber
Kultuur on keskkonnaga tihedalt seotud. Mõned meie tegudest tulenevad kuulumisest selgelt piiritletud kogukonda, sekti, rühma või isegi spordimeeskonda, mis on kujundanu teatavad ainuomased kehakeele harjumused. Isegi nii lihtne zest nagu tervitamine võib pärit olla kindlast kultuurist. (Pease, 1994) 4 2.4 Psühholoogilised alused Teatavad teod on puhtpsühholoogilised reaktsioonid, refleksid, mille üle meil praktiliselt kontroll puudub. Näiteks kui keegi ähvardab rusikaga, võime tahtmatult tagasi põrkuda, see on hirmu ja alistumise liigutus. Eriti huvitav on tahtmatu reflektoorne pupillide avardumine, väga usaldusväärne kehakeele vorm, eelkõige sellepärast, et seda ei saa teadlikult kontrollida. (Pease, 1994) 5 3. Kehahoiakud
´´ ütles Alinda ´´Razor?´´ ütles Rasmus imestunult. ´´Tarmo. Kes on ookeanite kõige ilusam naine?´´ ´´See on loomulikult...´´ hakkas Tarmo ütlema. ´´Kes on see paks naine?´´ küsis Rasmus Tarmolt. Kõik olid ümberringi imestunud. ´´Põnn!´´ Alinda haaras oma nuia ja virutas selle Rasmuse poole, kuid ta jõudis enne eest ära hüpata. ´´Läheme.´´ ütles Rasmus Tarmole ja tõmbas ta endaga kaasa teki peale. Piraadid asusid Rasmust ründama, kuid tema refleksid ja tugevus oli üle kõige nii, et tal ei olnud eriti suur vaev neid võita, kuid neid tuli kogu aeg juurde ja see muutus raskeks. Suur kari mehi ajas teda taga ja tal polnud midagi muud teha, kui põgeneda. Nad jooksid ja jooksid ning siis võttis Rasmus ühest mastist käega kinni ja ta käsi venis, kui ta edasi jooksid. Kõik peatusid ehmatusest. Rasmus aga jooksis edasi ja siis peatus. Nüüd said piraadid aru mis juhtuma hakkas ning pistsid jooksu, kuid see ei aidanud. Rasmus lendas
aluseks on isiksuse aktiivsus, mida reguleevivad sünnipärased omadused (Tulving: 2002, lk 36-46; Leppik: 2000. lk. 115; Leppik 2003: lk. 52). 2 Veel üheks tuntumaks mälu liigituseks peetakse vene psühholoogi P. P Blonski (1884-1941) neli mälu liiki (Leppik: 2003, lk. 51): 1. Motoorne mälu sinna kuuluvad instinktiivsed liigutused, tingitud refleksid ja elementaarse inimeste harjumused. 2. Afektiivne mälu juhib tundeid ja emotsioone. 3. Kujundlik mälu selle mälu abil näevad lapsed und. 4. Verbaalne mälu saavutab Blonski järgi maksimaalse jõu noorusaastail, sest see on tihedas seoses kõne arengu ja mõtlemisega. 2 MÄLU ARENDAMINE Rääkides mälu arendamesest peab kõige pealt saama aru kas see on üldse võimalik? Kuidas mäju saab arendada ja mis piirini
Põltsamaa Ühisgümnaasium Uue meedia keelekasutus uurimistöö Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 Sõnad......................................................................................................................................4 Emootikumid..........................................................................................................................4 1.Kirjanduse analüüs..............................................................................................................5 2.Analüüs..............................................................................................................................11 2.1. Sõnavalik...................................................................................................................12 2.2. Lauseehitus............................
tuletame ja töötleme ning kuidas me neid maailma mõistmisel seostame uute kogemustega. · Tuntuim Sveitsi psühholoog Jean Piaget, kes väitis, et kasvava lapse mõtlemisprotsessis arenevad vanusega kujunevad taju, tõlgendamine ja tähendus · Ei saa kasutad biheivioristlikku õpimeetotit, kui lapse mõtlemine pole arenenud teatud raskustasemeni Piaget'i 4 staadiumi I 0-2a refleksid ja järk-järgult eesmärgipärasemad tegevused II 2-7a sümboolne tegevus (nt nukud esindavad inimesi), egotsentrism (nt teleri ees istumine tajumata, et varjatakse teiste vaadet) ja on suuteline pöörama tähelepanu ainult ühele probleemi aspektile III 7-11a mõtlemine muutub rohkem korrastatumaks, sümboolsemaks ning konkreetsete kogemustega seotuks. Samuti arenevad loogilised operatsioonid (rühmitamine)
kohta ei ole normaalselt tajutav (me ei tunne maksa, südant jt. siseelundeid). Ainult mõningate patoloogiliste seisundite korral kaasnevad siseelundite retseptorite ärritusega teatavad aistingud (valu). Meelerakkude ja -elundite tähtsus organismi tegevuses on suur. Nende osavõtul toimuvad kõik refleksid. Kui mingi meeleelundi talitlus välja lülitatakse, siis lülituvad välja vastavad erutused ja sellest tingituna jäävad ära vastavad refleksid. Et kogu närvisüsteemi talitlused on reflektoorsed, siis ei ole ilma meeleelundite ja -rakkude talitluseta närvisüsteemi talitlused mõeldavad. Meeleelunditest tulev ärritus levib närvide kaudu KNS-i koorealustesse keskustesse ja sealt suuraju koorde. Saadud andmete analüüsi tulemusena tekivad aistingud ja tajud. Meeleelundid koos närvide, juhteteede ja ajukoorekeskustega moodustavad nn. a n a l ü s a a t o r i. Nende abil kujuneb
o naha veresooned laienevad, nahast läbi voolava verehulk suureneb ja seega äraantava soojuse hulk suureneb; o tagajärjeks on teiste elundite (neerude jt.) verevarustuse vähenemine; o higieritus intensiivistub ja vee aurumisele kuluv soojuse hulk tõuseb; o pidurdub soojuse teke. § Palaviku puhul tekib organismis soojust rohkem, kuid eraldub vähem. Kui kehatemperatuur tõuseb 42-44 ´C, siis inimene mõne aja pärast sureb. v Refleksid § Refleks on organismi vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. § Refleksikaareks nimetatakse teed, mida mööda erutus kulgeb. § Refleksikaar koosneb: 1. erutust vastuvõtvatest närvirakkudest; 2. närvidest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi; 3. kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest (keskustest), kus toimub erutuse analüüs; 4. närvidest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse; 5. reageerivast organist.
inimene viibib. NS kuuluvad seljajau, peaaju ja nendest lähtuvad närvid. Selja- ja peaaju moodustavad kesknärvisüsteemi ehk tsentraalse NS. Selja- ja peaajust väjuvad närvid aga piirdeNS ehk pesifeerse NS. Peaaju ehitus ja funktsioonid: Peaajul eristatakse viit osa: - Piklikaju: seljaajule kõige lähemal, kõige vanem aju osa (looteeas areneb esimena). Vereringe ja hingamine, autonoomse (vegetatiivse) ns talitus, eluliselt olulised refleksid – aevastamine, oksendamine, südame löögisagedus, süljeeritus. Piklikaju juures paikneb ajusild, mis reguleerib ajukoore aktiivsust: ärkvel olekut, und, tähelepanu. - Keskaju: automaatsed liigutused, temperatuuri regulatsioon, valu tajumine, unetsükli regulatsioon, sensoorsete signaalide ümbersuunamine (kuulmine, nägemine) - Väikeaju: keha tasakaalu säilitamine, keeruliste liigutuste koordineerimine
NT mõõdab mis muutused on aju töös pärast ravimi manustamist Käitumuslikud meetodid loomadel: ärevuse ja uudistamiskäitumise uurimiseks hele-tume kamber ja tõstetud pluss-puur; õppimise ja mälu uurimiseks labürindid, sh Morrise vesi-labürint; sõltuvusainete uurimiseks eneselemanustamine ja koljusisene enesestimulatsioon. - Esmane hinnang: mittespetsiifilised ja lihtsad käitumise vaatlused – värinad, ptoos, ilavoolsu, defekatsioonid, refleksid, sabast näpistamine, katalepsia - Teisene hinnang – juured etoloogias – looduslikes tingimustes käituvad loomad nii; käitumine muudetud kvantifitseeritavaks kontrollitud keskkonnas Uudistamine ja ärevus - Hele-tume kamber ehk spontaanse uudistamiskäitumise edasiarendus; närilised väldivad valgustatud alasid. Testis on puur pooleks – valge ja pime. - Tõstetud plusspuur – kaks lahtist ja kaks külgedelt kinnist haara poole meetri kõrgusel
natriudiureetilise peptiidi (ANP), mida sünteesivad südamekodade lihasrakud. ANP suurendab neerudes ultrafiltratsiooni ja pidurdab Na+ tagasiimendumist. ANP toimel vallandub tugev vee ja Na+ eritumine neerude kaudu. Südamelähedaste veresoonte rõhu- ja kemoretseptorid asuvad unearteri hargnemiskoha ja aordikaare läheduses, mida innerveerivad keele-neelunärvi haru ja vasak südamedepressornärv. Rõhuretseptoreilt lähtuvadvererõhku regulerivad depressoorsed ja pressoorsed refleksid. Kemoretseptorid asuvad rõhuretseptoritega samades piirkondades olevates spetsiaalsetes karotiid-ja aordigloomustes. Karotiid-ja aordigloomuste retseptorid on tundlikud arterialse vere P02 languse ja PH muutuste suhtes (avastaja C.Heymans). Sisuliselt kontrollivad need retseptorid kehavereringesse viidava vere "kvaliteeti". Südametegevust mõjutavad ka refleksid hingamis- ja seedeelunditelt, silmadelt ja kõrgematelt ajuosadelt.
neid valuaistinguid selles väravas blokeerima. Valu kogemine on mõjutatud inimese uskumustest ja emotsioonidest. 5. Mis on kinestees? Selgita põlverefleksi toimemehhanismi. Kinesteesia – lihastes, liigestes ja kõõlustes paiknevate retseptorite poolt tekitavad aistingud, mis annavad meile infot meie keha liikumisest ja meie keha ruumis paiknemisest. Mõned reaktsioonid on automaatsed ehk refleksid (seljaaju juhitud). Põlverefleks 1. Põlvekõõluse stimuleerimine 2. Lihaskäävi rakkude aktiveerumine 3. Motoneuron innerveerib lihast kokku tõmbuma 6. Võrdle haistmismeelt ja maitsmismeelt. Kumb on toidu puhul olulisem – kas toidu lõhn või toidu maitse? Haistmismeelega sarnaselt on maitsemeele proksimaalseteks stiimuliteks kindla ehitusega molekulid, mis reageerivad retseptorrakkudega. Lõhna tundume kaugelt, kuid maitse tundmiseks peab toitu panna suhu.
suuraju; seljaaju: kaela-, rinna-, nimme-, ristluusegmendid PiirdeNS -- peaaju- ja seljaajunärvid 2. autonoomne NS - regul. siseelundite, südame, veresoonte, sisesekrets. näärmete talitl.: sümpaatiline NS - ergastab, fight vs flight; parasümpaatiline NS - lõdvestab ül: regul. kõigi elundite tööd ja koord. erin. elundkondade talitl., kohand. seda vastavaks muut. tingimustele; refleksid seot.: kogu organismi ja kõigi elundkondadega, juhib "infot" erinevate organite vahel, impulsid tervesse kehasse KNS: seljaaju -- kaela- ja nimmepaisumus - närvid üla- ja alajäsemetesse. Segmendid: C1-C8, T1- T12, L1-L5, S1-S5, Co1. Hallaine keskel, valgeaine ümber. Seljaajurefleksid (ei nõua töötl. peaajus). Ülenevad juhteteed -> peaajju, alanevad juhteteed ->perifeeriasse => impulsside "transport" peaaju ja perifeeria vahel
PSÜHHOLOOGIA: MÄLU. KEEL JA KÕNE. MÕTLEMINE. ARENG MÄLU- võime meelde jätta, meeles hoida ja meenutada; mäletamine. Seda reguleerib ja juhib ajus olev hipokampus. Jaotus mälu kestvuse alusel: o Sensoorne mälu: Ikooniline Kajaline o Lühimälu (töömälu)—pikaajaline mälu Lühimälu maht 7+-2 ühikut A.Baddeley- operatiiv ehk töömälu o Tsentraalne täidesaatev süsteem- tähelepanu suunav ja informatsiooni töötlemist kontrolliv süsteem, mis koondab informatsiooni mälusüsteemi erinevatest osadest (sh. pikaajalisest mälust) Hääldusring- toimub lühiaegne verbaalse informatsiooni säilitamine ja selle kordamine Episoodiline puhver- vahemälu, salvestab „kokkupakitud„ pilte Visanditahvel- võimaldab visuaalsete kujundite ajutist ...
Kui rollikonflikt; Aleksitüümia võimetu väljendama-kirjeldama oma emotsioone, ,,hingeline pimedus" (enam meestel kui naistel) HÄIRED: 1) rasvumine, ülekaalulisus 2) bronhiaalastma 3) haavandiline kolliit 4) 12-sõrmik haavandid 5) südame-veresoonkonna häired jne. HÄIRED LASTEL: pea- ja kõhuvalud; kõhukinnisus ja lahtisus; oksendamine jt. 20.INSTINKTIDE HÄIRED Instiktid on keeruka struktuuriga tingitud refleksid, mis vallanduvad kindlate väliste ja sisemiste ärritajate toimel. Inimese käitumises osalevad peamiste instinktidena: orienteerumisinstinkt enesekaitseinstinkt toitumisinstinkt suguinstinkt Orienteerumisinstinkti häired: kvantitatiivsed intensiivistumine, refleksi elavnemine pidurdumine (torpiidsus) kvalitatiivsed nõutus uurimisrefleksi suundumine ebaadekvaatsele objektile Toitumisinstinkti häired kvantitatiivsed
THC-sisaldus sigaretis (võttes lisaks arvesse suitsetamise kestust ja viisi) tagab küll saadud elamuse tugevuse, kuid paraku vastutab ka hilisemate kahjude ulatuse eest. (1) Kanepitooteid tarvitades muutub inimese maailmataju ja käitumine. Kanepisuitsetaja on jutukas, naerab palju ja tunneb, et tema huumorimeel on saanud tiivad. Tema aja-ja ruumitaju, mälu ja keskendumisvõime, kriitikameel ning koordinatsiooni- ja reaktsioonivõime nõrgenevad. Refleksid aeglustuvad, suureneb söögiisu, eriti magusa järele. Kanepitoodetel on ka valuvaigistav toime. Suurte koguste tarvitamisel võivad tekkida hallutsinatsioonid. Võimalikud on paanika- ja ärevushood. (1) 2.2 Heroiin Heroiin kuulub narkootikumide gruppi, mida kutustakse opiaatideks ja mida meditsiinis kasutatakse valuvaigistina. Heroiini saadakse morfiumist, millest see on kaks korda tugevam. Puhas heroiin on valge pulber, aga tänavatel müüdav ei ole seda mitte
Hinnatakse ka haavavalu, mis võib haigel pärssida hingamist ning tekitada hüpoksiat. ÕENDUSPROBLEEMID POSTOPERATIIVSES PERIOODIS 1. Võimalikud muutused respiratoorses funktsioonis seoses postanesteetilise seisundi, postoperatiivse immobiliseerituse ja valuga. Üldanesteesias läbiviidavate operatsioonide korral jälgitakse haiget vabade hingamisteede osas. Patsienti ei ekstubeerita enne kui ta suudab iseseivalt hingata, kui on taastunud refleksid, ta suudab köhida, neelata ja ei toimu keele ,, tahalangemist", mis suleb hingamisteed ja tekitab haigele hüpoksiat. Varajases postoperatiivsese perioodis võib tekkida hingamistakistus ka sekreedi kogunemisest hingamisteedesse, keele tahalangemisest, larüngospasmist või ka kõritursest. Oluline on jälgida haige hindamissagedust, hingamisrütmi, hingamissügavust ja vaadelda naha värvi või kasutata pulssoksümeertia andmeid
(ülemine parem) a. Näide: Jaapanlane ei tahtnud magada, jäi magama, oli kuri, kiskus ripsmed välja -> teepõõsad. b. Struktuurid: ajutüvi, subkortikaalsed struktuurid, mediaalne uusaju koor (keskjoone poolne). c. Erutumine: sujuv, vastab ärritaja tugevusele. d. Tasakaalustatus: erutav – pidurdav RF ; ülenev – alanev RF (*RF – retikulaar formatsioon). e. Refleksid mingil määral kontrollitavad ajukoore poolt. f. Erutuse tasandit reguleerivad: i. a/v protsessid (eriti hüpotaalamus) 1. Primitiivsed – automaatne (all pool) 2. Kaasasündinud keeruline instinktiivne käitumine (üleval) ii. Väliskeskkonna ärritajad 1. Orienteerumisrefleks – s.o aktivatsiooni tooniline vorm,
1. loeng Aleksander LURIA neuropsühholoogia rajaja, afaasia, ajukahjustused SERESEVSKY mnemomist (võime mäletada suurel hulgal infot), raskusi unustamisega Daniel Tammet autist, mäletas 22,000 Pi kohta Oswald ja Wu eluga rahulolu uuring: kõrge elukvaliteet = rahulolu 19.sajandi mudel teadust võis teha igaüks põlve otsas ette kanti kuninglikus ühingus kolleegide seas. Weierstrass analüüsi isa Teadvus teadlik olemine iseendast ja välisest maailmast, seisunditest, tegevusest Pierre Janet automatismid Freud väljatõrjumise mehhanism teadvus tõrjub ebameeldiva välja Unbewussti ehk alateadvusse Ebbinghaus mälu on võimalik eksperimentaalselt uurida Rudolf Kallas esimene teadusliku psühholoogia töö kirjutanud eestlane!! Mäluõpetuse süsteem, 1897. Rahvalauliku mälu alliteratsioon ja värsimõõt on abivahendid 2. loeng Endel Tulving mälusüsteemid, ...
negatiivsete omaduste tajumine teistel Kasuaalne atributsioon: teise inimese käitumise põhjuste ja motiivide subjektiivne tõlgendamine tajumisel. Kasuaalne atributsioon mõjustab tugevasti enesetaju, kaasinimeste taju ja ka muude sotsiaalsete nähtuste tajumist. Ajataju: Ajataju on tegelikkuse nähtuste objektiivsuse kestvuse, kiiruse ja järgnevuse peegeldus. Ajataju aluseks on tsüklilisus looduses(päev, öö, aastaajad). See kujundab refleksid ja operatsioonid aja tajumiseks. On objektiivne aeg ja suhteline aeg. Subjektiivne ehk psüühiline aeg näitab seda, kui pikk mingi ajavahemik inimesele tundub, mitte seda, kui pikk see tegelikult on. Ruumitaju: esemete suhteline asukoht ruumis ja ruumi kolmemõõtmelisust saab tajuda paljude (sügavus)tunnuste abil. Jagunevad okulomotoorseteks ja visuaalseteks. Ruumitaju on objektiivselt eksisteeriva ruumi peegeldus ja sisaldab: Objekti vormi ja suuruse Objektide vastastikuse asendi
MEELELUNDID Meeleelundite tähtsus 1. Meeleelundites paiknevad sensoored meelerakud e retseptorid, mis võtavad vastu organismile mõjuvaid ärritusi väliskeskkonnast. 2. Meelerakud on tundlikumad kui teised rakud. 3. Nende osavõtul toimuvad kõik refleksid. 4. Nende abil kujuneb inimese teadvus ja mõtlemine, tekivad kujutlused välisilmast. 5. Tähtsaimad vahendid inimestevahelises suhtlemises. 6. Võimaldavad orienteeruda ümbritsevas keskkonnas ja ohte vältida. 7. Nad on KNS-i kõrgemad osad. Kuidas ärritus levib ja taju tekib? ● Meeleelunditest tulev ärritus levib NÄRVIDE kaudu KNS-i koorealustesse keskustesse, sealt suuraju koorde. ● Saadud andmete analüüsi tulemusel tekivad AISTINGUD ja TAJUD.
töötab tervikliku organina. Aju lihtsamad funktsioonid on sageli reflektoorsed.Refleks on kõige NS-i omavate organismide kohanemisreaktsioon,mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele.Refleksi vallandab ärrituse mõju retseptorile. KNS-is paiknevad ning refleksi iseloomu määravad ühendusteed tekivad evolutsiooni käigus ning kanduvad edasi pärilikult.Pärilikud e tingimatud refleksid moodustavad organismide kohanemisreaktsioonide baasi.Tingimatute reflekside kompleksidest moodustavad instinktid. Kogemuste põhjal sugenevat teatud harjumislikku kohanemisreaktsiooni keskkonnatingimustele nimetakse tingitud refleksiks.Tingimatute reflekside kompleksidest moodustuvad instinktid.Tingitud refkekside kujundamine on lihtsaim õpimise ja õpetamise vorm.Refleksi tekkimise määravad organismi vajadused antud olukorras ning neist sõltuvad mootivatsioon
· Ärkvelolekus on lapse käed-jalad painutatud · Kui püüda last tõmmata kätest, seliliasendist istuvasse, tundub pea rakse, ega tule hästi kaasa. · Kui last tõsta, samal ajal teda kõhu alt hoides... · Haarderefleks · Puudutades suunurka, keerab laps pea sellesse suunda · Sammurefleks · Kõhuli pannes tahaks edasi roomata Osa reflekse, mida sünnijärgselt kontrollitakse, peavad esimeste kuude jooksul kaduma. Kui algul on refleksid vajalikud selleks, et laps tundmatus kk-s kohaneks, siis hiljem oskab ta oma tegevust juba tahtlikult kontrollida. Geneetilised haigused Väiksemad kõrvalekalded, mis on vaevu märgatavad vüu kergesti korrigeeritavad, on 4-5/% lastest. Tõsisemate sünnidefektidega, mis põhjustavad pikaajalist haigust või puuet ning avaldavad mõju kogu lapse edasuseke elule, sünnib 2-3% lastest. Kromosoomihaiguste esinemissagedus sõltuvalt ema vanusest:
Fromm eristab kahte sorti vabadust: 1) vabadus millestki ja 2) vabadus millekski. Rõhutab, et inimesel on raske toime tulla ilma sotsiaalsete sidemeteta. Ütleb loogiliselt, et inimene peab oskama ise- ennast armastada kuid paraku tänapäeva inimene on orienteeritud välismaailmale ja käitub nende ootustele vastavalt. Psühhoanalüütikutega lõpp. Psühhodünaamiline koolkond sai nüüd läbi. Järgmine koolkond: Biheivorism. Seotud Locke ja Pavloviga. Tingitud ja tingimatud refleksid. Pavlov, ehk klassikalise tingimise isa. 1) tingimine - neutraalne X, mis esineb koos ärritajaga Y, hakkab peale kordamist esile kutsuma reaktsiooni Y-le. 2) operantne tingimine. Õppimise eelduseks on suutlikkus meelde jätta saadud kogemus. 3) käitumise vormimine/tingimine. Positiivne/negatiivne kinnitus ja karistus. Järgmine tüüp: Watson. Kirjutab enda eluloos ise, et koolis oli laisk ja õppis niipalju, et eksamitelt läbi saada. 1900 astus ta Chicago Ülikooli
toime sihtorganitele. Soole närvisüsteem. Vegetatiivne ehk autonoomne närvisüsteem reguleerib ja koordineerib siseelundite talitlust. Vastandina somaatilisele närvisüsteemile ei allu vegetatiivse närvisüsteemi kaudu juhtivad funktsioonid tahtele. Vegetatiivse närvisüsteemi eferentsed närvikiud varustavad kõiki siseelundeid, südamelihast, silelihaseid ja näärmeid. Vegetatiivsetesse närvikeskustesse jõudvad aferentsed (sensoorsed) signaalid vallandavad nn vistseraalsed refleksid. Nende vahendusel reguleeritakse kõigi siseelundite ja näärmete tegevust, tagatakse üksikute elundsüsteemide kooskõlastatud talitlus ja säilitatakse organismi sisekeskkonna suhteline püsivus. Koos somaatilise närvisüsteemi talitlusega kindlustatakse kogu organismi kohastumine muutuvate väliskeskkonna tingimustega. Vegetatiivne närvisüsteem jaguneb kolmeks: sümpaatiliseks, parasümpaatiliseks ja soole- ehk enteraalseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi
Võttis kasutusele tähtsümbolid.Tundmatud muutujad xyz. Töötas välja analüüsi meetodid. 1631-32: Lahendades Pappuse probleemi, leiutab Descartes algebralise geomeetria. Formuleeris inertsiseaduse. Avastas, et atmosfääri rõhk kahaneb kõrguse kasvades. Tuletas valguse murdumisseaduse.Mis võimaldas täiustada optikariistu. Pani aluse optikale kui eraldi teadusharule. Tõi ausse uuesti füüsika ja matemaatika. Avastas refleksid. Huygens (14. aprill 1629, Haag 8. juuli 1695, Haag) oli madalmaade füüsik, astronoom ja matemaatik. Huygens huvitus eriti loodusteaduste rakenduslikest külgedest ning sai hakkama mitmesuguste leiutistega. Õnnestus saada teleskoobile 98x suurendus. Avastas Orioni udukogu. Määras Marsi pöörlemisperioodi ja seda üsna täpselt. Leiutas pendelkella. Leiutas projektori, mida nimetati algselt imelaternaks.
Pea tahakallutamisel, kutsub esile selja sirutajate lihaste toonuse tõusu. Pea ette suunamisel, kutsub esile kere painutajate lihaste toonuse tõusu. 41.RÜTMILINE REFLEKS Ilmnevad eriti selgelt rütmilisel liigutustegevusel. Rütmiliste reflekside reguleerimisest võtavad osa KNSi paljud osad, alates seljaajust ja lõpetades suuraju poolkerade koorega. Tähtis osa nende regulatsioonis on põhimiktuumadel. Veel võtavad regulatsioonist osa ka vaheaju ja keskaju ning väikeaju. Rütmilised refleksid on aluseks tsüklilistele liigutustegevustele (nt kõnnile ja jooksule). 42.HOIAKUREFLEKSIDE TÕTTU PEA JA KAELA SIRUTAMINE SUURENDAVAD sirutajate LIHASTE TOONUST, PEA JA KAELA ETTEKALLUTUS SUURENDAVAD painutavate LIHASTE TOONUST 43.LIHASKETI EHK LIHASLINGU MÕISTE Lihased töötavad omavahel väga täpselt organiseeritult. Teatud kindlat liigutust ei soorita üksikud lihased, vaid mitmed talituslikud omavahel ühendatud lihased, mis moodustavad funktsionaalseid üksusi nn lihaskette ehk
Hormoonide tase varieerub ning mõjutab otseselt käitumist ja õppimist. Soolised erinevused (testosteroon, östrogeen). II Õppimine 9. KAASASÜNDINUD KÄITUMISVIISIDE JA ÕPPIMISE ERINEVUS. · Mis on refleksi, instinkti ja õppimise vahe? Tooge iga kohta näide. Refleks on käitumise lihte vorm , mille puhul kindlale stiimulile vastatakse alati ühesuguse viivitamatu reaktsiooniga. Tingimatud(pärilik, kaasasündinud) ja tingitud(kogemuste kaudu omandatav) refleksid. Instinkt on üksteisele järgnevate reflekside kompleksne ahel, mis moodustab tervikliku tegevusprogrammi mingile konkreetsele olukorrale reageerimiseks Õppimine uute kogemuste omandamise protsess, mis on edasise käitumise korraldamise aluseks 10. ÕPPIMISE ALGELISED VORMID. · Mis on sensitisatsioon ja habituatsioon (kirjeldada närvirakust- käitumiseni)? Habituatsioon - reaktsioonivähenemine või hääbumine vastusekskorduvalt esinenud
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Marian Ilves VEEPROTSEDUURID Referaat Tallinn 2014 Higi koostis ja higistamise tüübid. Higistamine on normaalne elutegevuse kaasnähtus, tänu millele saab keha vältida liigset soojenemist. Kui palaval suvepäeval või sporti tehes kõvasti higistate, siis kaotate ka palju vedelikku ja peate rohkem jooma. Higi koosneb 5560% ulatuses vedelikust, enamasti veest. Peale selle sisaldab higi soola (naatriumkloriidi) ja muid aineid, nagu kaaliumi, kaltsiumi, piimhapet ja fosforit. Vedeliku koostisosana nimetatakse neid aineid elektrolüütideks. Need aitavad reguleerida organismi vedelikutasakaalu. Inimese nahas on 2 tüüpi higinäärmeid: ekriinsed ja apokriinsed. Ekriinsed näärmed (2-5 millionit) katavad enamuse kehast ja avanevad vahetult naha pinnale. Apokriinsed näärmed paiknevad kaenla all, pea ja kubeme piirkonnas. Nende toodetud higi on vis...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Lenne Lõiv Mürgid Referaat Juhendaja: Ly Kukk Pärnu 2009 Sisukord: 1)Ecstasy 2)Amfetamiin 3)Metamfetamiin 4)LSD 5)Seened 6)Ketamiin 7)Kanep 8)Heroiin 9)Moonivedelik 10)Fentanüül ehk valge hiinlane 11)Metadoon 12)Kokaiin 13)Crack 14)GHB 15)Poppers 16)Rahustid Ecstasy Tabletid, mis tunduvad kahjutud, kuid mille kasutamine võib kehvasti lõppeda. Kuidas veel kutsutakse? E, komm, ketas, ratas. Mõnel tabletil on hüüdnimi sellel oleva pildi järgi. Kuidas välja näeb? Eri kuju ja värviga tabletid, millel on sageli mõni pilt peal. Mõnikord harva on ecstasy ka kapslitena. Kuidas tarbitakse? Neelatakse alla. Mõju algab umbes 20 minuti kuni tunni pärast ja kestab mitu tundi. Miks tarvitatakse? Ecstasy annab kasutajale tunde, nagu oleks tal rohkem energiat, see peletab une ja te...
haistmis- ja maitsmisaistingud on ebatäpsed ja laialivalgunud ega tekita kuigi palju ega õigeid vastavaid tajukujutlusi. Meeleärrituste andmisega saab aktiveerida neid lapsi reageerima. (Neare, 2009) Sügava vaimupuudega lastel on reeglina alati kaasuv mingi teine puue. Tulenevalt väga tõsisest peaaju orgaanilisest kahjustusest on enamik neist lastest piiratud liikumisega, nad ei hoia pead ega suuda tõusta istuma. Neil võivad ka puududa mitmed vajalikud refleksid (nt hingamis-, neelamis-, haaramisrefleks). Need lapsed ei suuda hoolitseda oma põhivajaduste eest. Neil puudub kontroll oma põie ja pärasoole tegevuse üle (samas, 22) Võin oma kogemustele toetudes väita, et sügava vaimupuudega lapsed on väga erinevatel tasemetel oma arengus. Osad tunnevad ära lähedased ja reageerivad teatud viisil. Osad soovivad, et neid lubatakse rahulikult ja omaette olla. Samas hellust ja leebet kohtlemist soovivad kõik.
läbi tasandi mürgituse korral b) kliiniline surm- puudub hingamine, südametegevus, teadvus, kuid rakud on eluvõimelised. Kliinilise surma kestus sõltub välisteguritest (~5 min) * väheneb ülekuumenemisel * pikeneb alajahtumisel Kõige tundlikumad on ajukoore rakud. Ise organism sellest välja ei tule, kuid reanimatsioon võib seda teha. II Kestev vegetatiivne seisund elustamise hilinemise tõttu on ajukoore rakud hukkunud, kuid teised ajuosad on töökorras. Teised refleksid on alles. III Bioloogiline surm ajusurm, elektrilised ajusignaalid puuduvad Pöördumatud: a) Kehatemperatuuri langus b) Perifeerse verevarustuse puudumine c) Vere ümberpaiknemine kehas Saab kasutada organeid Surmajärgsed muutused 1) Kehatemperatuuri langus 2) Limaskestade kuivamine 3) Naha kahvatus 4) Lihaskangestus (lihastes tekkiv piimhape) 5) Pehmete kudede lagunemine (bakterid, eriti seedekulglas) Surmaviisid 1) Loomulik surm (?) 2) Patoloogiline surm a) Haigused
3. Üldiselt spetsiifilisemaks - alguses on üldisemad liigutused (ka areng üldine- tekivad suuremad elundkonnad) ja siis muutub see järjest spetsiifilisemaks. 4. Diferentseerumine / eristumine - Liigutused (motoorika) hakkab omandama konkreetset ülesannet. Liigutusmustrid eristuvad. 5. Integreerumine/ ühtselt funktsioneeriv tervik - laps hakkab juhtima oma liigutusi läbi psüühika ja ta suudab oma liigutusi kordineerida. Alguses on need refleksid ja lõpuks peaks olema liigutused omavahel integreeritud. KIINDUMUS 1960ndatel Mary Ainsworth (1913 - 1999). Tegi katseid. Iga episood on 1 minut, valimis on 1-aastased lapsed. Osalejad on ema, laps ja täiskasvanud võõras. Selle alusel kuidas lapsed reageerivad jaotatakse nad järgmiselt: · Turvaline kiindumusstiil - lapsed uurivad ruumi iseseisvalt kuid tulevad aeg-ajalt ema juurde tagasi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
